Vooremaa
Turismiettevõtetel
on palavad päevad
Kalatalu
Härjanurmes pakub paljudele asjaarmastajatele kalameestele
õngitsemisrõõmu. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Üle paarikümne Jõgevamaa turismiettevõtte ja -talu pakuvad klientidele mitmesuguseid teenuseid alates mullivannist, soome saunast, kalapüügist kuni paadisõiduni, matkamiseni ja
jahiturismini välja. Saab sõita mägirattaga, mängida tennist, minigolfi jne. Pea kõigis neis kohtades on võimalik ka ööbida. Ainuüksi ametlikult reklaamitud piknikupidamiskohti on maakonnas kümne ringis.
Puhkamisvõimalusi pakutakse turistidele paljudes valdades. Atraktiivsemad kohad asuvad Peipsi järve ümbruses ja turismimarsruudil Palamuse-Luua-Elistvere. Tuntuks on saanud ka Saare koduloomaaed.
Uusi turismitalusid tuleb aga vähehaaval juurde. Tänavu alustas Sadala kandis, täpsemalt Tähtveres, külaliste vastu võtmist Linnuse jahiturismitalu. Peremehe Kalev Jalasto sõnul on neil 10 ööbimiskohta. "Lisakohti saab juurde panna ja pakkuda ka telkimisvõimalust kaunis looduses. Kohtade arv ei ole takistanud gruppide vastuvõtmist. Meil on korraga puhkamas olnud 70 inimest, aga võin vastu võtta kuni 100 turisti,” rääkis Kalev Jalasto.
Talus on mullivann, saunad ja neljarattalised mootorrattad. Samuti korraldadakse huvilistele paadisõite Peipsi järvel. Pooled turistid on olnud Eestist, pooled välismaalt, sealhulgas Taanist, Rootsist, Saksamaalt, isegi Ameerikast jne. Talu on külastanud ka mootorrattaturistid.
Hansu turismitalus on 13 ööbimiskohta. Saab käia saunas ja laenutada paate. Peremehe Hans Kallingu sõnul on välisturistid ülekaalus. "Möödunud aastal ööbisid talus mõned matkajad. Tänavu mais ööbis meil üks Saksa jalgrattaturist. Paljud tulevad autodega,” teatas Hans Kalling.
Mäe-Mihkli turismitalus on viibinud vene rahvusest keeleõppegrupid. Ühel perepäeval oli koos 75 inimest. Külastajate seas on palju noori, sealhulgas ka Tartu tudengeid.
Suuremad majutajad pakuvad mitmekesisemaid teenuseid
Ranna puhkebaasis on 24 ööbimiskohta. Omaniku ja juhi Margus Vaarmetsa sõnul toimuvad nädalavahetustel põhiliselt firmade üritused. "Meil on ka telkimisvõimalused ja inimesed on sellega väga rahul. Suvekäive on meil umbes 100 000 krooni ringis,” lausus Margus Vaarmets.
Äksi puhkemajas korraldatakse üritusi seminaridest kuni pulmadeni välja. Seminar on tänapäeval aga laiem mõiste kui pelgalt loengud ja arutelud, millele pakutakse lisaks toitlustamist ja meelelahutust. Maja perenaise Marje Raudsepa andmetel tullakse Äksi nii üksi, peredena kui gruppidena. Põhituristid on eestlased. Välismaalastest on ülekaalus soomlased. "Eelmise aasta keskmine täituvus oli üle 40 protsendi,” lausus Marje Raudsepp.
Voore külalistemajas on 46 ööbimiskohta. Seal korraldatakse seminare, asutuste pidusid jne. Kõige tihedamad on olnud nädalavahetused. Siis ei ole vabu kohti.
Taavi Pirk on tegev nii OÜs Pootsman PT (Peipsi Turism) kui hostellis Kadrina Mõis. Turiste käib üle ilma. Eelmisel aastal oli kõige kaugem külaline pärit Jaapanist. Osteti hobune ja nüüd pakutakse külalistele sõitu vanaaegse vedruvankriga.
Koseveski matkamajas on 24 magamiskohta. Need, kes tahavad ruumis sees olla ja seal ööbida, on matkamaja ka üles leidnud. Järve ja silla ehitus ei ole aga veel lõpetatud, seetõttu ei ole võimalik pakkuda välimõnusid. Perenaise Velli Müürsepa arvates saavad tööd valmis augusti lõpuks.
Ratsutamine, tennis ja kala söömine
Põllumajandustootmisega tegelevas Jõgeva valla Tohvri talus on mõned hobused. Ratsutamisoskusega inimesed saavad siin vabas looduses ratsutamismõnusid nautida. Ümbruskonnas asuvad looduskaunid kohad. Mitte kaugel talust on Kassinurme linnamägi. Kes tahab, see saab teha ka platsisõitu. Algajatele kursusi ja treeninguid aga ei korraldata.
Saare valla Ulge talus käivad põhiliselt Tartu inimesed tennist mängimas. Talu peremees Aivar Kütt ütles Vooremaale, et nad pakuvad ka telkimisvõimalusi. On välja kujunenud kindel tennisemängu harrastajate seltskond. "Nad saabuvad igal nädalavahetusel perekonniti. On ka kohalikke mängijaid,” lausus Aivar Kütt.
Härjanurme kalatalus saab ise püüda forelli ja karpkala. Sellest teevad osavad perenaised maitsva kalaroa. Juurde pakutakse lisandeid ja mitmesuguseid jooke. Peremeees Aarne Liiv ütles, et nad võtavad külalisi vastu 5. maist kuni 15. oktoobrini. "Oleme kostitanud kuni 100 inimest. Meile tullakse üksinda, paarikaupa või gruppidena. Siin peetakse sünnipäevi, ärikohtumisi ja õppepäevi. Nädalavahetustel on rahvast rohkem. Kalatalus on ruumi palju, sest paikneme kaheksal hektaril,” ütles Aarne Liiv.
Matkaradu on küllaldaselt
Matkarajad paiknevad Endla looduskaitsealal, Kassinurme mägedes, Elistveres, Palamuse kandis, Saare järve ääres, Puurmani lähistel on Kirna matkarada. Esmaspäeval avati Elistvere järve ääres laudtee ja seal asub ka lindude vaatlusplatvorm. Sealset ümbrust ja loomaparki külastavad nii koolilapsed gruppidena kui ka pered. Ainuüksi mais oli ligi 5000 külastajat, sealhulgas 3200 inimest tulid organiseeritult.
RAIVO SIHVER
Jõgeval avatakse uus röntgenikabinet
Jõgeval on peagi kaks röntgenikabinetti. Endise Jõgeva vallavalitsuse hoone teisel korrusel avab peagi uue röntgenikabineti osaühing Malle Oja Radiodiagnostika. Praegu
paigaldatakse Ameerika Ühendriikides toodetud röntgeniaparaati, mis on üks kaasaegsemaid Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Malle Oja töötas Maarjamõisa haiglas kolmkümmend aastat arstina, millest kuusteist aastat oli röntgenoloog. Jõgeva haiglas asendas ta ajutiselt kogenud röntgenoloogi Endel Kiisi. Nii tekkis doktor Ojal idee Jõgeval röntgenikabinet avada.
"Aparaat on valmistatud Ameerika Ühendriikide firmas General Electric,” rääkis maaletooja firma Instrumentarium Medical OÜ insener Andrus Aavik. "Algul lubas Nordea pank röntgeniaparaadi müümiseks sõlmida liisinglepingu, hiljem vormistati järelmaksuga ostu-müügilepinguks, mistõttu tuli tasuda ligi 50 000 krooni käibemaksuks” "Hea uudis on aga see, et firma Kodak Eesti esindaja firma Taldent andis meile kasutada kvaliteetse ilmutamisaparaadi ja kinkis kassetid,” lisas ta.
Arst tutvustas maakonnalehele röntgenikabinetti. "Röntgeniaparaadiga saab teha kõikvõimalikke ülesvõtteid inimkehast.
Haigekassa on nõus sellega, et röntgenipilte võib teha Jõgeva haiglas või ka avatavas röntgenikabinetis. Kui patsiendil on perearsti saatekiri, on meie teenus tasuta. Nendel, kellel saatekiri puudub või on haigekassas kindlustamata, tuleb tasuda vastavalt haigekassa hinnakirjale.”
Uues röntgenikabinetis hakkavad tööle kogenud Jõgeva röntgeniarst Endel Kiis ja Malle Oja. Esimesi patsiente oodatakse röntgenikabineti kavakohaselt augusti algul.
JAAN LUKAS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Millised on suve head ja vead?
Tiina, vabakutseline valvur:
"Suvel ei olegi halbu külgi. Ehk ainult siis, kui vihma sajab. Suvi on lõppenud tavaliselt jaanipäevaga, kuid seekord alles hakkas. Olen sooja ja päikeselembene ning mulle sobiks kogu aeg 30 kraadi kuuma. Pruuniks saamiseks pole vaja kaugele sõita, selle saab kätte oma aias või heinamaal. Sääsed ja parmud pole mind kunagi seganud, ju nad ei taha mind.”
Liis, müüja:
"Vahel võiks veidike sadada, sest mulle meeldivad ka vihmased ilmad - aed vajab vähem kastmist. See suvi on mulle veidi eriline, lõpetasin koolitee esimese etapi ja on hea kooliväsimusest puhata. Aga augustis tuleb taas kooliigatsus, et olla sõpradega koos. See suvi möödub töiselt, päikest saan põllul või aias tööd tehes. Suvel toimub palju üritusi ja kontserte.”
Viivika, Angelika ema:
"Liiga palav on, mina ei kannata päikest ja kuumust. Palavus ajab jooma ning suvi mõjub rahakotile: peab ostma kokakoolat ja jäätist, mõni õlu tuleb ka osta. Selle hinda tõsteti, aga eks sellega ole sarnane lugu, nagu sealiha hinnaga jõulude ajal. Suvelgi on oma võlud, tema eeliseks on palju valget aega. Päikesepruuniks saan oma aiamaal.”
Mart, autojuht:
"Mis siin ikka halba otsida. Suve algus oli külm, nüüd on tip-top. Mida palavam, seda parem. Saab vees käia, päikest võtta ja pruuniks. Muidu oled nagu valge luik ja võid teised inimesed ära hirmutada. Eestimaal pole sooja kunagi palju ja seda palavust peab oskama nautida. Autoroolis istuda on natuke palav, mis seal ikka, olen harjunud sedagi välja kannatama.”
Maila, kassapidaja:
"Suve on ju nii vähe olnud, et häid ja halbu külgi ei saa veel üles lugeda. Põhjamaa inimesele kulub päike ja soe marjaks ära, need on head nii liigestele, nahale kui ka meeleolule. Päevitamisel, nagu muugi tegevuse juures, ei tee mõistlik mõõdukus kellelegi paha. Janu kustutamiseks eelistan morssi või paljast vett. Õllega heinale ei minda, siis pole enam töötegijat.”
Rein, veel põllumees:
"Praegu on liiga palav - ehk see on miinuseks. Muidu on tore, on vihma, äikest ja päikest - suvi nagu suvi olema peab. Puhkus peaks suvel olema, kuid ega põllumehel pole nüüd aega puhata. Meie Kanaari saared, päevitamine ja puhkus on siin. Ja miks ma peakski kalli raha eest minema palmide alla, siingi saab suverõõme. Neid tarvitseb vaid otsida ja osata kasutada.”
Härmo, pillimees:
"Eesti suvi on lühike, peab olema rahul, milline see parasjagu on. Mõtlengi hirmuga talve peale, siis on elu palju kallim. Ega palavaga suurt süüa tahagi. Juurikad ja aiavili on võrreldes lihaga kümme korda odavamad. Suvel peab raha koguma, et talvel jõuaks sooja toa kinni maksta. Kui Siim Kallas soojuse maksu veelgi kergitab, jäävad pooled pered võlgu ja külma.”
Heli, farmijuhataja:
"See nädal on olnud liiga kuum, aga tore, et selline suvi ka meile saabus. Peale jaanipäeva sai ilusat silo ja heina teha, sellist võimalust pole enam kaua olnud. Loomad on palava aja kohta küllaltki rahulikud ja märgatavat piimalangust pole. Pool oma puhkusest saan talvel, pool suvel. Naha saan pruuniks põllul töötades, suplemas käin väga vähe.”
Adaveres küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVIT©
KIRJAD
Ellakvere küla elanikke vaevab aastaid mure, mis raskendab liiklusolusid külateedel ning võivad ekstreemsematel juhtudel panna ohtu ka inimeste vara ning elu ja tervise. Ellakvere küla läbib
pooleteise kilomeetri pikkune tee, mida AS Perevara kasutab Ellakvere lauda lüpsikarja karjamaale viimisekstoomiseks. Karjatamine põhjustab aga liiklusseisakuid, mistõttu autodel tuleb oodata kuni 20 minutit. Kord pidi nii ootama ka kiirabiauto, mis oli teel infarkti haigestunud mehe juurde. Jumal tänatud, et meest siiski aidata suudeti.
Halvem lugu juhtus talunikust lehmapidajaga, kelle majapidamisse jäi karja taga ootamise tõttu hiljaks loomaarst. Nii tuli lehmale teha hädatapmine. Oli ka juhus, kus auto ette sattusid indlevad lehmad ja naisautojuht suutis vaevalt päästa ennast ja tütre.
Karjatamise tõttu on niigi laguneval teel pidevalt loomade väljaheiteid, mis lisaks ebameeldivale lõhnale rikuvad ka auto korrosiooni.
Meil, külaelanikel, pole iseenesest etteheiteid ASile Perevara. Vastavalt liikluseeskirjadele peaks aga olukorrale lahenduse leidma
kohalik omavalitsus, konkreetselt Jõgeva vallavalitsus, kellel tuleb oma territooriumil tagada ohutu liiklus. Tegime vallavanem Toivo Ilvesele ka pöördumise. Vaatamata AS Perevara, valla esindajate ja külarahva kohtumisele pole aga midagi muutunud.
Käesolevast kirjast saadame koopia Jõgeva maavanem Margus Orole ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilvesele. Ühtlasi oleme tänulikud kõikidele inimestele, kes meile ebameeldivusi ja ohtlikke olukordi põhjustanud murest jagu saada aitavad.
Ellakvere küla elanikud
Ellakvere küla inimeste murest
Jõgeva linna naabruses asuvat Ellakvere küla läbib tee, mis ehitati kuuekümnendatel aastatel See kuulus veel üheksakümnendatel aastatel Jõgeva Riigimajandile. Alates 1994. a on tee Jõgeva valla hallata. Jõgeva vallavalitsus on tee hooldamiseks sõlminud lepingu AS Sordikomiga.
Viimastel aastatel on probleemiks AS Perevara poolt suveperioodil lüpsikarja ajamine tee ääres asuvatesse kaugematesse koplitesse. Olukorda raskendab see, et nimetatud kopliteni jõuda, tuleb ületada oja ja magistraalkraav. Kopliteni jõudmist takistab ka oja ja kraavi vahel asuv tagastatud maavaldus.
8. augustil 2000. a juhtis Jõgeva vallavanem Toivo Ilves oma märgukirjaga AS Perevara tähelepanu Ellakvere tee vallale kuuluva 1-1,5 km teelõigu kahjustamisele ja reostamisele loomade karjatamisel. Kirjas nimetati teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 59 kinnitatud tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid, mille järgi on keelatud teel karjatada kariloomi.
AS Sordikomi poolt pöörduti talvel ja kevadel enne karjatamishooaja algust mitmel korral AS Perevara juhataja poole nimetatud küsimuses, mille peale lubati eeloleval suvel teeäärsetes koplites mitte karjatada. Vaatamata eeltoodule alustas AS Perevara selle aasta mais periooditi uuesti tee kasutamist.
Olukorrale otsiti lahendust kohapeal külaelanike, AS Perevara juhataja ja peazootehniku, abivallavanema ning AS Sordikom juhataja osavõtul. Kuna Ellakvere tee on karjatataval lõigul 8-9 m lai, siis peeti otstarbekaks lubada karja ajada mööda teed kuni ojani. Edasi kuni esimese koplini tuli AS Perevaral eraldada osa tee parempoolsest osast tõkkega ning kasutada piiratud tee osa ja parempoolset äärt karjateena.
AS Sordikom poolt laiendati autogreideriga tee vasakpoolset serva ning muudeti tee ristprofiili, et jätkuks ruumi nii liiklejatele kui ka kariloomade ajamiseks. AS Perevara ei pidanud kokkuleppest kinni ning alustas enne jaanipäeva uuesti teel karja ajamist, valmistades samal ajal ette Ellakvere-Võidu teest karjale ülekäiku. Karja ajamine Ellakvere teel lubati lõpetada 29. juunil. Kuna ka sellest oma poolt pakutud tähtajast kinni ei peetud, paigaldati teele 3. juulil liiklusmärk ja lisatahvel, millega on keelatud teel kariloomade ajamine.
Tänases Eestis lüpsikarja pidamine heal tasemel ning valla inimestele karjakasvatuses töö andmine on AS Perevara poolt äärmiselt tänuväärne, kuid samas ei saa ka lõpmatuseni eirata seadust ja rikkuda kokkuleppeid. Vabandame elanike ees tekkinud ebameeldivuste pärast.
MATTI TSAHKNA,
AS Sordikom juhataja
JUHTKIRI
Kauaoodatud suvi on nüüd käes ning lõppeva nädala märgusõna on kohutav palavus. Kindlasti rõõmustavad inimesed, kes leiavad praegu võimaluse randades päevitada ning veekogudes ujuda või supelda. Tavaliselt saavad endale sellist tegevust lubada riigiametnikud või teised palgatöölised. Mitmed omavalitsused ongi rõõmsalt ja üksmeelselt asunud kollektiivpuhkusele, mistõttu ametiasutuste telefonid vaikivad. Ettevõtjad või füüsilisest isikust ettevõtjad peavad oma teenistuse nimel sageli rabama aastaringselt, puhkusele mõtlemata. Nemad saavad loota vaid oma töökusele.
Hea, kui vahel mõne puhkepäeva lubada võivad. Vaatamata kuumusele peavad oma tööd jätkama ka põllumehed. Samas võib liigse põua tõttu saak kesiseks jääda.
Kuumus ja liigne päike põhjustavad ohtusid. Ülearune rannas päevitamine võib kaasa tuua päikesepiste või põletused. Päevitamise pikemaajaliseks ja hoopis traagilisemaks tagajärjeks võib olla koguni nahavähk
Suvel lendab ringi ka igasuguseid sitikaid ja satikaid: kärbseid, kihulasi, mesilasi, sääski ja parme. Nende hammustused võivad mõnegi inimese tervisele halvasti mõjuda. Näiteks jaanipäeva paiku nõelas mesilane ühte Jõgevamaa avaliku elu tegelast, kellel jäi seetõttu minemata Võidupüha üritusele.
Palavad ilmad põhjustavad segadusi ka meessoole. Kõikjal liigub ringi nappides rõivastes naisi ja neide. Mõnigi keevalisem mees võib sellistele ahvatlustele hakata liigset tähelepanu pöörama. Ehk peab ta naiste supersuvist olekut hoopis väljakutseks. Õrnem sugu, eriti veel kui ta feministlikult meelestatud on, käsitleb sellist käitumist aga ahistamisena. Kellel naistega ei vea, võib hakata pingeid maandama õlle või kangemate jookidega. Ohud peituvad aga selleski ettevõtmises. Kui kuuma ilmaga liiga palju kangemat kraami pruukida, võid kergesti igavesti viinauima jääda.
7. juuli 2001. a
ELU JA INIMENE
Torma süda ehk keskasula on tüüpiline agrolinnak. Siinsed paarkümmend korterelamut on ehitatud eelmise sajandi seitsmekümnendatest kuni üheksakümnendate aastateni. Tänu
põllumajandusühistule jätkub Tormas inimestel tööd, mistõttu tühje kortereid peaaegu polegi. Elumajades on endale ruumid leidnud ka Torma põllumajandusosaühingu kontor, kohalik munitsipaalettevõte, apteek ja ambulatoorium.
Torma Juuli ei taha olla kohalik Vigala Sass
Ambulatooriumi juhatajal, perearst Julia Saks-Maasalul on töölt koju kolm sammu, sest raviasutus ja tema kodu asuvad mõlemad sama maja esimesel korrusel. Temperamentne ja sõnakas tohter on töötanud Tormas kaheksateist aastat. Tema tunneb kõiki ja kõik tunnevad teda. "Olen Tartus sündinud, kasvanud ja õppinud. Kui esimesest mehest lahku läksin, tulin Torma tööle ja siia ma olen jäänud. Nüüd olen maaeluga harjunud ja vähemalt kuni pensionile jäämiseni ma linna tagasi ei kipu,” räägib doktor Saks-Maasalu. Ambulatooriumi külastab päevas kümneid patsiente üsnagi tavaliste tervisehädadega.
Mõnikord on Julia SaksMaasalul tulnud ka erakorralist arstiabi anda. Kord kippus ühel tormalasel õhtutunnil süda seiskuma. Õnneks jõudis ta veel Julia korteri ukse taha ning oma tohter ja kiirabiarstid suutsid ta elu päästa. Ühel jaanipäeval andis Saks-Maasalu aga arstiabi meestele, kes teineteist pussnugadega torkinud olid. "Vägijookide pruukimisega on meil lood nii nagu paljudes teisteski maaasulates. Puskarivabrikuid pole siiski teada, monopole salaviina ostmiseks aga küll,” selgitab perearst Julia.
Torma perearst on osalenud ka rahvusvahelisel seminaril, kus räägiti ebatraditsioonilisest meditsiinist, täpsemalt homöopaatilisest ravist. Seda ravi võib võrrelda vaktsineerimisega. Haige saab ravimeid, mis tõve kergemal moel esile kutsuvad, kuid tõsisemat haigestumist väldivad. Sellise ravimisviisi puhul ei saa lähtuda vaid ühest haigusest, inimorganismi tuleb vaadata tervikuna,” ütles Julia Saks-Maasalu.
"Kas mul on ka sensitiivivõimeid, seda otsustagu patsiendid. Kohalikuks nõiaks ma ennast siiski nimetada ei luba. Ma ei taha, et räägitakse, et Saaremaal on Vigala Sass ja Tormas Torma Juuli,” lasus tohter.
Vabal ajal meeldib Julia Saks-Maasalul teha jalutuskäike keskasulast Rahuoru parki. Ühtlasi on tema harrastuseks lugemine. "Loeksin meeleldi ka poolakeelseid raamatuid, sest mu esimene abikaasa on pooleldi poolakas, pooleldi ukrainlane. Olen ka ise korduvalt Poolas käinud. Minus endas on aga isalt päritud t¹ehhi verd. Saan toime ka t¹ehhikeeles lugemisega, kuid see keel on piisavalt keeruline. Passis on minu rahvuseks märgitud venelane, sest sotsialismiajal kirjutati erinevatest rahvustest vanemate lapsed sageli selle suurrahvuse esindajaks,” tunnistas sümpaatne ja mõõdukalt keevaline doktor Julia.
Tormast Himaalajasse
Mitmetest Eestimaa keskasulatest on saanud üsnagi kõledad ja tühjade korteritega kivilinnakud. Torma keskasulas paikneb aga märkimisväärne osa Torma valla ettevõtteid ning elab valdav osa kohalikest elanikest. Oma legendi, mis turiste ligi meelitaks, Tormal veel siiski ei ole.
Torma keskasula ühepereelamute rajoonis asub ettevõtja ja matkamehe Arvo Raudseppa kodu. Seoses peremehe reisimishuviga ja praeguse tööga Tallinnas Eesti Looduskaitse Seltsis on võimalused teda Tormas kohata tagasihoidlikud. Seekord tuli aga pikakasvuline Raudsepp meile külatänaval ise vastu. Mägimatkaja Arvo Raudsepp on roninud kaks korda ka Himaalaja mäestikus ning kavatseb tänavu oktoobris sinna uuesti minna.
"Ma olen jõudnud 6200 meetri kõrgusele. Samuti olen matkanud Pamiiri mäestikus. Tavalise mägimatkamisega tuleb toime iga normaalse tervisega inimene, kui tal vaid huvi ja tahtmist on,” arvab ta. Lumeinimest ei ole Arvo Raudsepp mägedes veel kohanud ning ka tema jäljed on nägemata. "Ma arvan, et lumeinimene on legend, et inimesi mägedesse meelitada. Tormagi vajaks oma legendi. Siin töötas küll Carl Robert Jaksobson, kuid tema nimi ja teod erilist ärevust siiski ei tekita, " rääkis Raudsepp, kes hiljuti oli tulnud Vormsi saarel toimunud keskkonnakaitse foorumilt, kus osalesid looduskaitsjad üheksast riigist. "Nõupidamisel arutati Eesti Riikliku Programmi Natura 2000 ellu viimist”, selgitab loodushuviline Raudsepp.
Kodupaigast arvab Eesti Looduskaitse Seltsis töötav Raudsepp nii: "Torma õnnetus on see, et metsikut ja vaba loodust siin peaaegu polegi, sest kõik on põldudeks ümber kujundatud.” Himaalajas käinud matkamees Raudsepp kiidab elu Nepaalis. "Võrreldes Eestiga on Nepaal majanduselus pikemagi sammu teinud. Näiteks Nepaali pealinnast maksab telefonikõne Eestisse orienteeruvalt 4 krooni minut. Meil Tormas ei saa aga kodus tööd teha kehva internetiühenduse tõttu,” kirus ta.
Arvo Raudsepp ja tema naabrimees, sõber, poliitik ja nüüdne Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa on mõlemad tublid tennisemängijad. Mõlema mehe abikaasad töötavad Torma Põhikoolis õpetajatena. Meeli Telgmaa õpetab keemiat ja Tiina Raudsepp emakeelt ja kirjandust.
Kunagises esinduskorteris
Kunagise Torma mõisa häärberimajas asusid varem Torma sovhoosi kontor ja vallavalitsus. Nüüd on samas majas firma Astemi kauplus ning ettevõtte Demos Audit. Häärberihoone lähedal paikneva, kolmkümmend aastat tagasi valminud elumaja ühes korteris elab ka eluaeg juhtivat tööd teinud Avo Vremet. Nüüd pensionipõlve pidav mees oli majandis nii autojuhiks kui ka bussijuhiks. Sovhoosi ainsa villisega sõidutas ta ka omaaegset majandijuhti ja sai hiljem endale sovhoosidirektori korteri. "See oli omal ajal luksuskorter,” tutvustas Vremet oma elamist. "Autoostuluba ma siiski ei saanud, sest ei astunud kommunistliku partei ridadesse,” rääkis Avo.
Oma suhteid Tormaga kommenteeris ta nii: "Olen Tormas sündinud 1935. aastal. Eemal olen olnud siit vaid kolm aastat kroonut teenides. Tormas on üsnagi hea elada ja õieti pole nurisemisel mõtetki. Ise olen ma Pätsi ajal sündinud mees. Ka sellel ajal pidi kõvasti tööd tegema, muidu ei tulnud kuidagimoodi eluga toime,” ütles põline autojuht.
Tormas on võimalusi ka lihtsalt mõnusaks ära olemiseks. Sõbrad Toomas ja Andrus jõid pingil parajasti õlut. "Alati on parem seal elada, kus meid pole, kuid eks kuidagi peab eluga toime tulema. Meie elufilosoofia on aga see, et tuleb nõusid pesta, sest siis saab ka käed puhtaks,” pajatasid lõõgastuvad külamehed.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Eesti külaliikujad kogunevad oma suurimale kokkusaamisele, külade ja väikelinnade maapäevale iga kahe aasta tagant. Eelmisel, Hiiumaal toimunud maapäeval käisid Jõgevamaa külaliikujad veel nö üksikhuvilistena, juuni keskel Raplamaal Kehtnas toimunud IV maapäeval esindati aga juba aasta tagasi loodud maakonna kodukandiühendust.
Jõgevamaa külaseltside ja seltsingute aktiivseid liikmeid käis maapäeval viisteist, ühtekokku oli külaliikujaid Kehtnas koos kolmesaja ringis. Esimesel päeval osalesid maapäeval ka põllumajandusminister Ivari Padar, regionaalminister Toivo Asmer, Riigikogu liikmed Viive Rosenberg, Rainis Ruusamäe ja Tiit Tammsaar ning eksriigikogulane Märt Kubo, kes vastasid kokkutulnute küsimustele väikeettevõtlust, tööhõivet, haldusreformi ja igasugu euronõudeid käsitlenud avatud foorumil. Samal õhtul tutvustasid maakondade esindused end, pannes üles näituse ja kattes rootsi laua.
Jõgevamaa külaliikujad võtsid maakonda iseloomustava toodanguna kaasa näiteks Põltsamaa Eesti juustu, Põltsamaa Felixi veine, Jõgeva Leiva pagaritooteid, Omedu firma Kuldkala suitsukala ning Kamari Haridusseltsi naiste tehtud oasalatit.
Ei virisetud
Maapäeva teemaks oli seekord "Arenev küla” ning sellega seoses arutleti töö, elukorralduse, keskkonna, toidu ja tervisega seotud probleemide üle. Viie alateema järgi kümnesse rühma jagunenuna töötatigi kokkusaamise teisel päeval kümnes Raplamaa külas. Ent kodukandiühenduste esindused olid seekord teinud ka eelneva kirjaliku kodutöö. Jõgevamaa külaliikujad panid näiteks aprillikuus konsultant Siiri Einaste juhendamisel kirja oma mõtted ja ideed seoses kodukandi töövõimaluste ja elukorraldusega.
"Maapäeval rühmatööd tehes torkas silma see, et ei virisetud, vaid otsiti probleemidele konstruktiivseid lahendusi, määratledes ära, mida saavad külainimesed ise ära teha, mida saab teha omavalitsus, mida riik,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Rita Kivisaar.
Kolmandal päeval toimus kohaliku käsitöö ja toidu näitusmüük. Käsitöömüügil esindas Jõgevamaad Võisiku hooldekodu käsitöömeistrite looming, mida agaralt osteti, toidutootjaid meilt paraku väljas polnud. Mujalt Eestist pärit väiketootjad pakkusid seeeest kõikvõimalikke piimatooteid - jogurteid, kohupiimakreeme, juustu, sõira, taluvõid ja teraviljatooteid, aga ka palju muud.
"Maapäeval tõdeti, et väiketootjad pakuvad kvaliteetseid ja tervislikke toiduaineid, ent paraku jäävad tahes-tahtmata hätta suurtootjate võimalusi arvestades kehtestatud tervisekaitsenõuetega. Toiduainete väikekäitlejate probleemide asjus otsustati koostada kirjalik pöördumine Riigikogule,” ütles Rita Kivisaar.
Linlased maale?
Tema sõnul andis suhtlemine ja kogemuste vahetamine teiste optimistlike külainimestega Jõgevamaa külaaktivistidele eelkõige jõudu edasi tegutsemiseks, mitõttu kodukandiühendus on tänulik Kehtnas-käiku toetanud omavalitsustele ja maavalitsusele.
"Eelkõige on külaelu ikka niisugune, milliseks me ta ise kujundame. Ja kui me maaelu piisavalt atraktiivseks ja väärtuslikuks muudame, tulevad maale elama ka paksu rahakotiga ja ettevõtlikud linlased,” võttis Rita Kivisaar lühidalt kokku maapäeval kõneldu. Maapäevaliste ühistööna valminud pöördumine presidendi, Riigikogu, valitsuse, maavanemate ja omavalitsuste poole nii optimistlik siiski pole. Selles tunnistatakse, et maainimene ei tunne ennast Eesti riigis turvaliselt ning öeldakse ka, mida tuleks külaliikujate arvates teha maainimeste olukorra parandamiseks ja maaelu arendamiseks.
Järgmine külade ja väikelinnade maapäev toimub kahe aasta pärast Lääne-Virumaal Vihula vallas. Jõgevamaa Kodukandiühendus aga jätkab sügisel esimesel tegutsemisaastal alustatud koolitustsüklit külaaktivistidele. Kui siiani on kõneldud koolituspäevadel projektijuhtimisest, seltsi asutamisest ja suhtlemisest, siis uuest hooajast tahetakse alustada külavanemate koolitamist.
RIINA MÄGI
Priidu Beieri "Maavalla keiser ehk kurb klounaad"
Naiskerberose kujuline tulumaksuinspektor; leivalõhna Eesti, millest eestlasele on kättsaadav vaid lõhn; läikivkarvaline "Lions”; kultuurkapital; tasuta kirjanduslik kohvi Wildes; ridade vahelt läbi lipsavad Jüri Mõis ja Monika Mägi koos Kivisildniku ja Mülleri Sassiga - need on vaid mõned kujundid ja märksümbolid, mis peituvad Priidu Beieri kahetuhandendal aastal ilmunud luulekogus "Maavalla keiser ehk kurb klounaad”.
Beier luuletab ja vastu kajab meelepaha, kurbus, mure maavallas toimuva pärast. Ta räägib karmi tõtt. Kandes ise õukonnanarri maski, valutab ta südant Eestimaa pärast. Tõdemus on õige ja peaks olema südamelähedane oma päevakajalisuses eelkõige neile, kes tänases ühiskonnas toimuvas pettunud on ja otsivad kohta, kus ometi kord kõik selgelt ja ausalt välja öeldakse.
Ometi tekib mul lugejana tunne, et masendust ja lootusetuse märke ei saa lõpuni sisse ahmida, sest pole need vaid pelgalt kibemõrudad ja isiklikku masendust kajastavad märgid… puudutavad nad ju kõiki, kes sellel maal elavad. Ja kasu halamisest pole. Kuid "Maavalla keiser” ei anna pääseteed.
On ainult teadmine, et / Sina vaid jäänud tolaks / karmi re¾iimi a`al / päästab sind narrina sündinud/ täna su kurb klounaad?/ Nõnda kakub autor irvitades lahti oma lugeja haavad, aga rohtu ta ei anna. Pakub hoopis praalivat ja lahenduseta sõnademängu.
Esmapilgul jääbki mulje, et tegemist on kibestunud ja samas veidi naiivse luulekoguga, alles lõpus taipad, et sindki on beierlikult narriks tehtud.
Võikski tinglikult öelda, et esimeses pooles esitab luuletaja bravuurikaid ja üldistavaid sõimukõnesid nõmetseva ja kasuhimust hullunud ühiskonna vastu, aga alates kolmandast osast on raamat kontrastina üllatavalt vahetu. On needki omamoodi kurbuselaulud, kuid väga ehedad.
Mask on langenud. Kaugust enam pole. Beier on isiklik ja jääbki mulje, et ta on kannatanud, unelenud ja tunnetanud. Teab, millest räägib. See pole enam lahmimine ja veiderdamine ning killu loopimine. Bussijaama lastes, Tartu linna õhustikus, Epidaurose igatsuses, mitte töötavates viljakuivatites on paljugi meelde jäävat, südame sisse minevat. Kogu raamat tervikuna asetub hoopis uudsesse valgusesse. Maski langedes avaneb tõeline Priidu Beier. Ja ühtlasi tuleb ka mõistmine, et enese pealiskaudsest esmamuljest kaasa haarata laskmine saabki välja viia vaid tolaks langemisele. See vist oligi eesmärk.
MOONIKA SIIMETS
Põllumajandusloendus toimub 15.-29. juulini
Eelringkäik algab 7. juulil
15.-29. juulini 2001 korraldatakse taasiseseisvunud Eesti esimene põllumajandusloendus. Loenduse põhikorraldaja on Statistikaamet
koostöös kohalike omavalitsuste ja põllumajandusloenduskomisjoniga.
Põllumajandusloenduse eesmärk on saada Eesti põllumajanduse
kohta põhjalikke ja täpseid andmeid, mida oleks võimalik kasutada põllumajanduse ja maaelu paremaks korraldamiseks. Loendusküsimustik on koostatud nii, et saadavad andmed on võrreldavad ka teiste riikide andmetega. Andmeid kogutakse põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajanduslike kodumajapidamiste majandustegevuse kohta. Küsitletakse majapidamise või kodumajapidamise valdajat või tema esindajat.
Loendatakse nagu rahva- ja eluruumide loenduselgi. Iga põllumajandusliku majapidamise või kodumajapidamise kohta täidab loendaja vastavad loenduslehed, kasutatakse kolme loenduslehte: majapidamisleht, metsaleht ja kodumajapidamisleht.
Omavalitsustelt saadud maakasutusandmete ja loendatava ütluste põhjal otsustab loendaja, missugust loenduslehte on vaja täita, toetudes järgnevale:
PÕLLUMAJANDUSLIK MAJAPIDAMINE on ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega tootmisüksus, mille põhitegevusala on põllumajandus ja kus on
• vähemalt üks hektar põllumajandus- või metsamaad või 0,3 hektarit kalatiike või
• vähem kui üks hektar põllumajandus- või metsamaad või 0,3 ha kalatiike või ka maa puudub, aga kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.
Loendaja täidab majapidamislehe, mille küsimused on grupeeritud valdkondade kaupa (näiteks maakasutus, loomade arv jne). Kui mingi valdkond majapidamises puudub, siis selle kohta andmeid ei küsita. Küsitakse majapidamise üldandmeid, infot maakasutuse, loomade arvu, traktorite, masinate ja seadmete, hoidlate ning loomakasvatushoonete, tööjõu ja kalanduse kohta. Samuti palutakse hinnata protsentuaalselt majapidamise sissetuleku jaotust tegevusalade kaupa.
Juhul kui majapidamise juurde kuulub vähemalt üks hektar metsamaad (või on ainult metsamaa), täidab loendaja ka metsalehe. Metsalehel on küsimused majapidamise valduses olevas metsas tehtud raie ja metsauuendustööde, kuivendustööde, rajatud metsateede, metsamaa ja puistute varu kohta.
PÕLLUMAJANDUSLIK KODUMAJAPIDAMINE on majandusüksus, kus on vähem kui üks hektar põllumajandus- või metsamaad või see puudub ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt oma tarbeks ning kus on vähemalt kas
• 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või 3 viljapuud või 6 marjapõõsast või
• 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
• 3 mesipuud
Loendaja täidab kodumajapidamislehe, millel on küsimused kodumajapidamise üldandmete, maavalduse, kasvatatavate põllu ja aiakultuuride ning loomapidamise kohta.
Loendusele eelneb 7. juulist 13. juulini EELRINGKÄIK.
Laupäevast alates külastavad 121 Jõgevamaa loendajat oma loendusjaoskonna majapidamisi, selgitavad välja majapidamise maa suuruse ning põllumajandusloomade ja lindude olemasolu. Eelringkäigu ajal tutvustab loendaja küsitletavale loendusküsimustikku, annab üle loenduse korraldamist ja küsimustikku tutvustava ning enda ja oma juhendaja kontaktandmeid sisaldava infovoldiku. Lepib kokku küsitlemiseks sobiva aja.
Põllumajandusloenduse LOENDUSPERIOOD on 15. juulist 29. juulini 2001. Loendusperioodil on loendajal õigus külastada küsitletavaid kella 8-22. Loendaja küsitleb küsitletavat isikut ja kannab andmed loenduslehtedele.
Põllumajandusloenduse järelküsitlusperiood on 30. juulist 13. augustini 2001. Valikulisel järelküsitlusel kogutakse andmeid loendusandmete kvaliteedi ja loendusobjektide kaetuse kontrollimiseks, küsitleb loendajate juhendaja.
Jõgevamaal on loenduse korraldamiseks moodustatud maavalitsuse juures tegutsev põllumajandusloenduskomisjon, esimees maasekretär Henri Pook, liikmed maavalitsusest Jaan Aiaots, Mati Jõgi, Evelin Hein, Erko Jäär, Torma vallavanem Mati Kepp, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, statistikaametist Liivi Aas.
Loendustööga on meie maakonnas seotud 147 inimest. Kõik loendustöötajad on läbinud 4-päevase testiga lõppenud koolituse. Territoriaalselt on maakond jagatud kolmeks loendusringkonnaks (ringkonnajuhid on tööl 21. maist) ja 22ks loenduspiirkonnaks (loendajate juhendajad on tööl 25. juunist). 6. juulil asub tööle 121 loendajat, lisaks on reservis 5 õppe läbinud loendajat.
Kõigi küsimuste ja tekkida võivate probleemidega palume pöörduda kirjalikult põllumajandusloenduskomisjoni poole (statistikaameti postkast Jõgeval Aia 2) või otse järgmiste loendustöötajate poole:
Ringkond nr 16 (koosseis Põltsamaa linn ja vald, Pajusi vald) ringkonnajuhataja Viljo Emajõe Kesk 2 Põltsamaa majandusühistus, tel 51133; samas asuvad ka Põltsamaa linna loendajate juhendajad Aivar Maisväli ja Mare Alnek. Põltsamaa valla loendajate juhendajatest asub Tamara Zõbin Lustivere Põhikoolis, tel 55 240; Mare Varu¹kina Esku kontorihoones, tel 59 171; Ene Kruuse Adaveres OÜ Avesoo kontoris, tel 69195; Pajusi valla juhendaja Ain Roots vallamajas, tel 64 190.
Ringkond nr 17 koosneb kahest osast: Jõgeva linn ja vald - ringkonnajuhataja Maile Born asub Aia 2 Jõgeva, tel 22 398; Jõgeva linna loendajate juhendaja Luule Palmiste Ristiku 3 pensioniametis, tel 62 742; Jõgeva vallas Hele-Mall Teras Vaimastveres sotsiaaltöötaja ruum, tel 47 733; Elo Schasmin Jõgeva alevikus sordiaretuse instituudi ruum, tel 21523; Leina Kreek Laiusel raamatukoguga samas majas, tel 42 510; Rein Sulaoja Siimustis valla sotsiaaltöötaja ruum, tel 39 305 (piirkonda kuulub ka Härjanurme ja Jõune küla).
Ringkonna nr 17 teine osa (Puurmani, Palamuse ja Tabivere vald) ringkonnajuhataja asetäitja Merle Haossar Maarjas valla vastuvõturuum, tel 38230; Puurmani valla juhendaja Vello Pettai vallamajas, tel 37 266; Palamuse valla juhendajad Vaike Mikker (Kaareperepoolne osa) ja Toomas Tuula Suur 4 Palamuse aleviku lasteaia majas, tel 62 447; Tabivere valla juhendaja Endla Suvi vallamajas, tel 63 248 ja Egle Haossar Maarjas valla vastuvõturuum, tel 38230. Ringkond nr 18 (Mustvee linn, Kasepää, Torma, Saare ja Pala vald) ringkonnajuhataja Tiina Lust Torma vallavalitsuse ruumis, tel 62 905; Mustvee linna loendajate juhendaja Mare Kivimurd linnavalitsuse ruum, tel 26 161; Kasepää juhendaja Sirje Kuusik Kasepää Põhikoolis, tel 27 475; Torma valla juhendajad Sirje Kepp OÜ Torma Soojuse ruum, tel 34 372 ja Enn Väin Suur 10 Sadalas, tel 49 333; Saare juhendaja Rita Kivisaar vallamajas, tel 34 710; Pala juhendaja Virge Otsa vallamajas, tel 34 505.
Kõigil loendustöötajatel on plastist töötõend, millel unikaalne number, loendaja nimi, värvifoto. Töövahendid on loendajal spetsiaalses portfellis.
Loendusega kogutud andmeid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel. Neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele. Loenduse korraldajad juhinduvad põllumajandusloenduse seadusest (vastu võetud 12. aprillil 2000), riikliku statistika seadusest, andmekogude seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.
Loendajad kannavad loendatavatelt vahetu küsitlemise teel saadud vastused loenduslehtedele ega käi lautades, tallides, karjamaal ega mujal loomilinde üle lugemas ning maid mõõtmas.
Statistikaamet loodab, et küsitletavad suhtuvad loendajatesse ja loendusega kogutavate andmete andmisse mõistvalt ning leiavad aega loendajalt saadud infovoldikuga tutvumiseks, vastuste ettevalmistamiseks ja küsitluseks.
Loendajate ohutust silmas pidades palume kõigil koeraomanikel alates 7. juulist kuni loendustegevuse lõpuni koerad kinni hoida.
LIIVI AAS,
Statistikaameti peaspetsialist, tel 22880
Laupäeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma ja on äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 22-29 kraadi
Pühapäeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning kohati võib äikesevihma sadada. Tuul on nõrk või mõõdukas, kuid äikese ajal puhanguline. Öösel on sooja 12 kuni 16 kraadi ja päeval 21 kuni 28 kraadi.
Laupäev, 7. juuli 2001. a.
Turismiettevõtetel on palavad päevad
RAIVO SIHVER
Jõgeval avatakse uus röntgenikabinet
JAAN LUKAS
KÜSITLUS
Millised on suve head ja vead?
Adaveres küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVIT©
KIRJAD
Ellakvere küla elanikud
Ellakvere küla inimeste murest
MATTI TSAHKNA,
AS Sordikom juhataja
JUHTKIRI
7. juuli 2001. a
JAAN LUKAS
KULTUUR
RIINA MÄGI
Priidu Beieri "Maavalla keiser ehk kurb klounaad"
MOONIKA SIIMETS
Põllumajandusloendus toimub 15.-29. juulini
LIIVI AAS,
Statistikaameti peaspetsialist