Vooremaa 07.04.2001

Vooremaa
Laupäev, 7. aprill 2001. a.
Sisukord
Eelarveaastat iseloomustavad laenud

Eelmisel aastal võetud laeunuraha eest remonditakse Pajusi kultuurimaja. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Kõik Jõgevamaa linna- ja vallavolikogud suutsid tänavu 1. aprilliks uue eelarve vastu võtta ja ei pea seetõttu tegevust enneaegselt lõpetama.

Esmapilgul ilma eriliste sensatsioonideta vastu võetud eelarved peidavad aga endis sügavaid muutusi. Seoses sellega, et riiklike investeeringute maht on võrreldes 1999. aastaga kaks korda vähenenud, peavad omavalitsused senisest rohkem laenu võtma. Kõige rohkem on sel aastal laenanud Jõgeva linn (7miljonit krooni), Põltsamaa linn (4 miljonit krooni) ja Põltsamaa vald (5,5 miljonit krooni).

Põltsamaa linnavolikogu otsustas tänavu laenata 4 miljonit krooni, seda kasutatakse eelkõige investeeringuteks haridus- ja kultuurivaldkonnas. "1,3 miljonit krooni kulutatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi renoveerimistööde jätkamiseks ja üks miljon Lossi tänava haigla kohandamiseks tervisekeskuseks, kus hakkavad töötama ka perearstid. 700 000 krooni laenurahast kasutatakse Põltsamaa Muusikakooli katuse uuendamiseks, praegune katus laseb vihma läbi. Samuti kasutatakse laenuraha linna tänavate remondiks ja tänavavalgustuse uuendamiseks," rääkis linnapea Margi Ein. "Tervikuna oli meie eelarve kuludeks ja tuludeks 31 miljonit krooni," ütles ta.

Põltsamaa linnavolikogu opositsioon Parem Põltsamaa arvas algul, et nelja miljoni krooni laenamine pole linnale jõukohane, hiljem aga pooldas hoopiski 7 miljoni krooni laenamist.

Riik on rahaga kitsi

Pajusi vallavanem Heldur Lääne rääkis maakonnalehele: "Meie tänavuse eelarve üldmahuks on 8,8 miljonit krooni. Võrreldes möödunud aastaga suurenes eelarve miljoni krooni võrra. Suurenemise põhjuseks oli ka eelarveseadusest tingitud vajadus leida raha õpetajate töö tasustamiseks. Laenu me sel aastal ei võta, sest kasutame veel möödunud aastasest laenust pärinevat raha. Laenasime eelmisel aastal Ühispangast 900 000 krooni. Selle raha eest ehitasime Pisisaarele ja Vägarisse uued raamatukogud ning alustasime Pajusi kultuurimaja uuendamist."

"Eelarve vastuvõtmine osutus tänavu pingeliseks, sest võrreldes mullusega vähenes ka riigi toetus. Kuigi me pole Jõgevamaal kõige väiksem vald, saame kõige vähem riiklikku toetust," ütles Heldur Lääne.

Riigieelarve toetusfondist said Jõgevamaa omavalitsused üle 56 miljoni krooni, sealhulgas Jõgeva vald ligi 7,7, Põltsamaa vald 7,2, Saare 2,6, Pala 2,6 ja Pajusi 2,5 miljonit krooni.

Kõige suurem eelarve maht on Jõgeva linnal - 46,2 miljonit, Jõgeva vallal 28,1 ja Põltsamaa vallal ligi 24,4 miljonit krooni. Kõige väiksem eelarve maht on Kasepää vallal - 5,7 miljonit krooni. Järgnevad Pala 7,6 ja Saare 8 miljoni krooniga. Ülejäänud omavalitsuste eelarved jäävad 10-15 miljoni krooni piiridesse.

"Torma vallas vähenes eelarve maht võrreldes möödunud aasta eelarve struktuuriga poole miljoni krooni võrra, selle põhjuseks oli tulumaksu osa vähenemine," ütles vallavalitsuse pearaamatupidaja Maimu Laurinson.

Kui keskmiselt kulutavad maakonna linnad ja vallad koos volikogudega valitsemiseks kokku 12 % eelarve mahust, siis Jõgeva linn kulutab suhteliselt kõige vähem (6,7%) ja Kasepää vald kõige rohkem (24%). Kasepää vald kulutab üldvalitsemiseks 1,4 miljonit krooni ning Jõgeva linn 3,1 miljonit krooni ehk üle kahe korra rohkem, samal ajal on Jõgeva linna eelarve Kasepää valla omast üle kaheksa korra suurem.

Uuendused õpetajatele palga maksmisel

Varem tuli õpetajate palgaraha riigieelarvest, tänavu andis riik palga maksmise 2001. aasta eelarveseadusest tulenevalt üle kohalikele omavalitsustele summas ligi 42,4 miljonit krooni. Jõgeva linn sai riigieelarvest õpetajate palgaraha 10,7, Põltsamaa linn ligi 7 ja Mustvee linn 3,4 miljonit krooni. Kõige vähem sai riigieelarvest õpetajate palgaraha Kasepää vald summas 170 000 krooni. Need omavalitsused, kes selle rahaga välja ei tule, võivad taotleda raha maakondlikust toetusfondist, mille suurus on 1,5 miljonit krooni.

Jõgeva linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots ütles: "Riik andis koos õpetajate palgaraha üleandmisega kohalikele omavalitsustele üle vastavad funktsioonid, kuid vahendeid nende täitmiseks ei eraldatud."

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Keskraamatukogu arvutid on käes

Ööl vastu kolmapäeva varastati maakonna keskraamatukogust Põltsamaal kolm arvutit - kaks interneti ja üks lugemissaali arvuti.

Kolmapäeva õhtul peeti asjas kahtlustatavana kinni üks noorukitest, neljapäeva hommikul aga kogu varguses osalenud grupp. Varguse avastamisele aitas oluliselt kaasa raamatukogu töötaja mõni tähelepanek, mis kokkuvõttes politsei õigele jäljele aitas.

Arvutite vargil käis neli 17-aastast noormeest, kelle elukohad on kas Põltsamaa linnas või vallas. Noorukid õpivad kes Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, kes põllutöökoolis, kes Jõgeva täiskasvanute keskkoolis. Teisipäeva õhtul enne seitset varjus üks noorukitest raamatukogu ruumidesse. Pärast koristaja lahkumist keskööl avas noormees lugemissaali akna. Arvutid viidi maale viienda nooruki elukohta sõiduautoga.

Kaks noormeest on esialgu 48 tunniks kuriteos kahtlustatavaina kinni peetud. Kõik noormehed ei olnud varmad kuriteo kohta ülekuulamisel seletusi andma. Tegu tunnistati sisuliselt alles siis, kui veenduti, et politseil on nende kohta piisavalt tõendeid. Eeluurimine asjas on alles alanud ja kuidas see edasi kulgeb, pole praegu veel selge.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Muudetakse Tallinn-Tartu-Tallinn reisirongi sõiduplaani

Seoses raudtee remonditöödega toimub 12., 16., 19., 23., 26. ja 30. aprillil 2001 (so esmaspäeviti ja neljapäeviti) Tamsalu ja Tartu vahelisel raudteelõigul reisijate vedu autobussidega, mistõttu on muudetud senised rongi väljumisajad Tamsalu, Rakke, Jõgeva ja Tartu raudteejaamadest.

Tartu suunas väljuvad autobussid Tamsalu raudteejaamast kell 9.10, senise 9.06 asemel, Rakke raudteejaamast kell 9.40, senise 9.23 asemel, Jõgeva bussijaamast kell 10.10, senise 9.52 asemel, ning saabuvad Tartu raudteejaama kell 11.05, senise 10.32 asemel.

Tartust Tallinna suunas väljuvad autobussid Tartu raudteejaamast kell 16.25, senise 16.58 asemel, Jõgeva bussijaamast kell 17.20, senise 17.43 asemel, Rakke raudteejaamast kell 17.50, senise 18.11 asemel, ning saabuvad Tamsallu kell 18.20.

Tallinna ja Tamsalu ning Tamsalu ja Tallinna vahelisel raudteelõigul toimub reisijatevedu rongidega vastavalt kehtestatud sõiduplaanile.

Lisainformatsiooni sõiduplaanimuudatuse kohta saab üle-eestilistelt

infotelefonidelt või Edelaraudtee koduleheküljelt aadressil www.edel.ee.

Edelaraudtee vabandab kõigi oma reisijate ees võimalike ebamugavuste pärast.

SIGURD SEPP,

Edelaraudtee AS põhjapiirkonna juht

Keskerakonnal on Jõgevamaal oma büroo

Täna avab Eesti Keskerakond Jõgeval oma kaheksanda maakondliku büroo, mis asub Jõgeva kesklinnas aadressil Pargi tn 3.

Pidulik avamine toimub algusega kell 15 ja sellest võtavad osa nii erakonna esimees Edgar Savisaar kui ka erakonna peasekretär Küllo Arjakas.

Jõgevamaa osakonda juhib Enn Siska, kes töötab OÜ Vaimastvere Agro juhatajana. Osakonda kuulub ligi 100 liiget.

Eesti Keskerakonnal on üle Eesti 28 osakonda. Kohalikud bürood on peale Jõgeva veel Tallinnas, Pärnus, Narvas, Võrus, Raplas, Rakveres ja Tartus.

EVELYN SEPP,

RK Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik

ARVAMUS

KÜSITLUS

Kuhu peaks kuluma maksumaksja raha?

Helle, farmibrigadir:

"Maksumaksja raha peaks jääma omavalitsusele, et piirkonna elu edasi arendada. Kultuurile pannakse vähe rõhku, seda eriti maapiirkonnas. Miks peab näiteks Laiuse kultuurikeskus asuma Jõgeval, see pole ju loogiline. Meie naiskoor on lausa hääbumisohus, mille põhiliseks põhjuseks on rahapuudus, et saaksime minna kuhugi laulma. Natuke peaks kulutama raha alevivahelise valgustuse jaoks, üks valimisliit seda oma programmis ju lubas."

Helju, õpetaja:

"Seda peaks kulutama arukalt, eelkõige tuleks silmas pidada maksumaksjate huvisid. Suurte asjameeste palgad võiksid olla veidi madalamad, et väheneks nende ja lihtinimeste vaheline lõhe. Paistab, et riigikogulaste ja omavalitsusjuhtide palkade tõstmine pole mingi probleem, aga kui pensionile lisatakse 14-20 krooni, siis räägitakse sellest kui suurest heateost. Tänavate korrashoiuks, vähemalt Jõgeval, peaks jaguma rohkem raha."

Aare, tööotsija:

"Tundub, et ega me kuigi täpselt ei tea, kuhu see raha läheb, aga kuhugi ta kaob. Tehakse mõttetusi, võtame või raudtee - rongidega oli ju palju kasulikum liigelda kui bussidega. Vaesematele inimestele on praegune maksukoormus liiga kõrge, kohustuslik pensionikindlustus tõstab seda veelgi. Suurepalgalistel võiks olla maksude protsent veidi kõrgem. Keskklassi meil pole, paraku on ainult rikkad ja vaesed."

Eve, inglise keele õpetaja:

"Sotsiaalsfääri, sinna kohe kindlasti. Hariduse jaoks võiks ka kuluda rohkem raha, näiteks õpetajate palgad: paberi peal on need suuremad kui peo peale saab. Kui kõik maksaks ausalt makse ning poleks neid ümbrikupalkasid, laekuks omavalitsuse eelarvesse rohkem raha. Võrreldes keskmise inimesega on Mõisa jt asjameeste palk tohutult suur. Elada tahame ju kõik, kuid ega nendegi suu pole suurem kui lihttöölisel või õpetajal."

Rein, bussijuht:

"Kuhu ta kulub, sellest oleme ju kuulnud: võtame või suured koondamistasud, mis on meiesugustele võibolla kümne aasta palk. Rääkida ju võime, et sinna ja sinna on raha vaja. Juba kümme aastat oleme rääkinud, aga rikkamaks on saanud vaid need, kes olid ennemgi rikkad. Kahjuks on sellest riigist ausus kaugelt mööda käinud. Meie vallas vajaks rohkem raha iga eluvaldkond, näiteks kultuur ja sport."

Marike, kolme lapse ema:

"Maksumaksjate raha peaks jaotama korralikult ja võrdselt, mitte nagu praegu. Väga palju raha kulutatakse riigi osalusega ettevõtete juhtivtöötajate palkadeks. Vaesematesse maakondadesse peaks tulema riigilt rohkem raha. Mõned ministrid võiksid vähem kulutada, näiteks limusiinide peale. Lapsetoetused peaksid olema suuremad. Õnneks doteerib vald koolilaste söögiraha, veidi võiks toetada ka lasteaeda."

Luule, pensionär:

"Pensioni pole enam vaja tõsta - 1. aprillil alles tõsteti. Selle eest saab mõne pätsi leiba. Pangu selle asemel rongid käima. Minister Jürgensoni peaks kohe lahti laskma ja pensioni või väikese palga peale jätma - siis ta tunneb, kui kallis on bussisõit. Eks nad püüavad meist kiiremini lahti saada, siis kukub nende kukrusse rohkem raha. Laiuse kultuurimaja korda tegemiseks võiks ka natuke raha leida."

Jaan, veterinaar:

"Suur raha käib meist kaugelt mööda ning ega julgegi öelda, kas maksumaksja raha läheb rahva teenistusse. Haigekassa, kellele läheb osa sotsiaalmaksu, ei tohiks raha jagada oma äranägemise järgi, vaid haigete vajaduseks. Haigekassa võiks maksta kõigi haiguspäevade eest, et ei peaks ravimise eest oma taskust juurde maksma."

Laiusel küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

KIRJAD

Linnavalitsuses toimunud koosolek

Ants Paju jõudis teatava hilinemisega linnavalitsusse ning koosolek võis alata. Arutletav teema oli põhiliselt poliitika vallast ning pöörasime küllaltki palju tähelepanu selle erakonna tegevusele, millesse allakirjutanu ja linnapeagi kuuluvad - Isamaaliidule.

Kui tekkis küsimus Isamaaliidu mitme juhi ebaratsionaalsetest ja põhimõttelagedatest tegudest, millele enamus Isamaaliidu realiikmetest pole oma heakskiitu andnud, eriti kriitilise meelega on Isamaaliidu rahvuslased, hakkas linnapea mõtlikult paberile jooni tõmbama. Ta joonistas üksteise alla kolm joont. "Kus on siis tõde? Kas see ülemine joon, mis on ajalehtedes kirjutatud lood, keskmine või alumine joon?"

Avaldasin arvamust, et võimuvõõrandumine võib põhjustada ka Isamaaliidu lõhenemist tulevikus.

"On olemas asi iseeneses, mõelge, mis see on?" esitas linnapea filosoofilist laadi küsimuse. Koosolekul osalenud juhtivametnikud muutusid kärsituks.

Arutasime ka linna teatavat finantsprobleemi. Koosoleku lõpul esitas linnapea Ants Paju taas sama küsimuse: "Mis on asi iseeneses?" Sellele küsimusele võiks ju vastata: jääva väärtusega asjad.

Eesti sisepoliitikat tähele pannes võiks siiski öelda, et võimuvõõrandumise vältimiseks peaks rahvuse tulevikule mõtlevad inimesed Isamaaliidust, miks mitte ka Keskerakonnast või mõnest teisest erakonnast, asutama uue, rahva poliitilise ja majandusliku heaolu eest võitleva erakonna.

Rahva süvenev kihistumine rikasteks ja vaesteks võib kaasa tuua väikerahva jaoks raskeid tagajärgi. Seepärast sooviksin, et jäävaks väärtuseks oleks ka eestlased, ega jätkuks enam võimuahne rikkurite kliki ja kvislingite kamikadzelik võitlus demokraatiat ja rahvuslikku hüvangut väärtustavate inimestega.

RAIVO RUUS,

Isamaaliidu liige

Avalik lume sulamine

Avalikustamine on nagu kevadine lume sulamine: rõõmsa looduse elluärkamise kõrval tuleb päevavalgele palju rämpsu, sodi ja mõndagi üllatavat.

Me hakkame harjuma, et elu meie ümber muutub järjest avatumaks. Olgu selle heaks näiteks kas või riigiametnike palkade avalikustamine. See võib mõnele mitte meeldida, kuid teatud selguse toob majja küll. On omavalitsusi, kus avalikustamine ja kontakt oma rahvaga on olemas. Selleks on mitu võimalust - sisukas vallaleht, interneti kodulehekülg, põhjalikum probleemide lahtiseletamine maakonnalehes või ametnike otsene suhtlemine vallaelanikega.

Soodus pinnas korruptsiooniks ja hämarateks tehinguteks on omavalitsustes, kus infot oma tegemistest jagatakse väga pinnapealselt ja vähesel hulgal. Kui infole ei pääse ligi isegi volikogu liikmed, võivad lood olla väga pahad.

Ja nõnda sõidabki nii mõnigi meie armastatud vallajuht uhke liisitud autoga, kulutades kütust nagu ta ise heaks arvab, rääkides seejuures mobiiliga kogu südamest, ning allasutuse juht, kes on valitud õiglaselt jagama valla raha, jagab selle ilusasti õiglaselt, kusjuures kõige õiglasem ports kukub oma asutusele, sest pole võimatu, et seal töötab palju oma sugulasi. Vallalehes kirjutatakse samal ajal, et raha on vähe ja vallarahva kõigiks vajadusteks ei jätku.

VÄINO KORELA

Jõgevamaalased eriti kirikus ei käi

Vooremaa küsis: "Kas käite vähemalt korra kuus kirikus või mingil muul usuga seotud kogunemisel?"

Vastas inimesi Põltsamaalt (16%), Jõgevalt (16%), Mustveest (10%), Tabiverest, Kaareperest, Jõgeva Metsakatsejaamast, Navalt, Uueväljalt, Paluperast, Lebaverest, Vanassaarest, Vaiatust, Putust, Tihedalt, Kalikülast, Pikkjärvelt, Kuristalt, Sadalast, Neanurmest, Võidiverest, Vaimastverest, Adaverest, Piibumäelt, Vägevalt, Puurmanist, Murrust, Laasmest, Lustiverest, Kodaverest, Reastverest, Palamuselt (2%). Neist 12% olid teismelised, 16% 30ndates, 24% 40ndates, 20% 50ndates, 22% 60ndates, 4% 70ndates, 2% 80ndates eluaastates. 26% olid mehed.

Vähemalt korra kuus käib kirikus 14% inimesi, neist enamik on üle 60 aasta vanad. Peaaegu kolmveerand neist on luterlased, ülejäänud baptistid ja õigeusklikud. Kolmandik kirikuskäijaid on Mustveest.

MARGUS KIIS

JUHTKIRI

Ülemaailmsel tervisepäeval vaimsest tervisest

Täna on ülemaailmne tervisepäev deviisi all "Ava silmad, julge hoolida", mis sedakorda on pühendatud inimese vaimsele tervisele.

Tegelikult saabki ju üldse kõik hea ja halb inimese elus ja teda ümbritsevas maailmas ikkagi alguse vaimu ja hinge tervisest. Vastasel juhul võib ka kõige tugevamas ihus jõud vaibuda. Mida muud inimese vaimne tervis tähendada võikski, kui vaimu tugevana hoidmist.

Et sellessinatses meeletus maailmas keegi täiesti isoleeritult ja absoluutselt teistest sõltumatult elada saaks, on vähe usutav. Tahame või mitte, mistahes tasandil puutume ikka kokku teise inimesega. Mitte alati pole see meeldiv. Me võime üksteist hirmsal kombel häirida ja pahandada, samas olla ka üksteise aitajad ja toetajad.

Ava silmad, julge hoolida. Selles on mitu märguannet ja sõnumit. Näha enda kõrval inimest, kas oma või võõrast, ja julgeda temast hoolida. Või ka näha enda ninaotsast kaugemale, mõistmaks, et sinu häda ja mure ei pruugi alati kõige suurem olla.

Stress, see koletu monstrum ja hirmuäratav nähtus on paljus süüdi. "Stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu," ütleb eesti keele sõnaraamat. Keegi ei tea, millal neid negatiivseid mõjureid ülearu palju saab ning inimese ees ükskord tee püsti on. Sul endal, su kaaslasel, sõbral, pereliikmel. Kõik me ümber võib olla täis stressi, kui seda ei ohjelda.

"Elu on selles mõttes eriline, et ta saab otsa ainult siis, kui ta läbi on. Kõigil teistel juhtudel on võimalik leida lahendusi," kõneles psühholoog eilehommikuses ETV äratussaates. Üksteisest hoolides on lahenduste leidmine kindlasti lihtsam.

7. aprill 2001. a

ELU JA INIMENE

Tänav kesklinna lähedal ja peaaegu maal

Põltsamaa Uue tänava asukoht on üksjagu kummaline. Suhteliselt lühike tänav saab alguse üsna kesklinna lähedalt Jõgeva maanteelt, muutudes aga õige varsti linnaäärseks tänavaks. Samal ajal on Uus tänav omamoodi liiklussõlm, kustkaudu tihtilugu sõidetakse nii Jõgevale, Tartusse kui ka Kingu kauplusesse. Peale selle on Uuel tänaval tuntud kodukaunistajad. Auhinnakohti on siia tulnud nii linna heakorrakonkursilt kui ka üle-eestiliselt kodukaunistamise konkursilt.

Naised müüritööl ja katusel

Kaks Uue tänava elanikku, naabrinaised Hilja Toome ja Helgi Lippuri leiame koolimaja juurest kudumisringist. Kahe noorusliku pensionäri päevad on nüüd mõnes mõttes kiiremad kui kunagi tööl käies. Aktiivsed ja rõõmsameelsed, nagu nad alati olnud, jätkub neid kõikjale. Eriti liikuv on Hilja, kellel tegevust ja kohustusi aina juurde tuleb.

Toomede ja Lippurite kodu on üks kahest Uue tänavu kahepereelamust. Meespere Jaan Toome ja Endel Lippur on samal ajal koduümbruses toimetamas, kui naistel parasjagu kudumistööd käsil. Päike paistab südapäeval juba nii soojalt, et kõik Uue tänava vähegi kodused elanikud on leidnud endale õues mingit tegevust.

"Sai ikka liiga suur tehtud, aga ise me nii tahtsime," arvavad nii Hilja kui ka Helgi, kui majaehitusele jutt läheb. Kui nende ühise kodu juurde jõuame, veendume selles meiegi. "Kumbki pere on praegu ainult kaheliikmeline, aga kui lapsed ja lapselapsed koju tulevad, siis on ruumi päris parajalt," leiavad nad. Lapselapsi on juba kahe pere peale kokku kuus.

Kui maja ehitama hakati, oli 70ndate aastate lõpp. "Alustasime koos, pärast läks kumbki juba oma poolele üle, kui esimene korrus tehtud sai. Alguses oli isegi kahe pere raha segamini," räägivad Hilja ja Helgi. "Talvel kogusime raha ja suvel ehitasime. Peale majaaugu kaevamise me ühtegi mehhanismi ei kasutanud. Müürid on puhtalt naiste laotud. Mehed tegid segu ja andsid kätte. Palgid tegime metsas ka oma perega," pajatavad naised.

Kord olevat vundamendi tegemisega koguni nii hoogu satutud, et ukseauk ununenud sisse jätta. "Siis ei jäänud muud üle, kui ruttu lammutama ja auk sisse, enne kui kõik päris ära kivistuda jõudis." Vundamendi ladumises kumbki naistest midagi erilist ei näegi. "Aga üle tee naabrinaine günekoloog Maie Sopp pani oma majale ise katuse peale. Vaadake ise, missugune uhke suur maja ja milline katus," osutatakse üle tänava.

Mehed olid autobaasis autojuhid. Helgi oli alguses samas dispetšer. Hilja sõitis tol ajal Jõgeva vahet ning oli maakonna kultuuriosakonna juhataja ameti tõttu tööga väga hõivatud. "Kellel aga vaba aega oli, see läks maja peale. Olime oma müüriladumisega nii pruunid, et teised ei jõudnud ära imestada, millises rannas me päikest võtmas käime," naerab Helgi.

Naised ei jätnud oma kudumisringi isegi sellel ajal. Jõudsid nii kududa kui ka maja ehitada. Kõige enam seepärast, et kõrval olid tublid mehed. "Vaeva oli palju, aga ära tegime. Raudset tahet oli küll tarvis," arvavad mõlemad pered tagantjärele, aga leiavad siiski, et see oli tore aeg.

Seal kõnnime ise

Tundub, et suurem osa Uuest tänavast võiks kas või ühiselt kaunimale linnaosale kandideerida. 1998. aasta heakorrakonkursil tuli linnas teisele kohale Toome-Lippuri kodu. Järgmisel aastal käisid nad juba presidendilt üle-eestilise kodukaunistamise konkursi autasu vastu võtmas. Möödunud aastal tuli aga linna heakorrakonkursi võitjaks Porkanenide majapidamine samas tänavas.

Puhas ja ilus on selles tänavas konkurssidest ja komisjonide käimisest olenemata. Majatagused on üldjuhul tänavapoolsetest ilusamadki, mille üle võõrad mõnigi kord isegi imestanud on. "No peabki olema, seal käime me ise," ütleb Hilja enesestmõistetavalt.

Tema kinnitab, et hoopis naabermaja, samuti kahepereelamu, kus elavad Veinglased ja Lumisted, annab neile igapidi silmad ette. "Kui ikka naabrinaised juba maja ümber askeldavad, siis tean, et õige aeg on käes. Nad ju nii töökad ja oskajad," tunnistab Hilja.

Timo, linna noorim

Anne ja Jaak Veinglase tütar Kati oli veel päris pisike, kui nad Uuele tänavale maja ehitama hakkasid. Aia rajamine ja müüri ladumine käis paralleelselt. Elektrikust pereisa oskas ise teha kõikvõimalikke muidki töid maja ehitamise juures ja tema nõu ning abi on vajanud aegajalt naabrid ja tuttavadki. Nende maja sai valmis naabritest tunduvalt varem, nii et tänavu saab sissekolimisest mööda juba kakskümmend aastat.

Praegu on Veinglase-pere juba viieliikmeline. Kolmenädalane Timo tuleb ema Kati süles õue kevadise õhu ja päikese kätte vanaisale ja

vanaemale seltsiks ning tundub endaga ülimalt rahul olevat.

Kui just viimastel päevadel siia ilma mõni uus põltsamaalane pole sündinud, on tänase seisuga Timo Allik Uuelt tänavalt Põltsamaa linna noorim elanik.

Sama maja teise poole peal askeldavad aias Ester ja Mati Lumiste, niisama usinad ja töökad nagu majanaabrid Veinglasedki. Estri ja Mati lapselapsed, kolmanda klassi tüdruk Maarja-Liis ja sügisel kooliteed alustav Keit aitavad jõudumööda kaasa. Kodu on neil küll pisut eemal, aga vanavanemate koju lippavad nad peaaegu iga päev.

Aive ja Leo Porkaneni majapidamine jääb üle tänava. Nende maja ongi Uue tänava uusim ehitus. Pereisa Leol on oma firma Lepe Ehitus ning abikaasa Aive on Kesk-Edu poes müüja. Porkanenide peres on ka Uue tänava ainukesed koolilapsed - 18-aastane Sirja ja 12-aastane Veiko. "Meie pere on küll rahul, et meil selles tänavas kodu on. Väga hea kant," leiab parasjagu tööle sõitma asutav Leo.

Papi ja teised

Papi elab kohe tänava alguses. Mõnusas ühekordses majas, kuhu päike terve päeva õue paistma mahub. Tema pärisnimi ei tule tänava teise otsa elanikele esialgu meeldegi, sest selle järgi tänavarahvas teda eriti ei teagi.

Papi Alfred Siim on just hiljuti saanud 80-aastaseks ning on vaieldamatult selle tänava vanim elanik. Veel mõned aastad tagasi töötas ta kooli juures, ametlikult remonditööl, mis sisuliselt tähendas kõike, alates niitmisest ning lõpetades elektritööde ning usteakende parandamisega. "Punn augu ees," ütleb Siimu-papi.

Praegu on Siimu-papi kodune mees ja alailma nähakse teda aias, mis tal ka ideaalselt korras on. Tihti on papil seltsiks ja abiks ka läheduses elav tütre pere.

Siimu-papi vastasmajas on Sepa-pere. Asta Seppa teab Põltsamaa rahvas linna heakorratöötajana. Mõni maja edasi on Truumeeste kodu, kus elab kirikla kunstnik Tiia Truumees, ja nõnda edasi.

Vahel, kui lauluväljakul pidu peetakse ja tuul siiapoole on, kostab Uuele tänavale muusikat, otsekui mängitaks siinsamas. Teistsugust

muusikat kostub aga aegajalt läheduses asuvalt kalmistult, kui kedagi viimsele teekonnale saadetakse.

Kahjuks pole kaunite kodudega Uuele tänavale seni jätkunud asfalti.

VAIKE KÄOSAAR

KULTUUR

Kirjutas luuletused piltideks

Juriste ja poliitikuid süüdistatakse sageli sõnade väänamises. Jõgeva kunstnik Agne Sild pani umbes aasta tagasi ka suurema sõnade väänamise toime. Ent tulemus väärib pigem imetlust kui hukkamõistu.

Näinud hiljuti Laiuselt pärit kunstniku Rein Mägari aastat kolmkümmend tagasi Leipzigis kirjakunsti õppides tehtud töid, ohkisin, et nüüd, arvutiajastul, ei viljele seda kunstiliiki enam keegi. Möödunud nädalal Jõgeva linnaraamatukogusse sisse astunud, avastasin, et kuuldused kirjakunsti väljasuremisest on mõnevõrra liialdatud. Agne Silla näitusel "Kiri. Märk. Tähendus" figureerib see kunstiliik vägagi elus olevana.

Neli näha olevat taiest on Agne Sillal valminud Tartu Kunstikooli lõputööna. "Lõputöö otsustasin kirjakunsti alase teha puhtalt mugavuse pärast: sai rahulikult kodus nokerdada," ütles Agne Sild. "Pealegi sobib mäng musta ja valgega mulle värvimängudest rohkem."

Kiri kui kujund

Nelja taiese aluseks on kaks Jaan Kaplinski ja kaks Aleksander Suumani luuletust. Kaplinski tekstid on kunstniku käe all inimfiguurideks muutunud: väändunud sõnad kihutavad läbi rinnakorvi, moodustavad jäsemeid, paiskuvad peast kui mõttelend või kui lehvivad juuksed. Tihedalt üksteise vastu surutud sõnades oleks kui mingi paine. Või valu.

Kaht Kaplinski teksti (need on taieste kõrvale välja pandud) võrreldes selgub, et valu kordub kujundina mõlemas luuletuses ("see tõde kui köis ei katke/ valu on alati uus"; "valu on valgus ise/ ja valguse mõõt").

Suumani luuletused on lühikesed ja löövad kui aforismid. Üks neist räägib vaimu pimedusest, mis oma jõulisusega tummaks lööb ning millesse tuleks süveneda, teine sellest, et pingsalt lõtv olla püüdes tabab sind tegelikult topeltkoormus. Võibolla otsisin halvasti, aga väga otsest seost ma tekstide mõtte ja taieste vormi vahel ei leidnud.

See-eest on taieste kompositsioon kadestamisväärne ja kirjatähtedele kui kujunditele on lähenetud lausa pillava fantaasiaga. Mida kõike tähelepanelik vaataja tähtede seest, küljest ja vahelt ei leia: loomi, linde, lilli, riideesemeid, toiduaineid, tööriistu, kodumasinaid, arhitektuurilisi detaile jne. Ühest küljest oleks see nagu kaos, teisalt ei puudu selles oma korrapära.

Käsitsi tehtud paberist ruudud tööde keskel toovad mustvalgesse vaheldust ning on tugevad pinda organiseerivad tegurid.

Praktiline inimene

"Kuigi kirjakunsti kunsti koolis ikka veel õpetatakse, hakkab see kahjuks üha enam nö rudimentaalseks nähtuseks taanduma. Eriti tavaline laisulekiri. Mäng kirja kui kujundiga üht ja teist tegijat aegajalt siiski veel paelub," ütles Agne Sild.

Agne kunstialane tegevus on senini tegelikult rohkem praktilist laadi olnud: ta on viimased kaheksa-üheksa aastat Jõgeva Majandusühistus kunstilise kujundajana ametis olnud. Nii et näinud on tema töö tulemusi paljud, märganud aga tõenäoliselt vähesed. Ning neile vähestelegi on autori isik üldjuhul saladuseks jäänud.

"Ma ei olegi selline boheemlaslik kunstnikutüüp, vaid rohkem praktiline inimene," arvab Agne ise. Päris hea, et kooli lõpetamine sundis teda ka midagi ebapraktilisemat ette võtma: oli ilus üllatus.

RIINA MÄGI

Noored kuldsuud käisid Toompeal

Kui Riigikogu esimees Toomas Savi kaks nädalat tagasi Põltsamaal üleriigilist koolinoorte kõnevõistlust avas, lubas ta, et kutsub võistluse võitjad ja korraldajad endale Toompeale külla. Sel kolmapäeval saigi käik teoks.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumist olid Toompeale kutsutud kõnevõistluse võitja, X klassi õpilane Tanis Kulp, ürituse korraldanud emakeeleõpetajad Marika Nugis ja Sirje Ääremaa ning direktor Aimar Arula. Kohal olid ka kõnekonkursil teiseks tulnud Margus Majorov Kuressaare Gümnaasiumist ning kolmandatneljandat kohta jagama jäänud Krista Maajärv Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja Einar Arro Kadrina Keskkoolist.

Kõigepealt oli Riigikogu spiikri külalistel võimalus parlamendisaali rõdult jälgida, kuidas küllakutsuja ise Riigikogu infotundi juhatab ning kuidas põllumajandusminister Ivari Padar, rahandusminister Siim Kallas ja justiitsminister Märt Rask rahvasaadikute küsimuste võrgus siplevad. Kui Savi oli ka parlamendi täiskogu istungi sisse juhatanud, suundus ta oma külalistega Kalevipoja saali, kus vesteldi ja söödi lõunat.

Kuna Riigikogu esimees oli nõus ka edaspidi üleriigilise kõnevõistluse patrooniks olema, kõneldi muuhulgas sellest, kuidas võistlusele senisest laiemat kandepinda ja suuremat kaalu anda. Savi arvas, et edaspidi tuleks Kuldsuuvõistluse parimad mitte ainult Toompeale külla kutsuda, vaid anda neile ka võimalus hea akustikaga Toompea valges saalis kõnelda: parlamendisaadikutele võiks potentsiaalsete tulevikupoliitikute kuulamine üsna õpetlik olla.

Pärast lõunat tehti Toomas Savi enda juhtimisel ringkäik Toompea lossis, jäädvustati end arvukatele fotodele pidulikus, suursaadikute ja teiste eriti tähtsate külaliste vastuvõtmiseks mõeldud saalis ning tõusti Pika Hermani torni.

"Toompeal käigust jäi meile väga soe tunne: kõigest oli aimata, et Toomas Savi ei kutsunud meid sinna mitte sellepärast, et lihtsalt sai lubatud, vaid et Kuldsuude-üritus läks talle tõepoolest korda," ütles Marika Nugis.

RIINA MÄGI

Õpetajad käisid Põlvas linapäeval

Kiigemetsa kooli käsitöö ja kunstiõpetajad ning Laiuse õletoa perenaine Aime Lang saabusid hiljuti Põlvas peetud linapäevalt, kaasas rohkesti uusi ideid ja mõtteid.

Põlva kultuurikeskuses korraldatud üleeestilisel linapäeval "Lina on KaguEesti siid" oli osalejaid Võrust Narvani. Jõgevamaalt sõitsid Põlvasse Kiigemetsa kooli käsitöö ja kunstiõpetajate ainesektsiooni liikmed, kellega liitus Aime Lang Laiuselt.

Linapäeval osalejad said näha ja kuulda, mida naturaalsest linast võimalik teha on. Ühtlasi oli igaühel võimalus ise kõiges kaasa lüüa. Kokkutulnutest enamik olid käsitööõpetajad, aga oli ka teisi huvilisi, kelle seas nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Näha sai lina töötlemist alates vanutamisest ja ketramisest kuni kõikvõimalike toodete valmistamiseni välja. Huvitavad olid firma Materra tooted.

Aita Kikas Võru huvikojast demonstreeris, mida saab teha linaloorist. Tähelepanu äratasid Narva naiste pleegitatud linast käsitööd. Kohapeal olid ka niplispitsi tegijad.

Jõgevamaa naistel õnnestus mõnigi asi praktiliselt kohapealsetes töökodades läbi teha. Meedi Ümar tegi kaasa linamassist kaardipõhjade valmistamisel ning koos Merje Talistuga püüdsid nad ka linaloorist nukkusid meisterdada. Kohapealt osteti naturaalset lina ka kaasa.

Linapäeval osalenud veendusid ka, et peale kõikvõimalike näputööde võib linast valmistada väga maitsvat kooki. "Saime hulganisti häid ideid ja oma tegemistele kinnitust. Nüüd hakkame ringitundides lastega läbi tegema seda, mida ise õppisime," ütles Kiigemetsa kooli huvijuhi ametis olev Merje Talistu.

VAIKE KÄOSAAR

Esto TV contra eesti huumorimeel

On ikka hämmastav, kuidas legendi järgi tasakaalukad ja järelemõtlevad eestlased lähevad kergesti elementaarsetesse vaimsetesse lõksudesse ja alluvad ilmselgetele provokatsioonidele.

Kui "Esto TV" formaat aastavahetusel ETV ekraanidel end ilmutas, oli ju kohe selge, et saate peamine eesmärk on ärritada, narrida, õrritada, lollitada. Seda ei varjatud ega peidetud, näiteks mingi tõsise saate maski taha. Enamgi veel, kogu protsessi ei käivitanud mingigi satiir, kriitika, tõsiseltvõetavus, vaid puhas nali, seda eriti absurdi poole pealt. Ei mingit uurivat aja kirjandust, karjääri ohustavaid küsimusi, neljanda võimu maksahaake. Potentsiaalsetel

"rünnakuobjektidel" ehk siis prominentidel ja poliitikutel tuli vaid hoida oma piip ja prillid, tuletada meelde oma huumorimeel ja püüda vaimukate reageeringutega võidukatena asjast välja tulla.

Aga osad seda suudavad ja teised mitte. Ja kuna teisi oli ikka rohkem, siis küllap nende tõukel vallandati meedias hüsteerilise reaktsiooni laine, kus paistis, et iga "tark" ja "tõsine" mees või naine peab selle saate kohta midagi halba ütlema ja demagoogitsema teemal "avalikõigus likku kanalisse selline rämps ei sobi!". Oma sülje "Esto TV" suunas on saatnud kunagine poppsühholoog Tõnu Dr Noorman Ots, Ringhäälingute Liidu esimees Urmas Loit, Postimehed Mart Kadastik ja Raimu Hanson, isegi "seksispetsialist" Kati Murutar (kel ei tohiks siin midagi kobiseda olla, kuna ta on ise palju hullemate trikkidega kuulsaks saanud), viimati Tarmu Tammerk, kes lootis ühes raadiosaates, et küllap see häbi ETVst kiiresti kaob. Asjasse on lisandunud ka absurdne poliitiline mõõde, sest peale seda, kui Linnar Priimägi "Estot" kiitis, kirjutati siinseal kommentaare, et tegemist on Keskerakonna salarelvaga oma vastaste naeruvääristamiseks ja omade populariseerimiseks. Noorkirjanik Berk Vaher tunnistas ühes vestluses, et tema kirjutas saatest halvasti vaid Priimägi tunnustuse tõttu.

Mis kõik kokkuvõttes on muidugi täiesti vale käitumine, sest täidab vaid saate eesmärke, mis enamasti on juba saavutatud - "Esto TV" on kuulus, skandaalne, paljuräägitud kirutud, ning seda kõike minimaalse pingutusega. Eelnimetatud meediategelased oleksid nö palju targemini käitunud, kui nad oleksid suud võimalikult lukus hoidnud või piirdunud kommentaaridega a la "igav saade, pole midagi erilist". See oleks olnud tõeline karistus.

Igatahes on "Esto TV" juba mõne kuuga selgeks teinud mitu asja. Esiteks meie prominentidel puudub täiesti paindlik meediaga suhtlemise oskus ja see on ka tänuväärne eeldus sellele saatele.

Teiseks on eestlase huumorimeel kahetsusväärselt ärakidunud, aga võibolla ka ärakeelatud. Ta võib kuidagi moodi kannatada küll Juur-Kivirähu taoliste "klassikute" paroodiaid (ega eriti neidki, sest paari TV-show "Wremja" saab ka pidevalt sõimata), aga kui kaks nolki tulevad ja püüavad otse sinust endast naljanumbrit teha, siis läheb asi ikka väga kurjaks. Ja huumori vastu astutakse räigete relvadega. Eelpool oli artiklitest juttu, kuid käiku on läinud põhimõtteliselt ka telefoniõigus, saatele tsensuuri peale panek, ootamatu liigutamine TV-kavas öötundidesse.

Sellest edasi on vaid diskvalifitseerimine ning kui Tammerki soov täitub, pole see enam kaugel. Nii saagu igaühele selgeks, et Eesti Vabariik ja tema armsad prominendid - need pole naljategemiseks, need on PÜHAD!

PS. Kui keegi uskus seni demagoogiat, nagu oleks "Esto TV" mingi suur raharaiskamine, siis see on jama: saadet teeb tegelikult kokku viis inimest ja see teeb sellest ühe odavaima programmi. Ainult naised mullivannis võiksid ära jääda.

MARGUS KIIS

Ilmateade

Laupäeval on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada vihma. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +5°C ... +12°C.

Pühapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... +3°C, päeval +4°C ... +10°C.

Vooremaa

Laupäev, 7. aprill 2001. a.

Eelarveaastat iseloomustavad laenud

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Keskraamatukogu arvutid on käes

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja