Vooremaa
Laupäev, 6. oktoober 2001. a.

Sisukord

Hüvasti, Jõgeva leib


Leivategemise lõpetamine ei tähenda, et Jõgeva Leivatehas suletakse. Saiaküpsetamine käib täie hooga edasi. Pagar Margit Kruus on üks 44st töötajast, kelle töö jäi alles. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Jõgeva Leivatehases on leivatootmine lõpetatud ning praegu küpsetatakse selles ettevõttes vaid saia. Mõnedki kaupmehed kurdavad, et pärast seda, kui Jõgeval enam leiba ei tehta, on tekkinud häireid poodide varustamises.

Varem valmistati Jõgeva Leivatehases 12 sorti leiba. Küpsetamiseks kasutati Saksa firma leivaahjusid ning ööpäevas toodeti 2-2,5 tonni leiba.

Jõgeva Leivatehas kuulub aga koos Valga, Võru, Paide ja Keila leivatehastega kontserni ETK Leib. "Kontserni juhatus otsustas alates 11. septembrist Jõgeval leivatootmise lõpetada. Tootmist planeerides peab mõtlema euronõuetele ning ka sellele, millistesse tehastesse on kasulikum investeeringuid teha ja ökonoomsem leivatootmist korraldada. Nii leidiski ETK Leib juhtkond, et leivaküpsetamist oleks mõistlikum korraldada Paide ja Valga tehastes, kust nüüd tuuakse leiba ka Jõgevale. Võrreldes Jõgevaga on Paide ja Valga tehased suuremad. Valgas hakatakse tegema ka neid leibu, mida varem tehti ainult Jõgeval: Palamuse, Harilikku ja Robi leiba. Seal toodetakse edaspidi ka populaarset pekitükke sisaldavat leiba," rääkis Jõgeva Leivatehase tootmisjuht Ormes Orm.


Leivatehas küpsetab vaid saiu

"Mõnikord on vahendamine rentaablim kui tootmine. Jõgeva tehase leivaahjudes poleks me suutnud tagada piisavates kogustes hea kvaliteediga leiva valmistamist," arvas tootmisjuht.

Seoses leivatootmise lõpetamisega koondati tehasest neli inimest. "Töötajatele tuli leivategemise lõpetamine ning koondamine ootamatult," lausus Ormes Orm. Tema sõnul on Jõgeva Leivatehases praegu 44 töötajat.

Praegu küpsetatakse Jõgeval niisiis vaid saiu. "Praegu valmistame 14 sorti saiu. Ostjate hulgas on kõige nõutavam Teele sai, mida toodetakse 1,2 tonni päevas. Samuti on populaarne ka väikesai. Leivatootmise lõpetamine Jõgeval ei tähenda veel tehase sulgemist, sest meil on igasuguseid mõtteid ja plaane ettevõtte arendamiseks. Peagi on ettevõttesse üsna palju investeeritud," märkis härra Orm.


Arvamused leivatootmise lõpetamisest

Jõgeva Majandusühistu tegevjuht Toomas Vahur, kes viis aastat töötas Jõgeva Leivakombinaadi direktorina, kommenteeris leivatootmise lõpetamist nii: "Varem kuulus Jõgeva leivatehas ETK koosseisu iseseisva juriidilise üksusena, nüüd aga enam sõltumatud ei olda. Mis puutub aga leivatootmise lõpetamisse, siis igal ettevõttel on oma majandustegevuse üle õigus ise otsustada. Jõgeva majandusühistu kauplustele leivaküpsetamise lõpetamine tagasilööke ei põhjusta. Küll aga võib mõnegi leiva hind krooni võrra kasvada, sest Jõgeval toodeti mitmeid leibu odavamalt kui mujal."

OÜ Ülase Toidukaubad juhatuse liige Ants Prii arvas: "Leivatootmise lõpetamine Jõgeval põhjustab häireid varustamises. Kui varem oli Jõgeval küpsetatud leib kohal kohe hommikul, siis Valgas või Paides tehtud leiba peab vahel ootama kella 10-11ni. Eelmisel laupäeval ei olnud aga kohalejõudnud leivakogus piisav. Ettevõtjana on mul kurb tõdeda, et Jõgeval on lõppenud leivatootmine - majandusharu, millega siin on aastakümneid tegeldud."

JAAN LUKAS


Põtradele peetakse ajujahti

Kuni 15. novembrini kestval põdrajahihooajal on Jõgeva maakonna jahimaadel lubatud küttida 130 põtra. Tänavuse ulukiloenduse andmetel elas Jõgevamaal 551 põtra.

Kuigi peibutus, varitsus ja hiilimisjahina tohtis küttida põtru juba 15. septembrist, algab suurem jaht siiski täna. Nüüd on lubatud põtradele pidada ka ajujahti koos jahikoeraga.

Mullu loendati maakonnas 440 ja kütiti 93 põtra. Teadlaste uuringutulemustest on selgunud, et põtrade arvukus on meil viimastel aastatel oluliselt kasvanud, seetõttu võis küttimist tänavu suurendada. Põdrauurija Jüri Tõnisson peab vajalikuks jälgida laskmisele kuuluvate põtrade soolist vahekorda: Jõgevamaa üheksas jahirendipiirkonnas on kokku soovitav küttida 46 pulli, 35 lehma ja 49 vasikat.

ARDI KIVIMETS


Ettevõtjate ja puuetega inimeste koostöö - kasu kahepoolne

Kõigil Jõgevamaa ettevõtjatel on Jõgeva maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonna poolt algatatava maakondliku projekti "Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Jõgevamaal" raames võimalik näidata üles kõrget sotsiaalset teadlikkust ning aidata puuetega inimestel leida oma koht ühiskonnas.

Projekti eesmärgiks on luua töökohad toetatud töötamise meetoditel puuetega, sõltuvusprobleemidega ning psühhiaatriliste probleemidega inimestele. Toetatud töölerakendumise meetodi abil tagatakse püsiv palgatöö kohanadatud keskkonnas isikutele, kelle iseseisev töölerakendumine tööturul on ebatõenäoline ja kes puude tõttu või mõnel muul põhjusel vajavad tööga toime tulemiseks jätkuvat tuge. Töötaja koolitamine toimub kohapeal ning töökoha säilimine on tagatud tugiabinõudega, millede hulka kuulub näiteks juhendamine, koolitus ja transpordi organiseerimine.

Samasisuline pilootprojekt käivitus 1999. aastal Hiiumaal. Tänase seisuga on Hiiumaal tööle rakendunud 15 noort sellistesse firmadesse nagu Hiiu vill, Dagöplast, B-Plast, Tohvri Hooldekodu, As Dagotar ning Hellamaa Perekeskus. Projekt on tänaseks näidanud, et puuetega noored, kelledesse alguses suhtuti skeptiliselt, on projekti käigus leidnud kollektiivi seas mõistmist ja poolehoidu. Need projektis osalenud noored on ennast tõestanud vastutustundliku tööjõuna, täites ka selliseid tööülesandeid millede jaoks teistel töötajatel ei jätku aega ega huvi või on töö rutiinne.

Jõgevamaal käivituva projekti raames on plaanis luua 10-12 puudega noorele, vanuses kuni 30 aastat, toetatud töökohad era, riigi ja munitsipaalettevõtetes. Eelkõige on oodatud ettevõtjad, kes suudavad pakkuda lihtsaid kohapealset väljaõpet võimaldavaid töökohti. Projekti koordineerivad kaks inimest, kes tagavad projekti tõrgeteta funktsioneerimise ning nõustavad kõiki osapooli.

Kõigile projektiga liituvatele ettevõtetele on garanteeritud nn tööturutoetus väiksema konkurentsivõimega isikute tööle rakendamiseks ühe aasta jooksul vastavalt seadusele. Samuti on võimalik projekti raames toetada firmasid rahaliselt noortele vajalike töövahendite ja riiete ostmisel ning saada konsultatsioone ja töönõustamist erinevate seminaride ning koolituste käigus.

Lähemat infot jagab sotsiaal- ja tervishoiuosakond (Suur tn 3, telefon 66 361, faks 66334).

MONIKA AASA,

Jõgeva maavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist juhataja ülesannetes


ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida kasulikku saite oma õpetajatelt?

Tõnis, varustaja:

"Niipalju olen teada saanud, et on vaja tööd teha. Juba kodus ajas mind isa tööle, koolis tuli teha ühiskondlikult kasuliku töö tunde, see oli põhiliselt ajatöö, mille eest pandi ka hinne. Ega tarkus ja õpetus mööda külgi maha jookse, kõik tuleb kasuks. Ühtelugu tuleb õppida: sotsialismi ajal oli teine õppus, nüüd on targemad masinad ja uusi teadmisi vaja, et elus läbi lüüa. Tarku raamatuid tuleb lugeda, siis oled ka ise tark. Niikaua kui õpid, töötad ja arened, püsid noor."


Kaire, kodune:

"Õpetajatelt saab alati kõike kasulikku, õpetajatööd tehakse südamega. Eks mujalt saab ka, kuid kool on üks võimalustest ja igaüks peab ise teadma, palju ta peab koolis käima, et targaks saada. Kooli lõpetamisega ei lõpe tarkuse omandamine, õppimine on eluaegne. Küllap olen saanud oma pika kooliaja jooksul ka oskuse õppida. Muidugi, osa koolis õpitud tarkusest, mida pole vaja ja ei kasuta, läheb nö kaotsi. Oma kooliajast ja õpetajatest on mul vaid head mälestused."


Hillar, pensionär:

"Keskkooliajast on jäänud kõige rohkem meelde matemaatikaõpetaja papa Berg, nii me teda kutsusime, EPA-päevist aga Renee Loskit, kes õpetas mehhanismide ja masinate teooriat ning tegi selle asja päris selgeks. Tarkuse aluseks ongi hea õpetaja, kes õpetab mõtlema, rehkendama ja otsustama. Ma ei langeta tänaseni ühtegi otsust uisapäisa, enne arvutan, sest nii on mind õpetatud. Minu kooliaeg oli vaene, aga ilus. Kes tahab, see saab alati õppida ja targaks saada."


Kalle, tööandja:

"Mul on olnud mitmel tasandil õpetajaid, ja häid õpetajaid, kellelt olen saanud lisaks teadmistele veel korrektsust, distsipliini ja kohusetunnet. Selles mõttes on olnud mulle eeskujuks klassijuhataja Lembit Holst, saksa keele õpetaja Saima Karm ja akadeemik Ilmar Öpik. Esimeseks õpetajaks pean oma lelle Kustast, kes õpetas mulle aktiivset ellusuhtumist, korrektsust ja muud elus vajaminevat. Juba siis sain selgeks, et loll õpib enda, tark aga teiste vigadest."


Milvi, vanaema:

"Minu kooliajast on juba palju aega möödas ja ei mõistagi öelda, mis kasu ma sealt sain. Eks haridust saadakse ikka koolist. Õpetajatega pole ma enam kokku puutunud, kuid eks nad ole ikka samas austuses kui vanastigi. Arvan, et praegu on lihtsam õppida kui minu ajal, kuid nüüd on ülikoolid suuremas osas tasulised ning raamatud ja õpikud on kallid. Tänapäeval on kõik nii palju muutunud, kuid eks vanaemalgi ole lastelastele seda või teist asja õpetada."


Ly, müüja:

"Kõiki tarkusi koolist ikka ei saa. Seda, mida läheb elus rohkem vaja, saab elust enesest. Mul on kõik oma õpetajad meeles, eriti mõned paremad või kurjemad, nagu Maimu Valdmann, Erika Uuland jt. Vahvad olid õpetajate päeva tähistamised: siis anti õpsidele vaba päev ning sai palju nalja, kui tunde andsid abituriendid. Kooliaeg oli tore, suvevaheaeg oleks võinud vaid veidi pikem olla. Keskkoolist jääb väheseks, vaja edasi õppida, et saaks paberi ja parema töökoha."


Madis, mehhaanik:

"Kõik õpetajad on mulle midagi kasulikku andnud. Mõni õpetab rohkem kui teine, kuid eks nemadki tee tööd oma võimete kohaselt. Õpetajast oleneb palju: üksvahe olin koolis keemiaga hädas, siis tuli teine õpetaja, kes tegi asja selgeks. Praktilises elus on läinud koolitarkust, näiteks algebravalemeid, harva vaja, kuid õppimine on arendanud minu aju ja mõttemaailma. Ka elu õpetab, kuid see õppus tuleb valusalt. Kirikuõpetaja õpetused on samuti head, kuid neid on raske täita."


Richard, pensionär:

"Nende käest ei ole ma saanud midagi muud kui hariduse. Koolitarkust on läinud elus ikka vaja ja ega õppimised pole sellega veel lõppenud. Ja, jaa… õpid kogu elu, kuid sured ikka lollina. Praegu ei võeta ilma hariduseta enam kuhugi tööle, ei pääse sõnnikutki viskama. Mõned noored ei võta õppust ja ei kasuta oma õppimiseaega ära: lähevad jooma ja kaaberdama, osa läheb ula peale."

Siimustis küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ


Terroristlikest rünnakutest Ameerikas

Tunneme sügavat kahetsust niivõrd barbaarsete ja kohutavate terrorirünnakute üle Ameerika Ühendriikides, mis põhjustasid tuhandete süütute inimeste hukkumise ning mõõtmatud purustused. Avaldame sügavat kaastunnet kogu ameerika rahvale. See on kogu maailma tragöödia ja korvamatu löök üldtunnustatud inimväärtustele.

Oleme mures tagajärgede pärast, mida need rünnakud võivad avaldada rahule ja julgeolekule kogu maailmas. Päevakorda on tõusnud tõsine sõjaoht. Oleme seisukohal, et terroristlike aktide korraldaja tuleb viia kohtu ette, samas on lubamatu juhtunut laiendada vägivallale, maailma täiendavale võidurelvastumisele, demokraatia kitsendamisele ning uut tüüpi külma sõja tekkele. Ei tohi suurendada süütute inimeste kannatusi.

Nimetatud põhjustel oleme vastu NATO Nõukogu otsusele NATO artikli nr 5 kasutamise kohta, mis loob eeldused ja õiguse sõjalistele kättemaksuaktsioonidele kogu maailmas.

Kutsume Euroopa Liitu, kõiki tema liikmeid, kõiki Euroopa riike andma oma panus kriisi edasise laienemise vältimiseks ning hoidmaks ära USA valitsuse ühepoolsete jõuaktsioonide kontrollimatut elluviimist.

Kogu rahvusvaheline üldsus on pööranud oma pilgu uutele väljakutsetele tuleviku kooseksisteerimisele. Vasakerakonnad on valmis aktiivselt osalema aruteludes rahvusvahelise julgeoleku ja selle koostöömehhanismide üle. Rahu, demokraatia ja terve mõistus peavad olema üle rahvusvaheliste probleemide jõuga lahendamisest.

Me tunnetame oma vastutust nii poliiitiliste kui sotsiaalsete probleemide lahendamise ees, nõuame vägivalla ja terrori väljatõrjumist. Rahu, demokraatia ja terve mõistus peavad aitama eemale hoida õigusetust ja ebavõrdsust, mille toitepinnaseks on konfliktid ja fanaatilisus. Nad toovad esile ÜRO keskse ja garanteeriva suuna rahvusvahelisele seaduslikkusele, rahule ning julgeolekualasele koostööle.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei deklareerib oma selget hukkamõistu terrorismile selle kõigis vormides, sealhulgas riiklikul tasemel. Me hoiatame Ameerika Ühendriike võimalike kättemaksuaktsioonide ülekande eest riikidevahelisele tasemele, mis võib tuua kaasa terrorismi plahvatusliku ahelreaktsiooni. Leiame, et XXI sajandi väljakutseks on arusaam, mille kohaselt maailm peab arvestama multikultuursetest erinevustest tulenevaid väljakutseid ja mõistma, et ei ole ühte tõde inimõigustest, vabadusest ja demokraatiast. Inimkonnal tuleb arvestada rahuliku kooseksistentsi vajadusega erinevate tõekspidamiste vahel. Rikka Põhja ja vaese Lõuna vahelistest suhetest genereeritud sotsiaalne viletsus võib saada katalüsaatoriks terrorismi hoogustumisele.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, pidades silmas eelseisvat ja juba kavandatavat Euroopa Liidu liikmesja kandidaatriikide ühistegevust Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjategevuse toetuseks terrorismis süüdistatavate riikide vastu, kutsub Eesti Vabariigi valitsust ja poliitilist avalikkust kaaluma suurima ohutundega Eesti Vabariigi võimalikku ühinemist nimetatud kavatsustega.

TIIT TOOMSALU,

ESDTP esimees


Lugu vargilkäija äpardusest

Ööl vastu laupäeva, 29. septembrit varastati Kaiavere järvest õhtul sinna sissepandud AS Evemar 8 kalapüügivõrku, üks mõrratiib ja põhjaõng. Kadunud oli ka järvevette hommikuni kaluri poolt jäetud kott umbes 30 kg elusa angerjaga.

Hommikul avastati järve ääres sõiduauto jäljed, millega ilmselt vargil oli käidud. Sündmuskoha laiemal ülevaatusel leiti inimese loomuliku kehakergendamise tagajärjel maha jäänud hunnik, mida kaluri kinnitusel seal veel vargusele eelnenud õhtul polevat olnud. Hunniku mahajätja oli tualettpaberi asemel kasutanud EMT mobiiltelefoni arvet ja õnnelikul kombel oli sellelt selgelt ilma erilisi protseduure ette võtmata näha ja lugeda arve omaniku nimi ja aadress. Kolmapäeval võtsid Lohusuust pärit Sergei ja Semjon varguse omaks ning andsid välja võssa peidetud varastatud kalapüügivahendid. Angerja olid nad jõudnud selleks ajaks muidugi kokkuostjale ära müüa. Mehed kuulati üle kuriteos kahtlustatavaina.

ÜLO PÄRN


JUHTKIRI

Õpetajate päev

Kogu progressiivne inimkond tähistas eile õpetajate päeva järjekordse tõdemusega, et tsivilisatsioon püsib teadmiste süstemaatilisel edasiandmisel vanemalt põlvkonnalt nooremale. Pedagoogid said teada, et nad on maa sool, noorte tuleviku määrajad, rahvuse edasikandjad ja mis kõike toredat veel. Lugupidamist, lilli ja kiidusõnu kogunes ühe päevaga nii palju, et ülejäänud 363-l tavalisel päeval aastas (esimesel septembril on plaat peaaegu sama) on nagu veidi veider kooli tullagi.

Üldiselt ei ole ju õpetaja elul väga vigagi. Auväärne amet, ei väsi kõikvõimalikud asjamehed korrutamast. Alatasustatud kah, teatab haridusminister Riigikogult pedagoogidele palka juurde nuiates. Rahvaasemikud, ehkki peaksid selle jutuga juba aastaid harjunud olema, pole loomulikult kadedad ning hääletavad heameelega mõned kroonid palganumbrile otsa. Endal ju kah võsukesed tarkust taga nõudmas. Ja näiteks väikses maakohas on õpetaja see, kelle ümber kõik keerleb, kellelt kõik nõu küsivad ning kelle äraminekukuuldused maailmalõpumeeleolu tekitavad.

Aga õpetajaameti peamine võlu on ikkagi lapsed. Mis siis, et nad on vahel laisad ja sõnakuulmatud ning teevad näo, et koolitarkus on see kõige viimane asi, mis neid huvitab. Tegelikult on päris võimas tunne seista umbes neljakümne pägaliku ees, kellest on kindlalt teada, et nad on sinust rumalamad. Ja jääksidki rumalaks, kui sa suud lahti ei tee. Ja kui sa tead, et just sinuga koos õpitud tarkus, esinemisjulgus ning vaimse töö oskus aitavad neil hiljem vastavalt kalduvustele ränka raha kokku ajada, oma riiki ja rahvast teenida, maailmatasemel teadust või kunsti teha ehk siis lihtsalt tore ja tubli inimene olla. Kes see ütles, et õpetaja midagi ei tooda?

Õpetaja roll tõuseb eriti teravalt esile praeguses järjest enam mõistust kaotavas ning püssirohu järgi lõhnavas maailmas. Eks ole ju keegi suunanud ja õpetanud ka neid inimesi, kes nüüd ei pea paljuks kurat teab mille nimel laibamägesid kokku kuhjata. Võibolla siis, kui praegused terroristid alles koolipoisid olid, pühendasid nende õpetajad liiga palju tähelepanu nüüdseks juba ammu surnud meeste poolt kunagi üles tähendatud kirjasõnale ning unustasid väkestele poistele õpetada peamist, mida üks inimene teiselt õppida saab - kaasinimesi mõistma ja neist lugu pidama. Ka sellele peab üks õpetaja mõtlema.

6. oktoober 2001. a



ELU JA INIMENE

Reastveres on mullivann ja saatana saadikud

Torma vallas Sadala lähedal paiknev Reastvere küla on üks viimaseid külasid Jõgevamaa ja Ida-Virumaa piiril. Enamus küla elanikke on vanemad inimesed. Üksikutes majapidamistes aitab oma peret ära toita lehm.

Samas elab Reastveres ettevõtlikke inimesi erinevatest põlvkondadest, kes on teinud ümberkaudsete inimeste elu meeleolukamaks ning oskavad metsatagusesse külla meelitada ka välismaalasi.

Praeguses Reastvere külas on 66 elanikku. Kuuekümnendatel aastatel liideti selle külaga Mäeküla, osa Kiviverest ning osa Pedasi külast. Mõnedki Pedasi küla elanikud on taotlenud küla endise nime ennistamist, kuid vallavalitsus pidas seda protsessi liiga keeruliseks.

Reastvere küla Pedasi-poolsel kõrgel künkal paiknes muistsete eestlaste linnus, mis on rajatud arvatavasti 1200. aastal. Nüüd on kunagises linnusepaigas Linnuse talu, mille peremehe Kalev Jalasto ettevõtlikkust ja pealehakkamist teatakse nii kodukandis kui ka kaugemal. Kalev Jalasto juhtis varem ehitusfirmat ning elas Sadalas kahekordses kortermajas. Siis otsustas ta endale kodu rajada kunagisse Sepa tallu, mida nüüd kutsutakse Linnuse taluks.

Elumaja hakkas härra Jalasto ehitama 1990. aastal ning sisse kolis ta viis aastat hiljem. Praeguseks on elumaja kõrvale valminud ka külalistemaja, kuhu nelja tuppa on võimalik mahutada kümme inimest.

Kalevil, tema pereliikmetel ning ettevõtluskaaslastel on olemas Linnuse talu sümboolikaga särgid, millel kilp, mõõk ja oda ning tekst "Elada vabana või surra".

Turistide päralt on ka esinduslik saal, kus on võimalik korralda ka koosviibimisi. Linnuse talu on arvatavasti ainus turismitalu, kus puhkaja saab kümmelda mullivannis. "Peapõhjus, miks meile puhkama tullakse, on aga metsik loodus ja vaikus," arvas peremees Kalev.


Kõige arukamad on Saksamaa jahimehed

Peremehe sõnul on talus puhkamas käinud külalisi erinevatest välisriikidest: Soomest, Itaaliast, Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Paljusid meelitab siia võimalus jahile minna. Kalev Jalastol on metsas pooleli ka suursuguse jahionni ehitus. Erinevate riikide jahimeestest pajatas ta nii: "Eriti kultuursed on Saksamaa jahimehed. Samuti võib kiita Ameerika Ühendriikidest saabunud kütte. Soome jahimehed on vahel tulles sellises seisundis, et ei saa autostki välja," Jahile sõidetakse Linnuse talust neljarattalistel mootorratastel.

"Algul naerdi minu jahiturismi idee välja, kuid suhtumine muutus, kui küttimishuvilisi piisavalt kohale saabus. Liha küpsetavad jahituristid tavaliselt kohapeal, trofeed võtavad aga kaasa," lisas ta.


Plaan taastada linnus

Kalev Jalasto käed pole vabad ka loomapidamisest. Linnuse talu kõrvalhoones on 24 tšintšiljat, kes on väikesed, kuid parasjagu tigedad loomad. Edaspidi plaanitseb peremees tšintšiljade arvu suurendada ning mõttes on Eesti suurima tšintšiljafarmi rajamine.

Samuti on Kalev Jalasto unistuseks taastada muistne Reastvere linnus. "Kavatsen teha palkehitise, mis oleks ümbritsetud taraga. Selle huvitava ja omalaadse plaani täideviimiseks kulub aga miljoneid kroone, mistõttu olen raha taotlemiseks esitanud projekte ka Euroopa Liidule," rääkis peremees.

Eluga Linnuse talus on Kalev Jalasto ise rahul. "Tunnen end siin vabana ja võin ise otsustada, mida teen," lausus peremees. Tema kaasa Liivi on Jõgeval ilusalongi Duaal perenaine. Usinad tütred Jane ja Pirgit õpivad Jõgeval koolis. Liivil ja tütardel on korter ka Jõgeval, sest nii on lastel parem koolis käia. Nädalavahetusel sõidetakse aga Reastverre ja siis on kogu pere rõõmsalt koos.

"Külaelu meeldib mulle väga, sest korter pole ju kodu. Maakodu annab elule väärtuse. Koos abikaasaga pole ma küll jahil käinud, sest jaht jääb ikka meeste mängumaaks. Küll olen aga sõitnud neljarattalise mootorrattaga," rääkis Liivi Jalasto.


Saatana saadikud ja sümpaatne pillimees

Hiljuti käis Linnuse talu filmimas ka Soome filmigrupp eesotsas Imbi Pajuga. Energiline vahahärra Karl Räpp on Reastvere küla põliselanik. Oma kodus Uuetoa talus elab ta 73. aastat. Vanahärra Räpp töötas Jõgeva KEK-is varustajana ning ta meenutas oma tööd vägagi pingelisena. "Raha võis riigiettevõttel piisavalt olla, kuid ehitusmaterjali said kätte vaid siis, kui sul oli tutvus. Tihti pidid ehitusmaterjali tootjaid ja müüjaid ka kangema kraamiga kostitama ja ka ise kaasa jooma. Kui sa tühjade kätega tagasi tulid, kutsusid ülemused aga kohvile. Mõnelgi mehel ei pidanud sellistes tingimustes tervis vastu," rääkis Karl Räpp.

"Mina olen aga juba vanaks elanud. Aga ei tea, kas ma ikka olen vana. Arnold Rüütel sai ju minu vanuses koguni presidendiks, kusjuures valijamehed valisid õige riigipea," arutles Karl.

Karlil on üsnagi kindel suhtumine poliitikasse. "Näete, need on saatana saadikud", näitas ta klaveril asetsevaid Lenini, Stalini ja Hitleri kujukesi. Need on meisterdanud tema sõber, Vanemuise teatris töötav Heino Kõiv, kes on maalinud Karlist ka pildi.

Karlile endale on palju elujõudu andnud sport. Õppides Tartus arve ja plaanindustehnikumis, tuli ta oma kooli võistkonnaga Tartu koolinoorte tšempioniks korvpallis. "Meie treeneriks oli tolle aja kuulsaim korvpallur Ilmar Kullam, kes õpetas meid nii, et pidime palli kasvõi kinniste silmadega korvi saama," jutustas Uuetoa talu peremees.

Oma külas ja kogu Torma vallaski on Karl Räpp saanud kuulsaks kui universaalne pillimees, kelle mängu saatel on tantsinud sajad inimesed. "Mu isa Fjodor oli tuntud kandlemängija, kes vahel magamagi jäi, kannel kõhul. Temalt õppisin minagi kannelt mängima. Mitmed kandled on juba vanaks saanud ja mängimiskõlbmatuks muutunud. Praegu on mul aga 1975. aastast pärinev kannel Vanemuine. Kui sellel mõnda rahvalikku lugu mängin, hakkan iseenesest ka kaasa laulma," rääkis Reastvere küla moosekant.

Pillimängu on Karl ise õppinud, kusjuures pille on tema kodus mitmesuguseid. Muusikahuvilisel härrasmehel on ka akordion, bajaan, mandoliin ja suupill. Karl demonstreeris sedagi, kuidas ta suupilli ja kannelt korraga mängib. Varem pidi mõni sõber sel puhul suupilli kinni hoidma, aga nüüd on suupill nii ümber ehitatud, et saab mõlemat pilli korraga mängida. Avalikkus sai viimati Karli muusikuoskustest osa Võtikvere raamatulaadal.

Torma vallavanem Mati Kepp kommenteeris: "Torma vallas on palju väikesi külasid. Reastvere küla ja selle ümbruse eeliseks on puutumatu ja metsik loodus, mida ettevõtlikud inimesed on osanud ära kasutada. Mina igatahes usun, et Reastvere küla välja ei sure."

JAAN LUKAS



KULTUUR

Muuseumikunst tuleb Jõgevale

Jõgeva kultuurikeskust külastas üleeile Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk. Kuigi kultuurikeskuse vastvalminud galeriis on vaja lahendada mõningaid valgustus- ja turvaprobleeme, pole kunstimuuseumi kogudes olevate taieste eksponeerimine siin tema hinnangul võimatu.

Kunstimuuseumi direktori kutsusid Jõgeva kultuurikeskuse töötajad külla selleks, et arutada koostöövõimalusi kunstimuuseumiga. Eelkõige võiks muuseum Jõgevale mõistagi huvitavaid näitusi tuua.

"Kui Riigikogu istungil viis aastat tagasi kolme Eesti tähtsaima kultuuriobjekti, sealhulgas Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamist arutati, avaldasid mõned riigikogulased umbes sellist arvamust, et kunstimuuseumi kogud tuleks üldse mööda Eestit laiali jagada ja siis poleks uut kunstimuuseumi ehitada vajagi. Kuigi meie arvates oli see äärmiselt tobe jutt, näitame me teatud osa oma

fondidest Eestimaa teistes paikades suurima heameelega," ütles Marika Valk. "Loomulikult on meil oma nn kullafond, nagu näiteks Köleri teosed, mida majast välja ei viida, ent meil jätkub piisavalt taieseid ka rändnäituste tarvis."

Enne, kui kunstimuuseum oma kogudest midagi jõgevlastele näha toob, tuleb paraku midagi ette võtta kultuurikeskuse galerii akendega või õigemini klaasseinaga. Ühest küljest on see Marika Valgu sõnul suurepärane loomuliku valguse allikas, teisest küljest tungib selle kaudu aga sisse kunstiteoste säilimisele ohtlikuks saada võival määral ultraviolettkiirgust.

Ent rohi selle häda vastu on olemas: akendele on võimalik paigaldada UV-kiirgust filtreeriv peenike võrk. Ka valvata on taieseid kultuurikeskuses üsna keeruline, sest näitusepind jaguneb tegelikult kahe ruumi, galerii ja fuajee vahel ning mõlemal on rohkesti väljapääse. Marika Valgu arvates on turvaprobleemid siiski võimalik lahendada.

"Avalöögi võiksime anda mingi põneva teemanäitusega või siis hoopis mõne Jõgevamaaga seotud kunstniku töödega," arvas kunstimuuseumi direktor. Linnapea Ants Paju pakkus omalt poolt välja idee, et esimene kunstimuuseumi näitus võiks Jõgevale jõuda tuleva aasta veebruaris, vabariigi aastapäeva aegu.


Lapsed ja moodne kunst

Tänapäeva muuseum, sealhulgas kunstimuuseum, pole Marika Valgu sõnul kaugeltki lihtsalt eksponaate täis kuhjatud hoone, vaid polüfunktsionaalne kultuuriasutus, mis muuhulgas korraldab mitmetahulisi haridusprojekte lastele ja täiskasvanutele. Eesti Kunstimuuseumi juurde on näiteks moodustatud laste ja noortekeskus SIKSAK, mis tegutseb renditud pinnal ja kitsastes oludes, ent siiski edukalt.

Ühest küljest tutvustab keskus lastepärases vormis nii muuseumi kogusid kui ka kunsti laiemalt, teisalt pakutakse kõikvõimalikku käelist tegevust. Õige hoo saab töö lastega loomulikult sisse alles siis, kui muuseumi kauaigatsetud uus hoone ükskord valmib.

"Eriti vajab minu meelest lahtiseletamist moodne kunst, sest kui kunstnike, kunstiasjatundjate ja meedia jaoks keerleb kogu kunstielu just moodsa kunsti ümber, siis sellist kunsti eksponeerivad näitused on paraku publikuvaesed, sest tavainimene ei saa lihtsalt aru, mida need video ja muud installatsioonid tähendavad," arvas Marika Valk.

Kunsti mõistmist arendavaid üritusi võiks tema arvates korraldada ka Jõgeval. Näiteks võiksid muuseumipedagoogide kunstitunnid kaasneda mõne pikemaks ajaks Jõgevale toodava näitusega.

Ent muuseum on proovinud teha ka nn ühe teose ühepäeva näitusi. "Selleks puhuks võime kohale tuua mistahes taiese - kasvõi Köleri oma - ning mõelda sinna mingi seda tutvustava action’i juurde," ütles Marika Valk.


Taset tasub hoida

Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul on galerii valmimine toonud kaasa kunstirahva üsna suure huvi uue näitusepinna vastu, ent kultuurikeskuse töötajad ise pole pädevad otsustama, mis väärib rahvale näitamist ja mis mitte. Marika Valgu arvates on kunstnike suur huvi põhjendatav sellega, et pealinnas tuleb näitusepinna eest üsna suurt üüriraha maksta, siin aga mitte.

"Olgugi Jõgeva väike linn, galerii taset tasub ikkagi hoida," ütles Marika Valk ja lubas kultuurikeskusele muuseumi ekspertabi näitusepakkumiste selekteerimisel, samuti Jõgeva galerii kui näitusepaiga promomisel tuntumate eesti kunstnike hulgas.

Koostööd mõne konkreetse Eestimaa paigaga on kunstimuuseum varemgi proovinud: üheks partneriks on olnud näiteks Kuressaare. Sellist "regionaalpoliitilist" tegevust tahab muuseum arendada ühest küljest missoonitundest, teisest küljest ei salanud Marika Valk, et ühiskonnas võimalikult nähtav olemine on oluline ka muuseumile endale: ainult nii on neil lootust jõuda kunagi uue muuseumihoone ehitamiseni.

"Usun, et Jõgeval on ühe kunstinäituse kasutegur suurem kui Tallinnas, sest kui pealinlase tähelepanu on hajutatud suure hulga sündmuste vahel, siis siin on võimalik tuua näitust vaatama vaat et kogu mõtlemisvõimaline elanikkond," ütles Marika Valk. Ants Paju omalt poolt lubas, et tulevasuvises Jõgeva õlletelgis eraldatakse igalt joodud õllekannult vähemalt sent kunstimuuseumi ehitamise fondi.

RIINA MÄGI


Haigekassa struktuurimuudatused Tartu osakonnas on lõppenud

Haigekassa struktuurimuudatuste käigus moodustati Jõgeva, Viljandi ja Tartu haigekassa baasil haigekassa Tartu osakond, Viljandisse ja Jõgevale jäid klienditeeninduse bürood.

Muutused on praeguseks lõppenud, haigekassade andmebaasid ühinenud, ruumid jagatud ja personal paigas. Haigekassa Tartu osakonna piirkond suurenes, tuues kindlustatutele kaasa laiemad võimalused ravikindlustusega seotud asjaajamiseks. Tartusse koondus raamatupidamine, usaldusarstid, arvete ja retseptide andmetöötlejad, töövõimetushüvitiste arvestus, kantselei ja kogu juriidiline pool. Viljandi ja Jõgeva büroos töötavad klienditeenindajad, mis tähendab seda, et kindlustatutel on võimalik valida, kas vajalike toimingutega seoses pöörduda kohaliku büroo poole või sõita Tartusse, kus samuti töötab klienditeenindus. Sarnaselt Tartu osakonnaga peavad bürood kindlustatute üle arvestust, võtavad vastu dokumente ja vahetavad haigekassa liikmekaarte. Kui kindlustatul on vaja kas usaldusarstilt või juristilt nõu küsida, siis antakse talle büroost vastav Tartu telefon. Loomulikult saab nõu ka otse Tartusse sõites või helistades.

Haigekassa lepingupartnerite (erinevad raviasutused) jaoks summeeriti lepingute mahud ja järjekorrad. Lepingupartnerid võivad koondarveid (apteegid soodusretsepte, raviasutused raviteenuste arveid) Tartu osakonna kõrval esitada ka kohalikele büroodele, kes saadavad need edasi Tartusse. Samuti saavad tööandjad ajutise töövõimetuse hüvististe dokumente lisaks Tartule esitada ka büroodele. Maksmisprotsess seeläbi ei pidurdu. Klienditeenindusbürood väljastavad tervishoiuasutustele blankette, täiendavad ja parandavad perearsti nimistuid.

Haigekassa Tartu osakonna loomisega avardusid kindlustatute valikuvõimalused eriarstiabi asukoha suhtes. Kui näiteks varem oli Viljandi haigekassal leping mingi raviasutusega hambaraviteenuse osutamiseks, siis sai kindlustatu pöörduda abi otsima ainult Viljandi maakonda. Peale haigekassa struktuurimuudatusi laienes kindlustatule raviteenuste osutamise leping, mille sõlminud raviasutus võib asuda peale Viljandi ka Jõgeval või Tartus.

Klienditeenindusbürood asuvad Jõgeval Ristiku 3, tel (077) 23 188, faks (077) 22 877 ja Viljandis Vabaduse plats 6, tel (043) 30 561, faks (043) 30 561. Mõlemad bürood on tööpäeviti ilma lõunata avatud kell 8.30-16.30.

AET TRUU,

haigekassa pressiesindaja


Kaameraga pahede vastu

Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses peetud Jõgevamaa terviseedenduse aruandekonverentsil osalenud said muuhulgas näha nelja Jõgevamaa fotograafi ühisnäitust "Ummikteed". Tuleval teisipäeval pannakse sama näitus välja Rahvusraamatukogusse, kus toimub Eesti Uimastipreventatsiooni Sihtasutuse korraldatav Alkoholismi ja Narkomaania Ennetamise Riikliku Programmi kolmas aastakonverents.

Mõnuainete tarvitamise kahjulikkust illustreeriva näituse idee käis välja kevadel moodustatud maakonna narkonõukogu. Maakonna alkoholismi ja narkomaania ennetamise arengukava koostades panid nad ühe tegevussuunana kirja vastavateemaliste foto- ja kunstinäituste korraldamise. Vooremaa toimetuse fotograaf Anatoli Makarevitš, kelle poole fotonäituse tegemise ettepanekuga pöörduti, jäi asjaga kohe nõusse, kutsudes omakorda kompanjonideks Jõgeva piltnikud Raivo Tasso ja Johannes Haava ning põltsamaalase Väino Valdmanni. Nelja peale said mehed valmis sümboolse arvu töid - 13.

Kõige kunstilisemalt lähenes narkoprobleemile Raivo Tasso. Oma töödes "Kanep", "Kokaiin" ja "LSD" pakub ta välja oma nägemuse sellest, missugused visuaalsed kujundid võivad kerkida vastavaid aineid tarvitanud inimese vaimusilma ette.

"Olen kunagi isegi lugenud midagi narkomaanide nägemuste kohta, aga üle polnud neid teooriaid aega vaadata. Nii palju mäletan, et LSD puhul oleks pidanud pildi taust ilmselt säravam ja heledam olema, aga lõpuks lähtusin ikka sellest, et kolm pilti paremini kokku sobiksid," ütles Raivo Tasso. Seda, et tema piltide puhul tekib väike piiri peal balansseerimise tunne (st kahtlus, kas pildid äkki mõnuaineid hoopis ei propageeri), möönis ka autor.

"Võtsin endale voli näidata, mispärast inimesed võiksid tahta mõnuaineid tarvitada, lootuses, et teised autorid nende tarvitamise piisava karmusega hukka mõistavad," arvas Tasso. Ent tegelikult tekib ka tema enda taieseid vaadates ikkagi vajalik võõristusefekt.

Väino Valdmann mahutas näituse teema alla paar aasta tagasi NarvaJõesuus tehtud fototabamust. Ühel on esiplaanil suur viinapudel ja tagaplaanil rannast lahkuv seltskond, teisel kõlgub elektriposti küljes Saku õlle purk. Päris vaimukad tabamused, kusjuures neid annaks väga vabalt mahutada ka keskkonnakaitseteema alla.

Johannes Haav on oma väljapaneku üles ehitanud kontrasti printsiibil: kolmele hoiatuspildile, millel ta on kujutanud suitsu kiskuvat vanameest ("Ebatervislikud harjumused"), tabletihunnikut ("Mõnuainetega loojangusse") ja viinariiuleid ("Igaviku saadikud"), vastandub "Tervislikud eluviisid", millel autor on rabamaastiku taustale lükkinud pildikesi sportivatest inimestest jms.

"Mina üritasin teha sellised pildid, mida keegi tegelikkuses näha ei tahaks," ütles Anatoli Makarevitš. Šokiteraapilised tema fotod tule taustal eksponeeritud pealuust, millele langeb pudeli vari ("Põrgutulivesi"), ja narkootikumi süstivast pruutkleidis naisest ("Alguse lõpp"), välja kukkusidki. I-le paneb punkti Leino Mandre kujundatud väljendusrikas näituseplakat.

Selles osas, et kaameraga mõnuainete vastu võitlemine väga efektiivseks võib osutuda, fotomehed, ausalt öeldes, eriti optimistlikud polnud, seda enam, et need inimesed, kes juba ühe jalaga põrguteele libisenud, naljalt näitustele ei satu. Ent kuna maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna terviseedenduse koordinaatori Eha Anslani sõnul nõustus Alkoholismi ja Narkomaania Ennetamise Riiklik Programm näituse ära ostma, siis võib arvata, et see jõuab väga paljude Eestimaa inimeste, ka koolinoorte silme ette.

RIINA MÄGI


Ilmateade

Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada. Puhub läänekaarte tuul 2-7 m/s. Sooja on 11-14 kraadi.

Pühapäeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Öösel puhub edelatuul 2-8 m/s, päeval lõuna- ja kagutuul 2-8 m/s. Öösel on sooja 3-8, kohati null kraadi, päeval 12-15 kraadi.



Vooremaa

Laupäev, 6. oktoober 2001. a.

Hüvasti, Jõgeva leib

JAAN LUKAS


Põtradele peetakse ajujahti

ARDI KIVIMETS


Ettevõtjate ja puuetega inimeste koostöö - kasu kahepoolne

MONIKA AASA,

Jõgeva maavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist juhataja ülesannetes


ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida kasulikku saite oma õpetajatelt?

Siimustis küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ


Terroristlikest rünnakutest Ameerikas

TIIT TOOMSALU,

ESDTP esimees


Lugu vargilkäija äpardusest

ÜLO PÄRN


JUHTKIRI

Õpetajate päev

6. oktoober 2001. a



ELU JA INIMENE

Reastveres on mullivann ja saatana saadikud

JAAN LUKAS



KULTUUR

Muuseumikunst tuleb Jõgevale

RIINA MÄGI


Haigekassa struktuurimuudatused Tartu osakonnas on lõppenud

AET TRUU,

haigekassa pressiesindaja


Kaameraga pahede vastu

RIINA MÄGI


Ilmateade