Vooremaa
Jõgeva
linnaraamatukogu lahke pererahvas (vasakult): Sirje Narits, Sirje
Ütt, Monika Urb, Heli Järv, Piret Narits, Jaana Koppel ja
Made Metsar. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
"Raamatukoguhoidja on ilus ja väga naiselik elukutse," arvab Jõgeva linnaraamatukogu juhataja Sirje Narits. Tõepoolest, Jõgeva maakonnas on 30 rahvaraamatukogu ning kõik 54 töötajat on naised.
Raamatukogu on Jõgeva linnas tõenäoliselt ainuke koht, mille ukse taga on hommikul lausa järjekord. Ja vist üks väheseid, kui mitte ainuke teenindusasutus, kus antakse midagi tasuta. Veel kümmekond aastat tagasi tundus uskumatuna, et raamatukogud ja lugemissaalid on hommikust õhtuni rahvast tulvil.
Mullu käis Jõgeva raamatukogus lugemist koju kaasa võtmas 3574 inimest, neist lasteraamatukogu poole peal 1169. Lisaks veel iga päev ligemale paarsada lugemistoa külastajat. Fondis on üle 48 000 raamatu, millele lisandub aastas ligemale 3000 eksemplari.
Imetoredad inimesed
"Kui varem saime mõnda raamatut kuni kümme eksemplari, siis nüüd ainult üks kuni kolm. Raamatuid kirjastatakse palju, kuid need on kallid. Siiski püüame, et meil oleks enamvähem kõik eesti keeles ilmunud ilukirjandus. Raamatute ja ajalehtede-ajakirjade soetamiseks annab poole rahast kohalik omavalitsus, teist sama palju eraldab riik," selgitab juhataja Sirje Narits, kes on töötanud raamatute keskel ligemale kolmkümmend aastat.
"Sageli arvatakse, et meil on istuv amet ning tolmune töö. Väär puha, vaadake, kuidas naised riiulite vahel jooksevad ja raamatuid tõstavad. See on raske töö, mis lisaks teadmistele ja suhtlemisoskusele nõuab ka muskleid - paarikümne sentimeetri paksused ajalehekaustad on küllaltki rasked. Aga meil on väga hea meel, kui meil käib palju rahvast ja on palju tööd. Reeglina käivad siin ju imetoredad inimesed," nendib Sirje, "ja eriti tuleks kiita mehi, kes tulevad ka maalt meie juurde lugema."
Maajat ei leia
Tavaliselt tulevad mehed raamatukokku mõne kindla sooviga: põhiliselt huvitab neid poliitika, ajaloolised romaanid ning viimasel ajal eriti ulmekirjandus. Naiste lemmikuks on jäänud ikka lembe- ja armastusromaanikesed. Viimasel ajal on eriti nõutud Rosamunde Pilcheri, Sandra Browni jt väikesed armastusromaanid. Loomulikult ei saa ilma armastusest lugemata läbi ka mehed. Arvata võib, et kasvanud tööpuudus on toonud palju mehi raamatute juurde. Sageli küsitaksegi lugemiseks raamatuid, milles pole tapmist, tagaajamist ega vägivalda.
Mehed, eriti noored, on hakanud luulekogusid rohkem lugema. Tuntakse huvi ka erootiliste raamatukeste vastu, aga naised olla neid meestest julgemad küsima. Kogus on loomulikult ka selliseid raamatuid, kuid ajakirja Maaja ei tasu siit otsida. Raamatukokku on tellitud üle 70 erineva ajakirja ja 22 ajalehte. Kogus säilitatakse 673 aastakäiku ajakirju, lugeda saab ka Vooremaa eelkäijate Kolhoosnik ja Punalipp köidetud numbreid.
Raamatukogu pole üksnes laenutamise ja lugemise koht: vahel tullakse siia oma muret kurtma ning hingeabi saama. Kenad ja lahked raamatukoguhoidjad oskavad alati head ja sobivat sõpra - raamatut - soovitada.
ARDI KIVIMETS
Omavalitsusjuhid toetavad Jõgevamaal kolme omavalitsust
Maavanem Margus Oro kohtus eile Jõgevamaa omavalitsusjuhtidega, tutvustades neile siseministeeriumis haldusreformi ettevalmistava ekspertgrupi ettepanekut, mille kohaselt võiks tulevane Eesti haldusjaotus tugineda 107 omavalitsusele. See variant näeks ette kokku kaheksat tänase Jõgevamaa piiridesse ulatuvat omavalitsust.
Enamus Jõgevamaa omavalitsusjuhte eelistas siseministeeriumi ekspertide pakutud variandile tulevase haldusjaotusena Jõgevamaal kolme omavalitsust keskustega Põltsamaal, Jõgeval ja Mustvees. See oli ka maavanema poolt eelmise aasta 1. detsembril siseministeeriumile esitatud tulevase haldusjaotuse esimene eelistus. Lepiti kokku, et edasistes taotlustes ja töös haldusreformi ettevalmistamisel tuginetakse just sellele variandile.
Maavanem Margus Oro, kes täidab praegu ka Eesti maavanemate koordinaatori ülesandeid, kohtub siseministeeriumi ekspertgrupiga esmaspäeval, 12. märtsil. Päev hiljem arutavad Jõgeva, Tartu ja Viljandi maavanemad tulevaste vallapiiride võimalikku struktuuri praegustel maakonnapiiridel.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Peale põhiküsimuse, kas seda natuke "punase" varjundiga naistepäeva ikka tasub pidada või ei, kerkib 8. märtsiga seoses sageli üles ka küsimus, kes õieti peaksid sel päeval naistest rääkima, kas sookaaslased või hoopis vastassugupoole esindajad. Siinkohal saab sõna põhiliselt naistest koosneva kollektiivi meessoost juht, Jõgeva sotsiaalkeskuse Elukaar juhataja Jaan Kabin.
Kas sotsiaalkeskuses peale juhataja üldse veel meestöötajaid on?
"On. Elektrik ja bussijuht. Aga naistöötajaid on loomulikult tunduvalt rohkem: kuusteist."
Miks mehed eakate hoolduse alal töötada ei taha: kas nad peavad seda alandavaks või ei jätku neil piisavalt hingejõudu teiste aitamiseks?
"Usun, et eelkõige peletab neid selle ameti juurest eemale palk, mida ei peeta mehe vääriliseks. Tean, et Kohtla-Järvel töötab sel alal siiski ka tugevama soo esindajaid.
Õigupoolest olekski eakate voodihaigete hooldamisel meesterahva jõudu tarvis. Meie naised teevad mõne töö ära lihtsalt kahekesi."
Tõenäoliselt pole see töö raske mitte üksnes füüsiliselt.
"Kindlasti mitte. Emotsionaalne pinge on ehk veel suuremgi."
Mis teie maja naistel seda taluda aitab?
"Võibolla see, et töötajate endi vahelised emotsionaalsed pinged puuduvad. Ja kaks korda päevas lastakse nö auru välja ühistel kohvipausidel. Ma ei tea küll, mida naised ise ütleksid, aga minu meelest valitseb meil majas üksteist toetav õhkkond. Ka omalt poolt püüan mitte niivõrd ülemust mängida, kui võrd hoolitseda selle eest, et naistel oleks hea oma tööd teha."
Nii et naistekollektiiv ei vajagi karmi kätt, nagu tavaliselt arvatakse?
"Kui naised on õigesti valitud, siis küll mitte."
Veel arvatakse, et naised on konservatiivsed ja ei tule igasugu uuendustega kaasa.
"Uuendustega uuenduste pärast võibolla tõesti mitte, aga loogilised uuendused võtavad naised väga hästi omaks. Ning sageli pakuvad ka ise uusi ideid välja, kuidas oma tööd mugavamaks ja meie maja elanike elu paremaks muuta. Nõukogude ajal oli selle kohta isegi termin - töö teaduslik organiseerimine.
Parimaks naistepäevakingiks meie maja töötajatele on aga hiljuti avatud lift: tänu sellele on muutunud tunduvalt lihtsamaks söögi, pesu ja hooldusvahendite, aga ka hooldust vajajate transportimine."
Barbi Pilvre kirjutas mõni nädal tagasi Eesti Ekspressis Draamateatri "Kuningas Leari" arvustades, et vanuse kasvades kaotavat inimese bioloogiline sugu tähenduse ning rauk olevat
niisama sootu kui imik. Kas sotsiaalkeskuse elanikke jälgides tekib tahtmine tema väidet kinnitada või talle vastu vaielda?
"Pigem vastu vaielda. Ka eakas inimene on ikkagi naine või mees. See lööb välja kas või tubade väljanägemises: naised tahavad hooldusasutuseski ise oma tuba hubasemaks kujundada. Mõne agarama käsitöötegija tuba näeb välja kui väike näitus. Paar korda kuus kutsume kohale juuksuri, kes prouadele soengud teeb ja maniküürija-pediküürijagi on käinud."
Kas eakad daamid vanast harjumusest kööki toimetama ei kipu?
"Suurde kööki pole neil vaja toimetama tullagi, teisel korrusel on nende päralt kaks väikest kööki ja seal vaaritatakse küll aegajalt ühtteist. Väga peetakse lugu ravimtaimeteedest ja nii mõnigi käib suvel ise ürte korjamas.
Usinaid raamatulugejaid on muidugi nii naiste kui ka meeste hulgas ning ilmaeluga ollakse ajalehtede, raadio ja teleri vahendusel üldjuhul hästi kursis.
Aga kuna tegemist on ikkagi normaalsete eluterve suhtumisega naiste ja meestega, siis tuleb meie majaski ette, et märgatakse üksteist ja kahe elunäinud inimese vahel tekivad soojemad suhted. Selles pole minu meelest midagi imelikku ega veel vähem taunimisväärset."
Kas naistepäev on teie majas au sees?
"Ühest küljest on meie maja elanikud elanud suure osa oma elust ajal, mil naistepäeva laialdaselt tähistati, samas ei unusta paljud, et sel päeval siiski natuke "punane" maik juures oli. Ent nii, nagu 23. veebruaril mehi, nii ootab täna meie maja naisi väike üllatus. Ning meie majas on naistepäeva tegelikult õigemgi pidada kui emadepäeva: emaduse teema on siin mõnevõrra valus teema."
RIINA MÄGI
KIRJAD
Loeme siin Tallinnas seda hala, mis rongiteeäärsetest küladest kostab ja tahtmine on maainimest lohutada.
1. Te olete õnnelikud, et teie sõitudele nii kaua peale maksti. Meie maksame samuti iga päev tööle- ja kojusõidu, arstile, kooli ja sugulastele küllasõidu eest kümneid ja sadu kroone. Lisaks enda sõitudele maksime me kinni ka teie sõidud.
2. Transport polegi mõeldud kellegi rahuldamiseks. ("See aga, kas rongide asemele pakutavad bussiliinid sõitjaid rahuldavad, selgub järgmisel nädalal," ütles vallavanem.)
Mõistame, et ka teie tahate käia arsti juures jms, ja et teil pole nii palju raha, kui tallinlastel, kuid ega keegi ei käsi poe kõrval Sarvikut juua. Ei taha liiga teha ettevõtlikele inimestele, kuid nemad rabelevad end igast olukorrast välja.
KATI MÄND,
pealinlane
Ilmad on läinud ilusaks, räästad hakkavad tasapisi sulama, päike kõrgemalt käima ja kevad kätte jõudma. Paraku kaasneb kõige sellega veel üks nähtus - kasside ja koerte jooksuaeg.
Kahtlemata on äärmiselt ebameeldiv tõmmata sõõrmetesse värskelt isase kassi poolt seinale või autole lastud uriini lõhna või kohata tänaval paaripealist (kui mitte isegi rohkem) koertekarja. Selles kõiges saame süüdistada ainult iseennast. Kuidas - võite küsida. Aga sellel lihtsal põhjusel, et me ise soosime seda. Jätame hulkuma loomad, keda oleme endale võtnud, sest nad kasvasid sellest pisikest karvakerast meeletuks õgardiks või kohutavaks kiskjaks. Või ei hoia kodus siis, kui seda peaks tegema. Pealegi on linnal olemas koerte ja kasside pidamise eeskiri, mis vist paljudele on jäänud märkamata.
Samuti palusin eelmisel aastal linnaelanikel (ja ka kogu maakonna elanikel) vastata küsimusele, kas Jõgevamaal on vajalik loomade varjupaik. Aga kuna ükski elanik sellele ei reageerinud, tundus probleem olevat lahendatud. Milleks murda pead selle üle, mis kedagi ei näi häirivat?
Ja nüüd kevadel oleme taas samas kohas. Taas jooksevad koerad ummisjalu ja kassid tõstavad saba. Egas meil midagi muud üle jää, kui anda inimestele hoiatus, et kui kahe päeva jooksul peale artikli ilmumispäeva pole kassid-koerad koju toodud ja kinni pandud, kutsume kohale firma, kes hakkab loomakesi püüdma. Ja mingit eelnevat hoiatust selle kohta EI TULE. Hoiatus kehtib aprilli lõpuni.
Kelle lemmik kinni püütakse, võib selle välja lunastada sealt firmast, vastasel juhul järgneb looma jaoks karmim karistus.
Lugupeetud loomakaitsjad, ärge vaadake, et me oleme kurjad ja soovime loomade hävitamist. Jätke meelde, see on viimane asi, mida me soovime, aga kuna midagi ei muutu, siis peame me midagi ette võtma.
Lugupidamisega
TAIVO PAEVEER,
Jõgeva Linnavara aednik
Lugesin üllatusega Jõgeva linnalehest, et linn plaanib kultuurikeskuse ehitamiseks võtta viis miljonit krooni laenu.
On üldiselt teada, et Jõgeva linn ja Jõgeva vald on juba kahe aasta pärast üks omavalitsus ja seega makstakse koos ka laenu. Leian, et minu kui maksumaksja käest ei ole keegi laenu tagasimaksmise nõusolekut küsinud. Olukorras, kus linnas tulumaksu laekumine väheneb (eelmisel aastal kahe miljoni võrra), tuleks laenamise korral mõelda kõigepealt töökohtade loomisele ja alles siis muudele objektidele.
Jõgeva valla kodanik
JUHTKIRI
Kui Clara Zetkini kõrvu jõudis teade, et Kopenhaageni politsei oli kohalike prostituutide ametiühingu asutamisele järgnenud orgia laiali peksnud ning intiimteenistujad kainestusmajja viinud, vihastas ta niivõrd, et pidas teisel sotsialistlike naiste kongressil sütitava kõne, milles nõudis rahvusvahelise naistepäeva asutamist. Bol¹evikud väärtustasid naisi niivõrd, et kuulutasid nad pärast võimuhaaramist ühes muude Venemaa rikkustega ühiskondlikuks omandiks, seejärel aga muutsid meelt ning kuulutasid 8. märtsi poolametlikuks riigipühaks.
Kuni üht kuuendikku maailmast hõlmava süsteemi kokkuvarisemiseni ei andestatud ühelegi meessoost olendile, kui ta naistepäeval oma emale, abikaasale või tüdruksõbrale tol päeval mõnd nartsissi või lõhnaõlipudelit pihku ei surunud. Uhkemad naisolendid leidsid küll põhjuse põlastamiseks, et ühel päeval aastas kangesti kiidetakse ja austatakse, kuid ülejäänud 364 päeva peavad naissoo esindajad tavapärast ükskõiksust ja ekspluateerimist taluma. Nõukogude riigi kadumise järel jäi naistepäeva tähistamine kaunikesti soiku, kuid nüüd on kas nostalgia või naiste kasvava väärtustamise toel taas jalgu alla saamas.
Iseenesest pole selles midagi halba, kui vähemalt üks päev kalendris mehepoegadele meelde tuletab, et naisterahvas lilleõie ja hella sõna mõjul hoopis kenam vaadata ja kergem taluda on. Loomulikult ei saa põlata nimetatud tähelepanuavalduste kasutamist ka aasta ülejäänud päevadel, seda nii kodurahu kui ka emotsionaalse laengu huvides. Lilled peaksid meie hästivarustatud kauplustes saadaval olema, kes aga hella sõnaga hätta jääb, võib alljärgnevat stiilinäitena kasutada.
Kallid naised! Igaüks teist on kordumatu nagu lilleõis päikselisel aasal, nagu täht taevavõlvil, mille poole püüdlevad parimad, nagu poeedi poolt värssidesse valatud hingeleek. Pakkugu iga saabuv päev teile kas või killukese õnne, mõistmist ja armastust! Ning olgu alati teie kõrval keegi, kes teist hoolib ning kellest teie hoolida saate! Olge terved, tublid ja mõnusad!
8. märts 2001. a
MAJANDUS
AS Eltor veab reisijaid, müüb elektrit ja on tegev teistelgi aladel
Endisest Pajusi kolhoosist tuult tiibadesse saanud firma AS Eltor tegutseb mitmel alal, alates reisijateveost, veo ning vee ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest kuni kaupade ja kütuste müügini välja. Peale selle tehakse töökojas tellijatele autode, traktorite ja muu põllumajandustehnika remondi- ning elektrimontaa¾itöid. Samuti müüakse tarbijatele elektrit.
Firma annab tööd 35 põhiliselt oma valla inimesele, kuid osa rahvast käib ka Põltsamaalt. Eelmise aasta käive oli 6-7 miljoni krooni ringis.
Jõgeva maavalitsuse andmetel teenindas AS Eltor 2000. aastal reisijaid 13 maakonnaliinil. Iga päev on korraga liinil kolm bussi. Firma kallur- ja platvormautodega osutatakse tellijatele ka veoteenuseid. Kokku töötab transpordialal kümme inimest.
Töökojas töötab neli meest. Seal remonditakse talumeeste ja teiste klientide tehnikat ning tehakse tarbija tellimisel veel treimis-, keevitus- ja lukksepatöid.
Vee- ja kanalisatsiooniteenused
Firma osutab Pisisaare asulas ka vee ja kanalisatsiooniteenuseid. Kümnes mitmekorruselises paneelmajas elab ligi sada peret. Vastavalt vajadusele müüakse inimestele tarbevett ja korraldatakse ka heitvete äravoolu. Firmale kuuluvad trassid, biotiigid, pumba- ja ülepumpamisjaamad. Neid hooldab tavaliselt üks inimene. Suuremate tööde korral võetakse vastavalt vajadusele inimesi teistest üksustest juurde.
Riik suretab tanklaid välja
Firmale kuulub Pisisaare bensiinijaam, kus on müügil kõik vedelkütte liigid, õlid ja ka gaas propaan. Tanklas on tööl kaks inimest ja ollakse avatud kuuel päeval nädalas. Põhiliseks kliendiks on oma automajand kolme bussi, viie kalluri ja kolme platvormautoga, ning Pisisaare ümbruse rahvas, aga ka teised tellijad.
"Kahjuks mõõdab riik bensiinijaamu ühe mõõdupuuga. Olgu suur või väike, kõigil tuleb turuloa saamise eest välja käia 10 000 krooni. Eelmisel aastal sai selle paberi veel 2500 krooni eest. See on ehtne näide sellest, kuidas väiksemaid välja suretatakse," rääkis Leo Tõnson. Ta lisas: "Väikeste väljasuretamisest räägib ka aktsiakapitali suurendamise nõue kütusemüüjatele kuni viie miljoni kroonini."
"Kuna olen tegev mitmel alal, pean selleks, et firma saaks töötada, riigilt välja ostma viis erinevat värvilist paberit (luba), mis kokku maksavad 20 000 krooni," kommenteeris Leo Tõnson.
Firmale kuuluva kümne alajaama kaudu müüakse tarbijatele elektrit. Pisisaares omatakse ka väikest kauplust, kus peale elektrikaupade müüakse pakkekaupu (kommid, küpsised jne) ja majapidamistarbeid.
RAIVO SIHVER
Kaiaveres on neliteist maja elektrita
Pärast elektriliini vargust Tabivere vallas Kaiaveres on seitsmel majapidamisel ja mitmel suvilal poolteist kuud tulnud läbi ajada ilma elektrivooluta.
Liinivarguse tõttu peab kannatama ka Konni talus elav kuuelapseline Laurendite pere. "24. jaanuari öösel avastasime, et elektrilambid ei lähe põlema. Selgus, et vargad olid minema viinud nelja või viie postivahe elektriliinid. Teatasime vargusest Jõgevale Eesti Energia dispet¹erile ning tundus, et elektriliine hakatakse taastama. Vahepeal tabati Ehavere lähedal ka liinivargad. Mõned päevad hiljem tegutsesid meie külas uued liinivargad, kes lausa puhta töö tegid ning ka alajaama ära lõhkusid. Nüüd öeldi meile, et uued liinid paigaldatakse aprillis, kui ehitatakse uus alajaam," rääkis Ülo Laurend.
"Käisime murest rääkimas Tabivere vallavalitsuses, kus öeldi, et kohalik omavalitsus liinivargusest tingitud probleemidega ei tegele. Jurist teatas, et kedagi ei saa süüdistada selles, et liine pole veel taastama asutud," lausus perenaine Sirje.
Praegu põleb Konni talu tubades õhtutundidel akulamp ja petrooleumilamp. Sellise valguse käes valmistuvad ka Laurendite pere lapsed, 14-aastased Üllar ja Triinu, 12-aastane Allar, 10-aastane Tiina ja 8-aastane Õnne koolitundideks. Pesamuna Leho on alles 3-aastane.
"Hea, et päevad valgemaks lähevad, siis peab alternatiivvalgustust vähem kasutama. Lehmi lüpsame praegu hommikul käsitsi ning õhtul jõujaama abil. Jõujaama hoiab rakkes traktor, kuid seetõttu on traktorikütuseks kulunud 800 krooni kuus. Ka pesumasina käivitame siis, kui töötab jõujaam," lisas Sirje.
"Poolteist kuud ilma vooluta on üsnagi omalaadne kogemus, mis ka mõneti uuest vaatevinklist ellu suhtuma paneb," ütles Ülo Laurend.
Eesti Energia jaotusvõrgu Tartu piirkonna Mustvee jaoskonna meister Riho Õunapuu selgitas Vooremaale: "Mustvee jaoskonnas on liinivargusi vähemalt kord nädalas. Kaiavere kolme alajaama piirkonnas varastati 24. jaanuaril ja 8. veebruaril liine 48 postivahelt, kokku viidi minema 950 kg juhet. Vooluta jäi neliteist maja. Liini taastamiseks kulub orienteeruvalt 300 000 krooni. Fiidrite pikkuseks oli senini 1,3 kilomeetrit, vastavalt euronõuetele tuleb ehitada 500-600 meetri pikkused fiidrid. Tehnilised olud ei võimalda enne liine taastada, kui on ehitatud uus alajaam. Alajaama projekt on valmis. Ehitustööd algavad kavakohaselt märtsi keskel ja lõpevad aprilli keskel."
"Kohalik omavalitsus ei jõua liinivarastega võidelda. Korrakaitsjad võiksid operatiivsemalt tegutseda. Sageli juhtub, et liine varastatakse paikadest, kus voolu tarbimine on tagasihoidlik, mistõttu liinide taastamine on kulukas ja tasuvusaeg pikk," märkis Tabivere vallavara juhataja Ivar Karina.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Põltsamaalt viidi Grand Prix Türile
Põltsamaa muusikakoolis võistlesid möödunud neljapäeval regiooni muusikakoolide parimad puhkpillimängijad, kelle seast omakorda selgitati need, kes kandideerivad üle-eestilisse lõppvooru. Üritus pühendati Voldemar Lemmiku 90. sünniaastapäevale.
Kokku kuuest muusikakoolist Rapla ja Järvamaalt, Vändrast ning Põltsamaalt astus ¾ürii ette 34 puhkpilliõpilast. Kõik nad olid tunnistatud oma koolides läbitud eelvoorude põhjal parimateks. Seega tuli ¾üriil eesotsas Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli puhkpilliosakonna juhataja Tõnu Soosõrvega anda hinnang juba ühe tiheda sõela läbinud mängijatele.
Üles astuti pilligruppide kaupa alates plokkflöötidest kuni tromboonideni. Vahepeale mahtusid muidugi flöödid, klarnetid, saksofonid, trompetid ning isegi haruldasemad pillid nagu metsasarved. Üks õpilane esines aga koguni seesugusel harvaesineval puhkpillil nagu eufoonium.
Hindajate seas olid peale Tõnu Soosõrve veel õpetajad kõikidest osalenud muusikakoolidest, kes muidugi oma koolist pärit esinejaid hinnata ei saanud. Erapooletu esindajana osales konkursi ¾ürii töös Jõgeva muusikakooli õpetaja Kersti Varrak, kes oli palutud hindama flöödimängijaid, keda oli kõige enam. Kõikide konkursil osalenute esinemine võeti ka lindile ning päeva lõpuks sai igaüks endale lindi kaasa. ®ürii hinnangu põhjal saadeti edasi nn kassetivooru ühe kolmandiku osalenute lindistused, kust iga pillirühma spetsialistid märtsi lõpus ees seisvale üle-eestilisele lõppvoorule parimad välja valivad.
Et seekordne konkurss oli otsustatud ühtlasi pühendada Põltsamaa muusikakooli esimese ja kauaaegse direktori, muusikapedagoogi ja puhkpilliorkestri dirigendi Voldemar Lemmiku 90. sünniaastapäevale, toetas Põltsamaa muusikakooli ettevõtmist ka Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ning Põltsamaa linnavalitsus. Seetõttu oli üritus ka pidulikum ja suurejoonelisem kui lihtsalt konkurss. Selgitati välja päeva parim puhkpillimängija, kellele kuulus Grand Prix. Selleks välja pandud saksa noodipuldi viis kaasa saksofonimängija Keio Vutt Türi muusikakoolist, kes võistles kõige nooremas ehk kuni 12-aastaste vanuseklassis. Tunnustati ka tema õpetaja Ants Oidekivi tööd.
Põltsamaa muusikakoolist konkursil osalenutest saavutas parima tulemuse saksofonimängija Märt Ääremaa. Kassetivooru arvati Põltsamaalt lisaks Märdile ka Taavi Otsus tromboonil, Sander Nõmme trompetil, Tanel Jürgens saksofonil ning Liis Uusküla klarnetil, nende õpetajad on Eino Georg ja Urmas Mägi.
Voldemar Lemmiku sünniaastapäevale pühendatud üritustesari Põltsamaal lõpetatakse pühapäeval Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja kultuurikeskuse puhkpilliorkestri ühiskontserdiga. Üles astuvad ka Põltsamaa muusikakooli saksofoniansambel ning konkursilt kassetivooru suunatud solistid.
VAIKE KÄOSAAR
Selgitati parimaid eesti keele tundjaid
Pisisaare koolis lõppes eesti keele nädal, mille jooksul selgitati erinevate võistluste tulemusel välja kolm parimat eesti keele tundjat igast klassist, korraldati ülekooliline luulekonkurss ning kohtumisi.
Parimate eesti keele tundjate vahel kujunes päris tihe võistlus ning osalejaid oli rohkesti. Läbi tuli teha nii viktoriine kui ka võistlusi õigekirjas, jutustamisoskuses jne. Ühtlasi valiti välja kooli kõige ilusamad vihikud. Koolis käis külas ka Pisisaare raamatukogutöötaja.
Nädala tippsündmuseks kujunes koduteemaliste luuletuste lugemise konkurss, kus ¾ürii eesotsas Pajusi valla kultuurinõuniku Rein Viruga selgitas parimad. Eriti paistsid tublide luuleesitajate hulgas silma poisid. Väga tugevalt ja ühtlaselt osalesid emakeelenädalal direktori Aino Kuusiku sõnul kuues klass ning silma paistis ka neljas klass.
VAIKE KÄOSAAR
Luts naistega fotodel ja päevikuis
Erinevalt paljudest teistest meessoost loovisikutest pole Oskar Lutsuga kunagi kaasas käinud naistemehe kuulsust. Seetõttu kõlab Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis üleval oleva näituse "Luts ja naised" pealkiri üsna intrigeerivalt.
Direktor Peeter Laili sõnul olnud muuseumil see näitus juba mitu aastat plaanis - just sellepärast, et teema on intrigeeriv ja läbi uurimata. "Näituse panime kokku ühest küljest selleks, et teema enda jaoks lahti mõtestada, teisalt selleks, et tõestada vaatajaile: Luts polnud mingi nohik, nagu teda üldjuhul ette kujutatakse, vaid luust ja lihast täisverd meesterahvas," ütles Peeter Lail. Tõsi, pildimaterjali varal polevatki seda nii lihtne tõestada: ei Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ega ka Oskar Lutsu Tartus asuva majamuuseumi fondides pole leida nö paljastavaid fotosid, mille peale kõmujanuline seltskonnaajakirjandus omal ajal tormi oleks võinud joosta.
Naine või pudel?
Enamasti leiame Lutsu piltidelt ikka abikaasa Valentina ja sugulaste-sõprade seltsis või mõnel avalikul üritusel. Siiski: ühel pildil, mis on tõenäoliselt tehtud kohtumisel noorte lugejatega, vaatab üks prillidega piiga Lutsu poole nii andunud pilguga, nagu ei näekski ta temas üksnes armastatud kirjanikku.
Ning paaril pildil võib leida Lutsu kõrvalt vägagi atraktiivseid daame: Tallinna Töölisteatris on pärast "Tootsi pulma" esietendust näiteks Lutsu ligi sattunud tantsijanna Marje Raju. Paraku näib Lutsu tähelepanu selles situatsioonis kaunist daamist enam köitvat laual seisev pudel. Arvatavasti mitte limonaadiga.
Eriti uhkes ja ühtaegu kummastavas situatsioonis on Luts tabatud oma juubeliõhtul Vanemuises: tavapärases mõtlejapoosis istuva kirjaniku selja taga on kaks rida maani valgetes kleitides daame, nähtavasti segakoori soprani ja aldirühm.
Mis aga perepiltidesse puutub, siis leiame Valentina ja Oskar Lutsu veel üsna vanast peast koduaiast kaelakuti koos. Kui palju nende poosides armastust, kui palju kahe elukogenud inimese huumorit on, mine võta kinni.
Teine plaan
"Hoopis teistsugust valgust heidavad kirjaniku ja naiste suhetele Lutsu päevikud, mälestusteraamatud, mõned tema kirjanduslikud tekstid ning kaasaegsete kirjalikud mälestused," kinnitas Peeter Lail. "Paraku pole neid naisi, kes Lutsu päevikutes peale Valentina veel figureerivad - aga aastapaari tagant ilmus tal ikka jälle mõni uus "muusa" vaateväljale -, näha fotodel."
Värvikamad tekstikatked on muuseumitöötajad piltide vahele üles riputanud. Ja seda tööd nad õigupoolest jätkavad, sest ikka ja jälle tuleb kellelgi mõni seni unaruses olnud tekst meelde või leiab keegi midagi sootuks uut.
Siinkohal üks Lutsu 1916. aasta päevikust pärit näide, mis tõestab, et naised pakkusid Lutsule kõvasti mõtteainet. "Hiljuti tuli mõte: kui saaks näha kuu teist külge. Siis tuli teine mõte: kui korraga ilmasse üksainsam naine jääks. Missugused sõjad ja sekeldused tekkiksid ta pärast. Ilm läheks vist - nagu öeldakse - kõige lähema aja jooksul hukka. Ameerikast tuleksid miljonäärid, lõpmata fetischistide karjad käiksid ümber ja kakleksid ühe tema Kinga pärast, Juuksesalka kaalutaks hingeõnnistusega. Korraga kaoks ta ära. Keegi kaval vürst oli ta oma salakambritesse peitnud. Mõninga aja pärast ilmub ta uuesti ja algab uus trall."
RIINA MÄGI
Hing loojate karjas - Ilmar Kruusamäe
1. märtsil külastas Jõgeva Gümnaasiumit vilistlane ja tunnustatud kunstnik Ilmar Kruusamäe.
Kuidas see algas?
Ilmar Kruusamäe alustas esinemist rääkides esimestest kokkupuudetest kunstiga, taustaks video näituse avamisest Tartu Kunstimuuseumis ja maalid aula seintel. "See oli õpilasmalevas, kus ma otsustasin, et minust saab nüüd kunstnik..." Ja veel meenutab ta, et oma osa oli õpetaja Kütil (Anne Kütt on Jõgeva Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja), kes teda seinalehti kujundama pani.
Maalide edu.
Ilmar Kruusamäe viljeleb nn ameerikalikku kunsti, kus maalitu meenutab täpsuselt ja situatsioonilt fotot. Suurt populaarsust on kogunud pildid loomadest, kelle nahas mängib olulist rolli Homo Sapiens ja inimloomus.
Ilmar kerib jutujärje ühele Jaapani võistlusele. "Sinna saadeti kogu maailmast üle 7700 töö, lõpuks valiti neist välja ainult 39, kaasa arvatud minu töö, mille jaapanlased oma galerii tarvis ostsid," kostub uhkusenoot tema häälest. Ta räägib veel teistestki rahvusvahelistest näitustest... Mis seal salata, tublid saavutused eestlase kohta.
Kursi - see kõlab uhkelt.
Ilmar Kruusamäe on üheks Kursi koolkonna asutajaliikmeks. See on rühmitus, mis loodi 1988. aastal Tartus ning koondab seitset kunstnikku, kes töötavad ühiste eesmärkide ja kordaminekute nimel. Tegemist on ühe omapärasema nähtusega Eesti kunstimaastikul. "Loomulikult oleme me ka head sõbrad, kes aegajalt koos midagi ette võtavad."
Talle meeldib.
"Paljud on küsinud, kas maalimine on minu jaoks töö või hobi. Mulle meeldib maalida ja ma olen suutnud selle säilitada oma hobina," räägib Kruusamäe. Aega, mil ta hobiga ei tegele, nimetab ta puhkuseperioodiks. Praegu on tal kah üks... Siis ta tavaliselt reisib laias ilmas ringi, kogub energiat ja uusi mõtteid. Rännatud on läbi Hispaania, Itaalia, USA...
Peale selle meeldib talle muuseumides käia. "Mulle meeldib näha piltide originaale, mitte mingeid armetuid koopiaid," tunnistab ta.
Seotus Aloga.
Jah, Alo Mattiiseniga. "Ma lõpetasin paar aastat enne teda, aga kooliajast mäletan Alot kui head sportlast." Suuremateks sõpradeks said nad 1990. aastate algul Jõgeval, kui võõrustati ühte välisdelegatsiooni ja seoses sellega kutsuti kokku siit pärit kunstnikke ja muusikuid. "Me olime sõbrad," kostub nukrus Ilmari hääles. Alo Mattiiseni plaadi "Ajaga silmitsi" ümbrist kaunistab tema kätetöö.
Ja kohtumine Ilmar Kruusamäega on läbi. Mõned huvilised veel küsivad. Tema vastab. Räägib oma plaanidest ja lubab kunagi tagasi tulla. Art is everywhere.
TRIIN PLOOMPUU
SPORT
Põltsamaa Spordikooli maadluspoisid on agarad oma võimeid võrdlema ka ujulas. Maadlustreeneri Arved Külanurme eestvedamisel on sellel aastal võisteldud juba kolmel korral. Auhindumaiustusi jagatakse neile, kes uuendavad oma tulemust basseinis. Viimasel korral said sellega hakkama Henri Kukke, Kaido Poltrago, Sander Kütt, Marko Toome, Tõnis ja Martin Rosenberg, Andero Luhamets, Keio Priimats, Märt Tõnson, Martin Kollo, Tanel Seeme, Rene Voitk ja Mait Suvi.
OSKAR PURI
***
3. märtsil olid Mustvees Peipsi järvel jäärajavõistlused tänavasõiduautodele. Üritust toetasid ja olid korraldajateks Mustvee linnavalitsus, linnavolikogu ja FIE Eiser.
Spordiala autodele on küllalt kulukas, kuid osavõtjaid ja pealtvaatajaid oli rohkesti. Võistlused toimusid neljas arvestusklassis. Esikohad noppisid Eve Viilu, Heiko Taim, Virgo Bauman ja Priit Randla. Teisele kohale jäid Martin Rosenberg, kes oli ka kõige noorem osavõtja, Marek Õim, Andrus Eiser ja Aare Pukk. Kolmandale kohale jäid Anu-Hannele Puskar, Kert Väinsalu, Marko Pärn ja Andi Eiser. Esikoha omaniku Virgo Baumani sõit tekitas pealtvaatajates kõige rohkem elevust.
MILVI EISER
Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000
Sündinud 1986–1987 (C-klass) ning 1988–1989 (D-klass)
Algus 16. jaanuari Vooremaas
TD 600 m
2.03,6 Kristi Mänd 21.01.89 Jõgeva G Tartu 25.11
2.03,9 Annika Pulk 88 Vaimastvere PK Torma 17.05
2.04,6 Kirsi Elisson 20.12.89 Palamuse G Torma 20.05
TD 50 m tj
9,2 Liisa Tepp 07.11.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11
9,3 Grete Vaher Põltsamaa ÜG Tartu 25.11
9,4 Stina Hainoja 11.04.88 Jõgeva G Tartu 25.11
9,5 Liina Annok 11.03.88 Torma PK Tartu 25.11
9,5 Piret Sokman Tabivere KK Tartu 25.11
9,6 Kirsi Elisson 20.12.89 Palamuse G Tartu 25.11
9,7 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11
9,8 Helena Laumets 23.10.88 Palamuse G Tartu 25.11
9,8 Renna Pärlin 23.01.88 Torma PK Tartu 25.11
9,9 Kristiina Haan 13.04.89 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11
9,9 Eveli Aruväli 20.07.88 Palamuse G Tartu 25.11
9,9 Kristi Mänd 21.01.89 Jõgeva G Tartu 25.11
TD 60 m tj
10,9 Ann Tähnas 26.06.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06
11,2 Liisa Tepp 07.11.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06
11,3 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06
11,7 Jana Kolpakova 16.05.89 Mustvee II KK Jõgeva 7.06
11,7 Kerli Poren 07.02.88 Laiuse PK Jõgeva 7.06
TD Kõrgushüpe
1.25 Liina Annok 11.03.88 Torma PK Tartu 25.11
1.25 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11
1.20 Kerli Poren 07.02.88 Laiuse PK Jõgeva 8.06
1.20 Helena Laumets 23.10.88 Palamuse G Luua 27.08
1.20 Kristiina Haan 13.04.89 Põltsamaa ÜG Põltsamaa 14.11
1.20 Liisa Tepp 07.11.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11
1.20 Anu Anderson 03.08.88 Torma PK Tartu 25.11
TD Kaugus
4.10 Liina Annok 11.03.88 Torma PK Torma 20.05
4.08 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05
4.01 Jana Kolpakova 16.05.89 Mustvee II KK Torma 20.05
3.95 Liisa Tepp 07.11.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05
3.90 Ann Tähnas 26.06.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05
3.87 Jekat. Sumnikova 89 Mustvee II KK Torma 20.05
3.86 Kristiina Haan13.04.89 Põltsamaa ÜG Torma 20.05
3.79 Oksana T¹olokjan 15.11.88 Jõgeva G Torma 20.05
3.78 Renna Pärlin 23.01.88 Torma PK Torma 20.05
3.78 Kirsi Elisson 20.12.89 Palamuse G Torma 20.05
TD Pall
43.00 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05
42.00 Kristiina Haan 13.04.89 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05
38.00 Kai Jõemets 89 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05
35.40 Oksana T¹olokjan 15.11.88 Jõgeva G Torma 20.05
35.30 Liina Annok 11.03.88 Torma PK Torma 20.05
34.80 Angela Pärt 88 Sadala PK Torma 20.05
32.60 Ave Soo 88 Sadala PK Torma 20.05
32.10 Kristi Mänd 21.01.89 Jõgeva G Torma 20.05
31.40 Merit Sillaste 24.09.88 Palamuse G Torma 20.05
30.20 Kristi Kõivik 88 Palamuse G Torma 20.05
Koostanud HENDRIK LINDEPUU
hlindepuu@hot.ee
Tähe esindusmeeskond võitis saalibändi meistrivõistluste põhiturniiri
Möödunud laupäeval ja pühapäeval spordihoones Virtus toimunud tänavuste saalibändi Eesti meistrivõistluste tulemusena on Jõgeva Tähe esindusmeeskond põhiturniiri võitja. Tähe noortemeeskond pääses poolfinaali.
Laupäeval kohtus Tähe esindusmeeskond võistkonnaga Maitim TDK II, keda võideti 10:4. Jõgeva spordimeestest tabas väravat ka Ivo Lehtmets, kellel sel päeval oli sünnipäev.
Tähe noortemeeskond mõõtis kiirust ja osavust meeskonnaga Maitim TDK I, kes pingelises mängus alistati 5:3. "Vastased mängisid hästi, kuid nende väravavahi töö jättis soovida. Pealegi lõi
väravavaht ka ise palli oma väravasse," rääkis kapten Roland Songisepp.
"Mängu käigus oli karta sedagi, et võitjaks osutub hoopis Maitim TDK I, sest Tähe poisid on meistrivõistluste käigus mõnegi mängu kaotanud," arvas mängu jälginud SK Tähe tütarlaste võistkonna kapten Marina Mo¹ul. "Hea, kui meie poisid meistrivõistlustel neljanda või viienda koha saaksid," arutles sporditütarlaste pealik.
Pühapäeval võitis Tähe noortemeeskond 4:1 võistkonda Maitim TDK II, see kindlustas neile pääsemise poolfinaali. "Poisse tuleb kiita kas või seetõttu, et nendel tuleb sageli mängida endast vanemate ja jõulisemate vastastega," ütles Tähe esindusmeeskonna kõige vanem mängija, spordipedagoog Rainer Võsaste.
Tähe esindusmeeskond kohtus pühapäeval Tartu Ülikooli spordiklubi võistkonna baasil loodud meeskonnaga Megapanus, kellest saadi jagu 6:0. Tähe mängijatest tabasid selles mängus väravat Marko Saksing, Andro Sõber, Ivo Lehtmets ja Jüri Narits. Spordimeeste tabamustele elasid aplauside ja ergutushüüetega kaasa kümned fännid, keda võib kohata kõikidel Virtuses toimuvatel saalibändivõistlustel.
"Kui oleksime kõik soodsad võimalused ära kasutanud, õnnestunuks ehk rohkemgi palle väravasse lüüa," tunnistas esindusmeeskonna kapten Marko Saksing.
Tähe esindusmeeskond on praeguseks meistrivõistluste põhiturniiri võitja, teisele kohale jõudis Maitim TDK I ning kolmandale Nõmme spordiklubi.
JAAN LUKAS
Pingeline võidusõit jäisel Kuningamäel
Laupäeval peeti Põltsamaal Kuningamäe kardirajal autode jäärajasõidu Põltsamaa talv 2001 teine osavõistlus.
Automürinat kostus talviselt kardirajalt juba hommikul, kui algasid firma E-Piim meistrivõistlused jäärajasõidus. Kõige kiiremini kihutas E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas Järva-Jaanist. Finantsdirektor Taavi Aas jäi viiendaks ning nõukogu esimees Toivo Kens kaheksandaks.
Keskpäeval startisid nii välismaa kui ka nõukogude päritoluga masinad, mis osalesid jäärajasõidul Põltsamaa talv 2001. "Olen enda arvates võistlusteks hästi ette valmistunud, kuid teatud mõttes on närv ikkagi pingul. Enne võistlust söön veel ¹a¹lõkki," ütles põltsamaalane Kaspar Kivi, kes asus võistlema üsnagi päevinäinud ®iguliga. Noorele autosportlasele oli kaasa elamas paarkümmend fänni.
Jäärajasõidul osalejatel tuli läbida kolm ringi ühes suunas ja kolm ringi teises suunas, kusjuures ühe ringi pikkuseks on 800 meetrit. Võistluste peakorraldajaks oli Põltsamaa ettevõtja Hillar Kalam. Peakohtunikuna jälgis sõitu raja peremees Peeter Kallasmaa. Võistlustel osales ka tema poeg, kolmekordne NSVL meistersportlane Toomas Kallasmaa, kelle edu jäi aga takerduma masinarikke taha.
Võistluste Põltsamaa talv 2001 võitjad: Esisillaveoga sõiduautod, kus kokku osales kuus autosportlast.
1. Märt Laansalu (Kolga-Jaani)
2. Helari Järv (Põltsamaa)
3. Ain Kars (Kolga-Jaani)
Tagarattaveoga autode klassis võistles 12 masinat.
1. Andrus Saviauk (Põltsamaa)
2. Aigar Jürjens (Põltsamaa vald)
3. Aare Pars (Põltsamaa)
Noorteklassis sõitis kaks autosportlast.
1. Ivar Laansalu (Kolga-Jaani)
2. Erki Ehvert (Jõgeva)
Naisteklassis, kus sõitis kaks autosportlast, pälvis esikoha Tiiu Sass Kolga-Jaanist ning Tiina Saviauk Põltsamaalt jäi teiseks.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Traditsiooni kohaselt valib Eesti Ornitoloogiaühing igal aastal endale aastalinnu. Tavaliselt on selleks üldtuntud ja lihtsalt vaadeldav linnuliik, kelle heaolu ja käekäiku linnukaitsjaid ühendava organisatsiooni liikmed kogu aasta vältel pisut terasemalt jälgivad. Nii osutus aastaks 2001 väljavalituks meie põldude, karjamaade, rannaniitude, luhtade ja rabade elanik - kiivitaja.
Kiivitaja on kurvitsaline, avamaastiku lind, kelle lähimad sugulased Eestis on peamiselt rabades elav põldrüüt, mererannikul ja saartel elunev liivatüll ning lõokesest pisut suurem väiketüll, keda võib kohata enamjaolt sisemaa kruusakarjäärides.
Erinevalt oma lähisugulastest on kiivitaja sulerüü valdavalt mustvalge. Kiivitaja väga iseloomulikuks tunnuseks on tema pikk suletutt ning varieeruv, kuid alati pisut melanhoolne kutsehüüd "kii"
või "kiiviit", mille tähendus võib vastavalt tonaalsusele ulatuda mängulennulustist hädaohusignaalini.
Kuigi alati pigem ettevaatlik kui usaldav, ei näi kiivitaja inimese suhtes erilist pelglikkust ilmutavat. Siiski tõusevad loodusmaastikul (rannaniidud, rabad) elunevad isendid rahurikkuja eest lendu sageli enam kui saja meetri kauguselt.
Ühena esimestest kevadekuulutajatest jõuab kiivitaja meile Lääne-Euroopas ja Põhja-Aafrikas asuvatelt talvitusaladelt juba märtsis. Aprilli esimesel poolel algab pesapaikade ja pruutide jagamine, mida saatvatest energilistest mängulendudest võtavad usinalt osa ka läbirändel olevad isaslinnud. Kogu see (näiline?) korralagedus lõpeb aprilli teisel poolel, mil viimased kontvõõrad Lapimaa suunas kiirustavad ning kohalikud emaslinnud munevad mulluse kuluga vooderdatud pinnaselohku oma esimesed rohekaspruuni taustaga tumedatäpilised munad. Mai algul reedab kiivitajapaari pesitsemist teie koduümbruses vaid aegajalt hallvareseid hasartselt atakeeriva
isaslinnu sõjahüüd.
Mitte just väga sotsiaalse linnuna eelistab kiivitaja pesitseda siiski hõredate seltsingutena, mille territooriumil asuvad pesad ja ringi sibavad tibud ühise kaitse alla võetakse. Nii ei ole ka midagi imestamisväärset tõsiasjas, et tihedamalt asustatud aladel erinevatest pesakondadest pärinevad pojad pahatihti segunema kipuvad.
Tavaliselt võib kiivitajapaari pesast leida neli muna. Ning kui sahkade, äkete, heinaniidukite, rebaste, ronkade, hallvareste ja kajakate kiuste õnnestubki mai keskpaigaks pesakond välja haududa, lennuvõimestub sellest tavaliselt vaid kaks-kolm poega. Instinkt aga nõuab järelkasvu soetamist raugematu jõuga ning nii võib vastkoorunud kiivitajapoegi leida veel isegi pärast jaanipäeva.
Juba juuni algul tõuseb kiivitajate arvukus meie avamaastikel taas mitmekordseks, seda põhjapoolsetelt aladelt saabuvate ebaõnnestunud pesitsejate tõttu. Kuid ajal (so juuni keskel), mil meie samasuvised noorlinnud järkjärgult tuule tiibadesse saavad, on need (vahe) rändurid kadunud, olles lahkunud samavõrd märkamatult, kui olid ka ilmunud.
Kiivitajate äraränne algab juba augusti keskpaigas. Esmalt siirduvad väikeste salkadena talvitusalade poole samasuvised isendid, keda asendavad põhja või ida poolt saabuvad noorlinnud. Septembri algul lähevad liikuma ka vanalinnud ning kuu lõpupoole võib kiivitajaid kohata suuremal hulgal vaid rannikulähedastel aladel.
Eestis on kiivitaja valdavalt inimtekkelise maastiku elanik. Seda enam peaks üldsuse tähelepanu pälvima kurb tõsiasi, et mäletamata aegadest alates ranna ja maarahva tegemisi saatnud linnu arvukus on viimase kahekümne aasta jooksul enam kui kümme korda langenud.
Paljudest paikadest üle kogu Eesti on kiivitaja kui pesitseja hoopis ära kadunud. Kunagi nii "tavalise, hästi uuritud ning perspektiivitu" liigi arvukuse nii drastilise languse tegelikku ulatust ja põhjusi ei tea aga keegi. Tõsi ta ju on, et perspektiiv on alati olnud seotud materiaalsete väärtustega isegi juhul, kui teadmiste algbaas on nullilähedane.
Reaalsusega silmitsi seistes kerkib paratamatult küsimus, kas me alati ikka teame, kelle või mille me oma progressi ohvrialtarile riputame? Kiivitaja valimine Eesti Ornitoloogiaühingu aastalinnuks 2001 ilmselt ei anna vastuseid sedalaadi küsimustele, küll aga peaks andma esimese põhjalikuma ülevaate liigi seisundist meie kultuur ja loodusmaastikel.
JAANUS AUA,
Eesti Ornitoloogiaühingu liige
POLITSEIKROONIKA
Teisipäeva hommikul selgus Põltsamaal, et ASi Marsruut bussi Volvo kütusepaagist on varastatud kütust. Oli lõhutud paagi lukustus ja välja ammutatud 130 liitrit diislikütust. Buss pargitakse ööseks valvatavale territooriumile, aga see ei takistanud kurikaelal vargil käimist. Bussi omanik hindab tekitatud kahju 1163 kroonile.
Teisipäeva hommikul kella poole kaheksa aegu leiti Pajusi vallas Kose külas Padina teeotsalt lumevalli äärest surnuna Meelis (1953). Koht, kust ta leiti, oli tema kodust, õigemini peatuspaigast, vaid vähem kui sadakond meetrit eemal. Jälgede järgi otsustades oli ta kodu poole tulnud kusagilt mujalt. Esmapilgul ei torganud silma midagi, mis oleks viidanud vägivallale tema kallal. Ekspertiis tuvastab surma põhjuse.
Jõgeva linna naabruses Vana-Jõgeva külas murti sisse suvilakooperatiivi suvila majapidamistarvete kuuri. Lõhuti uks. Sissemurdja viis ära mootorsae Stihl. Kannatanu hindab saadud kahju 2000 kroonile.
Kriminaalasi narkootikumide pruukimise eest
Tänavu 26. veebruaril tuvastati Põltsamaa haiglas amfetamiini narkootiline joove Janekil (1972). 5. märtsil leiti ta uuesti narkojoobes. Varasema narkootikumide pruukimise eest karistati teda halduskorras 700-kroonise rahatrahviga. KrK § 202 5 järgi on narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist samasuguse tegevuse eest kuritegu ja isikut karistatakse rahatrahvi
või arestiga. Varem Jõgevamaal taolise süüdistusega kriminaalasju ei ole olnud.
Teisipäeval, kui politseinikud läksid kriminaalasja uurimise tarbel Jõgeval ühte Tähe tänava korterisse, leiti seal elav 1969. a sündinud naine narkojoobes. Haiglas joobe tuvastamise käigus ilmnes, et naine on tarvitanud kokaiini ja amfetamiini. Kohtunik karistas narkootikumide pruukijat rahatrahviga.
Õnnetuskohalt kolm inimest haiglasse
Esmaspäeva õhtul kella 22.30 aegu juhtus raske liiklusõnnetus Saare valla piires Jõhvi-Tartu mnt 90,6 kilomeetril. Seni täpsemalt selgumata põhjustel sõitis sõiduauto Opel Vectra teelt paremale välja, paiskus vastu kõrvaltee teekeha ning rullus selle tagajärjel üle katuse. Otepäält pärit autos viibinud neljast isikust kolm said vigastada ja viidi Tartusse Maarjamõisa haiglasse. Vigastada saanud Aigaril (1977), Peebul (1974) ja Christil (1979) sissekirjutust
ei olnud. Neljanda sõitja isik ja õnnetuse põhjused on selgitamisel.
Hiljuti selgus, et Puurmani vallas Pikknurme metskonna metsakvartalist 21 on varastatud 16 tm kuusepaberipuud. 3,1 m pikkune puit oli metsast välja veetud ja seisis kvartalit läbiva tee ääres. Vargusega tekitatud kahju on hinnatud 5040 kroonile.
Kahtlustatav tunnistas enda süüd
Ühel jaanuarikuu ööl kella ühe paiku tungiti Jõgeval Aia tn 52 juures kallale 1985. a. sündinud noormehele ja võeti temalt ära mobiiltelefon Nokia 3210. Möödunud laupäeval murti Jõgeval Tähe tn 2 sisse ühte keldriboksi ja varastati mitmesuguseid hoidiseid. Esmaspäeval peeti neis vargustes kahtlustatavana kinni 1983. a sündinud noormees, samuti Tähe tänava elanik. Ülekuulamisel tunnistas vene perekonnast pärit nooruk, et mobiiltelefoni äravõtja oli tema. Samuti ütles ta, et käis keldris vargil. Keldrist varastatud hoidised olevat ära söödud sünnipäeva pidades sama päeva õhtul.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur -2°C ... +3°C.
Reedel on pilves selgimistega ilm. Sajab lund ja lörtsi, võib olla tuisku. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -8°C, päeval -4°C ... +1°C.
Neljapäev, 8. märts 2001. a.
Naised siin ja sealpool raamaturiiuleid
ARDI KIVIMETS
Omavalitsusjuhid toetavad Jõgevamaal kolme omavalitsust
PEEP LILLEMÄGI
RIINA MÄGI
KIRJAD
KATI MÄND,
pealinlane
TAIVO PAEVEER,
Jõgeva Linnavara aednik
Jõgeva valla kodanik
JUHTKIRI
8. märts 2001. a
AS Eltor veab reisijaid, müüb elektrit ja on tegev teistelgi aladel
RAIVO SIHVER
Kaiaveres on neliteist maja elektrita
JAAN LUKAS
Põltsamaalt viidi Grand Prix Türile
VAIKE KÄOSAAR
Selgitati parimaid eesti keele tundjaid
VAIKE KÄOSAAR
Luts naistega fotodel ja päevikuis
RIINA MÄGI
Hing loojate karjas - Ilmar Kruusamäe
TRIIN PLOOMPUU
OSKAR PURI
MILVI EISER
Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000
Koostanud HENDRIK LINDEPUU
hlindepuu@hot.ee
Tähe esindusmeeskond võitis saalibändi meistrivõistluste põhiturniiri
JAAN LUKAS
Pingeline võidusõit jäisel Kuningamäel
JAAN LUKAS
JAANUS AUA,
Eesti Ornitoloogiaühingu liige
POLITSEIKROONIKA
Kriminaalasi narkootikumide pruukimise eest
Õnnetuskohalt kolm inimest haiglasse
Kahtlustatav tunnistas enda süüd
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja