Mõõk
on oluline sümbol ka Saare valla lipul vallavanema Jüri
Morozovi käes. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Kääpa jõele Kalevipoja mõõga paigaldamise mõte hakkab võtma järjest konkreetsemat kuju ning kõigi eelduste kohaselt hakatakse juba eeloleval suvel Kääpa jõe kallastel selle nimel tegutsema.
Tänavuse aasta alguses kuulutas Saare vallavalitsus välja ideekonkursi uute ja huvitavate ideekavandite saamiseks Kalevipoja mõõga asukoha väljaehitamiseks atraktiivse puhkekohana ja turismiobjektina.
Ideekonkurss ei toonud lõplikku lahendust
Hiljaaegu kogunes konkursikomisjon, mille koosseisus oli peale Saare valla esindajate ka looduskaitsespetsialist Ene Ilves ja Palamuse turismiinfopunkti juhataja Külli Paavel, et vaadata läbi ja anda hinnang konkursile saabunud ideekavanditele. Esimese ja teise koha väärilist tööd ideekonkurss sedakorda kahjuks välja ei toonud. Kolmanda preemia vääriliseks tunnistati tartlase Eero Tali töö "Voored". Ergutuspreemia määrati aga kahele kohalikule neiule. Anneli Kivisaar sai selle konkursitöö eest "Linda", Anu Kivisaar aga konkursile saadetud töö eest "Saarepiiga". Komisjon otsustas, et sobivat lahendust tuleb alles leidma hakata ja selleks moodustati vastav töörühm, kes asjaga tegelema hakkab. "Eero Talilt saime küll mõned ideed, edasise asjus tuleb veel üksjagu tööd teha," ütles Saare vallavanem Jüri Morozov.
Alustada tahetakse suvel
Kalevipoja mõõga paigaldamise mõte Kääpa jõele, kus legendi kohaselt Kalevipoeg oma õnnetu otsa leidnud, on tekitanud juba omajagu poleemikat. Vallavanem Jüri Morozov, kes selle mõttega esmalt välja tuli, on saanud nii hukkamõistu kui ka heakskiidu osaliseks. Raha saamiseks nii ideekonkursi läbiviimiseks kui ka eelseisvateks töödeks on kirjutatud projekte ning taotlusi erinevatele fondidele. Kõige enam kulub raha vallavanema sõnul mitte niivõrd atraktiivse mõõga paigaldamise jaoks, kui just ümbruse kordategemiseks ja ilusamaks muutmiseks. "Looduslikku keskkonda oluliselt muuta meil küll plaanis ei ole. Seal kasvab ju imeilus valge vesiroos," selgitas Jüri Morozov.
Kujundamist ja juurdepääsuteid vajab 1,2 hektari suurune maa-ala jõe ühel pool kaldal, kuhu legendi põhjal Kalevipoeg olla viimses heitluses maha langenud. Ühtlasi on plaanis korrastada umbes 20 hektari suurune heinamaa vastaskaldal. "Kõige suuremat kulu nõuab kindlasti alajaama ümbertõstmine, sest see on omal ajal sinna nii halvasti paigaldatud, et jääb praegu keset platsi," märgib vallavanem.
Ümbruskonna turismimarsruuti
Olulise sümbolina on Kalevipoja mõõka kujutatud juba 1995. aastal välja töötatud Saare valla lipul. Kui mõõga paigaldamine ka tegelikkuses teoks saab, peaks siinne paik saama lülitatud ümbruskonna turismimarsruuti eelkõige Peipsi kultuurpargi raames. Läheduses on ju peale selle ka Voore ja Koseveski puhkemaja. Kääpa ümbruse erakordselt ilus loodus on aga kõigele lisaks juba iseenesest vaatamisväärsus, mida Eestimaal vähe leida.
VAIKE KÄOSAAR
Kaalumisel koostööprojekt Vooremaa järvede puhastamiseks
Eelmisel nädalal viibisid Jõgevamaal külalised maakonna Soome sõpruspiirkonnast Järvenpäält. Delegatsiooni kuulusid linnamajanduse, hariduse ja kultuurispetsialistid, samuti Euroopa Liiduga infovahetust korraldav ametnik.
Lisaks kohtumistele vastavate valdkondade inimestega Jõgevamaal ja aruteludele senise koostöö laiendamisest, oli juttu ka täiesti uuest projektist, kuhu oleks võimalik kaasata Järvenpää naaberpiirkond Tuusula, mis viimastel aastatel on Euroopa Liidu toetusel läbi viinud projekti piirkonna järvede puhastamiseks. Saadud kogemusi oleks kindlasti võimalik kasutada ka Jõgevamaal.
Nõukogude perioodil intensiivse põllumajanduse viljelemisega rikuti Vooremaa järvede ökoloogiline tasakaal ja veekogud hakkasid kinni kasvama. Nende võimalik puhastamine on olnud jutuks juba mitu aastat. Järvenpäälased lubasid algatada infovahetuse Tuusula esindajatega, et selgitada kasutatud tehnoloogiat, Euroopa Liidu programmide võimalusi ning kaaluda, milliseid ühistegevusi Vooremaa järvede puhastamiseks oleks võimalik edaspidi kavandada.
PEEP LILLEMÄGI,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavalitsuse istung. Homme külastab valda Soome Ouluva valla delegatsioon. Samal päeval on vallavolikogu maakomisjoni koosolek. Reedel on Sadalas Sadala piirkonna külade ühine lustipidu, mille kavas on ka külavanemate vannutamine ametisse.
Maarja ja Tabivere Keskkoolis on tüdrukutenädal. Täna on Tabivere Keskkoolis Eesti Koolispordi Liidu saalijalgpalli poolfinaal kaheksa võistkonna osavõtul. Neljapäeval korraldatakse Tartu Elleri-nimelise muusikakooli Tabivere filiaalis pillipäev väikelastele. Samal päeval antakse naistepäevakontsert. Reedel on Maarja rahvamajas naistepäevateemaline noorteõhtu. Laupäeval korraldab MaarjaMagdaleena Maarahva selts õhtu Heino Trässiga. Neli Tabivere flöödiõpilast osaleb laupäeval koos oma õpetaja Liia Koortsiga Tartu maakonna puhkpillimängijate konkursil. Tabivere rahvamajas käivad sellel nädalal ettevalmistused üle-eestiliseks külateatrite festivaliks, mis korraldatakse 23.-25. märtsini.
Eile oli Saare Aktiviseerimiskeskuses valdade tugiisikute nõupidamine. Homme ja ülehomme külastavad valda Soome Ouluva valla keskkonnaspetsialistid. Reedel on valla hariduse töögrupi esimene nõupidamine, kus arutatakse valla hariduselu ümberkorraldamist. Samal õhtul on Saare rahvamajas naistepäeva kohvikklubi. Külla tulevad Mare ja Vallo Taar Väike-Maarjast.
Eile oli vallavalitsuse istung. Võisiku hooldekodus oli hoolekogu koosolek, milles osales ka Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Põltsamaa kultuurikeskuses arutati eile haridusalase koostöö võimalusi Põltsamaa piirkonnas. Homme on Adavere raamatukogus Eesti Raamatu Aasta üritus "Mina ja raamat", kus osaleb kirjanik HennKaarel Hellat. Põltsamaa vallavalitsuses on homme kohtumine heategevusorganisatsiooniga LDS. Tutvutakse perekeskse tööga Põltsamaa piirkonnas. Reedel on Adavere raamatukogus Eesti Raamatu Aasta õpilasviktoriini pidulik lõpetamine ja parimate autasustamine.
Lasteaed-algkoolis Tõruke on tüdrukutenädal, mille jooksul on kavas mitmesuguseid tüdrukute võistlusi. Neljapäeval on külas kosmeetik. Eile oli Põltsamaal Voldemar Lemmiku 90. sünniaastapäevale pühendatud vabariigi muusikakoolide puhkpilliõpilaste konkurss. Täna korraldab linnas ringkäigu ehitusobjektide vastuvõtukomisjon. Homme on lasteaed-algkoolis Tõruke lasteaiaõpetajatele seminar "Lapse vaatlus ja tema arengu analüüs", mille viib läbi Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud Sirje Allmann. Pühapäeval on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja kultuurikeskuse puhkpilliorkestri ühiskontsert ning üles astuvad ka muusikakooli ansamblid.
Puurmani Keskkoolis on tervisenädal. Reedel on Puurmani kultuurimajas naistepäevapidu. Tantsuks mängib ansambel Jeerum.
Eeloleval reedel ja laupäeval on Palamuse Gümnaasiumis maakonna koolide õpilasomavalitsuste kokkusaamine.
Eile andis Pala kultuurimajas etenduse lasteteater Minerva. Täna on vallavalitsuse istung. Homme on vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek, kus arutatakse muusikakooli probleeme. Neljapäeval on Pala kultuurimajas memmetaadi pidu. Reedel on kultuurimajas romantiline naistepäevapidu koos ansambliga Kolmen ja tantsutrupiga Dancing Dreams.
Möödunud nädalal oli Pisisaare koolis emakeelenädal ja see nädal on kuulutatud tüdrukutenädalaks. Täna on vallavalitsuse istung.
Möödunud neljapäeval ehitati Mustvees lumelinna. Laupäeval peeti jäärajasõiduvõistlused Peipsi järve jääl. Eile oli linnavolikogu eelarvekomisjoni koosolek. Kolmapäeval korraldatakse Mustvee 1. Keskkooli ruumides seminardiskussioon "Kas meie laps vajab kaitset?". Reedel tähistab 50. sünnipäeva Mustvee kultuurikeskuse direktor ja linnavolikogu liige Jevdokia Abakanova.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli tänavuse aasta eelarve teine lugemine. Neljapäeval on naistepäevakontsert Raja Põhikoolis.
Kiigemetsa koolis on tüdrukutenädal. Eile oli vallavalitsuse istung. Täna on Jõgeva alevikus valla lasteaedade juhatajate nõupidamine. Homme peavad koosolekut nii vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjon kui ka eelarvekomisjon. Neljapäeval korraldatakse Kuremaal maakonna noorte meistrivõistlused ujumises. Samal päeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve, valla asutuste töötajate tasustamine jne. Reedel tähistab 60. sünnipäeva pedagoog, käsitöömeister ja Laiuse õletoa perenaine Aime Lang. Pühapäeval on Siimustis teatesuusatamine Siimusti Karikas. Laiusel on laupäeval kõrgushüppevõistlus Laiuse Vedru.
Reedel algasid Jõgeva Gümnaasiumis Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad. Kogu nädala on muusikapäevade raames erinevad kontserdid. Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel ning siis on oodata Jõgevale tuntud inimesi eesotsas peaminister Mart Laariga. Reedel ja laupäeval on üle-eestiline ansamblite konkurss. Muusikapäevade pidulik lõpetamine on laupäeval. Neljapäeval on Jõgeval Autoettevõtete Liidu sõitjateveo alane nõupidamine, kus tuleb arutusele reisirongide asendamine bussidega, kaugbussiliinide võrgu kujundamine Eestis jne. Samal päeval on Jõgeva linnavolikogu istung. Maavalitsuse saalis on neljapäeval maakonna kodukandiliikumise infopäev. Õhtul annab kultuurikeskuse kammersaalis naistepäeva puhul esietenduse Jõgeva linna teater. Reedel on spordihoones Virtus suur rahvusvaheline sumoturniir, milles osalevad Eesti, Soome, Valgevene, Jaapani ja Vene sportlased.
ARVAMUS
Reisijate vedu raudteel ei ole kallim kui autobussiga
Jälgides arutlusi reisijate veo ümber raudteel jääb arusaamatuks, kuidas küll ühes demokraatlikus riigis ei arvestata üldse rahva soovide ja vajadustega, vaid tegutsetakse rahulikult hoopis kildkondlikest huvidest lähtuvalt.
Tehes suuri sõnu regionaalsest arengust, määratakse rahumeeli elu riigi äärealadel edasisele hääbumisele. Jutud, et reisijate vedu autobussidega tuleb odavam kui raudteel, on välja mõeldud lihtsalt rahva lollitamiseks.
Juba paar sajandit tagasi leiti, et ratastel veereva vankri vedamine raudteel on palju kergem kui mingil tavalisel teekattel, ja võeti kasutusele hoburaudtee. Inimeste veoks hakati hoburaudteed kasutama 19. sajandil. Ikka selleks, et raudteel jõudis hobune korraga vedada palju rohkem inimesi kui sillutisel.
Raudteel veab kaasaegne mootorvedur võimsuse ühe hobujõu kohta üle tonni kasulikku koormat. Auto aga kasutab ühe tonni kasuliku koorma vedamiseks vähemalt kümnehobujõulist mootorivõimsust. Vastavalt sellele saavutatakse raudteel, võrreldes autotranspordiga, ka kütte ja määrdeainete kokkuhoid, millega kaasneb ka väiksem looduse saastamine.
Sarnane vahekord kehtib ka reisijate veol. Muidugi kui raudteel ei veeta iga reisija kohta tonnide kaupa vanarauda nagu praegu, vaid kasutatakse kaasaegset, otstarbekohast, veeremit. Mille muretsemine ei tohiks kujuneda palju kallimaks kui raudteetranspordi asendamisel vajalike autobusside muretsemine. Peale selle on raudteed juba olemas ja neid kasutatakse kauba veoks ka edaspidi. Seoses reisijate veoga ei tohiks kulutused nende korrashoiuks olla nii palju suuremad, et see korvaks kulutused teede kohandamiseks autobussi liikluseks, vajalike uute teede ehitamiseks ja teedevõrgu vajalikul tasemel korrashoiuks.
Hoidku selle lolluse eest, kui neid teid hakatakse remontima talvel. Vanemad autojuhid kindlasti mäletavad, kui raskesti olid poole suveni läbitavad talvel remonditudteed ENSV päevil. Arvestada tuleb ka sellega, et raudteetransport on võrreldes autotranspordiga palju ohutum. Seega on väiksem liiklusavariide ja ohvrite arv, seega ka kulutused seoses kannatanute tööajakadudega ja ravikulud, samuti kulutused liiklusvahendite taastamisele.
Vähe tähtis pole ka see, et raudteetransport kindlustab reisijate õigeaegse sihtkohta jõudmise igasuguse ilmaga ja palju lühema ajaga kui autobuss.
Eeltoodust võib järeldada, et reisijate vedu raudteel ei taheta lõpetada mitte selle pärast, et autobussidega oleks see odavam ja reisijate seisukohalt otstarbekam, vaid selle taga on hoopis mingid muud otsustajate huvid.
SULEV MARGUS
Mart Laari valitsus tahab ikka silma paista oma erilise ülbusega. Valitsuskabineti "stabiilsuse" nimel ollakse valmis jätma praktiliselt tähelepanuta ministrite ükskõik millised shoud.
Teede ja sideminister Toivo Jürgenson on praktiliselt algusest peale olnud praeguse valitsuse suur "meelelahutaja". Algas kõik hämmastavalt koomilistest katsetest kangutada oma koha pealt Tallinna Sadama direktorit Enn Sarapit, see tõi riigile umbes miljoni krooni ringis liigseid väljaminekuid. Järgnesid ministeeriumi kantsleri Ruth Martini siiani lõppemata vallandamiskatsed, mis vääriks lausa eraldi komöödiaseriaali.
Vahepeale jäi katse vähendada ajakirjanduse maale toomise dotatsioone, mille põhjenduseks kirjutas Jürgensoni assistentkoomik Peep Kala sket¹i, mis kujutas maakaid kui eriliselt tiiraseid tüüpe, kes tellivad hoolega pornoajakirju koju. Ka selle huumori tootmiskulud on olnud suht mõnus meelelahutus võrreldes Toivo viimaste saavutustega.
Laiakaabulise mustkunstnikuna on tal õnnestunud Lõuna/Kagu-Eestis õhku hajutada tervelt mitu rongi ja kogu süsteemi p...sse keerata. Tõelise virtuoosina ei purska ta isegi naerma, kui lumiste teede peale paranduseks paksu kruusakatet puistati. Hämmastava osavusega on ta pööranud korraga segamini tuhandete inimeste elu, nullinud regionaalministrite aastate ponnistused ja näidanud üles maksimaalset vastutustundetust. Kunstnik.
Noh, ega see pole tema viimane humoresk. Eesti ühe suurema ettevõtte, Eesti Raudtee erastamiskonkursil kaitses ta praktiliselt viimseni firmat, mis sisaldas paari rahvusvahelise klassi suli, hunniku lubaduse mulle ja muud prahti. Koer tunneb koera. Lisaks õnnestus Jürgensonil plekkida 40 miljonit (nelikümmend miljonit krooni ehk 40 000 000 EEK) mingile raudteetehnikutest koosnevale "konsultatsioonifirmale", kes petistele andis pehmelt öeldes mõnusa rohelise tee. Super, Toivo. Su käes on multimiljoniline mängurong!!! Kõik kadetsevad sind sellepärast, sest teavad, et sa ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata.
Tõelise osavusega hajutab TJ nüüd vastutust küll sinna ja tänna ning mängib solvunut. Et näe, ebaõiglane, tema tahab kõike head, aga näe, saatus vastu ja muidu ka... Võibolla, sa Toivo, oled lihtne siiras mees, kes ei teeks kärbselegi liiga. Aga sa lihtsalt EI OSKA. Oled küündimatu.
66% küsitletud jõgevamaalastest tahab, et sa oma ministrikoha heaga vabastaksid. Või muidu hakkab veel rohkem nalja saama.
MARGUS KIIS
2/3 vastanutest soovib Toivo Jürgensoni kukutamist
Vooremaa küsitles inimesi Jõgevalt (24%), Põltsamaalt (16%), Mustveest (8%), Tabiverest, Kaareperest, Palamuselt, Lustiverest, Tõrenurmest, Kalikülast, Ankülast, Painkülast, Tormast, Sulustverest, Tagumaalt, Imukverest, Umbusist, Laiuselt, Maarjast, Liivojalt, Tealamast, Tõrvelt, Saarelt, Pedasist, Pikknurmest, Haavakivist. 6% olid teismelised, 12% 20ndates, 10% 30ndates, 14% 40ndates, 18% 50ndates, 20% 60ndates, 16% 70ndates, 2% 80ndates, 2% 90ndates eluaastates. 36% olid mehed.
Küsimus: Kas teede ja sideminister peaks jätkuvate probleemide tõttu oma töös ja haldusalas oma kohast ilma jääma?
Ei vastas 10%. Ei osanud vastata 24%. Jürgensoni tagandamist soovis 66%.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Eelmisel nädalavahetusel olid paljud rongid leinarüüs. Nüüd on siis reisirongiliiklus Eestimaal praktiliselt kadunud. Küllap kirutakse veel pikka aega ametnikke, riigitegelasi ja raudteejuhte, kelle otsuste ja tegude tõttu raskenevad paljude inimeste liikumisvõimalused ning suureneb oht tööpuuduse tekkimiseks. Paraku on karta, et kirumine ja vandumine võib pakkuda võimalusi vaid enda välja elamiseks ja närvide rahustamiseks. Vaevalt, et praegune Riigikogu ja valitsus reisirongiliikluse taaskäivitada suudavad.
Opositsioon võib praegu paljugi lubada, kuid potentsiaalse võimuletuleku korral võivad ka opositsionääride plaanid takerduda rahaprobleemide taha. Usutavasti oleks praegu eelkõige tarvis otsida lahendusi, mis aitaksid reisirongiliikluse likvideerimist võimalikult valutult üle elada. Riigivõim ja omavalitsused peaksid kindlasti andma rohelise tee ettevõtlusele, mis tegeleb bussiliiklusega, et saaksid areneda senised bussifirmad ja miks mitte tekkida ka uued. Kindlasti stimuleeriksid bussiettevõtlust ka sooduslaenud. Vajadus bussisõidu järele on suur, sest juba esimestel rongivabadel päevadel olid ka uute liinide bussid reisijatest pungil.
Seoses rongiliikluse lõpuga võib Eestimaa teedel kohata senisest veelgi rohkem hääletajaid. Ehk muutub ka autojuhtide suhtumine sellistesse abivajajatesse tolerantsemaks. Paljud autojuhid kardavad, et hääletaja osutub kurikaelaks ja mõnegi kurva kogemuse põhjal on selline ettevaatus põhjendatud. Samas tahaks uskuda, et suurem jagu hääletajaid on siiski ausad ja korralikud inimesed, kusjuures osad neist oleksid arvatavasti valmis juhile teatud summa bensiinirahagi tasuma. Mõistagi on aga probleem, kuidas siiraste kavatsustega hääletajat kurjaplaanitsejast eristada. Ehk võiks erinevad asutused, näiteks omavalitsused, koolid ja kõrgkoolid inimestele, kelle usaldusväärsuses võib kindel olla, jagada teatud tunnusmärke, mida saaks kasutada sõidukite pidurdamiseks. Autojuhid võiksid aga hääletajate sõidutamise pealt punkte koguda, mis tagaksid neile näiteks madalama hinna liikluskindlustuse sõlmimisel või mõne teise soodustuse.
Ja lõpetuseks veel üks reisirongiliikluse likvideerimisest tingitud mõte. Rongiliikluse kadumisest on palju räägitud ja kirjutatud. Seni pole aga avaldatud erapooletut ja põhjendatud majanduslikku analüüsi, kus oleksid esile toodud põhjused, mis viisid selleni, et suurem jagu reisironge liikluse lõpetasid. Sellist analüüsi oleks vaja juba edaspidiste vigade vältimiseks Eesti majanduselus.
6. märts 2001
MAJANDUS
Pedjas arutati bussiliikluse käimapanemist
Pedja kandi rahvast on viimasel ajal tihti nuheldud.
Möödunud aastal pankrotistus OÜ Vaimastvere Põllumehed, kus töötas üle saja inimese. Tööd alustanud OÜs Vaimastvere Agro leidis rakendust ainult 50 inimest, teist sama palju jäi töötuks. Jõgeva vallavalitsuse Vaimastvere piirkonna sotsiaaltöötaja Hele Mall Terase andmetel on ümbruskonnas tööta ligi sada inimest. Tagatipuks otsustas valitsus jätta Pedja rahva ilma peamisest eluarterist - raudteest.
Reedel toimunud Pedja rahva ja vallavalitsuse esindajate kokkusaamisel arutati rongide ärajäämise tõttu bussiliikluse korraldamist. Abivallavanema Priit Kirsimäe ja Vaimastvere piirkonna sotsiaaltöötaja Hele Mall Terasega tuli kokku saama üle 25 inimese. Ruume pakkunud individuaalmaja omaniku suur tuba sai rahvast täis. Kohal oli ka nooremat rahvast. Nii muretses üks õppur selle üle, kuidas ta saab kolm korda nädalas Jõgeval koolis käia.
Kuni rongide äravõtmiseni oli Pedja rahva peamiseks eluarteriks raudtee ja liikumisvahendiks rongid. Vastavalt vajadusele sõideti Jõgevale asju ajama kas hommikuti või peale lõunat. Oma toiminguid seati reisirongide sõiduplaani järgi ja nende liikumine oli nii täpne, et võis kontrollida ajanäitajaid.
Paljudele inimestele oli maantee teisese tähtsusega. Rongiliiklus lõpetati valitsuse poolt aga äkki ja seetõttu tuleb paljudel edaspidi kogu elu ümber korraldada. Eks aeg näita, kas asemele pakutav bussiliiklus osutub elujõuliseks.
Valla töötajad tahtsid teada, mismoodi korraldada bussiliiklust, et see sobiks enamusele Pedja kandi rahvale. Selgitati, et õpilasbuss on alati soovijaid peale võtnud. Kõige tähtsamaks peeti rongipeatuse tagasisaamist.
"Tahan ronge tagasi, ja see on kõige lihtsam variant," nõudis pensionär Eevi Saluri. Ta lisas: "Olen kogu elu koos abikaasaga raudteel töötanud. Nüüd vanaduses pean bussidega sõitma hakkama."
"Miks te tellite busse, kui peatustki ei ole?" küsis proua Ilmoja. "Te peate mõtlema ka vanarahva peale. Rongipilet Pedja jaamast Tallinna maksis pensionärile 25 krooni, aga bussisõidu eest tuleb välja käia 110 krooni."
"Tallinnas saavad üle 65 aastased inimesed linna piires tasuta sõita. Miks maal seda ei ole?" küsis keegi rahva seast.
Vald lubas teha omalt poolt kõik, et rongid peatuksid ka edaspidi Pedja jaamas. Hommikust õpilasliini otsustati pikendada kuni Jõgevani.
Tagasisõit peaks lõunasel ajal algama peale kella 14 ja õhtusel ajal peale kella 17. Lahtiseks jäi aga bussiliikluse korraldamine nädalalõppudel, koolivaheaegadel ning suvisel ajal. Priit Kirsimäe lubas rahvale, et sellega tegeldakse.
Pea igal aastal, olgu talv milline tahes, eraldatakse teedehoiuks võrdne arv vahendeid. Seetõttu võib lumerohketel ja tuisustel talvedel raha kiiresti ära kuluda ning teid ei suudeta liivatada ega lahti hoida nii nagu vaja. Sealkandis on kõige liiklusohtlikumad Ripuka ja Pedja raudteeülesõidukohad, sest need asuvad tõusudel.
Kohale tulnud rahvas nõudis ka kaubanduse taastamist. Praegune asjade seis ei rahulda kedagi, sest Pedja kauplus pandi kinni juba üle viie aasta tagasi. Kaubabuss küll käib, kuid kuna asutakse teenindusringi lõpus, ei ole sealt enam midagi saada, isegi leiba mitte. Oleks vaja, et kaubabuss sõidaks otse Jõgevalt Petja.
Koostöös maavalitsusega õnnestus hommikust õpilasliini pikendada Jõgevani juba eilsest alates. Õhtune õpilasringi buss ootab nüüd ära Jõgeva-Kurista-Jõgeva bussi, mis jõuab Kuristale kell 17.
"Seega on inimestel võimalus liikuda hommikul Jõgevale ja jõuda ka õhtul tagasi. Jätkub lahenduste otsimine teistel kellaaegadel liikumiseks," kommenteeris Priit Kirsimäe.
RAIVO SIHVER
Koidu talu peremees hindab iseseisvust
Jõgeva vallas Kõola külas asuvas Koidu talus on põhitegevusalaks lüpsikarjapidamine ja teraviljakasvatus.
Koidu talu on rajatud 1922. aastal. Üheksakümnendate aastate alguses hakkas kunagises vanaisa talus põllumajandustootmisega tegelema kõrgema haridusega zooinsener Tõnis Palm, kes töötas varem Jõgeva Riigimajandis. Tõnis Palmi abikaasa Ave töötab Jõgeval psühholoogi ja kutsenõustajana. Lapsed Silja, Helena, Kristiina ja Märten on kooliõpilased. Talus elab ka peremehe ema Helvi Palm.
140-hektarise üldpinnaga Koidu talus, kus haritavat maad on 110 hektarit, tegeletakse eelkõige piimatootmisega. Kokku on majapidamises 60 veist, 35 lüpsilehma keskmine piimatoodang ulatub 5200 kilogrammini. Põllumaal kasvatatakse põhiliselt loomasöödaks teravilja ning lutserni, ristikut ja karjamaasegu.
Koidu talu elumaja valmis 1933. aastal, 1991. aastal ehitati kuivati ning 1998. aastal heinasaramasinakuur. Veelgi varem valmisid garaa¾, töökoda ja kelder. Põllutöömasinatest on talusse ostetud juba varem kasutatud traktorid Valmet ja Zetor, uus MTZ ning masinad rullisilo valmistamiseks.
"Igal inimesel tasuks endale sobiv töö ja elamisviis leida. Mina eelistan tegutseda iseseisvalt, mitte palgatöölisena. Arvestades seda tegelengi talutootmisega," ütles Tõnis Palm, kes on valitud Jõgeva Taluseltsi esimeheks.
Taluniku nõuanne
"Hea, kui igaühel oleks võimalus tegeleda oma meelisalaga, milleks tal kõige paremad võimed on. Ka taluperes ei tarvitseks perenaisel ja peremehel mõlemal talutootmisega tegeleda. Toime võib tulla ka siis, kui üks abikaasadest mõnel teisel erialal töötab," arvas Koidu talu peremees.
JAAN LUKAS
ASi Kaltsiit toodangu ostab suures osas ära Tartu teedeehitaja
Peale ASi Põltsamaa Graniit toodab paekivikillustikku veel ka endisest Pajusi kolhoosist välja kasvanud firma AS Kaltsiit.
Killustiku tootmise osatähtsus moodustab firma eelmise aasta ligi kümne miljoni krooni suurusest käibest 70-75%. Ülejäänu tuleb jaekaubandusest ja veoteenuste osutamisest. Peale selle omatakse kauplust Pisisaares ja filiaali Kalanas.
Aastaga tuli kolmandik juurde
Firmas töötab ligi 30 inimest ja nad teenivad 5000-7000 krooni kuus. Kõik töölised on pärit Pajusi vallast. Suvekuudel saadakse palka rohkem, talvel vähem, sest töö on hooajalise iseloomuga.
ASi Kaltsiit juhataja Eeri Lassi andmetel algab tootmise kõrgperiood aprillist ja kestab kuni novembrini. Talvekuudel toodetakse killustikku vähem.
Eelmine aasta oli firmale hea aasta, sest nii käibe kui ka tootmismahud kasvasid üle-eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra. "Kui tavaliselt tootsime aastas 100 000-130 000 tonni, siis eelmisel aastal juba 170 000 tonni. Aastakäive kasvas aga 6-7 miljonilt kroonilt 10 miljoni kroonini," kommenteeris Eeri Lass.
Pajusi kolhoosi ajast kaasa saadud seadmed olid juba oma aja ära elanud. Neid hakati vähehaaval uuendama. Eelmisel aastal investeeriti põhivahenditesse üle nelja miljoni krooni. Suurendati purustusseadmete võimsust ja ehitati ümber pesemisseadmed. Osteti laadimistehnikat ja karjääri uus ekskavaator. Varem tehti puurimistöid ise ja lõhketöid telliti, kuid alates möödunud kevadest mindi üle täisteenuse ostmisele.
"Kui meil kulus nende tööde tegemiseks kuu, siis alltöövõtjatel ainult kaks-kolm päeva. Vanaviisi edasi töötades ei oleks me möödunud aastaseid toodangu mahte saavutada suutnud," rääkis juhataja. Sel aastal rekonstrueeritakse veel üks purustusliin. Plaanis on parandada ka töötajate olmetingimusi. Kalanas asuvasse karjääri, mis annab tööd 12-13 inimesele, kavatsetakse ehitada kaarhall. "Sinna tulevad töötajate olmeruumid nagu garderoobid ja pesemisruumid," sõnas Eeri Lass.
Tegeldakse ka jaekaubandusega
Jaekaubanduses töötab viis inimest. Kaupluseruumid asuvad Pisisaares ja Kalanas. "Kalana ruumides oli enne meid Põltsamaa Majandusühistu kauplus. See suleti eelmise aasta suvel. Saime vallaga kaubale ning kolisime sisse. Kaupluseruumid ehitasime aga vastavalt euronõuetele ümber. Ehitasime kanalisatsiooni ja kogumiskaevud, veega kloseti ning paigaldasime kraanikausi. Vesi on kaupluses olemas ja euronõuded võivad tulla. Ainult mõningad väiksemad asjad vajavad veel kohendamist," rääkis Eeri Lass.
Eeri Lass ise on hariduselt mäeinsener ja on kaevandustes töötanud 28 aastat, sellest 20 maa all. Pajusisse tuli ta kunagise kolhoosi esimehe Peeter Merilaineni ajal.
AS Kaltsiit moodustati formaalselt juba 1991. aastal. Iseseisvalt alustati töödega aga 1. aprillil 1993. a. Algul olid põhiosanikeks endised kolhoosiliikmed ja nende õigusjärglased. Tänaseks on paljud neist oma osaluse maha müünud. Osanike ring on väiksemaks jäänud. Juba kaks aastat on ASi Kaltsiit põhiomanikuks teedeehitusega tegelev firma AS TREF Tartust. "Tal oli vaja toorainet. Meie saime aga toodangu suurostja. Umbes poole toodetud killustikust ostab omanik ise ära," mainis Eeri Lass.
Tarbija soovil osutatakse klientidele teatud määral ka omatoodangu veoteenuseid.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kuidas ma militaarkomisjonis käisin
Sain möödunud nädalal kirja, milles Eesti kaitsevägilased teatasid mulle ohtrate allkirjade ja pitsatijäljenditega varustatud paberil, et minu maine kest militaarses komisjonis igati üle mõõta kavatsetakse. Tulemused muu hulgas ka ausasti üles tähendades.
Esiti ma mõtlesin, et mida kuradit? Piirikaitsevägilane olen ma juba korra olnud, nii et peaks nagu juba piisama. Teist korda enam ei tahaks. Siis ma jälle arutasin endamisi, et võibolla peavad ka reservväelasel olema kindlad parameetrid (sõjaväkke ju ka päris vigaseid ei lasta). Reservi arvamisel mind üle ei mõõdetud. Ehk tehakse seda nüüd ja kui leitakse, et ma pole reservis olemiseks ikka piisavalt hea tervise juures, saadetakse tagasi piirile? Võibolla on kõige taga mõni uus euroreservväelaste määrus, mida praegu meeletu usinusega ellu viiakse? Peab uurima.
Kohe uksel tormas mulle vastu üks veendunud sõjamees. Vist korrapidaja. Üleni lapiline, nagu põeks mõnd eriti paha tõbe.
"Dokumendid siia!" kisendas sõdur ja mudis püstolikabuuri. "Käed üles! Ära liiguta, kurat! Oled sa õige eesti mees või oled tibla, raisk?" möirgas militaarlane minu dokumente lehitsedes.
Seletasin, milles asi. Sõdur toppis dokumendid taskusse ja püstoliga ribide vahele sonkides viis mu teisele korrusele ühe kabineti ukse taha. Tõukas mu üle läve ja virutas ukse kinni. Teisel pool ust võttis mind vastu uus, eelmisest pisut tähtsam sõjamees.
"Sa oled reservväelane?" karjus ta ja sihtis mind kujuteldava püssiga. Noogutasin. "Mis asjad sul peas on?!" röökis ta edasi. "Juuksed?! Õige eesti mees on sünnist kuni surmani välja kiilakas! Mis sa mõtled, et kui homme näiteks sõda puhkeb, siis need hapukapsad mahuvad gaasimaski alla ära või?!"
Sõjamehe käes helkis haljas nuga - ta tahtis mu sealsamas paigas ära skalpeerida. Tema isamaaliste silmade avad olid ühes mõõdus eesti sõjaväelaste lemmiklelu Galili kaliibriga - täpselt 5,56 mm läbimõõdus.
Märkasin seda, kui enesekindel patrioot noaga mu juuste kallale kippus. "Ära õõnesta meie riigi kaitsevõimet!" kisas sõjamees, kui ma talle aktiivset vastupanu osutasin. "Selle asemel, et reservis aega surnuks lüüa, oleksid võinud rahuvalvesse teenima minna!! Aga sina istud kodus nagu vana tibla. Kommunist oled või?!"
"Vaat selle karistuseks saadame su uuesti sõjaväkke!" teatas militarist pussiga vehkides. "Iga eesti mees peab elama, relv käes!"
Rääkimishoos sõjaväelase valvsus vähenes. Hüppasin ukse juurde ja pistsin põgenema. Kuidagi sain mööda ka kurjast korrapidajast. Lumisel tänaval võtsin hoogu maha. Ikkagi avalik koht, siin nad vast lihtinimesi ei tülita.
Ma ei lähe sinna enam kunagi tagasi, otsustasin endamisi. Veel ei meenunud mulle, et korrapidaja kätte jäid minu dokumendid…
VALE-DMITRI
Seksimiseks on aegade jooksul leiutatud eri meetodeid, millel on igaühel oma head ja vead. Siinkohal peatume kõige levinumatel.
Traditsiooniline seks. Meessoost isik viib oma välissuguelundi naise sisemisse suguelundisse ja liigutab seda edasi-tagasi vm kuni mehe ejakulatsioonini või naise orgasmini. Kõige vanem ja levinum meetod. Sobib ainult heteroseksuaalsetele paaridele. Praktiliselt kõige kindlam meetod raseduse tekitamiseks, siit ka vastavad ohud. Samuti suguhaiguste levikuks soodus viis.
Eeldab kaitsevahendeid (nendest räägime järgmine kord). Seepärast pole eriti soovitav praktiseerida enne 18. eluaastat. Üldiselt vajab pikemat eelmängu.
Oraalseks ehk suuseks. Mehe vorstikujuline suguelund viiakse naise suguelundite asemel hoopis naise suhu (muidugi vastastikuse nõusoleku korras). Samal ajal oleks soovitav, kui mees oma keele või huultega limpsiks naise väliseid suguelundeid.
Meetodi eelis (või puudus) on see, et pole võimalust naist rasestada. Haiguste oht jääb. Vajab kõvasti harjutamist. Kõlbab ka eelmänguks. Kasutavad nii heterod kui ka homod.
Anaalseks. Mehe kraanikujuline suguelund viiakse partneri seedekulgla lõppossa ehk pärasoolde, mis on muidugi tunduvalt kitsam ja kuivem. Üks ohtlikemaid meetodeid, kuna on väga soodus igasuguste haiguste leviks, ning ei päästa ka võimalikust rasedusest. Pealegi on valus. Kuigi kasutavad nii heterod kui ka homod, pole soovitav üldse kasutada.
Petting. Ehk seks ilma otsese sugulise vahekorrata (võib mõnikord sisaldada oraalseksi). Sisaldab aktiivset vastastikku ülekehahellitamist. Rahulduseks vajalik partnerite hea üksteise tundmine ja oskus. Moes aidsi kõrgaegadel kümme aastat tagasi. Pole iseenesest ohtlik, aga tekitab kiusatust tavalise seksi järele.
Masturbatsioon. Persoon stimuleerib ise oma suguelundeid tavalist seksi imiteerides, kasutades erutust tekitavaid visuaalseid vahendeid (porno, piilumine). Kõige ohutum seksiviis. Soovitav alla 18-aastasena, kuid ka hiljem pole keelatud. Hea meetod tülikatest sekspainetest vabanemiseks. Probleemiks psühholoogiline surve masturbatsiooni halva maine ja "salapärasuse" tõttu.
Kuid pole eriti tark nüüd kohe seksima kukkuda. Sest see on väga ohtlik värk, nii et enne võiks teada midagi kaitsevahenditest, millest tulevikus...
MARGUS KIIS
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis on Moe Guru sunnitud tunnistama, et on ka ise linnas mõnd värvitud peaga kutti näinud & kui kõik ikka täiesti ausalt ära rääkida, siis isegi rohkem kui mõnda.
Ei oska kahjuks küll öelda, kui paljud neist perverdid olla võisid, kuid tõenäoliselt on mainitud ameti pidajaid märksa rohkem nende hulgas, kelle karvakesed iial mingi keemiaga (va ¹ampoon muidugi) kokku puutunud pole. Pervertidel on lihtsalt muudki teha. Perverssusi näiteks.
Pea iseenesest võib ju olla mis värvi tahes - tänavuses moes pole permanentne mitte juuste värvitoon, vaid selle oma&isikupära ning loomulikult ka kandja hingeelu & olemusega sobivus. Üldrahvuslik kartulikooretoon siiski eriti soovitav pole.
See, kas värvida ise või mitte, sõltub eelkõige rahakoti paksusest & ihaldatava tulemi keerukusest. Juuksuri juures võõpamine on mitu korda kulukam. Samas on seal aga aktsiooni ebaõnnestumise korral võimalik omale koheselt kurikülmvõttisviimsekuikarvapeastärasoeng teha lasta. Mis on hetkel muide ka väga trendikas & pealegi kaotab värvimisprobleemi
vähemalt paariks nädalaks.
Alternatiivvariant on kasutada ühekordseid, st pärast pesu maha tulevaid värvilisi juukselakke. Konkreetselt võiks soovitada Jõgeval näiteks Lea Perejuuksuris saada olevat rohelist, mis jätab eriliselt sügavtumeda, võiks isegi öelda müstilise & intelligentse varjundi.
Nii et, Imre, masseeri oma esivanemaid aga rahumeeli edasi. Küllap nad eraldavad siis massööri pealt kokku hoitud rahast mingi osa ka poja dekoreerimisele...
Kinnitatud by
MOE GURU
(kui teil on mure või soov, olen mina te pihitool)
Kunagi ennemuiste olla üks tegelinski Vale nime all Vooremaa noortelisa maapõhja mananud ning võtnud ette kuulutada, et seesinane peatses tulevikus noorte narkarite ja pensionäride häälekandjaks kujunema saab.
Viimasel ajal on paistma hakanud, et nii seesamune Vale kui ka kogu ülejäänud toimetuskolleegium toda ennustust lausa vägisi täide minema panna üritab, mis ka mõningaid tulemusi on andnud, nagu ma hiljuti omal nahal kogesin. Nimelt, kui ma läinud teisipäeval pilves poleks olnud, ei oleks ma vist iialgi teada saanud, kuivõrd õige Vale jutt tegelikult on. Iseasi muidugi, kuidas see häälekandja pensionäride häält kannab, mille "tundasaamiseks" mul praegu veel võimalust ei ole. Kõige muu suhtes on asi selle asjaga igatahes hullem, kui… ei teagi kohe, millest hullem, aga on.
Lühidalt öeldes tahtsin ma öelda, et vanasti saite te lolli loba ajamise eest vahetevahel vähemalt sõimata, aga sellest ajast peale, kui sõimlev Vale ise toimetusse sattus, ei sõima teid, tolasid, enam mitte keegi ja sellest on kuradima kahju.
Nõndaviisi siis lähevadki ennustused täide!
Enesest lugupidamisega
TOOMAS Tormast, kogemata lugeja
Pärast riigikorra vahetumist kümmekond aastat tagasi on igasugu lektüüri hind kole kõrgele tõusnud ega jätku raha ühe raamatu ostmisekski. Samuti ei jaksa pensioniraha eest ajalehti ega kirju tellida.
Olen alati suur raamatuhuviline olnud ja raamatukogu sagedane külaline. Eriti viimasel ajal, kui endal kah rohkem aega käes. Iga päev ikka astun lugemissaalist läbi. Nüüd on ju lausa lust vaadata uusi ajakirju. Lehed kõik läigivad ja pildid on selged ja ilusad värvilised. Paraku rikub aga kogu ilu ära see, kui leida kellegi näolt raamatukogu templi jälg. Just nii on Seltskonnas ja Kroonikas. Imeilusa Barbara Streisandi pildi asemel saan vaadata hoopis tembeldatud Barbara Streisandi pilti. Nõndamoodi on kõigi kuulsate inimestega, ka kodumaistega.
Miks see nii on? Jõgeva Linnaraamatukogu töötajad vastasid, et see abinõu on pisihuligaansuse vastu. Teismelised noored, eriti tütarlapsed pidavat pilte välja lõikuma. Loomulikult ka noorte endi ajakirjast X ja ajalehest Meie Meel. Noored, see on ju võõra vara hävitamine ja kriminaalne tegu! Kui tahate ajakirju vaadata, siis saab seda teha ka ilma neid lõhkumata.
Kus seda varem on kuuldud, et noored nii jultunult tegutsevad. Vanasti oli noor inimene virk ja kraps ning tegi ikka seda, mida vanad inimesed käskisid. Vene ajal ka polnud inimesehakatised selliseid tempe täis nagu praegu. Siis lugesin Aja Pulssi ja sirvisin vahest ka Noorust. Polnud mõeldavgi, et leian neist tembeldatud näoga Ivo Linna või Zaruljomist tembeldatud autopildi. Noored, noored! See on teie süü, et teised inimesed peavad rikutud ajakirju lugema. Lõpetage see varastamine!
ENN VESKI
Usaldusväärsete allikate kohaselt on hakanud tööle Eesti repressiivorganid ehk Eesti KGB ehk KaPo.
Nimelt otsustas see riigi kui organiseeritud vägivalla üks sümboleid teritada oma kihvu Saasta liikme ja tunnustatud kirjaniku Maniakkide Tänava kallal (on tüüpiline, et kui päris kurjategijate peale hammas ei hakka, võetakse ette sõnarelva käsitsejad). "Põhjuseks" muidugi bändi kuulsaim lugu "Sure, Eesti Vabariik", mis ilmus kogumikul "Mätta Fondi 25 kuldset lööklaulu" nr 4. "Verisele kirjanikule" püüti selgeks teha loo teksti vägivallale õhutavat olemust. Nii lisati Saasta kodukale www.zone.ee/saast vabatahtlikult sunniviisiliselt selle loo teksti ette link, mis viib ManT pika ja keerulise (kohe näha, et autor on õppinud TÜ sotsiaalteaduskonnas) selgituseni anarhismi olemusest.
OK, päris Pagari tänav see värk vist polnud, aga miks peaksime võrdlema EVd mõne totalitaarse monstrumiga? Kas EVs on sõnavabadus? Kui on, siis olgu lõpuni! Või on see liiga naiivne lootus?
MARGUS KIIS
SPORT
Kuremaal parandati Eesti edetabelit
Laupäeval toimunud teistel Kuremaa ujula auhinnavõistlustel ujumises osales sadakond ujujat Sillamäest Kuressaareni, nende hulgas Sydney olümpial käinud kohtlajärvelanna Elina Partõka, tema nimekas klubikaaslane Natalia Hissamutdinova ja tänavustel maailmakarika etappidel häid tulemusi näidanud tallinlane Martin Viilep.
Võisteldi kõigis neljas ujumisstiilis 50 m distantsil, kusjuures arvestust peeti noorte, täiskasvanute ja meisterujujate kategoorias. Üldjuhul jagasid auhinnalised kohad omavahel ära Kalevi Ujumiskool ja Kohtla-Järve Kalevi Spordikool, ent esikolmikusse pressis end ka mõni TOPi ehk Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse ujumisklubi esindaja.
Tüdrukuteklassis osutus kõige kõvemaks tegijaks Kalevi Ujumiskooli kasvandik Jane Trepp, kes startis kõigil individuaaldistantsidel ning viis kaasa kaks esimest ja kaks teist kohta. Vabaujumise võitis ta 28.96ga ja seliliujumise 32.37ga, rinnuliujumises jäi ta alla vaid Kristina Latovale (Kohtla-Järve, 34.88) ja liblikujumises võistkonnakaaslasele Nino Metsarile (30.38).
Poisteklassiski oli üks topeltvõitja: Vladimir Sidorkin KohtlaJärvelt oli kiireim vaba- ja liblikujumises (ajad vastavalt 25.74 ja 30.31). Rinnuliujumise võitis Pavel Ravlussevit¹ samuti Kohtla-Järvelt (33.12) ja seliliujumise Rasmus Kütt Kalevi Ujumiskoolist (28.74).
Tort kosutuseks
Naisteklassis jätsid Hissamutdinova ja Partõka teistele ¹ansse vaid selilidistantsil. Partõka oli parim vabaujumises ajaga 26.94, Hissamutdinova rinnuli ja liblikujumises (ajad vastavalt 32.31 ja 28.99). Seliliujumise võitis Berit Aljand Kalevi Ujumiskoolist, ent siingi oli Partõka tal kohe kannul.
Meesteklassi "kangelaseks" kujunes TOPi esindaja Martin Viilep esikohtadega rinnuli ja seliliujumises (29.74 ja 26.65). Vabaujumise võitis tema võistkonnakaaslane Timo Hallist (24.59), liblikujumise Ken Tomson Kalevi Ujumiskoolist (26.70).
Meisterujujate (ehk sisuliselt endiste tegevsportlaste) klassis oli startijaid suhteliselt vähe. Selle klassi tulemustest väärib esiletõstmist neil võistlustel ainsa Jõgevamaa ujujana startinud luualase Tõnu Reinsalu vabaujumise võiduaeg 26.18: sellega oleks meeste põhiklassiski veel 8. koha saanud.
Kavas oli ka teateujumine, kus iga võistkonna naised ja mehed ujusid läbi 4 x 50 m kompleksujumisdistantsi (st igast võistkonnast startis neli meest ja neli naist). Võitis Kalevi Ujumiskool koguajaga 3.57,63 Kohtla-Järve Kalevi Spordikooli ja TOPi ujumisklubi ees. Ka klubidevahelises punktiarvestuses oli parim Kalevi Ujumiskool 92 punktiga, Kohtla-Järve kogus punkte täpselt poole vähem, st 46 ja TOPi ujumisklubi 34. Auhinnad oli parimatele välja pannud Jõgeva vald. Teateujumise parimad võisid näiteks ujumisrajale jäetud energia kompenseerida kolmekilost preemiatorti süües.
Parim reklaam
Kuigi paljud kahekümnest kutse saanud ujumisklubist jäid transpordiraha nappuse tõttu Kuremaale tulemata, oli laupäevane võistlus peakohtunikuna tegutsenud Eesti Ujumisliidu peasekretäri Toomas Kleesmenti hinnangul tulemuste poolest kõrgest klassist: järgmisel päeval võistluste protokolle sirvides tuli tal tänavusse Eesti edetabelisse oma paarkümmend parandust teha, kusjuures Hissamutdinova edestas rinnuliujumises Kuremaal isegi oma jaanuarikuisel Stockholmi maailmakarika etapil välja ujutud tulemust.
"Tugevamad ujujad tulevad hea meelega vahelduse mõttes Kuremaale võistlema, sest enamik võistlusi toimub niikuinii Tallinnas ja Ida-Virumaal," ütles Toomas Kleesment.
Kuremaa ujula juhataja Igor Ellisson lubas aga ujulasse tulevikus kõrvuti üles riputada laupäevase võistluse ja maakonna koolinoorte ujumismeistrivõistluste protokollid. "Ehk julgevad siis ka Kuremaal treeningtundides käivad noored - neid on oma kolmkümmend, kusjuures mitte ainult Kuremaalt, vaid ka Jõgevalt, Laiuselt, Luualt ja mujalt - tuleval aastal pealinna ja Ida-Viru "ässadega" rinda pista," arvas Ellisson.
"Korralikult organiseeritud võistlus on aga spordirajatisele parim reklaam: Sillamäe ujujad lubasid siia juba peatselt treeninglaagrisse tulla."
RIINA MÄGI
Kõrgushüppevõistlus Laiuse Vedru toimub Laiuse PK võimlas 10. märtsil kell 10. 17. märtsil kell 11 toimub samas teivashüppevõistlus Laiuse Toigas. Info tel 62 836, Hendrik Lindepuu.
***
Eesti Koolispordi Liidu C-klassi sisejalgpallimeistrivõistlused võitsid 62 meeskonna hulgas Põltsamaa ÜG (treener Silvar Luht) noorjalgpallurid (Sten Viks, Heigo Parkala, Pelle Päevil, Rain Tombak, Taavi Tuur, Henry Oro, Algis Kokka, Krister Kolts). Finaalmängudes Viljandis alistati 4:1 Viljandi Maagümnaasium, 3:0 Pärnu Paikuse Keskkool, 2:1 Pärnu Vene Gümnaasium ning otsustavas mängus 2:0 Narva 6. Keskkool. Suurimad väravakütid olid Sten Viks ja Heigo Parkala.
***
Põltsamaa Spordi korraldataval teisel talisiseturniiril hiilgasid väikelinna Võhma jalgpallurid, võites esimese ja teise koha. Kolmas oli Põltsamaa valla Tervis, neljas Põltsamaa Spordikool.
***
Kalju Kuldvere I mälestusturniir brid¾is oli äärmiselt tasavägine. 88 punkti andis esikoha Jaan Sutile-Villu Ojassalule. 79 p kogusid Mihkel Viirelaid-Arnold Kivik, 78 p Janno Kivik-Kalle Ojassalu, 75 p Toivo Vähi-Ülis Riisalu, 73 p Eduard Rumvolt-Endel Epro, 72 p
Hillar Ruus-Ahto Alas.
***
Põltsamaa piirkonna saskumeistrivõistlustel osales nii esimeses kui ka teises voorus 34 saskusõpra. Avavoorus viisid maksimumpunktidega (72) võidu Kolga-Jaani Enn Aren-Tõnis Orgusaar. Teises voorus jagasid 68 punktiga esikohta Aino Jürgenstein-Are Teder Põltsamaalt ning Jaan Palts-Margus Haan Pajusist. Kahe vooru kokkuvõttes juhivad Põltsamaa mängijate Tõnu Tootsi-Ain Valu ees Jürgenstein-Teder. Kolmas, otsustav meistrivõistluste voor mängitakse Viljandi maakonnas Kõo vallas.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Metsanurga külas sündis isemoodi vasikas
Pala valla Metsanurga küla Pärna talu pererahval pole imestusel piire: nende nudipäine lehm sünnitas isemoodi vasika. "Ta on kangesti põdra moodi," kinnitab taluperenaine Virge.
Virge Visnap on lehmi, vasikaid ning teisi pudulojuseid talitanud juba plikapõlvest saati. Ta õppis Väimelas veterinaarvelskriks ning on kolhoosiajal töötanud õpitud erialal.
"Olen neid vasikaid näinud ja kasvatanud küll ja küll, kuid niisugust näen esimest korda. Sellel on teistsugune alalõug, paksemad mokad ja pikemad karvad. Alumised hambad on ka pikad ja teravad ning ettepoole suunatud - need pole ju sellised nagu lehmal. Sellel vasikal võib olla põdra verd," usub Virge.
"Tehnikumis räägiti, et selliseid juhuseid, kui põdrapull on indleva lehma üles leidnud, on ennegi olnud. Täitsa tõenäoline, et ka meie Moosi juures on käinud mõni põder."
Eesti maatõugu nudipäise lehma, kes sai nimeks Moosi, ostsid nad mullu suvel ühest metsaäärsest talust, kus loomi peeti karjamaal ööpäevaringselt. "Endine omanik väitis, et lehm ootab teist poega ning on paaritatud mustavalgekirju suure pulli seemnega. Sündis aga tilluke, vesihalli karva loomake, keda tuli poolteist nädalat sööta lutipudelist. Alles siis hakkas ta vasika moodi käituma. Häält ei tee ta senini, vaid kolmandal-neljandal päeval tegi korra mingit naljakat häält, mis polnud üldse vasika moodi," seletab Virge.
Pärna talus praegu enam palju loomi ei peeta: peale Moosi ja tema vasika mahu vad lauta veel mullikas Pupsik, siga Leo, küülik ja kanakari. Lehmalüpsmise ajaks poevad lauta ka kaks kassi, õues haugub Deemon. Tema on traataia taga aedikus kinni ning näib, et selles on kindlad ka eemal asuvas õunaaias rahulikult jalutavad kümmekond metskitse. Ehtne metsanurk, nagu küla nimigi ütleb.
Vasikas pole veel omale pärisnime saanud. Pereisa Aavo ning lapsed Janar, Janno ja Mai kutsuvad teda esialgu lihtsalt Põdra. Virge arvates on igal loomal ainult temale sobiv nimi olemas - tuleb jälgida vaid tema käitumist ja siis see õige üles leida.
Pärna talus oodatakse põnevusega, milline lehm sellest vasikast kasvab.
ARDI KIVIMETS
Muinsuskaitseobjekte saab tänavu korrastada enam kui miljoni krooni eest
Riiklik muinsuskaitseamet eraldab Jõgevamaal 2001. aastal arhitektuurimälestiste avariirestaureerimistöödeks 1,065 miljonit krooni.
See raha jaguneb järgnevalt:
Põltsamaa linnuse konvendihoone torni avariitööd 250 000 krooni
Laiuse linnuse kirdetorni metallkonstruktsioon 365 000 krooni
Palamuse kiriku pikihoone katuse remont 400 000 krooni
Jõgeva Jaama 3b (Betti Alveri sünnimaja) katuse remont 50 000 krooni
Ajaloomälestiste restaureerimiseks mõeldud programmist saab Betti Alveri majamuuseum veel täiendavalt 50 000 krooni, muinsuskaitseameti eraldistest mitmesugusteks uurimis-, projekteerimis ja avariirestaureerimistöödeks aga 100 000 krooni. Jõgeva linn on garanteerinud Betti Alveri majamuuseumi tööde omapoolset finantseerimist vähemalt 200 000 krooniga. Kokku peaks seal seega tänavu saama töid teha enam kui 400 000 krooni eest.
"Omavalitsusepoolne finantseerimine oli Betti Alveri majamuuseumi
puhul riikliku toetuse saamise üheks tingimuseks," ütles riigi muinsuskaitseameti Jõgevamaa muinsuskaitseinspektor Helju Sihver, meenutades, et 2001. aastal on Alo Mattiiseni 40. ja Betti Alveri 95. sünniaastapäev. "Betti Alveri muuseumisse tuleb ka Alo Mattiiseni tuba," lisas Helju Sihver kinnitades, et kui Jõgevamaa muinsuskaitseobjektide 2001. aasta toetussummasid teiste maakondade samade numbritega võrrelda, tuleb tõdeda, et meil on läinud päris hästi.
PEEP LILLEMÄGI,
pressiesindaja
POLITSEIKROONIKA
Pühapäeval võeti Jõgeval Rohu tn 4 majast ühendust politseikorrapidajaga ja kurdeti, et maja koridoris lebab kas haige või vigane kass, kes ei ole ühegi majaelaniku oma. Politseipatrull leidis kohale jõudes juhatatud kohast oma rooja ja uriini seest kassi, kes politseinike peale vihaselt turtsus, aga ei suutnud end liigutada. Kuna polnud selge, mis kassil viga, ja et ta näis inimestele ohtlik, tuli ta kuhugi ära toimetada. Ühest tagajalast raskelt vigastatud kass õnnestus saada pappkasti ja nõnda ta ära viia. Kuna kassil omanikku ei teatud olevat ja ta oli leiukohas vedelenud juba päevi, võeti veterinaari ettepanekul vastu otsus piinlev loom surmata mahalaskmise teel. Kannatavat looma polnud ka kellelegi pakkuda. Hukkamisprobleemile lahenduse otsimise jooksul loom suri. Veterinaari soovitusel hävitati selgusetu vigastuse või haiguse kätte surnud looma surnukeha katlaahjus põletamise teel.
Peeti kinni mees narkootikumidega
Laupäeval pärast viit pealelõunal avastas politsei, et Jõgeva linnas viibib isik Tartust, keda olemasolevail andmeil saab kahtlustada narkootikumide omamises. Aia tänaval ületas Ford-tüüpi sõiduautot kasutav kahtlusalune sõidukiirust ja politseipatrull andis talle politseiauto vilkurite sisselülitamisega märku peatumiseks. Politsei märguannet märganud juht lisas aga kiirust ja püüdes pageda, pöördus Tartu-Aravete teel Vaimastvere suunda. Enne Õunat õnnestus politseil põgeneja auto teeäärsele blokeerida. Tartust pärit 1952. a sündinud mees oli narkouimas, mida näitas joobeekspertiis haiglas. Politseiprefektuuri toimetamise järel andis ta välja kilepakendi 85 grammi amfetamiiniga (tuvastati kiirtestimisega). Samas pudenes tema riietusest veel kilepakendeid. Kiirtest näitas, et tegemist on kokaiiniga. Seda oli 10
grammi. Mehe autost leiti mõned väikesekaliibrilised tulirelva padrunid. Mees toibus narkouimast terve õhtu ja öö. Pühapäeval peeti ta kinni kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks. Edasise kinnipidamise vajaduse otsustab uurija, aga selleks on vajalik kohtuniku luba.
Suitsetanud koolipoistele tehti trahvi
Reedel kella poole kolme ajal pidas üks meesõpetaja Jõgeva Gümnaasiumi kooliaias kinni kaks suitsetavat noormeest, kes osutusid Jõgeva Ühisgümnaasiumi poisteks, üks sündinud aastal 1985, teine 1986. Koolipoisse süüdistati Jõgeva linnavolikogu otsuse rikkumises, millega linnas on alaealistel tubakatoodete pruukimine keelatud. Mõlemat poissi karistati 100-kroonise rahatrahviga.
Noormees püüdis kaubahallist varastada
Laupäeval kell 15.50 pidas kaubahalli turvamees hallis kinni noormehe, kes püüdis lahkuda kaasavõetud kauba eest maksmata. 1982. a sündinud Jõgeva linna elanik oli kaks paari teksapükse ja kuus paari sokke peitnud oma riiete alla. Püksid ja sokid kokku maksid 701 krooni.
Pühapäeva hommikul tuli ilmsiks, et Jõgeva linnas Turu tänaval on sisse murtud OÜ Merineitsi kalatööstusesse. Sissepääsuks oli lõhutud ukseklaas ja avatud seejärel ukseriivid. Avaldaja andmeil on ära viidud 30 karpi vürtsikilu, heeringafileed, soolaheeringat ja kaks ämbrit vürtsikilu. Kannatanu loeb saadud kahju suuruseks 2500 krooni.
Laupäeva hommikupoolikul helistati Mustveest politseisse, et sealsest Peipsi poest varastati tuub hambapastat. Osutus, et hambapasta oli letilt ära viinud noor naisterahvas, Lohusuu valla Kalmaküla elanik. Naise tegu kvalifitseeriti pisivargusena ja selle kohta koostati protokoll.
Ärandatud ®iguli oli kraavi aetud
Esmaspäeva hommikul avaldas üks Põltsamaa linna Tartu mnt elanik, et tema sõiduauto VAZ 2103 on öösel ära aetud. Auto kadumine tuli ilmsiks veerand kaheksa paiku hommikul. Seejärel leiti maja ette ööseks pargitud auto veidi eemal kraavist lumevallist. Autol oli käivitamiseks lõhutud süütelukk, kuna ärandajal polnud süütevõtit kasutada.
Jõgeval varastati keldrist hoidiseid
Laupäeva õhtul leidis üks Jõgeva linna Tähe tn 4 elanik, et sisse on murtud tema keldriboksi. Kannatanu andmeil on ära varastatud mitmesuguseid hoidiseid. Varas pääses keldrisse lukuobaduse väljakangutamise teel. Avaldajale tekitati kahju 1010 krooni suuruses summas.
Tartu Politseiprefektuur palub hiljemalt 15. märtsiks ühendust võtta kõigil OÜ EAG Autokeskus (pankrotis) võlausaldajatel telefonidel (07) 308 644 või (07) 308 681.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval pilvisus tiheneb. Puhub lääne- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur -3°C ... +1°C.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada lund ja lörtsi ning tuisata. Puhub edela- ja läänetuul 8-13 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... -6°C, päeval -3°C ... +2°C.
6. märts 2001. a.
Kääpa jõgi jääb ootama Kalevipoja mõõka
VAIKE KÄOSAAR
Kaalumisel koostööprojekt Vooremaa järvede puhastamiseks
PEEP LILLEMÄGI,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
NÄDAL MAAKONNAS
Reisijate vedu raudteel ei ole kallim kui autobussiga
SULEV MARGUS
MARGUS KIIS
2/3 vastanutest soovib Toivo Jürgensoni kukutamist
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
6. märts 2001
Pedjas arutati bussiliikluse käimapanemist
RAIVO SIHVER
Koidu talu peremees hindab iseseisvust
JAAN LUKAS
ASi Kaltsiit toodangu ostab suures osas ära Tartu teedeehitaja
RAIVO SIHVER
Kuidas ma militaarkomisjonis käisin
VALE-DMITRI
MARGUS KIIS
MOE GURU
TOOMAS Tormast, kogemata lugeja
ENN VESKI
MARGUS KIIS
Kuremaal parandati Eesti edetabelit
RIINA MÄGI
OSKAR PURI
Metsanurga külas sündis isemoodi vasikas
ARDI KIVIMETS
Muinsuskaitseobjekte saab tänavu korrastada enam kui miljoni krooni eest
PEEP LILLEMÄGI,
pressiesindaja
POLITSEIKROONIKA
Peeti kinni mees narkootikumidega
Suitsetanud koolipoistele tehti trahvi
Noormees püüdis kaubahallist varastada
Ärandatud ®iguli oli kraavi aetud
Jõgeval varastati keldrist hoidiseid
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja