Vooremaa
Teisipäev, 7. august 2001. a.

Sisukord

Esimesed viljasaagid on koristatud


Talunik Aivar Kulbi poeg Mart kasvab isa jälgedes. Koos uudistatakse kombaini, millega tänavu teravilja koristatakse. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Möödunud nädalal algasid paljudel Jõgevamaa põldudel viljakoristustööd. Kõigepealt alustati koristustöödega Põltsamaa ja Jõgeva ümbruse põllumajandusfirmades. Praegu koristatakse põhiliselt talivilja ja varajast otra. Suvivilja minnakse võtma kas sellel või järgmisel nädalal.

Tänavu suvised vihmad on mõnda piirkonda liiast kastnud, mõne koha aga hoopis kuivale jätnud. Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink ütles Vooremaale, et nädalavahetusel tulnud vihm oli väga vajalik. "Meil on savised maad. Maapind oligi kuiva tõttu nii kõvaks paakunud, et künniader ei tahtnud maasse minna. Teeme juba sügiskündi," lausus Arvi Kink. OÜ Sadala Agro peaagronoomi kohusetäitja Ahti Kalde oli aga teisel arvamusel: "Vihm võiks paar nädalat olemata olla, sest seda on juba piisavalt tulnud."

Arvi Kinki arvates segas küll nädalavahetuse vihm natuke viljakoristust, kuid mitte oluliselt. "Kui läheb kuivaks tagasi, siis on kõik korras," arvas ta.


Tera on normaalse niiskusega

Puurmani PÜ põldudelt koristatava suvinisu tera niiskusesisaldus kõigub 18% ümber. Natukene tuleb kuivatada ja ongi kuiv tera käes. OÜ Lustivere Agro ja OÜ Vaimastvere Agro tegevjuhi Rünno Marmori sõnul tuleb Lustivere põldudelt talinisu kuivatisse 20%se niiskusesisaldusega.

OÜ Sadala Agro peaagronoomi kohusetäitja Ahti Kalde arvates peabki rukis koristamisel olema natukene pooltoores, siis saab temast head toiduvilja. "Praegu koristame tera, mille niiskusesisaldus on 21,5%. Aga oleme koristanud ka rukist niiskusesisaldusega 25—28%," rääkis Ahti Kalde.


Alustatakse suvivilja koristusega

OÜ Vaiatu Agri tegevjuht Andrus Paloots ütles maakonnalehele, et praegu võetakse muljutud vilja. Selle nädala algul minnakse rukist koristama, mida on 30 hektarit. Nädala lõpul loodetakse suvivilja võtma hakata. Kokku on vilja 550 hektarit. "Loodame hektarilt saada vilja 3,5 tonni ringis," lausus Andrus Paloots.

"Eelmisel nädalal alustasime talinisu koristamist OÜ Lustivere Agro põldudelt. Sel nädalal võtame veel talivilja. Järgmisel nädalal alustame suvivilja koristamisega," teatas Rünno Marmor.

Kokku kasvab OÜ Lustivere Agro ja OÜ Vaimastvere Agro põldudel vili 920 hektaril. Talinisu on 280 hektarit. Pühapäevaks oli koristatud 70 hektarit. Kahe põllumajandusettevõtte põldude peale kokku on vilja koristamas viis kombaini ja seda kuivatatakse kahes kuivatis. "Kasvatame nisu "Sirvita". Tänavu räsisid teda haigused. Päris nelja tonni hektarilt ei saa, kuid üle kolme tonni kindlasti," lausus Rünno Marmor.


Viljakoristus talupõldudel

Pajusi vallas paikneva Suureaia talu perenaine Sirje Ali ütles, et viljakoristusega alustatakse nädala pärast. "Tera näib veel toores olevat. Ligi sajal hektaril kasvav vili paistab väga ilus.Talul on omal kuivati ja naabrimehe ga kahe peale ka kombain," lausus ta.

Reinu Talu peremees Jaan Allingu Jõgeva vallast Palupere külast teatas pühapäeval, et alustab viljakoristusega järgmisel nädalal. 115 hektaril kasvav vili on väga ilus ja väga vähe lamandunud. Omatakse kombaini ja kuivatit.

Põltsamaa vallas Lebavere külas Räpu talus algas viljakoristus möödunud nädala neljapäeval. "Kõige enne hakkab koristama varast otra, mida kasvas 2 hektaril. Eelmine aasta algas varase odra koristus juuli lõpul, tänavu külma kevade tõttu pisut hiljem. Saagiks sain keskmiselt 2,5 tonni hektari kohta," rääkis taluperemees Aivar Kulp, kes tegeleb teraviljakasvatusega alates talu rajamisest üheksakümnendate aastate alguses. Varem töötas Aivar Kulp majandis kombainerina.

"Varase odra turustan Põltsamaa valla põllumajandusfirmale Paemurru talu, kus tegeletakse sigade kasvatamisega. Hilist otra hakkan koristama selle nädala keskpaigas ja pärast seda ootab koristamist segavili," lausus Räpu talu peremees, kes oma kombainiga abistab viljakoristamisel ka naabertalusid.

Jõgeva maavalituse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, kes erialalt on agronoom, ütles: "Jõgevamaal ringi sõites võib sageli põldudel kombaine märgata. Põhiliselt koristatakse varast otra, kuid olen näinud ka rukki koristamist. Mõistagi põhjustas põldudele pahandust lamandumine. Kuid samas tahaks tsiteerida kogenud agronoom Jüri Smitti, kes on öelnud, et kui vili üldsegi lamandunud

pole, ei saa ka õiget saaki loota. Milliseks tänavune teraviljasaak tervikuna kujuneb, on praegu veel vara ennustada."

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Üleeile arutas Võtikvere külaselts 25. augustil toimuva raamatupeo korraldamist. Vallavalitsuse andmetel sellel nädalal neil midagi erilist ja olulist ei toimu — vallavanem ja enamik vallavalitsuse töötajaid on veel paar nädalat puhkusel.


Tabivere vald

Eile saabus vallavanem Aare Aunap puhkuselt. Kava kohaselt toimub sellel nädalal vallavalitsuse istung, kus arutatakse hooldajate määramist puuetega inimestele.


Saare vald

Neljapäeval ja reedel peeti vallapäevi. Kääpa jõel tähistati Kalevipoja mõõga asukoht. Reedel oli Saare mõisa pargis aianduspäev. Eile oli nõupidamine Saare valla aktiviseerimiskeskuse hoone ehitamisest.


Põltsamaa vald

Laupäeval kihutas Kuningamäe kardirajal ligi poolsada kardisportlast. Võhma-Nõmme külas tähistati Karl August Hermanni 150. sünniaastapäeva. Esitleti koduloolase Heino Joosti koostatud raamatut kooliõpetaja ja ehitusmeistri Gustav Beermanni elust ja tegevusest. Eile toimus vallavalitsuse istung. Laupäeval peetakse Lustiveres Põltsamaa jõe mänge.


Põltsamaa linn

Eile toimus UUNICA — mitteprofessionaalsete kinematografistide maailmaliidu — kokkutulekust osavõtjate väljasõit Põltsamaale. Külastati lossihoovi, kirikus kuulati kontserti, Sõpruse parki istutati puu. 7.-21. augustini toimub Põltsamaal Eesti-Saksa noorsoolaager "Võimaluste võimaldamine on elu alus". Ühisgümnaasiumi pargis toimub neljapäevast pühapäevani üle-euroopaline motomatkajate kokkutulek Fim Motocamp 2001. Motomatkajate paraad Kuuse tänavalt lossihoovi algab laupäeval kell 12. Tund hiljem on lossihoovis rahvakunstiansamblite kontsert.


Puurmani vald

Täna on koos vallavalitsus, neljapäeval toimub vallavolikogu istung. Põhiteemaks on valla tänavune lisaeelarve, toetuste maksmise korra muutmine ja Saduküla sauna renditingimused.


Palamuse vald

Täna on vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjonis arutlusel koolide põhimäärused. Neljapäeval toimub vallavolikogu istung, kus arutatakse valla selle aasta teise, 1,8 miljoni krooni suuruse lisaeelarve kinnitamist ning vallavara võõrandamist. 11. ja 12. augustil on Palamusel III Vooremaa päevad. Sellal toimub ka valla käsitöötegijate VII suvekool.


Pala vald

Eelmisel laupäeval olid Punikvere, Kadrina ja Kodavere piirkonna endised ja praegused elanikud oma esimesel kokkutulekul. Endisele Punikvere koolile avati mälestustahvel. Eile algas Peipsi järve ääres Rannal VII üleriigiline kooliteatrite suvekool. Nädal aega kestva suvekooli korraldab Jõgeva Gümnaasium koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooliga.


Pajusi vald

Pajusi rekonstrueeritavale jalgpalliplatsile on kasvanud juba kena murukate.


Mustvee linn

Eelmisel reedel ja laupäeval olid kultuurikeskuses diskoõhtud. Neid korraldatakse ka järgmistel nädalavahetustel.


Kasepää vald

Tiheda Põhikoolis kestab eesti keele õppelaager Narva lastele. Kaks nädalat kestev õppe ja puhkelaager lõpeb reedel. Kasepää külas on kuu aega suvelaagris Tapa lastekodu kasvandikud. Reedel on Raja kultuurimajas järjekordne disko.


Jõgeva vald

Eelmisel reedel toimus pärast üheksa aastat kestnud vaheaega Kurista külas Linnamäel taas motokross. Lähipäevadel arutab Kassinurme Naisselts järjekordsete külapäevade korraldamist.


Jõgeva linn

Eelmisel nädalal jõudsid folklooriselts Jõgevahe pere ja kultuurikeskuse töötajad tagasi kahenädalaselt reisilt Hispaaniasse,

kus võeti osa rahvusvahelisest rahvatantsu ja muusikafestivalist Europeade. Eile tutvusid linnavolikogu liikmed remonditööde edenemisega Jõgeva kahes gümnaasiumis. Reedel tutvub tehniline komisjon Jõgeva kultuurikeskuse ehitusega, mille vastuvõtmine on planeeritud 15.augustile. Pühapäeval, 12. augustil kell 10 toimub kultuurikeskuses Jõgevamaa noortemeeskoori ja meeskoor "Mehise" ühislaulmine.



ARVAMUS

Metsaomanikul tasub spetsialistiga nõu pidada

Pärast suuri torme on viimasel paaril nädalal sage küsimus, mida peaksid metsaomanikud tegema, et mitte minna vastuollu seadustega ning tekitatud majanduslik kahju oleks võimalikult väike.

Juuli keskpaigas Eestis möllanud tormid ja trombid on riigimetsi kahjustanud esialgsete hinnangute kohaselt 7000 tuhandel hektaril. Erametsi on kahjustatud 2800 hektaril. Probleeme tekib tormikahjustuste likvideerimisega just erametsades, kus metsaomanikel on vähe kogemusi.

Kõik metsaomanikud peaksid välja selgitama, kas torm on nende metsi kahjustanud. Eriti tähelepanelikud peaksid olema Lääne-Virumaal Vinni, Laekvere, Avanduse, Rakke ja Rägavere valdade metsaomanikud. Tormist on kahjustatud ka Ida-Virumaa ja Jõgevamaa metsad, kuid mitte nii suures ulatuses kui Lääne-Virumaal. Väiksema ulatusega kahjusid on veel mitmes maakonnas.

Kui selgub, et torm on metsa kahjustanud, tuleb selle kohta esitada metsateatis kohalikule keskkonnateenistusele. Metsateatises tuleb näidata kahjustuse ulatus. Kui puud on tormi tagajärjel pikali, võib asuda koheselt nende koristamisele eeldusel, et metsateatis metsa kahjustamise kohta on esitatud.

Juhul, kui torm on metsa kahjustanud osaliselt, tuleb kasvavate puude langetamisega oodata seni, kui on tehtud vastav ekspertiis. Maas olevate puude koristamisega võib koheselt alustada.

Ekspertiisi tegemise aluseks on metsaomaniku poolt maakonna keskkonna teenistusele esitatud metsateatis. Ekspertiisi viib läbi Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus. Kahjustatud metsa omanikel on edasise tegutsemise osas soovitav pidada nõu kohalike keskkonnateenistuste metsaspetsialistidega.

Enamkahjustatud maakondade keskkonnateenistuste telefoninumbrid on järgmised: LääneVirumaa (032) 58 402; Ida-Virumaa (033) 71 297; Jõgevamaa (077) 42 414.

Kui tormimurd on looduskaitsealal, tuleb enne koristustöödega alustamist pidada nõu kaitseala valitsejaga, selle kohta saab informatsiooni maakonna keskkonnateenistusest.

Tormimurru likvideerimine on tunduvalt keerukam ettevõtmine kui kasvavate puude langetamine. Paljud puud võivad olla pinge all või teineteise najal. Koos juurtega pikali heidetud puude töötlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna ei ole teada, mis toimub pärast esimese saelõike tegemist. Suuremate kahjustuste likvideerimisel tuleks kasutada elukutseliste raiemeeste abi, kes oskavad ohtu tunnetada.

Kui oma jõud tormimurru koristamisest üle ei käi, tasub partneri valikul pidada nõu Riigimetsa Majandamise Keskuse metskondade töötajatega, kellel on suuremad kogemused nii metsa ülestöötamisel kui ka realiseerimisel.

URMAS GLASE,

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik


KIRJAD

Kes selgitaks

Hiljuti avaldati ÜRO poolt koostatud riikide inimarengu edetabel, milles Eesti on tõusnud neljakümne neljandaks, olles sellega hõivanud koha kõrgeltarenenud riikide hulgas. Kuid kui võrrelda ÜRO andmeid meie ametliku statistika andmetega, siis näib, et keegi vassib. Näiteks on tabelis kirjas, et sisemajanduse kogutoodang (SKT) Eestis on 8355 USD elaniku kohta, seega 150 390 krooni. Eesti rahvaarv on ligikaudu 1,4 miljonit. Järelikult peaks STK olema üle 210 miljardi krooni. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% STKst, seega peaksid riigi maksutulud olema üle 73 miljardi krooni, sotsiaalkulutused moodustavad 16% STKst ja peaksid seega olema üle 33 miljardi krooni. Sellisel juhul peaks raha jätkuma nii lastetoetuste, tervishoiukulutuste kui ka pensionide tõstmiseks ja paljuks muuks.

Tegelikult on STK olnud seni alla 80 miljardi krooni ja riigieelarve alla 30 miljardi ning sotsiaalkulutused alla 14 miljardi krooni. 314 000 Eesti elanikku peab hakkama saama vähem kui kahe dollariga (umbes 36 krooni) päevas, mis on alla ÜRO poolt kehtestatud vaesuse piiri.

Eeltoodu põhjal on järelikult kaks võimalust. Kas STKst kaob üle 130 miljardi krooni kuhugi kõrvale nii, et sellelt ei laeku mitte sentigi

riigituludesse, või kuulume me inimargengu tasemelt hoopis kusagile Ladina-Ameerika maade hulka.

Usun, et need probleemid huvitavad paljusid ja palun ajalehe kaudu asjatundjatelt selgitust.

SULEV MARGUS


Töö- ja puhkelaager Voorel

Juba teist aastat oleme Voore Põhikoolis töö ja puhkelaagris. Laager on üles ehitatud töö tegemise ja vaba aja sisustamise põhimõttel. Kuna tehtavateks töödeks on peamiselt heakorrastus ja koristustööd, siis töö eest palka me ei saanud. Meile ei olnud oluline töömaht, vaid see, et teeksime tööd hästi. Töötasime Saare valla heakorratöödel, Saare mõisa ürdiaias ja Voore Põhikooli territooriumil. Suure kuumuse tõttu käisime iga päev ujumas Kullavere jões, Saare järves ja Kuremaa järves. Kõige enam meeldis meile ujumine Kuremaa järves, käik Palamuse koolmuuseumi, kus tädi Vaike meeldejäävalt O. Lutsu "Kevade" tegelaste prototüüpidest rääkis. Saime näiteks teada, et Kiir on kirjaniku väljamõeldud kuju. Oma Tootsid ja Teele valisime meiegi, Tootsideks said Argo Lill ja Taavi Mägi, Teeleks Madli Veiman. Tootsidel tuli sedapuhku patsi tegemist harjutada. Igatahes oli see üks vahva käik. Mõnus oli ka arvutiklassis Internetis surfata ja oma kirjakast üle vaadata. Uut töönädalat alustasime ürdiaias, kus ka telkisime. Ööbimist telkides ootasime kõige rohkem. Põnevad asjad saavad ikka väga ruttu läbi. Töö lõppedes ürdiaias käis meil külas Jõgeva Keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves. Temalt saime teada ürdiaias kasvavate taimede kasulikkusest. Korjasime ka ise ravimtaimi. Ürdiaia perenaine Lehe Ründva jäi meie tööga rahule,ootab meid järgmiselgi aastal appi. Põnevaks päevaks kujunes kolmapäev, õpetajad valmistasid meile suure üllatuse. Me lõunatasi me Tartus McDonaldsis, sellele järgnes linnaekskursioon ja sõit Elistvere loomaparki. Laagri lõpetame mõnusa saunaskäiguga, et töömustus maha pesta.

Töö ja puhkelaager on üks mõnus vaba aja veetmise võimalus, töö oli meile jõukohane ja õpetajad toredad. Loodame, et ka järgmisel aastal saame laagrielu nautida. Laagri finantseerimise eest täname Jõgeva Maavalitsuse Alaealiste Komisjoni, Saare vallavalitsust ja Voore Põhikooli.

Laagris osalejad

Voore Põhikooli õpilased


JUHTKIRI

Koonderakonna mälestuseks

Õige küll, matusekella on Koonderakonnale veel vara lüüa. Samas on koonderakondlased tuntud kui sõnapidajad mehed, ning kui ikka erakonna esimees ise lubab sügisest kontori kinni panna, on üsna kindel, et viimasel ajal niigi hõrenenud poliitiline maastik jääb jälle ühe partei võrra vaesemaks.

Kindlasti hakkavad tulevased politoloogid Koonderakonna näite varal tudeerima, kuidas vähearvukas, ent võimekas ja mõjuvõimas ühiskonnakiht suudab hea tehnika ning sihipäraste ja tulemuslike jõupingutuste varal praktiliselt olematule sotsiaalsele baasile toetudes lausa uskumatut edu saavutada. Sest, olgem ausad, massiparteiks ei saanud Koonderakond kunagi ning ainsa võimaluse selleks muutuda lükkas partei Ülo Nugise näol otsustavalt tagasi. Sellele vaatamata suutis direktorite erakond hõivata märkimisväärsel hulgal vastutavaid poste kohalikes omavalitsustes ning isegi juhtida valitsust. Ja sugugi mitte edutult.

Eks koondmehed tea ise kõige paremini, miks nad siis lõpuks ikka laiali minna tahavad. Kuidagi ei tahaks uskuda, et eesmärgid on juba saavutatud ning erakonna liikmete edasine auahnus piirdub vaid äriliste eesmärkidega. Erakonna kvalifitseeritud liikmeskond ja läbiproovitud oskustehnoloogia leiaksid ju meie ahtal poliitikamaastikul iga kell rakendust.

Ärimees mõistab ärimeest kõige paremini. Majanduslikult mõtlev Reformierakond oligi kõige kärmem peatselt vakantseks jäävaid koondmehi oma rüppe kutsuma. Kuid näiteks Jõgeva linnas on Koonderakond juba pikka aega teinud koostööd Isamaaliiduga, samuti näeksid praegusi koonderakodlasi heameelega oma ridades viimasel ajal maakonnas seitsmepenikoormasaabastega arenenud Mõõdukad ning ka Keskerakond ja Rahvaliit teeksid neile tõenäoliselt päris head pakkumised. Nii et loodetavasti on Koonderakonna austajatel ka tulevikus võimalik oma lemmikute poolt hääletada.

7. august 2001. a



MAJANDUS

Jõgevale tuleb tolliladu

Kolmapäeval toimus Jõgeva linnavalitsuses töönõupidamine linna rajatava tollilao küsimustes, millest võttis osa ka AS Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnevitsch. Järgmine nõupidamine toimub kahe nädala pärast.

Jõgeva linnapea Ants Paju ütles Vooremaale: "Kavandatav tolliladu moodustatakse teraviljasalve baasil ja selle taha jäävale territooriumile, mis eeldab olemasoleva raudteeharu pikendamist. See oligi üks nendest põhjustest, miks AS Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnevitsch oma meeskonnaga Jõgeval viibis".

RAIVO SIHVER


Kuuldused lihatöötlemise lõpetamisest Adaveres on sügavalt liialdatud

Tänavuse aasta märtsis ostis pankrotistunud AS Adavere Lihatööstuse tervikvarad AS Edam Tallinnast. Firma uued omanikud jätkavad Adaveres lihatöötlemist ja kavatsevad pakkuda tööd kuni viiekümnele inimesele.

Tallinna firma AS Edam tegeleb lihatoodete importimisega. Pealinnas on ka selle ettevõtte 1100-ruutmeetrine külmhoone. "Me kavatsesime juba aastaid osta mõnda lihatööstust ja nii osalesime ka ASi Adavere Lihatööstus tervikvarade enampakkumisel. Ostsime pankrotistunud lihatööstuse enam kui 10 miljoni krooni eest. Tagasihoidlikuma osa summast saime tasuda ka järelmaksuga," rääkis AS Edam juhatuse liige Juho Kask, kes tegeleb praegu ka Adavere ettevõtte igapäevase juhtimisega. Lihatöötlemise jätkamiseks Adaveres on moodustatud ka tütarfirma osaühing Adavere Liha.

Juho Kask, kes on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli majanduse erialal, rääkis Vooremaale osaühingus Adavere Liha viimastel kuudel tehtud investeeringutest. "Kõigepealt alustasime nende ümberkorraldustega, mida nõudis veterinaaramet. Plaanis on uuendada ka tapamaja, sest tahame, et tapamaja jääks tööle mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus," rääkis firmajuht.

Osaühingut Adavere Liha varustavad lihaga mõnedki Jõgevamaa talud. Üheks suuremaks koostööpartneriks on Estonia põllumajandusühitu Järvamaalt.

Uues osaühingus töödeldakse kuus keskmiselt 80 tonni liha, sellest pool on vorstitooteid. "Kõige uuemaks tooteks on sigaretitaoline "Õllesuupiste", mida on õnnestunud müüa keskmiselt 500 kilogrammi kuus. Kui ASi Adavere Lihatööstus reklaamlause oli "Lihasööjad on parimad armastajad," siis meie juhtlauseks võiks olla "Kvaliteet maksab," lausus Juho Kask.

Adavere lihatööstusettevõttes töötab praegu 43 inimest. "Maksimaalselt võiks töötajate arv kasvada kuni poolesajani. Oleks loomulik, et inimene, kes jääb tööle pankroti üle elanud firmasse, püüab töötada täie pingega. Paljud meie töötajad annavadki endast parima. Samas pole kadunud ka minnalaskmismeeleolud," arvas Juho Kask.

JAAN LUKAS


Tormikahjustustest kohene keskkonnateenistustele teatamine on erametsaomanike endi huvides

Metsaomanikud, kellel on metsa Lääne-Viru, Ida-Viru või Jõgeva maakonnas, peaksid õige ruttu selgeks tegema, kui suured tormikahjustused nende valdustes on, ning sellest 9. augustiks maakonna keskkonnateenistusele teada andma.

Maakondade keskkonnateenistuste ülesandeks on tormikahjustuste likvideerimine tagastatavatel maadel. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna metsamajanduse büroo juhataja Aarne Liidersi sõnul on torm räsinud ühtviisi nii tagastatavaid kui ka nendega kõrvuti asuvaid erametsi, mistõttu pole tormijärgselt maavalduste piirid enam näha. "Lahmakas metsa on maas ning pole selgust, kelle maal see täpselt on," märkis Liiders.

Mets on üles töötada vaja aga ruttu, sest okaspuu rikneb praegustes oludes kiiresti. Puidu kvaliteedi langedes kahaneb ka sellest saadava metsamaterjali hind. "Seetõttu peaks erametsa omanikud keskkonnateenistustega kiiresti ühendust võtma, et selgeks teha maavalduste piirid ning ülestöötamise tingimused läbi arutada," selgitas Liiders.

Erametsaomanike metsad on keskkonnaministeeriumi andmetel enim kahjustatud Laekvere, Rakke, Vinni, Maidla, Avinurme, Jõgeva, Põltsamaa, Pajusi ja Palamuse vallas.

Metsaseaduse ja metsateatise esitamise korra kohaselt on omanikud kohustatud oma metsakahjustustest keskkonnateenistusele teatama. Enamkahjustatud metsadega maakondade keskkonnateenistuste telefoninumbrid on järgmised:

Lääne-Virumaa 032 58 402,

Ida-Virumaa 033 71 297,

Jõgevamaa 077 62 414.

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumi Avalikkussuhete büroo spetsialist


Jõgevamaa aktiviseerimiskeskus sai ligi 3 miljonit krooni

Vabariigi Valitsus eraldas eelmise teisipäeva istungil Saare vallavalitsusele üle 2,8 miljoni krooni Jõgevamaa aktiviseerimiskeskuse rahastamiseks.

Raha eraldati aktiviseerimiskeskuse hoone ligi kaheteistkümne ruumi väljaehitamiseks. Pooleliolevas hoones on püsti seinad, katus peal ja aknad ees. Hoonesse tulevad töökojad, kus töötutele hakatakse korraldama koolitust ning nad saavad endid ka tööalaselt täiendada. "Ehitaja leidmiseks tuleb välja kuulutada konkurss," ütles Vooremaale Saare vallavanem Jüri Morozov.

Kinnitamata andmetel hakkavad sealt ruume rentima kauplus, side ja ambulatoorium.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Ärge labastage tantsu

Tants on olnud inimese vaba aja unistuste ja soovide omapärane meelelahutus. Tantsides on sõlmitud paljud tutvused ja mõnelgi tee viinud abieluranda.

Tantsu tuumaks on mahe muusika, tantsijad, nende riietus, soengud ja jalatsid. Kuid tänapäeva noorte tantsukultuur on äärmiselt madal. Tants, kui seda saab üldse tantsuks nimetada, on muutunud labaseks, noored millegipärast ei oska tantsida.

Mäletan, minu noorusajal oli tantse palju: fokstrott, rumba, jenka, tango, valss jne. Kui tahtsid tantsija olla, siis pidid neid tantse oskama tantsida. Käisin ise tantsukursustel ja tantsimisega polnud mul probleemi.

Olen ka nüüd mõnel tantsuõhtul käinud, kuid korrektseid tantsijaid on äärmiselt vähe. Alustaksin muusikast. Kitarride keeled viunuvad, võimedus lisab detsibelle, kehva häälega laulja saab võimendi abil metsikult kurguhäälega karjuda. Tantsijad trambivad, hüppavad, väänlevad, vehivad kätega. Nii terve õhtu ühtemoodi.

Küllap mõnigi noor ütleb, et nüüd on kosmose ja tehnika ajastu, sellega ka elu- ja tantsustiil muutunud. Olen sellega täiesti nõus. Kuid miks peab peoõhtul inimesi ümbritsema kõrvulukustav muusikamüra? Miks tantsud on nii labaseks muutunud, et nendel pole stiili ega samme?

Tantsupeo inetuim väärnähtus on, kui seal liigselt alkoholi tarvitamisest tantsijad ebakindlalt jalul püsivad. Tants on ju naudinguks ja puhkuseks ning tantsija peab tantsust mõnu tundma. Kui aga terve õhtu kõrvulukustava muusika saatel ühtemoodi trampida ja tammuda — on see siis tantsu nauding?

Täiesti vaikides tantsimine ei ole mul kombeks olnud. Kuid tänapäeva tugeva muusika saatel ei ole siiski suhtlemine võimalik.

Nüüd on soojad suveõhtud ja on olnud vabaõhtukontserte. Jõgevamail on populaarseks kohaks saanud Siimusti, seal on esinenud populaarsed lauljad. Tore, et inimesed saavad meeldivalt lõõgastuda ja jalga keerutada.

Isegi telekas näidatakse "Suveöö tantsud" ja "Suvetantsud" saateid. Vaatasin 28. juuli õhtul Kanal 2s "Suvetantsu" saadet. Selles ei olnud meeldivat tantsumuusikat ja tantsimine oli rohkem jõlkumine, hüppamine ja käte viibutamine. Tahaksin öelda, et selleski "Suvetantsude" saates oli tants väga labane.

Nii ongi, et võõras kohas on riskantne tantsima minna, ei või kindel olla, et tundmatu proua oskab nii tantsida, nagu ise tantsukursustel õppisid tantsima. Mul on ühest hiljutisest tantsuõhtust jäänud piinlik mälestus. Mulle meeldib tango. Oli hea muusika ja läksin palusin tundmatu proua tantsima. Vaevalt sain mõned sammud teha, kui proua seisatas ja ütles mulle: "Niimoodi tantsides te murrate mu jalad." Ja sellega lõppes me tantsimine.

Käisin Tormas Rahuorus pasunapoiste õllefestivalil. Kui kõlas meeldiv valsipopurrii, läksin palusin üht prouat tantsima ja sain "korvi". Ta mainis, et temal pole niipalju julgust, et esimesena tantsupõrandale minna.

Nii ongi juhtunud, et tantsupeol ei ole jalga keerutada saanud. Kui tahad tantsupeole minna, siis peab sul tantsupartner kaasas olema. Muidu võib juhtuda nii, et need sõnad ei kehti, et tants on vahelduseks tööle, samuti naudinguks.

Head tantsulusti!

ALEKSANDER KÕRGESAAR


REPORTAA®

Isetehtud telesaade

Juuli lõpupoole võis kuulutustepostidelt lugeda pisikest kollast paberitükki, mis kuulutas, et 29. juulil austavad Jõgevat oma kohalolekuga teletöötajad esiotsas Reet Linnaga. Plaanis olla teha üks tõsine telesaade, mille kaasaaitamisel igamees saab lahkesti osa saada. Ja et kõik see toimub linnapea Ants Paju koduaias.

Ka Jõgeva alternatiivkultuursed jõud lugesid seda paberit ja otsustasid kui mitte ürituse täiesti ära rikkuda, siis vähemalt oma kohalolekuga rüvetada.

Juba kilomeetri tagant paistis igavene pikk autorodu selle tee ääres, kus paikneb meie lugupeetava linnapea eramu. Juba varahommikul nähti linnapead hoolega muru niitmas ja aeda korrastamas. Nii et sellega oli korras.

Inimesi oli aega aga nii palju kogunenud, et väheldasemad puud ja põõsadki välja ei paistnud, mis siis murust rääkida. Inimeste seas trügides sattus ootamatult ette madal maakividest müürijupp. Müüri nurga sisse oli tehtud välikamin, kahju, et linnapea ei raatsinud seal sees puid põletada. Telemehed oleks kenasid suitsuefekte saanud filmida.

Välikamina ees seisid ootevalmilt pillimehed. Samas kõrval panid Jaanus Nõgisto käealused kaameraid üles. Ahjaa, kusagil pakuti veel telesaate tarvis vajaminevaid lauluraamatuid.

Salvestuse aeg viibis, mistõttu linnapea asus jagama auhindasid kauni kodu või millegi sellesarnase eest. Auhinnaks oli rahvusvärvides palakas, mille saab lipuvardasse rippuma tirida. Ei kuulnud hästi, mille eest auhinnad õieti olid, sest tele-Reet linnapeale mikrofoni ei andnud ning linnapea enda kopsujõust jäi kõigile kuuldavuse tagamiseks väheseks.

Alustati saate tegemisega. Kohe alguses hirmutas Reet Linna rahvast, et tuleb kärmelt teha, õhtuks peab telegrupp juba Põltsamaal olema.

Harjutati laulmist, mis ka kenasti korda läks. Siis saabus re¾issöör Nõgisto, endise Ruja kidramehe tähetund. Tema ülesandeks oli rahvale selgeks teha, et läheb võtteks. Nõgisto juhendas, mida teha, kuidas käituda ning soovitas jälgida spetsiaalset ametimeest. Viimane seisis ühe kaamera läheduses ja üritas sealt jõudumööda rahvale käte-jalgadega selgeks teha, kas parasjagu tuleb andunult plaksutada või miskit muud teha.

Läks laulmiseks. Need, kes olid raatsinud lauluraamatu osta, otsisid sealt seest laulutekste taga, teised jorisesid niisama peast. Sealjuures oli linnapea Ants Paju rahvale oma tundeküllase kaasaelamisega igati eeskujuks.

Kahju, et osa rahvast endistviisi tuimalt seisid. Mõnd lõiku tuli mitu korda teha, sest pillimehed olid need, kes vahepeal kippusid valesti mängima, rikkudes sellega teiste laulu. Erinevalt pillimeestest pidas rahvas end väga intelligentselt ülal. Ei laulnud valesti ega midagi.

Palav oli. Rahvas jälgis innukalt telemeeste näpunäiteid, tegi saadet ja tallas linnapea kartulivagudel ja porgandipeenras. Kohal viibinud Saasta trummar Tiit Prii lubas koguni kõik porgandid üles kiskuda ja üksipäini ära süüa, sest kõht olevat tühi. Ainult äärmine rahvarohkus päästis Ants Paju aiaviljad kindlast hävingust.

Millegipärast kurtsid paljud ürituse nüridust. Üks inimene väitis koguni, et Reet Linna kahmavat kogu ruumi endale, latrab teine pidavalt mikrofoni nimelt. Igal juhul asutasid mõned üksikud juba varakult minema. Aga enamus jäi. Laulis. Rõõmustas. Enamusel on ju alati õigus.

VALE-DMITRI


Creenbalt astub rahva ette

Jõgeva ainus dancepunkansambel Creenbalt astub lähiajal teist korda oma eksistentsi jooksul publiku ette. Valminud pillihelid tuuakse publikule kuulamiseks 8. augusti paiku Rannal.

Esimest korda võis näha dancepunke pool aastat tagasi Allveelaevaõhtul, kus soojendati kohaliku kultuuri hävitajat Saasta. Poole aasta jooksul on Creenbalt muutunud suvalisi kriiskhelisid tootvast grupist üsna talutava muusikaga pundiks. Bändi on siginenud ka hulgaliselt vahetuskidramehi, lisabassiste, taustalauljaid ja varutrummareid. Liikmeskond on kasvanud umbes kümneliikmeliseks, samas pole kogu kaasatud inimmass korraga laval pillide taga.

Praeguseks on Creenbaltil esinemiskõlblikena pakkuda kuut lugu, mida enne kontserti hoolega harjutatakse. Kahjuks on bändis tekkimas sisepinged. Osa pillimehi tahab mängida rohkem dance’i, osa rohkem punki. Loodame, et sisepinged vaibuvad ja Creenbalt ka esinemiseni jõuab.

VALE-DMITRI


Militarist jagas kogemusi

Mai keskel oma ihu ja hinge Eesti relvajõududele müünud Urky, endine punkar ja anarhist, külastas möödunud nädalal kodulinna ning jagas endistele mõttekaaslastele oma militaarkogemusi, lootes neid sel teel õigesse poliitilisse suunda pöörata.

Kohtumine leidis aset Saasta prooviruumis. Sissejuhatuseks rääkis Urky lühidalt kaitseväe olmetingimustest, mis on tänapäeval tõeliselt head. Oma Jõgeva kodus näiteks Urkyl selliseid tingimusi pole. Edasi pajatas lugupeetud lektor õhutõrjeväeosa, kus ta ise teenib, eripäradest. Äärmise pahameelega rääkis ta uljaspeadest, kes olevat kohe esimestel teenistuspäevadel hakanud madalat lendavaid tsiviillennukeid sihtima. Tänu mainitud intsidendile lubatakse õhutõrjerelvi kätega puutuma vaid kõige tublimaid sõdureid, ülejäänud peavad leppima kaugelt vaatamisega.

Vaatamata küllaltki lühikesele teenistusajale on Urky saanud juba kaks sõjaväelist autasu tubliduse eest. Nagu näha, suudab ka kõige paadunum ühiskonna vastane sõjaväe tingimustes ümber kasvada. Urky kutsus kohtumise lõppedes kohaletulnuid järgima tema eeskuju ja hakkama patrioodiks.

VALE-DMITRI


Trend on omada Päikese Pistet ehk kas sinul on juba uusim moeaksessuaar?

1. Kuumal suvepäeval toas olles sa:

a) riputad kõikide akende ette läbimärjad voodilinad ning käterätikud & puistad toapõrandale kilode viisi jääkuubikuid. 1p

b) hoiad uksedaknad kinni & vaevled hapnikupuuduses, ise rõõmus, et ükski sääsk vms vereimeja sisse ei pääse. 0p

c) naudid parimate firmade toodetud konditsioneeride vibreerimist. 3p

2. Tänavuse suvepuhkuse veedad/veetsid sa:

a) Eestimaa kaunites paikades. 3p

b) Arktikas jääkarusid uurides. 1p

c) Aafrikas safaril. 0p

3. Rannas päevitad sa:

a) magades. 0p

b) täpselt nii kaua kui antud päeva UV-kiirgus kombineerituna sinu nahatüübiga lubab. 3p

c) kuuvalgel ujumas käies (sinu nahk on mainitud tegevuse hoolsa harrastamise tulemina omandanud ühtlase ning silmapaistmatu kuukahvatuse). 1p

4. Suveüritustel sa:

a) manustad kõike kuuma, rasvast & alkohoolset, mida lugematud müügiletid pakuvad. 0p

b) end praadimas ei käi, kui nood just keskööl (nagu Firenight‘i ilutulestik) ei toimu. 1p

c) jood Vichy vett, Bonaqua vett, Eviani vett, Plainese vett... 3p

TULEMUSED:

0—4 punkti. Õnnitlen! Suve moodsaim aksessuaar Päikese Piste on sinu peanaha all endale kindla & turvalise pesitsuspaiga leidnud. Vähe sellest — nähtavasti juba pikemat aega peatuvad tema juures ka Ilmne Napakus, Totaalne Masohism ning Pöördumatu Nõdrameelsus.

5—8 punkti. Vihkad suve & oled ilmselt lugenud "Ellujäämisõpetuse" radikaalseimat varianti. Võta vabamalt - lõppude lõpuks pole need Eestimaa kolm viletsat suusakuud veel kedagi tapnud.

9—12 punkti. Nu jaa, kuigi trendikast Päikese Pistest on asi kaugel, siis trendist sa ju ühtteist isegi taipad. Mis lühidalt öeldes tähendab, et kui konditsioneer rikki ei lähe või UV-kiirguse arvestamisega põõsasse ei pane, võib sust asjagi saada.

Testitud BY MOE GURU



SPORT

Siimusti Linnamäel toimus üle pika aja motokross

Pärast üheksa aastast vaheaega toimus reedel taas Siimustis Linnamäe Motokross 2001. Võistlustel osales 120 ekipaa¾i kuues masinaklassis Eestist ja Lätist, kokku 143 osavõtjat. Samas demonstreeriti neljarattaliste mootorrataste (ATV) sõitu. Motokrossi korraldas MTÜ Siimusti krossiklubi.


Aigar Leok ja klass 500 cc

Informatsiooni rajal toimuvast andis vaimukate ja mahlakate repliikidega edasi Oskar Lutsu teoste filmivariantides Kiirena tuntuks saanud näitleja Margus Lepa. Pärast 50 cm 3 mootorrataste esimest sõitu ütlesid avasõnad Jõgeva maavanem Margus Oro, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Jõgeva linnapea Ants Paju.

Võistlema olid tulnud 65 cc poisid Lauri Lehtla, Kristjan ja Priit Rätsep, Harri Kullas ja Indrek Mägi. Rahvusvaheliselt tuntud krossisõitja Aigar Leok võistles nii 125 kui ka 500 cc masinaklassis. Ta võitis kergelt 125 cc klassi mõlemad sõidud. Isegi Margus Lepa oli sunnitud tõdema, et elu on miskipärast nii seatud, et keegi on teistest pikalt ees.

Ka pakkusid pingelisi võitlusmomente 500se cc klassi mõlemad sõidud. Oli, mida vaadata. Nii möödus Aigar Leok teises sõidus hüpet tehes õhus olles kolmandal kohal sõitvast Läti esindajast Maris Levansist ja lõpetas sõidu kolmandana. Maris Levans jäi mõlemas sõidus neljandaks.

Kahe sõidu tulemusena sai üldvõidu Narva SK krossisõitja Pavel Mihejev. Kuigi ta jäi esimeses sõidus kolmandaks, oli Pavel Mihejev ka selle sõiduga rahul.

Ka kuni 500 cc open (hobiklass) pakkus vaatajatele palju elamusi. Rajale läks kõige rohkem krossisõitjaid, tervelt 27. Maa müdises mootorrataste all. Teises sõidus kolmandaks tulnud Margus Toiger Saku Mkst kukkus kurvis mitu korda, kokku 5. koht.


Draamat ja pinget 85 cc klassi sõitudes

"Ei ole kahte ühesugust veetilka ja ei ole ka kahte ühesugust krossisõitu," kommenteeris toimuvat Margus Lepa. Mõlemad sõidud võitis Lauri Lokotar. Esimeses sõidus teiseks tulnud Taavi Nassar MK Sinilinnust aga katkestas teises sõidus. "Vahetasime Lauriga neljal korral esikohti. Siis jäin teiseks. Kivi läks ratta alla ja kukkusin," rääkis Taavi Nassar esimese sõidu elamusi. Katkestasid ka esimese sõidu neljas, Jüri Triisa, Autva RCst ja viies, Margus Leetberg, Sõmeru RCst. Nii juhtuski, et Lauri Lokotar ja Peeter Koval tegid kolmandaks jäänud lätlasele Davis Livs`ile ringiga sisse.

"Sai Lauriga kenasti koos sõidetud. Mahajääjad jäid ette," lausus teises sõidus teiseks tulnud Peeter Koval. Esimeses sõidus oli ta kolmas.

Kolmandaks tulnud 10-aastane lätlane Davis Livs võistles eelmisel aastal 65 cc masinaklassis edukalt, saavutades Eesti meistrivõistlustel II koha. Üldse katkestas teises sõidus 19st sõitjast neli ja kaks ei tulnud starti.

Külgkorviga mootorrataste klassis oli üles andnud 23 ekipaa¾i. Teises sõidus ei tulnud neist starti kolm ja kaks katkestas.


Jõgevamaalased krossirajal

Linnamäe krossiklubi sõitjad Leo, Taavi ja Ivo Laurid võistlesid 65 cc masinaklassis ja saavutasid 18ne osavõtja seas üldkokkuvõttes 12., 13. ja 15. koha. Võistluste direktor Peeter Laur ja treener Priit Laur jäid poiste sõiduga rahule. "Varsti saab aasta, kui poisid treenima hakkasid," teatas ta.

Tehniliste probleemide tõttu katkestasid esimese sõidu ning teisel ei startinud külgkorviga mootorrataste ekipaa¾ Ülo Mõisavald ja Eido Ventonen. Tehniliste põhjuste tõttu jäi pealtvaatajaks ka Ardi Oja. Ta pidi võistlema 85 cc masinaklassis. Tervislikel põhjustel jäi võistlustest kõrvale veel Allan Tänna.


Kordaläinud võistlus

Pärast esimest võistlussõitu anti näidissõiduks start neljarattaliste mootorrataste ATV-dele. Osalejad oli kaks: mitmete tiitlite omanik, Euroopa parim võidusõitja Ingo ten Vregelaar ja Eesti 2000. aasta meister Ivar Vaaderpass. Nad sõitsid 10 minutit pluss üks ring. Mitmel korral jäi Hollandi meister meie meistrist Ivar Vaaderpassist taha. Seejärel rebis ta end efektse sõiduga jälle esimeseks. Sõidu võitiski 1977. aastal sündinud hollandlane.

Ingo ten Vregelaar ütles Vooremaale, et probleeme sõidu ajal ei olnud. Rahvale näidati nauditavat sõitu ehk shoud. Ingo on esimest korda Eestis. Raja kohta ütles ta, et on väike, kuid vahva. Ainult hüppemäed on Hollandis järsemad.

Ivar Vaaderpass teatas, et kunagi oli Siimusti motokross populaarne. "Uued tegijad on teretulnud, sest korraldajaid on Eestis vähe. Rada on kivine ja seda võiks laiemaks teha," lisas ta.

"Üldiselt asi laabus ja kõik sai korda. Ka suurem osa sõitjatest andsid võistlustele ning rajale kiitva hinnangu. Järgmiseks aastaks tahaks teha järsemaks kaks hüpet. Kui vähegi jõuame, siis tahaks sel talvel korraldada ka talikrossi". Linnamäe Krossiklubi juhatuse esimehe Kalju Andersoni sõnul läks kõik korda ja ta tänab kõiki sponsoreid ja toetajaid abi eest.

RAIVO SIHVER


Linnamäe motokrossi 2001 erinevate masinaklasside parimateks võistlejateks osutusid:

50cc - I Martin Varrand Saku MK 50, II Andero Lusbo MK "Sinilind" 40, III Sven Gröön Viljandi MK 29.

65 cc - I Mattis Karro Läti 41, II Kristjan Rätsep Sõmeru RT 41, III Indrek Mägi Jamamoto 40

85 cc - I Lauri Lokotar Karla AutoRC 50, II Peeter Koval Viljandi MK 36, III Davis Livs Läti 24

125 cc - I Aigar Leok Sõmerpalu MK 50, II Henri Remma Saku MK 40, III Kenert Nurmik Saku MK 32

Kuni 500 cc open (hobi)- I Andrus Rennu Viljandi MK 50, II Tõnu Talinurm Saku MK 33, III Marek Saage Kehra RC 29

500 cc, sh 6 A, ja 6 B-klassi sõitjat - I Pavel Mihejev Narva SK 41, II Aigar Leok Sõmerpalu MK 41, III Toomas Triisa Jamamoto 40

500 cc B-klass I Jüri Makarov Pärnu MK 20, II Kert Põldver Saku MK 18, III Lembit Nõlvak Türi AMK 15

Külgkorviga mootorrattad (URAL+C2) - I Juhan Tammik—Ervin Kuris MK "Lääne" 50, II Andres Abramson—Argo Saadi Laanso MKT 36, III Urmas Põlluste—Lembit Loorits Türi AMK 29.



MITMESUGUST

Vallapäevad Kalevipoja mõõga ja toidutaimedega

Eelmisel neljapäeval ja reedel toimunud Saare valla päevadel tähistati Kääpa jões lamava Kalevipoja mõõga asukoht ja Saare

mõisa ürdiaias saadi uusi teadmisi toidu- ja ravimtaimedest. Õhtul osaleti peol, kus esinesid Saare valla isetegevuslased.

Saare valla päevad algasid neljapäeva õhtul. Valla elanikud erinevatest küladest olid kogunenud Kääpa jõe sillale. Põnevusega jäädi ootama sündmusi, mis olid seotud Kalevipojaga, kes legendi kohaselt Kääpa jõkke mõõga kaotas. Esmalt algasid Kalevipoja ja tema vendade jõukatsumisele pühendatud kiviviske ja lauakandmise võistlused. Üheks võidukamaks kiviviskajaks osutus Saare vallavolikogu esimees Jüri Koort.

Seejärel hakkasid sillal ja jõe kaldal jooksma Kalevipoja verivaenlased Peipsi soolasortsid, kes eepose järgi püüdsid Kalevipoja mõõka kätte saada. Korraks tõusis jõe kohale ka suitsupilv. Kohalolijad said kuulda ka vastavat katkendit eeposest, mida luges pisut saladusliku ja müstilise häälega Saare vallavanem Jüri Morozov.

Mõõga asukoha tähistamiseks mõeldud etteaste oli ette valmistanud Saare valla kultuurinõunik Ene Uuna. "Kalevipojast" pärinevaid tegelasi kehastasid Saare valla taidlejad. Kunagise mõõga meenutuseks paigaldati kolmapäeval Kääpa jõkke betoonist mõõk. Mõõgaetendus sai teoks neljapäeval, sest legendi järgi peaks just sellel päeval Kalevipoja mõõk näha olema.

Reedel oli ligi poolsada asjahuvilist kogunenud Saare mõisa pargi ürdiaeda vähemtuntud toidutaimi ja ravimtaimi tutvustavale õppepäevale. Teistkordselt toimunud teabepäev sai teoks Saare Mõisa Arendajate seltsi eestvedamisel ning tervise edendamise programmi toetusel. Haruldasematest köögiviljataimedest rääkis Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esimees Ene Ilves.

"Üheks vähem levinud köögiviljataimeks on maasikaspinat, millel süüakse lehti ja samuti lehekaenlas olevaid "marjakesi". Moorputkel ja mustjuurel süüakse aga juurikaid," selgitas Ene Ilves. Kogenud proviisor Evi Täht jagas teavet ravimtaimedest, millest on abi liigesehädade, peavalu ja põletike korral. Ürdiaias sai degusteerida ka toorsalateid ja maitsta ürdipirukat.

Reedel oli Saarel ka rahvaspordipäev. Võisteldi autosikutamises, sangpommi rebimises ja koolimaja pikkuse jooksus.

JAAN LUKAS


Kino hetkeseisust

Hollywoodi vorbitud filme saavad eestimaalased näha keskmiselt umbes pooleaastase hilinemisega ja siiski on enamik neist puhas rämps. Kuid momendil jooksevad suuremates kinodes filmisõprade meeleheaks mõningad täitsa vaadatavad linateosed.

Näiteks "Mehhiklane". Ilueedi Brad Bitti ning Julia Robertsiga peaosas, ¾anrilt midagi komöödia ja põneviku vahepealselt. Kogu jant ise keerleb ümber ühe igivana Mehhiklaseks kutsutava relva, mida jahib terve kari allilmategelasi. Relv on väidetavalt neetud, nagu tõenäoliselt ka Bitti kehastatu, kes kahtlaselt vene muinasjuttudest tuntud Loll-Ivani meenutab.

Mafioosode teenistusse on mees sattunud täiesti juhuslikult - nimelt tagurdas ta kogemata sisse nende ninamehe autole, mille pagasnikust seejärel õnnetuspaigale rutanud politsei absoluutselt plaaniväliselt laiba leidis. Ühesõnaga - mafiooso pandi pokri ning Brad oma seatembu eest tema vabanemiseni kuritegeliku jõugu kuritegelikele tegudele kaasa aitama.

Kuigi Pitti kanda on kõige peategelasema peategelase roll, näib filmi vingeim kuju olevat hoopis tema (Julia Robertsi kehastatav) girlfriend. Too loobib juba avakaadris Bradi isiklikud tarbed rõdult alla tänavale ja paneb üldse kohe paika, kes siin tegija on, kes mitte. Noh, natuke närviline see tips ju küll on... Nii närviline, et happy end‘i asemel tulistab lõpuks ühele kurjale onule kuuli kõrisõlme.

Enne end‘i tuleb aga üksjagu koomikat, puänt nimega "Leroy on must" ning tohutult tragikoomilisi variante Mehhiklase algsest päritolust jutustatuna eri huvidega inimeste poolt neile sobivas kontekstis. Linateose eripära: suure osa ekraaniloleku ajast veedavad meestegelased naiste WCs.

NB! Lastel paluks nüüd enam edasi enam mitte lugeda, sest teine film, millest juttu tuleb, on John Herzfeldi põnevik "15 minutit". Kinokava seda liignoortele ei soovita, miskipärast ei öelda aga midagi nõrganärviliste kohta.

Verd igatahes voolab ojadena ning selles solberdatakse, plätsitakse ja mätsitakse nagu oleks tegemist vanniveega. Sel kõigel on ent täita püha eesmärk - tutvustada Ameerika ajakirjanduse ning ühiskonna moraali, õigemini moraalitust.

Kesksed tegelased on kaks mitteameeriklasest röövlit, kes vanglast välja tulles vabadusse jäänud USAs elava kaasosalise käest oma rahaportsu kätte nõudma lähevad. Too on aga õnnetuseks juba va mammona ära kulutanud ja killitakse kähku ning vererohkelt koos naisega maha.

Välismaalastest tapjaröövlid on muide üsna nupust nikastanud. Üks rohkem, teine vähem. Idioodim filmib kaameraga kõiki järgnevaid tapatöid ja vägitegusid, muuhulgas ka kuulsa uurija (Robert De Niro) ebainimlikku mõrva.

Dokfilmi müüvad mõrtsukad teleajakirjanikule, kes hoolimata sellest, et uurija tema hea sõber oli, julma veretööd kogu rahvale näitab - money talks, mis muud.

Kõike seda tehes loodavad röövlid muide klassikalisele ameerikalikule skeemile: müüvad filmi, lasevad enesest raamatu kirjutada, teenivad meeletu tulu, ise pääsevad vanglast kui "nõrgamõistuslikud", istuvad veidi hullumajas ning tulevad seejärel kui "paranenud" sealt peagi välja.

Päriselt see siiski ei õnnestu (kuigi peaaegu), pahad saavad teenitud palga ja film happy end‘i. Ja armastust on kah. Ning kokkuvõttes mõjub linateos üsna... mõjuvalt.

HIIE PAAS


POLITSEIKROONIKA

Purupurjus mees ja naine tülitsesid Sadalas

Pühapäeva õhtul pärast üheksat helistati Sadalast ja paluti abi peretüli lõpetamiseks. Kohalejõudnud politseipatrull märkas esmalt juhatatud maja juures kärmelt läbi akna väljakargavat või tõugatavat naisterahvast. Naine oli purjus ja temalt ei selgunud midagi, mis õieti juhtunud. Patrullile jäi mulje, et naine oli ise välisukse lukku keeranud, selle unustanud ja mingil seletamatul vajadusel väljus politsei tulekul läbi akna. Mees oli maja teisel korrusel ja naisega riidlemise vist juba lõpetanud, et ta ajas aga raskestimõistetavat juttu, tuli ta halvima vältimiseks politseisse kainenema toimetada. Kella poole üheteistkümne ajal kambrisse magama pandud mehel näitas alkomeeter joovet 1,39 promilli, mees ise aga käitus selle joobenäitajaga arvestades palju rohkem arusaamatult. Hommikul selgus haigla vahendusel, et mehele on vaimset abi vaja.


Suvitajate autosse murti sisse

Pühapäeval poole ühe paiku sõitsid Kasepää vallas Omedus Tallinnast pärit suvitajad järve äärde, et mõnda aega päikest võtta ja supelda. Auto jäeti eemale ja lukustati. Umbes tunni aja möödudes kuulsid suvitajad, et nende auto annab häiret. Auto juurest küll kedagi enam ei leitud, aga auto pagasiruumi luuk oli lahti ja sealt oli ära varastatud rahakott 800 krooniga, juhiluba ja teisi dokumente, samuti mobiiltelefon Nokia5110. Autos sees olnud asjad olid kõik alles.


Eelmisel nädalal jälle kaks alumiiniumivargust

Ööl vastu pühapäeva oli vargil käidud Puurmani valla Jõune külas. Taluhoonetest oma pool kilomeetrit eemalasuvalt karjamaalt oli ära viidud 100-liitrine alumiiniumist vann loomade jootmiseks. Arvatavalt on vann ära viidud autoga, mis oli hõlpus seepärast, et vanni asukohani oli suurelt teelt umbes 100 meetrit. Karja jootmisnõu kõrval asunud ratastega veeveovahend vargaid ei huvitanud. Karjamaal rohkem vanne ei olnud.

Teatati ka liinivargusest, aga see oli avaldaja andmeil toimunud juba juulikuu 3. kuupäeval. Jõune alajaama piirkonnast oli maha lõigatud ja ära varastatud 2 mastivahet liinijuhet kogupikkusega 400 m. Alumiiniumi oli juhtmes 28 kilo ja vargusega tekitatud kahju arvestati veidi enam kui 1600 krooni.


Kannatanul kästi valida kas annab raha või saab peksa

Laupäeval poole kolme paiku oli üks 1975. a. sündinud noormees Kaareperest hädas kahe pahatahtliku mehega. Jõgeval vana raudteejaama juures tulid tema juurde neli tundmatut ja ütlesid kannatanule välja, et andku raha, vastasel juhul saab peksa. Kimpusattunu oli sunnitud rahanõudjaile pandiks jätma oma mobiiltelefoni ja minema raha otsima. Esmalt nõudsid vägivallatsejad 1000 krooni toomist, siis suurendati summat 2000 peale, lõpuks jäi, et toob niipalju kui tal raha on aga mitte vähem kui 200, krooni. Politsei pidas rahaootajad kinni. Neljast kaks osutusid kõrvaltvaatajaiks, kaks aga ärvardajaiks ja rahanõudjaiks ning nad peeti kuriteos kahtlustatavaina 48 tunniks kinni. Üks kurikaeltest oli sündinud 1970.a. Ta on juba kuus korda kohtu all olnud Jõgeva linna asukas. Teine (1954) oli pärit Pandivere kandist ja temagi oli varem kohtulikult karistatud. Kannatanu sai telefoni kätte ja raha polnud vaja ära anda.


Baarikülastaja jäi rahakotist ilma

Laupäeval avaldas üks noor daam, Jõgeva linna elanik, et varahommikul kolme ja nelja vahel on temalt varastatud rahakott 300 krooni ja dokumentidega. Avaldaja sõnul oli ta Carmeni baaris viibides tantsima läinud ja käekoti toolile jätnud. Kui talle lõpuks käekotti vaatamise tarvidus saabus, leidis ta sellest rahakoti varastatud olevat. Vargusega saadud kahju hindab avaldaja veidi enam kui 1100 kroonile.


Vanadekodus viibija päriskodust varastati raadiotelefon

Reede õhtupoolikul tuli ilmsiks, et Palamuse vallas Imukveres on aknaklaasi lõhkumise teel ühte elumajja sisse murtud. Majaomanikust vanainimene viibib ise vanadekodus, tema varal püüab silma peal hoida hooldaja. Vargil on käidud ajavahemikul 20. juulist läinud reede pärastlõunani. Varas oli ära viinud majaomaniku raadiotelefoni.

ÜLO PÄRN

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Päeval pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub lõunakaarte tuul 4-10 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 18-24 kraadi.

Kolmapäeval on muutliku pilvisusega ilm, peaaegu kõikjal sajab vihma, võib olla äikest. Puhub lõunakaarte tuul 4-8 m/s. Sooja on öösel 10-16, päeval 19-26 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 7. august 2001. a.

Esimesed viljasaagid on koristatud

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Metsaomanikul tasub spetsialistiga nõu pidada

URMAS GLASE,

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik


KIRJAD

Kes selgitaks

SULEV MARGUS


Töö- ja puhkelaager Voorel

Laagris osalejad

Voore Põhikooli õpilased


JUHTKIRI

Koonderakonna mälestuseks

7. august 2001. a



MAJANDUS

Jõgevale tuleb tolliladu

RAIVO SIHVER


Kuuldused lihatöötlemise lõpetamisest Adaveres on sügavalt liialdatud

JAAN LUKAS


Tormikahjustustest kohene keskkonnateenistustele teatamine on erametsaomanike endi huvides

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumi Avalikkussuhete büroo spetsialist


Jõgevamaa aktiviseerimiskeskus sai ligi 3 miljonit krooni

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Ärge labastage tantsu

ALEKSANDER KÕRGESAAR


REPORTAA®

Isetehtud telesaade

VALE-DMITRI


Creenbalt astub rahva ette

VALE-DMITRI


Militarist jagas kogemusi

VALE-DMITRI


Trend on omada Päikese Pistet ehk kas sinul on juba uusim moeaksessuaar?

Testitud BY MOE GURU



SPORT

Siimusti Linnamäel toimus üle pika aja motokross

RAIVO SIHVER


Linnamäe motokrossi 2001 erinevate masinaklasside parimateks võistlejateks osutusid



MITMESUGUST

Vallapäevad Kalevipoja mõõga ja toidutaimedega

JAAN LUKAS


Kino hetkeseisust

HIIE PAAS


POLITSEIKROONIKA

Purupurjus mees ja naine tülitsesid Sadalas

Suvitajate autosse murti sisse

Eelmisel nädalal jälle kaks alumiiniumivargust

Kannatanul kästi valida kas annab raha või saab peksa

Baarikülastaja jäi rahakotist ilma

Vanadekodus viibija päriskodust varastati raadiotelefon

ÜLO PÄRN

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade