Vooremaa
AS
Jõgeva Soojus küsib oma tarbijailt enamvähem Eesti
keskmist soojahinda, nii et põhjust varastada ei peaks justkui
olema. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
See, et vargused tänapäeva Eestis igapäevane nähe on, pole kellelegi uudis. Küll aga tekitavad aegajalt väikest kumu mõned uudsed varguseliigid. Jõgeval tuvastati hiljuti näiteks üks soojusenergia varguse juhtum.
Jõgeva linna suuri kortermaju soojusenergiaga varustava ASi Jõgeva Soojus ametnike tähelepanu äratas viimastel kuudel asjaolu, et nn KEKi linnaosas Liiva tn 2 asuva 36 korteriga elamu tarbis kahtlaselt vähe soojusenergiat. Näiteks oktoobrikuus maksid selle maja elanikud ruutmeetri elamispinna kütmise eest ligemale kolm korda vähem kui teiste analoogiliste majade elanikud.
Asja uurimiseks võttis AS Jõgeva Soojus nimetatud elamu soojussõlme tõsisema kontrolli alla. Kuna päevastel käikudel midagi kahtlast ei avastatud, siis tuli hakata kontrollima ka öösiti. 28. novembri esimestel tundidel avastaski vastav komisjon soojusenergia varguse, st situatsiooni, kus maja küttesüsteem toimis, ent soojusarvesti kulumõõtur ei lugenud tarbitavat soojusenergiat.
Lähemal uurimisel selgus, et soojussõlme hooldaja oli teinud katki kulumõõturi mitteavatava sulguri, avanud kulumõõturi külgkaane ning teinud ühe mõõturit arvesti plokiga ühendava pistmiku klemmide külge käivatest juhtmetest hõlpsasti kokku- ja lahtiühendatavaks. 28. novembri öösel, kui soojussõlme kontrollimas käidi, oli juhe parasjagu lahti ja komisjonil selge pilt, et Liiva 2 soojussõlmes ei tegeldud mitte kõva kokkuhoiu, vaid soojusenergia vargusega.
Suured arved
"Tegelikult oleme soojusenergia varguse katseid avastanud ka varem, ent siis on kasutatud lihtsamat meetodit: keldrikorrusel on vool mõneks ajaks välja lülitatud, mistõttu soojusarvesti on toiteta jäänud ja seiskunud. Ent sel moel toime pandud kelmustükiga jäädakse üsna ruttu vahele, sest siis seiskub ka tunnilugeja. Suisa arvestisse tungitud aga varem ei ole," ütles ASi Jõgeva Soojus inspektor Jaan Peets.
Kuna süütõendid olid ilmsed, võttis Liiva 2 soojussõlme hooldaja süü omaks. Kuigi majaelanikud vargusest ilmselt teadlikud polnud, olid nad sellest siiski kasu saanud ja karistustki tuleb neil kanda koos süüdlasega: tavalisest suurema soojaarve tasumise näol. Kuna arvesti näitu ei saanud usaldada, arvutati Liiva 2 soojuse tarbimist majandusministeeriumi poolt välja töötatud vastava juhendi järgi, kusjuures tagasiulatuvalt alates kütteperioodi algusest. Sel moel arvestatakse soojatarbimist niikaua, kuni maja soojusarvesti, mis Tallinna taatlemisele saadeti, tagasi saabub ja oma kohale paigaldatakse.
"Kui tavaolukorras oleks selle maja kahe kuu jooksul 4550 megavatttunniga ära köetud, siis majandusministeeriumi metoodika järgi läks kirja 85 MWh," ütles Jaan Peets. Tema sõnul jäi soojussõlme hooldaja vahele eelkõige sellepärast, et ta liiga ahneks läks ja usutavuse piiri ületas: nii vähese soojusenergia tarbimise juures oleksid pidanud korterid olema külmad kui hunditall ja elanikud nurinat tõstma.
"Mõistlikum oleks olnud lihtsalt natuke kokku hoida, seda enam, et kõnealuse soojussõlme hooldaja on tegelikult väga asjatundlik reguleerija," ütles Jaan Peets.
Kontroll pidev
Õigupoolest oleks Jõgeva Soojusel olnud seaduse järgi õigus varguse eest tundumalt suurem karistus määrata: soojusenergiaga varustaja ja soojatarbija vahel sõlmitud lepingu järgi peaks lepingut
rikkunud tarbija maksma varustajale soojusenergia eest viiekordse tariifi järgi. Samas on olemas ka omavoliliselt tarbitud soojusenergia koguse ja maksumuse määramise juhend, mille järgi oleks võinud ümberarvestuse perioodiks määrata terve aasta.
"Nii rangeid meetmeid me ei hakanud võtma, kuna soojusmõõtja vahetati selles majas üsna hiljuti, nii et väga pikalt ei saadud seda valskust seal teha. Sellest karistusest, mis me määrasime, peaks hoiatuseks piisama, seda enam, et majarahval tuleb kinni maksta ka soojusarvesti taatlemine, või kui arvesti sootuks kõlbmatuks tunnistatakse, uue arvesti soetamine," ütles ASi Jõgeva Soojus juhataja Endel Varik.
Seda, et soojusenergia vargus Jõgeva kortermajades mingi ammune või laialt levinud nähtus oleks, ei pidanud ta võimalikuks, kuna elamute soojussõlmed on Jõgeva Soojuse pideva kontrolli all.
Oma nime avalikustada mitte soovinud Liiva 2 elanik kommenteeris juhtunut aga järgmiselt: "Enne soojaarvete saabumist toimunud koosolekul rääkisid majavanem ja soojussõlme hooldaja meile, et tegemist oli arvesti rikkega, Jõgeva Soojusest koos soojaarvega tulnud kaaskirjast aga, et hoopis soojavargusega. Nüüd ei teagi, keda uskuda, keda mitte. Soojaarve tuleb aga ära maksta: ega soojatootjaga kembelda tasu."
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Pühapäeval oli Võtikvere rahvakoolis õlekursus. Eile oli vallavalitsuse istung ning koos oli vallavolikogu eestseisus. Täna on Võtikvere rahvakoolis külas kirikuõpetaja Jaan Nuga. Torma kooli külastavad täna Tartu breikarid. Homme on Torma valla 10. aastapäeva tähistamise kontsertaktus Vaiatu rahvamajas. Kõnelevad praegune vallavanem Mati Kepp, eksvallavanem Enn Talumaa ja vallavolikogu esimees Juhan Telgmaa. Kontsertosas esinevad Reet Linna ja Olav Ehala.
Reedel on vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istung. Laupäeval annab Sadala rahvamajas kontserdi Virumaa poistekoor. Torma lasteaias Linnutaja jätkuvad jõuluüllatused. 17. detsembril sõidavad suuremad lasteaialapsed koos vanematega Viljandi teatrisse Ugala vaatama etendust "Ka klounidel on jõulud".
Eile oli Tabivere koolis II advendi muinasjutuhommik. Alates eilsest on Tabivere raamatukogus avatud W. Disney 100. sünniaastapäevale pühendatud lastejoonistuste näitus. Maarja rahvamaja taimeseaderingis valmistati eile jõuluehteid. Homme on vallavalitsuse istung. Kuulatakse informatsiooni Tabivere-Maarja piirkonna perearsti valimistest ning arutatakse valla 10. aastapäeva tähistamist. Reedel kell 12 on Maarja rahvamajas Maarja piirkonna väikelaste jõulupidu. Tabivere Keskkoolis on reedel disko. Alates laupäevast ootavad päkapikud kõiki huvilisi Elistveresse kogupere üritusele "Jõulud Elistveres". 15. ja 16. detsembril kell 12 ja kell 14 mängib Maarja rahvamaja näitering Elistvere jõulumaal etendust "Tuhkatriinu". Laupäeval kell 12 korraldab Tabivere Lastekaitse Ühing meisterdamise päeva Tabivere Keskkoolis. Pühapäeval kell 10.30 on Äksi kirikus III advendi kontsertjumalateenistus. Esinevad Tabivere naisansambel ja Tabivere muusikakooli lapsed. Eeloleval esmaspäeval kell 17 on Tabivere muusikakooli jõulukontsert. Samal päeval esinevad Tabivere lastekapelli lapsed Tabivere hooldekodus. Tuleva nädala jooksul mängib Maarja rahvamaja lastenäitering Elistvere jõulumaal näidendit "Punamütsike ja Muri".
Pühapäeval oli Saare rahvamajas nuku valmistamise kursus, mis rahva aktiivse osavõtu ja huvi tõttu jätkub ka edaspidi. Lasteklubi Kääpa Kratid võistles eile viktoriinis. Eile oli Saare vallamajas Jõgeva Talunike Liidu Saare ja Voore osakonna koosolek, kus vaeti koostöövõimalusi erinevate ettevõtjate ja ühistutega. Eile pidas aastakoosolekut ka Kääpa Ühistegevuse juhatus. Koseveski matkamajas korraldas eile infopäeva Jõgevamaa keskkonnateenistus. Homme on vallavolikogu istung. Teiste küsimuste hulgas on päevakorral maamaksumäära kehtestamine ja valla eelarve projekt. Saare raamatukogu ruumides on homme nõupidamine kultuuriküsimustes. Arutuse all on 2002. aasta ürituste korraldamine. Neljapäeval kell 9 korraldatakse hoogtööpäevak Kääpa jõe luha võsast puhastamiseks.
Eile oli vallavalitsuse istung. Võisiku hooldekodus peeti eile hoolekogu koosolekut, kus osales ka vallavanem Toivo Tõnson. Homme on Põltsamaa valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise 10. aastapäevale pühendatud pidulik koosviibimine Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis. Reedel on vallavolikogu majanduskomisjoni koosolek.
Eile oli linnavalitsuse istung. Lasteaed-Algkoolis Tõruke tähistati eile teist adventi ja lasteaia 18. sünnipäeva. Homme on Põltsamaa kultuurikeskuses Põltsamaale omavalitsuse staatuse kinnitamise 10. aastapäevale pühendatud pidulik õhtu. Reedel on Põltsamaa kiriklas linnapea vastuvõtt kõige pisematele linnakodanikele ning medalite "Sündisin Põltsamaal" kätteandmine. Pühapäeval kell 11 on Põltsamaa kirikus III advendi jumalateenistus.
Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on maamaksumäärad 2002. aastal, valla tänavuse ja järgmise aasta eelarve, eelarve koostamise korra teine lugemine jne.
Täna on Palamuse Gümnaasiumi algklasside õpilased Rakvere teatris jõuluetendusel "Lumekuninganna". Palamuse Gümnaasiumis on homme kell 15 mälumäng noorematele klassidele ja reedel kell 19 mälumäng vanematele klassidele. Homme on Luua klubis tantsuõhtu sarjast "Luua luulud". Esineb ansambel Puchup. Neljapäeval on Palamuse rahvamajas naisseltsi jõuluõhtu. Reedel on Palamuse rahvamajas eakate klubi õhtu. Laupäeval on rahvamajas kohvikklubi õhtu. Külas on Vello Pütsepa ansambel ja teised külalisesinejad Kuremaalt. Palamuse kihelkonnakooli muuseumis on laupäeval õpetaja Lauri tiitli üleandmine. Pühapäeval kell 16 on Palamuse kirikus Arsise kellade ansambli kontsert.
Homme on vallavalitsuse istung. 2001. aastal sündinud lastele ja nende vanematele korraldab vallavanem Kalev Kurs homme vastuvõtu. Laupäeval on Pala kultuurimajas Kullavere jahiühistu jõulupidu.
Eile kohtus Pisisaare kooliperega noorsoopolitseinik Marge Kimmel. Pisisaare koolis on päkapikunädal. Korraldatakse klasside kaunistamise võistlus ning pannakse üles jõulukuusk, mille ehib traditsiooniliselt esimene klass. Homme on Pajusi rahvamajas pidulik koosviibimine endistele ja praegustele vallavolikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele vallale omavalitsuse staatuse kinnitamise 10. aastapäeva puhul. Vallavanem Heldur Lääne osaleb homme maakonna omavalitsuste liidu esindajana Sihtasutuse LõunaEesti Turism nõukogu koosolekul Tartus. Pisisaare koolis korraldatakse neljapäeval jõululuuletuste esitamise võistlus, milles peale õpilaste osalevad ka õpetajad.
Homme on linnavalitsuse istung, samuti ka linnavolikogu istung. Neljapäeval korraldatakse Mustvee kultuurikeskuses kursus "Kodu jõuluks kauniks" pärgade ja seadete valmistamiseks. Reedel on Mustvee Vene Gümnaasiumis spordipäev ning kaunistatakse jõuludeks kooli ruume. Reedel on linnapea Pavel Kostromini pidulik vastuvõtt linna allasutuste juhtidele. Pühapäeval on kultuurikeskuses eakate jõulupidu.
Reedel on vallavolikogu istung.
Sellel nädalal jätkub Jõgeva valla detailplaneeringu arutelu. Kassinurme mägedes on 12.14. detsembrini "Jõulude mägine muinasmaa". Homme on Laiuse raaamatukogu internetipunktis projekti "Vaata maailma" esitlus. Laiuse koolis annavad homme tantsuetenduse breikarid. Neljapäeval kell 14 alustatakse Eeva Niinivaara 100. sünniaastapäevale pühendatud üritusi kogunemisega mälestushetkedeks Eeva Niinivaara mälestuskivi juurde. Kell 15 on Siimusti Lasteaed-Algkooli saalis kirjanduskonverents "EestiSoome sillal". Siimusti raamatukogus on väljas temaatiline näitus "Eesti kirjandus soome keeles". Õhtul kell 19 annab Kiigemetsa koolis kontserdi Tallinna Poistekoor. Neljapäeval kella 15–20 on Laiuse kooli õletoas jõulukaunistuste valmistamine. Reedel tähistab Laiuse lasteaed 27. sünnipäeva. Pühapäeval on Kuristal Sulev Luha ettevalmistusel lauamängude kompleksvõistlused.
Eile oli linnavalitsuse istung. Linnavalitsuses oli eile Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmi nõupidamine koos ASi Entec juhtidega. Täna on Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis põllumajandustöötajate teabepäev. Homme toimub kultuurikeskuse kammersaalis linna hariduse arengukava arutelu. Jõgeva Ühisgümnaasiumis on homme õpilaste valmistatud jõulukaartide ja ehete näitusmüük. EELK Jõgeva koguduse kiriklas esineb homme kell 19 Karl Madis. 12.14. detsembrini korraldab Jõgeva kultuurikeskus Kassinurmes üritustesarja "Jõulude mägine muinasmaa". Neljapäeval on Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis linna õpilasomavalitsuste liikmete õppepäev. Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased aitavad neljapäeval korraldada Siimustis kirjanduskonverentsi "Eesti-Soome sillal". Kultuurikeskuse kammersaalis on neljapäeval kell 16 Ühispanga teabepäev. Reedel on Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis maakonna endiste naistraktoristide kohtumine. Samal päeval on kultuurikeskuses Mõõdukate fraktsiooni liikmete jõulukohtumine linna pensionäridega. Reedel on kultuurikeskuses pereklubi Üksmeel õhtu. Laupäeval kell 11 peetakse Jõgeva kultuurikeskuses maakonna suurte perede jõulupidu. Pühapäeval kell 13 on maakonna ja linna pensionäride ühine jõulupidu.
ARVAMUS
Pensionärid, Toompea asemel ettevõtetesse!
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Kalev Kotkas (RE Mõõdukad) kirjutab 4. detsembri Vooremaas avaldatud artiklis "Pensionisüsteemi paratamatud valikud", et Eestist on raske leida inimest, kelle arvates oleksid meie vanaduspensionid kõrgel või isegi normaalsel tasemel ning et sellise olukorra muutmiseks tuleb valitsuse ja Riigikogu liikmetel teha kõik pensionisüsteemi reformimiseks ja tänaste pensionäride murede leevendamiseks.
Õige jutt - pole ju valitsusel pärast viimaste aastate suurimat pensionäride meeleavaldust Toompeal enam võimalik silmi kinni pigistada ja kinnitada, et kõik on hästi, oi kui hästi, Eesti elu õitseb ja meie eakad saavad nautida samasugust eluõhtut kui nende eakaaslased Euroopas.
Mida indekseerimise juures aluseks võtta?
Riigikogus on olnud pikemat aega arutusel riikliku pensionikindlustuse seadus, millega kinnistatakse pensionide indekseerimise põhimõte. Mis saaks indekseerimise vastu olla? Küsimus on vaid selles, mida indekseerimise juures aluseks võtta, kas eelmise aasta tarbijahinnaindeksit ja sotsiaalmaksu laekumist, nagu soovib valitsuskoalitsioon, või hoopis keskmist palka, nagu soovivad Eesti Pensionäride Ühendus ja Eesti Pensionäride Liit? Pensionäride organisatsioonide nõudmistega on päri ka Eestimaa Rahvaliit. Pensioni sidumine keskmise netopalgaga - summaga, mis inimesel pärast maksude tasumist kätte jääb - on ju iseenesest tore, kuid paraku mittetöötav ja ebaõiglane ettepanek, arvab Kalev Kotkas.
Aga kuidas siis Kalev Kotkase ja teiste Riigikogu liikmete palka arvestatakse? Eks ikka keskmise palga järgi! Ja oma ministritelegi tegi valitsuskoalitsioon meelehead, tõstes nende palka just keskmisest palgast lähtudes.
Kotkase väitel polevat pensionide arvutamise juures keskmise netopalga arvestamine aus, sest palgasaajate töö ja vaeva eest tasutud sotsiaalmaksust hakataks maksma pensione ka neile, kes pole tööd teinud. Kuid põhjusi, miks mõne inimese tööpanus on jäänud väikeseks või puudub täiesti, võib ju olla mitmeid - töötus, tervisehäired jne. Inimese aitamiseks on mitmeid muidki vahendeid peale sotsiaalmaksu, näiteks riigieelarve. Ka siin on võimalik valida, millisest allikast näiteks rahvapensioni maksta.
Eemale solidaarsusprintsiibist?
Tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad mõõdukad eemalduma solidaarsusprintsiibist, millest nad varem vähemalt aegajalt tavatsesid rääkida. Kas erakond on jõudnud parempoolsete erakondadega samale platvormile - igaüks seisku vaid enda eest!?
Pensionid võivad suureneda, kui pensionikassasse laekub rohkem raha, kui väheneb pensionäride arv ja vähendatakse pensionikassa kulusid. Raha (vähemalt ajutiselt) tekib pensionikassasse rohkem, kui väheneb tööpuudus, kui tõstetakse sotsiaalmaksu, kui tekib juurde töökohti, kui tõstetakse pensioniiga, kui pensionärid kehvade elutingimuste tõttu välja hakkavad surema… ja kui tooksime riiki sisse tööjõudu. Pensione saaks tõsta ka sel teel, kui teistest riigi eelarvelistest vahenditest raha pensionikassasse "kantida".
Kalev Kotkas möönab, et siin on poliitiliste valikute koht. Tõesti, siit jookseb veelahe valitsuskoalitsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu vahel - meie oleksime valmis suuremaks solidaarsuseks isade-emade-vanaisade-vanaemadega, sest just tänu nende rajatud majandus ja kultuuritasemele on võimalik mingeidki vilju lõigata.
Kuidas tagada maksude laekumine?
"Päris paljud ettevõtjad petavad riiki ja jätavad sotsiaalmaksu tasumata", teab Kalev Kotkas ja pöördub millegipärast pensionäride poole - öelgu noorematele sugulastele ja tuttavatele, et nad korralikult makse maksaksid.
No kuulge, aitab jamast - milleks on siis loodud Maksuamet ning muud järelevalve- ja karistusasutused? Kas need ei suudagi tagada, et maksud laekuksid? Kas valitsuskoalitsioonil puudub tahe korda majja luua? Kas pensionärid tõesti peavad Toompea asemel nüüd ettevõtetes miitinguid pidama ja pensionikassa täitmist nõudma?
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Kuperjanovi partisanipataljoni asutamiskoht - Puurmani või Pikknurme
Läinud sügisel, 27. oktoobril peeti järjekordne Vabadusristi päev Jõgevamaa Puurmani vallas Pikknurmes Marguse talu õuel. Ürituse ettevalmistamise ja korraldamise käigus meenus talu pererahvale ja nende tuttavatele üks Vabadussõja aegne mälestuskild sellest, et talus oli viibinud mõnda aega Julius Kuperjanov.
Kahetsusväärsel kombel tegid sellest mälestuskillust kuuldasaajad omapoolse järelduse - Kuperjanovi partisaniüksusele pandi alus Marguse talus ning omaloominguline uudis paiskus Vabadusristi päeval esinenud kõrgete ametikandjate sõnavõttude kaudu teadmiseks juba laiemale üldsusele. Tegelikkuses oli asi siiski hoopis teisiti. Läbi aastakümnete rägastiku oli mälestuskillu kaja moondunud.
Leitnant Julius Kuperjanov saabus koos abikaasaga Tartumaa kaitseliitlaste ning tema salgaga liituda soovinud Treffneri koolipoiste seltsis Puurmani mõisasse 1918. a 23. detsembri varahommikul. Klopiti lossiustele, aga avama ei tulnud keegi. Alles pärast ligi paar tundi kestnud asjaolude selgitamist usaldasid kaks lossiteenrit ukse lahti teha, sest veendusid, et tegemist on Eesti sõjameestega.
Saali I korrusele tassiti magamiseks õled, ohvitserid valisid väiksemaid ruume. Kuperjanov oli juba 22. detsembril otsustanud asutada partisaniüksuse ja määranud selle adjutandiks (tol ajal nimetati nii pataljoni staabiülemat) n-leitnant N. Piibu. Üksuse kantselei seati sisse lossi II korrusel ühes suuremas toas ja samasse ruumi sättis N. Piip ka oma voodi, et olla kõigega ja igal ajal kursis. Lähedusse valisid endile elu- ja magamistoaks ühe ruumi ka Kuperjanovid. Julius Kuperjanov nõudis endale ettekandmist kõige toimuva kohta, seda ka öösel.
23. detsembril anti üksusele välja esimene käskkiri. Käskkirja sisuks oli valvepostide väljapanek Laeva ja Jõgeva teedele, samuti määrati korrapidajaohvitser ning määratleti valvetoimkondade ja korrapidaja ülesanded. Teise käskkirjaga 25. detsembrist tehti teatavaks üksuse formeerimise luba, see nimetati Leitnant Kuperjanovi Partisanisalgaks. Laeva, Puurmani ja Härjanurme vallas kuulutati välja mobilisatsioon.
Söögitegemisele hakati mõtlema alles esimese päeva pärastlõunal. Üksuse köögiks valiti mõisa pesuköök, sest seal oli suur katel. Esimese pudru keetis valmis Kuperjanovi naine Alice ja tema köögiabilisteks oli paar Treffneri kooli gümnasisti.
Kuperjanov käis ära ka 2. polgu staabis Põltsamaal. Põltsamaaga hakati sidet pidama ratsakäskjala abil. Hiljem õnnestus Kuperjanovil hankida traati ja siis seati sisse telefoniühendus.
Kogu üksuse moodustamise töö viidi läbi lossi ja teiste mõisa ruumide baasil, kasutades mõisas olevaid ja rekvireeritud varusid.
Ltn Kuperjanov viibis Pikknurmes tegelikult hoopis proosalisemal põhjusel. 2. jaanuaril 1919 vallutasid punaste üksused Puurmani naabermõisa Saduküla. Sadukülast oli otsetee Pikknurme, välja suurele Tartu-Põltsamaa maanteele ja ühtlasi kerge pääs partisanide kaitsmata tagalasse, et nad Põltsamaast ja üldse teistest Eesti üksustest ära lõigata. Selle ohu vältimiseks viis Kuperjanov 3. jaanuaril partisanisalga relvi omavad sõjamehed Puurmanist ära Pikknurme kõrtsi juurde, kuhu ka enamus mehi majutati. Ülejäänud leidsid ulualuse taludes.
Pikknurmest juhtis Kuperjanov isiklikult oma salga sõjameeste lendkäike punaste vastu Saduküla mõisasse ööl vastu 4. ja 5. jaanuari, aga võimalik, et juba ka 2. jaanuari öist kallaletungi Saduküla punaste lahingujulgestusele. Punased löödigi Sadukülast välja ööl vastu 5. jaanuari.
See oligi põhjus, miks Kuperjanov sellel ajal Pikknurmes viibis ja korterit Marguse talus pidas, nagu kauge mälestus jutustab. Kui polk. J. Unt Kuperjanovilt küsis, kas ta suudab punased omal jõul Sadukülast välja lüüa, olla ta vastanud, et ta ei taha Kuperjanovi nime kanda, kui see 5. jaanuariks ei juhtu. Läkski nii, nagu legendaarne sõjapealik ennustas.
ÜLO PÄRN,
KL Jõgeva maleva propagandapealik,
Maleva juhatuse liige
JUHTKIRI
Kui poliitikas üldse millelegi kindel saab olla, siis sellele, et poliitikas ei saa millelegi kindel olla. Veel vähem kui nädal tagasi oli Eesti sisepoliitikas vaid üks postulaat, millest kaljukindlalt kinni peeti: Savisaar tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Just Edgar oli see, kellega hirmutati sõnakuulmatuid koalitsioonikaaslasi, just hirm Savisaare ees sundis Reformierakonda ja Isamaaliitu unustama oma parempoolsuse ning Mõõdukaid oma vasakpoolsuse, sest ideoloogilised pisiasjad ei tohtinud ju ometi püha üritust segada. Uudis, et Reformierakond pakub Savisaarele Tallinna linnapea kohta, mõjus seetõttu eriti reetlikult.
Reformierakond kinnitab visalt, et Toompeal ja kohalikes omavalitsuses aetav poliitika ei ole omavahel seotud. Kuid isegi pikatoimelise taipamisega Isamaaliidule on lõpuks pärale jõudnud, et erakondadesse ühinetakse ikkagi ühesuguste veendumuste tõttu ning ühesuguse poliitika ajamiseks, ja kui üks erakond on neilt Pärnus, Tartus ja nüüd siis ka Tallinnas tooli alt ära tõmmanud, ei maksa samalt seltskonnalt ka riigijuhtimises erilist sõprust oodata. Sest see peab ikka suur viha olema, mis vanadele sõpradele ärategemise nimel sunnib senise peakolli endaga ühte heitma.
Meid siin Jõgevamaal puudutab Tallinna linnas toimuv ehk vaid niipalju, et võib viia senise valitsuskoalitsiooni lagunemise ning võibolla koguni erakorraliste valimisteni. Viimane olekski märksa parem lahendus kui siinseal väljahõigatud vähemusvalitsuse idee. Sest viimane oleks võimul püsimise nimel tahes-tahtmata sunnitud tegema peamiselt populistlikke ¾este ning kulutama seega maksumaksja raha sinna, kuhu seda võibolla kõige rohkem tarvis ei ole. Erakorralised valimised seevastu tooksid võimule senise opositsiooni, kes saaks kiiresti ja näitlikult demonstreerida, mil viisil nende nägemus Eesti riigi valitsemisest praeguse kolmikliidu omast paremini töötab.
Kindlasti ei olnud juhuslik, et uus erakond - Ühendus Vabariigi Eest - Res Publika, ehk lühendatult ÜVERP - oma asutamiskoosoleku just senise valitsuskoalitsiooni tõenäolisele lagunemisele viiva sisekriisi tekkemomendile sättis. Tuuletundlikumad poliitikategijad pea kõigist Eesti erakondadest on juba mõnda aega uude ühendusse üle jooksnud - kellele siis ei meeldiks olla erakonnas, mis, üllatus-üllatus, deklareerib end olevat ausa, puhta ja poliitilistest mängudest prii, seab esiplaanile rahva ja riigi huvid ning on koguni nii paindlik, et jätab isegi oma programmiliste seisukohtade kokkupaneku rahva otsustada. Milline vääriline alternatiiv ennast kõiksugu kompromisside, tehingute, rahvast võõrandumise ja muude pattudega määrinud kolmikliidule!
11. detsember 2001. a
MAJANDUS
Karjala ettevõtjad on Eesti firmajuhtidele head koostööpartnerid
Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluvat Karjala Vabariiki novembri lõpus külastanud Eesti ettevõtjate seitsmeliikmeline delegatsioon tegi ettevalmistustööd vastastikuste majandussuhete arendamiseks. Eesti firmajuhtide esindust juhtis Jõgeva eksmaavanem, mitmete ettevõtete nõukogu esimees Priit Saksing.
Eesti ettevõtjate visiit Karjalasse sai teoks selles piirkonnas töötava Vene Föderatsiooni välisministeeriumi eriesindaja nõuniku Anatoli Konovalovi kaasabil. Varem on Anatoli Konovalov olnud diplomaatilisel tööl Eestis.
Firmajuhtidest käisid Karjalas näiteks Revelex Grupp OÜ peadirektor Jüri Ott, kalandusfirma Peipsi Trade juht Paul Kärberg ja arvutifirma Korel SYS juhatuse esimees Rait Persitski ja tema vend Vahur Persitski, kes tegeleb Hiiumaal puidutöötlemisettevõtetega. Poliitikutest oli kaasas Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
Eesti delegatsioon kohtus Karjalas nii kohalike poliitikute kui ka ettevõtjatega. Külastati ka kohalikke suuremaid firmasid. "Majanduslikuks koostööks Eesti ja Karjala vahel leidub mitmeid võimalusi. Karjalast võiks osta graniitkillustikku, mis on meie jaoks eriti oluline kaup põhjusel, et Euroopa Liidu eeskirjad ei luba enam paekivikillustikku kasutada. Karjalast on aga graniitkillustikku eksportida märksa odavam kui Soomest. Eriti tundis graniitkillustiku vastu huvi selle valdkonnaga tegelev ettevõtja Jüri Ott," rääkis Priit Saksing, kes andis ka mitmeid intervjuusid Karjala televisioonile.
"Nagu teada, hõlmab poole Karjala pindalast mets. Seda arvestades tasuks kaaluda kahe maa ettevõtjate ühisfirmade moodustamist, mis valmistaksid palkmaju. Samuti võiks Karjalast Eestisse tuua väikesi paate, mis sobivad sõitmiseks meie järvedel," lisas ta.
Poliitilisi olusid Karjalas kommenteeris Priit Saksing nii: "Karjala kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu. Olulisi majandus- ja sotsiaalelu puudutavaid küsimusi on aga kohaliku võimu esindajatel õigus ise lahendada. Soomlasi on Karjalas seitse protsenti, ülejäänud elanikud on põhiliselt vene rahvusest.
JAAN LUKAS
Kas Vägari "tondilossidest" saab valla abikeskus?
Pajusi vallas Vägaris on praegu kaks suurt paneelmaja peaaegu tühjad. Lähitulevikus võiks nende baasil aga kujuneda välja valla abikeskus.
Asi oli tõsiselt kaalumisel viimatisel vallavolikogu istungil. Hiljaaegu käisid valla esindajad tutvumas Viljandi Kristliku Varjupaiga tegevusega, kus võidi veenduda, et elu hammasrataste vahele jäänud inimesi on võimalik aidata ka Eestimaal.
Pajusi valla inimestele
Valla sotsiaalprobleemide lahendamisele on valmis tuge pakkuma Viljandi Kristliku Varjupaiga direktor Matis Rego ja Eestis misjonitööd tegev soomlane Karri-Juhani Hätonen. Esimesel on seljataga nelja aasta kogemused varjupaiga juhina ning abikeskuses hädalistele materiaalse abi osutajana. Teine on kahe aasta jooksul tegelnud Eesti mitmes maakonnas vaimuliku nõustamisega. Nende kahe koostöö on seni sujunud edukalt. Tänu
sidemetele mitmete maade misjonäridega, keda omakorda toetavad vastava ringkonna äriinimesed, on olnud võimalus käivitada mitmeid erinevaid projekte.
Kuuldustel ja kahtlustel, et Vägarisse hakatakse sisse tooma vange ja narkomaane, pole vallavanema Heldur Lääne kinnitusel küll mingit alust. Juba seepärast, et kavandatav ettevõtmine puudutab siiski vaid Pajusi valda. Sisuliselt tähendab see, et samu probleeme, mida praegu nn tulekahju kustutamise korras lahendada püütakse, hoitaks pideva tähelepanu all. "Mingit kombinaati ei tule, vaid kavandatud on kompleksse abi osutamist," selgitab vallavanem.
Mitmeid võimalusi abivajajatele
Matis Rego ja Karri-Juhani Hätoneni esitatud nägemuse kohaselt rajataks Vägarisse ühte majja turvakorterid meestele, naistele, lastele ja perekondadele. Peale selle oleks ette nähtud hooldekorterid vanuritele, mis täidaksid ühtlasi valla hooldekodu ülesannet. Lisaks jääksid mõned korterid vabatahtlikele töötegijatele, kes hakkaksid abivajajatega tegelema. Teise majja loodaks investeerijate abiga töötoad ja võimalused mitmesuguste teenuste osutamiseks (õmblustöökoda, juuksur, kasutatud riiete ja esemete müügipunkt, saun, ruumid ürituste jaoks jne). Sellega võimaldataks töökohti nii abivajajatele kui ka valla teistele töötutele.
Valla abikeskuse käivitamise ja käigus hoidmise huvides plaanitakse majad ära osta. Senikaua, kui müügidokumentidega valmis jõutakse, soovivad plaanitava abikeskuse rajajad neid rentida 0-kroonise rendiga, et oleks võimalik maju valvata ja neid remondiks ette valmistada. Ühtlasi lubatakse ka hoonete rendi- ning ostu-müügilepingutes võtta endale kohustus arendada majades eelpoolnimetatud sotsiaaltegevust.
Vallavalitsusele ja volikogule esitatud ettepanekus palutakse planeerida järgmise aasta eelarvesse abikeskuse toetamiseks 50 000 krooni (see teeb 5000 krooni aastas inimese kohta). Selle eest kohustutakse omakorda kindlustama vähemalt 10-kohalise turvakorterite töö 2002. aastal Pajusi valla probleemsetele inimestele, tagades ühtlasi nende inimeste majutamine, toitlustamine, riideabi, tegevus ja nõustamine.
Külale toeks
Vallavanema arvates lahendaks selline asjade käik mitte ainuüksi mitmed valusad probleemid vallas, vaid võimaldaks Vägari küla elu mitmes mõttes kindlamale järjele seda. Moosipurkidel keldrites ja puudel riitades kipuvad praegu pahatihti jalad all olema, abikeskus aitaks siingi asju kontrolli all hoida ja näppamiseks poleks vahest vajadustki. Külaelanike seas valitsevaid hirmusid ja mõningaid kahtlusi võib praegu aga täiesti mõista, sest paraku on viimaste aegade elu Eestis külale kõvasti liiga teinud.
Et praegu on Vägari Elamu pankrotis, siis on ka kommunaalteenustega kehvasti. Mis aga toimub harilikult tühjaks jäänud majades, on üldiselt samuti teada. Lõplikult tondilossideks muutumisest võib teatavasti päästa vaid majadele teise funktsiooni andmine. Kui majadel on omanik, siis on olemas ka kindlad vee ja kanalisatsiooni tarbijad ning selle eest tasujad. "Niimoodi saaks külale nagu teine jalg alla," leiab Heldur Lääne.
Ehk on alust arvata, et selle projekti elluviimisega saab missioonitundega inimeste abil astutud koguni sammuke inimesekesksema ühiskonna suunas.
VAIKE KÄOSAAR
AS Põltsamaa Felix tõi turule kümmekond uudistoodet
Aktsiaselts Põltsamaa Felix pööras lõppeva aasta majandustegevuses põhitähelepanu uudistoodete valmistamisele. Uut on välja pakutud kõigis toodangugruppides. Kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad investeeringud, mis on tehtud suuresti tarbijate huvidest lähtudes, hakkavad firmale plaanikohaselt kasu tooma mõne aasta pärast.
Töötajate arvult Jõgevamaa suurim toiduainetetööstuse ettevõte aktsiaselts Põltsamaa Felix toodab ja turustab kokku 140 toodet ning esindab kuut erinevat kaubamärki. "Tänavu hakkasime valmistama vahuveini Fest. Nimi on tuletatud inglisekeelse väljendi lühendist ja tähendab lahtiseletatult esimene Eesti vahuvein. Ettevõte on seni tootnud magusaid, poolkuivi ja kuivi veine. Paljud tarbijad ja kauplejad on märku andnud, et Eestis võiks olla ka oma vahuvein, mida turunõuetele orienteerudes otsustasime tegema hakata. Enne, kui sai alustatud vahuveini tootmisega, tuli teha poolteist aastat ettevalmistustööd," ütles AS Põltsamaa Felix peadirektor Andres Koern.
"Vahuveini Fest muudabki ainulaadseks fakt, et see on valmistatud Eestis ja ka kohalikust toorainest, kusjuures põhitooraineks on õun," märkis firma müügi- ja turundusdirektor Anti Orav.
Rahvusvaheliselt tuntud toiduainetetööstur Andres Koern kommenteeris vahuveini müügiplaane: "Kõigepealt peab vahuvein leidma koha Eesti turul, seejärel saab ehk hakata kaaluma ka ekspordivõimalusi."
Jõgeva majandusühistu kaubahalli juhataja Sirje Rentsel pidas Põltsamaa vahuveini populaarseks kaubaks. "Kui arvestada hulka ka lastele mõeldud sellelaadsed joogid, on meil müügil viisteist erinevat vahuveini. Festi ostetakse hoolega. Kuuldavasti ei jõudnud ettevõtte algul niipalju vahuveini tehagi, kui tarbijad seda osta soovisid. Vahuvein Fest maksab Jõgeva kaubahallis 38 krooni 50 senti, mida võib lugeda keskmiseks või koguni kõrgeks hinnaks. Ostuhuvi aitab suurendada ka pudeli efektne välimus."
Suuri kulutusi on AS Põltsamaa Felix tänavu teinud majoneesitootmise uuendamiseks, milleks investeeriti 6,5 miljonit krooni. Firma oma arendusgrupp töötas välja vähese rasvasisaldusega majoneesi retsepti. Samuti on uudistooteks uudses plasttopsis majonees. Liinide uuendamine võimaldab aga paigutada majoneesipudeli korgi alla kile, mis tagab toote turvalisuse, välistades võõrkehade sattumise tootesse.
Sel aastal hakkas AS Põltsamaa Felix tegema ka kanget sinepit klaaspurgis ja suupistekurke. Suupistekurgid on lõigatud sektoriteks. Seda uudistoodet eksporditakse ka Soome ja Rootsi. "Kurke ostame Pärnu kandist. Peipsi piirkonnas kasvatakse kurke paraku selliselt, et need ei sobi meile töötlemiseks," lausus Anti Orav.
Brasiiliast pärit apelsinidest alustati apelsinimarmelaadi valmistamist. Pannkoogimoosi tehakse nüüd lisaks maasikatele ka vaarikatest. AS Põltsamaa Felixi mahlaseeria on saanud täiendust jõhvikajoogi näol, uueks kannujoogiks on aga apelsininektar. Tänavusel Eesti Toiduliidu poolt korraldatud parima toiduaine konkursil tunnistati kannujoogiseeria suurima ekspordipotentsiaaliga tooteseeriaks.
Põltsamaa linnapea Margi Ein arvas: "AS Põltsamaa Felix on olnud meie linna suurim tööandja. Tänu selle firma veinidele on meile linn veinipealinn. Mulle endale maitsevad ASi Põltsamaa Felix salatid, majoneesid ja sinep. Jõulukuul rüüpan meelsasti jõuluglögi. Eelmisel laupäeval käisin seda kaupa otsides kolmes poes ja alles neljandas oli jõuluglögi müügil."
JAAN LUKAS
GLEIER
Vastassoost inimeste spetsiifiline omavaheline suhtlemine,mis sageli viib kooseluni jne, on teeninud ikka ja alati ühe peamise eesmärgina järeltulijate saamist.
Sellele peab mõtlema hakkama varakult, eriti siis, kui on kavatsus seda hoolikalt planeerida, mis on viimane mood. Levinuim järeltulijate saamise ja kasvatamise meetod on see, et nii isane kui emane, kes on järeltulija kahe peale sigitanud, tegelevad tema elujõuliseks kasvatamisega. Kuigi levinud on ka, et kasvatab vaid emane, mis on levinud loomade seas ja tõenäoliselt on problemaatilisem variant, kuna inimesekutsikas vajab tänapäeva sootsiumis hoolikat ja tasakaalustatud toitmist, katmist, arendamist ja suunamist, mis võib kesta 25-30 aastat ka sünnipäraselt normaalse inimese puhul. See on pikk aeg.
Kahjuks pole vastutustunne inimese instiktiivne omadus ning seetõttu jääb kahepeale tehtud last kasvatama see, kelle kätte laps esimesena antakse. Enamasti on see emasinimene ehk ema.
Ütleme ausalt, et ega tänapäeva Eesti olustik just lapsi saama ei motiveeri. Raha makstakse selle ränga töö eest igal pool liiga vähe. Kuid meil Eestis on peresidemed protestantlikult nõrgad, nii isegi vanaemad tahavad oma järeltulija järeltulijatest vaid kuulda ning parema meelega tegelevad ühiskondliku tööga. Nii jääb kasvatamine väheste inimeste koormaks. Ka on Eesti ühiskond niivõrd seksistlik, et asjaga peavad tegelema eelkõige naissoost isikud, ka täisperedes, ja kõik oma ettevõtmised selle nimel pikaks ajaks unustama. Välja on töötamata konkreetne perepoliitika jms.
Kui see värk on nii kallis ja raske, siis milleks üldse lapsi soetada? Ilma nendeta oleks nagu lõbusam? Esiteks on enamikele inimestele see mingi seletamatu sisemine vajadus, mis kasvab aja jooksul kindlasti. See puudub mõningatel inimestel, aga tavaliselt pole neil seal kuplis midagi korras, nad kas on liiga fanaatilised või hoopis üldse ükskõiksed. Teiseks peab ju keegi teie ülihinnalisi geene edasi viima; iga inimene arvab, et tema on see maailma väärtuslikem inimene, nii on ka tema DNA väga tähtis säilitamiseks.
Kolmandaks peab keegi ju siis, kui me vanaks saame, pensionid ka
kinni maksma. Ja kui nad penssi ei maksa, siis on nad moraalselt kohustatud vanade eest hoolitsema, see on juba selline ürgne traditsioon.
Üldse on laste soetamisel väga suur ühiskondlik väärtus. Tänapäeva Lääne ühiskond suudab korralikult funktsioneerida siis, kui ühel ruutkilomeetril on piisavalt palju inimesi. Me teame omast käest, mis juhtub siis, kui see nii ei ole: pidev rahapuudus, vähemuste ahistamine. Keegi ei tarbi kultuuri, miski ei tasu ära, pidev pessimism, võsa kasvab üle pea.
Palja immigratsiooni ehk inimeste sisseveoga ka probleemi ei lahenda, sest suuremal hulgal tuuakse ikka vaesemat rahvast, kes ise tarbib ära suure osa ressurssidest. Nii et peame ka ise, hm, riistu töös hoidma ja endale järeltulijaid tootma hakkama.
Kuidas ja kuna oleks mõttekas hakata lapsi planeerima? Teismeeas on kõige targem seda vältida käepäraste lihtsate rasestumisvastaste vahendiet abil, nagu näiteks seksi vältimine, antibeebipillid, kondoomid jms. Soovitav on näiteks oma õppimised ära õppida, töö saada, püsiv elukaaslane -isa(ema)kandidaat leida ja siis käsile võtta. Hakata ootama mingit müütilist "piisavat materiaalset kindlustatust" küll eriti ei tasu, sest siis võib ootama jäädagi. Kui muidugi pole plaanis kindla peale mingi miljonär vahele võtta vms.
Hästi tüüpiline ütlus on muidugi: "Milleks ma peaksid oma lapsi siia Kurja Maailma tooma?" Kui selline sentens vett peaks, siis oleksid Aadam ja Eeva olnud esimesed ja viimased inimesed siin maamuna pääl.
DR. NM.
REPORTAA®
Macho mania grandiosolik jõuluaktus
Sa hõljud jõuluaktusel üle saalipõranda. Sinu rohelised silmad kilavad ja säravad rõõmust. Ei, sa pole narkouimas. Lihtsalt sinu noor uljas pilk otsib kotkasilmana saaki. Sinu suunurgad on muigaval irvel.
Valik on kolossaalne, kuid nende seast tuleb sul välja veel valida sihtgrupp, kellele ennast kas teenuse või kaubana reklaamida, turustada ja lõpuks pähe määrida. Kleepuda väljavalitud kaunitari kiharatesse nagu Wash and Go, sest sa otsid ööliblikat, kes säraks koos sinuga kesköiste tänavalaternatega sinu hubases ja soojas veel rikkumata sängis, mis vajab sisseõnnistamist, nagu seda vajab
iga uus asi siin maailmas. Ja sa võtad BMW keskusest kõige uuema automudeli ja kohtled teda kui NAIST. Pikapeale jääd impotendiks, kas liigsest abstraktse toote armastamisest või tõeliste
naisterahvaste pruukimisest.
Kui sul juba on kord BWM istmiku all, siis lendleb sinu ümber liblikaidki. Nad liibuvad sinu ümber veelgi enam kui tekk, mille igal õhtul enne magamaminekut endale peale lennutad.
Sa murrad ühe kaunitari südame mustaks miljoniks briljantselt säravaks killuks. Mõtled ja ahhetad üllatusest veel meeltesegaduses, et kaunikese pisarad isegi säravad. Siis murrad veel katsetuseks teisegi liblika südame, et näha, kas temagi pisarad säravad või mitte. Märgates, et tema neid ei valanudki, lendled juba kolmandaga. Külastate Tallinnas vanalinna nurgataguseid esinduskauplusi, kust vaatad kaunitarile kõige moodsamad riided selga. Peaasi, et tal tekiks sinust sõltuvus ja ta tunneks valu sellest, kui sa tema maha jätad. Peatud mõnes hotellis, tellid numbritoa ja lehvitad "jakobsonidega", mis lendavad minema.
Mõtled, et sellepärast ongi viiesajalistele joonistatud pääsukesed, et nad kiiremini inimese rahakotist ära lendaksid. Kas pole Eesti Pangal olnud juba krooni eskiisjooniseid valides olnud kavalad tagamõtted?
Kõik see sunnibki sind kulutama ainult selleks, et blondiin sind ei unustaks, vaid talle sööbiks mällu, et tema eest hoolitses kunagi isik nimega X, kes oli väga rikas. See polegi oluline, et tegelikult said kõva papi ühekordse diili eest, mille järel sa nautisid veel kõigest kuus kuud tsiviilselt elava inimese elu. Ja auto oli kah tegelikult renditud, mitte ostetud BMW keskusest.
Eesti Ekspress avaldas 2001. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Naipuli romaani "Sissid" eest välja jäetud seksistseeni kirjelduse. Naipuli Naipuliks, kuid sina märkad rõõmsameelset ja energilist tõmmut naisterahvast istumas riidega vooderdatud nõukogudeaegsel toolil. Tunned, et oled armunud. Silmapilkselt. Sest oled tüdinenud lootusetutest blondiinidest - nende meelitamisest luuletustega jne.
Tõmmu kaunitar on sinu jaoks kui päästerõngas. Tema kõrvaliste on vaba. Näed, hindad ja tegutsed kiirelt. Voolad pealetükkiva, kuid
hommikuselt kargekülma uduna tema lähedusse ning fikseerid saagi näljase hundi kombel.
Sa ainult tead, mida sa tahad. Sul puudub aga vähimgi aimdus, kuidas seda saavutada. Sul puudub korralik, läbimõeldud äriplaan projekti elluviimiseks. Ressursid on olemas, kuid äriplaani puudumine valmistab peavalu. Ilma korraliku äriplaanita ei tee tänapäeval aga enam midagi, ei saa pangast isegi laenu.
Millegipärast paned tähele, et kõik aktused on enamvähem sarnased. Inimesed tulevad kokku, viisakusest plaksutavad, naeratavad, kannatavad, kuulavad tüdimusega auväärt tegelaste sõnavõtte.
Tegelikult on aga nende mõtted juba ammu suunatud aktusejärgsele möllule, kus saab juua, lõbutseda, tantsida ja mõne meeldiva vastassugupoole esindajaga nurga taha või üldse teadmatus suunas ära kaduda. Et hommikul võõras voodis ärgata ja teha pohmeluses vaeveldes üllatunud nägu. "Kuidas ma siia sattusin? Mis, sinu juures olen vä? Kes sa selline üldse oled?"
Tehakse nägu, nagu ei mäletataks mitte midagi. Tegelikult teatakse täpselt, mis juhtus, sest nad ise sihilikult lasid ennast ära lohistada või lohisesid lihtsalt ise kaasa. Andke andeks, mõtled.
Kaunitar tõmbab sulle aga vee peale. Murede uputamiseks jood sada Black Labelit. Murede uppumisest pole aga märkigi, sest nad õpivad, kurivaimud, ujuma. Ja kumb siis uppumas on, kas sina või sinu mured? Lõppude lõpuks tõmmatakse sulle vesi peale - meenub sinule alles uuel aastal.
Tuhat ja üks ööd meenub sulle teemajätkuks. Kes aga viitsib aastakaks romantikut ja muinasjutuvestjat teeselda selle nimel, et ikkagi lõpuks pika ninaga jääda. Ei, see pole sinu stiil. Lõpuks tantsid blondi kaunitariga, ajad talle aktiivselt keelt kõrva. Seda tehes on sul tunne, nagu sa osaleksid poksimat¹il sina versus Mike Tyson.
Järgmisel päeval on sul pohmakas. Jood suurtes kogustes hapukurgivedelikku ja neelad aspiriini. Sa ei kahetse midagi. Ikkagi macho. Ikkagi tegija.
TOOMAS REISALU
Inglased on rahvusvaheliselt tuntud oma lemmikloomade poputamise poolest, mõned irvhambad on koguni väitnud, et teinekord on kasulik sealmaal neljajalgseks maskeeruda.
Hiljuti Briti kuningriigis teostatud uurimus annab tuge versioonile, et inglise kuninganna alamad koeri kallilt toidavad. Läbi viidud küsitlus näitab, et viimasel ajal on sealmaal koerte hammaste läbi oma olemasolu lõpetanud vähemalt miljon mobiiltelefoni.
Küsitlusfirma MORI viis nimelt läbi uurimuse selgitamaks, mil viisil lahkuvad kasutusest kantavad telefonid ja koerte poolt lõhutud saamine osutus täiesti oluliseks teguriks ses mõttes. Loomulikult oli suurim grupp mobiililõhkujaid need isikud, kes selle puruks pillasid, selle arvele tuli kolmandik otsasaanud "sangasid". Enamvähem samavõrra unustati neid aparaate avalikesse kohtadesse, sealhulgas näiteks 1% plaa¾idele. Peaaegu kümnendik hukkunud telefonidest on auto alla jäänud, palju on arusaadavalt ka varastatuid, laste poolt "järgivaadatuid", uppunuid. Juba mainitud koerte poolt närimiskondiks kasutatute suhtarv on aga tõepoolest kõrge, ligikaudu 4%.
Muide, kas Teie kodus on juba igal pereliikmel sang küljes?
MART VABAR
Okei, vokist võibolla ei saa, vanast jalgrattast tasub aga uuemate tehnoloogiauuduste valguses ehk üritada. Asi nimelt selline, et tudengid kauges Austraalias Melbourne’i Tehnoloogiainstituudis (RMIT) on loonud pedaalidega pesumasina prototüübi.
Noorte inseneride eesmärk oli luua pesumasin nende maakera paikade jaoks, kuhu elektrijuhe seni veel ulatunud pole - tulemuseks saigi olla ainult lihtne, loodusesõbralik ning odav aparaat, millel tõenäoliselt on potentsiaali nii mõneski maailma paigas.
Kas Eestiski sarnaseid nurgataguseid leidub, kus niisugust masinat tarvis läheks? Küllap leidub. Muide, loogika ütleb, et selle võib tõenäoliselt ise garaa¾is vanast, isegi rikkis pesumasinast ehitada, maksab idee. Mõne pedaalidega riistapuu ikka leiab, kust need vändad maha monteerida saab. Tõepoolest, vee ja pesuaine saab pesumasinasse sisse ka ilma elektrita, pesemiseks ning loputamiseks vajaliku ringiliigutamise jõuab pedaalide abil ära teha küll - ning kes ütles, et tsentrifuugimine maal nii vajalik on (päike ja tuul tasuta käes). Jõudu tööle, laidude ning soosaarte majaomanikud!
Aga mida öelda lõpetuseks? Tuleb välja, jalgratast tasub veel leiutada küll!
MART VABAR
SPORT
Väga aktiivselt võeti osa esimest minijuubelit pidanud Palamuse V kabeturniirist. Seitseteist põhiklassi võistlejat mängisid seitse vooru, ajaga 20 + 20 minutit. Teistkordselt võitis peaauhinna Jaan Peets Laiuselt, kes koos Palamuse parima Edo Jaanuskaga kogusid 5,5 punkti, koefitsiendid 28:26 esimesele. Kolmas oli kaks korda parem olnud Urmas Visk Jõgevalt viie punktiga. Plusspoolele jäid veel kolm külalisvõistlejat Tartu vallast, neljas oli Raimond Tamla Palamuselt, viies Ilmar Poltrago Laiuselt ja kaheksas Sulev Luht Kuristalt, kõigil kuuel neli punkti. Peeti ka võistkondlikku arvestust kolme parema mehe vahel, ainuke parim naine oli A. Visnapuu Tartu vallast. Parim oli Laiuse kolmik - Jaan Peets, Ilmar Poltrago ja Arnold Leiten, kes kogusid 12,5 punkti 21 võimalikust. Teine Tartu valla kolmik 12 punkti, kolmas Jõgeva valla II võistkond 11 punktiga (S. Luht, K. Ots ja R. Orav). Neljas-viies võrdselt 10,5 punkti kogunud Palamuse vald ja Jõgeva linn. Kõigist viiest on osa võtnud üheksa kabetajat, üldse on osavõtjaid olnud 35.
Väga pingeline oli 15 noore vaheline turniir, neist kolm neidu. Palamuse valla seitsmele noorele tõid külakosti seitse noort Võru maakonnast Mooste vallast. Neiud, neid oli kolm, mängisid koos poistega ning nende parim Mooste vallast kogus 16,5 punkti, jäädes sellega üldarvestuses kuuendaks. Palamuse valla parim oli Aivi Eller, kes kogus 11,5 punkti. Noormeestest oli parim ainuke noor Jõgevalt Uhur Visk, kes 28 võimalikust kogus 24,5 punkti. Teine ja kolmas olid Mooste võistlejad, punkte vastavalt 21,5 ja 20,5, neljas Palamuse parimana Kalvi Toome 20 punktiga, viieskuues seitsmes jällegi külalised Moostest. Väga tugeval alusel on töö noortega, mis meie maakonnas praktiliselt puudub, vähesel määral Põltsamaa kandis. Kes maakonnas sellega peaks tegelema või on see noore enda lõbu? Võistkondlikult (5 + 1) oli Mooste parim Palamusest, vahekorraga 106,5:71. Individuaalselt jäid plusspoolele ainult seitse noort.
Kabeaasta lõpetame lahtiste välkturniiridega Jõgeval 16. detsembril kell 10 Aia tn 4, kus mängime 100ruudulist kabet, kus selgub ka maakonna meister, samuti veel vene ja brasiilia kabet. Palamusel tundsid oma esinduse pärast muret ainult Jõgeva vald ja linn ning Palamuse. Eriauhinna - Palamuse kuldse 5-rublalise said Jaan Peets, Aili Visnapuu, Uhur Visk ja Sandra Hellat kui parim neiu. Lisaks neile anti auhinnad kolmele parimale kõigis klassides ja ka valla parimatele. Aitäh abi eest vallavanemale Märt Jallakasele, peakorraldajale Ellen Kliimanile ja noortekohtunikule Arvo Härmile.
SULEV LUHT
Tähe esindusmeeskond alustas Eesti meistrivõistlustel lootustandvalt
Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimus spordikompleksis Virtus 2001.-2002. aasta saalihoki Eesti meistrivõistluste teine
etapp.
Spordiklubist Jõgeva Tähe osaleb meistrivõistlustel meistriliigas kaks meeskonda, esindusmeeskond ja võistkond Tähe II. Saalihoki uue hooaja meistrivõistlused algasid Tallinnas. Esimesel etapil alistas Tähe esindusmeeskond 8:4 sama spordiklubi noortevõistkonna. Esindusmeeskonna kohtumine Tallinna Tehnikaülikooli saali hokimängijatega lõppes viigiliselt 4:4.
Meistrivõistluste teise etapi toimumispaigaks valiti spordikompleksi Virtus pallimängusaal. Nagu ikka, oli tribüün täitunud sadade pealtvaatajate ja kümnete fännidega. Meistriliigas oli kaasa mängimas seitse võistkonda. Mitmekordne Eesti meister Tähe esindusmeeskond kohtus esimesena Nõmme spordiklubiga, kes alistati 6:2. Tähe mängijatest tabas kõige rohkem väravaid üks stabiilselt osavamaid ründajaid Rein Kivi.
Järgmises mängus oli Tähe esindusmeeskonna vastaseks võistkond TDK Tallinnast, keda võideti 10:6. Printsipiaalne ja nõudlik kapten Saksing hindas kriitiliselt ka kohtumist TDKga. "Lasime endale liiga palju väravaid lüüa," lausus ta.
Meeskonda Tähe II, mida juhib Slava Bortnik, saatis meistrivõistlustel ebaedu. Kohutavalt suure punktivahega 10:0 jäädi alla meeskonnale Bändidos. Mängus Tallinna Tehnikaülikooliga oldi visamad ja osavamad. Pärast teist kolmandikku oli seis 3:3. Lõpuks õnnestus vastasel Jõgeva poisse siiski võita 8:4.
"Pessimismiks pole põhjust. Kui Tähe II hästi harjutab, võib ta veel kaugele jõuda," ütles üks kogenud pealtvaataja. Jõgeva Tähe juhatuse esimees Marko Saksing, ettevõtja Priit Saksing ja spordisõber Vello Mäesepp rääkisid hiljuti saalihokiprobleemidest ka Eesti Olümpiakomitee uue presidendi Mart Siimanniga, kes leidis, et saalihoki vajaks rohkem rahalist toetust. Kohtumine sai teoks Vello Mäesepa eestvedamisel.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Peterburist Mustvee kaudu Pariisi
Kolmapäeval toimus Mustvee Kultuurikeskuses turismi ja transpordikoridori ning vastava arenguvööndi kujundamist käsitlev seminar, Via Hanseatica.
Sellest võtsid osa Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maavalitsuse, aga ka teedevalitsuste ning mitmete huvigruppide esindajad, samuti teeäärsete valdade omavalitsuste juhid. Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna projektinõuniku Mati Jõgi sõnul peaks järgmise aasta lõpuks valmima VIA Hanseatica arengustrateegia koos konkreetse tegevuskava ja finantsplaneeringuga.
Mõjutsoon Peipsist kuni Tartu-Jõgeva teeni
Jõgeva maavanema Margus Oro andmetel märgiti trass maha juba 1995. aastal toimunud Euroopa transpordiministrite nõupidamisel. Tema arvates peaks turismi- ja transpordikoridori juurde kuuluva infrastruktuuri rajamine tõstma rahastajate huvi Eesti, Läti, Leedu, Poola ja endise IdaSaksamaa vähemarenenud piirkondade vastu. Samuti peaks endise postitee taastamine aktiviseerima inimeste mõttemaailma, nägemaks kodukohas toimuvaid muutusi.
Kahel pool teed moodustuks kuni 30 kilomeetri ulatuses mõjutsoon ehk nn roheline koridor. Jõgevamaal haaraks see tsoon kogu vooremaastiku. Piiriks võiks jääda Tartu-Jõgeva maantee. Tsoon hõlmaks Mustvee ja Jõgeva linna ning Kasepää, Saare, Tabivere, Torma ja Jõgeva valla.
Saare vallavanema Jüri Morozovi arvates on kunagine St. Peterburg-Riia postmaantee mõjutanud ümberkaudset elu ka varasemal ajal, seega võiks selline funktsioon tema arvates olla sellel maanteel ka praegu ja tulevikus.
Torma vallavanema Mati Kepi sõnul on Tabivere valla ja Peipsi järve äärsete valdade omavalitsused teinud koostööd juba 1992. aastast saati. "Kui edaspidi saame kasutada Via Hanseatica kaubamärki, avanevad meile uued arenguvõimalused," lisas ta.
Mustvee linnapea Pavel Kostromin näeb Via Hanseatica ideed terviku ühe osana, millesse kuuluvad Mustvee kauba- ja tulevikus ka paadisadam, laevatee rajamine Peipsi järvest Balti merele, Mustveesse piiri ja tollipunkti rajamine ning praegu Venemaaga kauplemist segavate topelttollide kaotamine.
"Kui võetaks maha topelttollid, siis saaksid meie inimesed minna oma kaupadega St. Peterburgi ning ka Venemaa turgudele. Ja Venemaa ärimehed saaksid tulla oma kaupadega meile. Siis hakkaks ka meie kant paremini elama. Nõukogude ajal olid Peipsiäärsetel elanikel kõige suuremad hoiused," oli Mustvee linnapea veendunud.
Ärimehed juba tegutsevad
Torma vallavanem Mati Kepp tervitab samuti Mustvee kaubasadama ehitust. "Kõrvale peaks tulema sadam paatidele ja purjekatele. Oudovast laevadega Mustveesse tulnud kaupu saab edasi viia mitte ainult mööda Via Hanseatica teed, vaid ka lääne suunas, Pärnu sadamasse," arvas Torma vallavanem. Turismitee rajamisest huvitatud Kasepää vallavanema Jüri Vooderi arvates elavdaks see kohalikku ettevõtlust. Juba praegu annab antud tee kaupmeestele täiendavaid võimalusi. Eelmisel aastal rajas OÜ Peipsi Kalatööstus selle maantee äärde kalakaupluse ja 25-kohalise söögikoha "Kuldkalake". Praegu ehitavad samad omanikud paikkonda juba 60-kohalist söögikohta," rääkis Jüri Vooder.
Kasepää vallas omab suvituskohta Jõgevalt Saksamaale elama asunud inimene. Eelmisel aastal ostis ta oma krundi vastu üle tee hektari maad. Mitteametlikel andmetel kavatseb ta sinna rajada kas ööbimiskoha või hotelli.
Via Hanseatica rajamise mõtet kiitis ka Tabivere vallavanem Aare Aunap. "Siis saab antud projektile nii öelda juurde haakida veel teisigi projekte. Loodame, et turistid keeravad tee pealt kõrvale ja külastavad ka Tabivere valda. Vooremaa järvedest paikneb viis meie vallas, sh näiteks Saadjärv. Samuti on turistidel võimalik külastada veel Elistvere loomaparki ja turismitalusid, samuti kasutada meie valda rajatud mägirattaradu. Meil on plaanis neid talvel lumest lahti ajama hakata," teatas Aare Aunap.
Ka Pala vallavanem pidas Via Hanseatica ideed teretulnuks. Kui varem tehti koostööd Peipsi arenduskoja kaudu, siis nüüdseks on projektil üleriigiline toetus. "See on eelkõige turismiprojekt. Pala vallas asuvad turistidelegi huvi pakkuvad jalgratta- ja suusateed," sõnas Pala vallavanem Kalev Kurs.
RAIVO SIHVER
Eile öösel kella ühe ajal teatati Jõgevamaa häirekeskusse tulekahjust Torma vallas Sadala ja Tõikvere vahele jäävas endises Veneküla külas. Leekides oli Lepa talu ligemale 150 ruutmeetri suurune kõrvalhoone.
Kustutama sõitsid tuletõrjepäästekomandod Jõgevalt, Mustveest ja Vaimastverest. Loomalaut, kus peeti lehmi, sigu, kanu ja parte, oli tuletõrjujate saabudes juba üleni leekides ning osa katustki sisse langenud. Kuigi ülekrohvitud ja eterniitkatusega puithoone hävis, suutsid pritsimehed päästa laustules lauda lähedal olnud hooned: 8 meetri kaugusel asuva elumaja, laudast neli meetrit eemal oleva puukuuri ja garaa¾i ning uuema lauda, mis oli tulekoldest kõigest poolteise meetri kaugusel. Tulest jäi puutumata ka kümme tonni hoovis olnud heina. Tulekahjus, mille põhjus on veel väljaselgitamisel, hukkus viis lehma, kuus seapõrsast, 90 kana ja 13 parti. Kuus vasikat õnnestus tulesurmast päästa.
ARDI KIVIMETS
Põltsamaal esitleti Herbert Kuurme raamatut
Möödunud teisipäeval esitleti Põltsamaa kiriku pastoraadis praost emeeritus Herbert Kuurme raamatu Pildikesi Põltsamaa ajaloost II osa. 90 aastane autor andis oma raamatusse ka autogramme.
Kauaaegse kirikuõpetaja Herbert Kuurme mälestusteraamatu Pildikesi Põltsamaa ajaloost esimene osa ilmus raamatuaasta raames aastal 2000. Raamatu teise osa, mis sai kavakohaselt valmis tänavuse aasta jõulukuu alguseks, presentatsiooni avas EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Rein Schihalejev, kes on kirjutanud raamatule järelsõna. Herbert Kuurme raamatu teine osa kannab alapealkirja "Kiriku ehitamine". Ligi 250-leheküljelises raamatu põhiteemaks on Põltsamaa kiriku taastamine ja sellega seotud mitmesugused seigad. Raamatus leidub mitmete meeste nimesid, kes osalesid ehitustöödel ja tänaseni Põltsamaal elavad. Samuti on juttu ka sõjajärgsetest poliitilistest oludest. Juttu on ka sellest, kuidas Herbert Kuurme abikaasa Asta kooliõpetaja ametist vallandati.
Vanahärra Kuurme memuaarideraamatu teise osa väljaandjaks on Põltsamaa linnavalitsus. Raamatut toimetas poetess ja ajakirjanik Ülle Lätte.
"See on raamat Põltsamaast ja põltsamaalastest," lausus esitlusel Põltsamaa linnapea Margi Ein, kes kinkis 50 raamatut autorile.
Raamatu saamisloost rääkis ka Herbert Kuurme ise, kes märkis, et tähelepanekuid kiriku ja Põltsamaa linna igapäevaelust hakkas ta kirja panema eelkõige oma lastele ja lastelastele mõeldes.
"Olen Põltsamaale hiljuti kolinud, kuid Herbert Kuurme raamatust saan selle linna kohta väga täpse ülevaate," ütles Vooremaale esitlusel viibinud kirjanik Henn Kaarel Hellat. "Kahju on aga sellest, et oma tagasihoidlikuse tõttu on Herbert Kuurme liiga vähe kirjutanud endast," lisas ta.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Metskits sai surma, autod mõlkida
Jälle juhtus üks liiklusõnnetus metslooma ootamatu teeleilmumise tõttu. Pühapäeval kell 16.40 märkas Jõgeva-Põltsamaa tee 11. kilomeetril sõiduauto Daewoo FSO juht vastutuleva sõiduautoga VW Passat kohtudes, et tema suunavööndisse on ilmunud metsloom. Meelekindluse säilitanud naisjuht püüdis kokkupõrget vältida ja pööras vasakule, aga riivas vastutulevat autot ja tema sõiduk andis löögi ka teele ilmunud kitsele. Kits sai surmava löögi, teineteist riivanud autod plekimõlke. Mõlemad juhid olid kained ja nõutavate juhilubadega.
Õhtul tangitud auto kütusepaak tehti öösel tühjaks
Reede õhtul parkis üks kaugeveoautojuht oma Scania113M diiselküttega tangitult Adaveres kodumaja juurde. Hommikul selgus, et veoauto kütusepaagist on ära viidud umbes 150 liitrit kütet. Kütuse varastas kohalik noormees, kes varastatud kütuse plastmasskanistrites ära tassis. Enamus kütust on leitud, noormees kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud.
Nädalavahetuse väljasõidud olid enamuses seotud tülidega
Tõsisema iseloomuga väljakutseid oli politseil sellel nädalavahetusel küllalt vähe. Enamus politseipatrullide tööajast kulus tülidega seotud väljakutsetele.
Esimene seesugune appikutse oli reede õhtul poole üheteistkümne paiku. Üks Jõgeva linnas Tellise tänaval elav naine kurtis, et tema korterisse kipub rõdu kaudu purjus mees, kellega ta oli küll enne seda koos viina võtnud. Politseisse helistamisest kuulda saanud, tegi sissetrügija minekut.
Ööl vastu laupäeva nähti Jõgeva kultuurikeskuse trepil üht joobnud meest istumas. Temast teatati politseile ja purjus mees viidi kainenema. Viinavõtmisest väsinud mees oli pärit Tallinnast.
Umbes samal ajal teatati, et Jõgeval on Kesklinna restorani ees parklas külge sõidetud Ford Sierrale ja süüdlane on ära sõitnud. Võõra auto ärarihtimises kahtlustatav on pärit Laeva vallast Käreverest.
Laupäeva õhtul kümmekond minutit enne kaheksat nähti Põltsamaa vallas Rõstlas maantee servas meest maas lamamas. Patrull toimetas kohaliku küla 1970. a sündinud mehe koju.
Samal õhtul tund hiljem teatas Tabiverest naisterahvas, et tema abikaasa on purjus, sõimab, tikub kallale ja teeb üldse suurt lamenti. Selles kodus rahu jaluleseadmiseks tuli purjus laamendaja politseisse magama toimetada.
Pool tundi hiljem samal õhtul oli üks naine hädas oma purjus mehega Jõgeval Aia tänaval. Ei saadud sealgi enne rahu peresse, kui ägetseja politseisse kainenema toodi.
Laupäeva hilisõhtul veidi enne poolt kahtteist helistati Puurmanist, et seal kostab ühest suurelamu korterist kõva lärmi ja helistaja kodus ei saada öörahu. Kui politsei kohale jõudis, oli lärm siiski juba vaikinud.
Pühapäev algas sellega, et veerand tundi üle südaöö helistati ühe Ristiku tänava suurelamust Jõgeval ja kurdeti naaberkorterist kostva ülitugeva muusika pärast, mis ei lase uinuda. Muusikalembene korteriomanik politseile avama ei tulnud aga abi politsei kohalkäimisest siiski oli.
Samal ööl, natuke enne kahte, teatas anonüümne mees, et Jõgeval Rohu poe juures on kaklus. Patrull leidis eest 1973. a sündinud mehe, kes oli purjus ja kaebas, et teda oli löödud, lööjad aga sõitnud minema. Asja kohta ta kirjalikku avaldust ei tahtnud teha.
Pühapäeva hommikul poole viie paiku teatati, et Põltsamaal Viljandi mnt 4 koridoris taovad mingid poisid rusikaga vastu üht korteriust ja keeravad välja korterite elektrikorke. Politsei tulles helistaja enam midagi kirjalikult kaevata ei soovinud.
Pühapäeva hommikul oli Jõgeva-Palamuse-Saare tee esimesel kilomeetril kraavis sõiduauto Audi 80. Sõiduki juht oli aga kaine ja keegi vigastada ei saanud. Kohale tulnud patrullil polnud seega vaja liiklusõnnetust vormistada.
Pühapäeva õhtul poole kaheksa aegu oldi jälle hädas purjus kodurahurikkujaga, seekord Jõgeval Allika tänaval. Asjaosalistelt võeti seletused, tüli oli aga politsei kohalejõudmise ajaks juba vaibunud.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on pilves, selgimistega ja sademeteta ilm. Puhuvad loode- ja põhjatuul 1-6 m/s. Õhutemperatuur on üks kuni -5 kraadi. Teed on libedad.
Kolmapäeval tuleb pilves, selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, mitmel pool võib olla udu ja jäidet. Puhub idakaarte tuul 4-9 m/s. Öösel on külma 0-5 kraadi, kohati üheksa kraadi. Päeval on õhutemperatuur üks kuni -4 kraadi.
Teisipäev, 11. detsember 2001. a.
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Pensionärid, Toompea asemel ettevõtetesse!
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Kuperjanovi partisanipataljoni asutamiskoht - Puurmani või Pikknurme
ÜLO PÄRN,
KL Jõgeva maleva propagandapealik,
Maleva juhatuse liige
JUHTKIRI
11. detsember 2001. a
Karjala ettevõtjad on Eesti firmajuhtidele head koostööpartnerid
JAAN LUKAS
Kas Vägari "tondilossidest" saab valla abikeskus?
VAIKE KÄOSAAR
AS Põltsamaa Felix tõi turule kümmekond uudistoodet
JAAN LUKAS
DR. NM.
REPORTAA®
Macho mania grandiosolik jõuluaktus
TOOMAS REISALU
MART VABAR
MART VABAR
SULEV LUHT
Tähe esindusmeeskond alustas Eesti meistrivõistlustel lootustandvalt
JAAN LUKAS
Peterburist Mustvee kaudu Pariisi
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
Põltsamaal esitleti Herbert Kuurme raamatut
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Metskits sai surma, autod mõlkida
Õhtul tangitud auto kütusepaak tehti öösel tühjaks
Nädalavahetuse väljasõidud olid enamuses seotud tülidega
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja