Vooremaa
Neljapäev, 9. august 2001. a.

Sisukord

Küülik on visa loom


Küülikufarmis on vaja ka abitööjõudu. Pildil hoiab kahekuiseid küülikuid süles autojuht-turustaja Mati Anderson. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Torma vallas Rääbise külas paikneb Eesti ainus küülikufarm, mis kuulub osaühingule Ahto Sirel. Praegu elab endisesse sigalasse rajatud farmis üle kolmesaja küüliku. Arvestatavat tulu loodetakse küülikukasvatusest siis, kui loomakeste arv kasvab paari tuhandeni.

"Otsustasin tegelema hakata küülikukasvatusega, sest tean, et küülikulihal ja nahkadel on hea turg nii Eestis kui ka Euroopa Liidu riikides," ütles Ahto Sirel, kes kunagi töötas Kungla kolhoosis seemendustehnikuna. Ta ostis samale majandile kuulunud Järve sigala, kuhu pärast ümberehitustöid rajas küülikufarmi. "Esimesed küülikud ostsin möödunud aastal erinevatest paikadest, sest ühtegi küülikufarmi Eestis praegu pole," rääkis Ahto Sirel.

Rääbise küülikufarmi puurides, mis on pärit Lääne-Virumaal tegevuse lõpetanud rebasefarmist, nosivad süüa (söömine on küüliku põhitegevus) või olesklevad niisama valged, mustad, hallid ja kirjud küülikud. "Kõik meie farmi küülikud on segaverelised," lausus Ahto Sirel.

"Küülikud söövad eelkõige heina ja kaera. Seoses söötmisega põhjustab aga muret asjaolu, et küülikutele ei valmistata spetsiaalset jõusööta, mida tehakse veistele ja sigadele," rääkis farmiomanik.


Turg Narvas ja Tallinnas

Osaühing Ahto Sirel küülikufarm müüb küülikuid eelkõige Narva ja Tallinna kokkuostjatele. "Jõgevamaal maksujõulised ostjad üldiselt puuduvad. Kilogramm küülikuliha maksab 90-120 krooni. Et küülik kaalub keskmiselt kaks kilo, siis peab ühe küüliku eest välja käima 200 krooni. Praegu on meie farmis üle kolmesaja küüliku. Arvestatavat tulu võib loota aga siis, kui küülikute arv kasvab paari tuhandeni ning kuus oleks võimalik müüa kolmsada küülikut. Meie osaühingul on ka küülikufarmi kõrval paiknev tapamaja, millest laekuvad tulud küülikukasvatust üleval pidada võimaldavad," arvas edasipüüdlik küülikukasvataja.

"Küülikunahkadele Eestis praegu turg puudub. Küülikuid peaks kasvatama väljas, et saada korralikku nahka, sest talvine karvavahetus toimub soodsamates tingimustes," väitis Sirel.

"Tavaliselt kasvab küülik nelja kuuga lihaloomaks. Emased küülikud ja tõuisased saavad aga farmis rahulikult elada paar aastat. Iseloomult on küülikud visad loomad, kes sageli ka tigedaks muutuvad ning hammustama kipuvad. Jänesega on küülik sarnane vaid väliselt. Tegelikult on nendel loomadel vähem ühist kui inimesel ja ¹impansil," kinnitas Ahto Sirel.


Küülikud tühjadesse põllumajandushoonetesse

Rääbise farmi küülikuid käib vaatamas ka veterinaararst Villem Robi. "Ahto Sirel on tabanud ära, et küülikukasvatus on põllumajandusharu, millest võib tulevikus ka korralikku tulu loota. Tema küülikufarm on tõsine ettevõtmine, mis järjest uueneb."

"Eestis on piisavalt palju tühje põllumajandushooneid, kuhu võiks rajada küülikufarmid. Pealegi peaks küülikukasvatus olema põllumajandusharu, kus saaks hakkama ka väiksema tööjõuga," arutles Torma valla Rääbise põllumajandusosaühingu juhataja Ants Kaljumäe.

JAAN LUKAS


Ammoniaak jäeti Jõgevalt ära vedamata

Kaks nädalat tagasi lekkis AS Eesti Taluvõi Jõgeva Piimakombinaadi territooriumil ammoniaagimahuti. Siis saavutasid Jõgeva linnapea Ants Paju ja pankrotihaldur Toomas Saarma kokkuleppe, et ammoniaak viiakse Jõgevalt ära. Lubadused jäid täimata ja oht likvideerimata.

Teisipäeval käisid objektil Jõgeva linnapea Ants Paju ja Jõgevamaa pääste- ja operatiivteenistuse osakonna juhataja Tõnu Vare. Kohapealset olukorda tutvustas Jõgeva piimakombinaadi endine tegevjuht Matti Mehide.

Kuigi surve mahutites oli viidud nullini, oli ruumides tunda vänget ammoniaagilõhna. Isegi Matti Mehide oli sunnitud tunnistama, et survestamisel võib süsteem ohtlikuks osutuda, sest mõõtmisi ja kontrollimisi ei ole tehtud.

Kaks nädalat tagasi voolas umbes 500-liitrisest ammoniaagikogusest vannidesse ligi 50 liitrit. Ohu likvideerisid Jõgevamaa päästeameti töötajad. Seda lahjendatud vedelikku ei ole aga mitte keegi vannidest ära koristanud.

Eile arutasid Jõgevamaa keskonnateenistuse juhataja Mart Joosep ning Jõgevamaa pääste- ja operatiivteenistuse osakonna juhataja Tõnu Vare ning sama teenistuse järelevalvetalituse juhataja Illar Toots tekkinud olukorda. Päästeteenistus viib objektil läbi täiendava ülevaatuse.

Eelmisel aastal tehti Illar Tootsi poolt objektile ettekirjutus, sest puudusid ammoniaagilekke likvideerimiseks vajalikud isikukaitsevahendid. Keskkonnalabor viib läbi ekspertiisi, mille tulemusena tehakse kindlaks keskkonnaohtlikkuse aste. Samuti täpsustatakse ammoniaagi kogus. "Jõgevamaa keskkonnateenistus

ootab tulemused ära ja tegutseb siis vastavalt. Keskkonnainspektsioon hindab lähipäevil olukorda objektil. Trahvid võivad olla päris suured," ütles Mart Joosep.

"OÜ Dacosta lubas mulle, et viib ammoniaagi Jõgevalt ära. Mulle oli üllatuseks, et rentnik ei ole seda teinud. Üleeilsest alates, olen probleemiga tegelenud ja käskinud neil koheselt ammoniaak Jõgevalt ära viia," lausus Toomas Saarma.

"Pankrotihaldur ei saa enne minna puhkusele, kui ta ei tee ära seda, mida ta lubanud on," teatas linnapea Ants Paju.

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

Kooliaasta hingab kuklasse

Kuigi koolivaheaeg veel kestab, hingab uus õppeaasta koolirahvale juba kuklasse. Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond läheb uuele kooliaastale vastu uue juhatajaga: alates 19. juunist on selle eesotsas Heiki Sildnik: maavalitsuse atesteerimis ja konkursikomisjon eelistas juhataja kohale kandideerinuist just teda.

Heiki Sildnik, kas usute, et teie eeliseks oli asjaolu, et olite nö majasisene kandidaat?

"Kindlasti. Olin haridusosakonnas humanitaarainete nõunikuna töötanud 1996. aasta veebruarist ja see on küllaldane aeg, et end mitte üksnes oma alalõigu, vaid teatud määral ka kogu süsteemiga kurssi viia. Teised kandidaadid olid kuuldavasti mitte ainult väljastpoolt maja, vaid suisa teistest maakondadest."

Miks otsustasite kandideerida osakonna juhi kohale?

"Arvan, et alati tuleb edasi minna."

Kas teie kui maakonna haridusjuhi jaoks muudab midagi see, et haridusministeerium on Tallinnast Tartusse kolinud?

"Loomulikult on mul mugavam asju ajama sõita mitte 160 kilomeetri, vaid 50 kilomeetri kaugusele. Ent juuli alguses uue ministeeriumihoone avavastuvõtul viibides tõdesin ka, et ministeerium vajaski värskendavaid tuuli - kui mitte kolimise, siis vähemasti struktuurimuutuse näol. Usun, et nüüd, mil ministeeriumi järelevalveosakonda juhib endine Jõgeva maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson, kujuneb selle koostöö maakondade - ja loomulikult mitte ainult Jõgeva maakonna - haridusosakondadega senisest konstruktiivsemaks."

Kas Jõgevamaa koolidesse pedagooge jätkub?

"Jah, kuigi mõne eriala, eriti inglise keele ja informaatika õpetajate leidmisega on probleeme: nende erialade spetsialistid leiavad väljaspool kooli ju tunduvalt tasuvamat tööd. Probleemiks ka see, et kõigi gümnaasiumiosas õpetavate pedagoogide kvalifikatsioon ei vasta praegu kehtivatele nõuetele, kuna need nõuded on lihtsalt viimasel ajal üsna kõrgele kerkinud. Paljud õpetajad on asunud täiendavat haridust omandama, nii mõnelegi võib aga takistuseks saada rahapuudus: tasemeõpet ei tohi vastavalt seadusele riigi poolt koolidele eraldatavatest täiendkoolituse summadest toetada ning igal pool ei aita õpetajaid ses osas ka omavalitsused."

On see teie ainus õppeaasta algusega seotud mure?

"Ega mul võrreldes omaaegsete haridusosakonna juhatajatega muresid tõepoolest väga palju pole: haridusasutuste hooned ja rahakott on ju omavalitsuste käes. Ent üks asi teeb siiski veel muret: tuleva aasta 1. jaanuarist jõustuv töö- ja puhkeaja seadus, mille järgi õpetaja ei tohi anda nädalas rohkem kui 30 tundi. Kuna seadus rakendub keset kooliaastat, tuleks sellega koormuste jagamisel arvestada juba nüüd."

Mitu kooli Jõgevamaal tänavu uksed suleb?

"Tühjaks jäävad seni tegutsenutest tänavu Jõgeva ja Saare Põhikool, Siimusti lasteaed ja algkool on aga reorganiseeritud Siimusti Lasteaed-Algkooliks. Muid muutusi koolivõrgus sel aastal ei ole, ent karta on, et tulevikus tuleb omavalitsustel neid veel teha, sest õpilaste arv üha väheneb. Erinevalt Saare vallavolikogust, kes otsustas Saare kooli puhul nö koera saba ühe ropsuga maha raiumise teed minna, kasutab Tabivere vallavolikogu Maarja Keskkooli puhul jupikaupa raiumise taktikat: kümnendat klassi selles koolis tänavu enam ei avata ja keskkoolist saab järkjärgult põhikool. Kumb taktika õigem on, mine võta kinni. Maavanem on igatahes arvamust avaldanud, et kui praegu sai ta oma reservfondist Saare kooli sulgemisega seotud kulutusi (õpetajate koondamistasud jne) kompenseerida, siis paari aasta pärast tal seda võimalust võibolla enam poleks. Iseasi, miks kooli sulgemise üle veel tagantjärele nii palju lokku löödi: äkki ei põhjendatud kohalikule rahvale volikogu otsust piisavalt?

Loomulikult on haridusasutuse sulgemine terav ja valus küsimus ning kerge südamega ei tee seda ükski volikogu, ent mõnikord elu nõuab seda. Iseasi, et praegu viivitavad paljud omavalitsused selliste otsustega, oodates ära, mida toob haldusreform."

Kui asja laiemalt vaadata: kas on mõni känd, mille taga teie arvates kogu Eesti hariduse areng seisab?

"Selleks, et pakkuda noortele kvaliteetse hariduse saamise võimalusi, peavad olema selgelt välja toodud ühiskonna või riigi vajadused hariduse vallas ning välja selgitatud ka selle valdkonna põhilised puudused. Meil on haridusreform paraku mõnevõrra deklaratiivseks jäänud. Kõige suuremaks kitsaskohaks on minu arvates praegu kutseharidusreformi venimine. Selle tõttu, et paljud noored, kes tegelikult gümnaasiumi minna ei taha, peavad sinna siiski minema, kuna alternatiivi asjaliku kutsehariduse omandamise näol pole, kannatab mõnevõrra ka gümnaasiumihariduse kvaliteet."

Kas te ei karda, et pikemalt ametnikutööl viibides kaob teil side reaalse koolieluga?

"Ei, mul on abikaasa näol kodus tegevpedagoog olemas, kes mind asjadega kursis hoiab, ja ka kaks poega on juba koolipoisid."

Mida soovite koolirahvale uue õppeaasta alguse puhul?

"Seda, et kool ei oleks mitte ainult koolikohustuslike õpilaste harimise koht, vaid elukestvate õpingute paik kogu piirkonna rahvale, ning et riik ja mittetulundusühingud hakkaksid haridusvallas senisest enam koostööd tegema. Ning veel tahaks öelda ühe minu ja arvan, et kõigi jaoks olulise lause: "Õpi elamise ja ela õppimise tarvis!"

RIINA MÄGI


KIRJAD

Hurraa! Me jäime ellu!

Pensionäride ühendus "Torma Hõbedane" koostas kevadel aasta ürituste plaani. Kavasse võeti ka "Ellujääja". Eelnevat konkurssi osalemiseks ei korraldatud. Kaasa võisid sõita kõik, kellel pensioniraamat taskus.

Juuli eelviimasel päeval oli Torma bussipeatuses hulk julgeid, et sõita Rannale. Rannal võttis meid vastu Maie, kes näitas suuna, kuhu poole minna. Ja olimegi Peipsi kaldal. Meenutasime oma kauneid pioneeriaastaid ja lõime telgid püsti. Lõkkeplatsil oli juba pada hakkamas ja "poisid" läksid kala püüdma. Ja ennäe imet, trummipõrina saatel tõmbas Ants järvest esimese ahvena. Püütud kaladest sai vägev supp!

Õhtupoolikul oli mõnus olemine. Käisime vees, päevitasime, ajasime omavahel juttu. Ei jäänud arutamata ka poliitika ja kohalik külaelu. Arutati sedagi, kuidas kodused toime tulevad. Laul ja naljad ei vaibunud enne äratust.

Teisel päeval tehti sporti, käidi jälle vees ja päevitati ning koguti ravimtaimi. Ürituse kavast jäi välja öine "võitlus vaenlasega", sest sääski ei olnud. Tegelikult ei olnudki vaja võidelda ellujäämise eest. Oli tore, et saime koos olla ja tõestada, et ka vanemad inimesed võivad midagi toredat ette võtta ja meeldivat korda saata.

Tänu Sulle, Maie Rannalt, kes Sa lubasid meil oma talumaadel telkida.

LAINE LEPPIK


JUHTKIRI

Advokaatide au

Niisutuskraav joodab ka põlde alles siis, kui ise on kaelani täis, ütleb Araabia vanasõna. Tõepoolest, omavalitsusjuht vuntsib üles kõigepealt vallamaja ja alles seejärel, kui raha üle jääb, ka kooli katuse. Riigikogulane hoolitseb kõigepealt ikka enda ja alles seejärel ülejäänud kodanike pensioni eest. Jurist aga vaatab, et seadused talle endale liiga ei teeks, ning alles pärast seda mõtleb ka tavakodanike kaitsmisele. Sest oma särk on ikka ihule kõige ligemal.

Rootsi ajast on eesti talupojal siiamaani meeles, et kohus on koht, kust õigust ja omavoli eest kaitset leiab. Paraku on õigussüsteem Rootsi ajast saati mõnevõrra muutunud. Ally MacBeal’i austajad ei suuda hästi kujutledagi, et läänepoolses maailmas on sõnal ‘advokaat’ teinekord kibe kõrvalmaitse. Pole ka imestada, näiteks Ameerika Ühendriikides on õigustööstus oma käibemahult samas suurusjärgus infotehnoloogiasektoriga, konkurents on kõva ning eetika ja moraal kipuvad rahateenimise juures vaid tülinaks olema.

Paraku kipub ka meie õigussüsteem Lääne eesrindlikku kogemust agaralt üle võtma. Näiteks joobeekspertiisi võltsimine on ilmselt juba niivõrd levinud praktika, et sellega vahelejäämist peetakse pigem lolliks juhuseks kui õigeks seaduserikkumiseks. Otse loomulikult ei kiirusta advokatuur niisugust teguviisi hukka mõistma, kursavend ju, ja ikka juhtub.

Küll aga oli advokaatide tsunfti reageering välkkiire, kui maksupolitsei nende väidetavalt kahtlast äri ajanud ametivenna kontori läbi otsis. Politseinike teguviis kuulutati vaat et põhiseadusliku korra rikkumiseks, sest nii advokaadi isik kui ka tema kontor olevat advokatuuriseaduse järgi püha ja puutumatu.

Advokatuuriseadus on tegelikult väga huvitav dokument, näiteks esineb seal neljal korral sõna ‘eetika’ ning tervelt ühel korral ‘südametunnistus’. Kuid samas öeldakse seal väga üheselt, et advokaat ning tema käes olevad dokumendid on puutumatud vaid tema poolt osutatavat õigusteenust puudutavates küsimustes, mille alla kinnisvarafirma juhtimine ja selle teostatud tehingud ilmselt ei kuulu. Enamgi veel, sama seaduse järgi ei või advokaadiühingul olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise. Seega oleks advokatuuril oma tsunftiau kaitsmise nimel otstarbekam pigem iseenda ridu puhastada kui politseid sõimata.

9. august 2001. a



MAJANDUS

AS Pala Postivabrik makseraskustes

Pärast Vooremaas avaldatud artiklit "Pala postivabrik varustab lääneeurooplasi aiapostidega", hakkas tulema signaale, et firma on tarnijatele võlgu jäänud.

"Kokku võlgneb AS Pala Postivabrik minu klientidele, kellest paljud soovisid jääda anonüümseks, ligi veerand miljonit krooni," teatas jurist Tarmo Menets Vooremaale.

Jõgeva maksuameti teatel tekkisid esimesed võlad üksikisiku tulumaksu osas käesoleva aasta maikuus. Juunis ja juulis jäädi võlgu ka sotsiaalmaksu osas. Varem võlgu ei oldud.

Seitsmenda juuli seisuga võlgnes AS Pala Postivabrik maksuametile 70 460 krooni. OÜ Saleko esindaja Evald Lepiku sõnul on ta kaks aastat olnud ASi Pala Postivabrik põhitarnija. "Firma on mulle pidevalt võlgu jäänud ja tal on makseraskused. Summa on suur. Mulle tundub, et ettevõte on sihilikult viidud makseraskustesse. Oleks huvitav teada saada kui palju on AS Woodex omanikuna kasumit saanud just nende tellimuste pealt, mida ta on AS Pala Postivabrikust tellinud. Kas see on ikka eetiline," küsis Evald Lepik. Ta jätkas: "Minu arvates on oraganiseerimine seal algelisel tasemel. Turuga on ebapiisavalt tegeldud".

Tarmo Menets esindab ka ASi Woodell. "Mai lõpus allkirjatasime võlgnikuga kolmepoolse kokkuleppe ja ka maksegraafiku. Esimese summa (5776,20 krooni) koguvõlast 9027,05 krooni, maksis ta mulle tagasi tähtajaliselt, see on 18. juunil. Teisest tähtajast ei ole ta kinni pidanud," teatas AS Woodwell Jõgeva osakonna juhataja Avo Puusepp. AS Woodwell tütarfirmale OÜ Vara Saeveski võlgeneb AS Pala Postivabrik Avo Puusepa andmetel juba veebruari lõpust alates 20 372 krooni.

"Pidevate helistamiste ja kohalesõitude tulemusena õnnestus mul sel aastal ühele erakliendile kätte saada 9200 krooni," lausus Tarmo Menets. Tema arvates mängivad omanikud juriidika ja eetika piirimail.

"AS Woodex üks juhtidest Priit Maran ütles mulle, et kõikide asjade eest vastutab AS Pala Postivabrik juhataja Ain Laurits," rääkis Tarmo Menets. Ain Lauritsat aga ei õnnestunud telefoniga kätte saada. Ta on kas telefoni välja lülitanud või asub pidevalt väljaspool levipiirkonda.

RAIVO SIHVER


Juhiloa saamine odavamaks

Teede ja sideminister Toivo Jürgenson saatis eile rahandusministeeriumile kirja, milles tegi ettepaneku vähendada mitmeid riigilõivumäärasid orienteeruvalt kaks korda.

Ettepaneku kohaselt alaneks riigilõivumäär juhiloa väljastamisel 200 kroonini (praegu 380 krooni), piiratud õigusega ja ajutise juhiloa väljastamisel 150 kroonini (praegu 250), varastatud või hävinud dokumendi dublikaadi väljastamisel 100 kroonini (praegu 130), mootorsõidukijuhi teooriaeksami vastuvõtmisel 200 kroonini (praegu 380) ja sõidueksami vastuvõtmisel eksamineeritava sõidukiga 200 kroonini (praegu 380) ning eksami vastuvõtmisel ARKi sõidukiga 250 kroonini (praegu 450).

Teede ja sideministeeriumi ettepanek tugineb põhimõttele, et riigilõivu näol on tegemist erinevate toimingute teostamiseks tehtavate kulutuste katmiseks makstava summa mitte riigieelarve tulude suurendamise vahendiga. Täna kehtivad riigilõivumäärad on ülepaisutatud ja tekitanud suurt rahulolematust Eesti elanike hulgas. Seda rahulolematust on väljendatud ka portaali TOM (Täna Otsustan Mina) kaudu, kus inimesed saavad valitsusele teha erinevaid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks.

"Põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol on tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad eeskätt laekuma maksude mitte riigilõivude kaudu. Juhiload on tänapäeval elementaarselt vajalikud ning põhjendamatult kõrge riigilõiv võib saada inimestele takistuseks nende taotlemisel," ütles teede ja sideminister Toivo Jürgenson.

Riigilõivumäärade vähendamisel vastavalt tänasele ettepanekule väheneb riigi eelarvesse laekuva riigilõivu üldsumma aasta arvestuses ligikaudu 20 miljonit krooni. Eelnevalt on Teede- ja sideministeerium ning Rahandusministeerium saavutanud ka kokkuleppe, mis vähendab mopeedijuhtidele eksami sooritamisel ja juhiloa väljastamisel kehtivaid riigilõivumäärasid. Nii sõidueksami sooritamine kui juhiloa väljastamine hakkaksid mopeedijuhtidele maksma 30 krooni, teooriaeksami sooritamine 20 krooni.

AAP TÄNAV,

Teede ja sideministeeriumi pressiesindaja


SAPARD-i küsimusi

Tahan osta liisinguga traktori SAPARDi rahadega. Mul on võetud 3 hinnapakkumist traktori müüjatelt. Kas ma pean võtma ka 3 liisingupakkumist?

Kapitalirendilepingu ja maksegraafiku projekt tuleb võtta liisingufirmalt, kellega ta sõlmib kehtiva lepingu seejärel, kui on saanud oma taotlusele positiivse vastuse. Seega tuleb taotlejal esitada ühe liisingfirma kapitalirendilepingu projekt, 3 liisingupakkumist võtta ei tule. Arvestada tuleb taotlejal aga sellega, et hiljem esitatud valikut ses osas muuta ei saa. Hetkel on valida 6 liisingufirma vahel, kel on PRIAga sõlmitud vastav leping.

Kui palju raha erinevate meetmete alt tuleb Jõgeva maakonda? Mis on selle jaotuse aluseks?

Teise meetme (põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise toetus) rahad jagunevad esitatavate taotluste paremusjärjestuse alusel. Esimese, kolmanda ja neljanda meetme rahasummade jaotus on maakondade kaupa kindlaks määratud põllumajandusministri 28. juuni 2001 määrusega. Esimese meetme (põllumajandustootmise investeeringutoetus) puhul on jaotuse alus haritava - nii ettevõtete kui talude - maa kogupindala maakonnas. 2001. aasta jaotuse tegemisel on arvestatud statistikaameti 1999. aasta kohta käivaid andmeid.

2001. aastal esimese meetme kogusummast (229 702 018 krooni) läheb Jõgeva maakonnale 20 447 219 krooni. Kolmanda meetme (maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus) rahade jaotamise alus on registreeritud töötute ja tööta tööotsijate arv maakonna valdades. 2001. aasta rahade jaotamisel arvestati statistikaameti ja tööturuameti andmeid seisuga 1.09.2000 ja 1.10.2000. Kolmanda meetme kogusummast (102 089 788 krooni) läheb 2001. aastal Jõgeva maakonda läheb 7 073 787 krooni. Neljanda meetme (maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetus) rahad jaotuvad võrdeliselt alaliste külaelanike arvuga maakonnas. 2001. aasta jaotuse alus on statistikaameti andmed seisuga 1.01.2000. Neljanda meetme kogusummast (66 358 357 krooni) läheb 2001. aastal Jõgeva maakonda 4 487 999 krooni.

KAJA TULLUS

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik



KULTUUR

Lutsuloogiline vallatus ärklisaalis

"See, et Eesti on juba kümme aastat vaba olnud, tähendab muuhulgas ka seda, et me võime ise vabalt valida, mis teemal näitusi teha ja mis nurga alt üht või teist teemat käsitleda," ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Peeter Lail, avades möödunud reedel muuseumi ärklisaalis Eesti taasiseseisvumise aastapäevale pühendatud näituse "Kui ta oleks..."

Muuseum on antud juhul tõesti oma iseotsustamisõigust kasutanud ning tõsiaatelisust eeldavat teemat üsna "jumalavallatult" käsitlenud. Täpsemalt: nad on seda käsitlenud läbi muuseumi "peakangelase" Oskar Lutsu isiku.

"Selle üle, mida kirjutaks Luts, kui ta praegu veel elaks, on palju spekuleeritud. Meie pakkusime välja rea spekulatsioone sel teemal, kes võiks olla Luts, kui ta oleks 41-aastane mees praeguses Eesti vabariigis: Eesti esimese iseseisvuse kümnenda aastapäeva aegu oli Luts nimelt just 41-aastane," ütles Peeter Lail.

Paarkümmend fantaasiarikast pilapilti, mille aluseks on võetud Romulus Tiituse omaaegne Lutsu¹ar¾, joonistas Palamuse muuseumi tellimusel Tartus elav kunstnik Marina Aleksejeva. Kuus aastat tagasi Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetanud Aleksejeva on töötanud Tartu Lastekunstikoolis õpetajana, praegu kasvatab aga kodus kümnekuust tütart Katariinat.


Prükkar ja pangahärra

"Palamuse muuseumi tellimus oli minu jaoks väga tänuväärne, sest see tuli õigel ajal: pärast Katariina tekitatud loomepausi oligi juba isu midagi teha. Eks see üks pea ees vette hüppamine olnud, akvarelliga koloreeritud tu¹ijoonistus - seda enam veel karikeeritud joonistus - on minu jaoks üsna võõras ala. Aga õlimaali, mida tavaliselt viljelen, on väikese lapse kõrvalt niikuinii raske teha, kuna see on väga töömahukas," ütles Marina Aleksejeva.

"Ideed, kellena Lutsu kujutada, pakkus välja muuseum. Ja minu jaoks oli kõige üllatavam see, et kõigisse neisse rollidesse Luts oma välise olemusega tõepoolest ka sobis: nii prükkariks kui pangahärraks, kantpeaks kui kaitseliitlaseks, kokaks kui kirikisandaks: võõrastusmomenti ei tekkinud."

Peeter Laili sõnul võib piltidelt välja lugeda vihjeid viimase aja aktuaalsete meediapersoonide tegevusaladele ja elustiilidele. Eriti ajakajaliselt mõjusid avamishetkel Luts-motomatkaja (parasjagu käis Jõgevatreff!) ja Luts-politseinik - punase ninaga, nagu Luts ikka...


Impulss ministeeriumilt

Näituse "Kui ta oleks..." korraldamisel oli peale muuseumirahva vaba tahte ka väline impulss: Eesti taasiseseisvumise kümnendale aastapäevale pühendatud näituste ideekonkurss, mille korraldas muuseumidele kultuuriministeerium. Seda, kas ja millal ministeeriumi ¾ürii näitused üle vaatab, Peeter Lail ei teadnud. Nagu sedagi, kuidas hakatakse omavahel võrdlema näiteks tõsimeelset, dokumentidel põhinevat näitust ning sellist "lutsuloogilist vallatust", nagu Palamuse muuseumi ärklisaalis näha saab.

Kui ministeeriumi suhtumine Palamuse muuseumitöötajate ideesse on veel ebaselge, siis maavanem Margus Oro väljendas näituse avamisel küll siirast rõõmu, selle üle, et paunverelased juubeliteemale nii originaalse ja üksiti lutsuliku lahenduse leidsid. Peeter Lail omalt poolt lisas, et näituse tegemisse võib tuhandeid kroone matta, aga kui tulemust keegi ei vaata, on asi mõttetu. Palamuse muuseumi näitustega seda muret ei ole: juulikuus külastas seda asutust näiteks ligemale neli tuhat inimest, mis olla mõnele teisele muuseumile aasta norm.

Näitus "Kui ta oleks...", mis pakub omapärase sissevaate Eesti ühiskonda, jääb avatuks 20. septembrini.

RIINA MÄGI


Jõgevatreffajad summerdasid vihma kiuste

"Motomatkaja jaoks ei ole head ega halba ilma, vaid üksnes hea või halb varustus," ütles Jõgevatreffide alaline meelelahutusprogrammi juht Leino Einer, kui möödunudlaupäevasel Põltsamaa Motosummeril ilm vihmale pööras. Tõepoolest: vihm hõrendas vahepeal küll summerdajate ridu, ent kui taevas selgemaks läks, läks ka pidu lossihoovis endise hooga edasi.

Tont seda teab, kuidas üks või teine jõgevamaalane igal aastal Jõgevatrefile kogunevatesse arvukatesse motomatkajatesse suhtub. Ilmselt on ka neid, keda nad oma mürisevate sõiduriistadega häirivad, ent silm näeb pigem teist tendentsi: laupäeva lõuna paiku Kuremaa motolaagrist Põltsamaale Motosummerile suunduvat kilomeetrite pikkust tsiklikolonni on kogunenud vaatama jälle natuke rohkem rahvast kui möödunud aastal. Meeleolugi on nagu laulupeol ja eriti noorem rahvas üritab võimalikult paljudele motomatkajatele sõidu pealt "patsi lüüa".

Kella kaheks, Motosummeri algusajaks, on lossihoov nii paksult tsikleid, motomatkajaid ja kiibitsejaid täis, et tekib küsimus, kas lapike maad umbes 730-aastaste müüride vahel üritusele mitte kitsaks pole jäänud. Kuna viibime parajasti siseruumis ja teisel korrusel, näitab Jõgevatrefi peakorraldaja Igor Ellisson käega alla ja märgib: "Näe, rohelist muru ikka paistab veel inimeste ja masinate vahelt: nii et lagi pole kaugeltki veel käes. 12 riigist pärit motomatkajaid tuli kümnendale Jõgevatrefile kokku ligemale 1600 ja suurem osa neist on ka siin."


Pole äriprojekt

Erinevalt osalejate arvu kajastavatest numbritest pole Igor rahanumbritest kõnelema sugugi nii aldis. "Meile, Jõgeva motoklubi liikmetele, pole Jõgevatreff äriprojekt, vaid eneseteostus, väljund," ütleb Igor. "Ja pikapeale on ka jõgevamaalastele selgeks saanud, et kuigi me oleme natuke karvased ja sulelised, pole me mingi agressiivne jõuk, vaid inimesed, kes suudavad enesega hästi hakkama saada ning hobujõud mõistuse kontrolli all hoida. See rahva soe suhtumine ongi asi, mis meie ettevõtmist toetab: ma olen veendunud, et odav õlu ei meelitaks mingil juhul nii palju eri riikide motomehi kohale, kui teede ääres seisvad lehvitavad inimesed."

Allakirjutanu usub, et kusagil mujal pole ilma mööda seiklevad tsiklimehed näinud ka maavanemat ja linnapead, kes ei pea paljuks end motokokkutuleku ajaks nahkriietesse tõmmata, rääkimata tsiklil kohale veerevast ja motoparaadi kaasa tegevast ministrist: regionaalminister Toivo Asmer on endise motosportlasena sihukese tembuga paar korda hakkama saanud.

Vahepeal platsil "karvaseid ja sulelisi" jälginud (fotograafist kolleeg märgib, et Motosummeril võiks terve aasta töö ette teha, kuna siit saaks pilte kõikvõimalikke elunähtusi käsitlevate artiklite illustreerimiseks!), nabin kinni pärast Läti ansambli Holy Lamb etteaste sissejuhatamist lavalt lahkuva Leino Eineri, kes on ¹õumeheks olnud vähemalt pooltel Jõgevatreffidel. Tahan teada, kuidas ta tsiklimeeste kirju seltskonna ohjes suudab hoida, eriti õhtustel laagripidudel ja võistlustel, kus mõnelgi humalamärjuke mõistuse hägusamaks ja instinktid rohkem valla on päästnud. Leino möönab, et kerge see pole:

"Kui publik varieerub vana Jawa-loksuga kohale veerenud koolipoisist poolemiljonilisel Harley’l vurava tippärimeheni, siis on ka mõtlemistasandid väga erinevad ning ühisosa leidmiseks tuleb omada kiiret reaktsiooni ja raisata omajagu vaimujõudu. Aga tagasiside on see-eest sigapositiivne: tullakse kallistama ja kättpidi tänama."


Kiibitseja positsioonilt

Leinol, kes tavaelus tegelikult hulgifirma tegevdirektor, endal tsiklit veel pole. "Aga mida rohkem ma asja kõrvalt vaatan, seda enam hakkab tunduma, et peaksin majaehituse kõrvalt ka kaherattalise ratsu jaoks raha koguma hakkama," arvab Leino. Ilusaid üldistusi oskab ta aga juba ükspäinis kiibitseja positsioonilt teha. "Motomatkajad on siiras, kompleksivaba ja aus rahvas. Näiteks kui kellelgi motolaagris midagi kaotsi läheb, võib selle alati valvelauast kätte saada: kes leiab, toob sinna. Ning vaatamata sellele, et sõidetakse väga erinevas hinnaklassis masinatega, on seltskond väga demokraatlik: kõik on kohe "omad" ja "sina" peal. Aga unistab õige motomees ikka Harley-Davidsonist - kui tal seda juhtumisi juba pole," kinnitab Leino.

Jõgevatreff on läbi, ent tsiklimürin jätkub: täna algab Põltsamaal Euroopa Mootorispordiföderatsiooni egiidi all toimuv ametlik motokokkutulek FIM-Motocamp.

RIINA MÄGI



SPORT

Kardisõitjad kihutasid paduvihmas

Möödunud laupäeval kihutasid ligi poolsada kartautot Põltsamaal Kuningamäe rajal peetud traditsioonilistel kardivõistlustel Põltsamaa Karikale. Võidukihutamist takistas paduvihm ning märjal rajal sõitmine oli autosportlastele parajaks katsumuseks.

Võistlusi korraldanud Saduküla kardiklubile osutus parimaks tulemuseks klubi liikme Aarne Rehi võit harrastajate klassis. Tema võidule aitasid kaasa Jõgeva maksuameti direktor Jüri Ütt ja Jõgeva vanemkonstaabel Jüri Järvela, kes on tõsised spordisõbrad.

Vaatamata samal ajal toimunud suurüritusele Põltsamaa Motosummer oli kardivõistlustele kogunenud rohkesti pealtvaatajaid. "Kui motosummerit lähevad vaatama ka paljud rockmuusikahuvilised, siis tõelised tehnikaspordifännid tulevad ikka kardisõidule kaasa elama," arvas võistluste peakorraldaja Peeter Kallasmaa. Ta on ka Saduküla kardispordiklubi juhatuse esimees. Peeter Kallasmaa kandis seljas punast T-särki maailmameister Michael Scumaheri nimega. Tema abikaasa Tähte oli meisterdanud tammepärjad, mida esikohameestele kaela pandi.


Peakorraldaja pumbaga rada päästmas

Karikavõistluste sissejuhatuseks mängis Põltsamaa puhkpilliorkester. Esimesena startisid 6-12-aastased poisid masinaklassist Micro. Selle masinaklassi kartautod (mootor 80 cm3) on valmistatud Rootsis. Microkartide sõidu ajal hakkas vihma sadama. Seejärel startisid 13–15aastased poisid masinaklassist Raket, millel on samasugune mootor nagu Microkartidelgi, kuid karboraatoril puudub kindla läbimõõduga seib.

Kui Raket autod võidu kihutasid, muutus vihmasadu järjest tugevamaks ning sõit keerulisemaks. Nii pidasid sõitu alustanud kümnest võistlejast lõpuni vastu kolm. Et võistlus jätkuda saaks, siis pani peakorraldaja Peeter Kallasmaa selga keebi ja ruttas bensiinijaama. Ta tõi sealt pumba ning asus hoogsalt rajalt vett pumpama.

Siis hakkasid võidu kihutama kardid masinaklassist Yamaha (mootor 100 cm3). Pärast seda võistlesid kolm tehnikasportlast, kes sõitsid masinaklassi ICA Junior kartautodega (mootor 100 cm3).


Harrastajate esikoht Saduküla kardiklubile

Lõpetuseks läksid rajale kümme harrastussõitjat. Harrastajate klassis sõidavad asjaarmastajad. Treeningsõidu ajal askeldasid rajal usinasti Jüri Ütt, kes on kunagine Eesti kardiliidu revisjonikomisjoni esimees ja Jüri Järvela. Nad lükkasid käima Saduküla kardiklubist Arne Rehi kartautot. "Kartautoga sõitmisest olen unistanud juba lapsepõlvest. Kui avanesid majanduslikud võimalused, siis ostsin endale kartauto masinaklassist ICA Wormel A. Esmakordselt võistlesin möödunud sügisel Põltsamaa kardirajal, kus saavutasin veteranide klassis teise koha. Tookord oli võistlus väga pingeline ja konkurents tugev. Kui samad võistlejad oleksid osalenud ka tänavustel Põltsamaa karikavõistlustel poleks ma tõenäoliselt esikohta pälvinud. See, et ma kardispordis edu olen saavutanud, on mulle ka endale üllatuseks," rääkis Arne Rehi Vooremaale.

Tema võidule kaasa aidanud Jüri Ütt lisas: "Minu arvates on Arne igati perspektiivikas kardisportlane. Tänavu suvel proovisin esmakordselt ka ise kardisõitu ja see oli igati põnev elamus."

Peakohtunikuna hindas Põltsamaa karikavõistlusi Peeter Böckler, kes kardirajal tekkinud vaidlused talle omase väärikuse ja tasakaalukusega lahendas. Võistlusi oli jälgimas ka kunagine NSVL juuniorite meister kardisõidus ja NSVL meister Wormeli sõidus Rain Pilve, keda kardirajal usutles võistlusi kommenteerinud

Rein Viru. Rain Pilve rääkis, muuhulgas, et võitis eelmisel aastal Ameerika Ühendriikides toimunud Sports Toyota sarjas esikoha. Tema tulevikuplaaniks on hakata võistlema masinaklassis Indicar Wormel.

Põltsamaa karikavõistluse võitjad:

Masinaklass Micro Kert Vellamaa; masinaklass Raket Hugo Nooska; masinaklass Yamaha Meelis Hirbaum; masinaklass ICA junior Innar Vilba; harrastajate klass Arne Rehi; parim spordiklubi GP Karting.

JAAN LUKAS


Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal

(Algus 2. augusti Vooremaas)

Kujukaks näiteks, kui kõrged võivad olla emotsioonid, oli juhtum, kui viibisin Pedja ääres sellesama noorpõlve sõbraga. Ujusime tookord juba pikemat aega peaaegu kõrvuti piki Pedja jõge, kui otsustasin oma kaaslasele märku anda, et pöörduda tagasi. Ujusin talle tagantpoolt ligemale ja puudutasin käega kergelt tema lesta. Ise tõusin pahaaimamatult madalas jõeosas püsti ja valmis välja ütlema oma ettepanekut. Ma ei saanud veel sõnagi suust, kui minu kaaslane sõna otseses mõttes kargas püsti, pöördus näoga minu poole ning suunas oma vinnastatud harpuunpüssi mulle otse näkku. Seal me siis seisime sõnatult. Vesi ulatus vööni ja temal oli meeleheitlik silmavaade ning mina ehmatusest vakatanud. Seekord lõppes kõik hästi.

Ka vasikal läks hästi. Viisime ta mootorratta külgkorvis lähedal asuva farmi juurde. Küllap ka üllatunud karjanaistel oli see ainulaadne juhtum. Huvitav oli siinjuures veel see, et vasikas ei suutnud jalgel püsida, kuid oli leidmise hetkel jõe keskel.

Nii me päevast päeva harjutasimegi koduseks saanud Pedjas. Siis saime teada, et allveepüügis korraldatakse ka võistlusi. Otsustasime ka ise osa võtta mõnest võistlusest. Oma debüüdi tegime Pärnu lahtistel võistlustel, kus oli osalemas ka vabariigi paremik. Pärnu reisi võtsid tookord ette: Laido Laaser, Ants Kangur, Jüri Valdmann ja Ivan Junninen. Jõudsime Pärnu hilinemisega, mistõttu võistluspaika jõudes nägime, et võistlus käis juba täie hooga. Võistluspaigaks oli Pärnu jõgi Tori asula juures.

Allveepüük jõe tingimustes oleks meile pidanud olema tuttav tegevus, kuid meie üllatuseks enamik võistlejatest sukeldus kogu aeg ja võitjadki tulid nende hulgast. Meil läks veel mitu head aastat, enne kui suutsime teistega võrdväärselt sukelduda, kui mitte arvestada meie Laido Laaseri veel selle aasta Eesti meistrivõistlusi, kus Laido tuli neljandaks ja pääses koondise koosseisus Musta mere äärde võistlema.

Meil teistel tuli veel mitu aastat treenida ja võistelda, enne kui edu tuli. 1974.aastal Lohusalus olime individuaalselt vastavalt 3., 4., ja 5. Ivan Junninen, Laido ja Veljo Laaser. Esimene Eesti meistritiitel toodi Jõgevale.

(Järgneb)

IVAN JUNNINEN


Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud

Mitu aastat liikus idee, et korraldada Jõgevamaa noortele oma suvemängud, kus nad saaksid võistelda paremini treenituna pärast pikemat välist treeningperioodi. Mõte oli, et suvemängud toimuksid väljaspool õppe ja eksamiperioodi ning aitaksid sisustada sportlikult õpilaste suvevaheaega. Eelnevatel aastatel toimunud Jõgevamaa suvemängud (sel aastal seitsmendad) haarasid kõiki, noortest kuni veteranideni ja sellega seoses muutus mängude programm liialt suureks, et neid komplekselt korraldada. Sel aastal toimusidki Jõgevamaa VII suvemängud täiskasvanutele 9. juunil Palamusel ja noortele Jõgevamaa noorte I suvemängud 3.-4. juulini Maarjas.

Noorte suvemängude kavas oli kergejõustik viies vanuseklassis, tänavakorvpall kolmes vanuseklassis noormeestele, paarisvõrkpall noormeestele kahes ja neidudele kahes vanuseklassis, rahvastepall, jõumehe mitmevõistlus, õpetajate petanque ja mitmevõistlus koolide juhtkonnaliikmetele.

Üldparemusjärjestus koolide arvestuses selgitati kolmes grupis: gümnaasiumid/keskkoolid (liideti kergejõustiku ja nelja parema spordiala punktid); põhikoolid (kergejõustiku ja kolme parema spordiala punktid) ja algkoolid (kergejõustiku ja kahe parema spordiala punktid). Selgitati parimad omavalitsused kergejõustikus ja rahvastepallis.

Suvemängudel osales 409 võistlejat (kergejõustik 297) viiest gümnaasiumist, kuuest põhikoolist ja kolmest algkoolist ning üheksast omavalitsusest.

Kergejõustiku vanusegruppide võitjad:

U12 poisid Eno Vahtra Luua AK pallivise 45,38 ja 300m jooks 50.7; Rauno Laumets Palamuse Güm.(PG) 60m jooks 8.7 ja kaugushüpe 4.22

U14 poisid Venno Vannus Põltsamaa ÜG (PÜG) 60m jooks 8.0 ja pallivise 57.48; Mihkel Saks PÜG kaugushüpe 4.76; Timmo Ordjas PG 600m jooks 1.45.5

U16 noormehed Magnus Martinson PÜG 60m jooks 7.7;Hannes Kaljuste PÜG kaugushüpe 5.03, kettaheide 32.99; Mikk Kalavus Torma PK kõrgushüpe 1.65; Tenno Koll 60mtj jooks 9.3; Erki Erikson Laiuse PK kuulitõuge 10.74 ja Rain Tombak 64.44.

U18 noormehed Olavi Püvi PÜG 100m jooks, kaugushüpe 5.88, 400m jooks 53.40, kuulitõuge 33.21, kettaheide 33.21, 60mtj jooks 9.2; Ahti Vahtra 1500m jooks PG 4.50.3, odavise 44.45 ja Roland Olesk Jõgeva vald 1.75.

U20 noormehed Maarius Pärn Jõgeva vald kaugushüppe 5.74, kuulitõuge 11.65, kettaheide 33.13, 400m jooks 54.1, 60mtj jooks 9.5; Taavi Veersalu Jõgeva linn odavise 43.86, kõrgushüpe 1.83; Ragnar Loova PÜG 100m jooks 11.4 ja Margo Tiiman PÜG 800m jooks 2.33.3.

UNO VALDMETS

(Järgneb)


Spordi lühiridu

Eesti vabariigi vallavanemate VI spordipäevadel 3.-4. augustil Järva maakonnas Imaveres võistlesid vallavanemad korvpallivabavisetes, noolte täpsusvisetes, kuulijänkis, jalgrattakrossis, kalapüügis, jooksukrossis, jalgpallitäpsuslöökides, välkmales, petankis ja 500 m sõudmises ergomeetriga. Endise Tabivere vallavanema Kalev Raudsepa poolt 1996.aastal algatatud mitmevõistlusest võttis sel aastal osa 18 vallavanemat, neist 2 naist.

Iga spordiala võitja sai nägusa karika, iga osavõtja hinnalise kingituse, üldvõitjaks tulnud vallavanem aga maastikujalgratta. Korvpallivabavisetes võidutses Imavere vallavanem Jüri Ellram, noolte täpsusvisetes ja ergomeetriga sõudmises Jüri Gotmans Haanjast, kuulijänkis ja jalgpallitäpsuslöökides Koeru vallavanem Jaago Kuriks, välkmales Lennart Liba Vastse-Kuustest, jalgrattakrossis ja jooksukrossis Põlva vallavanem Arne Tilk, kalapüügis Märjamaa vallavanem Allar Oviir ja petankis Avanduse vallavanem Jüri Aavik. Kaasa võistles ka Tabivere vallavanem Aare Aunap, kes sai parima koha välkmales.

Kuus sportlikumat vallavanemat olid: Jüri Gotmans (337 punkti), Arne Tilk (328), Riho Männik (Saarepeedi, 327), Jüri Ellram (322), Jaago Kuriks (318) ja Lennart Liba (315). Naisvallavanemaist kogus Ülle Vapper Halingast 256 ja Kadi Kaur Vastseliinast 246 punkti.

Ühel korral on vallavanemate sportliku jõuproovi võitnud Mäksa vallavanem Robert Saluoks (1996), Riho Männik, Mart Tilk, Jüri Ellram (2000), kahel korral Jüri Gotmans.

***

Põltsamaa jõe XXVII suvemängudel 11.-12. augustil Lustiveres võisteldakse kergejõustikus, võrk-, jalg- ja rahvaste pallis, ujumises, kanuusõidus, naisekandmises, kurnis, köieronimises, laste kombineeritud teatevõistluses, tervisejooksus, petankis. Selgitatakse välja ka mängude mitmekülgseim nais- ja meesvõistleja, tublimad omavalitsusjuhid ning Põltsamaa piirkonna tippjuhid, sportlikumad perekonnad.

Jalgpallis on peetud eelringimängud. Poistest võistlevad esikoha pärast Kõo ja Põltsamaa vald, veteranidest Põltsamaa vald ning Põltsamaa linn.

OSKAR PURI


MITMESUGUST

Võhmanõmmes meenutati Karl August Hermanni

Möödunud pühapäeval tähistati Põltsamaa vallas Võhmanõmme külas Eesti vaimuelu ühe suurmehe, kirjaniku ja ajakirjaniku ning helilooja Karl August Hermanni 150. sünniaastapäeva. Koosviibimisel esitleti ka raamatut "Gustav Beermanni radadel" ning Karl August Hermanniga seotud kultuuriloolist kaarti. Mõlema autoriks on koduloolane Heino Joost.

Karl August Hermanni 150. sünnipäeva tähistamiseks koguneti suurmehe sünnipaika, kuhu Heino Joosti eestvedamisel on rajatud kiviktaimla. K. A. Hermanni sünniaastapäeva peo sissejuhatuseks mängis Põltsamaa muusik Eino Georg kasetohust pasunat. Avasõnad lausus Võhmanõmme külas asuva Pardi talu peremees Arnold Everaus, kellel olid seljas separõivad.

Karl August Hermanni

autobiograafilise jutustuse "Kullerkupukene" järgi lavastatud lühinäidendis mängiski Everaus Hermanni, kes oli sepp. Sündmuspaika oli ehitatud ka sepikoda. Näidendi oli lavastanud Astra Tints Võhmanõmme külast.

Jõgeva keskraamatukogu direktor Vaike Oro luges ette katkendi Põltsamaa kihelkonnakooli abiõpetaja Aleksander Morhfeldti päevikust, kus on juttu Karl August Hermanni käikudest Põltsamaale pärast seda kui ta kodukülast lahkunud oli. Lehtse kammerkoor Järvamaalt mängis suurmehe sünnipaigas tema kirjutatud ooperit "Uku ja Vanemuine ehk Eesti rahvas ja jumalad".

"Hakkasime ooperit mängima paar aastat tagasi. Nüüd õppisime selle Karl August Hermanni sünnipäevaks uuesti selgeks," ütles Vooremaale lavastaja Tiiu Tikkerber.

Ooperilavastuses osales ka Põltsamaa segakoor Heli. Lõpetuseks kõlas Hermanni kirjutatud laul "Väikesele Isamaale", mille võiks dirigent Eino Georgi arvates kohandada Põltsamaa hümniks.

Hermanni sünniaastapäeval esitleti ka Põltsamaa muuseumi väljaannet "Gustav Beermanni radadel". Pedagoog ja kirikute ehitaja Gustav Beermann oli Karl August Hermanni õpetaja. Samuti esitleti Võhmanõmmes Heino Joosti koostatud kultuuriloolist kaarti "Karl August Hermann kodukandis ja Põltsamaal".

Lõpetuseks tutvusid Karl August Hermannile pühendatud päeval osalejad Heino Joosti kauni koduaiaga. Kultuurilembelise seltskonna jaoks mõeldud morsi ja võileivalauda ründas paraku nahaalne herilaste parv.

"Karl August Hermann on andnud olulise panuse Põltsamaa linna kultuuri, eelkõige muusikaellu. Suurmehe sünniaastapäeva tähistamine jätkub Põltsamaal septembri teisel poolel," teatas Põltsamaa linnapea Margi Ein.

JAAN LUKAS


Sortsimäe talumajast jäid söestunud seinad

Jõgevamaa häirekeskusesse saabus viimase kümne päeva jooksul viis tulekahjuteadet, leiti üks lõhkekeha ning abistati motomatkajat.

Eelmise nädala teisipäeval leiti Jõgeva vallas Kärde külas granaat. Demineerijad tegid kruusaaugus lõhkekeha kahjutuks.

Reedel ja laupäeval käisid tuletõrjujad Umbusi külas asuvas Põltsamaa prügimäel põlevat prahti kustutamas.

Laupäeva õhtupoolikul tossas Põltsamaa vallas Kamari külas puidutööstuse saepuruhoidla. Tuli kustutati enne, kui see oleks jõudnud tekitada materiaalset kahju.

Pühapäeva teisel öötunnil teatati Tabivere vallast, et Sortsi külas on elumaja täisleekides. Sortsimäe talumajast jäid alles vaid söestunud seinapalgid. Elamust kaugemal asunud abihoone ja saun jäid tulest puutumata. Teisipäeval kutsuti pritsimehed uuesti Sortsi külla - tukid olid uuesti hõõgvele läinud.

Laupäeva õhtul palus päästeteenistuse abi üks motomatkaja, kes ei saanud lahti oma mootorratta turvalukku. Põltsamaa komando tuletõrjujate-päästjate abiga sai tsiklimees edasi sõita.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Ülevaade 7 kuu kuritegevusest maakonnas

Seitsme kuu kestel on maakonnas registreeritud 606 kuritegu. Möödunud aasta 7 kuuga võrreldes on tänavu registreeritud 14 kuritegu mullusest enam. Juunis ja juulis kuritegude kasvu maakonnas ei olnud. Aasta esimese viie kuuga esinenud 10,1% kuritegevusekasv on augusti alguseks alanenud 2,4%le. Kahjuks ei ole märgata vähenemist salajaste varguste osas. Maikuu lõpuks oli neid eelmise aastaga võrreldes 26 kuriteofakti enam, praeguse seisuga on salajasi vargusi 23 juhtumit rohkem. Metallivarguseid oli 80 möödunud aasta 90 vastu ja nad moodustavad salajaste varguste üldarvust 19,18% Elektriõhuliini vargustest on avaldatud 42 korral ja see liik kuritegevust moodustab salajastest vargustest 10,07%.

Kuriteos kahtlustatav isik on kindlaks tehtud 296 kuriteos, süüdistus on esitatud tänavu 26l kuriteos puhul.


Varas teatas oma jalgratta vargusest

Ööl vastu pühapäeva 29. juulil enne nelja varahommikul helistati Tabiverest politseikorrapidajale, et sääl on märgata kahtlast askeldamist ja tegemist võib olla varastamisega. Kohale rutanud politseipatrull leidis juhatatud kohast maanteelt jalgratta Quantum Sarda ja selle külge käepidemega sadula taha haagitud mootorratta ratastega 2-rattalise käru, mis oli täis mitmesuguseid esemeid. Kuna jalgratta ja käru juures kedagi ei olnud, toimetati ratas ja käru sinna laaditud esemetega prefektuuri. Ei läinudki kaua, kui pärast nelja Tabivere valla Koogi külast helistas üks perenaine (1961), et tema majja ja garaa¾i on sisse murtud ja mitmesuguseid asju varastatud. Läks veel veidi aega ja siis teatas Tabiverest teine helistaja Luule (1964), et tema majapidamisest on öösel varastatud jalgratas. Kolmapäeval 1. augustil tegi Tauno (1984) politseile avalduse, et temalt varastati jalgratas ööl vastu pühapäeva.

Asja lahendama asunud konstaabel jõudis aga asjaolusid kontrollides ja võrreldes mõneti teistsugusele järeldusele ja pidas l.augustil kuriteos kahtlustatavaina kinni kolm noorukit - Meelise (1987) Tormilt, Kauri (1985) Voldist ja kolmandana jalgrattavargusest avaldanu Tauno (1984), samuti Voldist. Kõik kolm noorukit olid ööl vastu pühapäeva vargil käinud ühe pererahva peol äraoleku ajal. Varastatud kraami viimiseks oli Tauno kodust toonud oma jalgratta ja vanaema majapidamisest käru. Ta ei jõudnud varastatuga ära sõita, kuna enne jõudis kohale politsei. Kahetsusväärne on, et jalgratta vargusest oli teatanud ka tema ema, kes tegelikult teadis oma poja seotusest vargusega, kuid ei vaevanud oma südant valetamise pärast.


Jõgevalt ärandati Audi-80 Avant

Ööl vastu teisipäeva ärandati Jõgevalt Tähe tn 2 eest õhtul kella poole üheteistkümne paiku ööseks sinna pargitud musta värvi sõiduauto Audi-80 Avant registrinumbriga 554 TDK. Autoomanik leidis auto kadunud olevat hommikul poole kaheksa ajal. Autol kahjuks signalisatsiooni polnud, küll aga oli omanik lukustanud sõiduki uksed. Auto on seni leidmata.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhuvad lõuna- ja edelatuul 4-10 m/s. Sooja on 19-25 kraadi.

Reedel on ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhuvad lõuna- ja edelatuul 4-9 m/s. Sooja on öösel 9-14, päeval 18-22 kraadi.



Vooremaa

Neljapäev, 9. august 2001. a.

Küülik on visa loom

JAAN LUKAS


Ammoniaak jäeti Jõgevalt ära vedamata

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

Kooliaasta hingab kuklasse

RIINA MÄGI


KIRJAD

Hurraa! Me jäime ellu!

LAINE LEPPIK


JUHTKIRI

Advokaatide au

9. august 2001. a



MAJANDUS

AS Pala Postivabrik makseraskustes

RAIVO SIHVER


Juhiloa saamine odavamaks

AAP TÄNAV,

Teede ja sideministeeriumi pressiesindaja


SAPARD-i küsimusi

KAJA TULLUS

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik



KULTUUR

Lutsuloogiline vallatus ärklisaalis

RIINA MÄGI


Jõgevatreffajad summerdasid vihma kiuste

RIINA MÄGI



SPORT

Kardisõitjad kihutasid paduvihmas

JAAN LUKAS


Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal

(Algus 2. augusti Vooremaas)

(Järgneb)

IVAN JUNNINEN


Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud

UNO VALDMETS

(Järgneb)


Spordi lühiridu

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Võhmanõmmes meenutati Karl August Hermanni

JAAN LUKAS


Sortsimäe talumajast jäid söestunud seinad

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Ülevaade 7 kuu kuritegevusest maakonnas

Varas teatas oma jalgratta vargusest

Jõgevalt ärandati Audi-80 Avant

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade