Vooremaa
Õige
mitmel korral löödi oksjonihaamrit kolmandat korda pärast
OÜ Omedu Rand juhataja Jüri Vooderi (vasakul) pakutud
hinda. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Teisipäeval löödi Jõgevamaa keskkonnateenistuses oksjonihaamrit. Enampakkumisele läksid püügivõimalused kutseliseks kalapüügiks Peipsi järvel võrkude ja mõrdadega. Oksjonist laekus riigieelarvesse 450 000 krooni.
Mullu oktoobris jõustunud Kalapüügiseaduse muutmise seadus näeb ette, et igal aastal läheb lubatud püügivõimalustest kümnendik enampakkumisele. See annab võimaluse alustada kutselist kalapüüki ka uutel firmadel.
Varem pääsesid uued mehed võrgu või mõrraga püüdma vaid vanade olijate nõusolekul, ja sedagi juhul, kui keegi loovutas oma püügiloa. Mullu püüdsid Jõgeva maakonnas Peipsil kala 14 firmat.
Seni pole kuulda olnud, et kellelegi oleks antud püügivõimalusi rohkem kui vaja; pigem kurdetakse lubade vähesuse üle. Uue seaduse järgi on püügiõiguse saamine lihtne - tule oksjonile ja löö vanadel kaluritel paksu rahakotiga hing kinni.
"Ajaloolise õiguse järgi oli meil 20 suurt ja viis väikest võrku. Uue seaduse järgi jäi õigus püüda vaid 13 võrguga. Igal aastal võetakse kümme protsenti võimalusi vähemaks, ja kui oksjonil ei suuda lubasid juurde osta, tohib mõne aasta pärast lasta järve vaid kaks-kolm võrku. Nii tõrjutakse vaesemad mehed järvest eemale," arvas kalafirma Kastepiisk juht Ants Anijago.
Uue seaduse ja oksjoniga polnud rahul ka ASi MIF Laine juht Mihhail Guz: "Meil oli suur firma, saime püüda 70 võrgu ja paari mutaga. Nüüd võeti seitse püügiluba ära. Kui püügiõigust juurde ei osta, jääb varsti ainult neli luba. Polegi enam mingit võimalust ja mõtetki oma tööstust euro järgi ehitada." Oksjonile tuli Guz oma seitset võrguluba tagasi ostma. Enne oksjonit arvas ta, et võrgu hinnaks võib kujuneda neli kuni viis tuhat krooni. Ta ei osanud aimatagi, et oli pakkunud kümme korda väiksema summa.
Püügivõimaluste enampakkumisele oli end registreerinud 12 pretendenti, neist neli polnud varem kalapüügiga tegelenud. Esmalt läksid oksjonile seitse nakkevõrkudega püügivõimaluse paketti. Kümne võrguga püügivõimaluse alghinnaks oli 1500 krooni. Et enampakkumisel oli määratud minimaalseks sammuks 100 ja maksimaalseks 500 krooni, hakkasid seitse pretendenti kruvima hinda kõrgemaks nii palju, kui korraga võimalik. Komisjoni esimees, maakonna keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep kordas pakutud hinna kõva ja selge häälega üle, koksas korra oksjonihaamrit ja juba tulidki uued pakkumised.
Kui hind jõudis paarikümne tuhandeni, pakuti esimest korda hinnatõusuks vaid sada krooni. Kalurite seas tekitas see pisut elevust ja pahameeltki ning tehti ettepanek, et võiks lubada teha ka tuhandelisi pakkumisi. Komisjon, kuhu kuulusid keskkonnateenistuse referent Krista Sarapuu, kalandusspetsialist Ene Ilves ja Peipsi piirkonna arenduskoja esindaja Jüri Morozov, ei saanud sellega nõustuda. Kui 1500 kroonist alanud hind oli jõudnud 59 000 kroonini, enam pakkumisi ei tulnud. Oksjonipidaja kordas seda summat kolmandat korda ja koksas haamriga kõva mütsu.
Komisjoni esimehe häälel polnud enam sellist sära, ta pidi ütlema järjest kasvavaid summasid 113 korda. Ega järgmiste objektidega kiiremini läinud. Mõni jõudis sel ajal, kui hindu tasapisi tõsteti, käia väljas suitsetamas. Oksjoni odavaim pakkumine, millega püügivõimalus nakkevõrkudega müüdi, oli 45 500 krooni.
Enampakkumisele pandi ka 15 mõrdadega püügivõimalust, alghinnaks 300 krooni. Nende hinnaks kujunes 800-6500 krooni. Tindimõrdade eest käidi välja 300-1800 krooni, võimaluse eest püüda viie nakkevõrguga rannast kuni 1 km tsoonis pakuti 1100-5500 krooni.
Üle nelja tunni kestnud oksjon tõi sisse ligi pool miljonit krooni, keskkonnaministri kehtestatud alghinnast pea 40 korda rohkem. Üllatunud olid nii oksjoni korraldajad kui ka kalurid.
ARDI KIVIMETS
Rongide asendamine bussidega päevakorral
Seoses kavandatava reisirongiliikluse lõpetamisega Tallinn-Tartu liinil on Jõgeva maavalitsus teinud teede- ja sideministrile taotluse tagamaks normaalse reisijateveo jätkumist maakonnas. Uute liinide kavandamisel on arvestatud maakonna elanike sõiduvajadusi Tallinna ja Tartu suunal, samuti olemasolevat bussiliinide võrku.
Täiendavate bussiliinide doteerimiseks taotleb maavalitsus teede- ja sideministeeriumilt 840 000 krooni.
Maavanem Margus Oro poolt teede- ja sideministrile saadetavale kirjale on lisatud konkreetsed ettepanekud uute bussiliinide kohta. Kokku taotletakse üheksa uue bussiliini käikupanekut. Palamuse valla ettepanekul taotletakse praegustele Tartu-Jõgeva-Rakvere liinil liikuvatele kiirbussidele peatusi Pikkjärvel ja Mullaveres. Lisaks otseselt ronge asendavatele liinidele soovitakse käima panna täiendav hommikune ja õhtune buss Mustvee ja Jõgeva vahel, mis võimaldaks jõuda maakonna idaosast hommikul Tallinna ja õhtul sealt tagasi.
Palamuse valla ettepanekute kõrval on maavalitsus arvestanud Tabivere valla, Jõgeva linna ja valla arvamustega. Nimetatud neli omavalitsust on Jõgevamaal need, mida läbib raudtee ja mis reisirongiliikluse lakkamisest enim kaotavad.
Arvestades teede ja sideministeeriumi soovitusi on maavalitsus alustanud ka läbirääkimisi võimalikke uusi liine teenindavate bussiettevõtete leidmiseks.
PEEP LILLEMÄGI,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
Jõgeva valla prioriteetid on haridus, kultuur ja heakord
Neljapäeval koos olnud Jõgeva vallavolikogu lõpetas 2001. aasta 28,1 miljoni kroonise eelarve teise lugemise. Kõige rohkem tähelepanu pööratakse haridusele, kultuurile ja keskasulate heakorrale.
Haridus ja kultuuritöötajate palgad suurenevad 15% võrra. Riik eraldas valla eelarvesse koolipedagoogide palkadeks ligi 2,6 miljonit krooni ja vald lisab omavahenditest täiendavalt 0,5 miljonit krooni, kokku 3,1 miljonit krooni. Lasteaiapedagoogide palkadeks tahetakse koos sotsiaalmaksuga kulutada ligi 1,3 miljonit krooni. Üldse kulub pedagoogide palkadeks ligi 4,4 miljonit krooni.
Kuremaa tervisekeskuse rekonstrueerimiseks saadi kultuuriministeeriumi kaudu riigilt 1,8 miljonit krooni. Valla eelarve praeguses projektis ei kajastu Vaimastvere Põhikooli võimla oletatav ehitusmaksumus 5 miljonit krooni. Asuti seisukohale, et 5 miljoni krooni suuruse laenu võtmine on vallale väga suureks koormuseks. Oluliseks peetakse siin riigi toetust. Vald on ses osas teinud 2,8 miljoni krooni suuruse taotluse riiklikule investeeringute programmile (RIP).
Haridusasutuste investeerimisvajaduse katmiseks tahetakse algselt planeeritud 1,3 miljoni krooni asemel võtta laenu 890 000 krooni. 15 000 krooniga osaletakse Siimusti laululava ehitamise sihtotstarbelises projektis, 80 000 krooniga Laiuse lossivaremete projektis ning 43 300 krooniga jäätmehooldusprojektis. Siimustisse uue bussipaviljoni ehitamiseks ning Siimusti ja Vaimastvere asulates ohutute liiklusskeemide väljatöötamiseks eraldatakse kokku 190 000 krooni.
Volikogu kinnitas vallavalitsuse struktuuri, teenistujate koosseisu palgamäärad ja palgatingimused. Eelarve- ja majanduskomisjoni esimehe Kaja Pärna sõnul töötati antud määrusega möödunud aastast saati. "Sisse on viidud tulemuspalga osa ja struktuur on muutunud läbipaistvamaks," ütles Kaja Pärn.
Maamaksu vabastuse küsimustes otsustati, et need, kelle avaldus on Jõgeva vallavalitsuses eelnevalt registreeritud, ei pea täiendavat avaldust maksuvabastuse kohta esitama. Taotleja andmed ei tohi olla muutunud.
Muudeti 14. detsembri 2000. a volikogu põllumajandusliku maa kasutada andmise otsust. Sisse viidi punkt, mille järgi on volikogu otsuse peale võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata. Maade kasutamise sisulist poolt ei arutatud.
OÜ Moreen taotles geoloogiliste uurimistööde läbiviimiseks kooskõlastust kinnistule, mis jääb Siimusti lauluava lähedusse ja karjääri kõrvale. Volikogu jättis taotluse kooskõlastamata.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KÜSITLUS
Kuidas suhtute reisirongide võimalikku kadumisse?
Ain, ärijuht:
"Rongide ja bussidega ma ei sõida, seetõttu pole ma nende olemasolust või puudumisest kuigi häiritud. Arvan, et rongiga on pikka maad sõita mugav ja odav. Jõgevat hoiab praegu Eesti keskmes ainult raudtee. Koos rongiliikluse kadumisega kaotab linn oma tähtsuse ja esiplaanile kerkib Põltsamaa. Tallinna-Tartu maanteed võib lugeda küllaltki korras teeks."
Juhan, kodu-uurija:
"Reisirongid ei tohi mitte mingil juhul kaduda, see on ju ainuke liiklusvahend vanadele ja vaestele inimestele. Samuti noortele peredele - ega igasse bussi saa lapsevankriga minna. Reisirongide kaotamise idee on välja mõelnud rikkad, kes vaeste peale ei mõtle ning ise rongiga ei sõida. Reisirongid on olnud, on ja peavad ka edasi jääma."
Tõnu, poepidaja:
"Kuigi olen pidev bussisõitja, pean rongide ärajäämist täielikuks ko¹maariks. Reisirongid on Eestis mitme riigikorra ajal liikunud, ei tea, mis imelik valitsus see nüüd on, kes ronge kaotab. Et ronge hakatakse bussidega asendama ning kokkuhoitud rahaga maanteid ja isegi külavaheteid korda tegema, on järjekordne bluff. Senini pole saadud talvel kõiki teid lahtigi hoida."
Sirje, õpetaja:
"Likvideerimine on üks hirmus asi. Väikelinnas on tööpuudus niigi suur, rongide ärajäämise tõttu kaob võimalus siit mujale tööle sõita. Sõidan rongiga küllaltki tihti ja tean, et mitu spetsialisti sõidab siia tööle Tartust. Olen kuulnud, et kui omavalitsused hakkavad bussiliiklust doteerima, sõidavad liinibussid vaid maakonna piirini. No hullemat mõttetust ei saagi ju olla."
Vello, elektrispetsialist:
"Jõgeva on olnud juba üle 120 aasta raudteesõlm ning peaks selleks edasi jääma. Reisirongide kaotamisega riik rikkamaks ei saa, pigem jääb rahvas vaesemaks. Kui rongipilet oleks odavam, oleks ka sõitjaid rohkem. Ma ei usu, et lubatud dotatsioonid teevad bussipileti hinna odavamaks. Reisirongide kadumine annab bussifirmadele monopoolse seisundi."
Uno, tarbijakaitsja:
"Väga vaenulikult. See on seatemp, mida valitsus ja teedeminister rahva tahte vastaselt teeb. Arvan, et kui nad seal Tallinnas just päris lollid ei ole, siis jätavad reisirongid alles. See jutt, et bussidega on parem ja mugavam sõita, on jama. Bussifirmadele monopoolse seisundi andmine on konkurentsiseaduse rikkumine. Tundub, et rongide kadumine on poliitiline mäng."
Eevi, õpetaja:
"Sellesse suhtun absoluutselt negatiivselt. Bussiliiklus on isegi kehv, kui rongid ka ära võetakse, siis on maakohas võimatu liikuda. Rongi saab kelke, suuski ja jalgrattaid kaasa võtta. Seetõttu oli lastel rongiga küllaltki odav ja hõlpus kaugemal matkamas käia. Nüüd on seegi võimalus kadumas."
Monika, Markus-Eriku ema:
"Ei suhtu kuidagi, sest meie pere rongiga ei sõida. Rongiga on meil niipalju pistmist, et lapsele meeldib lauluke "Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh". Eriti loo lõpuosa, kus Piilupart ajas rongi kraavi ja lauldakse "oioioi, aiaiai, mis siis reisijatest sai"."
Jõgeval küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVIT©
KIRJAD
Koonderakond ehk nn direktorite erakond (sinna kuuluvad ju peamiselt direktorid) suutis võimul olles põhja lasta Maapanga, hiljem ka ERA panga ja EVEA panga. Sel ajal tõsteti kõvasti monopoolsete riigiettevõtete direktorite palka, nemad omakorda kergitasid toodangu väljamüügi hinda.
Kuni riigis valitseb monopolism, st monopolistid, pole juttugi vabast turumajandusest, seega ka demokraatiast. Peale selle, et direktorid
hakkasid suurt palka saama, parandasid nad tõhusalt ka oma elamistingimusi. Rahva kulul ehitati endale mugavad majad ja korterid, mis kollaste kaartidega erastati (õigemini ärastati), endised elamispinnad müüdi aga hea raha eest maha.
Hoolimata suurest entusiasmist enese heaolu parandamisel ei unustanud direktorite erakond päriselt ka vanureid ja invaliide: aegajalt suurendati nende elatusraha.
Eelmistel Riigikogu valimistel andis rahvas Koonderakonna tegevuse kohta oma hinnangu. Pärast koondmehi tulid uuesti võimule luuamehed, kes omal ajal lubasid platsi igasugusest prahist puhtaks lüüa. Prahti oli aga tookord palju - luuameeste jõud ei käinud üle ja plats jäi puhtaks löömata.
Luuameeste teine suur loosung oli, et riik ei anna eeliseid ühelegi tootmisharule. See tähendab, et põllumajandus kui eesti rahva peamine tootmisharu alandati samale tasemele uue tootmisharuga - vana ja värvilise metalli kokkukorjamise, varguse ja kokkuostuga. Kui palju see uus tootmisharu Eesti riigile ja rahvale kahju on toonud, teab vaid vanajumal.
Esimesel korral, kui Mart Laar peaminister oli ja maha võeti, olid tema viimased sõnad: "Ärge jumala eest kohe elatusraha tõstke, sest lasete riigieelarve lõhki." Nüüd, so möödunud aasta algul ütles rahandusminister Siim Kallas, et elatusraha suurenemist on loota alles 2002. aastal.
Siiski peale pensionäride miitingut möödunud aasta detsembris liiguvad kuuldused, et aprilli naljaga pooleks olevat valitsus lubanud tõsta 1. aprillist elatusraha keskmiselt 60 krooni võrra kuus. Elame-näeme.
Nii et kõvad mehed mõlemad, nii koond- kui ka luuamehed.
EINO ALABERT,
Jõhvi
Mind sundis sulge haarama mure oma küla tuleviku pärast, sest seoses haldusreformiga tahetakse Võtikvere küla anda Mustvee haldusalasse.
Võtikvere küla elanikud soovivad jääda Torma valla koosseisu, sest juba iidsetest aegadest on see olnud nii. Torma vallavalitsus ja volikogu on toetanud Võtikvere Küla Seltsi nii materiaalselt kui ka moraalselt. Meie külaseltsi ja Torma vallavalitsuse ühistegemised võtavad üha suuremaid mõõtmeid.
Vähemtähtsad ei ole ka võtikverelaste suhted teiste Torma valla küladega. Koos korraldatakse ühisüritusi, osaletakse aktiivselt külaliikumises. Suurt toetust on meie külale andnud ka Jõgeva maavalitsus. Ääretult kahju oleks neid ühiskontakte kaotada seoses piiride muutmisega.
Minu kui külavanema kohustus on rahva arvamus üldsusele teatavaks teha, sest vestlesin enamiku küla inimestega sellel teemal ja kõik olid selle poolt, et Võtikvere jääks ka edaspidi Torma valla koosseisu. Loodan, et rahva soove arvestatakse. Pöördusime ka selles küsimuses Jõgeva maavanema poole 60 allkirjaga. Kui aga seda ei tehta, siis on jällegi üks näide sellest, et rahva tahe ja arvamus ei maksa mitte midagi.
KALJO PÄRN,
Võtikvere külavanem
Jõgeva linnapea Ants Paju on üks jõgevamaalasi, kes pälvis autasu Eesti Vabariigi 83. aastapäeva puhul. President Lennart Meri autasustas teda Valgetähe ordeni viienda klassiga.
Ajakirjanduses avaldatud autasustatute nimekirjas on Ants Paju nimetatud kui Jõgeva linnapead, kodukaunistajat ning Riigikogu VIII koosseisu liiget.
"Kui rääkida minu tööst linnapeana, siis olen saanud ordeni avansina. Kodukaunistamine on aga minu jaoks üsnagi avar mõiste, mis mahutab Lillevere pargi rajamist, Anton Hansen Tammsaare muuseumi ja eestlaste maja avamist Kaukaasias ning kiriku taastamist Sajaanide eelmäestikus Ülem-Suetuki külas, samuti Hekto klubi tegevust. Tööst Riigikogu VIII koosseisus meenuvad mulle Eesti taasiseseisvumine, krooni tulek ning põhiseaduse vastuvõtmine," ütles Ants Paju. Oma varasematest tiitlitest ja autasudest peab ta kõige olulisemaks NSVL meistersportlase tiitlit ja loodushoiualase tegevuse eest 1989. aastal saadud Baeri medalit.
"Olen mõelnud, kus Valgetähe ordenit kodus hoidma hakata. Tütrelapsed küsivad juba praegu, et taadu, millal sa "oldeni" kätte saad. Minu jaoks ongi kõige olulisem see, et presidendilt saadav autasu jääb järeltulijatele mu tegevust meenutama ja pakub neile mõtlemisainet," ütles Ants Paju.
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
Silmad kipitavad? Kurk on valus ja kõht imelik? Enesetunne sama mis pärast kolkisaamist? Tere tulemast gripiohvrite järjest arvukamaks muutuvasse klubisse!
Põngerjad jäävad lasteaiatäite kaupa koju, koolides ei saa õpilaste puudusel tunde pidada ning töökaaslased käivad ringi tilkuva nina ja salli sisse mähitud kaelaga. Sellegipoolest tundub isiklik haigestumine kuidagi eriti ootamatu ja alatu. Pealegi ei saa tänapäeva kiire elutempo ja halastamatu konkurentsi tingimustes endale mingit haigeolemist lubada. Nii et tuleb ikka peoga paratsetamooli neelata, hambad risti suruda ja ennast tööle vedada. Nagu seal samasuguseid vähe oleks.
Arstid teevad sellise käitumise peale äärmiselt kurja häält, kuid kes neid ikka kuulab. No kuidas saabki usaldada kampa, kes kinnitab, et tõbi, mis sind vaevab, pole mingi gripp, vaid hoopis viirusinfektsioon. Palavik ju sellest ei kahane! Kui tohter ikka ausameelselt tunnistab, et ega kaasaegne meditsiin niikuinii gripi vastu suurt midagi ette võtta ei suuda, jääb patsient võibolla ka nõusse väitega, et parim, mida ta enda heaks teha saab, on varuda veidi vaikust, rahu ja ohtrasti teed või mineraalvett.
Võibolla ei teekski veidi kodust re¾iimi midagi paha. Seda enam, et tõenäoliselt on ka ülemus kergelt haiglane ning sisimas salamahti õnnelik, et keegi tunneb ennast veel viletsamini. Ja kui enne tööleminekut preventiivse abinõuna veidi küüslauku manustada, ei ole tõenäoliselt kellelgi midagi selle vastu, kui te varakult koju lähete ja sealt mõnda aega nina välja ei pista.
Kui voodire¾iim juba kord omaks võetud, tuleks sellest ka kinni pidada. Ärge tõtake juhust kasutama ning end viimase aja sisepoliitikaga kurssi viima. Gripp pole küll reeglina surmav, kuid igaks juhuks ei maksaks sinna juurde värskemate Toompea uudistega riskida. Lugege parem Harry Potterit!
10. veebruar 2001
ELU JA INIMENE
Mullavere külas on segadused mullaga
Palamuse vallas paiknev Mullavere küla ulatub kahele poole Jõgeva-Tartu maanteed. 75 elanikuga küla piiriks on Visusti suunas Laeva jõgi ning Elistvere suunas Tabivere vallas paiknev Kärksi küla.
Vaikset ja tagasihoidlikku Mullavere küla peavad mõned Eesti kultuuritegelased sobivaks suvituspaigaks. Mullaverelaste endi jaoks on tähtsamateks asutusteks pood ja piima vastuvõtupunkt, kus on küla ainsad kaks töökohta.
Mõisamaa küla ei taastatud
Kunagi kuulus Mullavere küla Äksi kihelkonda. Varem kutsuti seda osa külast, kus praegu paiknevad Visusti mõisa valitsejamaja varemed, Mõisamaaks. Selline nimi sai pandud mõisa maa järgi, mis jagati talupoegadele.
"Mõned aastad tagasi kogusime allkirju, et taastada meie külale Mõisamaa nimi. Paraku polnud sellest ettevõtmisest kasu ja nii elame endiselt Mullaveres," ütles paiga üks vanemaid elanikke, Härma talu vanaperemees, 80-aastane Eduard Õun. "Ma ei tea, miks meie külal selline nimi on. Igatahes väärtuslikke muldasid siin minu arvates küll pole. Maa on pigem mudane," arutles vanahärra.
Kaareperes elav kodu-uurija Helma Kaeval aga märkis, et Mullavere nimi on just häid muldasid silmas pidades välja valitud.
Sepp ja jahimees
ENEs on Mullavere kirjas raudteepeatusena Tartu-Tapa liinil. Talunik Eduard Õun töötas noore mehena Mullavere raudteejaamas teevalvurina ning pidi korras hoidma kaks kilomeetrit teed. Et Eduard oskas hobuseid rautada, tehti talle ettepanek majandisse sepaks tulla.
"Algul ei tahtnud raudtee ülemused mind senisest ametist vabaks lasta, pärast aga andsid järele. Töötasin endises Nava mõisas paiknevas sepikojas. Sepatööriistadest on mul alasi, haamer ja kruustangid praegugi alles ja mõnikord on neid vaja kasutadagi. Muide, mu isa oli samuti sepp. Ajal, mil isa sepa ametit pidas, töötas Mullaveres ühe ruutkilomeetri peal kolm seppa, mistõttu neil kippus tööst puudus olema," rääkis Eduard.
Teise maailmasõja eelses Eestis oli Mullaveres mitu jõukat ja tugevat majapidamist. Nüüd on Eduardi ja tema poja, noorperemehe Raimo Õuna majandatav Härma talu üks väheseid arvestatavaid majapidamisi.
Nüüdne talunik Raimo Õun, kes varem töötas autojuhi, mehhaaniku ja Luual töökoja juhatajana, võtab aegajalt püssi kaasa ja läheb koos teiste Palamuse jahiseltsi liikmetega jahile.
"Metsad, kus küttida saan, algavad lausa kodu lähedalt, sest mul on ka 11 hektarit talumetsa. Jahipidamine muutub aga selles mõttes keerulisemaks, et metsloomad kipuvad targaks saama. Muretsesin meie jahiseltsis ühena esimestest jahipro¾ektori. Kui aga nüüd jahipro¾ektori põlema panen, peletan ulukid kohe eemale. Isegi kitsed taipavad kiiresti hädaohtu," jutustas Raimo.
"Metsloomi on arvatavasti ettevaatlikuks teinud pidev häirimine," arvas vanaperemees Eduard.
Asendamatu Amma pood
Koduloolane Helma Kaeval rääkis, et möödanikus asus Mullaveres üsna soliidne kõrtspostijaam, mis hävis 1944. aastal sõjatules. Kuulduste järgi olevat kõrtsi külastanud ka Vene keiser Paul I. Aastail 1945-1954 eksisteeris Eestimaa kaardil ka Mullavere külanõukogu, mille esimene esimees Õie Õun praegu Tabivere sotsiaalkeskuses vanaduspäevi veedab.
Tänases Mullaveres on ainsateks asutusteks ja üldrahvalikeks kooskäimispaikadeks piima vastuvõtupunkt ning väike, kuid kohalikele elanikele asendamatu tunduv Amma pood. Müüjaks on selles poes seitsmendat aastat Mare Paju, kes ütles: "Kõige sagedamini ostetakse meilt leiba ja piima. Piima müügi päevadel tekivad vahel koguni järjekorrad. Üldiselt on nii head müügipäevad siiski unistuseks. Ilma poeta meie küla aga läbi ei saa, sest lähemad poed asuvad alles Tabiveres. Nii et ma ei tea, mis saab, kui euronõuete sunnil pood suletakse."
Mullavere tähtsus ajakirjanduse ajaloos
Need, kes vähegi Eesti ajakirjanduseluga kursis on ning ajalehti loevad, teavad Tartu Ülikooli noort ja printsipiaalset ajakirjandusõppejõudu ning Postimehe laupäevalisa Arteri peatoimetajat, ameerikalike ajakirjandustavade usinat propageerijat
Priit Pulleritsu. Vähesed teavad aga seda, et kaheksakümnendate aastate keskpaigas ehitas Priit Pullerits Mullavere maakodusse ajakirjanikutoa, kus ta usutavasti on oma esimesed kaalukamad lood kirjutanud. Nii on võimalik, et näiteks saja aasta pärast võiks Mullaveres Pulleritsu muuseum olla.
Praegu talitab aga Pulleritsude majapidamises kõige sagedamini Priit Pulleritsu isa, Tartu Ülikooli keemiaõppejõud Rein Pullerits. "Maakodu, mille ostsime 1969. aastal, nimetasime Merili taluks. Merili on minu poja Teedu tütar," rääkis Rein Pullerits, kes hoolitseb Merili talu 20 mesitaru asukate eest.
"Olen viiendat põlve mesinik, mesindusega on tegelenud ka minu esiisad. Mulle meeldib jälgida mesilaste igapäevaelu ning hästi maitseb ka mesi," rääkis Rein Pullerits.
Mullaverest saab korvi
Erineva suuruse ja välimusega korve meisterdab Mullaveres elav Haljen Paju. Temale, Avinurmest pärit mehele õpetas korvide valmistamist vanaisa.
"Nelikümmend aastat olin autojuhiks, kuid pensionipõlves hakkasin jälle korve tegema. See tegevus nõuab palju tööd, sest materjaliks kasutatav männipuu on jäik," rääkis Haljen, kes on meisterdanud vähemalt 7000 korvi. Paljud tema tehtud korvid on jõudnud välismaalegi, nii ostsid kord rootslased 23 korvi korraga. "Viimase tõsisema tellimuse tõi mulle aga väimees. Tema on Palamuse vallavanem Märt Jallakas," lausus korvimeister.
Mullaverelase Märt Jallakase arvates on Mullavere tavaline küla, mis elab oma tavalist elu.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Dokumentaalfilm "Suur õde" - järjekordne seep
Hiljuti jõudis Eesti Televisiooni ekraanile Jaak Kilmi ja Andres Maimiku film "Suur õde", mis räägib Eesti naispoliitikutest.
Arvamused on olnud selle filmi kohta äärmuslikud, nagu ka filmis kujutatud naispoliitikud. Kindel on aga siiski, et päris ükskõikseks pole film ilmselt suutnud jätta kedagi.
Taust räägib enda eest
Filmi vaatamise järel tundub, et küllap on tegijad andnud portreteeritavatele taotluslikult vabad käed valida ise taust, neid ümbritsevad asjad ja inimesed ning vahendid iseenda iseloomustamiseks. Kui Marju Lauristiniga aetakse juttu Riigikogu laua taga ja ametiühingute keskliidu juhti Kadi Pärnitsat näidatakse peamiselt koosolekusaalis ja streikijate juures, siis Kristiina Heinmetsaga kõneldakse olulisemad jutud ära sel ajal, kui ta endale meiki teeb ning Terje Aru on pannud endast kõnelema pigem asjad, hilbud ja pikad jalad. Signe Kivi on endale valinud aga mitu erinevat rolli. Peale viie peategelase näidatakse episoodilistes osades veel mõndagi naisolevust. Paar magedat repliiki puistavad vahele Liinad - Tõnisson ja Orlova.
Kommentaaridega astub üles filmi konsultant Barbi Pilvre, kes mõnegi tegelase kohati pea pealt jalgadele upitab. Paar seltskonnaajakirjanikku tiirutab peamiselt Heinmetsa ja Aru ümber, Lauristini ja Pärnitsaga pole neil asja. Eks midagi annab välja lugeda sellestki.
Nagu filmistki selgub, on ajakirjandusele Heinmetsa puhul aegajalt ikka kõneainet pakkunud see, kui palju ta alla või juurde võtnud on,
kes on tema saatjad jne. Seevastu pole näiteks Lauristini rinnaümbermõõdu ega tualettide üle küll üheski väljaandes söandatud arutleda.
Esimese puhul ei arutlegi keegi eriti, milline on ta sisemaailm või seisukohad, küll aga on küsijaid alati huvitanud Lauristini arvamuseavaldused.
Pehmus või äraandmine
"Esimene udujutt on, et naised toovad poliitikasse pehmuse ja paindlikkuse, teine, et nad toovad poliitikasse tunded. Siis on veel üks versioon, et nad toovad poliitikasse hoopis terve mõistuse," kommenteerib Barbi Pilvre ning leiab, et poliitikas on omad reeglid ja mängud ning naispoliitikat kui sellist pole olemas ning et inimesed, nii naised kui ka mehed, on erinevate vaimsete võimetega ja siin võivad erinevused olla ühe soo piires suuremad kui sugude vahel. Andres Tarand vastab küsimuse peale, kas naised on poliitikas pehmemad, koguni: "Tuhkagi nad pehmed on! Ja kuidas välispoliitikas näiteks pehmust ette kujutada? See on ju võimatu, sest mida see tähendab? Äraandmist või?"
Rollieelistused on enda määrata
Filmis lastakse igaühel enda jaoks järjestada rollid. Heinmets räägib midagi sellest, et tema arvates on kõik need funktsioonid, mida peab täitma poliitik, olemas ka missil ning et tema müüb mingil määral oma nime ja imagot. Terje Aru söandab ennast koguni tutvustada nii: "34-aastane. Majandusõpetaja. Kahe lapse ema. Beib."
Marju Lauristin peab enda jaoks olulisemaks pedagoogirolli, kuid arutleb samas: "Mida professionaalsemaks poliitika muutub, seda vähem on poliitikas neid inimesi, kes ütlevad, et talle on teised rollid tähtsamad." Ometi on ta kindel, et kui poliitikul muid rolle ei ole, on see ohtlik. Ilmselt on ohtlik vaid ühele rollile pühendumine ka argielus. Signe Kivi teeb enda jaoks sellise järjestuse: naine, ema, kunstnik, minister. Ehkki võib tunduda kummaline ja küsitav, mida kujutab seejuures esikohal olev roll, on Signe Kivi ilmselt piisavalt tugev ja omanäoline isiksus ning lõppkokkuvõttes ei mõjugi see järjestus kentsakana. Pigem on film Signe Kivi hoopiski sümpaatsemaks suutnud muuta.
Paroodia või tegelikkus
Kui silmas pidada filmi pealkirja "Suur õde" ja ilmselt meelega sisse jäetud suuremaid lollusi, siis võib vahest seda dokumentaalseepi paroodianagi käsitleda. Otsides sõnu, et iseloomustada muljet, mis filmi vaatamise järel tekkis, sattus kätte SL Õhtulehe number, kus kunstnik Tiina Tammetalu on vastanud küsimusele, mida see film tema jaoks tõestas: "Tõestas jälle, miks on üldjuhul mehed Eesti poliitikas edukamad kui naised. Sest meespoliitikud reeglina ei takerdu liigselt isadusse, ei halise mõttetult oma soolise kuuluvuse üle ja säästavad sellega poliitikas hulga kasulikku aega ja energiat."
Sellele on raske midagi lisada. Vahest ainult seda, et eks see tõestamise asi osutub, jah, enamal juhul ikka tänamatuks tegevuseks. See, kui tark või loll sa oled või kui palju on sinus naist või meest, tuleb välja hoopis loomulikumalt, varem või hiljem.
VAIKE KÄOSAAR
Pisisaares selgitati popimaid poisse
Möödunud nädal oli Pisisaare koolis poistenädal. Nädala lõpuks selgitati kokku 25 poisi hulgast osavamad, nupukamad ja targemad.
Poistenädala korraldamisel on Pisisaare koolis juba mitme aasta traditsioon. Kooli popimad selgitatakse eraldi nii nooremate kui ka vanemate poiste hulgast. Võistlused ja jõukatsumised, mis popimateks kandideerijatel nädala jooksul läbida tuleb, on olnud päris pingelised ja huvitavad ning igal aastal püütakse välja mõelda ka midagi uut. Osalejatele on esmaseks tingimuseks seatud eelkõige hea õppeedukus.
Möödunud nädala erinevatel päevadel pidid poisid lahendama nuputamisülesandeid ja võistlema viktoriinis. Nagu alati, kuulus poistenädalasse ka sportlik osa. Võisteldi osavus ja kiirusmängudes, visati noolega täpsust, katsuti jõudu käesurumises ja vägikaikaveos. Tänavu selgitati poiste hulgast välja ka kiiremad kartulikoorijad, kõige kiiremale olid kokatädid välja pannud üllatusauhinna.
Kokkuvõtete tegemisel jagus auhindu peaaegu igale osalejale, sest meeles peeti kõikide alade paremaid. Erinevate võistluste ja jõukatsumiste põhjal sai noorematest poistest esikoha Kert Kiis, teine oli Siim Tähnas ja kolmas Sven Pruel. Vanemate poiste hulgas osutus kõige popimaks Allar Lääne, kellele järgnesid Mati Juuse ja Jüri Sardis.
VAIKE KÄOSAAR
Mustvee 1. Keskkooli Mikud ja Mannid
Mustvee 1. Keskkoolis oli eelmisel nädalal Miku-Manni nädal, kus iga päev kandis mingit teemat ning selgitati välja Mikud ja Mannid.
Õppeaasta teisel poolel korraldatud Miku-Manni nädal on sisuliselt kujutanud igal aastal üht põnevat ja lõõgastavat nädalat keset tõsist õppeaastat. Erandiks ei olnud tänavunegi. Miku-Manni nädala peakorraldajad on olnud igal aastal abituriendid. Nädala jooksul on lubatud enamasti kõik, mis tavalistel koolipäevadel ei ole. Riideski võib igaüks käia nii, kuidas fantaasiat jätkub. Muidugi on valitud vastavalt päeva sisule kostüümid ja peale muude diplomite antakse nädala lõpetuseks välja ka diplomid andekama, vaimukama ja julgema kostüümi eest.
Mõneti erinevad on harilikult nooremate ja vanemate klasside Mikkude ja Mannide päevad. Peale Miku ja Manni ehk kooli populaarsema poisi ja tüdruku selgitatakse välja veel mini-Mikk ja mini-Mann ehk algklasside popimad. Nii olid möödunud nädalal koolis muinasjutupäev algklassidele, jahimeeste päev, rändrahnude päev jne.
Oma kandidaadi Miku-Manni valimise lõppvooru saatis iga klass, kaasa arvatud XIII b ehk õpetajad. Komisjon langetas otsuse pärast seda, kui kandidaadid olid läbi teinud mitmesugused võistlused, tõestanud nii tantsu kui ka suhtlemisoskust, hakkamasaamist ootamatutes olukordades jne.
Kõige põhjal sai tänavuse aasta Manniks Tuuli Vene VIII klassist ning Mikuks Andrei Männiste X klassist. Mini-Manniks tunnistati Liis Hanst ja mini-Mikuks Priit Pint.
VAIKE KÄOSAAR
Linnajuhid tänasid ilutegijaid
Jõgeva linnapea Ants Paju üle-eilsele vastuvõtule kultuurikeskusesse olid kutsutud kunstnikud, kelle taiesed osteti möödunud aasta lõpus linna kunstikogusse, samuti linna jõulukaunistuste konkursi parimad ning aastavahetuse ilutulestiku korraldamist toetanud firmade esindajad.
Jõgeva linna kunstikogu asutati linnavolikogu otsusega 1995. aastal ja seda on pidevalt täiendatud nn linna kunsti aastaostu teel. Möödunud aasta lõpus valis aastaostu komisjon linna kunstikogu jaoks välja Eike Salu akvarelli "Sügisene", Rein Erebi pastellmaalid "Pedja" ja "Vooremaal on pikad päevad" ning Tiit Vanakõrtsi õlimaali "Paastumaarjapäeval Saduküla all".
Jõgeva Gümnaasiumi käsitööõpetaja Eike Salu ja Sadalas elav vabakutseline kunstnik Rein Ereb ei sattunud aastaostu komisjoni vaatevälja esimest korda. Erebilt seekord ostetud realistlikud loodusteemalised pastellid on toredaks kontrastiks temalt paar aastat tagasi ostetud abstraktsetele akrüülmaalidele. Salu on võrreldes oma varasemate töödega, nagu ta ise ütleb, "värvilisemaks läinud", st toonud oma seni üsna kahvatusse koloriiti sisse julgemaid toone. Mis on vähemasti "Sügisese" puhul andnud suurepärase tulemuse.
Saduküla mees Tiit Vanakõrts, kunstikogu uus autor, ütles, et aastaostu komisjonile silma jäämine tõstis tema vahepeal raugema kippunud kunstitegemise tuju üsna kõvasti. Kuigi töö Puurmani vallavalitsuses ja agar tegutsemine kaitseliitlasena ei jäta just kuigi palju aega pintslit liigutada.
"Järeltulevad põlved võivad ajalooallikatest lugeda, et XX sajandi viimasel kümnendil tekkis Jõgeval professionaalne kunstielu ja viis aastat enne sajandi lõppu pandi alus linna kunstikogule," ütles aastaostu komisjoni esimees Anne Kütt linnapea vastuvõtul. Praegu asub suurem osa 16 taiesest koosnevast kunstikogust linnaraamatukogus.
Nagu Monte Carlo
Eramute ja asutuste ehtimiseks tehtavad jõulukaunistused pole loomulikult nii püsiva väärtusega kui linna kunstikogusse ostetud taiesed, ent see-eest rõõmustavad need aasta pimedaimal ajal väga paljude linlaste ja külalistegi silma. Kui kõik eramurajoonid pole jõulukaunistuskampaania suhtes veel ärganud, siis mõnel pool saadakse üksteise tegemistest üha enam innustust. Kirsi tänav näiteks säranud ja vilkunud linnaaedniku Taivo Paeveeru sõnul äsjaste jõulude aegu kui Monte Carlo mängupõrgu. Kirsi tänavasse läkski kaks jõulukaunistuspreemiat: majas nr 29 elavale perekond Salvetile ja majas nr 30 elavale perekond Laulule. Teised preemiasaajad olid eramute grupis perekond Kalamees (Staadioni 9), perekond Tenisson (Allika 29), perekond Sarv (Vainu 2a), perekond Nurmik (Puiestee 5) ja selle grupi võitjatena perekond Tõnts (Piiri 15).
Pirnid purki
Ruth ja Tiit Tõntsu sõnul ärgitab neid enda ümber ilu looma võibolla just see, et nad elavad mitte eriti esteetiliselt mõjuva endise prügimäe vahetus läheduses. Katuseharjale ja servadesse paigutatud elektriküünlad muutsid maja pimeduses piparkoogimaja sarnaseks. Maja ette konstrueeris tehnikamees Tõnts aga originaalsed õueküünlad autotulepirnidest ja puljongipurkidest.
"Puuriida panime ka põlema," ütles majaperemees muiates, pidades silmas muidugi puuriida kaunistamist elektrituledega. Koos rahalise preemiaga sai perekond Tõnts auhinnaks raamitud foto oma jõuluehtes kodust, autoriks linnaaednik Taivo Paeveer.
Asutustest kuulutati jõulukonkursi võitjaks AS Eksar Transoil, tunnustuse pälvisid ka Jõgeva Teedevalitsus ja Jõgeva Põhikool.
Aastavahetuse ilutulestikku toetas ligi kolmkümmend Jõgeva linna ja valla ettevõtet. Nende esindajatele kingiti tänutäheks Taivo Paeveeru fotojäädvustus ilutulestikust.
RIINA MÄGI
Laupäeval on muutliku pilvisusega sademeteta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -3°C ... +2°C.
Pühapäeval on sademeteta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur -6°C ... 0°C, päeval -2°C ... +2°C.
Laupäev, 10. veebruar 2001. a.
Püügilubade hind tõusis 40-kordseks
ARDI KIVIMETS
Rongide asendamine bussidega päevakorral
PEEP LILLEMÄGI,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
Jõgeva valla prioriteetid on haridus, kultuur ja heakord
RAIVO SIHVER
KÜSITLUS
Kuidas suhtute reisirongide võimalikku kadumisse?
Jõgeval küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVIT©
KIRJAD
EINO ALABERT,
Jõhvi
KALJO PÄRN,
Võtikvere külavanem
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
10. veebruar 2001
Mullavere külas on segadused mullaga
JAAN LUKAS
Dokumentaalfilm "Suur õde" - järjekordne seep
VAIKE KÄOSAAR
Pisisaares selgitati popimaid poisse
VAIKE KÄOSAAR
Mustvee 1. Keskkooli Mikud ja Mannid
VAIKE KÄOSAAR
Linnajuhid tänasid ilutegijaid
RIINA MÄGI