Vooremaa
Laupäev, 12. mai 2001. a.
Sisukord
Mess on mitmekesisem kui varem

Pärast seda, kui linnamehed tükk aega tulutult saaginud, tulid maamehed Juhan Telgmaa, Rein Paap ja Peeter Kallasmaa mõttele saagi kontrollida. Oligi nüri. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Eile spordihoones Virtus avatud Kesk-Eesti messil osalevad esmakordselt lisaks ettevõtetele ja muudele organisatsioonidele ka erakonnad.

Messi avatseremoonia tekitas osalejates palju elevust: traditsioonilise lindilõikamise asemel pandi kohalviibinud parteide esindajad kahemehesaega palki saagima. Kas oli saag nüri, puuront liiga okslik või ei tahtnud erakondadevaheline koostöö hästi sujuda, igatahes jäi palk Ants Paju, Meelis Paaveli, Toivo Ilvese, Villu Reiljani, Juhan Telgmaa ja Peeter Kallasmaa ühistele jõupingutustele vaatamata seekord ühte tükki ning järgmist üritust ootama. Maavanem Margus Oro kuulutas messi sellegipoolest hinges avatuks ning soovis ilusaid messipäevi.


Värvatakse uusi liikmeid

"Praegusel hetkel on inimesed poliitikas pettunud, tahaksime siin seda arvamust kummutada," selgitas Jõgeva ekslinnapea Kalev Lillo Reformierakonna eesmärke messil. "Tulumaks võiks olla alustuseks 20%!" tutvustas sama partei Jõgeva maakonnaorganisatsiooni esimees Peep Lillemägi messi eripakkumist.

"Meile praegune valitsus meeldib - töötab meie heaks," kommenteeris rahulolev Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu messiboksis. Samas võis ka kirjutada avalduse partei liikmeks astumiseks (igale liitujale lubati tasuta Rahvaliidu särk) ning vestelda erakonna juhtidega kõigil päevapoliitilistel teemadel.

Võimalust erakonna liikmeks saada lisaks kalendritele ja teistele häälekandjatele pakkusid ka Noored Mõõdukad. Keskerakond seevastu jagas õhupalle ning omas seetõttu üht rahvarohkeimat messiboksi. "Praegu on meil Jõgeval 100 liiget, aastaga on liikmete arv kolmekordistunud," lootis Keskerakonna asutajaliige Villu Kõiv messi käigus parteikaaslasi veelgi juurde leida.


Müüakse positiivseid tundeid

Väga populaarsed olid veel samuti ennast õhupallidega reklaaminud Ühispanga ning vererõhku, kolesteroolitaset ja organismi rasvasisaldust mõõtnud Eesti Punase Risti messiboksid. "Inimesed on hakanud oma tervisest rohkem hoolima ning niisuguseid asju on lihtsalt hea teada," leidis Jõgevamaa Punase Risti sekretär Anneli Lääne.

"Meie müüme naeratust," kõlas messil oma liikmete mootorrattaid tutvustanud Jõgeva MC presidendi Igor Ellissoni ärilause. "Mess ei olegi eelkõige klientide püüdmise koht, tulime siia peamiselt oma nime näitama," ütles ka seni kõikidel messidel osalenud arvutifirma Merit juht Andres Kert.

Messi korraldaja, Jõgevamaa Äriklubi presidendi Aivar Koka andmetel näitab messi 41 boksis end kokku 58 erinevat firmat või organisatsiooni, mis on messide ajaloo teine tulemus. Messi korraldamiseks kulus ligikaudu 100 000 krooni, mille maksid peamiselt messil osalejad.

AARE KIRNA



ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas täheldate majandustõusu?

Margus, ettevõtja:

"Eestis ringi liikudes on tõusu märgata, Jõgeval natuke vähem. Mingit konkreetset valdkonda ei tahaks eriti esile tuua. Viimasel ajal paistab Jõgeval silma erakaupmeeste rohkus ja nende saavutused. Seegi näitab, et inimeste ostujõud on kasvanud, ega siis muidu poleks tekkinud nõnda palju poode ja poekesi. Maakonna majandusele see suurt kasu ei too, siia oleks vaja tootmisettevõtteid."


Ülle, firmajuht:

"Majanduse tõusust räägitakse küll palju, kuid isiklikult ma seda tõusu ei taju. Võibolla kuskil tõusebki, kuid mujal jälle selle võrra langeb. Jõgevamaal on eriti hull lugu töökohtadega. Kaugemal ehk leiabki tasuvamat tööd, kuid kodust kaugele sõitmine läheb liiga kalliks. Võib loota, et Euroopa Liitu astumine võib tuua mingi tõusu ning põllumajandus hakkab arenema."


Juhan, varustaja:

"Viimasel kolmel aastal on edasinihet näha, seda nii tööstuses kui ka ehituses. Üheks tõusu näitajaks on seegi, et Jõgeva linna heakord on paranenud. Meie tänavatel näeb väga palju uusi sõiduautosid, järelikult rikkust on. Jõgeval oma teater juba on, kuid siia oleks ka oma tööstust vaja. Ja peaks hoolitsema, et need vähesed ettevõtted, mis siin on, ei läheks pankrotti."


Ilona, müügijuht:

"Täheldan nii majanduse kui ka inflatsiooni tõusu. Paraku käivad need käsikäes. Majandusanalüütikud ja riigiametnikud peaksid majandustõusuga kaasnevatele asjaoludele pöörama suuremat tähelepanu. Jõgevamaa majanduse tõus on takerdunud, sest ei leita siia investeerijaid. Enamik ettevõtteid on siin teenindavad, vaja oleks tootmist."


Urmas, rahvaliitlane:

"Praeguse kolmikliidu valitsuse ajal pole mingit tõusu näha, ja kui mingi tõus ongi, siis on see nii vilets, et seda ei märkagi. Maapiirkonnas on näha ainult langust. Põllumehele pani kõva põntsu kütuse hinna tõus. Laar on tõusu küll lubanud, hea mees, kes lubabki, aga kõik on hullemaks läinud. Majanduses võib mingi tõus tulla vaid pärast praeguse valitsuse vahetust."


Urmas, kindlustaja:

"Tõus on märgatav. Mõnel kasvab jõukus silmnähtavalt, teised jäävad üha vaesemaks. Teistega võrreldes ollakse Jõgeval küllaltki vaesed. Siin võib majandus tõusta ainult siis, kui omavalitsused aitaksid siia tuua tööstust ning luua uusi töökohti. Eraettevõtjatel pole paraku selleks raha. Messilgi näeb, et põhiliselt tegeleme vahendamise ja edasimüümisega."


Ants, müügijuht:

"Mingi tõus on näha, jõutakse osta uusi masinaid, kallist kütet, väetist, jõusööta. Vaatamata oludele on Eesti põllumees vintske ja ei anna alla, ta võitleb omale tõusu kätte. Riigi poolt pole neile ju midagi pakutud. Ei ütleks, et valitsus soosib majandustõusu, kuid ega ta ka keela põllumehel elamist ning maa harimist."


Olga, noortejuht:

"Poliitilistele küsimustele ei tahaks vastata, sest majanduse tõus sõltubki suuresti riigi poliitikast. Mingit tõusu on muidugi märgata, kuid kui heita pilk rahakotti, siis näeb ainult langust. Teiste inimeste

rahakotti ma ei vaata."

Kesk-Eesti messil küsitles

ARDI KIVIMETS


Elu on paremaks läinud kaheksal protsendil

Vooremaa küsis: "Kas Teie elu on viimase aasta jooksul läinud paremaks, halvemaks, jäänud samaks?"

Vastas inimesi Jõgevalt (24%), Põltsamaalt (20%), Mustveest (8%), Puurmanist, Palalt, Kõolast, Jõunest, Kaeralt, Vanamõisast, Saarelt, Vaiatust, Palamuselt, Putust, Õunalt, Omedust, Oest, Kamarist, Altnurgalt, Pööralt, Tormast, Neanurmest, Painkülast, Kalikülast, Pikknurmest, Kaarlist, Tabiverest (2%). 6% olid teismelised, 12% 20ndates, 16% 30ndates, 20% 40ndates, 16% 50ndates, 18% 60ndates, 10% 70ndates eluaastates. 32% olid mehed.

Paremaks oli elu viimase aastaga läinud 8%, samaks jäänud 62%, halvemaks läinud 30%. Paremaks oli läinud peamiselt 20ndates, halvemaks 30-50-aastastel inimestel.

MARGUS KIIS


KIRJAD

Pensionär osalegu ainult pensionäride üritustel

Inimestel on õhtutundidel heaks sõbraks olnud televiisor, raadio või magnetofon, aga vahest tahaks peole või tantsuõhtule minna. Olen

kuulnud kurtmist, et inimesed ei taha peole tulla. Kuulus ansambel või laulja küsib esinemise eest 5000 krooni. Kui piletite müügist nii palju raha ei laeku, tuleb tellijal oma taskust raha juurde panna. Kuid kas peo organiseerimine ei sõltu siiski suurel määral rahvamaja juhatajast, kes oskaks igaühele leida midagi meelepärast?

Lugesin Torma valla aprilli lehest, et 30. märtsil oli vallavolikogu istungil arutusel, et Jõgevamaa Päästeteenistus on fikseerinud Torma ja Sadala rahvamajades rida tuleohutusnõuete rikkumisi, mille mittekõrvaldamise korral käesoleva aasta 15. maiks tuleb nimetatud hooned sulgeda. Tööde tegemiseks kulub Torma rahvamajas 1,06 mil jonit krooni, Sadala rahvamajas 1,29 miljonit krooni. Kuid rahaseisu puhul ei ole Torma vallas üle kahe miljoni suurune kulutus jõukohane.

Seega võib juhtuda, et tuleb sulgeda Torma ja Sadala rahvamaja hooned ning Torma valla territooriumile jääb üks rahvamaja Vaiatus. Ei tea, mis moel Torma ja Sadala taidlejad Vaiatusse laulu-ja tantsuproovidele saavad?

Vaiatus on kultuuriüritused selliseks kujunenud, et igale peole ei sobigi pensionäril minna. Möödunud aastal käisin Vaiatus jaanipeol. Pärast seda keegi kohalik kultuurielus osaleja, kes oma nime ei julgenud avaldada, vaid julges 8. juuli 2000. a Vooremaa vahendusel alatu vale ja laimuga mind üle külvata, soovitas mul mitte igale peole tulla, vaid osaleda ainult pensionäride üritustel. Nii et Vaiatus pensionär ei sobi isegi jaanipeole, mis siis muudest peetavatest üritustest rääkida.

Olen võtnud õppust ja peokuulutusi lugedes kaalutlenud: kas mul, pensionäril, on sobilik sinna peole minna? Seega ega mul Vaiatu rahvamajja eriti asja olegi.

ALEKSANDER

KÕRGESAAR


Kerdi jõudis Soome

Neljapäeval sõidutati Helsingisse rasket haigust põdev Jõgeva tüdruk Kerdi Lääne.

Üleeile viidi Soome uuringutele ja ravile rasket haigust põdev Jõgeva tüdruk Kerdi Lääne. Üheksaaastane patsient sõidutati Jõgeva haigla kiirabiautoga Tallinna ja sealt edasi meditsiiniteenistuse erikopteriga Soome. Koos Kerdiga sõitsid Soome ka tema vanemad ning reisil olid kaasas Jõgeva kiirabitöötajad. Sõit Soome läks õnnelikult. "Kerdi pidas sõidu hästi vastu," ütles ema Kaja Lääne.

Eile alustati haiglas Kerdi uuringuid.

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Homme on emadepäev

Maikuu teine pühapäev on emadepäev. Nii on seda ikka tähistatud. Ehkki okupatsiooniaja viiekümne aasta jooksul seda sügavasti juurdunud traditsiooni olematuks püüti muuta, on see siiski jälle tagasi, oma ja armas. Homme on see päev taas käes. Paremat aega emadepäevaks kui tärkaval kevadel on raske leida. Õrnrohelised metsad ja tärganud kevadlilled on juba ise justkui siira, puhta ja südamliku tänu jaoks mõeldud.

Ilma võltsi särata ja liigsete sõnadeta on ka emadepäev tõeline. Südamest tulevad tunded ja poolehoid ei vaja ju kuulutamist ega hõiskamist. Need kas on või ei ole ning käsu ja tellimise peale hankida pole neid võimalik.

Side emaga on olemas peaaegu igal inimesel, sest oleme ju kõik oma emade lapsed, kas siis vähem või rohkem õnnestunult. Ja homsel päeval on võimalus igaühel oma ema tervitada või mälestada või siis ise emana või vanaemana tervitatud saada.

Emadepäev nagu tõeline emagi lööb särama kõige enam südamlikkuse ja soojuse paistel. Me kõik vajame teadmist, et keegi meist hoolib, et tugevamad olla, tunnistame seda siis endale ja teistele või mitte. Kui mitte keegi teine, siis ema hoolib oma lastest ikka.

Headust, südametarkust ja hingejõudu pole siin ilmas kunagi liiga palju. Päris kindlasti jääb sellest hoopiski alati puudu. Jagagem siis hellust ja headust ohtrasti ja koonerdamata vähemalt homme, et jätkuks jõudu edaspidigi endast ja teistest hoolida.

12. mai 2001. a



ELU JA INIMENE

Kokanurga - ümberkaudsete küladega segamini

Pala valla Kokanurga külas on vaid 53 alalist elanikku. Küla nimega siinsed inimesed erilist lähedust ei tunne, pigem peetakse end varem eksisteerinud Palu küla rahvaks. Praegune nimi olevat saadud külade liitmise ajal tollal peaaegu inimtühjaks jäänud Kokanurgalt.

Praeguse Kokanurga küla mõttelised piirid ulatuvad otsapidi Haavakivile ja sealt Palale, on üpriski ähmased Assikverega ja Hallikuga Saare vallast. Tegelikult on kõik kokku lihtsalt üks omakandi rahvas ja selles juba piirid ei kehti. Peipsi järveni jääb külast seitse kilomeetrit.


Nädalavahetuste küla

"Meil on nädalavahetuste küla," ütleb Kokanurgal elav Pala kooli õpetaja Helgi Vaga. "Võibolla tulevikus jääbki nii, et küladest käiakse kaugemale tööle ja kodud jäävad ikka kodudeks," leiab Mare Nõmm Palu talust.

Kokanurgal enamvähem niimoodi ongi. Nädalavahetustel, suvel ja tähtpäevadel on küla rahvast täis. Tulijaid on peaaegu igasse majapidamisse. Koos tehakse töid ja peetakse pidusid.

Kokanurga noorem rahvas käib tööle ja õppima peamiselt Tartusse. Kui mõned töökohad ligemas ümbruses välja arvata, on suurem osa külaelanikest kodused inimesed.


Nagu põrsapere

Küla keskel moodustab omamoodi kobarküla kuus peret. See on olnud ka omaaegse Palu küla süda. Nõmm, Vaga, Lõhmus, Aas, Oras ja Paluoja - nii on nad külg külje kõrval elanud ja olnud omal moel justkui üks pere.

Mare Nõmm, kes kunagi ühte nendest peredest miniaks tulnud, on talupaberitest välja lugenud, et omal ajal olevatki siin olnud üks suur talu, mis Saare krahvi käest ostetud ja edaspidi pere järeltulijate vahel laiali jagatud ning aja jooksul tasapisi kuueks majapidamiseks muutunud. Seepärast ollakse omavahel ühtlasi nii kaugemates kui ka lähemates sugulussidemetes.

Olulisim on siiski see, et selles kobarikus on alati ühte hoitud ja üksteist aidatud ning mingit vimma või pahandust ei mäleta keegi küll kunagi olnud olevat. "Palu küla on nagu põrsapere, ega sealt midagi välja ei lähe," olevat kunagi öelnud üks läheduses elanud taat. Ju ta mõtles seda ühtehoidmist, kust halba välja ei kanta ja häid kombeid hoitakse.

"Vastukaaluks poliitikute nääklemisele proovime meie siin omavahel seda head hoida ja leida ja vaatame, mis üksteise jaoks ära teha saame. Lihtsalt püüame oma elu mõnusamaks teha," ütleb Helgi Vaga.

Koolimajast koduõuele jõudnud perenaist Helgit tervitab rõõmsalt suur must koer. Siis märkab Helgi rõõmuga, et keegi naabritest on vahepeal tema maa ära harida jõudnud, ilma et ta kedagi paluda oleks jõudnud. Võimalik, et kusagil siinkandis küla ja ümbruskonna vaim pesitsebki, selline heatahtlik, ergas ja muhe.


Kõik teed viivad Assikveresse

Assikveres on nüüd valla abiga korralikult remonditud rahvamaja. Siin peetakse pidusid ja tähistatakse tähtpäevi ning naised käivad rahvatantsu tegemas. "Kaheteistkümne kuu kohta kaheksa üritust," arvestab Helgi Vaga keemiaõpetaja täpsusega. Kokanurga küla suuremad aktivistid kuuluvad Halliku Hariduse Seltsi, mille eesotsas on Evald Tarto Assikverest.

Tasapisi on meeste asutatud seltsis saanud korraldajateks naised. Majaümbruse kordategemise eest kandsid eelkõige naised hoolt. Koos käidi viiel korral, külvati muru ja tehti ümbrus ilusaks. Kõikide asjade algatajad ja läbiviijad on kümmekond aktivisti. Möödunud suvel korraldati Assikveres ümbruskonna külade esimene kokkutulek ning rahvast oli koos väga palju. Rahvarohked on alati olnud ka jaanipäevad.

"Kui pidu tulemas, eks siis läheme lappidega ja peseme põrandad puhtaks," räägib Mare. Palgalist inimest Assikvere rahvamajas ei ole.

Rahvamaja on keskne koht igas mõttes. Kord kuus käib siia kirikuõpetaja, kaks korda kuus on siin raamatukogutuba, kus Evald Tarto korraldab raamatute laenutamist. Need on ta ise ja ümbruskonna aktivistide toel ka organiseerinud.

Naabrinaised Mare Nõmm, Juta Lõhmus ja Helgi Vaga, Tiiu Müürsepp natuke kaugemalt, kaasa tulemas on enamasti teisigi nagu Peedo talu peremees Avo Saar ja teised - nii korraldatakse pidusid ja muid toredaid ettevõtmisi. "Oma jaoks ju teeme," tunnistavad naised ja on rõõmsad, et see ka teistele meeldinud on.


"Pildikesi elust" ja muu

Viimane pidu oli Assikvere rahvamajas kaks nädalat tagasi, kus mängiti ka Mare Nõmme kirjutatud lühinäidendit "Pildikesi elust", mille Mare oli teiste tungival pealekäimisel kirjutanud. Maha mängisid selle peale Mare enda veel kaks Maimut - Otsa ja Poolakese. Mare ise tagasihoidliku inimesena selle tüki kohta midagi rohkemat ei ütle, kui et: "Selleks, et kurvad mõtted liiga ei teeks, olen teinud midagi naljakat. Inimestele sellised vahetud konksuga asjad meeldivad, mis elust endast võetud."

Marel ja Maimudel ei jäänud see etteaste ainsaks. Igatahes tänaseks on nad kutsutud esinema Rannale. Nagu hiljem selgub, ei olnud see tükk Marel esimene, kuigi vahest senistest kõige pikem küll. Esimene olevat kandnud pealkirja "Eurovärk", peale selle on Mare kirja pannud väiksemaid killukesi teistegi tähtpäevade puhul.

Kõik olevat saanud alguse sügisel, kui naised enda sõnul püüdnud Haavakivi külast pärit Anna Haava juubeli puhul sügisel midagi tema loomingu põhjal lavastada. Mare räägib hoopis parema meelega Kodavere pajatustest, mida ta jõudumööda kogunud ja ka ise kirja pannud. "Minu mehe tädi elas järve ääres ja seal kõneldi Kodavere murrakut. Mulle hakkas see hirmsasti meeldima, nagu ilus muusika," räägib Mare.

Külarahvas teab rääkida, et praegu kõneleb Mare Kodavere murret paremini, kui mõni päris kohalik. Helgi tunnistab, et omakeskis on juba liikunud mõtteid hakata otsima võimalusi pajatuste kogumiseks ja kirjastamiseks.


Tantsiv taluperenaine

Juta ja Ants Lõhmust peetakse külasüdames ainukesteks arvestatavateks talupidajateks. Teisipäeval toimetab Juta graatsilisel rahvatantsija hoiakul koplis ja ketitab lehmi. "Meil on lehmad täna esimest päeva väljas. No ei saanud enam rohkem sees hoida, karjusid mis hirmus," seletab Juta. Ants toimetab põllul koos poeg Urmasega, kes vanematele Palalt appi vilja külvama tulnud.

Lõhmustel on kuus lüpsilehma. Paarkümmend hektarit on põldu, kurgi- ja maasikakasvatus veel peale selle. "Pension ja piimaraha on abiks, nii tuleme ikka välja," naerab perenaine, kui pärime, kuidas talupidamine ära tasub. Masinapark, ehkki juba suhteliselt vana, on õnneks olemas ja lapsed aitavad suuremad tööd ära teha.

Juta on 37 aastat õpetaja olnud, alguses omaaegses Assikvere koolis, pärast Palal. Praeguseks on ta oma ameti juba üle andnud samas külas elavale tütrele Marve Juursalule ning ise pensionile jäänud.

Et algkooliõpetajana oli ta kooli ajal lastele aastaid rahvatantsu õpetanud, siis ilmnes, et rahvatantsujuhiks tuli tal hakata ka pensionipõlves taluperenaisena. Kaks aastat on siitkandi rahvas tema juhendamisel tantsinud ning lisaks sellele käib tantsujuht ise Lümati rahvamajas tantsimas. Ega abikaasa Antski tantsuasjandusest pääse. Tema veab oma bussiga enamasti tantsijaid, kui vaja.

Hiljuti üllatas Kokanurga küla ümberkaudset rahvast aga piirkonna võrkpallivõistlustel, kui tuldi välja oma võistkonnaga. "Pole elanikkegi, aga tulevad mängima," imestati. Tegelikult polegi imestada midagi, sest külas on isegi võrkpalliplatsi rajamine käsil. Suures enamuses olevat selles Nõmme pere järeltulijate käsi mängus. "Väikeses kohas on iga inimene tohutult tähtis. Siin ei tohi jätta kõrvale kellegi andeid ega oskusi," leiab Helgi.

Selle üle, et siinkandis enda jaoks tehtu järjest rohkem teisi ligi tõmbab, võivad tegijad ja korraldajad ilmselt küll vaid siirast rõõmu tunda.

VAIKE KÄOSAAR



KULTUUR

Liblikapüüdja taas laureaadiks

Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja pälvis lavastusega "Poisid" aprilli lõpus Rakveres toimunud üleriigilisel kooliteatrite festivalil ühe kolmest laureaaditiitlist. Peapreemia läks seekord Tallinna nö sõltumatule ühendusele Vox Populi.

Mitme eri kooli õpilasi ühendav Vox Populi tekkis pärast möödunudaastast kooliteatrite festivali Pärnus: kamp sõpru käis sealseid lavastusi vaatamas ja otsustas ise ka teatrit tegema hakata. Trupi juhtfiguur on Andres Otsa poeg Aleksander ning Rakveres näitasid nad J. Steinbecki "Hiirtest ja inimestest".

"Mul on väga hea meel, et peapreemia läks just neile, iseseisvalt tõsise ja traagilise materjaliga tegelnud noortele," ütles Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Liblikapüüdja järel läksid teised laureaaditiitlid Tartu Tamme Gümnaasiumi näitetrupile nö omast materjalist kokku pandud lavastuse eest ning Sillamäe stuudiole Art Paradise stiilse ja sügavamõttelise tantsuetenduse "Dreams" eest.

Ühtekokku vaadati Rakvere Teatri kahes saalis kolme festivalipäeva jooksul ära 20 lavastust. Teise ja kolmanda päeva hommikul toimusid ¾ürii (Gerda Kordemets, Jaanus Kulli, Indrek Saar, Üllar Saaremäe, EneLiis Semper, Ilmar Raag, Rita Ilves, Kaire Vilgats) pressikonverentsi tüüpi arutelud, mis Lianne sõnul ennast eriti ei õigustanud: see, mis juhendajatele teadmiseks mõeldud, ei oleks pidanud laste kõrvu jõudma, seda enam, et mõnel puhul kasutati üsna järske väljendeid.

Autasustamistseremoonia toimus Oscaritegala stiilis: iga laureaaditiitli andis üle eri ¾üriiliige. Liblikapüüdjad said oma preemia kätte Gerda Kordemetsalt, kes väitis, et Liblikapüüdja on tema meelest üks Eesti paremaid teatreid üldse. Teine nö oscarlik joon oli see, et nais ja meesnäitlejapreemiale kuulutati kõigepealt välja kolm nominenti ehk kandidaati ning siis alles öeldi, kes tunnistatakse parimaks. Kuigi preemiad läksid teistele truppidele, võis Liblikapüüdja olla uhke selle üle, et mõlemas kategoorias olid kaheks ülejäänud nominendiks nende trupi liikmed: tüdrukutest Silja Kana ja Silja Palm ning poistest Meelis Põdersoo ja Mihkel Kabel.

"Ümmarguse järjekorranumbriga, täpsemalt kahekümnenda kooliteatrite festivali lavastuste tase oli enneolematult kõrge ja korralduse tase maksimaalne," ütles Lianne Saage-Vahur.

RIINA MÄGI


Inimkeha kui looduse looming

Põltsamaa kultuurikeskuse galeriisse sisenedes võib tõdeda, et vähemasti virtuaalne rannahooaeg on avatud: pärnulanna Tiiu Kimberi paarikümnest aktifotost, mida seal näha saab, on ligi pooled üles võetud kuurortlinna päikeselisel rannal.

Tiiu Kimberi aktifotode Põltsamaale toomise mõte tuli kohalikule foto ja arvutikunstnikule Väino Valdmannile pähe möödunudaastase Põltsamaal toimunud Eesti Fotokunstiühingu kokkutuleku aegu, kui Kimber mõnede oma töödega kohal oli. Eelkõige ajendas Valdmanni soov pakkuda Põltsamaa publikule midagi seni kogematut: puht aktifotonäitust polevat veinipealinnas tema teada olnudki.

Vähemasti esimesel näitusenädalal polevat hordide kaupa kokku tormanud paljaste ihude vastu ebaterve huvi tundjaid ega olevat pahameelekisa tõstnud ka kultuurikeskuse üritustel osalenud, kes eneselegi ootamatult paljaste kehade keskele sattunud. Ega seal kiimatseda või pahandada olegi: Kimberi pildid pole mingi pornograafia, isegi erootilisus on talitsetud. Fotokunstnik eksponeerib naise- ja mõnedel piltidel ka mehekeha pigem kui looduse kaunist loomingut.

"Omal ajal oli fotoilmas levinud seisukoht, et naisakti peaks pildistama mees ja vastupidi," ütles Tiiu Kimber. "Mina olen seda reeglit rikkunud osalt sellepärast, et olen aktifotograafist abikaasa, nüüdseks meie hulgast lahkunud Ain Kimberi õpilane, mistõttu näen naisekeha üsna meheliku pilguga."

Kui vene ajal olnud aktimodelle üsna raske hankida, sest alasti poseerimist peeti vuih!-asjaks, siis nüüd olevat asi palju lihtsam. Tiiu Kimberil seda enam, et ta peab kolmandat aastat jõusaali. "Parimad lihakehad tulevad ise kohale," ütles fotograaf naljatamisi. Ent modellina on ta kasutanud ka tütart - kes on loomulikult juba täiskasvanud inimene.

See, et Kimber viimasel ajal aktifotole on keskendunud, ongi osalt tingitud sellest, et nö materjal ise kätte jookseb. Ent vahel, kui tuju tuleb, läheb ta hoopis loodusesse tujukat merd või lumetuisku pildistama. Nagu Põltsamaa näituselgi näha, tavatseb Kimber mõningaid oma fotosid arvutis töödelda.

"Aga arvuti pole mingi imeasi: sinna on sisse söödetud samad nipid, mida kogenud fotokunstnik ka käsitsi valdab. Arvuti võimaldab kõike teha lihtsalt kiiremini," ütles Tiiu Kimber. Tema fotosid saab näha 20. maini.

RIINA MÄGI


Tabivere rahvamaja põles maha

Eile öösel põles Jõgevamaal arvatavasti puhurist alguse saanud tulekahjus maha Tabivere rahvamaja.

Eile öösel kell 1.02 teatati Jõgevamaa häirekeskusele tulekahjust Tabivere alevikus, kus oli lausleekides Tabivere vallavalitsusele kuuluv rahvamaja. Eterniitkatusega puust hoonest hävis 92 protsenti, inimesed tulekahjus viga ei saanud.

Põlengu võis põhjustada rahvamaja saali kütmiseks kasutatud gaasiküttel töötav puhur. Täpsemad asjaolud ja kahjusumma on selgitamisel.

ETA


Satanistid - vale tüübi kummardajad

Ohhoo, hirmus, nn satanistid tahavad oma kogudust registreerida. Loomulikult on sellele järgnenud päris elav diskussioon, mis on hea. Seaduse järgi probleeme nagu poleks, mängu on toodud sellise mõisted nagu eetika, oht, riigikaitse ja mida kõike veel.

Tegelikult on lause "Eesti Vabariigis tahab end seaduslikult registreerida satanistide kogudus" veelgi vähem täpne ja informatiivne, kui fraas "Eestis tahab end seaduslikult registreerida kristlaste kogudus", sest mõiste satanism on väga laialivalguv ja ähmane. Ideoloogiliselt võivad sinna end sobitada nii sisuliselt ateistid kui ka sõgedad sarimõrvarid, isegi maausulised ja muud (neo)paganad. Üldiselt ühendab neid vaid kristluse vastasus.

Traditsiooniliselt peetakse satanistideks Szandor LaVei ja tema kurikuulsa "Saatana Piibli" erinevaid järgijaid, sest paljud neist on ka konkurentsitult kõige atraktiivsemad, teokamad ja kurikuulsamad. Mainitud raamat pole muud kui üsna labane Piibli, kristliku ideoloogia, katoliiklike ja judaistlike rituaalide paroodia ja nende üle irvitamine, sisaldades ka elemente Lääne-Euroopa nõiamütoloogia, keldi legendide ja ugri ¹amanismi vulgaartõlgendustest. Mis kokkuvõttes on sama vaimselt tõsiseltvõetav, kui näiteks homoaktivistide tembud, lihtsalt jälle üks väikekodanlike kristlaste õrritamine. See, millist "nalja" on selle raamatu inspiratsioonil tehtud, näitab seda, et igasugu ideoloogiateks ja õigustusteks kõlbavad ka kõige mõttetumad "vaimusünnitised".

Aga kes on siis see legendaarne Saatan, kes on ikka läbi aegade olnud pinnuks silmas. Originaalis kirjeldatakse teda Piiblis. Ja sugugi mitte kohe alguses. Kurikuulus Hea & Kurja Tundmise Puu vilja mängis Evale kätte "madu... kavalaim kõigist loomadest väljal..." (1. Mo. 3) ja selle tembu seostamine Saatanaga on hoopis hilisem versioon (vihje Ilm. 20).

Moosese raamatutes Saatan ei esine. On küll "Jumala pojad", kes 1. Moosese raamatu 6. paragrahvis Maa naistega vallatlevad. Hiljem mainitakse ka ebajumalaid ja kurje vaime. Teistes raamatutes on ta episoodiliselt sees, tegeledes inimeste proovilepanekuga ja sellest JHVH-le teatamisega.

Prominentsemaina on ta tegevuses (H)iiobi raamatus, kus on kirjas selline ülimalt kirjandusliku stiiliga lõik: "Ent ühel päeval, kui Jumala lapsed (mitte inimesed - MK) seisid JHVH (Jehoova või Jahve - MK) ees, tuli ka Saatan nende sekka. Ja JHVH küsis Saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja Saatan vastas JHVHle: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!"

Siis JHVH küsis Saatanalt: "Kas oled tähele pannud mu sulast Iiobit... väga õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast." (Ii 1;6-8)." Saatan vaidleb vastu, et lojaalsus on seotud JHVH soosinguga, aga mis juhtub siis, kui see kaob. "Siis JHVH ütles Saatanale: "Vaata, kõik, mis tal on, olgu sinu käes!""

Ja järgnebki see klassikaline lugu Iiobist ja tema piinamisest lojaalsuse prooviks. Igatahes paistab, et JHVH ja Saatana vahel pole mingit vaenu, sest Saatan on Jumala poeg, kes täidab prokuröri ja proovile panija funktsioone, mille käigus ta võib ka inimesi kiusata ja irriteerida.

On loogiline, et teda sellepärast eriti ei sallita. Proovile paneb ta ka Jeesust ja tema dialoogidest tuleb välja, et Saatan võib peibutuseks välja käia kogu maailma.

Johannese evangeeliumis määrab Jeesus oma äraandja, andes Juudasele palukese. "Ja palukese järel läks Saatan temasse." (Jh 13; 27). Nii isegi võib arvata, justkui oleks Saatan tegutsenud isegi Jeesuse käsutuses. Rohkeim Saatana-käsitlus on Johannese Ilmutusraamatu segasevõitu kirjeldustes, kus ühel hetkel Saatan tuhandeks aastaks vangistatakse, siis lastakse jälle ajutiselt inimesi kiusama, kuni ta lõpuks oma kurva lõpu gehennas (ehk prügimäel) leiab (Ilm 20). Mida võib tõlgendada, et mingil hetkel meid enam ei kiusata ega panda proovile. Ilmutusraamatust on tulnud 777 ja 666, koletised, hoorad ja lohed.

Kurjusega on Saatanal siis niipalju pistmist, et ta võib seda inimese kontrollimiseks temast välja kutsuda. Muidu on vähemalt Vana Testamendi järgi Saatan tavaline Jumala laps, kindla ülesandega ingel, nagu JHVH oli ka hävitusinglid (kes oleksid soodomas peaaegu rahva käest "katsuda" saanud), sõnumitoojainglid jt.

Saatana kui Jumala vastu mässaja kuvand ilmus alles 4. saj peale Kristust, kui teoloog Augustinus kujundas välja Saatanast Jeesuse inglist kadeda (pool)venna (Kaini ja Abeli arheotüüp), kes protestis JHVH vastu. Siit ka see kuu lus Koidutähe ehk Luciferi kujund. Küllap Iraani Zarathustra Halb-Hea vastandumise ideoloogia mõjul tehti temast hea Jumala kuri vastane, millest kujunes absoluutse halbuse kehastajaks.

Tänapäeva satanistid on Piiblist võtnud vaid mõned sümbolid, lõike Ilmutusraamatust jm. Muu on erinevate aegade müstika sodipodi.

Miks on mõnedel vaja oma tegusid kindlasti Saatanaga õigustada? Kui keegi tahab olla ateist, jumalavastane või pagan, võiks ta lihtsalt seda olla. Kui keegi tahab korraldada veidraid riitusi, tehku seda niisama või siis mingi oma jumaluse auks. Kui keegi tahab olla amoraalne, olgu siis lihtsalt, ise teab. Kui keegi tahab tappa ja vägivallatseda, ei maksa oma tegusid kellegi kõrvalise süüks ajada.

Kui Saatan tahaks oma kultust rajada, siis ta kindlasti ei teeks seda nii naeruväärsel moel, nagu tema nimel rääkijad seda teevad.

MARGUS KIIS


Ilmateade

Laupäeval on vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub põhja- jaloodetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +8°C ... +14°C.

Põhapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub edelatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur öösel +1°C ... +6°C, päeval +10°C ... +16°C.



Vooremaa

Laupäev, 12. mai 2001. a.

Mess on mitmekesisem kui varem

AARE KIRNA



ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas täheldate majandustõusu?

Kesk-Eesti messil küsitles

ARDI KIVIMETS


Elu on paremaks läinud kaheksal protsendil

MARGUS KIIS


KIRJAD

Pensionär osalegu ainult pensionäride üritustel

ALEKSANDER

KÕRGESAAR


Kerdi jõudis Soome

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Homme on emadepäev

12. mai 2001. a



ELU JA INIMENE

Kokanurga - ümberkaudsete küladega segamini

VAIKE KÄOSAAR



KULTUUR

Liblikapüüdja taas laureaadiks

RIINA MÄGI


Inimkeha kui looduse looming

RIINA MÄGI


Tabivere rahvamaja põles maha

ETA


Satanistid - vale tüübi kummardajad

MARGUS KIIS


Ilmateade