Vooremaa
Neljapäev, 10. mai 2001. a.
Sisukord
Kes külvab, kes lõikab

Katsetöölised Elena Kool, Leili Naumova ja Eeva Kalbin jaanuaris kastidesse külvatud otra lõikamas: tänu kasvuhoonetsüklile võidavad odraaretajad oma töös terve aasta. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Kui üldiselt on Eestimaa põllumehed praegu ametis viljakülviga, siis Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kasvuhoones käis esmaspäeval hoopis viljalõikus: katsetöölised koristasid jaanuari lõpus kastidesse külvatud otra.

Kombaini selleks vaja polnud: 41 kastist vilja koristamiseks piisas kolmest teravate nugadega katsetöölisest. Ning eelkõige läks selle töö juures vaja mitte jõudu, vaid hoolikust: kõigi 103 ristlusvariandi seemnetest kasvanud viljapead tuli köita eraldi kimpudesse.

Kasvuhoonesse kastidesse külvatigi möödunud aastal ristlusest tulnud seemned. Ristlus on õige peenike töö ja seda toimetavad katsetöölised jaanipäeva paiku katsepõllul: üht sorti viljataime õitelt eemaldatakse tolmukad ning viljastatakse õied teise sordi õietolmuga.

"Oder on üsna sõnakuulelik: selle ristlusvariandid naljalt saagita ei jäta. Nisu on näiteks palju kapriissem: kui võõras tolm ikka ei meeldi, jätab terad kasvatamata ja kõik," ütles katsetööline Eeva Kalbin.

Kasvuhoonesse külvatakse ristlusest tulnud seemned selleks, et võita sordiaretuses üks aasta: esmaspäeval koristatud terad külvatakse kümmekonna päeva pärast katseaia ruutmeetristele lappidele ning sügiseks saadakse juba uue põlvkonna saak. Uusi odrasorte ei saa loomulikult kõigist 103 variandist, vaid mõnest üksikust.

"Aretaja ristab sorte loomulikult lootuses, et järglased pärivad vanemate paremad omadused, ent pahatihti tuleb neil pärast nentida, et pärisid halvemad," ütles Eeva Kalbin. Ning ka soodsa kombinatsiooni puhul võtab sordi nime vääriva tulemuseni jõudmine kümmekond aastat. Üks aasta võitu on seepärast suur asi.


Hinges pidu

"Esimese põlvkonna kasvuhoones kasvatamist on instituudis praktiseeritud ammu, ent vahepealsetel kitsastel aegadel jäi see kütteprobleemide tõttu soiku," ütles sordiaretuse instituudi teadur, odraaretaja Ülle Tamm. "Instituudi aretuskompleksi möödunud aastal Hollandi-Eesti ühisprojekti tulemusena renoveeritud kasvuhoone andis uued võimalused ning nüüd saime üle mitme aasta taas kevadel vilja lõigata. Kuna renoveeritud kasvuhoones on stabiilne temperatuur ja tõhus lisavalgustus, kasvas vili ilus ning lõikuspäeval on hinges lausa pidu."

Odraaretajatelt (peale Ülle Tamme tegelevad instituudis selle alaga ka tema vanemad Ivi ja Hans Küüts) ootavad Eesti põllumehed praegu eelkõige häid söödaodra sorte, ent unarusse pole jäetud ka õlleotra.


Kesk õitsvaid lilli

Oder pole muidugi ainus põllukultuur, mille aretusprotsessi kasvuhoonetsükli abil kiirendatakse. Peatselt saavad küpseks ka odraga ühel ajal külvatud suvinisu ja kaer (neid kaste on, tõsi küll, vaid mõned), labori spetsiaalsest taimekülmikust on kasvuhoonesse toodud rohetavad talinisukastid, odra pinna võtavad enda alla aga kastid, millesse on külvatud eelidandatud ristiku ja lutserniseemned. Kasvuhoonekompleksi ühes vanemas osas paotavad tasapisi õisi kartulitaimed ning katsetööline Tiina Uusmaa on teinud juba esimesed ristlused: täpselt kartuliaretajate ette antud tabeli järgi. Aretusest vabadel pindadel kasvatatakse aga aretuskompleksi perenaise Sirja Ohaka juhtimisel igat sorti köögivilja ja lilletaimi ning need on enamasti juba müügiküpsed. Nii et esmaspäevane odralõikus käis kesk õitsvaid lilli, nagu laulusalmis öeldakse.

"Tänavu pakume esimest korda juba rõdukastidesse ja ripppottidesse istutatud õitsvaid lilletaimi. Loodetavasti aitab see meie halle karpmaju ometi natuke rõõmsailmelisemateks muuta," ütles Sirja Ohakas.

RIINA MÄGI


Võlausaldajad otsustasid ASi Eesti Taluvõi likvideerida

Teisipäeval Tallinnas toimunud ASi Eesti Taluvõi võlausaldajate üldkoosolek otsustas firma tegevuse lõpetada, selle likvideerida ning kustutada ettevõtte registrist.

Võlausaldajad kinnitasid pankrotihalduriks Toomas Saarma ja valisid kolmeliikmelise toimkonna, kes selgitab välja varade tegeliku koosseisu. Teisipäevaks oli laekunud 12,3 miljoni krooni ulatuses nõudeid.

Jõgeva piimatootjate esindajatena osalesid koosolekul juristid Terje Mikk ja Tarmo Menets. Nad esitasid pankrotihaldurile õigeaegselt 139 piimatootja ja firma 1,1 miljoni krooni suurused nõudeavaldused. Üldse müüs ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadile piima 267 lehmapidajat. Kombinaat võlgneb neile ligi 1,5 miljonit krooni.

Tarmo Menetsi sõnul ei osalenud koosolekul kahjuks teised Jõgevamaa suured võlausaldajad, nagu AS Eksar Transoil ja AS Cobra Grupp. Seetõttu jäid koosolekul domineerima Tallinna ja Pärnu võlausaldajate hääled. "Saime sellest liiga hilja teada, kuid nõude ASi Eesti Taluvõi vastu esitame kindlasti. Selleks on veel üks kuu aega," lausus Vooremaale ASi Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk.

Vastavalt pankrotiseadusele on võlausaldajad kohustatud kahe kuu jooksul peale pankroti väljakuulutamist, see on ajalehes ilmumise päevast alates, esitama haldurile võlanõude. Viimane võlanõuete esitamise tähtaeg on 14. juuni. Pankrotihaldur Toomas Saarma oli ASi Eesti Taluvõi töötajatega töölepingud juba varem lõpetanud.

ASi Eesti Taluvõi pankrotistumise tõttu jättis Jõgeva Maakohus oma 12. aprilli määrusega ASi Eesti Maapank 3,2 miljoni krooni suuruse hagi ASi Eesti Taluvõi vastu läbi vaatamata. Kinnitamata andmetel rendib firma ruume ja seadmeid uus firma, kes ostab piima ja turustab toodangut väljaspool maakonda. Tarmo Menetsi andmetel sel koosolekul rendisuhteid ei arutatud.

RAIVO SIHVER


Peeter Tulviste alustas valimiskampaaniat Jõgevamaal

Teisipäeval viibis Jõgeval Isamaaliidu presidendikandidaat Peeter Tulviste, kes kohtus Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis Jõgeva linnavolikogu valimisliidu Oma Linn liikmete ja toetajatega.

Kohtumist praeguse Tartu linnavolikogu esimehe Peeter Tulvistega juhtis Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp. Jõgevamaalased esitasid Peeter Tulvistele küsimusi Eesti poliitika ja majanduselust, presidendi valimisest ja võimalikust tegevusest riigipeana.

"Paljusid valuküsimusi saaks vältida, kui riiklikult oluliste otsuste tegemisel inimestelt nõu küsitaks. Ainult kriminaalkoodeksi koostamisel ei pea küsima, kuidas suhtuvad sellesse kurjategijad," ütles Peeter Tulviste. Presidendikandidaat peab eetiliseks varianti, kus ühe või teise haldusala minister ametist lahkub, kui tema tegevusvaldkonnas midagi negatiivset juhtub. "Näiteks kui välisriikides mõni suurem sild laguneb, astub tavakohaselt tagasi teedeminister," lisas ta.

Peeter Tulviste arvates valivad Eesti Vabariigi uue presidendi valijamehed, kuid ta ei pea võimatuks ka valimiste õnnestumist Riigikogus.

Kohtumisel Peeter Tulvistega viibisid ka Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees, ekspeaminister Mart Siimann, kes nagu Peeter Tulvistegi on psühholoog, ning Jõgevamaa eksmaavanem, nüüdne ettevõtja Priit Saksing ja Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt.

Järgmine kord kavatsevad valimisliidu Oma Linn liikmed kohtuda Reformierakonna presidendikandidaadi Toomas Saviga. "Kui presidendi valivad valijamehed, on ka Oma Linna esindajatel võimalus kaasa rääkida presidendivalimistel," ütles Vello Mäesepp.

JAAN LUKAS



ARVAMUS

Jõgeval suletakse aktiivravihaigla

Arvatavasti hakkavad Jõgevamaa elanikud tulevikus tõsisemat arstiabi saama Tartus, sest tervishoiualastes arengukavades pole Jõgevale aktiivravihaiglat planeeritud. Jõgeva haigla direktor Meelis Pauklin peab reaalseks, et sellel raviasutusel on edaspidi võimalus spetsialiseeruda hooldus-, järel- või pikaravile.

Kuivõrd ja mis tasemel on erinevates arengukavades ja projektides Jõgeva haigla tulevikku käsitletud?

"Rootsi ekspertide koostatud Eesti tervishoiu arengukavas kuni 2015. aastani pole Jõgevale aktiivravihaiglat ette nähtud. Aktiivravihaigla on raviasutus, kus tegeletakse patsientide aktiivse ravimise, mitte taastus või hooldusraviga. Tartu Ülikooli Kliinikumis valminud Lõuna Eesti tervishoiu arengukavas on aktiivravihaiglad planeeritud Tartusse, Viljandisse ja Võrru. Selle projekti käigus peetakse silmas, et kõnealustes haiglates on üsna vähe voodikohti. Nii on tarvis ka haiglaid, kuhu saata patsiente järel- või hooldusravile. Selliseks raviasutuseks võikski saada Jõgeva haigla."

Miks üldse telliti rootslastelt tervishoiualased arengukavad, kas Eesti spetsialistid poleks nende koostamisega ise toime tulnud?

"Kindlasti leidub Eestis inimesi, kes suudaks vajalikke projekte teha. Samas puuduvad meil kogemused põhjalikumateks tervishoiualasteks ümberkorraldusteks. Põhja-ja Lääne-Euroopas on kõnealused protsessid aga juba toimunud. Probleem on selles, kas Rootsi eksperdid hindavad õigesti meie tegelikku majanduslikku olukorda, näiteks saavad aru, et Eesti inimeste liikumisvõimalused on rahapuudusel sageli piiratud."

Kes Jõgeva haigla ja teiste maakonnahaiglate saatuse lõplikult otsustab?

"Tegelikult pole selles suhtes täielikku selgust. Sotsiaalministeerium annab välja tegevusloa, mille saamiseks peavad raviasutuse ruumid, aparatuur ja töötajaskond vastama kehtivatele nõuetele. Kõige olulisemaks institutsiooniks on haiglate tuleviku suhtes aga haigekassa, kes otsustab, kas sõlmib haiglaga teenuste ostmise lepingu või mitte.

Ühtlasi tuleks öelda, et väga kiiresti Jõgeva haiglas suuri muudatusi oodata pole. Rootsi ekspertide koostatud arengukavas on planeeritud Tartusse uue haigla ehitamine, mis peaks valmima 2005.-2006. aastal."

Millise ravikvaliteediga võiks Jõgevamaa patsient tulevikus arvestada?

"Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtud ravi suhtes ei tohiks kellelgi pretensioone olla. Ülikooli Kliinikum on Tallinna suurte haiglate kõrval tuntud kõrgekvaliteedilise ravi poolest. Eeldatavasti kaasnevad aga ravi kätte saadavusega suuremad majandusmured. Kui iga väiksema uuringu pärast peab Tartusse sõitma, on ravikulud suured."

Ehk võiks Jõgeval tulevikus olla hoopis munitsipaalhaigla?

"Haigla munitsipaliseerimine peaks üsnagi mõeldav variant olema. Sel juhul oleksid haigla omanikud omavalitsused, kellelt haigekassa teenust ostaks. Pean võimalikuks ka lahendust, kus Jõgeva haigla ühes osas tegeletakse hooldus- või järelraviga, teises osas oleks aga hooldekodu. Vajadus hooldekodu järele on olemas, sest vanurite arv kasvab. Lustivere hooldekodu ei vasta kaasaja nõuetele. Samuti võiks haiglahoonesse mahtuda Võisiku hooldekodu üks osakondi, sest hooldusasutus on praegu ülerahvastatud."

Kas Jõgeva haiglas on ka juba tänavu mõne osakonna sulgemist või voodikohtade arvu vähendamist planeeritud?

"Selliseid muudatusi kavas pole. Teatud mõttes korraldatakse haigla töö ümber suveperioodil. Juulis ei võeta sünnitusosakonnas vastu sünnitusi ja kirurgiaosakonnas ei tehta operatsioone. Nii tuleb

kõnealuse raviteenuse saamiseks pöörduda Tartu meedikute poole."

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Valdade vabatahtlik ühinemine

Eelseisev haldusreform jätab Jõgevamaale tõenäoliselt vaid kolm valda, kusjuures Reformierakonna tungival nõudmisel toimub valdade liitmine vabatahtlikkuse alusel. Kuid Jõgevamaa omavalitsustest ainsana on ühinemisvalmidust üles näidanud Jõgeva linn, ülejäänud linna ja vallavolikogud suhtuvad oma halduspiiride muutmisse pigem eitavalt. Milliste hoobadega nende vabatahtlik ühinemine siis saavutatakse?

Võiks ju arvata, et omavalitsuste vabatahtliku ühinemise nõude taga on Reformierakonna varjatud soov haldusreform vaikselt põhja lasta. Kuid kui eesmärgiks on soov tulevasele presidendi valimiskogule head muljet jätta, ei ole ju mõtet seda varjata. Pigem saavad hea majandusliku mõtlemisega "oravad" suurepäraselt aru, et majanduslike motiivide loomine annab lõppkokkuvõttes paremaid tulemusi ning on riigile ka majanduslikult kasulikum kui administratiivne sundliitmine.

Pole saladus, et ühekahe erandiga ei piisa meie omavalitsustele sellest rahast, mida neil oma elanikkonnalt saadavate maksude näol koguda õnnestub. Vahe kaetakse riigieelarvest, riigi rahaga ehitatakse kooli, kultuuri ja vallamaju ning on ka selliseid valdu, mis ilma riigi toetuseta ei suuda vallavanematki ülal pidada.

Kes maksab, see tellib ka muusika. Siseminister Tarmo Loodus ütles haldusreformi radikaalsema kava vastu võtnud valitsuse istungi järgses intervjuus otsesõnu, et valitsus tegeleb aktiivselt ühinemiseks vajalike motiivide loomisega ning varsti sunnib nii mõnegi omavalitsuse majanduslik olukord ühinemisotsust langetama. Mis äraseletatult tähendab, et tõrkujate asemel hakkab rahalaev külastama hoopis neid, kes ühinemise kasulikkusest vabatahtlikult aru saavad.

Kuid mis saab nendest 25-30 protsendist praegustest omavalitsusametnikest, kes haldusreformi tulemusena oma töö peaksid kaotama? Kanda nad juba ette sotsiaalabi saajate nimekirja tähendaks Vooremaa arvates nende tublide inimeste solvamist. On ju meie linna ja vallavalitsustesse koondunud töökad, andekad ja hea haridusega inimesed, kes kindlasti tulevad edukalt toime ka erasektoris. Kui näiteks mõni praegune abivallavanem või raamatupidaja ei suuda eraettevõtjana oma võimetele ja oskustele toetudes kindlustada endale vähemalt isiklikku heaolu tagavat taset, mis kasu temast siis vallarahvale oli?

10. mai 2001. a



MAJANDUS

Esmakordselt esinevad messil majandusteadlased

Jõgeva Äriklubi korraldab 11.-12. maini spordihoones Virtus VIII Kesk-Eesti messi. Tänavuse messi korraldajate seas on Jõgeva maavanem Margus Oro, Jõgeva linnapea Ants Paju ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves.

Messile on registreeritud üle neljakümne ettevõtte ja füüsilisest isikust ettevõtja. Saal on juba mitmendat aastat täiesti välja müüdud. Algusest saati on messil osalenud AS Cobra Grupp, AS Merit Tarkvara, AS EhitusGamma ja Viljar Õispuu firma Katika. Ka Jõgeva Sordiaretuse Instituut on üks kauaaegsemaid osalejaid. "Edukad ettevõtjad on leidnud, et neile on messil osalemine kasulik. Saab tutvustada oma firmat ja sõlmida ka uusi ärikontakte. Kui see ei sünni otse messil, siis hiljem kindlasti," rääkis Vooremaale Jõgeva Äriklubi president Aivar Kokk.

Kesk-Eesti messi projektijuhi Piret Ploovitsa andmetel võtab messist osa üle viie ehitusettevõtte ja umbes sama palju infotehnoloogia alal tegutsevat firmat. Bokse omavad Eesti Ühispank, Hansapank ning neli kindlustusfirmat. IN Bro Partners korraldab laupäeval asjast huvitatutele pensionikindlustusalase seminari. Messil on võimalik tutvuda ka nahkehistööde ja juveelehetega. Kohal on kaks koolitajat - Kuremaa tehnikum ja täiskasvanutele täiendkoolitust pakkuv erafirma KEA. Samuti on esindatud kaks leivatootjat - AS Pere Leib Tartust ja AS ETK Leib Jõgeva Leivatehas. Esmakordselt on messil esindatud Kureoja jõusöödatehas. Messist võtab osa Eestis Toyota autosid müüv firma AS Valoor Tartust. Esmakordselt on esindatud ka erakonnad - Eestimaa Rahvaliit, Reformierakond ja Keskerakond. Oma esindus on veel Kaitseliidu Jõgeva maleval, Eesti Punasel Ristil, reisifirmal Cassandra, ASil ESS Lõuna, ASil Eesti Telefon, Esmofon Grupil, Vooremaal jne.

Külastajatele avatakse mess reedel kell 12. Toimuvad traditsioonilised VIPide ergomeetril sõudmise võistlused. Samuti viiakse läbi oksjon. Suurde messisaali on ehitatud lava, kus astuvad üles Jõgeva taidlejad. Kava eest hoolitseb Airi Rütter.

Reedel kella 14-16 toimub workshop ehk rahvakeeli õpikoda. Seminaril esinevad Maris Lauri Market Strategist Hansapank Marketist ja Eurointegratsiooni büroo EL koolituse talituse juhataja Keit Kasemets. Teemadeks on Eesti majandus globaliseeruvas maailmas ja Euroopa Liidu mõju Eesti ettevõtlusele. Maris Lauri käsitleb Eesti majanduse seotust maailma erinevate piirkondade ja riikidega, eriti aga lähinaabrite Soome ja Rootsiga. Ta otsib vastust küsimustele, mis toimub Euroopas ja mida on loota Venemaalt. Samuti vaeb ta USA ja Ladina-Ameerika majanduse mõju Eestile. Ligi tunniajases ettekandes puudutab Maris Lauri Eesti lähiaastate majandusarengut. Samuti uurib ta Eesti majanduse riske ja võimalusi.

Keit Kasemets räägib seminaril Euroopa Liidu mõjust Eesti ettevõtlusele. Ta tutvustab ELi siseturu põhimõtteid, regulatsioone ning nende mõju Eesti ettevõtjatele ja majandusele tervikuna. Veel peatub ta valitsuse tegevusel ELi seadusandluse ülevõtmisel ja ettevõtjatele kaasnevatel kohustustel ning nende võimalustel oma huvide kaitsmisel, seda nii Eesti kui ka ELi tasandil.

Jõgevamaa Ettevõtluskeskuse konsultandi Kersti Kurvitsa andmetel oli messil osalejatel võimalik taotleda messitoetust kuni 50% ulatuses kompenseerimisele kuuluvatest kuludest, kuid mitte rohkem kui 7000 krooni. Enamuse messil osalejate kulutused jäävadki 7000 krooni ligi. Osavõtutasu on 1000 krooni, keskmine boks maksab 2000-3000 krooni ja kulutused mööblile ning tarvikutele ulatuvad 3000-4000 kroonini. Praeguseks on rahuldatud 34 000 krooni ulatuses toetusi ja järjekorras on veel ligi 15 000 krooni eest toetusi.

"Tänavu pakkusime ettevõtjatele võimalust, et nad saavad oma ettevõtteid tutvustavaid materjale (infovoldikuid ja väiksemate toodete näidiseid) panna välja Jõgevamaa Ettevõtluskeskuse boksis. Mõned firmad on seda võimalust ka kasutanud," kommenteeris Kersti Kurvits.

Messi ülesseadmise eest kandis hoolt Tartu firma Elreko. Laupäeval toimub XI JC kevadjooks, kuhu on oodatud kõik, alates kolmeaastastest lastest kuni täiskasvanuteni. Viiakse läbi ka igaaastane ratastoolivõistlus. Distantsid algavad sajast meetrist ja lõpevad 11,2 kilomeetriga.

RAIVO SIHVER


Bussiliine ähvardatakse sulgeda

Teisipäeval toimunud nõuandvat õigust omaval Jõgeva maavalitsuse ühistranspordi komisjoni istungil võeti teadmiseks ASi Sebe informatsioon seitsme Jõgeva maakonda läbiva kaugliini sulgemisest alates 15. juunist.

Oma 30. aprilli kirjas teede ja sideministeeriumile, maa ning omavalitsustele teatab ASi Sebe juhatuse esimees Toivo Leht, et on sunnitud sulgema väga suure kahjumiga töötavad liinid, millest kaks läbivad Põltsamaad, kaks Mustveed ja kolm Jõgevat. Suletavad liinid ei pruugi aga kaduda, sest teede- ja sideministeerium peaks korraldama nende osas uue üleriigilise konkursi.


Suleti Mustvee-suunalisi liine

Istungil analüüsiti päris pikalt Jõgeva-Laiuse-Sadala-Mustvee suuna liinide täituvust ja nende majanduslikku otstarbekust. Otsustati, et kell 5.10 Mustvee-Torma-Jõgeva liini hoitakse käigus vaid mai lõpuni, põhjuseks sõitjate vähesus. OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre andmetel oli aprillis sel suunal ainult 34 sõitjat. Teatavasti avati kõnealune liin hiljuti Võtikvere ja Torma inimeste soovil, et nad jõuaksid Jõgevalt istuda Tallinna suunas sõitva bussi peale.

Otsustati veel, et alates 1. juulist kuni 13. augustini ei sõida Jõgevalt kell 16 väljuv Jõgeva-Laiuse liini buss. Kuna õhtuste Sadala-Torma-Mustvee suunal sõitvate busside täituvus jätab soovida, siis kaaluti, millist kolmest (kell 16.50, kell 18.20 ja kell 19.30) väljuvast liinist sulgeda. Nenditi, et siin oleneb palju reisirongi ja Narva-Jõgeva-Viljandi bussi väljumisaegadest, mida võidakse lähiajal muuta. Oma osa mängib ka kuni sügiseni kestev raudteeremont, kus reisironge asendavad esmaspäeval ja neljapäeval bussid. Lõpuks otsustati oodata ära vastavad sõiduaegade muudatused. Siis tullakse küsimuse juurde uuesti tagasi.

Rongiliikluse ärajäämisel jäi Pedja raudteejaama ümbruse rahvas ühistranspordita. Jõgeva vald tuli ses osas rahva soovidele vastu ja pikendas õpilasliini kuni Jõgevani. Kuna liinipikendus kandis maakondliku liini pitserit, taotles Jõgeva vald dotatsiooni maavalitsuselt. Komisjon otsustaski teha vastavasisulise taotluse maavanemale ja rahuldada valla doteerimisvajadused kolme kuu ulatuses. Edasi on kavas teenindada sealseid reisijaid uue maakonnaliini abil.

Jõgeva maavalitsus koos Tabivere ja Jõgeva vallaga taotles reisirongidele täiendavaid peatusi Tabiveresse ja Pedjasse. Algselt vastati Tabivere vallavanemale Aare Aunapile, et kui vald selleks raha eraldab, siis tehakse peatus. Peatusi aga ei avatud ja ka vastavat informatsiooni ei omata.


ASi Tarbus liine topelt doteerima ei hakatud

Täiendavate liinide avamisel on teede- ja sideministeerium Jõgeva maavalitsuse küsitud 840 000 krooni asemel lubanud eraldada 470 000 krooni. Kuigi eraldamisotsus on olemas, ei ole praktiliselt raha maakonda veel saabunud. Puudub vastav eelarvemuudatus.

Liia Saatre andmetel muutub praeguste arvestuste kohaselt liin tasuvaks siis, kui üks liinikilomeeter annab piletitulu 2,5-3 krooni. Õhtustel Mustvee liinidel tuli ühe kilomeetri kohta piletitulu aga ainult 1,16-1,28 krooni.

Komisjoni istungil arutati ASi Tarbus taotlust Tartu maakonnaliinide nr 964 (Tartu-Tabivere-Puurmani) ja nr 986 (Tartu-Koosa-Kallaste-Assikvere-Kääpa) toetamiseks Jõgeva maakonnale eraldatud bussiliikluse sihtotstarbelistest summadest. Alternatiivina lubas AS Tarbus lõpetada liinide teenindamise Jõgeva maakonna piires.

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots informeeris komisjoni sellest, et Tartu maavalitsus doteerib kõnealuseid liine täies ulatuses. Jõgeva maavalitsuse poolne doteerimine oleks topelt. ASile Tarbus otsustati vastata, et Jõgeva maavalitsus omalt poolt neid liine doteerima ei hakka.


Otsiti väljapääsu infosulust

Bussipeatustes ei püsi sõiduplaanid kuigi kaua. Arutleti, mida ette võtta. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson tegi ettepaneku kinnitada igasse peatusse klambritega metallalusele sõiduplaani alus. Raha võiks taotleda omavalitsuste liidule eraldatud ühisrahast. Otsustatigi teha vastav pöördumine Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule.

OÜ Jõgeva Bussikeskus bussiinfot aga aidata ei osatud, sest selleks puudub seadusandlik alus. Jaan Aiaotsa arvates on telefoniinfo teenuse osutamine reisijatele OÜ Jõgeva Bussikeskus eraalgatus, mida maavalitsus rahaliselt toetada ei saa. Bussikeskus kui erafirma saab aga osutada ainult sellist teenust, mille eest tellija, antud juhul bussifirma, maksab. Kuna AS Sebe seda teenust OÜlt Jõgeva Bussikeskus ei telli, siis ei ole ka reisijal telefonitsi võimalik hankida ASi Sebe busside väljumise kohta maakonnas mingit informatsiooni.

Kuigi Vooremaa kirjutas sellest probleemist 26. aprillil, ei ole olulisi nihkeid paremuse suunas toimunud. Ainult Jõgeva linna bussipeatusse on pandud ASi Sebe busside sõiduplaan. Vabariigis on koostamisel ka vastavasisuline internetilehekülg, kust on võimalik vaadata kogu Eesti ühistranspordi andmebaasi.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Paunverre tulid kivist külalised

Palamusel, teadagi, kevadisel kooliekskursioonide ajal külalistest puudust ei tunta. Möödunud nädalal saabusid Palamuse kihelkonnakoolimuuseumisse aga väheke isevärki külalised - mitte lihast ja luust, vaid kivist, puust, pronksist, šamotist jne: muuseumis avati Endel Eduard Taniloo skulptuuride näitus.

Vaevalt, et 78-aastane tartlasest vanameister isegi teab, mitmes näitus see tema aastakümnete pikkuses loomingulises biograafias on: eriti nooruses ei osanud ta täpset arvepidamist oluliseks pidada. Elu jooksul loodud taieste arvugi on ta alles viimasel ajal lepingute ja näitusekataloogide järgi kindlaks teha üritanud ning saanud nii umbes tuhat ja peale selle. Gabariitidelt on taiesed varieerunud monumentidest pisiplastikani ning ka lemmikmaterjali pole rahutu hingega kunstnikul elu jooksul välja kujunenud: ta on kõigeproovija.

"Minu viimase aja töid on mõned kriitikud postmodernistlikeks nimetanud, aga vaevalt, et nad isegi aru said, mida nad sellega mõtlesid. Mina pole aga mingitele ismidele üldse mõelnud, vaid teinud lihtsalt, mis meeldib," ütles skulptor näituse avamisel. "Need 27 taiest, mida siin näha saab, on minu enda omanduses. Siia jõudsid need Alatskivilt ning kuna mul neid kodus kusagil hoida pole, siis pean neile pärast Palamuset jälle uue näitusepaiga otsima."


Loodusega kahasse

Kui põhiosa näitusest on väljas muuseumi ärklisaalis, siis esimesed, nö kivist külaliste sarja kuuluvad taiesed võtavad külastajat vastu juba ühe alumise korruse toa akna all.

"Nn kivist külalisi olen teinud saja ringis, kusjuures suurim neist, mis praegu Tartu Botaanikaaias paikneb, kaalub üle tonni ning väiksemad on vaksapikkused. Kui leian mõne huvitava kivi, siis vaatlen teda mõnda aega, püüan tema "hingeelu" ära tabada ning siis raiun talle näo peale," ütles Taniloo, kelle jaoks Eestimaa kivid olevat üldse üks suur mõistatus: kuidas rändrahnud ikka mannerjääga Eestisse jõudsid ja miks nad teel niisuguse kuju omandasid, kuidas põllukivid ikka aastast aastasse mullapinnale tõusevad jne.

Ärklisaalis näeb aga igasuguseid põnevaid tegelasi, kusjuures tundub, et viimasel ajal on skulptor hakanud üha rohkem koostööd tegema looduse endaga, kasutades ära metsa alt leitud põnevat puitmaterjali. Nii on sündinud näiteks "Metsa barokk", "Metsa juugend" ja "Metsa pop", "Jalga tõstev Kerberos" jt. Loomulikus rõõmsas toonis puutaieste hulgas on ka üks süngelt must puutükk: mõne aasta taguse Vihterpalu metsapõlengu tumm tunnistaja ("Vihterpalu"). "Preili Bekker" on aga omamoodi järelehüüe ühele Bekkeri firma tiibklaverile: saanud käsu Kunstnike Liidule kuulunud klaver laiali lõhkuda, otsustas muusikasõber Taniloo pilli jalad kunstitegemisel ära kasutada.


Naiste põlvedel

Näitusel on ka päris reaalseid isikuid kujutavaid skulptuurportreesid. "Dirigent" on näiteks loodud legendaarsele Juhan Simmile mõeldes (Simmi on Taniloo korduvalt portreteerinud ning üks tema portree variant on talletatud isegi Moskvas Tretjakovi Galeriis), abikaasa Heljo 1952. aastal valminud kipsportreest on Endel Taniloo mõnede detailide (Singeri õmblusmasina jms) lisamisega saanud kompositisooni nimega "Abikaasa harrastus" (kuna proua Heljo oli ka näituse avamisel, võisid kõik veenduda, et originaal ei ole portreega võrreldes just palju vananenud), omaenda keraamilise autoportree on skulptor paigutanud aga kolme naisakti põlvedele.

"Olen elu jooksul palju naisakte modelleerinud, eks ma nüüd vanast peast või nende põlvedel puhata," arvas Taniloo. Kuigi vanadus ei paista tema puhul veel ei loomingust ega ka olemisest välja: näituse avamiselgi keerutas ta Aavo Saarva kandlemängu taustal innukalt valssi.

Palamuse on talle aga üldsegi mitte võõras paik: Taniloode suguvõsa on pärit Kaiavere mõisa maadelt. Suvel, juuni lõpus on Taniloodel Tanidel-Tanilovidel Maarja Keskkoolis järjekordne suguvõsa kokkutulekki.

RIINA MÄGI


Meie isa, kes sa oled... lubatud kaitsmisele

Kohustuslikus korras kunsti tehes läheb asi üldjuhul untsu. Palamuse teatrisõpradele kujunes asjaolu, et Tallinna Pedagoogikaülikooli kaugõppetudengil Arne Tegelmannil diplomilavastuse tegemise kohustus lasus, aga lausa õnneks: vaevalt, et Mart Kivastiku tragöödia "Meie isa, kes sa oled" muidu siinsetele lavalaudadele oleks jõudnud.

Andrus Kivirähk ja Mart Kivastik, Eesti dramaturgia uue laine lipukandjad, pole ainult nime poolest sarnased, vaid neid ühendab ka nö üks veregrupp: Kivirähk on ainult natuke teravam ja lustlikum, Kivastik pehmem ja nukram. Mõlemad armastavad oma lavatükkides luua absurdihõngulise keskkonna, milles põimunud reaalsus ja irreaalsus, ning lasta selles keskkonnas toimetada isevärki grotesksetel tegelastel, kusjuures selle ekstreemsevõitu kamba tegutsemine toob kummalisel moel ilmsiks kogu ühiskonna tõmblemisi ja valupunkte.


Dzoti ava ette

"Meie isas" askeldab laval emast, isast ja kahest pojast koosnev perekond, milles üksteisest totaalselt mööda elatakse: mitte just täie mõistuse juures viibiv isa, kes kuuleb "hääli" ja unistab enda inimkonna nimel ohverdamisest, üritab oma ideesid järjekindlalt "pähe määrida" nooremale, koolipoisist pojale Raulile, kes aga põlgab isa ning mõtleb üksnes õppimisele ja tulevikus haljale oksale jõudmisele (advokaadiamet, ilus naine, maja, auto, palju raha). Samal ajal jätab isa tähelepanuta oma tõelise hingesugulase, ullikesest ja raamatukoist vanema Poja (tema nimetus näitab kujukalt tema tähtsusetust perekonnas), kes lausa januneb Isa tähelepanu ja õpetussõnade järele. Ema on aga üldse oma maailma sulgunud ning "kodumasinaks" muutunud: lõviosa tema tekstist kujutab ebamaise häälega "Sööma!"hõikamisi.

Nii "vettpidavat" meeskonda kui "Meie isas", näeb harrastusteatri laval, ausalt öeldes, harva. Kusjuures asjaolu, et lavastaja Arne Tegelmannil tuleb Isa osatäitja rivist välja langemise tõttu esietendusel ise nö dzoti ava ette viskuda, selgus alles esietenduse eelse päeva pärastlõunal!

Arvata võib, et äkkasendus tegi tükile kahju asemel kasu: lavastaja ise teadis ju paremini, mis võtmes mängituna ta Isa näha tahtis ning tüpaažiltki oli ta sobivam. Ema kehastanud Tiina Tegelmann ilmus lavale harva, aga suutis selle vähese ajaga siiski meeldejääva karakteri luua. Suurepärased rollid tegid ka Jõgeva Linna Teatri lavastaja ja näitleja Janek Varblas nimetu Poja ning Palamuse Gümnaasiumi õpilane Toomas Leppik Rauli osas.


Oma pere toeks

"Meie isa" on vaimukate dialoogidega, ent siiski mitte päris "isemängiv" tükk: tekst kipub tükati ühe koha peal keerlema. Lavastaja ja näitlejad suutsid siiski sündmustiku ühtlases tõusujoones tragikoomilise lõpplahenduse - isa eneseohverdamiseni - välja mängida. Eks see näita muuhulgas seda, et maavalitsuse kultuuri- ja sporditöö nõunik Arne Tegelmann pole kõrgkooliuksi neli aastat asjata kulutanud. Pedagoogikaülikooli režii õppetooli juhataja Toomas Lõhmuste, kes kolmeliikmelise komisjoni eesotsas diplomilavastust vaatamas käis, ütles pärast etendust: "Sellistel puhkudel kujunevad meie sõnavõtud väga napiks: diplomitöö kas on või ei ole lubatud kaitsmisele. Antud juhul igatahes on."

Diplomitöö kaitsmine (selle kohta ütles Lõhmuste kujukalt: "Taganeda pole kuhugi - selja taga on Palamuse!") seisab Tegelmannil ees 6. juunil. Eks seal lao kõrge komisjon siis lavastuses avastatud voorused ja puudused välja. Kui diplom ükskord käes, on Arnel paljude toeks olnute hulgas eelkõige põhjust tänulik olla oma perekonnale: lisaks sellele, et neil pereisa stuudiumile nii või teisiti kaasa elada tuli, tegi abikaasa Tiina diplomilavastuses kaasa, vanem, Viljandi kultuurikolledži tudengist tütar Liisi oli aga see, kes isale Kivastiku kutselistel lavadel mängimata tüki üldse nina alla sokutas.

RIINA MÄGI


Palamusel taas filmipäevad

Alates 1996. aastast on Palamusel tähistatud Theodor Lutsu sünniaastapäeva. Tähistamisest kasvasid välja filmipäevad, mis toimuvad juba kuuendat korda.

Filmitegijad ja huvilised on Palamusele oodatud 18.-19. augustini ja taas toimub neljas lühifilmide konkurss. Kelle filme vaadatakse? Eks ikka Eesti filmitegijate omi. Selleks, et oma filmi saaks Palamusel näidata, tuleb filmitegijal registreeruda ja osavõtust palume teatada hiljemalt 16. juuliks.

Kuna aasta-aastalt on huviliste ring suurenenud ja filme palju, siis palume registreerimiskuupäevast kinni pidada. Konkursile ootame filme, mis on valminud viie viimase aasta jooksul ja ei ole varem Palamusel lühifilmide konkursil linastunud. Filmi pikkus on kuni 20 minutit, ühelt autorilt või autorite kollektiivilt võib olla mitu filmi. Ootame ka tudengite valmistatud filme pikkusega kuni 30 minutit ja animafilme.

Mullusel konkursil osales 35 filmi ja žüriil koosseisus Janno Põldma, Rene Vilbre, Jaak Lõhmus, Tarmo Teder ja Rein Lestal ei olnud otsustamine kerge. Vaimukalt lööva ja tervikliku filmi eest, mis avab rahvuslikku karakterit üldarusaadavas keeles, milles on leebet absurdi ja mõnusat eneseirooniat, sai grand prix Piret Sarapuu Tallinnast (film "Tiit ja Selma"), 2.-3. kohta jagasid Tiina Säälik Jõgevalt filmiga "Ülle" ning Egon Erkmann Haapsalust ja KristjanJaak Nuudi filmiga "Tulekandja. Ühe kunstniku lugu - Hillar Tatar" eest. Eesti Kinoliidu preemia "Vaba Vaimu Priis" läks grupile NE! Tartust filmi "Koduvideo" eest. Sama film pälvis ka preemia koduvideo stiilse analüüsi eest. Animafilmi preemia läks Christjan ja Daniel Müntinenile Põlvast filmi "UFO" eest. Kreisiraadio auhinna said eelpool nimetatud Põlva autorid kogu näidatud loomingu eest ja Eesti Filmi Sihtasutuse noore filmilooja stipendiumi sai Arbo Tammiksaar filmi "Macbeth" eest.

Õhtuses programmis sai mullu vaadata Marko Raati filmi "Esteetilistel põhjustel" ja Janno Põldma animafilme. Ka tänavu on kavas lisaks konkursifilmidele näidata tuntud ja tunnustatud filme.

Lähemat infot filmipäevade kohta saab telefonidel 050 66 877 /Tiina Säälik/, 077 66 342 /Arne Tegelmann/, epost: arne@jogevamv.ee ja tiina.saal@mail.ee

TIINA SÄÄLIK,

korraldustoimkonna liige


Sõpruskoolis Karlstadis

22. aprillil alustasid nädalast reisi Rootsi Kuningriiki üheksa õpilast ja kaks õpetajat Jõgeva Ühisgümnaasiumist.

Eelmisel kevadel võtsime vastu Karlstadi delegatsiooni, sel kevadel olime kutsutud vastukülaskäigule Kropkärrsskolanisse, meie sõpruskooli juba kolmandat korda. Paljudel on ka kirjasõbrad samast koolist.

Reisisime laeval Regina Baltica. Järgmisel hommikul sõitsime Stockholmist bussiga Karlstadi. Õpilased ööbisid kahekaupa peredes. Osalesime koolitöös, mis on väga erinev meie omast: õpilased istuvad ümber laua, sööklas saab toitu ise valida, vahetundidel viibivad lapsed õues. Kool on väga puhas, klassides ollakse sokkides. Kõikjal pidime suhtlema inglise keeles ja saime kenasti hakkama. Käisime ekskursioonil, hamburgereid söömas, kinos, basseinis ujumas ja keeglit mängimas. Igavust tunda aega ei olnud. Enamus õpilasi oli välisreisil esimest korda, seega muljed eriti tugevad. Reedel asusime rongiga tagasiteele. Stockholmis külastasime ka kuningalossi ja ostsime kodustele kingitusi.

28. aprillil olime koju jõudes rampväsinud, aga väga rahul. Sõitu finantseerisid lapsevanemad ise.

ANNIKA RANDMAA, VI b

MARJALIISA ROOS, V b



SPORT

Spordiklubi Ramm sai järjekordse meistritiitli

Kohtla-Järvel toimunud Eesti õpilaste meistrivõistlustel kreekarooma maadluses võitis 42 kg kehakaalus kuldmedali Jõgeva Ühisgümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane, raskejõustikuklubi Ramm maadleja Viljo Kokla.

Viljo Kokla alustas maadlemisega kuueaastaselt. "Treeneriks on mul alati olnud Aimur Säärits, kes pole just range, kuid oskab hästi õpetada," ütles maadluspoiss. Kohta-Järvel toimu nud õpilaste meistrivõistlustel võistles Viljo Kokla 42 kg kaalukategoorias, alistas

kõik viis vastast ja pälvis võidu. Alagrupis võitis ta Kadrina poisi Riho Remmelga punktivõiduga 10:0. Viljandi Tuleviku sportlasest Siim Pärnakust sai Viljo jagu 24 sekundiga. "Kõige keerulisem oli finaalkohtumine Rapla maadleja Maksim Soolaga, kes matšil lausa peale trügis," ütles Viljo Kokla.

"Maadlemine võimaldab pidevalt tegevust ega muutu tüütavaks. Ühtlasi annab maadlus hea treeningu kogu kehale. Iga vastasega on vaja kasutada ka erinevat taktikat, sest kõik kasutavad erinevaid võtteid," iseloomustas Viljo oma meelisspordiala.

"Spordiklubi Ramm maadlejatest on mulle eeskujuks Vardo Malm. Eestimaa kuulsamatest maadlejatest pean kõige rohkem lugu Georg Lurichist, kellest olen ka raamatuid lugenud," ütles ta.

"Viljo soovib maadluses midagi tõsist saavutada," ütles treener Aimur Säärits. Klassijuhataja Maris Prii sõnul on Viljo tubli maadleja, usin ja nutikas õpilane, kes õpib praktiliselt ainult viitele. "Viljo on muidu hea kaaslane, kuigi vahel muutub liiga närviliseks. Kui ma tean, et ta mõne võistluse võitnud on, soovin talle alati õnne," lausus maadleja pinginaaber Martin.

Suvel sõidab Viljo Kokla tõenäoliselt Soome Põhjamaade meistrivõistlustele.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Viiendat korda järjest tuli vabariigi valdade meistriks males Hugo Päären, kes kogus 5,5 punkti seitsmest. Teine oli Viimsi võistleja Valdo Müütnik ja kolmas Jõgeva valla maletaja Jaan Kapp, punkte vastavalt 5 ja 4,5. Naistest oli neljandat korda järjest meister Viire Talts Saarde vallast. Võistkondlikult olid parimad külalised Jõgeva vallast, vahekorras 13:15. Veel kuulusid esindusse Aarne Kalep ja Arnold Jakobi.

SULEV LUHT

***

Üle 200 jooksja, neist enamik Põltsamaa Ühisgümnaasiumi keskklasside õpilasi, võttis osa traditsioonilisest Põltsamaa sildade kevadjooksust. Üldist elevust tekitas kooli direktori Aimar Arula kaasalöömine (kolmas koht meeste vanuseklassis). Tublimate jooksjate autasud võtsid vastu Merlin Paršin, Moonika Anvelt, Merit Somelar, Kati Püvi, Martti Pent, vennad Ranno ja Rünno Miller, Rain Tombak, Siim Emajõe, Indrek Valejev ja Viljo Emajõe. Ühisgümnaasiumi klasside vahelises arvestuses olid tublimad II b, IV c, VII f ja IX d.

***

Vabariigi D-klassi võrkpalli eelringi mängudest neljas alagrupis võttis osa 41 poiste võistkonda. Toivo Uusna võrkpallipoisid (Rauno Pikver, Alo Lints, Ats Aigro, Karel Limberg, Kristjan Kanniste, Sander Saarik, Janel Jürissaar, Reino Kodusaar) mängisid LõunaEesti alagrupis ja saavutasid Võru järel ning Tartu I ja II võistkonna ees teise koha. Finaalmängud 16 parema võistkonna osavõtul peetakse selle kuu keskpaiku.

***

Põltsamaa kevadturniiril jalgpallis võistlesid kõik viis võistkonda (Imavere, Puurmani ja Põltsamaa vald, Põltsamaa Kraabits, Põltsamaa Spordikool), kes asuvad 15. mail selgitama piirkonna meistrit. Võitis Põltsamaa valla Tervis Põltsamaa linna Kraabitsa ja Puurmani ees.

***

Põltsamaa piirkonna saskumängijad lõpetasid hooaja Imavere kultuurikeskuses. Peale kohalike mängijate oli osavõtjaid Põltsamaa linnast, Kolga-Jaani, Kõo ja Põltsamaa vallast. Hästi mängisid turniiri korraldajad, esikoht males ja kabes mehetegusid teinud Paul Kepile ning jalgpallimurul nii kohtuniku kui ka mängijana koduselt tundvale Raivo Lattikule. Teise-kolmanda koha auhinnad läksid Imavere vallavanemale Jüri Ellramile ja volikogu esimehele Jaanus Nilbile ning Lustivere mängijaile Rauno Lippurile-Väino Sarapile. Võitjad kogusid 60 võimalikust 57 p, teise ja kolmanda koha paarid 56 p, neljanda ja viienda koha paarid 55 p.

***

Põltsamaa Felixi auhinnaturniir bridžis paaridele oli esinduslik (kaasa mängisid kõik kuus tugevamat paari maakonna meistrivõistlustelt) ja tasavägine. 94 p kogusid Lembit Kapp-Peeter Jaani, 88 p Jaan Sutt-Villu Ojassalu, 84 p Otto Suits- Mart Jäger, 83 p Hillar Sibul-Arnold Kivik, 82 p Kalle Ojassalu-Janno Kivik, 81 p Ants Meerits-Raivo Sikk.

***

Eesti Koolispordi Liidu 1987-1988 sündinud poiste üks alagrupp jalgpallis peeti Eskus kuue võistkonna osavõtul. Esimesed kaks kohta läksid Mustlasse ja Võhmasse. Järgnesid Esku, Lustivere, Imavere ja Adavere.

***

Põltsamaa kevadturniiril jalgpallis olid noorematest poistest (sündinud 1989 ja hiljem) kolm tublimat võistkonda Tabivere, Võhma ja Esku. Vanematest poistest said teistest enam võidurõõmu tunda Põltsamaa I, Puurmani ja Põltsamaa II.

***

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on aastaid peetud võrkpalli populariseerimiseks õpetajate ja õpilaste vahelisi kohtumisi. Aprilli lõpus peetud kohtumises jäid äärmiselt nauditavas kohtumises 3:1 peale õpilased. Õpetajate au kaitsesid direktor Aimar Arula, majandusjuhataja Hannes Sarap, kehalise kasvatuse õpetajad Aimi Anniste ja Andre Aljo, kaugõppeosakonna õppealajuhataja Kalle Kolberg ja kergejõustikutreener Lea Vilms. Õpilaste võistkonda kuulusid Piret Somelar, Kadri Ääremaa, Vallo Goroško, Tanel Türna, Koit Vaino, Gerto Oolo ja Andres Krass.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Kesk-Eesti messil korraldatakse oksjon haige tüdruku toetuseks

Tänavusel KeskEesti messil korraldatakse oksjon ja korjandus rasket haigust põdeva Jõgeva tüdruku Kerdi Lääne toetuseks. Praegu kodusel ravil viibivat Kerdit on nõus ravima ja võimaluse korral opereerima Soome arstid.

Tartu arstid diagnoosisid 9-aastasel Kerdil Eestis ravimatuks peetava haiguse ajutüve kasvaja. Helsingis töötav psühhoterapeut Jaan Olari viis tüdruku vanemate palvel Eestis tehtud analüüsid ja röntgenipildid Soome, kus tutvustas neid neuroloog professor Juho Hernesniemile. Juho Hernesniemi on valmis Kerdi tervislikku seisundit Soomes uurima, diagnoosi täpsustama ning vastavalt vajadusele ja võimalustele last ravima.

"Selleks, et Kerdi saaks Soome arstide hoole alla, on vaja garantiikirja uuringuteks ja raviks vajaliku raha, orienteeruvalt 60 000 Soome marga olemasolust," ütles Kerdi isa Tarmo Lääne.

Homme spordihoones Virtus algaval Kesk-Eesti messil korraldatakse Kerdi Lääne toetuseks oksjon, kus oksjonihaamrit hoiab messi peakorraldaja, Jõgeva Äriklubi president Aivar Kokk. Oksjonile oodatakse ettevõtteid erinevaid kaupu pakkuma. Messisaalis on korjanduskast, kuhu on võimalik Kerdi heaks annetusi teha.

"Täname kõiki, kes meie peret keerulises olukorras senini nii majanduslikult kui ka moraalselt toetanud on," lausus Kerdi ema Kaja Lääne.

JAAN LUKAS


Saare vald ja Mustvee kaks kuud sündideta

Jõgeva maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel registreeriti eelmisel kuul maakonna linnades ja valdades 32 sündi ja 46 surma.

Aprillis said Jõgeva linnas sünnitunnistuse viis ja Põltsamaal kolm uut ilmakodanikku; Mustvee linnas, nagu Saare vallaski, sünde ei registreeritud. Maakonna kümne valla peale kokku sündis 24 last. Eelmisel kuul sündis sama palju lapsi kui mullu aprillis, kuid siis oli 14 surmajuhtumit vähem.

Tänavu on Jõgevamaal registreeritud 129 sündi ja koostatud 188 surmaakti, mullu oli samal ajal 140 sündi ja 200 surma. Nelja kuuga on maakonna rahvastiku loomulik iive langenud 59 võrra miinusesse.

Tänavu on pereosakonnas registreeritud 20 (mullu samal ajal 26) ja lahutatud 11 (22) abielu.

ARDI KIVIMETS


Jõgevamaa teede äärest korjati ligi 4000 kotitäit prügi

Läinud nädalavahetustel üle riigi toimunud ürituse "Tee puhtaks!" käigus tehti prügist puhtaks 170 kilomeetrit Jõgeva maakonda läbivate teede ääri. Üle veerand tuhande koolilapse kogusid ligemale 4000 kotitäit rämpsu, lisaks veel mobiiltelefon, elektripliit, külmik ja televiisor.

Üle 270 oranžides särkides, millel kiri Tee puhtaks 2001, vabatahtliku käisid läbi maakonna piiridesse jäävad Tallinna-Tartu, Jõhvi-Tartu, Jõgeva-Põltsamaa ning Piibe maantee servad. Kokku korjati ligemale neli tuhat 75-liitrist kotitäit prügi.

"Juba kolmandat kevadet korraldatud üleriigiline üritus läks korda. Seekord lõid aktiivselt kaasa maakonna kõikide koolide lapsed. Jõgeva vallavalitsuse eestvõttel ja linna gümnaasiumiõpilaste abiga said puhtamaks ka mõni kohalik tee ning lauluväljaku ümbrus. On märgata, et vähemalt Tallinna-Tartu maantee äärde visatud prügi kogus on vähenenud. Vedelema jäetud autorehve on aga endiselt palju. Teetöölised korjavad neid ainuüksi sellelt teelõigult igal aastal veoauto koormatäie," nentis Jõgeva teedevalitsuse järelevalveosakonna juhataja Tarvi Saarse.

Mustvee piirkonna teemeister Heldur Paas kiitis Maarja ja Mustvee Keskkooli ning Vene Gümnaasiumi õpilasi, noorkotkaid ja kodutütreid, kes osalesid sellisel üritusel esmakordselt.

Tänavu on saanud vabatahtlike abiga Eestis puhtamaks enam kui 1270 kilomeetrit maanteede ääri, kust korjati ligemale 17 000 kotti prügi.

ARDI KIVIMETS


Homme võib minna haugi lantima

Haugide pulmapidu ja kudemisaeg on selleks korraks läbi. Purikate püüdmise keeluaeg lõpeb homme.

Peipsi järves alustab haug kudemist veidi hiljem, seetõttu kehtib seal haugipüügi keeld 1. aprillist kuni 15. maini, teistes kala püüda lubatud veekogudes aga 15. märtsist kuni 10. maini. Havile võivad spinningut heita vaid kalastuskaardi omanikud ning kutselised kalurid. Püütud kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni peab olema vähemalt 40 sentimeetrit.

ARDI KIVIMETS


Raadioamatöörid vaikivad seksist ja poliitikast

Jõgevamaal on üle kümne mehe, kellele vabal ajal meeldib raadiojaamade taga istuda ning erinevatest maailma paikadest kontakte otsida. Meie maakonna raadioamatöörid saavad sageli kokku Kuremaal, kus elab üks selle hobi staažikamaid harrastajaid Mati Solovjov.

Raadioamatörism on tegevusala, kus valitsevad kindlad mängureeglid. "Seda, kes niisama raadiojaama kaudu kontakte otsima hakkab, loetakse piraatamatööriks. Aus käitumine on selline, et kõige enne tuleb sooritada kvalifikatsioonieksamid, mille põhjal elektrisideamet tegevusloa annab. Tegevusluba võimaldab astuda Eesti Raadioamatööride Ühingu liikmeks," rääkis Mati Solovjov.

"Nõukogude perioodil oli raadioamatööriks märksa vaevalisem saada kui demokraatlikus ühiskonnas, sest tegevuslubasid väljastas NSVL sideministeerium ja raadioamatööride ajaviidet hoidis oma huviorbiidis KGB," lisas amatöör Mati, kes üle kümne aasta tagasi on ise ehitanud suuremõõtmelisi raadiojaamu. Nüüd kasutatakse tavaliselt Jaapanis valmistatud raadiojaamu.

Raadioamatöör Andres Ehrlich selgitas: "Eestis on raadioamatööride tegevuspiirkond jagunenud kümneks regiooniks. Igal amatööril on ka oma teine nimi ehk kutsung, mida ühenduse otsimisel vestluspartnerile teatatakse. Eestis kasutatavad kutsungid algavad kõik täheühendiga ES."

"Raadioamatööride põhitegevuseks on igapäevane vestlus, mis võimaldab pidada sidet seniste vestluspartneritega ja uusi leida. Kõige lühem side on standardside, kus toimub kuuldavuse raport, teatatakse nimi ja asukoht. Tuttavate raadioamatööridega räägitakse aga sageli pikemalt. Raadioamatörismi eetika ei pea heaks tooniks kõnelemist poliitikast ja seksist. Küll aga on sobilik vestlusteema ilmastik," rääkis Mati Solovjov.

Raadioamatörismis korraldatakse nii üle-eestilisi kui ka rahvusvahelisi võistlusi. "Võisteldakse selles, kes jõuab rohkem ja kaugemaid sidesid kätte saada. Kontakti kättesaamine oleneb ka sellest, millisel lainepikkusel mingi leviala asub," lisas Andres Ehrlich. Tema ja Mati Solovjov on ka ise raadioamatööride võistlustel auhindu võitnud. Nii võitis Mati Solovjov karika Eesti ultralühilaine välipäeval.

"Suurem jagu raadioamatööride tegevusest möödub kodus, kuid raadiojaamu on võimalus ka igale poole kaasa võtta. Nii saab raadiojaamadega vajaduse korral sidet pidada ka õnnetuse või ohu piirkondades," lausus raadioamatöör Jüri Järvela.

"Raadioamatörism on hobi, mis nõuab üsna kopsakat rahakotti ja mõistvat suhtumist lähedastelt. Igatahes minul ning mu sõpradel Matil ja Andresel on kõigil tolerantsed kaasad. Kui me nad oma hobiga vahel ära tüütame, saame omavahel kokku ja räägime raadioamatörismist," lisas ta.

Jõgevamaa tuntumateks raadioamatöörideks on ka Enn Kiipli Jõgeva vallast, Toivo Paulus Jõgevalt, Endel Koppel ja Toomas Kukk Põltsamaalt. Daamidest tegeleb raadioamatörismiga Jõgevamaal ainsana Marika Tekkel Palamuselt.

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Purjus jalgrattur ajas mootorratturi õnnetusse

Teisipäeva pärastlõunal juhtus raske liiklusõnnetus Tallinna-Tartu tee 128,4 kilomeetril. Kell 14.45 hakkas purjus Tiit (1951) jalgrattal tegema vasakpööret, keeras aga ette Tartu poolt lähenenud mootorrattale. Mootorratas takerdus jalgratta tagumisse rattasse ning sõiduk ja mootorrattur kukkusid. Mootorrattal Suzuki purunesid kõik plastmassdetailid. Mootorratturil oli rangluumurd ja teisigi tõsisemaid vigastusi ning ta toimetati Jõgeva haiglasse. Mees oli kaine ja nõutava juhiloaga. Purjus jalgrattur Põltsamaa linnast puhus alkomeetrisse sedavõrd kõrge joobetunnuse, et alkomeetri skaala enam ei saanud rohkemat näidata. Ta sai aga hommikuks kaineks.


Kiirabiautol purustati garaažis esiukse klaas

Teisipäeva hommikul kella kaheksa ajal tuli ilmsiks, et Jõgeval on sisse murtud haigla garaaži. Lõhutud oli ukse lukustus. Puruks oli löödud ühe kiirabiauto parempoolse esiukse klaas ning teisest autost oli varastatud Simpel kaart ja süütevõti. Ära oli viidud ka autosse jäänud mobiiltelefon Nokia 5110.


Keldrist varastati laste jalgratas

Teisipäeval kella 21.45 paiku avastas Jõgeva linna Pargi tn 22 mitmekorterilise maja elanik, et keldrist on varastatud tema laste jalgratas Sharp. Keldriuks oli jäänud lukustamata. Jalgratas oli tumesinist värvi, esihark kollane ja amortisaatoritega. Kannatanu hindab kahju 5000 kroonile.


Garaažist varastati talveriideid

Ööl vastu teisipäeva on Jõgeval Pae tänaval sisse murtud garaažide kooperatiivi ühte boksi. Uks oli lahti murtud. Ära oli varastatud garaažis hoitavaid meeste, naiste ja laste talverõivaid.


Kassinurme linnamäel on märatsetud

Esimese mai lõuna ajal avastati, et seni teadmata isikud on märatsenud Kassinurme linnamäe peoplatsil, mida haldab Jõgevamaa Metsaselts. Ajavahemikul 27. aprillist 1. maini on seal ümber lükatud kaks välikäimlat, istepinke ja laudu. Kõveraks on väänatud välikioski raam. Lõhutud on muru ja ära muritud istutatud kuuski. Esialgsel arvamusel on kahju umbkaudu 5000 krooni.


Karistati alkoholijoobes sõidukijuhte

8. mail karistati Jõgeva Politseiprefektuuris isikuid, kes olid kinni peetud mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis: Jaan Sõster, trahv 5300 kr, Annes Hints, 5300 kr, Rain Kaljuste (1975), 3975 kr, Marko Vinni (1982), 3869 kr, Toomas Makkar (1971), 3710 kr, Andro Aunpuu (1978), 3180 kr, Rein Mölder (1940), 2650 kr, Rivo Raudsepp (1980), 3975 kr, Margus Viin (1975), 3975 kr, Aleksandr Sorokin (1964), 3710 kr, Priit Mägi (1975), 4240 kr.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +11°C ... 16°C.

Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub loode- ja põhjatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur öösel +1°C ... +7°C (maapinnal paiguti 0°C ... +3°C), päeval +8°C ... +14°C.



Vooremaa

Neljapäev, 10. mai 2001. a.

Kes külvab, kes lõikab

RIINA MÄGI


Võlausaldajad otsustasid ASi Eesti Taluvõi likvideerida

RAIVO SIHVER


Peeter Tulviste alustas valimiskampaaniat Jõgevamaal

JAAN LUKAS



ARVAMUS

Jõgeval suletakse aktiivravihaigla

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Valdade vabatahtlik ühinemine

10. mai 2001. a



MAJANDUS

Esmakordselt esinevad messil majandusteadlased

RAIVO SIHVER


Bussiliine ähvardatakse sulgeda

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Paunverre tulid kivist külalised

RIINA MÄGI


Meie isa, kes sa oled... lubatud kaitsmisele

RIINA MÄGI


Palamusel taas filmipäevad

TIINA SÄÄLIK,

korraldustoimkonna liige


Sõpruskoolis Karlstadis

ANNIKA RANDMAA, VI b

MARJALIISA ROOS, V b



SPORT

Spordiklubi Ramm sai järjekordse meistritiitli

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

SULEV LUHT

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Kesk-Eesti messil korraldatakse oksjon haige tüdruku toetuseks

JAAN LUKAS


Saare vald ja Mustvee kaks kuud sündideta

ARDI KIVIMETS


Jõgevamaa teede äärest korjati ligi 4000 kotitäit prügi

ARDI KIVIMETS


Homme võib minna haugi lantima

ARDI KIVIMETS


Raadioamatöörid vaikivad seksist ja poliitikast

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Purjus jalgrattur ajas mootorratturi õnnetusse

Kiirabiautol purustati garaažis esiukse klaas

Keldrist varastati laste jalgratas

Garaažist varastati talveriideid

Kassinurme linnamäel on märatsetud

Karistati alkoholijoobes sõidukijuhte

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade