Vooremaa
Margus
Abeli kohta (pildil koos ema Tamaraga) võib öelda: teist
põlve Kiir. Pole võimatu, et peale on kasvamas veel
kolmaski põlvkond: Marguse peatselt seitsmeseks saav poeg
Marek olevat igavene rüblik, kelle aju poole minutiga kümme
luiskelugu kokku vaaritab. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT¹
Palamuse rahvamajas anti laupäeval üle tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia. Preemia kolmeteistkümnendaks laureaadiks sai estraadikoomik Margus Abel.
Nii, nagu viimase pooleteise aasta jooksul paljudel Eestimaa lavadel ja viimase aasta jooksul ETV Maahommiku saadetes, astus Margus Abel ka Palamuse publiku ette kõigepealt Jorh Adniel Kiirena, esitades estraadimonolooge ning koos ema Tamara Abeli ja Toivo Arnoveriga katkendeid estraadietendusest "Elu nagu Tootsi tasku". Kui laureaat oli Kiire punase paruka alt välja tulnud ja normaalse hääle tagasi saanud, andis preemiatoimkonna esimees, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi direktor Urmas Paju talle üle ümbriku 5000 krooniga. Seekord aitasid ümbrikku peale vallavalitsuse ning kohalike asutuste-ettevõtjate täita ka Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond. Palamuse vallavanem Märt Jallakas lisas omalt poolt viis Paunvere kuldrubla, Palamuse Puukooli omanikud Urve ja Jaak Rillo aga ilupuuistikud.
Ei ole munk
Nagu tavaks saanud, juhatas nn küsimustevooru sisse kohalik huumoriekspert Andres Pärn, kes küsis "patentküsimuse" laureaadi suhte kohta alkoholiga. Abel vastas lühidalt, et munk ta ei ole. Paraku oli see vesi Pärna veskile. Ta palus täpsustada, mida laureaat öelduga mõtles: tema teada olnud mungad omal ajal ühed kõvemad joodikud, kes mõtlesid välja benediktiini ja hakkasid alkoholi destilleerima, et mitte suurte veinikogustega oma magusid välja venitada. Seepeale keerutas Abel end lausa poliitiku osavusega välja, ilma et keegi päris täpselt aru oleks saanud, kas ja kuipalju ta va hundijalavett tegelikult ikkagi pruugib.
Kui küsimused vastatud, tänas Margus Abel kõiki, kes tema laureaadiks saamisele kaasa aitasid: ema ja isa, tänu kellele ta olemas on, Oskar Lutsu, kes Jorh Adniel Kiire raamatusse raius, tänapäeva Eesti ühiskonda, millesse Kiir, see igavene vurle, suurepäraselt sobib, ning Eesti valitsust, kes annab ohtralt materjali, mida käsitleda.
Isa ja poeg
Kohvilauas, pärast "punsli eli" sai laureaati veel pinnitud. Selgus, et Kiire punast parukat ei tõmmanud Margus Abel pähe sugugi omal algatusel. Pigem käis ta esiotsa raadio Meelejahutaja näitetrupis ja estraadietendustes kaasa tehes isa Ervini poolt nii teatri- kui ka estraadilaval kehastatud kujust suure ringiga mööda. Kui aga 1999. aastal kerkis päevakorda Ervin Abeli 70. sünniaastapäeva tähistamine, otsustasid kolleegid ikkagi, et seda tuleks teha Lutsu tegelastele üles ehitatud lavastusega. "Kuu aega räägiti mulle auku pähe ja lõpuks sai see auk väga sügav," ütles Margus Abel.
Abel-juuniori "kiirestumisele" reageeriti erinevalt: ühed süüdistasid teda selles, et ta üritab isa sisse sõidetud rajal endale kerge vaevaga nime teha, teistele läks see, et poega vaadates isa silme ette tõusis, hoopis heas mõttes hinge.
Kuigi mõnes mõttes sarnased, on Ervin ja Margus Abeli Kiired milleski siiski erinevad. Erinev on juba aegki, milles nad tegutsevad. "Kui tavaliselt on koomikute eesmärk rahvas naerma ajada, siis Kiirena esinedes tahan ma pigem, et minuga kaasa mõeldaks," ütles Margus Abel. "Kiir räägib ju seda, mis rahval südamel, mida aga tavaliselt mujal välja ei öelda kui kodus kohvilauas või sõpradega õlleklaasi taga istudes."
Sügiseks peaks Margus Abeli ja Joller Grupi koostöös valmima uus estraadikava "Paunvere Nokkijad", ent tõenäoliselt esitatakse Jorh Adniel Kiir veel enne seda presidendikandidaadiks ning teeb suvel mööda Eestit presidendituuri.
Kiirena lavaelu elamisel on Margus Abeli jaoks arvatavasti veel üks lisapluss: ilma punase paruka ja ruudulise pintsakuta teda vaevalt et paljud tänaval ära tunnevad. Tavaolukorras näeb see asjalik, rahulik ja sümpaatne noor mees pigem arvutiguru või ärimehe moodi välja.
RIINA MÄGI
Jõgevamaal on sündimus endiselt väike
Selle aasta kolme kuuga registreeriti Jõgeva maakonnas 96 sündi ja 141 surma. Sõlmiti 16 ning lahutati kuus abielu. Tänavu on Jõgevamaa rahvastiku loomulik iive langenud 45 võrra miinusesse, mullu samal ajal oli miinus 57.
Eelmisel kuul sündis Jõgeva maakonnas 28 last, neist 17 poissi ja 11 tüdrukut. Jõgeva ja Põltsamaa linnas said sünnitunnistuse viis uut ilmakodanikku; Pala ja Saare vald ning Mustvee linn jäid seekord sündideta.
Märtsis registreeriti 43, kolme kuuga aga 141 surmajuhtumit. 16 korral põhjustasid surma vähkkasvajad, kuuel korral õnnetusjuhtumid, viiel alkoholism, enesetappe oli neli, tapmisi üks. Eelmise aasta esimeses kvartalis registreeriti 108 sündi ja 165 surma. Abielusid sõlmiti sama palju kui mullu (16), kuid lahutati vaid kuus. Eelmisel aastal oli märtsi lõpuks jõudnud lahkumineku vormistada juba 17 abielupaari.
Seekord on saanud harva esinevad nimed, nagu Sthella-May, Gerhard Gregory ja Mallar, Põltsamaa linnas ja vallas sündinud tüdrukud ja poisid.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile korraldas koduloolane Toivo Õunapuu Torma koolis lihavõttepühade kaartide näituse. Eile oli vallavalitsuse istung, kus oli arutusel hooldaja määramine, maaküsimused jne. Täna on vallavolikogu revisjonikomisjoni koosolek, kus vaadatakse läbi 2000. aasta eelarve täitmine. Neljapäeval annab Vaiatu rahvamaja ansambel Hõbe kevadkontserdi Jõgeva hooldekodus Elukaar.
Eile peeti Maarjas ülemaakonnaline vendade Liivide luulekonkurss, selgitamaks Jõgevamaa esindajat 30. aprillil peetavale üle-eestilisele konkursile Alatskivil. Maarja koolis on loodusainete nädal, mille käigus korraldatakse iga päev viktoriine - täna on viktoriin geograafiast, homme loodusõpetusest, ülehomme puudest jne. Tabivere koolis on täna koolisisene laulukonkurss.
Eile pidas üldkoosolekut valla suurte perede ühendus. Täna avab suurte perede ühendus Voorel käsitöönäituse. Eile oli vallavalitsuse istung. Täna osalevad vallasekretär, valla registripidaja ja tehniline sekretär Tallinnas OÜ Version koolitusel "Asjaajamise korra uued alused ja muudatused arhiivinduses seoses üleminekuga digitaalsele asjaajamisele".
Täna ja homme on Esku Lasteaed-Algkoolis lahtiste uste päevad. Lustivere koolis on tänane ja homne päev nime all "Viks päev", mil korraldatakse lastevaheline võistlus, selgitamaks kõige viisakamat käitumiselt ja riietumiselt. Neljapäeval on Adavere Põhikoolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, arutamaks ehitustöödega seotud probleeme.
Täna osaleb linnapea Margi Ein Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul Eesti Linnade Liidu büroos. Homme on linnavalitsuses Sihtasutuse Põltsamaa Sõpruse Pargi Fond nõukogu ja juhatuse ühine koosolek, kus arutatakse suvel Sõpruse pargis toimuva graniidiskulptuuri festivali korraldamist. Pühapäeval on Põltsamaa kultuurikeskuses lauluvõistluse Laulukarussell 2002 Põltsamaa linna ja valla laululaste konkurss.
Täna on vallavalitsuse istung. Täna saavad kokku Puurmani ja Laeva valla esindajad, arutamaks edaspidiseid plaane.
Eile oli vallavolikogu istung, arutusel olid maaküsimused. Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon külastas eile valla raamatukogusid. Kaarepere koolis on täna üleval raamatuaasta lõpetamise näitus. Neljapäeval tähistatakse Kaarepere koolis lihavõttepühi. Kaarepere rahvamajas on neljapäeval kohvikklubi õhtu. Laupäeval on Kaareperes noorteorganisatsiooni 4H koristuspäev. Pühapäeval on Palamuse kirikus ansambli Scandicus kontsert, orelil Mart Siimer.
Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on maaküsimused, hooldajate määramine, Pala Põhikooli põhimääruse muutmine jne. Neljapäeval on Pala kultuurimajas Laulukarussell 2002 Pala eelvoor.
Eile osales vallavanem Heldur Lääne Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esindajana Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu koosolekul. Täna võtab vallavanem osa maakonna tervishoiunõukogu koosolekust. Aidu Lasteaed-Algkoolis on täna külas Tartu lasteteater Minerva etendusega "Puhhi lood". Neljapäeval kohtub Heldur Lääne Soome sõprusvalla Kihniö vallavanema Mauri Heinosega. Arutusel on tänavused sõprusvaldade ühisüritused, kavandatakse ka pikemaajalisi plaane edaspidiseks. Aidu LasteaedAlgkoolis on neljapäeval vanavanemate päev. Pisisaare koolis avatakse neljapäeval käsitööringi eestvõttel traditsiooniline õpilastööde kevadnäitus. Klassides korraldatakse lihavõttemunade värvimise võistlused. Laupäeval tähistab Pajusi rahvamajas oma 70. sünnipäeva tunnustatud tantsupedagoog Heino Müls.
Laupäeval olid Mustvee spordihoones maakonna korvpalli meistrivõistluste finaalmängud ning pühapäeval samas üleeestilised juunioride meistrivõistlused indiacas. Eile oli linnavalitsuse istung ning nõu pidasid linna allasutuste juhid. Eile oli Mustvees Peipsiveere Arenduskoja koosolek. Mustvee lasteaias jätkub näitemängunädal. Homme on Mustvee 1. Keskkoolis kohtumine kirjanik Henno Käoga. Kultuurikeskuses on homme külas Vene Draamateater etendusega "Päikesepoisid". Laupäeval annavad kultuurikeskuses kontserdi külalised Rootsimaalt.
Eile saadeti viimsele teekonnale Raja vanausuliste koguduse vanem Zosima Jotkin. Täna on vallavalitsuse istung. Neljapäeval kohtuvad vallavalitsuse ja volikogu liikmed Mati Pätsiga.
Homme on Jõgeva vallavalitsuse saalis uuringut "Elukvaliteet ja halduskorraldus" tutvustav koolituspäev. Uuringu viis läbi Eesti Elukvaliteedi Keskus koos siseministeeriumiga. Neljapäeval on Jõgeva valla saalis Laiuse lossivaremete detailplaneeringu arutelu. Neljapäeval toimuvad Laiusel Jõgeva valla koolidevahelised rahvastepalli võistlused. Laupäeval ja pühapäeval on Siimustis Jõgeva valla lauatennise võistlused.
Eile arutati linnavalitsuses jüriöötule toomist mööda Piibe maanteed, see saab teoks 22. aprillil. Kokku said kultuuriala mittetulundusühingute esindajad. Nõu pidasid noorteorganisatsioonide juhid. Korraldati Kesk-Eesti messi arutelu. Maavalitsuses oli eile koos haldusterritoriaalseid muutusi kavandav töögrupp. Täna avatakse linnavalitsuse hoones perekonnaseisuosakonna endistes ruumides Sankt Peterburgi vahakujude näitus "Ebatavalised inimesed", mida kuu aja jooksul on võimalik kõikidel soovijatel näha. Linnapea Ants Paju juures saab täna kokku Jõgeva auväärsete linnakodanike kogu. Täna korraldatakse linnas kultuurivaldkonna projektide koostamise arutelu. Maavalitsuse saalis arutatakse täna maakonna tervishoiuvõrgu arengukava. Neljapäeval korraldab maavalitsus teabepäeva Jõgevamaalt pärit tudengitele. Hooldekodus Elukaar annab kevadkontserdi Vaiatu rahvamaja ansambel Hõbe. Reedel on kultuurikeskuses kohvikklubis külas Vello Orumets. Laupäeval on Jõgeval Lions-klubi suurkogu.
ARVAMUS
Reform halduses ehk haldusreform (edaspidi HR) on kujunenud Isamaaliidu juhitava koalitsiooni üheks valitsemise märksõnaks. Selle reformi läbiviimine on aga saamas ka omamoodi proovikiviks, kas koalitsioon suudab koalitsioonilepingus antud lubadusi täita.
HRi eesmärgiks on riigi haldamise ehk valitsemise odavamaks tegemine. Selle mõistmiseks, et HR puudutab riiki kui tervikut, kulub viimasel ajal eriti palju vaeva, kuivõrd HR on kujunemas reformiks, mida mõistetakse vaid valdade liitmise soovina. Seda osa HRist saab nimetada haldusterritoriaalseks reformiks, kuid see on vaid väike osa HRist. Piltlikult võib HRi võrrelda kingapaariga, millega käia soovime. Need, kes näevad HRis vaid haldusterritoriaalset reformi, tahavad aga rääkida vaid ühest pooltallast, lootes sellega ka tulevikus mugavalt kõndida. Valdade liitmisest saadakse aga avalikkuses kõige paremini aru, see puudutab inimesi meie omavalitsustes kõige vahetumalt.
Valdade liitmisel on veel üks faktor, mis selle läbiviimise tundelisemaks muudab. See puudutab kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste töötajate, vallavanemate ja linnapeade ning ka volikogu liikmete tulevikku. Nii mõnigi neist võib oma ametist ilma jääda ja see hirmutab. Olles kohalikeks arvamusliidriteks, seataksegi nende poolt kogu HRist esikohale vaid valdade liitmine ning püütakse kujundada HRist suurte küsitavustega protsessi.
HR puudutab oma olemuselt kõiki riigi kolmest haldamise tasandist - riigi keskvõimu, maakonna ja kohalike omavalitsuste tasandit.
Riigi tasand
Rääkides riigi keskvõimust, peab meenutama tänase valitsuskoalitsiooni soovi majandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamiseks. See vähendaks ministeeriumide arvu ja ka valitsuse koosseisu. Samuti võiks ilma suuremate probleemideta loobuda portfellita ministritest.
Omaette teemaks on Riigikogu valimise seadus. Kui täna saab kandidaat isikumandaadi, kui ta on kogunud ühe lihtkvoodi antud valimisringkonnas, siis tulevikus võiks kaaluda, et isikumandaadi saamiseks võiks piisata näiteks poolest lihtkvoodist. See suurendaks ringkonnanimekirjade osakaalu ja tõstaks seeläbi oluliselt kandidaadile antavate häälte tähtsust.
Maakonna tasand
Maakondade arvu vähendamine ja nende piiride muutmine ei ole eesmärgiks omaette. Tähtsaimaks peab pidama korralike omavalitsuste teket, st haldusterritoriaalse reformi osas kogu HRist ei tohi maakondade piirid saada takistuseks.
Maakondliku tasandi puhul on aga kogu HRi suurimaks probleemiks riiklik juhtimine. Isamaaliidu arvates peab juhtimine maakonnas olema territoriaalne, st kõiki riigiasutusi maakonnas tuleb juhtida läbi maavanema. Seda isegi juhul, kui mingi haldusala hõlmab maakondlikul tasandil mitut maakonda.
Täna on maavanemad küll nn riigi esindajad maakonnas, aga ametisse saamise kaudu on nad poliitiliselt seotud omavalitsuste juhtidega. Püüdes olla meele järele omavalitsustegelastele maakonnas, ei saa maavanem alati kõige paremini täita riigi esindaja rolli. Paraku ei kattu aga alati riigi ja omavalitsuste huvid. Mõttekas oleks maavanemate ametisse nimetamisel loobuda omavalitsuste kooskõlastusest. Maavanema peab ametisse nimetama ja ametist vabastama vabariigi valitsus. Juhtides maakonnas riigiasutusi läbi maavanema ja nimetades maavanemat vaid riigi poolt, saame maavanema, kes kõige paremini vastutab maakonna kui terviku eest, seda riigiesindajana ja riigi huvidest lähtuvalt.
Omavalitsuste tasand
Kui kõnelda omavalitsuste tasandist, siis kohe tuleks ära mainida juba jutuks olnud haldusterritoriaalne reform. See tähendab kohalikke huve arvestades oluliselt suuremate omavalitsuslike üksuste tekkimist. Protsess ei ole lihtne ja sellel pikemalt peatumata (sellest on niigi enim juttu) mainiks vaid, et tänaseks optimumiks võiks pidada umbes sadat omavalitsust tingimusena, et seal elab vähemalt 8000 inimest. Loomulikult jäävad erandid, suured linnad, saared jne.
Kõige tõsisemaks probleemiks HRis on aga omavalitsuste rahastamise ja eelarvetega seonduv. Tänavu käib kogu rahast riigi haldamisel läbi omavalitsuste vaid pisut üle 30%. Alles eelmisel aastal oli see protsent 20. Ka eelseisvatel aastatel tuleb seda oluliselt tõsta. Oleme endale seadnud eesmärgiks eelseisval kahel aastal tõsta seda protsenti kokku 20 võrra, tasemeni, mida omavalitsuste puhul näeme ka mujal maailmas, kus omavalitsuste eelarvete kaudu liigub rohkem maksumaksja raha kui riigieelarve kaudu.
Perspektiivsemaks võib pidada skeemi, mille järgi tänane tulumaks jagatakse kaheks, riiklikuks ja kohalikuks. Idee on vana, aga senini realiseerimata. Arvestades tänast jaotust, oleks see 11% riiklikuks tulumaksuks ja 15% kohalikuks tulumaksuks.
Need seisukohad on meie HRi puudutavate seisukohtadena tänaseks heaks kiidetud. Oleme eesmärgiks seadnud 2002. aasta kohalikud valimised. See tähendab, et HRiga seotud seaduseelnõud peavad saama Riigikogus vastu võetud hiljemalt selle aasta sügiseks.
Demokraatlik riik algab iseseisvatest, tugevatest ja rikastest omavalitsustest, mille ülim eesmärk on pakkuda igale inimesele oma territooriumil parimat, mida riik suudab anda. See ongi HRi eesmärk.
KALLE JÜRGENSON,
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees,
Isamaaliit
KIRJAD
3. aprilli Vooremaas kirjutatakse, et Pala vallavanem Kalle Kurs ütles, et õpetajate palgad avalikustati eelmises vallalehes. Kui seda tehti, pidi selleks olema kõigi õpetajate nõusolek, sest seda nõuab "Palgaseaduse" § 8 lg 3.
Viidatud rahandusministri (mitte rahandusministeeriumi) määrus ei reguleeri õpetajate palkade avalikustamist, õpetajad ei ole ametiisikud. Määrus ei näe ette kõigi ametnike palkade avalikustamist, nagu väidab Vooremaa artikkel, vaid üksnes ametiisikute palkade avalikustamist. Määruse täpseks täitmiseks tuleb lugeda ka "Palgaseadust", mille alusel see määrus on vastu võetud.
JÜRI GINTER
Haldusreformi on hädasti vaja. Seejuures on üllatav Reformierakonna antireformistlik soov mitme aasta tööle pidur peale tõmmata. Asjaosalised peaks vaatama ühepäevapoliitikast natuke kaugemale. Enese populaarsuse tõstmiseks panna kummina venima niisugune tõsine ja vajalik protsess nagu haldusreform, on minu arust pahatahtlik.
Kuuleme tihti, et paljud omavalitsused ei taha uuendustega kaasa minna. Jutt täitsa õige, sest enamuses on see vallajuhtide arvamus. Kuna pisikestes omavalitsustes koondub tegelik võim tavaliselt 6-7 inimese kätte, siis ongi nende arvamus omavalitsuse arvamus. Milline juht loobub vabatahtlikult oma kohast?
Milline võib olla tavainimese arvamus? Ma miskipärast kaldun arvama, et lihtsa tädi Maali jaoks on haldusreform kaunis segane asi.
Aga prooviks seda asja natuke vaagida mõne konkreetse näite abil. Elan Mustvee linnas ja mul on neljaaastane tütar. Eelmise aasta sügisel tahtsin last panna Mustveesse lasteaeda. Kahjuks osutus see võimatuks, sest kohti polnud. Tuli välja, et koha tahtjaid oli kolmekümne ringis. Lisaks Mustvee lastele käib lasteaias, nagu kooliski, hästi palju lapsi Kasepää vallast. Tore, et meil on palju lapsi. Lahendus probleemile oleks olnud lihtne: natukene tervet mõtlemist, väike rehkendus, korra naabritega maha istuda ja kokku leppida ja olekski kolmekümne lapse mured murtud. Aga ei, naabrid kanged ja igaühel oma tengelpung, ei raatsi kumbki ühise asja eest raha välja käia. Igaühel oma raha, mille eest igaüks võib ehitada oma lasteaia, oma kooli, kas või oma sadama katlamajja puude vedamiseks, või mida tahes, kui vaid kotis oleks raha rohkem. Laps, muuseas, on praegu vanaema juures ja käib Nõo lasteaias, sest niikaua, kuni asjaosalised otsuseni jõuavad, tuleb lapsel ilmselt aeg kooli minna.
Ühise eelarve korral jääksid sellised jamad ära. Sama hulga raha juures saaksime me oma asju palju ratsionaalsemalt korraldada, olgu selleks lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekanne, arstiabi või ükskõik, milline eluvaldkond. Ja kui tädi Maali kardab, et vallamaja võib kau geks jääda, siis see kartus on asjatu, sest igale probleemile on lahendus, kui vaid sellega tahetakse vaeva näha. Ülejõu ei tohiks olla ka tekkivate omavalitsuste seadusandluse ja tulubaasi väljatöötamine.
Oma reformidega peame ise hakkamas aama, selleks on meil Riigikogu, valitsus, spetsialistid, maavanemad, omavalitsusjuhid ja rahvas. Oma arvamuse võis välja öelda igaüks. Tuleb vaid mõistlikumad välja noppida ja omavahel klappima panna. Selleks on tarvis tahet.
VÄINO KORELA,
Isamaaliidu Mustvee osakonna esimees
Edgar Savisaar kaotas Urmas Lahele
Möödunud laupäeval toimus Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis Keskerakonna Maameeste kogu koosolek. Arutelul otsustati Keskerakonna Maameeste kogu ümber nimetada Keskerakonna Maarahvakoguks.
Keskerakonna Maarahvakogu esimesel poolel räägiti maaelu valuküsimustest ning seda teemat arutades oli seltskond üsnagi üksmeelne. Teatud pinge tekkis siis, kui oli vaja otsustada, kas maarahvakogu juhatust laiendada või mitte. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tegi ettepaneku juhatuse laiendamiseks. Maarahvakogu esimees, Riigikogu liige Urmas Laht, kes on saanud üle-eestiliselt tuntuks põllumeeste protestiaktsioonide korraldamisega, leidis, et juhatuse koosseis võiks jääda samaks. Ta põhjendas, et juhatusse ei saa valida inimesi, kes ise koosolekul ei viibi. Mõlemad ettepanekud pandi hääletusele. Urmas Lahe ettepanekut pooldas 23 ja Edgar Savisaare oma 19 keskerakondlast. Seega jäi Keskerakonna Maarahvakogu juhatuse koosseis samaks.
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
Haldusreform selleks korraks ühel pool
Haldusreformijuttudest ärahirmutatud riigi ja omavalitsusametnikud võisid möödunud nädalal kergemalt hingata: presidenditooli sihtiv Reformierakond teatas, et ei toeta valdade sundliitmist, äärmisel juhul tuleks toetada omavalitsuste sisemist motivatsiooni ühinemiseks, võibolla preemiat maksta ning üldse oleks parem, kui kõik jääks vanaviisi. Mis tähendab, et nüüd on kaks võimalust: kas koalitsioonikaaslased nõustuvad oravate ettepanekuga ning haldusreform jääb tegemata, või ajab Isamaaliit oma jonni edasi, kolmikliit läheb omavahel tülli, valitsus laguneb ning haldusreform jääb ära. Omavalitsusjuhtidele aga on kenasti ja kvalifitseeritult selgeks tehtud, kellele töökoha säilumise eest tänulik olla.
Iseenesest pole valdade vabatahtlikus ühinemises midagi halba ning kui selle eest veel peale makstaks, oleks asi isegi väga tore. Konks on ainult selles, et vabatahtlikult liituda soovijad on selle asja juba paar aastat tagasi ära teinud, ülejäänuid ei suuda aga moraalsetel (nii mõnedki linnapead ei taha ühtäkki vallavanemaks muutuda) või majanduslikel (liitumispreemia ei korva riigilt aastate viisi dotatsioonina saadavaid summasid) liituma sundida ükski kompvek.
Riigiasutuste reformimisega, eriti kui kõne alla tuleb ametnikkonna arvukuse, sellele kulutatavate summade või laiemalt võttes bürokraatia kärpimine, on alati see häda, et läbiviimiseks on enamasti kasutada vaid nn Münchhauseni variant, see tähendab, et reform tuleb läbi viia neil, keda ennast see kõige rohkem puudutab. Võibolla on Reformierakonnal õigus ning avaliku halduse reformimiseks tuleb kasutada liitumispreemiaid omavalitsustele ning kopsakaid lahkumistasusid ametnikele. Kuid ei maksa unustada, et sellisel viisil välja makstav raha ei tule mitte mingist anonüümsest rahaaugust, vaid maksumaksjate, see tähendab meie kõigi taskust.
10. aprill 2001. a
MAJANDUS
Kitzinger Progress ekspordib kõrgetasemelist käsitsitööd
Põltsamaa ettevõte AS Kitzinger Progress valmistab tellimuste alusel roostevabast terasest tooteid. Firma eelmise aasta käive oli 16 miljonit krooni ja tööd antakse praegu 55 inimesele. 85-90% toodangust eksporditakse Saksamaale ning 10-15% jääb kohalikule turule.
Ettevõtte tulemusi on ära märgitud mitmes TOPis, sealhulgas Äripäeva koostatud kiiresti arenevate väikeettevõtete Gaselli TOPis. Eelmise aasta Jõgevamaa edukamate firmade TOP 15st leiame ASi Kitzinger Progress 6. kohalt. Põltsamaa linnavalitsuse koostatud toodangu mahu TOP 10s on firma 4. kohal.
Tootmisel kaks suunda
ASi Kitzinger Progress tegevdirektor Heino Roots peab aga olulisemaks firma ühtlast arengut ja tellimuste olemasolu. "Kui on tööd, saab üle kõikidest probleemidest," arvas ta.
Tootmises on praegu kaks suunda. Nii valmistatakse toiduainetetööstusele peamiselt masinaid ja seadmeid, sealhulgas taarakastide pesemismasinaid, vanne, paake, konteinerriiuleid jne. Tellijaks on Saksamaa firma Kitzinger Apparatebau GmbH. Samuti valmistatakse autodele roostevabast terasest poleeritud kaitseraudu ning muid autodele paigaldatavaid nn luksusasjakesi. Ehituste ja tootmishoonete tarbeks tehakse roostevabast terasest äravoolurenne koos restidega ja muid detaile.
Heino Rootsi andmetel vajavad roostevabast terasest valmistatud tooted hoopis teistsugust ettevalmistust, töötlemist ja viimistlust kui
mustast metallist valmistatud kaubad. Viimased vajavad värvimist ja galvaniseerimist. Kuna need võimalused ettevõttes puuduvad, siis musta metalli eriti ei kasutata.
Roostevabast terasest valmistatud toodete pinnad tehakse väljanägemiselt ühtlaseks. Viimistlemisel, millele pannakse tänapäeval erilist rõhku, kasutatakse pritsimist, harjamist, lihvimist ja poleerimist. "Me võtame kõigilt tellimisi vastu, ja kui toote valmistamine on tehniliselt võimalik, siis teeme ära," sõnas tegevdirektor.
Keerulisemaid seadmeid on tellimuste olemasolul valmistatud ka kohalikule turule. Nii on Valga Liha- ja Konservitööstusele tehtud taarakastide pesemismasin ning muid seadmeid lihatööstuste tarbeks.
Tootmispind on kahekordistunud
Firma kasumit (300 000-400 000 krooni aastas) on kasutatud töö- ja olmetingimuste parandamiseks. Tänavu on kavas osta uued, üle
300 000 krooni maksvad giljotiinkäärid. Samuti vajavad väljavahetamist keevitus- ja lõikamisseadmed. Ka transpordipark tahab uuendamist. Pidevalt on käigus kolm 3-3,5-tonnise kandejõuga autot. Vastavalt vajadusele kasutatakse ka teiste transpordifirmade teenuseid. Valmistoodang viiakse autodega Saksamaale. Sealt tagasi tuuakse tootmise tarbeks spetsiaalseid materjale (näiteks torud) ja pesumasinate seadmeid.
Endisest nõukogudeaegsest tehasest Progress välja kasvanud ettevõte on oma tootmispinda kahekordistanud. Juurde on ehitatud 900-ruutmeetrine kaarhall. Samuti on enamus hooneid kokku ehitatud, nii et välja minemata saab ühest tootmisruumist teise minna.
Kokku on tehasel tootmispinda 2000 ruutmeetri jagu. Heino Rootsi arvates on ruumide näol olemas reserv, mis võimaldab vastavalt vajadusele ka tootmist suurendada.
Väljaõpe toimub kohapeal
Ettevõttes töötavad peamiselt Põltsamaa linna ja ümbruse inimesed. Töölisi käib aga ka kaugemalt, näiteks Viljandi maakonnast. Töötajate arv on aasta-aastalt pidevalt kasvanud. Tehase Progress aegne kaader on enamuses pensionile läinud ja peale on kasvanud uued oskustöölised.
"Oleme inimesi peamiselt ise välja õpetanud. Töö käigus toimub valik ja alati on antud töölisele võimalus arenemiseks. Alles sellel aastal võtsime tööle kaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud
noormeest," lausus tegevdirektor Heino Roots.
Tehases kasutatakse aga väga palju kõrgelt kvalifitseeritud käsitsitööd. Käsitsikeevitatud konstruktsioon on kindlam ja tugevam kui robotiga tehtud. Seda hinnatakse ka Euroopas.
Ettevõtte palgatase küünib Eesti keskmiseni. "Kui tootlikkus tõuseb, saab ka palku tõsta. Oleme püüdnud seda igal võimalikul juhul ka teha. Konkreetse inimese palk sõltub aga inimese võimetest. Kui ta areneb ja hakkab tegema keerulisemaid tooteid ning kui panus tootmisse suureneb, peab seda märkama ja temaga uues palgatõusus ka kokku leppima," kommenteeris Heino
Roots.
RAIVO SIHVER
OÜ Puidukaubandus kaebas töötajate palganõuded edasi
Jaanuari keskel toimunud Jõgeva tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni istungil rahuldati 70 OÜ Puidukaubandus töötaja nõuet.
OÜlt Puidukaubandus nõuti töötajate kasuks välja saamata jäänud töötasu koos lisatasudega ületundide ja puhkepäevadel töötamise eest koos viivistega kokku 565 765 krooni. Rahuldatud nõuded kuulusid viivitamatule täitmisele. OÜ Puidukaubandus kaebas aga Jõgeva Maakohtusse edasi 36 töötaja nõuded. Kõigi nende puhul soovitakse viiviste vähendamist.
Esimene kohtuistung 16 töötaja nõude osas pidi toimuma 28. märtsil. OÜ Puidukaubanduse palvel lükati istung aga edasi, põhjuseks soov täiendada nõudeid. Kakskümmend nõuet tuleb Jõgeva Maakohtus arutusele 10. mail.
OÜ Puidukaubandus jättis 34 töötaja palganõuded edasi kaebamata. Sisuliselt on ta need õigeks tunnistanud. Töötajate esindaja Elina Madala andmetel ei ole OÜ Puidukaubandus nende nõuete täitmisele veel asunud.
RAIVO SIHVER
Pankrotihaldur vaidlustas rendilepingu
Pankrotihaldur Anne Tammer on vaidlustanud rendilepingu, millega praeguseks pankrotistunud põllumajandusühistu Kevade andis osa varasid rendile aktsiaseltsile Valga Liha- ja Konservitööstus.
Hiljuti toimus Tartus advokaadibüroos Heta põllumajandusühistu Kevade pankrotitoimkonna koosolek. "Pankrotihaldur Anne Tammer andis ülevaate pankrotimenetluse kulgemisest. Ta teatas, et PÜ Kevade vara (hooned, traktorid ja põllutööriistad), mida põllumajandusettevõte polnud rendile andnud, on nüüdseks müüdud erinevatele ostjatele," ütles pankrotitoimkonna esimees jurist Terje Mikk.
1999. aasta novembris sõlmisid PÜ Kevade ning Valga Liha- ja Konservitööstus rendilepingu, mille alusel osa põllumajandusfirma varasid lihatööstusele rendile anti. Nüüdseks on pankrotihaldur Anne Tammer selle lepingu vaidlustanud.
"Valga Maakohtusse on esitatud tagasivõtmise hagi rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks, sest rendileping kahjustab võlausaldajate huve," märkis Anne Tammer.
JAAN LUKAS
Tuludeklaratsioone esitati mullusest vähem
Tänavu esitati Jõgeva Maksuametile tähtajaks 10 625 deklaratsiooni, eelmisel aastal aga 12 036 deklaratsiooni.
658 jõgevamaalast ehk üle kolme korra rohkem kui mullu deklareeris oma tulusid elektroonilisel teel. Mullu oli interneti teel tulude deklareerijaid ainult 206. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei olnud isikutel, kes said eelmisel aastal tulu ühelt isikult ja said ka haigustasu.
Maksuamet võib hilinejat trahvida Haldusõigusrikkumise seaduse alusel kuni 200 päevapalga ulatuses. Kuna praeguse päevapalga suuruseks on 53 krooni, võib maksimaalne trahvisumma küündida 10 600 kroonini.
Maksuamet alustab enammakstud üksikisiku tulumaksu tagastamist alates 27. aprillist. See toimub deklaratsioonide esitamise järjekorras. Esmalt tagastatakse rohkem makstud summa interneti teel deklareerijatele. Seaduse järgi peab enammakstud tulumaks olema kõigile maksumaksjatele tagastatud hiljemalt 30. juuniks.
Maksu juurdemääramise kohta väljastab maksuamet maksuteate hiljemalt 31. maiks. Isikutele, kes said tulu ettevõtlusest või vara võõrandamisest, väljastab maksuamet maksuteate hiljemalt 31. augustiks.
RAIVO SIHVER
Tänavu maksis riik piimalehmatoetusteks 110 miljonit krooni. Osa raha jäeti reservi, et oleks võimalik rahuldada riigipoolseid eksimusi. Ühe lehma kohta maksti 1129 krooni toetust.
Jõgeva maakonna lehmapidajad esitasid 254 taotlust, millest rahuldati 227. Maakonna 10 260 lehma kohta maksti ligi 11,6 miljonit krooni toetust.
Lehmatoetust võisid taotleda kõik füüsilised isikud, kellele kuuluvad lehmad olid 1. veebruari seisuga registreeritud riiklikus põllumajandusloomade registris. Taotlejal ei tohtinud 1. veebruari seisuga olla maksuvõlgasid. Füüsilisest isikust toetusetaotleja pidi olema registreeritud kohalikus maksuametis või äriregistris.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Tänapäeval kuuleme seksi kohta palju just meid ümbritsevast meediast, st ajakirjandusest, TVst, netist, raadiost, kuulujuttudest, sõprade käest.
Kahjuks peab kohe ütlema, et suur osa seal olevast infost on kas liialdatud, ühepoolne, vasturääkiv, segane või täiesti vale. Seetõttu ei maksa sealt palju kõrva taha panna ja peaks jälgima kõike kriitilise meelega.
Meedia teab, et seks müüb, kuna see on kõige atraktiivsemaks kujunenud baasvajadus. Seetõttu üritatakse vastavat materjali palju toota ja turustada ilma igasuguse vastutustundeta ja tagajärgedele mõtlemata.
Küllap olete isegi näinud sellist tendentsi, lüües näiteks lahti SL Õhtulehe. See ajaleht üritab luua järjest "seksistaare": Margit "Push Up" Margusson, Kristi Sell ja Kristina Bellanova. Kui mõnel tüdrukul hakkas nende kuulsuse pärast kade ja ta tahaks isegi sellist "tähesära", siis ärgu väga kiivaks muutugu. Margit Margusson on tavaline Push Upiga esinedes lisa teeniv varieeruva tasemega õppur, Kristi Sell on egoistliku Võru kahtlase taustaga pisiärimehe äralollitatud rumala olemisega tüdruk, Kristina Bellanova Tartu legendaarselt lolli jutuga blondiin, kes on käinud ühe armukadeda kantpea käest teise kätte ja vahepeal "kuulsust" Soome pornofilmides kogunud.
Margussonil, Sellil ja Bellanoval on tõenäoliselt üks tuttav SL Õhtulehes (Tartus, nimetet blondide heaks tegutseb üks plikademaias ajakirjandustegelane). Neid imiteerides võib sattuda hoopis hullemate probleemide otsa, kogu maailma seksitööstus on väga julm ja jõhker ning tunneb igasugu alatuid trikke, olgu ta Tais või Saksamaal.
Igatahes ei maksa kõike, mis kõrva satub, puhta kullana võtta. Näiteks armastatakse müüti, nagu suur osa, lausa enamik teismelisi on olnud seksvahekorras (ja kes ei ole, on nohik). Nii see muidugi ei ole. Või et esimesel kohtumisel on lahe voodisse minna. Ka see on pigem vananevate naiste fantaasia (üldse ei maksa naistekaid nagu Anne või Stiil eriti tõsiselt võtta).
Kusagilt on hakanud levima selline legend, nagu oleksid poisid ainult seksi peal väljas ja kuna muu neid ei huvita, siis jätavad nad keelduvad tüdrukud kiiresti maha. Tegelikult on asi pigem vastupidi. Ka on suht lai arvamus, et palju sugutavad poisid on need kõige vingemad. Tegelikult on nad vähemarenenumad, ebakindlamad, mõttetumad. Sama võib öelda sarnaselt käituvate tüdrukute kohta. Samuti ei aita suurem vahekordade arv eesti rahva äbarikku iivet tõsta, sest probleemid on ju mujal.
Ega midagi väga õpetlikku praegu TVs ei olegi, kogu ajakirjandust ei hakka siin käsitlema. Isegi kondoomi vajadust ei rõhutata, rääkimata näiteks rasestumisvastaste vahendite tutvustamisest. Nii et tuleb ise tarkust taga nõuda.
Ja kui asi teoreetiliselt selge, siis võib mõelda praktika peale. Reegel, mida varem, seda parem seksis tegelikult ei funktsi.
DR NOORMEES (mkiis)
REPORTAA®
Kevad on hirmus aeg. "Miks hirmus?" küsiksite teie ja jätkaksite vaimustusest vahutades lillede, linnukeste ja päikesega. Vale puha, kevad on hullem kui mistahes apokalüptiline hoiatusfilm.
Seda küll, seda küll, ilmad lähevad soojemaks, isased inimeseloomad hakkavad naiste sääri jõllitama, rohi kipub haljendama ja ühes rohuga tulevad lume alt välja talve jooksul tärganud tühjad pudelid, pakkepaberid ja koerasitt, kuid kõige selle ilu taga on varjul horror.
Näiteks needsamad naiste jalgade jõllitajad. Tean ühte ausat kodanikku, kes ka ühel päeval mööduvaid sääri vahtis. Jõllitas muudkui allapoole, ei vaadanud üldse, milline inimene ülaltpoolt on. Ühtedele kenadele jalgadele ütleski, endal pilk maas: "Noh, peib, lähme pidu panema ka või?" "Mine koju, klopi esikuvaip ära," tuli külm vastus. Tuli välja, et jalad olid ausa kodaniku oma naise küljes. Jube, kas pole?
Aga jubedustest ei tahaks siiski rääkida. Pigem ikka headest asjadest. Näiteks sellest jõulupuu mõttelisest osast, mis veel paar nädalat tagasi kaubahalli esisest pargimurust välja turritas. Võibolla on see seal siiamaani, pole vaadanud. Või mis murust, ega seda rohelist pinda meie parkides eriti ei ole. Ei suvel, ei talvel. Enamus rohelisest on kenasti maatasa tallatud. Õige ka, ega me kuskil metsas ei ela, et kõik kohad on rohelist täis, ikka suurepäraselt arenevas kultuurilinnas.
Kevade puhul on "murust" saanud kenad poritiigid, kus võiks soojema ilma korral näiteks mudamaadlust korraldada. Linnal oleks kohe suured kasud sees. Publik, kes kohale tuleb, tallab viimasegi puutumata jäänud osa ära, luues sellega järgmiseks korraks maadluspinda jälle juurde. Raha muudkui tuleks.
Kuivema ilma korral võiks jälle parke (plats asfalteerimata puhast mullapinda, mis on ristirästi jalgradu täis tallatud) reklaamida üle kogu Eesti kui äärmiselt omanäolist ja originaalset turismiobjekti. Kalevipoja mõõk kuskil tiigis on selle kõrval hambaork.
Üks asi, mis kevade puhul on ka looduslikuks läinud, asub linna ja aleviku vahel. Seesinane kuulus jalgrattatee, mille kohta teadjamad
räägivad, et selle valmistamise aegu ilmus Vooremaas artikkel, kus kuulutati, et tee olla valmis. Asfalt aga olevat sinna tee peale pandud alles päev pärast artikli ilmumist...
Praegu tuleb linna ja aleviku vahet käies silme ette kujutelm Värska liivaluidetest või Sahara kõrbest, mis on vist ainukesed kohad, kus on rohkem liiva kui jalgrattateel. Ma arvan, et sellest liivast seal saaks ehitada veel ühe rattatee või siis ühe pisemat sorti pilvelõhkuja.
Öösiti on hakanud seoses soojade ilmadega levima rändmoosekantide tegevus. Aegajalt võib juba kuulda, kuidas rändtrupid kesköösel linnas majade vahel uitavad, pudelitega takti kõlistavad ja kenasti laulda üürgavad. Mõnikord satuvad nad kokku ka muusikakriitikutega, keda siis karmilt karistatakse.
Ühesõnaga ilu ja õnn on meie õuele pesa teinud. Aga ma ei julge mõeldagi, mis saaks siis, kui inimestele hakkaks meeldima roheline
muru... või rändlaulikud lõpetaksid tegevuse... või keegi lapiks Aia tänava asfaldiaugud ära... hirmus kohe ettegi kujutada.
VALE-DMITRI
Enamasti on inetud naised need,
kes uue moe välja mõtlevad.
Ja ilusad on küllalt rumalad
nendega kaasa minema.
/ J. J. Rousseau /
Ehk mood on üks kolehirmus elukas nii välismaiste vaimuhiiglaste kui ka Maarjamaa asukate silmis.
Ehk tsiteerides Anu Aaremäed Eesti Ekspressist: "Moest tuleb rääkida samas keeles, milles mood ise meid kõnetab. Kodeeritud sõnumina, mida ei pea sõnasõnalt võtma. Mood toitub narrustest ja toidab narrust. Mood on orbiidile saadetud kiirrong, mille õgivate hammasrataste vahelt pole kellelgi pääsu.
Oma olemuselt on mood loom, kes nõuab ohvreid. Ta ei austa ega armasta neid, alates hetkest, mil ta on nad omastanud. Mood imeb ohvritest viimsegi eluvaimu välja ja muudab nad zombideks.
Mood ei jäta kedagi rahule, ta pesitseb siinsamas, igal pool. Ajalehes, mida sa käes hoiad, tantsupeol, kus sa eile käisid, tänavamüras, mis ei lase sul keskenduda. Moodi ei saa kaubamajja kinni siduda ega FTV nupust välja lülitada, TA IRVITAB SULLE SINU ENDA PRÜGIKASTIST VASTU."
Et siis säärane jubeõudne tegelane, kellest iga terve mõistusega inimene kauge kaarega mööda käib. Abstraktne koletis, kellega hämaratel õhtutel pahasid lapsi hirmutada. Rahuldamatu manipuleerija, kes tõelisele umbrohule kohaselt iial ei hävine. Sinu needus ning hingeõnnistus ühekorraga. Deemon, kes pakutud sõrme asemel terve käe krabab. Avalik, kuid karistamatu.
Julged sa veel tänavale minna?
Hirmutatud by MOE GURU
(moe parem käsi & sinu võimalik eestkostja)
Kuna noortelisani on jõudnud kuuldused uuest tõhusast tulekustutussüsteemist, otsustasime kogu tõe lugejate ette tuua. Tegime juttu päästeameti töötaja A. Karukäpaga.
MILLES SEISNEB UUS SÜSTEEM?
Kustutussüsteemi üldnimetuseks on "jäämaja".
SELLE EELISED JA PUUDUSED VÕRRELDES TEISTE SÜSTEEMIDEGA?
Ainukeseks puuduseks on see, et seda saab rakendada vaid külmal ajal. Seetõttu on "jäämaja" laialt levinud Põhjamaades. Eeliseid aga on palju: näiteks kulub uue süsteemiga palju vähem vett ning liigse uputamisega ei rikuta inimeste vara.
KAS SEDA KASUTATAKSE EESTIS PALJU?
Esialgu veel mitte - puudub vastav tehnika: külmikautod, spetsiaalsed pihustid jne. Aga peatselt asi ilmselt muutub. Valitsus peab praegu sel teemal Rootsi ja Soome pankadega laenuläbirääkimisi.
KUIDAS "JÄÄMAJAGA" KUSTUTATAKSE?
Põlev maja pihustatakse veejugadega üle. Külma käes vesi külmub ja majale moodustub jääkoorik. Kui nüüd tuli jõuab jääni, siis viimane sulab ja kustutab põlengu. Jää, mis jääb kasutamata, kogutakse kokku ja veetakse külmikautoga minema, et seda kasutada juba uues kohas.
VALE-DMITRI
Kuna endiselt napib Jõgeva linnas avalikke käimlaid, kus saaks oma hädadele lahenduse, siis otsustas linnavalitsus asja tõsisemalt käsile võtta.
Allakirjutanu teab, et on olemas kaks tasulist WCd: bussikeskuses ja kaubahallis, ent teistes linnaosades puuduvad sellised asutused täiesti. Linnavalitsus vaagis asja igakülgselt ja otsustas järgmist: uusi käimlaid ehitama ei hakata, sest vastavalt euronõuetele ehitatud ihukergendusasutused oleksid liialt kallid, samuti oleks linnale koormav pidada ülal teenindavat personali. Samas aga ei tohi inimesi oma hädas abita jätta. Koostöös Eesti Telefoniga töötati välja lahendus. Seatakse sisse vastav hädaabinumber, mis toimiks samalaadselt teiste sellesarnaste numbritega. Inimene, kel keset linna tekib häda, peab lihtsalt minema lähima taksofonini ja helistama hädaabinumbril. Kõne võtab vastu erikoolitusega ametnik, kes kodaniku ära kuulab ja tema murest aru saab.
VALE-DMITRI
Esmaspäeva pealelõunal seisid Jõgeva linnavalitsuse ees kapid. Peksa ei saanud õnneks keegi.
***
Ülemaailmsesse huumorisõnastikku kanti mõisted sõdur ja sõjavägi.
***
Märtsi lõpupoole tegi linnapea hr A. Paju oma eramukrundil diskot. Muusika mängis piisava valjusega, et ka mõnekümne meetri kauguselt möödujad oma osa saaks. Üritus oli tasuta.
***
Mihhailov väidab, et tema ja Dobermanni vahel pole kunagi midagi olnud. Inimesed on lihtsalt asjast valesti aru saanud.
SPORT
Tähe esindusmeeskond oli poolfinaalides võidukas
Möödunud nädalavahetusel toimusid Tallinnas Kristiine spordihoones tänavuste saalibändi Eesti meistrivõistluste play off mängud (poolfinaalid). Tähe esindusmeeskond alistas kahes kohtumises Nõmme saalibändiklubi võistkonna.
Nagu alati, sõitsid SK Jõgeva Tähe esindusmeeskonna liikmed Tallinnasse reipas ja võitlustahet täis meeleolus. Laupäeval kohtuti Nõmme saalibändiklubiga. Et ees ootas poolfinaal, oli Tähe meeskond võistlusteks põhjalikult valmistunud. Tänu pingelistele treeningutele õnnestus Nõmme saalibändiklubi alistada ülimalt ülekaalukalt 14:0. Tähe väravat kaitses Veiko Raudsepp. Vastase väravat tabasid kõige sagedamini sellised kauaaegsete kogemustega spordimehed nagu Andrus Tõruke, Andro Sõber, vennad Raul ja Rein Kivi ning kapten Marko Saksing.
Pühapäeval kohtusid Tähe ja Nõmme saalibändimängijad taas. Sel päeval oli Tähe esindusmeeskonna liikmeid tabanud teatud pingelangus. Nõmme meeskonna väravavaht Vahur Põder tegi aga head tööd. Lõpptulemusena olid Jõgeva spordimehed siiski osavamad ja kiiremad, mistõttu vastast võideti 8:2. Tähe väravat valvas selles mängus Mati Tali.
"Nõmme saalibändiklubi on tänavustel Eesti meistrivõistlustel mõnegi mängu võitnud, kuid meie meeskonnale on nad kõikides mängudes alla jäänud," ütles Jõgeva Tähe juhatuse esimees Marko Saksing.
Aprilli lõpul peetakse Jõgeval ja Tallinnas tänavuste saalibändimeistrivõistluste finaalmängud. 16. aprillil saab teoks rahvusvaheline võistlus, kus Tähe vastasteks on noored saalibändimängijad Lätist.
JAAN LUKAS
Kokkuvõtteks talialadest ja mängudest
Vabariigi ühised Jõud IX ja valdade IX talimängud toimusid sel aastal Otepää mail.
Maakondadele olid kavas suusatamine (43,2) ja suusaorienteerumine (36) ning lisaks nende alade punktidele liideti maakonna kahe parema valla punktid. Nende nelja näitaja punktide summeerimine andis maakonnale tubli 7. koha. Kui suusaalad andsid mõlemal alal 10. koha punktid, siis kahe valla punktid Jõgevalt ja Tabiverelt veel 46 p, seega kokku 125,2 p. Kolm paremat maakonda olid Tartu, Harju ja Pärnu.
Talvel on eelisalaks suusatamine, koefitsiendiga 1,2 ning samaväärselt suvemängudel kergejõustik. Põhialal suusatamises oli maakonnast väljas ainult kolm valda. Parimana kogus Palamuse tosinajagu võistlejaga 570 p ja oli sellega 21. Seda ainult individuaaldistantsidega, osalemine teatesõitudes oleks vallale andnud koha esikümnes ning üle 10 lisapunkti. Paari võistlejaga esinenud Tabivere ja Jõgeva olid neljandas kümnes.
Palamuse valla hea koha eest suusatamises on alati hea seisnud tuntud suusamees ja treener Ain Vahtra, seda koos abikaasa Ellega. Maakonna parimad suusakohad saavutati naisveteranide teises grupis. Ainuke medal tuli siit ja selle võitis tuntud spordimehe Kalev Raudsepa abikaasa Marje, saades hõbemedali. Ka järgnev parim, viies koht kuulus samas klassis võistelnud Elle Vahtrale. Kahekümne parima hulka jõudsid veel Ain Vahtra ja Vello Pütsep meesveteranide teises grupis ning noortest Eeri ja Ahti Vahtra, Marju Velström, Aivar Kolga ja Kurmo Neemela. Punkte tõid 80 paremat kohta nii individuaaldistantsidel kui ka teatesõitudes.
Orienteerumises esindas maakonda ainult Toomas Puss, kohad olid tal teises kümnes. Males oli meie valdadest esindatud ainult Jõgeva (4. koht) ja Tabivere (21.-24. koht). Kabes osales ainult Jõgeva vald (17.-20. koht). Lauatennises osales meilt samuti kaks valda: Palamuse 17.-20. ning Tabivere 15. koht. Meeste korvpallis olid alagruppides kahe valla esindused, Jõgeva jagas 10.-15. kohta.
Üldse oli valdadele kavas seitse ala. Jõgeva vald osales neljal alal, olles üldkokkuvõttes 18. Kohaga võib rahul olla, õige koht vallale oleks esikümnes. Ka Tabivere oli esindatud nelja alaga, kokkuvõttes 28. koht, Palamuse kahe ala kohad andsid 37. koha.
Üldse osales 75 valda, umbes 30% valdade koguarvust. Seega on seis tervikuna hädine nii meil kui ka mujal. Kas samaviisi jätkatakse ka suvemängudel, see selgub kolme kuu pärast. Aeg oleks asuda tegutsema, nämmutamisega sporti edasi ei vii, tööd on vaja teha. Vast leidub veel arutelule jätkajaid.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Looduskaitsjad paluvad Alam-Pedja huntidele jahirahu
Looduskaitsjad on pöördunud Tartu- ja Jõgevamaa jahimeeste poole palvega Alam-Pedja kaitsealal elavat hundikarja säilitada, Puurmani piirkonna elanikud pole aga sugugi vaimustuses teadmisest, et hundikari tegutseb otse nende kodu külje all.
Tartu, Jõgeva ja Viljandimaal laiuval Alam-Pedja kaitsealal elab praegu kaheksa hunti. Kuna loomad ei tunnista inimeste poolt maha märgitud piire ja liiguvad ringi ka väljaspool kaitseala, kardavad looduskaitsjad, et hundid võivad kohalike jahimeeste saagiks langeda.
"AlamPedja huntide kaitseks võiks kehtestada puhvertsooni, kus jahimehed loomi ei kimbutaks. Mõistlik oleks suurkiskjate majandamise ja arvukuse osas jahimeestega kokkuleppele jõuda," ütles kaitseala haldava LKÜ Kotkas juhataja Einar Tammur Jõgevamaa jahindusnõukogu viimasel koosolekul.
Põltsamaa jahiseltsi esimees Udo Vellend kinnitas, et kaitseala ümbrus on piirkonna jahimeeste jaoks alati olnud vaikne tsoon, kus pole kogu seltsi tegevusaja jooksul ühtegi hunti lastud. Kindlat lubadust, et hunte edaspidigi säästetakse, ei saanud Vellend aga anda.
"Jahimeestel on võimatu vahet teha, kas metsas püssi ette sattunud hunt on pärit kaitsealalt või kusagilt kaugemalt. Kui looduskaitsjad soovivad Alam-Pedja hundikarja säilitada, peab kaitseala leidma vahendeid huntide märgistamiseks," ütles Jõgevamaa jahindusnõukogu esimees Jüri Morozov.
Puurmani valla elanikud on käinud nii jahimeestele kui ka keskkonnateenistusele kaebamas, et hundid muutuvad üha jultunumaks. "Inimesed kardavad lapsi kooli saata, sest hundid hulguvad päise päeva ajal ringi - neid on nähtud raielankidel, talude lähedal ja suure maantee ääres," kurtis Pikknurme metsaülem Aadu Koll. "Ühe metsaäärse talu koerast jätsid hundid hiljuti järele ainult saba. Paar päeva hiljem tuli viieliikmeline hundikari keset päeva teise peni järele, kuid peremees hirmutas hundid minema."
Jahimehed ennustavad peale kohaliku rahva meelepaha teisigi probleeme. "Niipea, kui loome huntidele nö reservaadi, on kohe salakütid platsis. Lisaks teistele loomadele võivad nende saagiks langeda ka hundid, sest salakütti ei huvita, kas hunt on märgistatud või mitte," hoiatas Jüri Morozov.
ULVI KALVIST
Jõgevamaa kalurid nõuavad seadusemuudatusi
Märtsi lõpus Kasepääle nõupidamisele kogunenud Jõgevamaa
kutselised kalurid tegid keskkonnaministeeriumile, Riigikogu liikmetele ja Kalurite Liidule ettepaneku parandada kalandust reguleerivaid õigusakte.
Ühiselt koostatud kirjas taotlevad kalurid nii kalapüügiseaduse kui ka eeskirja muutmist, samuti vajab kalurite hinnangul täpsustamist kalapüügiandmete esitamise ning kutselise kalapüügi lubade väljastamise kord.
Peipsi järvel soovitavad kalurid lugeda üheks võrguks võrk, mille kõrgus lappes on 3 m ja pikkus 70 m. Kui võrk on poole lühem, tuleks see kalurite arvates lugeda pooleks võrguks. Kaluri haigestumise korral peaks ka kellelgi teisel olema õigus püügiloale kantud püüniseid kontrollida ja välja võtta. Haige kaluri püügiloa asendamiseks kulub praegu vähemalt viis päeva. Samuti tuleks järelevalve tõhustamiseks märkida püügiloa taotlusele sadam, kus kalur randub, ja kanda see püügipäevikusse.
"Kalapüügiseaduses soovitavad kalurid konkretiseerida kutselise kaluri mõistet. Peipsil saaks lähtuda võrkude arvust: võrgupüügil peaks kutselisel kaluril olema vähemalt kümne, mõrrapüügil ühe mõrraga luba," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves. "Põhjenduseks toodi, et ühe-kahe võrguga püügiõiguse korral ei saa rääkida kutselistest kaluritest."
Lisaks soovivad kutselised kalurid, et väikefirmade ja talunike huvide kaitseks müüdaks enampakkumisel mitte rohkem kui 5% püünistest. Selgelt lahtikirjutamist vajab ka püügipäeviku täitmine - praegu kehtivaid õigusakte tõlgendavad kalurid ja keskkonnainspektorid erinevalt.
ULVI KALVIST
Laupäeval koguneti Siimustisse neljandat aastat järjest Eeva Niinivaara stipendiumi üleandmisele. Esmakordselt pärast stipendiumiasutaja enda lahkumist.
Esimest korda oli see kokkusaamine ühte viidud Jõgeva valla koolide koduteemaliste omaloominguliste luuletuste ja jutustuste lõppvooruga. Sõnumit kodust ja kodule kandsid mõlemad - laste kirjutised kodust ja Eeva Niinivaara asutatud omanimeline stipendium sünnikodu kandist võrsunud noorte toetamiseks nende pürgimustes vahendada ja uurida eesti ja soome keelt ning kultuuri.
Stipendium kahele noorele mehele
Neljandat korda välja antud Eeva Niinivaara stipendiumi on nüüdseks saanud kokku seitse noort inimest, kes kõik on olnud Jõgeva Ühisgümnaasiumist ning suures enamuses teinud oma töid õpetaja Helge Maripuu käe all.
Tänavused stipendiumisaajad olid sama kooli XI a klassi õpilased Tarmo Teras ja Ülar Tooming, kes olid teinud uurimustöö teemal "Kodutanumalt Euroopasse. Eeva Niinivaara - Jõgeva vallast võrsunud Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor". Töö koostajad olid ühtlasi tõmmanud paralleele kahe kodukandist pärit kuulsa naise - Eeva Niinivaara ja Betti Alveri - elukäigu ja loomingu vahele. Siimustis oli kohal üks uurimustöö autoritest Tarmo Teras, kes koos klassiõdedega õpetaja Helge Maripuu juhendamisel sellest tööst ka ilmeka kava ehk lühitutvustuse esitasid.
Stipendiume olid tulnud üle andma Soome Instituudi juhataja Martti Turtola ning sama instituudi kultuurisekretär Tuija Kokko. Ühtlasi olid mõlemad külalised arvatud ka ¾üriisse, kes kuulas omaloomingukonkursi lõppvooru tulnud luuletusi ja jutustusi noorte autorite eneste esituses ning selgitas välja parimad. Lisaks neile aitasid laste loomingut hinnata Helge Maripuu, Jõgeva valla kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Marika Prave ning värske stipendiaat Tarmo Teras.
Maalapsed ei igatsegi linna
Kõigi kaheksateistkümne lõppvooru jõudnud töö autorid olid ka ise kohal. Nagu kinnitas päeva sisse juhatades Marika Prave, oli ¾ürii mõeldud mitte niivõrd hinnangut andma, kui just autoritele indu ja tublidust soovima.
Esinejad teadustas välja Siimusti Algkooli juhataja Kaja Reimann. Enne seda aga lõid teemakohase meeleolu oma lauludega Siimusti
kooli laululapsed. Osalejaid oli kolmest erinevast vanusegrupist nii Laiuse, Vaimastvere, Siimusti koolist kui ka Kuremaa Lasteaed-Algkoolist. Kõik lapsed olid kirjutanud oma kodud ilusateks ja ainukordseteks ning üheski kirjatöös ei olnud soovi kunagi elada linnas. Mõnigi oli näinud oma koduõuest küla, valla ja maakonna kaudu kogu Eestimaad ja maailma, oli ajaloolisi ülevaateid ja mõtlemapanevaid probleeme keskkonnasäästlikkusest haldusreformini välja.
Auhinna said I-III klassidest luuletuse eest Sten Kütt Vaimasteverest ja jutustuse eest Janar Kuusik Siimustist. IV-VI klassidest tunnistati parima luuletuse autoriks Liina Palm Laiuselt ning parima jutustuse oli kirjutanud Kaisa Kulasalu Kuremaalt. VII-IX klasside õpilastest tegi parima luuletuse Karmo Kurvits Laiuselt ning parima jutustuse Jaanika Jegorova Vaimastverest. Vallavalitsuse tänukirja said ka kõik teised osalenud ning neid juhendanud õpetajad.
Soome Instituudi kultuurisekretär Tuija Kokko hindas konkurssi vaid ühe hüüdlausega: "Milline potentsiaal ja anne siin leidub!"
Päeva läbiviijad olid Siimusti kultuuriselts, raamatukogu ja algkool Jõgeva vallavalitsuse mõistval ja käegakatsutaval toel. Päeva lõppedes asetati ühiselt lilled Eeva Niinivaara sünnikodu kohale asetatud kivi juurde Pällurile. Taaskohtumine Siimustis Eeva Niinivaaraga mälestustes on ilmselt detsembrikuus tema sünniaastapäeva paiku kirjanduskonverentsil.
VAIKE KÄOSAAR
Mesikäpp tatsab Siimusti lauluväljakul
Karu on jõudnud üsna Jõgeva lähistele - eelmisel nädalal nähti Siimusti lauluväljakul pruunkaru jälgi.
"Karu oli tulnud lauluväljakule Lombi puukooli poolt ning läinud Kurista suunas. Selgetel jälgedel olid näha pikkade küüniste jäljendid," rääkis Jõgeva ilmajaama juhataja Toomas Puss. Nõnda linna lähedal pole karujälgi kohanud ka Hannes Kranich, kes oli Pussil abiks lumikatte mõõdistamisel, mida tehakse iga viie ööpäeva tagant. Ilmajaama töötajad käivad metsas üsna sageli, sest regulaarseid metsavaatlusi hakati tegema paar aastat tagasi. Vaatluse all on ka Kassinurme mägede ja Ellakvere küla lähedased metsad.
Ilmavaatlejad soovitasid olla ettevaatlikumad ka linnalähedastes metsades, sest karule ei tarvitse inimesega kohtumine alati meeldida.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Käesoleva aasta kolme kuu kokkuvõttes tuleb taas kord tõdeda, et kuritegevuse tõusu pole suudetud peatada. Kolme kuuga on sooritatud mullusega võrreldes 38 kuritegu enam. Läinud aasta algusest vähem on kuritegusid registreeritud Palamuse, Puurmani, Kasepää, Saare ja Pala vallas ning Põltsamaa linnas. Kõigi peale kokku on seda vähenemist 22 kuriteofakti. Kasv on seotud salajaste vargustega ehk 46 vargust on tänavu olnud rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Metalli on varastatud 45 korral, mullusest 27 võrra rohkem. Metallivargustest moodustavad suurema osa õhuliinide vargused. 45 metallivargusest oli elektriliini vargusi 24. Mullusest vähem oli tänavu metsavargusi - 2000. a 21 vargust, tänavu 15. Stabiilseks on jäänud röövimiste ja avalike varguste juhtumid, vähem oli väljapressimist ja tunduvalt vähem ärandamist, samuti purjuspäi korduvalt sõidukijuhtimist. Salajased vargused moodustavad kuritegude üldarvust 72,59%, metallivargused salajastest vargusest 22,95%. Kõikide kuritegude üldmahus on metallivarguste osakaal 16,6%.
Ärandatud autodest varastati makid
Ööl vastu laupäeva ärandati Põltsamaal kaks autot: VAZ 21011 ja 21051. Üks aeti ära Õuna 5 maja kõrvalt, teine Pajusi 2 maja eest. Pärastlõunal leiti autod Kuningamäelt. Autodest olid varastatud automakid kõlaritega.
Laupäeval, kui videvikuks hakkas kiskuma, märgati Põltsamaa vallas Tuiatu küla metsas püssidega kahte meest. Kahtlustati, et mehed on salakütid. Siis aga leiti ühe mehe jahipüss ja ilmnes, et see on politseis registreerimata relv. Teine mees jõudis relva ära peita. Algul võeti Rein ja Jaak vahi alla, pärast ülekuulamist teine meestest vabastati vahi alt.
Võeti ära mobiiltelefon ja rahakott
Laupäeva hilisõhtul teatati Tabiverest, et ühes aleviku korteris ühise alkoholipruukimise käigus tungiti kallale 1969. a sündinud mittekohalikule mehele ning võeti ära mobiiltelefon Ericsson ja rahakott umbes 1600 krooniga. Eelnevalt peksti teda näo piirkonda rusikatega.
Laupäeva pärastlõunal olid ühes korteris koos kolm meest, kes vähem, kes rohkem kangemat pruukinud. Kahel koosistujal tekkisid teravad lahkhelid ja asi kiskus kakluseks. Kolmas läks halvema ärahoidmiseks naabrusest abi kutsuma. Juhtus aga, et appi tulija sai ka ise lüüa ja ikkagi tuli kutsuda politsei. Appi rutanu lööja pandi end välja magama politseisse.
Tanel Kaiaverest ei tulnud kutse peale politseisse, kuhu teda kutsuti ühe kriminaalasja uurimise tarbel. Maarja alevikus märkas mees politseinikke ja pistis jooksu. Jooksja polnud ta kuigi hea ja peeti pea kinni. Osutus ka, et ta on tugevas joobes. Alkomeetriga mõõdeti joovet üle 3 promilli. Siis hakkas mees kurtma, et tal on paha. Kiirabiga viidi ta Jõgeva haiglasse. Seal aga hüppas ta ühel momendil läbi akna välja ja seekord jõudis varju joosta. Mees leiti üles esmaspäeval Patjalast. Ta seletas, et oli kaks ööpäeva end metsas politsei eest varjanud, külm ja nälg ajanud metsast välja.
Ööl vastu pühapäeva murti Jõgeval sisse Suur 21 kodumasinate remonditöökoja laoruumidesse, puukuuri ja autosse. Auto Nissan King oli pargitud hoovile, sellest viidi ära automakk. Laoruumidest varastati kodumasinate tagavaraosi ligemale 30 000 krooni väärtuses.
Laupäeva õhtul kella seitsme paiku tekitas alkoholijoobes Imant (1961) oma korteris Puurmani alevikus tulekahju. Süttisid ka naaberkorterite uksed. Süüdlane ise sai kehavigastusi ja talle osutati esmaabi, ühtlasi peeti aga kinni kuriteos kahtlustatavana.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +6°C ... +14°C.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub edela- ja läänetuul 9-13 m/s. Õhutemperatuur öösel +2°C ... +5°C, päeval +5°C ... +11°C.
Teisipäev, 10. aprill 2001. a.
Jorh Adniel sai huumoripreemia
RIINA MÄGI
Jõgevamaal on sündimus endiselt väike
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
KALLE JÜRGENSON,
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees,
Isamaaliit
KIRJAD
JÜRI GINTER
VÄINO KORELA,
Isamaaliidu Mustvee osakonna esimees
Edgar Savisaar kaotas Urmas Lahele
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
Haldusreform selleks korraks ühel pool
10. aprill 2001. a
Kitzinger Progress ekspordib kõrgetasemelist käsitsitööd
RAIVO SIHVER
OÜ Puidukaubandus kaebas töötajate palganõuded edasi
RAIVO SIHVER
Pankrotihaldur vaidlustas rendilepingu
JAAN LUKAS
Tuludeklaratsioone esitati mullusest vähem
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
DR NOORMEES (mkiis)
REPORTAA®
VALE-DMITRI
Hirmutatud by MOE GURU
(moe parem käsi & sinu võimalik eestkostja)
VALE-DMITRI
VALE-DMITRI
Tähe esindusmeeskond oli poolfinaalides võidukas
JAAN LUKAS
Kokkuvõtteks talialadest ja mängudest
SULEV LUHT
Looduskaitsjad paluvad Alam-Pedja huntidele jahirahu
ULVI KALVIST
Jõgevamaa kalurid nõuavad seadusemuudatusi
ULVI KALVIST
VAIKE KÄOSAAR
Mesikäpp tatsab Siimusti lauluväljakul
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Ärandatud autodest varastati makid
Võeti ära mobiiltelefon ja rahakott
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja