Vooremaa
Neljapäev, 11. jaanuar 2001. a.
SISUKORD

Maarja Keskkoolist saab põhikool


Maarja Keskkooli üheksas klass ei saa enam oma koolis kümnendas klassis õppetööd jätkata. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Esmaspäeval toimunud Tabivere vallavolikogu istungil otsustati, et Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja Keskkool muudetakse alates 2003. aastast põhikooliks.

Sellist ümberkorraldust sundisid tegema õpilaste arvu vähenemine ning raskused õpetajatele palgaraha leidmisel. Maarja kooli õpilasomavalitsus on seisukohal, et selles paigas võinuks keskkool säilida ka tulevikuks. Tabivere vallas õpib Tabivere Keskkoolis 240 ja Maarja Keskkoolis 164 õpilast.

"Et kooli normaalselt majandada ning õpetajaid palgaga kindlustada, peaks õppeasutuses õppima üle kolmesaja õpilase. Maarjas kipub õpilaste arv märgatavalt vähenema, kusjuures järgmised neli aastat hakkab igal aastal esimeses klassis õppima vaid viis õpilast. Keeruline olukord põhjustaski vajaduse kaaluda võimalusi valla koolivõrgu korrastamiseks," rääkis Tabivere vallavanem Aare Aunap.


Õpetajate palgaraha ikka napib

2. jaanuaril Maarjas toimunud rahvakoosolekul toetati Maarja Keskkoolis kümnenda klassi avamist ka käesoleval aastal. Esmaspäevasel erakorralisel Tabivere vallavolikogu istungil pakkus valla koolivõrgu korrastamise komisjon (esimees Tabivere sotsiaalkeskuse juhataja Aune Sepp) ühe võimalusena hääletamiseks ettepaneku muuta Maarja Keskkool põhikooliks 2001. aasta 1. septembrist. Seitsme poolthäälega võeti aga komisjoni ja Maarja rahvakoosoleku seisukohtadele tuginedes vastu otsus, et Maarja Keskkoolist saab põhikool 2003. aasta 1. septembrist.

"Nii on võimalus praegustel viimaste klasside õpilastel Maarjas keskkool lõpetada," selgitas Aare Aunap. "Ka lahenduse korral, kus Maarjasse tuleb põhikool 2003. aastast, ei jätku rahalist katet õpetajatele palkade maksmiseks, praegu on selles osas puudu 200 000 krooni aastas," lisas ta.


Õpilasomavalitsus on rahulolematu

Maarja Keskkooli õpilasomavalitsus, kelle esindajad osalesid ka vallavolikogu istungil, pooldas aga varianti, kus Maarjasse oleks keskkool jäänud 2004. aastani. "Sel juhul oleks ka tänavu kümnes klass avatud, mida praegu kahjuks ei tehta," kurtsid üheksanda klassi õpilased Kaja Jürgenson ja Kati Kiisk.

Õpilasomavalitsus tegi ka kohalikule omavalitsusele pöördumise, kus muuhulgas avaldati kahtlust selles, et tekib kokkuhoid, kui Maarja Keskkooli õpilased hakkavad õppima Tabivere Keskkoolis. Pöördumises on ka retooriline küsimus, miks räägitakse ainult rahast, mitte aga õpilastest ja nende huvidest.

"Läksime volikogusse kuulama oma kooli saatust, kahjuks ei võetud aga õpilaste arvamust kuulda," ütlesid Maarja Keskkooli üheteistkümnenda klassi õpilased Kirsti Kadaja ja Vahur Vuks.

Tabivere vallavolikogu liige ja Maarja Keskkooli huvijuht Merle Haossar arutles: "Koolivõrgu ümberkorraldamine on riigi poliitika tulemus. Kohalik omavalitsus võiks aga otsida rohkem võimalusi töökohtade arvu suurendamiseks."

"Praegu polegi ehk mõistlik arutada vallavolikogu otsuse mõistlikkuse üle. Mõelda tuleks hoopis sellele, kuidas inimestele tööd leida, sest tööpuuduse suurenemine muudab küsitavaks ka koolide säilimise. Praegu on Maarjas mõned väikeettevõtted, miks ei võiks selles paigas aga oma Imavere ime olla," arvas Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp.

JAAN LUKAS


Rongiliiklus Jõgeva ja Tartu vahel jätkub vähemalt märtsini

Teisipäeval kohtus maavanem Margus Oro Tallinnas teede- ja sideministri Toivo Jürgensoniga. Kohtumisel lepiti kokku, et rongiliiklus Jõgeva-Tartu liinil esialgu jätkub.

Jutuajamine rongiliikluse tulevikust sai ajendi 29. detsembril, kui teede ja sideministeerium teatas, et pärast 15. jaanuari sulgeb Edelaraudtee neli kõige ebarentaablimat liini. Edelaraudtee juhatuse esimees Jüri Kuusik on ajakirjanduses kinnitanud: firma jaoks on kõige ebarentaablimad Valga-Piusa, Tartu-Orava, Tartu-Jõgeva ja Tartu-Valga liinid.

Maavanem Margus Oro: "Teisipäevasel jutuajamisel ministriga kõlas lubadus, et rongiliiklust Tartu-Jõgeva liinil jaanuari keskel ei lõpetata. Rongid peaksid esialgu jääma sõitma vähemalt märtsi alguseni. Selleks ajaks peaks saama selgemaks ka reisirongiliikluse tulevik kogu Eestis." Praeguse kava kohaselt tahab teede- ja sideministeerium märtsis reisirongiliikluse Tallinn-Narva ning Tallinn-Tartu liinidel lõpetada, nähes reisijateveo tulevikku nendes piirkondades rongide asemel busside kasutamises.

PEEP LILLEMÄGI,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja



ARVAMUS

Mullune oli küllaltki sündide vaene aasta

Jõgevamaal registreeriti mullu 404 sündi ja 547 surma. Seega jäi maakonna loomulik iive 143 võrra miinusesse. Sajandivahetusele eelnenud aasta peresündmustest ning muustki räägime Jõgeva perekonnaseisuosakonna juhataja Vaike Vaiglaga.

Pereosakond on kursis maakonna pereelu puudutavate sündmustega: seda nii rõõmu kui ka kurbust toovatega.

Milliseks kujunes eelmine pereaasta maakonnas?

"Arvudes oli läinud aasta selline: Jõgevamaal sündis 404 elusat last, neist 119 meie maakonna kolmes linnas, valdades registreeriti 205 uue ilmakodaniku sünd. Poisslapsi sündis 190, tüdrukuid 217. Muide, see, et kahel viimasel aastal on sündinud rohkem tüdrukuid kui poisse, on viimaste aastakümnete jooksul küllaltki erandlik nähtus. Mullu sündis kolm paari kaksikuid, need olid tüdrukud. 163 juhul sündis naisel esimene laps, 116 teine, 71 kolmas, 27 juhul neljas laps. Rõõmustab, et mullu sündis kahte perre üheksas laps. Kuuenda lapse sünnitas kuus, seitsmenda neli ja kaheksanda üks ema. Kõige noorem sünnitaja oli 13, vanim 42-aastane.

Maakonnas registreeriti 547 surmajuhtumit, nendest linnades 173 ja valdades 374. Surma põhjusteks oli enamikul südamehaigused (163 juhtumit), 99 korral aju veresoonte lupjumine, vähkkasvajad põhjustasid 75 inimese surma. Ühesuguseks on jäänud juba kolm aastat järjest õnnetusjuhtumite arv - 53. õnevõrra on suurenenud surma põhjustanud alkoholism. Seevastu enesetappude arv on Jõgeva maakonnas vähenenud (1998. a 19; 1999. a 16; 2000. a 11).

Mullu suri 283 meest ja 264 naist. Perekonnaseisuosakond väljastas mullu 2601 dokumenti."

Kas sajandivahetuseks loodetud lastebuum jäi olemata?

"Eestlane ei lähe igasuguste kampaaniatega hasartselt kaasa. Mingit suurt hüpet sündide osas ei saa meie elanike arvu juures toimudagi. Jõgevamaal elab väga palju eakaid inimesi, noored on läinud suurematesse linnadesse. Näiteks Mustvees sündis mullu vaid kuus last, surmajuhtumeid oli aga 32. Elanike loomulik iive oli pisikeses plussis vaid Pajusi vallas (24 sündi, 22 surma). Mida aasta edasi, seda vähem on sünde ja abiellumisi."

Miks enam ei kiirustata abielusadamasse jõudmisega?

"Selles osas oleme jõudnud juba Euroopasse, sest sealt on see mood tulnud. Elatakse vabaabielu ning sageli vormistatakse oma kooselu seaduslikuks alles siis, kui lapsed hakkavad kooli minema ning soovivad, et emal-isal oleks ühine perekonnanimi.

Mullu sündinud 404 lapse vanematest olid seaduslikus abielus vaid 138. Sündis 66 vallaslast, isast põlvnemine tuvastati 200 lapsele.

Oli aastaid, kui Jõgeval registreeriti üle paarisaja abielu. Mullu sõlmisime 105 ja lahutasime 64 abielu. Ma ei saa aru, miks abikaasale eelistatakse elukaaslast, varem nimetati neid ju armukesteks."

Milliseid muudatusi on oodata pereosakonna töös?

"Arvatavasti on ees suuremate muudatuste aeg. Mõne päeva pärast lahkun oma ilusast ametist, mida olen pidanud juba üle kolmekümne aasta. Osakond kolib maavalitsuse hoonesse, kus meil pole enam tavandisaali ja seetõttu ei saa noorpaarid oma abielu registreerimise juurde kutsuda külalisi. Käesoleval aastal ühinevad praegune perekonnaseisuosakond, registritalitus ning kodakondsuse- ja migratsiooniamet. Tõenäoliselt moodustatakse nendest maavalitsuse uus, rahvastiku toimingute osakond.

Suurim muudatus on aga see, et abielusid hakkavad registreerima ka kirikud."

ARDI KIVIMETS


ÜKS ÜSIMUS

Aasta tagasi kadus maavalitsuse struktuurist ära keskkonnaosakond ning alustas tööd otse keskkonnaministeeriumile alluv Jõgevamaa keskkonnateenistus. Kas uude konteksti asetumine on keskkonnaametnike töös palju muutnud? Keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep:

"Muutunud on nii mõndagi, kas või näiteks see, et tegeleme nüüd ka erametsadega: koos maavalitsuse keskkonnaosakonnaga kadus ära ju ka maakonna metsaamet. Kui suisa asutuse põhimäärusest lähtuda, siis on keskkonnateenistuse põhiülesandeks riigi keskkonna, looduskaitse, metsa- ja kalanduspoliitika programmide ja tegevuskavade elluviimine maakonnas ning selle ülesande täitmiseks koordineerime ja korraldame me keskkonnakaitset ja kasutust, anname välja keskkonna ja loodusvarade kasutamise lube jne.

Maavalitsuse koosseisust lahkumine ei tähenda muidugi, et me maavalitsuse või omavalitsustega enam koostööd ei teeks. Meie suhted keskkonnaprojektide, planeeringute, nõustamise, koolituse jms alal on tihedad. Paljud pole aga paraku veel aru saanudki, et keskkonnaametnikke maavalitsusest otsida ei tasu. Ikka tuleb meile

veel maavalitsuse keskkonnaosakonnale adresseeritud kirju ning sageli ei osata meid otsida Aia tänava majast nr 2. Ent nii, nagu inimeste keskkonnateadlikkus meeldivat tõusutendentsi näitab, saadakse küllap teadlikumaks ka meie asukohast."

RIINA MÄGI


KIRJAD

Pensionäri aastavahetus

Pealtnägija:

Pensionärid Toompea seinale taovad,

ülikud suletud kabinetti kaovad.

Mida uuel aastal oota,

vanal kodanikul loota?

Kuhu peaks tee neid viima

leevendamaks olmepiina?

Mida arvab minister Mart

kui aastavahetusel start?

"Teie elu täitsa maru,

pintsigi on ülearu.

Eesti elu - tõusutee.

Euroliitu kulgeb see.

Valitsusel puudub leid,

kuidas abistada teid."

Pensionärid:

Ängismeel, nüüd kustu ära,

vaata kuusel jõulusära.

Pole enam uduvinet,

jõulurõõm on teinud imet.

Kostab samm nii rutuline:

uksel taat kui jõuluime.

Tee ta kuuse juurde rajab

näärilaule vastu kajab.

Kinke jagab heldel käel

kiidusõnu vaimuväel.

Sügav kummardus siis meile:

"Head soovid olgu teile.

Tulgu aasta rikkaline,

toimekas ja rahuline.

Te lootused ei lähe looja,

kui südameis on hingesooja."

AINO TOOMING


Alati ei maksa viriseda

"Mina, vaene pensionär," eks ole seda ütlemist kuulda ju päris tihti. Õige ta ju on, aga tundub, et mõnikord võiks ka ütlemata jätta, sest

kõike ei saa kaugeltki vaid üheselt võtta. Kui ikka põhjust viriseda ei ole, siis ei maksaks seda kulunud lausejuppi kasutada.

Pealegi ei ole kõikide inimeste olukord sugugi ühesugune. Võiks ikka asja mõnikord kaaluda reaalsemalt ja mitte kohe virisema kippuda.

Kui üksi linnakorteris elaval pensionäril tuleb pensionirahast ka maksusid maksta (mõningal määral ka kompenseeritakse, kuid kätte jääb ikka vähe), siis maal elaval pensionäril ju selliseid igakuiseid kulutusi kaugeltki ei ole. Pealegi ei ole võrreldav ka linnakorteris üksi elava ja ühes korteris näiteks kahekesi elavate pensionäride olukord. Kaks pensioni on ikka kaks summat kokku, millest läheb maha korteri peale üks maksukoormus.

Maal elava inimese aasta küttele kuluvat summat ei saa vahest isegi linnakorteri ühe kuu küttearvega võrrelda. Ei saa salata, et siin on muud hädad ja mured, aga vaesusest kui niisugusest ei peaks küll nii väga kõnelema. Tean mitut maal oma majas elavat vanapaari, kes on tunnistanud, et raha jääb üle noortele anda ja ei ole nii jõukalt kunagi elanudki. Aga on ka neid, kes samas olukorras võivad ikka korrata: "Meie, vaesed pensionärid."

Virisemiseks leiab põhjust alati, aga kas ikka maksab. Kui mõelda, et pension on kindel igakuine sissetulek, mis kuhugi ei kao, siis neil, kes pensionäriseisusesse veel jõudnud ei ole ja tööta jäävad, pole tihtilugu mingit lootust.

AMANDA TUI


JUHTKIRI

Mida ütleks Kärna Ärni?

Täna saanuks seitsmekümne aastaseks lavastaja ja näitleja Sulev Nõmmik, keda suur osa rahvast teadis ka Kärna Ärnina.

Sulev Nõmmik läks koos Kärna Ärniga manalateele peaaegu üheksa aastat tagasi. Siis olid Eestis taasiseseisvumise algusajad ning Ärni oli sunnitud oma stiili üpriski kardinaalselt muutma. Elu oli võtnud teise pöörde ning peaaegu kõigest, mis oleks toonud Kärna Ärnile stagnaajal vähemalt esinemiskeelu, võis nüüd avalikult rääkida. Seda, mille üle naerda, tundus olevat kuidagi vähe, sest tabuteemasid enam ei olnud. Kärna Ärni kui lihtsameelse maamehe roll oli muutunud ning tema väljaütlemised ei tekitanud enam närvikõdi.

Seepärast jäävad Sulev Nõmmikut kõige enam meenutama siiski tema lavastatud filmid, balletitantsijana ja operetilavastajana teatakse teda kindlasti hoopis vähem. Filmid "Mehed ei nuta" ja "Siin me oleme" on aga justkui eatud ja aegumatud. Nende vaatamine pakub kosutust nagu seda mõnus ja muhe naermine inimlike nõrkuste üle ikka on pakkunud riigikorrale vaatamata.

Narri roll, kes räägib tõtt, on alati olnud üksjagu tervistkahjustav ja närvesööv, ehkki kindlasti tänuväärne, eriti omas ajas, see tähendab, et siis ja praegu. Seepärast on ehk seletatav mõneti ka selle osa täitjate liialt lühike eluiga. Suhteliselt vähe said siinilmas elada ju nii Sulev Nõmmik, Ervin Abel, Vello Viisimaa kui ka Aare Laanemets jt.

Ometi on elu ilma nalja ja huumorita vaene ja üksluine. Mitte irvitamine ja ilkumine, vaid just nali võib olla tihtipeale abiventiiliks mistahes olukordade lahendamisel, elu ja tervise säästmiselgi. Siin pole vaja professionaalseid humoriste kohale kutsuda, pigem on vaja üksteisest hoolida ja vahest ka julgust iseenese üle naerda. Elurõõmu ja jõuvarusid leiab igaüks just enda seest ja ainult ise.

Iseasi on muidugi, mida ütleks Kärna Ärni sugune omamoodi ühiskonna sanitar täna näiteks rahvaasemike ja valitsejate tegevuse kohta. Vahest võtaks see asi teda koguni nii tummaks, et ta ei ütleks midagi. Vähemasti raudteeliikluse koha pealt ei aita huumorist, isegi sarkasmist mitte, sest ilmselt pole valitsejatel võimalik enam rohkem rahvast kaugeneda.

11. jaanuar 2001



MAJANDUS

Jõgevamaa veemajandus ootab investeeringuid

Kõik jõgevamaalased tahavad juua puhast vett ja usutavasti muretsevad ka selle pärast, et reovesi enne loodusesse laskmist puhtaks saaks. Nii joogivee kvaliteedi kui ka reovee puhastamisega on aga maakonnas muret küllaga.

Enamik Jõgevamaa 54 puhastusseadmest on ehitatud 15-20 aastat tagasi ja vajaks hädasti renoveerimist. Seetõttu ei ole puhastitest loodusesse juhitava vee kvaliteet Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialisti Enn Selgise sõnul kuigi hea. Lisaks näitab statistika, et reovee kogused on viimastel aastatel pidevalt vähenenud ja nii kasutavad puhastid vaid väikest osa oma võimsusest. Puhasti ekspluatatsioonikulud maksab aga lõpuks kinni veetarbija.

Maakonna veemajanduse ühe suurema probleemina nimetavad keskkonnaspetsialistid Jõgeva linna ja aleviku reovett, mis voolab praegu otse Pedja jõkke. "Kui Jõgeva linna reoveepuhasti kevadel tööd alustab ning linna ja aleviku vahelise survetrassi ehitustööd lõpule jõuavad, peaks olukord sedavõrd paranema, et võib juba hakata mõtlema supelrandade korrastamisele ja puhkamisvõimaluste loomisele Pedja jõe ääres," lubas Enn Selgis.

Probleeme tekitab ka tsentraliseeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumine Kasepää vallas Peipsi järve äärsel tiheasustusalal. Kasepää vallavalitsusel on kavas koostada lähiajal vee ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks vajalikud eelprojektid ning uuringud. Tulevikus ühendatakse valla rajatav kanalisatsioonisüsteem ilmselt Mustvee linna omaga.


Adaverelased hädas joogiveega

Kui Eestis tervikuna põhjavee kvaliteet paraneb, siis Põltsamaa piirkonnas on põhjavesi aastakümneid kestnud intensiivse põllumajandustootmise tõttu senini väga halva kvaliteediga.

"1990. aastatel tehtud uuringud näitasid, et Adavere ja Esku ümbruses ei kõlvanud ligi poolte kaevude vesi ülemäärase nitraadisisalduse tõttu juua. Kohati oli nitraadisisaldus kaks korda üle normi - sellise vee joomine on tervisele ohtlik. Nitraadisisaldus oleneb eeskätt põllumajanduses kasutatavast mineraalväetiste hulgast. Viimastel aastatel on kaevuvee kvaliteet tänu väetamise vähenemisele küll veidi paranenud, kuid tuleb märkida, et mujal Põltsamaa piirkonnas on see märgatavam kui Adaveres, kus endiselt usinalt põldu haritakse," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse maavarade ja põhjavee spetsialist Marju Markina.

Adavere piirkonna veevarustuse olukord on olnud päevakorras juba aastaid, kuid seni ei ole probleemile lahendust leitud. Ühe võimaliku abinõuna on keskkonnaministeeriumis arutatud nitraaditundlike veekaitsealade moodustamist Eestis. Selline kaitseala aitaks Adavere piirkonna põhjavee kvaliteeti oluliselt parandada. Paraku tekib siin vastuolu põllumehe ja veetarbija huvide vahel: kui Adavere rahvas tahab puhast vett juua, tuleb looduskasutust normeerida ja kehtestada põllumajandustootjatele rida piiranguid.


Raha vähe, tahtjaid palju

Omavalitsustel ja veefirmadel on tavaks küsida veemajanduslikku infrastruktuuri investeeritavat raha riigi käest, kuid riigi rahakott on teadagi õhuke. Tänavu taotleti Keskkonnainvesteeringute Keskuse veeprogrammist, mille kogumaht on 42 miljonit krooni, ligi 930 miljonit krooni toetust. Teisisõnu on rahaline kate olemas vaid 4,5%le taotlustest. Lõviosa eelarvest neelab seejuures väikelinnade programm, mis kavandab 17 Eesti linna ja alevi veevarustuse parandamist. Sellest programmist rahastatakse ka Jõgeva ja Põltsamaa linna veesüsteemi arendamist.

Detsembris Mustvees toimunud teabepäeval leidsid keskkonnateenistuse, veefirmade ja omavalitsuste esindajad üksmeelselt, et tulevikus tasuks Jõgevamaal kaaluda maakonna laiemaid piirkondi hõlmavate rahataotluste esitamist, sest projektide

hindamisel arvestatavad keskkonnakaitselised näitajad on sel juhul suuremad ja rahastamine tõenäolisem. Koostöö tõhustamiseks veefirmade ning omavalitsustega on keskkonnateenistusel kavas teabepäevade traditsiooni jätkata.

"Tulevikus ei ületa riigi osalus ilmselt 55% veeprojektide maksumusest. Rahastamise eelduseks on eelprojektid ja uuringud, milleks peab raha leidma kohalik omavalitsus. 50% põhjavee kasutamise eest makstavast vee erikasutustasust läheb kohalike omavalitsuste eelarvesse veekaitselisteks kulutusteks. Kuigi need summad ei ole suured, tuleks seda raha sihipärasemalt kasutama hakata," ütles Enn Selgis lõpetuseks.

ULVI KALVIST


Tubakaseadusest

Siiani puudus meil tubakaseadus, nüüd 1. jaanuarist kehtima hakanud seaduse esmaseks eesmärgiks on inimese tervise kaitse tagamine.

Tarbijakaitseamet kontrollib seaduse nõuetest kinnipidamist turujärelevalve osas. Mida tuleb jälgida jaekaubandusettevõtetel, et tagada seaduse täitmine?

Kauplemine toimub kauplemisloa alusel, mis peab olema müügikojas nähtaval kohal kas koos kauba näidisega või märgitud menüüsse. Keelatud on müük alla 18-aastastele isikutele. Müüjal on kahtluse korral kohustus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoodete müümisest dokumendi mitteesitamisel. Kauba saatedokumendil peab olema tootepartii number või tootmise kuupäev, kaubadeklaratsiooni number. Keelatud on müük müügiautomaadist, ruumides ja territooriumil, kus asuvad tervishoiu-, õppe- ja spordiasutused või rajatised. Müügipakendis peab kogus olema 20 tk. Keelatud on tükikaupa müük ja avatud müügipakendist. Alaealistele on keelatud tubakatoodete mistahes viisil pakkumine. Hulgimüügi korral tasub ostja oma pangakontolt müüja pangakontole sularahata arvelduse korras.

Nõuded kantakse müügipakendile trükitult alljärgnevalt: terviseohu hoiatus, teave müügipakendis sisalduva tubakatoote kohta (nimetus, kogus, mentoolisisaldus ja filtri puudumine), sigarettide puhul nikotiini ja tõrvasisaldus, tootepartii number või tootmise kuupäev, tootja nimi ja asukohamaa. 2003. aastaks ei tohi müügil olla sigarette üle 12 mg tõrvasisaldusega ja 1,2 mg nikotiinisisaldusega sigareti kohta.

Suitsetamine on keelatud: tervishoiuasutustes ja selle piiritletud territooriumil, õppeasutustes ja laste hoolekandeasutustes ning nende piiritletud territooriumil, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, kultuurihoonetes ja rajatistes, spordihoonetes ja rajatistes, kaubandus, tootmis- ja teenindusettevõtetes (välja arvatud toitlustus- ja majutusettevõtetes), tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis, korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades, eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudel. Eelnimetatud kohtades võib omanik, valdaja või tööandja eraldada vajadusel ja võimalusel tähistatud spetsiaalse ruumi või ala suitsetamiseks. Alaealistel on tubakatoodete tarbimine keelatud. Toitlustus- ja majutusettevõtetes, kui on tegemist kahe või enama ruumiga, peab olema ainult üks ruum suitsetajatele, ülejäänud ruumides on suitsetamine keelatud.

Järelevalve suitsetamise piirangute nõuetest kinnipidamise üle on pandud politseiametnikele, tervishoiuametnikele ja tööinspektsiooni ametnikele.

AINO LILLEMÄGI,

Tarbijakaitseameti Jõgevamaa talituse peainspektor


Tootjad ja töötlejad kompisid koostöövõimalusi

Jõgeva Tootjate Liit, kuhu kuuluvad peaaegu kõik Jõgevamaa suuremad põllumajandusettevõtted, käis Painkülas asuvas ASis Werol Tehased tutvumiskäigul.

Painkülas valmib 1650 tonni toiduõli ja 3200 tonni õlikooki kuus. Selle tootmiseks kulub 5200 tonni rapsi- ja rüpsiseemet. "Oleme kohalikul taastuval toorainel põhinev ettevõte. Mullu toodi meile umbes 80% Eestis kasvatatavast rapsist ja rüpsist. Senini oleme välisturult ostnud vaid 6000 tonni seemet. Lepingud, kuni 16 000 tonni ulatuses on sõlmitud Läti, Leedu, Valgevene, Kasahstani ja Ukrainaga. Seega saame jätkata samas tootmismahus kuni uue hooajani," tutvustas ASi Werol Tehased juhatuse esimees Raul Kastan.

Uus hooaeg peaks saabuma septembri asemel kuu aega varem, selleks on vaja sõlmida rohkem lepinguid talirapsi ostmiseks. "Õliturg on tarbijatest ja tootjatest üleküllastunud. Meie eeliseks on, et mullu novembris saime ISO sertifikaadi, mis näitab, et oleme rahvusvahelise turu jaoks avatud. Meie toiduõli Olivia on "Eesti parim toiduaine 2000" ning "Eesti tunnustatud maitse". Turulpüsimise eelduseks pean head partnerlust kohalike taimekasvatajatega ning seda, kui palju suudame müüa õlikooki, eriti kohalikele karjakasvatajatele," märkis Kastan.

Piimatootjate hulgas on õlikook väga populaarne ning nõudlus ületab pakkumise. Senini on viidud õlikoogi toodangust enamik Taani, kus see on tunnistatud viimase aja parimaks õlikoogiks.

Seoses hullulehmatõvega väheneb või kaob üldse loomse tooraine kasutamine jõusöödas ning vajadus proteiinirikka õlikoogi järele kasvab veelgi. Seega on loota õlikoogi kallinemist.

Eestis kasvatatakse õlikultuure ligi 30 000 hektaril. Painküla õlitehas on seadnud eesmärgiks innustada põllumeest kasvatama rohkem rapsi ja et lähiaastatel müüdaks neile 95% Eestis toodetud seemnest. "Meie põhimõte on muuta rapsi ja rüpsi kasvatamine ja müümine võimalikult mugavaks. Tahame pakkuda arusaadavat ja suhteliselt paindlikku hinnapoliitikat. Lisaks tehase juures olevale ja Tamsalus olevale vastuvõtupunktile tahame avada veel mõne vastuvõtupunkti, et saaksite võimalikult väikese kuluga oma toodangu meile üle anda. Meie võidame siis, kui ka teie võidate," kinnitas õlitehase juht põllumeestele.

"Põllumeestel on praegu aeg atra seada, et teha uueks põllumajandusaastaks vettpidavaid äriplaane. Seetõttu oli tootjate ja töötlejate kohtumine Painkülas eriti vajalik. Tundub, et ASil Werol Tehased läheb hästi ning see annab usku siduda end toiduõli tootmise projektiga. Saime selge sõnumi, et meist ollakse huvitatud ning veidi lohutustki. Rüpsi ja rapsi lubati vastu võtta ka uuel aastal ja mitte odavamalt kui mullu," ütles Jõgeva Tootjate Liidu juht Urmas Ingver.

ARDI KIVIMETS


Pritsonid sulgesid kondiitritööstuse ja poe

Paljudel Jõgevamaa ja üle-eestilistel üritustel pagari- ja kondiitritooteid turustanud perefirma osaühing Pritsoni Pagar peatas tootmise Kuremaal ujulas asuvas kondiitri- ja pagaritsehhis. Samuti on ettevõte sulgenud Kesk-Eesti Ärikeskuses asuva poe.

OÜ Pritsoni Pagar omaniku Õie Pritsoni sõnul oli tootmise peatamine tingitud majanduslikult keerulisest olukorrast. "Tänastes oludes pole kondiitritööstuse arenguks perspektiivi, eriti on arenguvõimaluste puudumist tunda Jõgeva piirkonnas. Euronõuete täitmiseks tuleks meie firmal teha selliseid investeeringuid, mis tähendaksid ettevõttele sulaselget majanduslikku enesetappu," ütles ta.

Õie Pritson arutles: "Arvatavasti sulgevad järgmise poole aasta vältel oma uksed mõned teisedki väikefirmad, kes pole võimelised täitma euronõudeid. Kahju, et keerulise majandusliku olukorra tõttu nii palju inimesi töötuks jääb. Ehk muutub olukord paremaks siis, kui omavalitsused ühinevad ja parema ettevõtluskliima tagada suudavad. Soovin kõikidele väikefirmadele head seda aastat ja kohtumiseni Euroopa Liidus."

OÜ Pritsoni Pagar pole edasistest plaanidest siiski loobunud. Firma jääb alles ning seniste ja uute klientidega loodetakse kohtuda suvistel üritustel.

JAAN LUKAS



KULTUUR

Põltsamaa lauluväljakul põletati suurt lõket

Põltsamaa lauluväljakul pandi pühapäeva lõuna ajal põlema suur lõke. Niimoodi on jõulud linnast ära saadetud juba mitu aastat järjest.

Põltsamaa kultuurikeskuse eestvõttel on jõulud linna lauluväljakul ikka pidulikult ära saadetud tantsu, tralli, mängude, esinemiste ja hobusõiduga ümber lauluväljaku. Jõuludega tulevad hüvasti jätma nii suured kui ka väikesed põltsamaalased, kes oma jõulukuused ühisesse lõkkesse toovad.

Et tänavu oli lauluväljak laste võistluste ja sportlike mängude jaoks liialt lobjakane, tuli need ära jätta. Tantsu löödi aga üheskoos küll ja jõuluvana tuli lauluväljakule rahvaga hüvasti jätma saaniga. Ära ei jäänud ka traditsiooniline saanisõit lastele ümber lauluväljaku Kolleri pere hobusega. Kehva ilma tõttu ei olnud aga võimalik tänavu ratsahobustega sõita.

Esinema oli seekord kutsutud Esku Lasteaed-Algkooli pere, kus astusid üles nii tantsijad, lauljad kui ka liikumisrühm. Lastega oli kaasas lumememm, kes pärast vapralt koos väikeste päkapikkudega tantsu vihtus.

Aukohal oli hiigelsuur lõke, tähistamaks jõulude teekonda jõulumaale.

VAIKE KÄOSAAR


Põltsamaal sündis kammerorkester

Möödunud nädalal sündis Põltsamaal kammerorkester, kus on peale Põltsamaa muusikakooli viiuli-, tšello- ja vioolamängijaid Jõgevalt, Viljandist ja Tartust. 21-liikmeline kammerorkester on õige varsti valmis hakkama kontserte andma.

"Idee tuli sügisel. Et meie muusikakoolis on nii viiuliansambel kui ka tšello- ja vioolamängijaid, oleksime kammerorkestri ka oma kooli baasil saanud. Tegime aga ettepaneku mõnedele tublimatest viiuldajate suvekooli ajast ja kõik nad jäid ka nõusse. Nii saigi kokku 11 meie kooli vanema astme õpilast ja ülejäänud kümme mujalt. Dirigent on meie kooli õpetaja Hiie Taks, kes on kokku pannud ka repertuaari," selgitas Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus.

Jõgeva muusikakoolist kuulub loodud kammerorkestrisse Kärt-Katrin Kull, üks orkestriliige on pärit Viljandi muusikakoolist, neli Tartust Elleri-nimelise muusikakooli algastmest ning kaks on Põltsamaa muusikakooli vilistlased, kes Elleri-kooli edasi õppima on läinud.

Koos oldi esimest korda möödunud nädalal koolivaheaja kolmel päeval ja seda võib ka talvekooliks nimetada. Vaatamata pikkadele ja pingelistele päevadele ei ilmutanud keegi mängijatest tüdimust, pigem tunti koosmängimisest suurt rõõmu.

Ühtlasi andis talvelaager kinnitust, et peale veel mõnd ühisproovi on kammerorkester võimeline ja valmis hakkama andma kontserte kus tahes pidulike sündmuste puhul. Edaspidi on plaanis hakata koos käima iga kuu kolmel päeval, suvel aga harjutada nädal aega järjest. Järgmine kokkusaamine on ees veebruaris.

"Kõige suurema tõuke andis meie möödunudaastane käik Norrasse üleeuroopalisele festivalile. Järgmine festival on 2002. aastal Šveitsis, kuhu kavatseme kandideerida. Kui Norra festivalile pääses Eestist 200 mängijat, siis Šveitsi on Eestile antud ainult 50 kohta. Otsustamine jääb muusikakoolide liidu teha, kes kõik kandideerijad märtsikuus üle vaatab. Kõik teised on suurematest muusikakoolidest Pärnust, Jõhvist ja Võrust. Olenemata sellest otsusest tegutseme meie ikkagi edasi. Möödunud sügisel panime kokku ka projekti ning saatsime taotluse rahvuskultuuri fondile. Esimene toetus on juba käes. Kontsertide andmistega loodame ise

lisaks teenida, et kulutusi katta," selgitas Anne Kaus.

VAIKE KÄOSAAR


Riigikeel, prügi ja "Tom Jones"

Suviste keelelaagrite korraldamisel Narva lastele on Mustvee 1. Keskkooli õpetajatel ja nende toitlustajatest-majutajatest abilistel juba nelja-aastane kogemus. Möödunud nädalal sai teoks esimene talvine keelelaager.

Laagripäevade hommikupoolikud veetsid kuusteist 15-17 aastast Narva noort, kellest osa olid varemgi Mustvees riigikeelt õppimas käinud, kooli kaminasaalis, kus õpetajad Signe Nõmm ja Tiiu Palm suhtlemis- ja rollimänge ning diskussioone korraldasid. Keelt püütigi seekord omandada mitte tavapärastes koolitundides, vaid just elava suhtlemise kaudu.

Üheks diskussiooniteemaks oli prügi: see, kui palju ja missugust prügi keskmine pere toodab ning mis sellest pärast prügikasti viskamist edasi saab. Laagri lõpuõhtul ettekandmiseks pandi kokku isegi väike etendus, kus eri toiduaineteks kehastunud noored jutustasid neid ümbritseva pakendi saamisloost ning väljavaadetest saada ümber töödeldud. Lõpuõhtu suupistelaua valmistasid ette noored ise, omandades selle juures hulgaliselt eestikeelseid sõnu ning pöörates tähelepanu sellele, missugust prügi töö käigus "toodeti".

Peale ise teatri tegemise käidi ka päristeatris, täpsemalt Tartu Vanemuises "Tom Jonesi" etendust vaatamas. Pikast eestikeelsest tükist aitasid laagrilistel aru saada majutusperede lapsed, kes Tartus kaasas olid ja kellel selles laagris üldse lausa tugiisikute roll oli. Veel külastati Tartus kirjandusmuuseumi ja linnaga tutvumiseks antud vabal ajal astus nii mõnigi abituriendiseisusse jõudnud noor narvalane sisse Tartu Ülikooli peahoonesse.

Keelelaager toimus Tartus tegutseva Piiriülese Koostöö Keskuse toetusel ja koordineerimisel ning peale Mustvee õppisid Narva noored möödunud nädalal riigikeelt ka Räpinas ja Mehikoormas.

RIINA MÄGI


Pühapäevapildid muuseumis

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis on möödunud pühapäevast üleval Jõgeva Kunstikooli Avatud Stuudio näitus "Pühapäevapildid".

Pühapäevapildid on need enamasti vaikelulised, lillelised ja muidu looduse järele lõhnavad õli, guaši ja pastellmaalid sellepärast, et enamasti on nad maalitud stuudio pühapäevastel kooskäimistel. Ühtekokku on pilte väljas üheksalt autorilt, kellest osa juba aastaid järjekindlalt kunsti harrastanud, osa seevastu võtsid pintsli esimest korda kätte (kooli joonistustunde, mõistagi, mitte arvestades) alles möödunud sügisel.

"Harrastuskunsti puhul on perfektsest tulemusest tähtsam tegemisest saadav rõõm ja isiksuse arendamine. Harrastuskunstnike looming on alati vahetu ja siiras," ütles resümeeks üks stuudiolaste juhendajaid Elita Järvela, kui pildid muuseumi ärklisaali üles olid saanud. Teine juhendaja, Ene LuikMudist aga arvas, et pühapäevamaalijate tegevus vajaks tunnustust harrastuskunsti aastapreemia väljaandmise näol.

Möödunudaastase loomingu põhjal väärinuks seda tema arvates Riina Lastik, kellelt Palamuse näitusel püüavad pilku meremaalidekolmik ja Veneetsia vaade. Avatud Stuudio pühapäevapildid jäävad muuseumisse veebruari lõpuni.

RIINA MÄGI


Lapsed joonistasid prügipilte

Viies maakonnas, Tartu-, Võru-, Valga-, Põlva- ja Jõgevamaal läbi viidud prügiteemaline joonistusvõistlus näitas, et koolinoored on üsnagi kriitilised oma rämpsuse elukeskkonna suhtes.

Joonistusvõistluse viisid maakondades läbi kohalikud keskkonnateenistused, sõnastades omalt poolt ka täpsemad teemad. Jõgevamaa koolide I-IV klaaside õpilastele pakuti välja teemad "Mina ja prügikoll", "Prügikoll kollitab Jõgevamaad" ning "Prahti maha ma ei pillu", V-IX klasside õpilastele aga teemad "Kas maa tuleb täita prügiga?", "Prügila aastal 2500" ning "Mina ja jäätmed". Kuna töid laekus võistlusele maakonna 14 koolist ning ühtekokku 186 autorilt, jäi keskkonnateenistuse rahvas vaatamata sellele, et nad Jõgeva Gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Küti appi palusid, kolme parema välja selgitamisega hätta, kuulutades auhinnasaajaid välja natuke rohkem.

Nooremas vanuserühmas tunnistati võitjateks Kati Seeme, Hedi Heinaru, Grete Kraaner ja Erki Uibo Põltsamaa Lasteaed-Algkoolist

Tõruke ning Joonas Karu Saare Põhikoolist, teise koha said Kädlin Kirjutaja ja Artur Saljukov Jõgeva Kunstikoolist ning kolmanda koha

Kadri Kadastik, Andre Koller ja Riigo Neeme Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Vanema vanuserühma parima töö autoriks oli Rille Madi Puurmani Keskkoolist, teise koha pälvisid Heleri Õun ja Liina Kunnus Kaarepere Põhikoolist ning kolmanda koha Anne Mai Võsu, Taavi Hingla, Henno Kaeval, Kristi Margus ja Birgit Nurges Kaarepere Põhikoolist ning Erika Lazarevskaja Tabivere Keskkoolist.


Joonistades teadlikumaks

Jõgevamaa keskkonnateenistuse ruumides möödunud nädalal üleval olnud näitusel oli peale nimetatud autorite tööde väljas veel hulk teisi vahvaid pilte. Esmaspäeval Tartumaa keskkonnateenistuses avatud viie maakonna ühisnäitusele pääsesid aga vaid esimese ja teise koha saanud tööd. Tartus anti pidulikult kätte ka auhinnad iga maakonna parimatele prügiteemal joonistajatele.

Joonistusvõistlus oli tegelikult osa ulatuslikumast jäätmehoolduskoolituse edendamisele suunatud Eesti-Soome ühisprojektist, mida Eesti poolt veab Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe ja Soome poolt Turu Ülikooli õppejõud Antti Karlin.

"Tartumaal peaks 2008. aastal valmima Kagu-Eesti maakondi teenindav kaasaegne jäätmekäitluskeskus, ent ilma inimeste keskkonnateadlikkust tõstmata ja käitumisharjumusi muutmata pole europrügilast kuigi suurt kasu: jäätmeid tuleb eri liikidesse sorteerima hakata juba kodusel tasandil," ütles Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel näituse avamisel.

"Kuna lapsed võtavad uued mõttemallid kergemini omaks ning nende kaudu saab päris hästi nende vanemaid harida, oligi mõttekas panna lapsed prügiteemal arutlema ja joonistama."

Ena Poltimäe sõnul kasutatakse laste prügiteemalisi taieseid jäätmehoolduskoolituse projekti raames tänavu ilmuva infotrükise illustreerimiseks.


Tembutajad

Puurmani tüdruk Rille Madi, kelle võistlustöö kohta Jõgevamaa keskkonnateenistuses arvati, et selle võiks lausa plakatina ära trükkida, ütles pärast õnnelikuks fotoaparaadi omanikuks saamist (Soome jäätmekäitlusfirmad Ekomp ja Fennocom olid parimatele joonistajatele välja pannud just sellised väärt auhinnad), et kavatseb nüüd oma krantsitõugu koera Jossu tempusid filmilindile jäädvustama hakata. Paraku olevat Puurmanis ka vähem süütuid tembutajaid.

"Mind häirib kõige rohkem see, kui lõhutakse tänavatele paigaldatud prügikaste," ütles Rille. "Julgeksin isegi lõhkujaid korrale kutsuda, aga paraku tegutsevad nad nii, et keegi ei näe."

RIINA MÄGI



SPORT

Jõgevamaa populaarseim spordiõpetaja on Enda Kalm

Torma Põhikooli poistele ja tüdrukutele on ligi kakskümmend aastat sportlikke oskusi õpetanud Enda Kalm, kes täna saab Jõgeva kultuurikeskuses 2000. aasta parima spordiõpetaja preemia.

Enda Kalm õppis kehalise kasvatuse õpetajaks Tartu Pedagoogikakooli Pärnu filiaalis. Kohe pärast seda, 1972. aasta sügisest asus ta tööle Torma kooli.


Tuleb ka peaga mõelda

Praegu on Enda Kalm kehalise kasvatuse õpetajaks nii Torma Põhikooli poistele kui ka tüdrukutele: "Pean oluliseks mitmekesisust ja tahaksin, et õpilased saaksid tundides mõõdukal tasemel erinevaid kehalisi võimeid arendada. Suuremat kehalist koormust vajavad poisid ja neil on võimalus energiat kulutada ka Torma spordiklubi korvpallitreeningutel," rääkis Enda Kalm. "Kehalise kasvatuse tundides tuleb mitte ainult füüsiliselt tegutseda, vaid ka peaga mõelda. Ütlus, et kellel ei jaga pea, jagavad jalad, ei pea alati paika. Vaimselt võimekad õppurid on sageli ka tublid sportlased. Need aga, kes tavalistes tundides hakkama ei saa, ei suuda mõnikord ka oma kehalist tegevust mõistusega reguleerida," arutles spordiõpetajanna Tormast, kelle mõnedki õpilased on asunud õppima spordigümnaasiumi.

"Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad tavaliselt Torma Põhikooli teisel korrusel paiknevas saalis, mõõtmetega 18 x 9 meetrit. Head sportimisvõimalused on ka 333-ruutmeetrisel Torma kooli staadionil. Samuti käivad õpilased treenimas koolimajast pisut eemal asuvas Torma spordihoones," rääkis õpetaja Kalm sportimistingimustest Tormas. "Hiljuti ostis Torma vallavalitsus koolile suuski ja suusasaapaid. Kahjuks ei võimalda aga lumevaene talv suusatamist. Muide, lumenappus kipub ka õpilaste suusahuvi vähendama," kurtis ta.


Võrkpallinaiste kapten

Enda Kalm lõpetas Tartu Pedagoogikakooli Pärnu filiaali kergejõustiku ja võrkpalli erialal. 1973. aastal loodi paljuski tema algatusel Torma võrkpallinaiskond, kes tänaseni treenimas ja võistlemas käib. "Mõned põhimängijad on selles naiskonnas kaasa löönud peaaegu kakskümmend aastat. Kahel korral oleme pälvinud Jõgevamaa meistri tiitli ning paljudel aastatel mänginud ajalehe Vooremaa võrkpallivõistluste finaalis," rääkis võrkpallinaiskonna kapten.

"Enda Kalm on igavesti tore õpetaja, kelle kehalise kasvatuse tundidest olen ma ka ise õpilasena osa saanud," ütles Torma spordiklubi juhataja ja tuntud korvpallitreener Raivo Tralla.

Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets ütles Vooremaale: "Kalju juhatus pöördus koolidesse, et saada kandidaate Jõgevamaa populaarseima kehalise kasvatuse õpetaja tiitlile. Esitati seitse kandidaati, kellest spordiklubid ja koolid (igaühel oli üks hääl) valisid populaarseimaks spordiõpetajaks Enda Kalmu. Kui õpetaja on maa sool, siis Enda Kalmu võiks minu arvates nimetada maa spordisoolaks."

JAAN LUKAS


Spordi lüriridu

Palamuse valla 14 suusatajat avas võistlushooaja kolmekuningapäeval Aruküla mäel Raimond Polli poolt ette valmistatud 1 km pikkusel raskel rajal.

Vanuseklasside võitjad. 3 km: M Tanel Pajo 8.12, MV Raimond Poll 9.53, PA Ahti Vahtra 8.15. 2 km: PC Eeri Vahtra 6.24, TB Marju Velström 7.59. 1 km: PD Ago Vahtra 3.26, PE Kaimo Saar 4.36, TC AnneMai Võsu 5.41, TE Kerli Vint 6.37.

TOOMAS PUSS

***

Koroonamängijad pidasid 6. jaanuaril Jõgevamaa meistrivõistlusi. Võistlused olid lahtised ja vabariigi edetabeli arvestusse läksid 25 parema tulemused, seetõttu osalesid ka Keila, Kehra, Pärnu, Viimsi, Viljandi ja Peningi koroonaklubid. Naisi oli 18, mehi 32 ja segapaare 19. Naistest võitis Valve Nurmepuu Kehrast 11 punktiga,

teine oli Maarika Samberg Keilast 10 p, kolmas ja ühtlasti maakonna meister Ellen Avi 9 p, teinekolmas maakonnas olid Birgit ja Milvi Kägu.

Meestest võitis Kalev Raidlepp Viimsi klubist 11 punktiga, teine ja ühtlasi maakonna meister Erki Lepik 10 p, kolmas ja maakonna teine Väino Ridal 10 p, Marek Poltrago oli 9 punktiga maakonna kolmas.

Segapaaridest võitsid Maarika Samberg ja Leonid Sjabrikov, teiseks tulid Vivian Rehi ja Allan Vaupere, kolmandaks Jaanika Laks ja Kalev Raidlepp. Maakonna meistriks tulid üldjärjestuses viiendad Milvi Kägu ja Lembit Lääne, teiseks Laine Rande ja Väino Ridal, kolmandaks Birgit Kägu ja Erki Lepik.

PAUL UIBOLEHT

***

Detsembris lõppes üks Eesti kirikabe meistrivõistluste poolfinaale. Kolmeteistkümne osaleja seas oli ka kolm meie maakonna kabetajat. Esikuuikusse kuulusid nad kõik, finaali said neli esimest. Võitis Viiu Lepa (Pärnu), teine ja kolmas olid Jõgeva võistlejad Heldur Evertsoo ja Urmas Visk, neljas Elmu Ehala (Pärnu), viies oli Raimond Tamla.

***

Selgunud on vabariigi valdade VIII talimängude alagruppide koosseisud lauamängudes ja korvpallis. Tartu alagrupp toimub Lähte Ühisgümnaasiumis. Jõgeva valla teine maleesindus kohtub seal seitsme valla esindustega. Jõgeva valla esinduskoosseisud mängivad Järva-Jaani spordikoolis. Jõgevamaalt osaleb veel Tabivere vald males ja lauatennises ning Palamuse vald kabes. Üldse osaleb neljas alagrupis 32 male-, 25 kabe- ja 37 lauatennise võistkonda.

Meeste korvpalli alagruppe on neli, igas kümme 10-liikmelist vallakoondist. Jõgeva vald mängib Kadrinas ja Tabivere Märjamaal. Naiskondi on võistlustel kahes alagrupis kokku kümme.

***

Väga pingeline oli Kurista 31. kabeturniir, kus alles viimane voor selgitas võitjad. Naisi võistles ainult kaks, seega mängisid nad meestega ühiselt. Seitsme vooruga kogus Aili Visnapuu (Tartu) 4,5 ja Merike Parve (Jõgeva) 3,5 punkti. Mõlemad kuuluvad ELO alusel vabariigi kümne parema naise hulka.

Põhiturniiril oli parim Edo Jaanuska (Palamuse) 6 punktiga, teine Algo Laidvee (Tartu) 5,5 p ja kolmas Kaarel Ots (Jõgeva vald) 5 p. 4,5 punkti kogusid Aili Visnapuu, Jüri Lätt (Tartu), Rein Orav (Jõgeva), Kurista piirkonna parim oli ja rändauhinna võitis Sulev Luht. Võistkondlikult oli parim Tartu 17,5 p, järgnesid Kurista 16 p, Jõgeva linn 15 p, Põltsamaa regioon 12 p.

13. jaanuaril kell 10 kohtuvad kabetajad Jõgeva Päästeameti õppeklassis, et mälestada mänguga meie hulgast lahkunuid.

SULEV LUHT



MITMESUGUST

Kuuekesi ELO talvelaagris

Tallinnas 3.-6. jaanuarini kestnud Edukate Laste Organisatsiooni (ELO) talvelaagris osales ka kuus liiget Jõgeva klubist Wictor. Võeti osa võistlustest, käidi ekskursioonidel ja osaleti lasteparlamendis.

Jõgeva klubi Wictor, kelle tegevust juhib Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Viktor Nõmm, koondab endas 30 liiget ning on olnud pidevalt üks ELO aktiivsematest klubidest. Wictor on alati osa võtnud nii ELO traditsioonilistest suvelaagritest Karepal kui ka talvelaagritest, mida on korraldatud Tallinnas. Kui suvelaagrid kestavad talvistest laagritest kauem ja osaleda saavad kõik soovijad, siis talvelaagritesse kutsutakse enamasti klubide esindajad.

Seekordses talvelaagris viibis kokku üle 120 ELO liikme üle kogu Eestimaa. Kui peaaegu kõikidele klubidele oli ette nähtud kolm kohta, siis Jõgeva klubi sai osalemiseks kuus kohta. Juunioridest ehk tegelikult vanematest õpilastest käisid seekordsel kokkutulemisel Evelin Ilves, Merilin Pern ja Pille Pärn ning klubiliikmetest ehk noorematest Indrek Lätt, Asso Nettan ja Andra Lätt.

Evelin, Indrek ja Asso tunnistasid, et kõik päevad olid äärmiselt tihedad ja huvitavad. Võeti osa erinevatest võistlustest, kaasa arvatud jäähoki. Võistlused olid põnevad ja kaasakiskuvad, seda enam, et järjestusse kedagi ei seatud ning osavõturõõmu jätkus kõigile.

Mitmesugustest ettevõtmistest ja käikudest päris priid aega oli minimaalselt, kui mitte arvestada diskoõhtuid. Ekskursioonid viisid Saku õlletehasesse, Kalevi kommimuuseumi, kalatööstusesse, meremuuseumi, keeglikeskusesse ja mujale. Laagri lõpupoole võeti kõik sümboolselt vastu mereväkke ja uudistati sõjalaevu. Kõige enam aga jäi nii Evelini, Indreku kui ka Asso kinnitusel meelde siiski päev lasteparlamendis, mil valiti endi seast spiiker ja teised asjamehed ning võidi tutvuda põhjalikumalt parlamendi hääletussüsteemi ja töö käiguga.

Laagri üllatuskülaline oli parlamendi liige ja näitleja Kaljo Kiisk, kes oma muheda ja mõnusa esinemisega laagrirahvast köita suutis.

Järgmine ELO suurem ühisettevõtmine on ELO korvpalliturniir veebruarikuus Jõgeval.

VAIKE KÄOSAAR


POLITSEIKROONIKA

Kelle Moskvitšist varastati bensiini ja kelle ratas koridorist?

Ühe kriminaalasja uurimise käigus on süüdistatav tunnistanud, et ta varastas möödunud aasta maikuu alguses Jõgeval Suislepa 3 maja ette pargitud valgest sõiduautost Moskvitš umbes 6-7 liitrit bensiini. Tema sõnul varastas ta ka 1999. a novembris Tähe tn 16 maja ühisgümnaasiumi poolt vaadates teisest trepikojast halli värvi keevitatud raamiga jalgratta. Palume jalgratta ja Moskvitši omanikku teatada endast Jõgeva Politseiprefektuuri telefonil 68 478 Olav Auksmaale või tulla soovi korral prefektuuri kabinetti 210 II korrusel.


Vargust tunnistasid alles politseis

Teisipäeva õhtul kümme minutit üheksa läbi avastas Jõgeval Keskuse poodi tulnud perenaine, et tema jalgratas Panter on poe eest ära varastatud. Kannatanu teatas asjast kohe politseikorrapidajale. Politseipatrull pidas Suurel tänaval kinni kolm kahtlustatavat - 20 ja 13-aastased vennad ning veel ühe 13aastase poisi. Poisid ei tahtnud võõrast jalgrattast enne midagi teada, kui nad politseisse toodi. Siis läksid asjaosalistel keelepaelad lahti ja tunnistati, et Keskuse poe eest ära toodud ratas on Suurel tänaval nende kinnipidamise koha maja kõrvalhoone lakas.


Nüüd ka purjuspäi sõitmise eest vangi

19. detsembril läinud aastal tunnistas Jõgeva Maakohus Valdeko Põldma (1957) süüdi KrK § 204 lg 3 järgi kuriteos ja määras karistuseks kolm kuud vabadusekaotust. Põldmad on auto alkoholijoobes juhtimise eest karistatud juba 1998. a. Siis karistati teda ühel korral haldusarestiga ja teisel korral rahatrahviga. See ei mõiganud. Uuesti jäi ta autoga purjuspäi sõitmisega vahele 1999. aastal. Kui mehe tegusid veel iseloomustada, siis ka 1997. a sai ta samasuguse õiguserikkumise eest korra trahvi ja korra istus arestis.

Läinud aasta 24. oktoobril karistati teda jälle purjuspäi roolis olemise eest, kui ta Pala vallas Žiguliga ringi ajas. 17. novembril oli mees Žiguli roolis, niipalju alkoholi ära neelanud, et purjus oli ega hoolinud sellestki, et lisaks temale endale polnud korras ka tema juhitud sõiduauto. Mees pole ka trahve ära tasunud.

Kohus leidis, et kuna süüdistatav pole senistest karistamistest eluks õppust võtnud, ei jäägi enam muud üle, kui ta vangimajja panna.


Käis autoga käkaskaela, aga jäi ise terveks

Esmaspäeval kolmveerand viis pärastlõunal juhtus liiklusõnnetus Jõhvi-Tartu maantee 102,8 km Tabivere valla piires. Sõiduautot Ford Sierra juhtis alkoholijoobes ja ilma juhiloata Tarmo (1973), kes ei tulnud aga õnnetuse eelselt sellega toime, mispärast auto paiskus teelt välja ja rullus üle katuse. Õnneks uljas juht ise viga ei saanud, vigastused autol tõid kaasa varalise kahju.


Korteris käinud varas viis sulejope

Esmaspäeva õhtul seitsme aegu avastas üks Jõgeva aleviku Aamisepa tänava elanik, et tema korterisse on sisse murtud. Lõhutud oli köögi aken ja varastatud sulejope. Avaldaja hindab jope väärtuseks 500 krooni ja akna lõhkumisest saadud kahju 200 kroonile.


Ilmateade

Neljapäeval on oodata pilves selgimistega ilma, võib sadada lund ja tuisata. Puhub loode- ja läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur +1°C ... -7°C.

Reedel on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada lund. Puhub loode- ja põhjatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... -9°C, päeval -2°C ... -6°C.



Vooremaa

Neljapäev, 11. jaanuar 2001. a.

Maarja Keskkoolist saab põhikool

JAAN LUKAS


Rongiliiklus Jõgeva ja Tartu vahel jätkub vähemalt märtsini

PEEP LILLEMÄGI,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja



ARVAMUS

Mullune oli küllaltki sündide vaene aasta

ARDI KIVIMETS


ÜKS ÜSIMUS

Keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep

RIINA MÄGI


KIRJAD

Pensionäri aastavahetus

AINO TOOMING


Alati ei maksa viriseda

AMANDA TUI


JUHTKIRI

Mida ütleks Kärna Ärni?

11. jaanuar 2001



MAJANDUS

Jõgevamaa veemajandus ootab investeeringuid

ULVI KALVIST


Tubakaseadusest

AINO LILLEMÄGI,

Tarbijakaitseameti Jõgevamaa talituse peainspektor


Tootjad ja töötlejad kompisid koostöövõimalusi

ARDI KIVIMETS


Pritsonid sulgesid kondiitritööstuse ja poe

JAAN LUKAS



KULTUUR

Põltsamaa lauluväljakul põletati suurt lõket

VAIKE KÄOSAAR


Põltsamaal sündis kammerorkester

VAIKE KÄOSAAR


Riigikeel, prügi ja "Tom Jones"

RIINA MÄGI


Pühapäevapildid muuseumis

RIINA MÄGI


Lapsed joonistasid prügipilte

RIINA MÄGI



SPORT

Jõgevamaa populaarseim spordiõpetaja on Enda Kalm

JAAN LUKAS


Spordi lüriridu

TOOMAS PUSS

PAUL UIBOLEHT

SULEV LUHT



MITMESUGUST

Kuuekesi ELO talvelaagris

VAIKE KÄOSAAR


POLITSEIKROONIKA

Kelle Moskvitšist varastati bensiini ja kelle ratas koridorist?

Vargust tunnistasid alles politseis

Nüüd ka purjuspäi sõitmise eest vangi

Käis autoga käkaskaela, aga jäi ise terveks

Korteris käinud varas viis sulejope


Ilmateade