"Eelkõige hakkasin mahepõllumeheks selleks, et toituda tervislikult," ütles Välja talu perenaine Vilja Sinimets, kes pildil on koos lastelaste Sandra ja Triinuga. FOTO: ARDI KIVIMETS
Vooremaa
"Eelkõige
hakkasin mahepõllumeheks selleks, et toituda tervislikult,"
ütles Välja talu perenaine Vilja Sinimets, kes pildil on
koos lastelaste Sandra ja Triinuga. FOTO: ARDI KIVIMETS
Eestis on ligi kolmsada põllumajandustootjat, kes taludes või põllumajandusettevõtetes väldivad kõikvõimalike kemikaalide kasutamist, sest rakendavad mahepõllumajanduse tõdesid. Jõgevamaal on mahetoodangu märki õigus saaduste turustamisel kasutada praeguseks vaid Välja talul Puurmani vallas Tammiku külas.
Puurmani vallas Tammiku külas asuva Välja talu perenaine Vilja Sinimets otsustas teravilja ja aiasaaduste kasvatamise ning piimatootmise mahepõllumajandusele kohandada kolm aastat tagasi. "Vajaliku info saamiseks võtsin esmalt ühendust Marge Kliimaskiga Jõgeva Euroinfokeskusest ning Tartus asuva ökokeskusega, kes koordineerib Eestis mahepõllumajandust. Minu talu käisid üle vaatamas erinevad komisjonid, kes vaatasid, et vajalikud nõuded täidetud oleksid. Möödunud aastal sain õiguse varustada oma talutoodang mahemärgiga," rääkis Vilja Sinimets.
Välja talu põldudel kasvatatakse teravilja, samuti herneid, sibulaid ja muudki köögivilja. "Mahepõllumajandusega tegelejad peavad palju õppima ja vaeva nägema, sest neil on märksa rohkem teadmisi ja oskusi vaja, kui põllumeestel, kes keemiat kasutavad. Näiteks me peame suutma umbrohust ja kahjuritest ilma mürkideta lahti saada. Umbrohuga võitlemiseks peab pidevalt käsitsi põlde puhastama. Meie talumaade lähedal on jäätmaad, kus elavad putukad, kes hävitavad kahjurputukaid," ütles taluperenaine.
"Eestis on mõned kauplused, kus müüakse mahepõllumajandustoodangut. Nagu teistelegi põllumajandustootjatele, põhjustab ka mahepõllumeestele muret põllumajandussaaduste import välisriikidest," lisas ta.
"Mahepõllumehed on omamoodi fanaatikud, keda vahel võidakse ka veidi veidrikeks pidada. Mina olen mürgivaba põllumajandustootmise kasuks otsustanud eelkõige nii enda kui ka pereliikmete tervise huvides. Väga oluline on, et lapselapsed tervislikku toitu saaksid," lausus Vilja Sinimets.
Oma põllumajandustoodangule taotleb Jõgevamaa talunikest mahemärki ka Voorel asuva Kubja talu peremees Siim Arold. "Olen teravilja, kartuli ja aiasaaduste kasvatamisel peaaegu kümme aastat ilma väetisteta läbi ajanud. Kemikaalid on kallid ja arvestades põllumajandustoodangu madalaid hindu, ei anna nende kasutamine erilist kasu. Arvestades seda tegingi otsuse mahepõllunduse kasuks. Et mahemärki kätte saada, pean aga veel tabeleid täitma," lausus Arold.
Jõgeva Talunike Liidu juhatuse esimees Agu Kaju ütles Vooremaale: "Põhimõtteliselt suhtun ma mahepõllumajandusse pooldavalt. Jõgevamaal on aga veel vähe mahepõllumehi, sest mahetoodangut on eriti maapiirkondades raske müüa. Mahesaaduste hinnad on kõrged ja seda ostetakse veel vähe. Nii on mahepõllumajanduse põhiliseks eeliseks praegu vaid tervislik toit. Ühtlasi tuleks arvestada, et üleminekul mahepõllumajandusele saagid kahanevad."
JAAN LUKAS
Võtikveres on 15. ja 16. juunil Hea Alguse lasteaedade töötajate suveseminar, mille korraldavad Torma lasteaed Linnutaja ja MTÜ Hea Algus. Laupäeval on lõpupidu Sadala koolis ja pühapäeval Torma koolis.
Raplas 14.-16. juunini peetaval Maapäeval osalevad valla esindajatena Liia Koorts ja Tiia Pärtelpoeg. Valla võistkond võtab 16. ja 17. juunil osa vabariigi valdade mängudest Vändras. Pühapäeval osaleb Tabivere kapell XII üle-eestilisel rahvamuusikapäeval Toilas.
Täna ja homme on Koseveskil mittetulundusühingute esindajatele ja ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poliitikast seminar, mida juhivad Silva Anspal ja Andi Einaste. Neljapäeval pannakse juuniküüditamise 60. aastapäeva puhul lilli küüditatute mälestuskivi juures Saarel. Reedel on Sõõrul jahilaskevõistlused. Laupäeval on Voorel piirkondlik jahimeeste kokkutulek. Nii Saare kui ka Voore koolis on laupäeval lõpuaktus. Saarel on samal õhtul ka vilistlaste kokkutulek.
Neljapäeval on Põltsamaal represseeritute mälestusmärgi juures leinapäeva mälestusminutid. Reedel antakse Põltsamaa kiriklas kätte medaleid "Sündisin Põltsamaal" ajavahemikus oktoober 2000 kuni aprill 2001 sündinud laste vanematele. Põltsamaa lossihoovis on reedel ansambli Suveniir kontsert.
Reedel on Puurmani kultuurimajas disko. Pühapäeval korraldatakse Puurmani kultuurimaja taga pargis ürituse "Suvi jalgrattaga" II etapp lastele ja noortele.
Palamusel on 14.-17. juunini Põhjamaade külateatrite festival. Laupäeval on Kaarepere koolis IX klassi lõpuaktus.
Homme on Palal Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Laupäeval on lõpupidu Pala koolis.
Pajusi pargis on käsil ulatuslikud ehitus ja heakorratööd. Homme viibib vallavanem Heldur Lääne maakonna omavalitsuste liidu esindajana Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu koosolekul Pühajärvel.
Pühapäeval käisid Oudova linnapäeval Mustvee linnapea Pavel Kostromin ning Mustvee Vene Gümnaasiumi tantsutüdrukud. Reedel võtab linnapea vastu Mustvee 1. Keskkooli ning Mustvee Vene Gümnaasiumi parimaid lõpetajaid. Mustvee spordihoones on korvpallipoiste laager.
Jõgeva vallas on külas sõprusvalla Dals Edi haridus- ja sotsiaalprojektide esindajad Rootsist. Tutvutakse vallaga ning käiakse läbi valla sotsiaal ja haridusasutused, kohtutakse koolide hoolekogudega jne. Kuremaa rand on pärast renoveerimist ja tervisekaitse poolt ametliku tunnustuse saamist valmis külastajaid vastu võtma. On võimalik laenutada paate ja vesijalgrattaid, mängida rannavõrkpalli, lastele on paigaldatud atraktsioonid.
Eile oli linnavalitsuse istung. Täna on Jõgeva Põhikooli õpilased koos lastevanematega tutvuskülaskäigul Mustvee Vene Gümnaasiumis. Kultuurikeskuses on täna ehitusalane nõupidamine. Homme tuleb linnavalitsuses kokku hariduse arengukava töögrupp. Töökoosolekut peavad homme nii linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon kui ka arengu- ja rahanduskomisjon. Neljapäeval tuleb kokku linnavolikogu eestseisus. Juuniküüditamise 60. aastapäeva puhul kogunetakse neljapäeval Jõgeva teedevalitsuse parki küüditatute mälestuskivi juurde leinapäeva mälestusminutiteks. Reedel avatakse linna reoveepuhasti. Laupäeval korraldab represseeritute ühing Jõgevalt väljasõidu Pilistveresse.
ARVAMUS
Viimastel kuudel on Eesti saanud taas mitut viisi tunnustatud. Päris kindlasti tekitas suurimat vastukaja Eesti võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. On igaühe vaba voli suhtuda sellesse laulude mõõduvõtmisesse omal kombel, aga ühes ei saa küll kahelda - see võit ja järgmise laulukonkursi korraldamine Tallinnas on Eestile parim mõeldav reklaam.
Ja veel. Kas pole hea reklaam seegi, et meie jalgpallurid nii südilt nimekatele meeskondadele nagu Holland või Iirimaa vastu astusid. Tuletagem meelde, jalgpall ei ole tänini Eestis kuigi populaarne olnud. Nüüd, tänu ühele fanaatilisele mehele on seegi spordiala oma kohta võitmas. Paljud inimesed ei pea jalgpallist midagi. Arvavad vaid, et tegu on primitiivsevõitu mänguga. Ometi on jalgpall kui mäng ja äri üle maailma väga levinud ja seal liigub palju raha. See raha tuleb nüüd kaudselt ka Eestisse, sest arvukad vutifännid tulevad, ostavad ja kulutavad, ent nende raha jääb siia, siinsete teenindajate taskusse.
Sealjuures ei tohi unustada veel ühte fakti. Meie sinimustvalge lehvis Lilleküla jalgpallistaadionil ikka õige uhkelt Hollandi oranži või Iirimaa rohelise kõrval. Võib küll olla, et sümbolite kasutamine seesuguses vormis näib mõnele inimesele väär, aga parem, kui lipud lehvivad staadionil, kui et need oleksid hoopis kappi peidetud ja üksnes riigipühade puhul välja toodaks. Siinjuures on Põhjala riik Norra suurepäraseks eeskujuks. Olgu see rahvuspüha puhune rongkäik või ükskõik, mis sorti spordivõistlus, norralased võtavad oma lipu igal juhul kaasa ja toetavad sellega omasid. Kas meid kammitseb tagasihoidlikkus või kasin oma riigi tunnetamine?
Nähtava tunnustuse kõrval on Eestit ja tema juhte muulgi kombel esile tõstetud. Tegemist pole ehk laiemale avalikkusele mõeldud sündmustega, kuid maailma vägevate seas on nad Eestile positiivset tähelepanu tõmmanud küll.
Euroopa Maksumaksjate Assotsiatsiooni aastaauhinnaga on esile tõstetud Eesti maksusüsteemi, rõhutud rahvaste vabaduse nimel seismise eest on kiidetud president Lennart Meri, peaminister Mart Laar valiti aga äsja 50 mõjukama tegelase hulka tänases Euroopas.
Rahulolematu küsib ikka: kas taolist tunnustust jagatakse Eesti riigi välismaalastele mahamüümise eest või on aumärkide andjad hulluks läinud? Teisalt on leitud, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, sellest ka meie juhtide suurem populaarsus rajataga. Mõelgem - ons parem elada riigis, mille juhid on küll kodutanumal hästi teada ja tuntud, kuid on muidu äpud ja kasutud. Või on siiski nii, et maailmas endale ja riigile tuntust kogunud mehed toovad populaarsust ja äratavad huvi ka pisikese riigi - Eesti - vastu.
Küllap ei eita täna keegi, et Lennart Meri on Eestile olnud hea president just oma suure tuntuse ja erudeerituse tõttu välismaal, ta paneb tahes-tahtmata rääkima nii endast kui ka Eestist.
Tunnustust ei pälvi aga mitte ainult üks või teine persoon ehk riigipea. Ennekõike on see siiski riikide ja rahvaste edu pant ja suur esiletõstmine. Ka Eesti edu taga ei ole mitte ainult ühe poliitiku või erakonna tegevus, vaid kogu rahva ühine pingutus. See pingutus on olnud raske ja selle viljad pole magusad, kuid kui võrrelda meid teiste saatusekaaslastega, oleme kindlalt paremas positsioonis.
Taas kostab nii mõnigi skeptik: mis meil sellest muu maailma tunnustamisest kasu, kui kodus pole asjad korras. Ühtpidi õige, aga Eesti arengule, investeeringute laienemisele siia ja selle kaudu uute töökohtade tekkele on rahvusvaheline tuntus ja enese parem tutvustamine igal juhul kasulik. Hoopis kasulikum, kui istuda aiva oma mätta otsas ja mitte tahta kaugemale vaadata ega hüpata. Pääsuks tööpuudusest ja edasiseks arenguks on meil seda kõike ju hädasti vaja.
ANNE OSVET,
peaministri pressinõunik
Sellest on möödunud mitu aastat, kui viimati Tallinnas mõnel kongressil käisin. Sel kevadel aga juhtus nii, et olin koguni kahe kongressi delegaat: Eesti Maarahva IV kongressil ja Eestimaa Rahvaliidu VIII kongressil.
Tundsin, et võiksin nende ümber veidi mõtteid mõlgutada kui tavaline maaõpetaja, naine, ema ja vanaema. Emotsionaalsem ja paremini organiseeritud oli Rahvaliidu kongress. Mõlemad kongressid avas ERL auesimees Arnold Rüütel, kes leidis, et meie riigis on ikka midagi väga viltu põllumajandusega, kui põllud on söötis, turg avatud väliskaubale ning valitsus ei suuda või ei taha maarahvast toetada.
Kui Eesti Maarahva IV kongress oli mures meie põldude, loomade, metsade, kalanduse, maakultuuri, haldusreformi ja ühistegevuse pärast, siis Rahvaliidu kongress oli pööranud oma näo otseselt inimese poole, kõigi inimeste poole, olgu nad siis lapsed, pensionärid, töötud või töötavad kodanikud. Riik on ju loodud rahva teenimiseks, riik peab pakkuma turvatunnet igas eas inimestele, mitte ainult väljavalituile.
See tuli välja nii Eestimaa Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani väga heast, loogiliselt üles ehitatud kõnest, kui ka Riigikogu liikme, ERL aseesimehe Mai Treiali ettekandest. Ka teise ERL aseesimehe Ants Käärma jutt oli soe ja mõnus ning tema soov oli see, et kõik Eesti piirkonnad peaksid olema võimelised majanduslikult toime tulema, selle peab riik tagama, Eestis peab saama igal pool elada, mitte ainult Tallinnas.
Meelde jäi Villu Müüripeali sõnavõtt sellest, et maal, kus on ainult 1,5 miljonit inimest, on absurdne planeerida miljonilinna ehitamist, aga meil hakati seda plaanima juba 1981. aastal ning jätkatakse praegu. See on suurushullustus, see on plaani järgi maapiirkondade tühjendamine, ajalugu ikka suurte asjade juures kordub (nagu nüüd valdade liitminegi?).
Minu arvates tõstis ERL kongress kõrgele kohale meie riigi väga tähtsa vara - lapsed ja kodud. Olen sageli õpetajana, emana, vanaemana mõelnud, et kui lapsi ka naised ei julge enam sünnitada, milleks siis üldse omariiklust vaja on, mis mõte siis üldse veel sellel kõigel on, kui meil ei ole tulevikku? Rahvaliit on seda mõistnud. On ju ka Rahvaliidu logo "Kodust algab Eestimaa". See on ilus lause, lugege seda, te tunnete, kuidas klimp tuleb kurku ja silm läheb märjaks. On ju meie suur mure laste vaesus, õpetajana tean, kui suur see on. Õpetajana tean, kui hea on kasvada ja õppida lapsel, kellel on hea, täiuslik ja turvaline kodu.
Palus ju oma presidendikandidatuuri taandanud Ene Tomberg Arnold Rüütlit, et ta oleks valmis presidendina seisma hea noore pere eest, et sünniks teine ja kolmaski laps, et õppimisvõimalused oleksid kõikidele, mitte ainult rikastele, et pensionär saaks normaalselt elada ja et au sisse tõstetaks ausus, empaatia, eetika, moraal koos vastava käitumisega. Olen kindel, et presidendikandidaat Arnold Rüütel arvestab kõigi nende ettepanekutega ja veel paljude muude meie rahvale tähtsate asjadega, sest ta on tasakaalukas, inimlik ja väga intelligentne, suure südame ja rahuliku meelega eesti mees, kellele me oleme kõik tänu võlgu. Kogemusi, mis on Arnold Rüütlil, pole ühelgi teisel kandidaadil, küsimus on muidugi selles, kuivõrd meie riigis kogemusi hinnatakse!
Meeldiv oli kongressil see, et pooled delegaatidest olid naised. Tasakaal peab olema ja kohe kukub kõik paremini välja. Igavesti vahvad olid Lüganuse rahvamaja sõnakunstiringi naised oma etteastega, kus tänati Marju Lauristini, kes saadab neid 63-aastaselt pensionile, anti luulevormis mitmesuguseid lahendusi kündmata põldude, kaduvate miljonite, aru kaotanud ministrite, liitvaldade jne osas. Nii mõnigi asi tuli välja nalja ja naeruga, muutes kõigi meeleolu ning ergastades mõtteid.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeldis see, et kulutati võimalikult vähe aega teiste mustamisele ja teiste üle kohtumõistmisele, otsiti ühiselt väljapääsu tekkinud olukorrast. Huvitavad on Eestimaa Rahvaliidu Avatud Ülikooli materjalid, nagu näiteks Mai Treiali "Ühiskond kõigile, mitte ainult väljavalituile" või Janno Reiljani "Eesti arengu eesmärk ja majanduspoliitilised valikud".
LEA ISOTAMM
Palamuselt
KIRJAD
Teemal "Jõgeva vallavanemale avaldatakse umbusaldust"
Laupäevases Vooremaa artiklis "Jõgeva vallavanemale avaldatakse umbusaldust" juhtis üks umbusaldajatest tähelepanu probleemidele vallavalitsuse kui struktuuri juhtimises. Arusaamatuks jääb, kas avaldatakse umbusaldust isiklikult vallavanemale või ollakse rahulolematud valla juhtimis- ja struktuuriüksuste tööga. Leiame, et vallavanem Toivo Ilves on komplekteerinud meeskonna, kes on võimeline probleeme iseseisvalt lahendama. Tema tegevus vallajuhina ja valla esindajana väljaspool vallamaja toob vallale rohkem kasu kui kabinetis pisiprobleemide lahendamine.
Ka Peep Lillemägi osutab artiklis Toivo Ilvesele kui tublile ja kogemustega omavalitsusjuhile. Tegemist on rohkem demokraatliku kui autoritaarse juhiga.
Näib, et poliitiliste intriigide mõju Tallinnast on jõudnud ka Jõgeva valda.
ÜLLE SIHVER, RITA TŠERNJAVSKI, ESTA KINGSEPP, MERIKE KRAM, UUNO LAUL, MAIE NOORMÄGI, JANA PÄRN, MAIRE LAUR, TERJE KALDMA, TIIU NETTAN, ANDRES STEIN
JUHTKIRI
Eestlased pole demokraatiaga päris harjunud
Kuigi Eestimaal on rahvavõimutraditsioone viljeletud üle saja aasta, riiklikul tasandil paarkümmend aastat 20. sajandi esimesel ja kümme aastat teisel poolel, tundub, et siinse rahva mentaliteet on ikka rohkem seotud teistsuguste mõttemallidega. Paistab, et nad ei saa lahti kinnisideest, et ülemused, käskijad, korraldajad jms on neile kaugel-tkõrgelt pähe määritud, määratud, paika pandud ja ise pole siin midagi teha; et kodanikualgatus ei loe midagi. Vastuvaidlemine on vaikne ja jõuetu. See ei ole ainult paljuräägitud eesti rahva rahulikkus, korralikkus, vaid juba midagi enamat. Paistab, et meile pole mitte ainult need kurikuulsad 50 aastat pähe istutud, vaid ka hiljem ja hullusti.
Sest demokraatia peamine idee on selles, et igaüks võiks mõjutada juhtimist, iga hääl loeks ja igaüks julgeks oma sõna sekka öelda. See on muidugi idealistlik, kuid vajalik. Aga kuidas on Eesti Vabariigis 21. sajandi alguses lood?
Kes kõrgemale on saanud, ei pea midagi kartma. Eestlasest alluv protesteerib väga harva valjusti või tõsiselt. Teda on lihtne hirmutada. Ametiühingud on nõrgad, neid on vähe ja nad on pideva mõnituse all. Süüdi on osaliselt muidugi ka see, et siinsel hõredal rahval puudub küünarnukitunne.
Kuid ikkagi, eestlased on liiga alandlikud, nagu kardaksid, et suupruukimise eest saavad nad kohe kuuli. Isegi raudtee piletikontrollid on muutunud hämmastavalt ülbeks, teades, et ega keegi neile niikuinii midagi vastu ei kobise, rääkimata igasugu ametnikest, paberimäärijatest, bürokraatidest. Vana "vene aeg" tuleb jälle meelde.
Kõige ilmekam on see kõik muidugi poliitikas. Eesti parlamendi valimissüsteem on selline, kus rahvas saab määrata vaid partei liikmete arvu parlamendis, mitte liikmeskonda (mille määrab erakond ise). See on muidugi see kõige "toredam" demokraatia kool. Nii võõranduvad inimesed poliitikast. Valimistel saab määravaks see, kas kandidaat on olnud endine kommunist, kas on praegu Savisaare vastu, kas oli tore koolidirektor 15 aastat tagasi, kas ajab mõnusat õllejuttu või kas tal on piisavalt vastuvõetav imago. Tema poliitilised vaated või tulevikunägemus huvitab väheseid.
Ja võimul olles võib ta teha, mis tahes, lõpuks määrab kõik ära see, mitmes on ta partei nimekirjas. Ja nii kukuvad meile pähe sellised "juhid", nagu praegune nn majandusminister, Mõõdukate erakonna liige Mihkel Pärnoja, "regionaalminister", reformierakondlane Toivo Asmer ning "teede ja sideminister" Toivo Jürgenson. Partei andis neile ameti, aga kuidas mõistusega lood on Nagu vanal ja nõukogude ajal, kukuvad ka praegu mingi väikese seltskonna tahtel meile kaela käskijad, kellega pole midagi peale hakata, ainult sülita. Nii võib Lennarti soovitusel ka vabalt euroreferendumi ära jätta, arvestades, et eestlased hääletavad ikka nii, NAGU PEAB. Aga see ei ole demokraatia.
Ju vist saab Eesti Vabariik enne otsa, kui me selle ära õpime.
12. juuni 2001. a
MAJANDUS
Jõgeva areng sõltub haldusreformist
Eelmisel reedel toimunud Jõgeva linna üldplaneeringu esimesel arutelul püüti kaardistada linna tugevaid ja nõrku külgi. Samuti otsiti Jõgeva arengut soodustavaid tegureid, aga ka ohte.
Jõgeva linna avaliku planeeringu päeva viis läbi ASi Entec arhitektuuri ja planeeringuosakonna juhataja Kaur Lass. Protokollis arhitekt planeerija Merje Muiso. Märksõnadena nimetati Tartu lähedust, linna läbiva raudtee ja Pedja jõe paremat ärakasutamist ning koostöös vallaga turismi arendamist, sealhulgas voorelise maastiku muutmist turistidele atraktiivsemaks, olles ise selle tsentrumiks. Nii antaks tõuge hotellinduse, vaba aja veetmise ja söögikohtade ning kaubanduse arengule.
Mitu sõnavõtjat rõhutasid linna arengu nõrkade külgede seas tagasihoidlikku ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning tootmise vähesusest tingitud töökohtade puudumist. Linna praegust olukorda iseloomustab ka kinnisvara hindade madal tase ning vabade pindade rohkus. "Pean Jõgeva tugevaks küljeks vabade maade näol maaressursi olemasolu, samuti veepuhastusseadmeid ning sportimisvõimalusi," lausus Riigikogu ja Jõgeva linnavolikogu liige Mai Treial.
"Jõgeva päästerõngas on tugeva omavalitsuse moodustamises. Siis leitakse palju arenguvõimalusi, mida täna veel ei ole," rääkis Jõgeva maavanem Margus Oro. Ka arutelust osavõtjad nägid siin probleemi: kuidas teha linnast tugevat piirkonnakeskust, isegi sel juhul, kui peaks kaduma maakond.
Tartu on Jõgeva arengu mõjutaja
Arutelus osalejad nägid Tartu läheduses nii Jõgeva tugevust, arenguvõimalusi kui ka ohte. Nõrgaks küljeks peeti (rongi)liikluse puudumist. Kardeti Jõgeva maakonna kadumist, kuna linn jääks SuurTartu maakonna äärelinnaks. Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev ja siseminister Tarmo Loodus avaldasid eravestluses esialgu diametraalselt erinevaid seisukohti. Tarmo Loodus käis välja mõtte, et Jõgeva võiks olla Suur-Tartu maakonna tugev äärelinn, mis oleks orgaaniliselt seotud Tartu ajupotentsiaaliga. Viktor Svjatõšev oli aga hoopis teisel arvamusel. "Tartu lähedus on ühtepidi Jõgevale väga hea, teistpidi aga tõmbab meie ajud ära. Jõgeva linn on praegu maakonna keskus ning siin paiknevad riigiametid ja asutused, nagu politseiprefektuur, maksu-, keskkonna-, pensioniamet, aga ka haigla. Neis töötavad hea haridustasemega ja normaalset palka saavad inimesed, kes mõjutavad nii Jõgeva ajupotentsiaali kui ka maksumaksjatena linna rahakoti paksust. Kui Jõgeva jääb maakonna äärelinnaks, kaovad nende inimeste töökohad, paljud lahkuvad. Jõgeva linnast ei saa sel juhul mitte tugevat ääremaa keskust, vaid pigem hääbuv agul. Kogu ümberkaudne regioon võib sel juhul Tartu suunas ümber orienteeruda," arvas Viktor Svjatõšev. Ta lisas: "Vestluse lõpus suhtus siseminister minu seisukohtadesse mõistvalt."
Jõgeva maavanem Margus Oro ütles Vooremaale, et kui linn tõesti tahab saada Tartu satelliitlinnaks, peab ta selgesuunaliselt ja jõuliselt käituma. "Näiteks võtab kätte ja renoveerib täna vabana ja suhteliselt odavana seisva elamufondi ning pakub neid kortereid tartlastele müügiks," lausus ta.
Linnapea Ants Paju väljendas arutelul aga Karl Marxi mõtet, et agul ei ole mitte geograafiline mõiste, vaid hingeline seisund. "Linnapäevade üritustel osalejana ei tulnud mul seda mõtetki, et Jõgeva on hääbuva impulsiga," sõnas Ants Paju.
Jõgeva kui piirkonna keskus
"Jõgeva linna näol on tegemist valla keskusega," arvas Jõgeva valla abivallavanem Priit Kirsimäe. Jõgeva vallas on neli asulat: Jõgeva alevik, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa. Nende ja ka Palamuse tõmbekeskuseks on Jõgeva linn. Priit Kirsimäe arvates võiks linn laieneda Mustvee poole.
Jõgeva linnavolikogu liikme Kaido Lehtla arvates saaks maavalitsuse majast teha hea hotelli. Kõlas ka mõte, et jõe ümbruse võiks teha ligitõmbavamaks, rajades sinna suvitusrajooni.
Linna läbiv raudtee poolitab linna, seega lõhub omamoodi tervikut. Arutelust osa võtnud ärimeeste, sealhulgas ASi Jõgeva Viljasalv juhataja Ivar Tominga arvates pakub raudtee parem ärakasutamine ettevõtjatele uusi võimalusi. Praegu laaditakse Jõgeva jaamas maha Venemaalt saabunud puitu ja veetakse seda autodega Imavere saeveskisse.
Viktor Svjatõševi arvates peaks ettevõtluse arendamisele positiivset mõju avaldama ka linna veepuhastusseadmete valmimine. Jõgeva arengut peaks soodustama veel see, et keskus asub viljakate muldade piirkonnas. Jõgeva alevikus asuva sordiaretusinstituudi teaduspotentsiaali võiks piirkonna arengu huvides paremini ära kasutada. "Kuna meil on sordiaretus ja katsebaas ning kõrge kvalifikatsiooniga teadurite kaader, siis on selle piirkonna eelistuseks sordiaretus, nõustamine ja koolitustegevus. Piirkond ise võiks tegelda teravilja, heintaimede ja kartuli kõrgpaljundusseemnete kasvatamisega," ütles Jõgeva vallavolikogu esimees ning Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põldä ja aretusgrupi juhataja Saima Kalev.
Avaliku sektori ümberkorralduste mõju arengule
"Me peame juba täna vaatama, kui palju on mõjutanud linna elanikkonna sissetulekuid selliste teenindavate ettevõtete nagu AS Eesti Post, AS Eesti Telefon ja AS Eesti Energia ümberkujundused, mille tulemusena kadus Jõgeva linnast palju töökohti. Liidame siia koondamised politseis ja päästeametis. Me ei tea veel, mis saab 3-5 aasta pärast Jõgeva haiglast. On selge, et riigihaiglana jätkata pole võimalik. Ka hariduslikult on Jõgeva piirkond keeruline. Kui me räägime Jõgeva kahest gümnaasiumist ja Kuremaa Põllumajandustehnikumist, siis on mõistlikum, kui linna
jääb üks gümnaasium ning Kuremaa Põllumajandustehnikumi ja ühisgümnaasiumi baasil saaks teha heade meistrite kooli. Avalik sektor oli kümme aastat tagasi kasvava trendiga, kuid 1996. aastast alates on see hakanud vähenema. 90% ettevõtetest on väikeettevõtted, teatud pidi on nad seotud avaliku sektori raha ja tellimistega," kommenteeris maavanem.
Ta lisas: "Ma ei näe täna seda hooba, mille abil tuua siia suurettevõtteid. Märksõnadeks on infrastruktuur ja inimesed, initsiatiivikad juhid. Me oleme põllumajanduspiirkond ning selle imidži ümberkujundamine näiteks turismipiirkonnaks on raske ja aeganõudev tegevus. Tähtis on vaadata, et inimeste arv linnas (piirkonnas) ei langeks alla kriitilise piiri. Siis ei suudeta genereerida arengut ja plaanid jäävadki vaid plaanideks," arvas maavanem Margus Oro.
Tuleks kasutada Jõgevalt lahkunud inimesi
Millist suunda eelistada: kas ahvatlevate kruntide väljapakkumist ja reklaamimist, arengu mootoriks olevaid tugevaid isiksusi või mõlemaid korraga?
Eraettevõtja Kalle Pint rõhutas vajadust reklaamida ja pakkuda ärimeestele välja vastavalt ette valmistatud maa-alasid. OÜ Jõgeva Maamõõdubüroo maamõõtja Valter Meos kaldus arvama, et olulisim oleks läbilöögivõimeliste eestvedajate, nn ideede generaatorite leidmine, kes suudaksid välja pakkuda uusi ideid ja neid ka ellu viia, kaasates projektidesse kodu- ja välisinvestoreid.
Linnavolikogu liikme, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Eino Veskise arvates tuleks linna arengusse kaasata Jõgevalt välja kasvanud inimesi. Näiteks on Tallinnas töötav 41-aastane Aivar Tilk sooritanud Stockholmis ja Viinis eurokirurgi eksamid. Ka Mai Treial pidas oluliseks Jõgevalt lahkunute tagasimeelitamist. "Kui nooremad lähevad ära, jääb linna vanem põlvkond. Sel juhul on oht, et muutume keskealiste ja vanemate inimeste linnaks," lisas ta.
RAIVO SIHVER
Neljapäevase Vooremaa artiklisse "Jõgevamaal kartuli ringmädanikku ei ole" on sattunud eksitav viga. Ilmar Polli on OÜ Seemnekartul juhataja. OÜ Hansukartul omanik ja juhataja on Hans Tamm. Vabandan asjaosaliste ees.
RAIVO SIHVER
Pooltel põllumeestel on teraviljatoetuste taotlused veel esitamata
Tänavu esitavad põllumehed teraviljatoetuste taotlusavaldusi loiult. Eilehommikuse seisuga olid Jõgevamaa põllumehed esitanud 300 avaldust.
Eelmisel aastal sai teraviljatoetust 637 avaldajat, sealhulgas 45 ettevõtet, ja üleeelmisel aastal 708. Umbes pooltel taotlejatel on taotlusdokumendid esitamata. Taotlusi võetakse veel vastu kuni reede, 15. juunini.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Jõgeva büroost öeldi Vooremaale, et põllumeestel oleks kasulikum PRIAsse varem pöörduda ja nii palju, kui võimalik, eeltöö kodus ära teha. Blankette saab ka internetist. Kaasas peavad olema maa kasutamisõigust tõendavad dokumendid. Taotlejad ise peavad maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olema.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
2001 etc eelmises numbris kirjutas keegi Tanel, et teda huvitaks nn urolagnia ja koprofiilia ehk seks seotuses uriini ja roega ehk pissi ja kakaga. Probleem on huvitav ja väärib käsitlemist, eriti praegusel hapukurgihooajal, millele järgneb varsti tooreste marjade hooaeg, mis vastavale seksuaalkäitumisele peaks soodus olema.
Tegemist on mitmetahulise ja keeruka nähtusega. Kakat ja pissi on juba iidsetest aegadest peale peetud mustadeks, räpasteks ja peitmisväärseteks nähtusteks. Moosese seadustes on oma väljaheidete mahamatmise vajalikkust (kõrbes) rangelt rõhutatud ja edaspidi on seda varjamistegevuse efektiivsust peetud üheks kultuursuse näitajaks. Eriti linnas. Tõsi, Euroopas on sellega sageli tõsiseid probleeme olnud. Versailles lossis oli kogu hoone peale kaua aega vaid üks kemmerg. Kuid ärgem unustagem, millist dekadentlikku ja suhteliselt vaba seksuaalelu seal viljeleti.
Ka tänapäeval, kui inimesed tahavad heita maha nende seksi aastatuhandeid piiranud köidikud ja kuna tabusid jääb vähemaks, ongi jõutud lõpuks ka päh-kaka piirangu ärapühkimisele. Just see teebki väljaheited seksis nii huvitavaks: selline paheline ja räpane, salapärane ja eksklusiivne - see tähendab põnev.
Igasugu fekaalid on seksis tänuväärne materjal. Esiteks on needki omal moel seotud genitaalidega, nagu sekski. Pissiga rasestada ei saa, seegi on eelis tavalise seksi ees. Üks tükk head inimsõnnikut on nagu savi või plastiliin, mis millest võib voolida ükskõik, mida. Sinu käes on maailm ja sa võid teha kõike.
Teine aspekt on see, et häda rahuldamine tekitab erilise vabanemisetunde, mis soodustab iha ja ohjeldamatusetunnet. See on nagu mingite viimaste piiride ületamine, plahvatamine. Kui urolagnistid ja koprofiilid kogunevad kusagile kõrvalisse kohta ja alustavad oma salapäraseid väljaheitemänge, võivad nad tunda end tõeliselt vabadena, piiramatutena ja ohjeldamatutena, kes võitlevad selle kurja maailma silmakirjalikkuse, võltsvagaduse ja ebaõigluse vastu.
Muidugi tundsid end samamoodi praegused 30-aastased, kes 90ndate alguse "seksrevolutsionääridena" kusagil supilinnas rühmaabielu harrastasid, kuid nemad on kakaseksijate kõrval konservatiivsed könnid. Tänavavõitluses on sitt parem relv kui erektsioon.
Kolmas aspekt on muidugi see, et kellelegi pähe pissimine jms on teatud kontekstis alandav žest ja seda saab kasutada sadomasomängudes. Näiteks olevat Adolf Hitler mõningate käsitluste järgi armastanud, et freundin talle pähe urineeriks.
Muidugi koprofiilsus ja urolagnia võivad kaasa tuua igasugu mustushaigusi (harvem suguhaigusi), seetõttu oleks tark kasutada kaitsevahendeid. Väga hea oleks näiteks kilekombinesoon, kummikindad, gaasimask, Domestos, lõhnakuusk või küünal, WC-paber jne. Pole soovitav uriini sattumine silma.
DR VALEV MIST
REPORTAAŽ
Kassinurmes mängiti rollimängu
Juunikuu teisel päeval kogunesid Kassinurme lähedusse Tibarisse kümmekond inimest, kes leidsid, et on mõttetu ja igav mängida mänge arvutusmasinaga, kus kõik ettetulevad tegevused programmi kivistatuna ees, vaid hoopis huvitavam on ise kehastada kõiki mängutegelasi ja luua midagi põnevamat.
Juhtunu eest vastutavaks ja kõige eestlükkajaks-tagantvedajaks oli ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Ta oli ka mõnevõrra kohandanud ja lihtsustanud reegleid, mis samalaadsete mängude mängijad on juba varem välja mõelnud. Sellest hoolimata moodustasid mängu eellugu, tegelaste kirjeldused ja kõikvõimalikud reeglid paraja patsaka A4 formaadis pabereid, mis tihedat kirja täis.
Selge, et ilma süvenemata pole võimalik nii keerulisi reegleid kohapeal omandada, kuid mõni mängija oli just nii sunnitud toimima. Teised, kes veidi rohkem reegleid tundsid, olid samuti hädas. Maniakkide Tänav lohutas kokkutulnuid, et tõelised reeglid võtvat veel kolm korda suurema paberipataka enda alla ning et olemas olevat ka game master tema enda isikus, kes kogu mängu vältel hüva nõu jagab.
Läbi suure vaidlemise jäid kõik nurisejad esialgu vait ning mäng võis alata. Kaameraga sündmust üles võtma saabunud Margus Kiisi ettepanekul alustati lipu heiskamisega. Rollimängur Remo tiris lipu kiiresti üles ning sama kiiresti potsatas see ka alla, sest nöör tuli lipumasti küljest lahti. Lipuga ühele poole saanud, asusid kokkutulnud kuningas Pigilooma kroonima, mis mängu eellukku kirja oli pandud kui kohustuslik moment. Edasi läks mäng juba ainult mängijate tahte järgi.
Teiste selletaoliste mängu de eeskujul, mis enamasti on võtnud kõvasti malli fantazyromaanidest, oli Maniakkide Tänav viinud mängu tegevustiku ja kostüümid mõõkaderüütlite-deemonite muinasjutumaailma. Võitlemiseks, mida mängus kõvasti ette tuli, olid valmistatud spetsiaalsete pehmendustega külmrelvade imitatsioonid: mõõgad, odad, noad.
Üritust jäid jälgima kaameramehed Kiis ja Dima ning kohtunik Arne, kes tegelikult ei teadnud reeglitest mitte tuhkagi ja pidi ise pidevalt game masteri abi kasutama. Õige pea ilmnesidki kõikvõimalikud jamad, mida tekitasid väheste teadmistega mängijad, kellel tohutu reegliteräga lihtsalt meeles ei püsinud.
Mäng kestis oma paar tundi ning lõppes siis game masteri, kes ka ise üht tegelast mängis, kaaskondlaste võiduga, millele aitas tublisti kaasa Maniakkide Tänava teistest parem reeglites orienteerumine.
Mängu lõpp päästis valla uue mänguidee, kus reegleid tõmmati nii kokku kui vähegi sai. Kahjuks jäi pärast seda järele üpris lihtlabane luuramöödaöistmetsajaotsivaenlaselippüles mäng, mida tüdimuseni said mängida need, kes omal ajal pioneerilaagris käisid. Ja vaevalt see tänaste skautide puhul teistmoodi on.
Aga ikkagi oli lõppkokkuvõttes tegemist millegi sellisega, mida Jõgevamaal varem proovitud ei ole. Maniakkide Tänava sõnul oli toimunu vaid proovimäng - kunagi hiljem lubas ta korraldada paremini läbi mõeldud, targemate kohtunike ja suurema mängijate arvuga ürituse. Võibolla saab see teoks juba sel suvel. Senikaua peavad mänguhuvilised rahulduma arvuti või mänguraamatu pakutava kesise aseainega.
VALE-DMITRI
Milline on kõige moekam asi teie kodus?
Martin (29): "Mul... hee... elukaaslane on. Tal peab kõik viimase moe järgi käima - isegi mu abieluettepaneku lükkas tagasi, abiellumine ei pidavat enam moes olema. Ja koerale pani ta ka Trendi nimeks..."
Liina (38): "Arvuti vist. Poeg käis peale, et ostame ja ostame, et kõigil klassikaaslastel on. Nüüd siis käivad kõik need klassikaaslased, kellel Tõnu sõnade järgi arvuti pidi olema, meie juures poole ööni arvutimänge mängimas."
Milvi (üle kuuekümne): "Misasja? Ma see va vaene pensionär, kus mul raha neid moeasju muretseda. Näe, täna käisin tütrega pangas - tegin omale selle va pangakaardi, nüüd hakkab pension kaardile tulema. Meil külas võeti postkontor ära, nüüd kohe palju lihtsam... ja moodsam vist kah."
Triin (12) ja Lea (13): "Me ostame moodsaid riideid! Aga Jõgevalt eriti ei saa midagi. Triinul on tamagochi ka, minu oma varastati ära."
Guido (67): "Rahvas on lolliks läinud selle moevärgiga. Vene ajal vähemalt selliseid muresid polnud. Praegu on ainult mood ja mood. Oma pojatütred käivad ka nagu hilpharakad riides, räägivad, et mood on selline."
Kristjan (19): "Ega mul niisuguseid asju pole, mida enamik massimeedia haipimise tõttu moekaks või trendikaks või cooliks peavad. Kaubakeskuseid ei kannata ma näiteks üldse - secondhandidest või ise tehes saab palju lahedamaid asju. Praegu teen korteris remonti. Kõik ise. Need nn moodsad eurokorterid, mida ajakirjades promotakse, ajavad lihtsalt oksele."
Karin (25): "Tsikli ostsin hiljuti. Natuke kasutatud, aga muidu tipptopp. Hästi ebamoodsal eesmärgil ostsin muide - hea vanematel maal külas käia, muidu loksu nende bussidega."
Jõgevamaa elanike moodsaimad esemed selgitatud by
MOE GURU
Peatselt algab rannahooaeg ning figuuri taastamiseks on vaja talvisest pekist lahti saada. See pole enam probleem, kuna nüüd on treenimine märksa lihtsam.
Tavalise trenažööriga võttis rasvkoe kaotamine aega vähemalt viis aastat, kuid täiesti uue ja ainulaadse SUPERVORMIJAGA õnnestub kere pringiks treenida kõigest 15 päevaga.
Kui toode ei vasta Teie nõuetele, võite selle 14 päeva jooksul tagastada.
Hind ainult 59 kr tk. Telli ja vii oma unistused täide.
* Pealispind on roostevaba.
* Polsterdatud keelega.
* Käepärase kujuga.
* Kõrgus reguleeritav, 100-190 cm.
* Töötab elektrita ning võtab vähe ruumi.
* Reageerib liikumisele koguni kümne meetri pealt.
* Neli asendit võimaldavad mitmekülgseid harjutusi.
* Seadmel on oivaline süsteem käevarre, tuhara ja rinnalihaste treenimiseks.
* Tänu lähiteravustusega objektiivile saab temaga suurepäraseid võtteid ka üsna keerulistes tingimustes.
* Viitpäästik on võimalik ajastada kuni 60 minutini.
* Programmeerimise võimalus.
* Ülekuumenemiskaitsega.
* Kaasas: põhjalik kasutusjuhend, tõmmetelugeja, 20 sisekeermestajat, 20 väliskeermestajat, surumispink ja kaldpink (seljatoe asendit saab muuta).
* Varustatud 3näidulise mõõturiga, mis näitab aega, tempot ja kulutatud kaloreid.
* Läbistusvõime: puusse 20 mm, metalli 10 mm, betooni 10 mm.
* Lihtne kasutada ja puhastada.
* Garantii üks aasta.
TIIT PRII,
maaletooja, harjusk ja salakaubavedaja
Ütle mulle, mida sa sööd ja mina lahterdan su tabelisse. Järgnev loetelu annab igati selge arusaama sellest, millised on inimeste toitumisharjumused kogu maailmas.
Ühendriiklane: poole kogu toidust moodustab ketšup.
Dieedipidaja: veesupp on tervislik ja kalorivaene.
Taimetoitlane: söögiks läheb kõik roheline, millel pole jalgu all ega pead otsas.
Eestlane: kui saab tasuta, sööb lõhkemiseni ükskõik, mida.
Eurooplane: toidulaua moodustavad E340, E471, E202, E211 jne.
Hiinlane: riis, riis, riis ja riis.
Aafriklane: nälg.
Kannibal: tema naaber oli hea ja õrn inimene...
Niisiis, seltsimehed härrased ja muud! Eks vaadake, keda te kõige rohkem meenutate ja tehke järeldus.
VALE-DMITRI
SPORT
Omavalitsuste suvemängud võitsid Põltsamaa sportlased
Möödunud laupäeval käis Palamuse vallas Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis ja Luual mitmekesine sportlik tegevus. Jõgevamaa omavalitsuste suvemängudele oli tuldud jõudu, osavust ja kiirust proovima erinevatest Jõgevamaa linnadest ja valdadest. Hommikust õhtuni kestnud sportlikus heitluses pälvis esikoha Põltsamaa linna võistkond.
Jõgevamaa omavalitsuste tänavuste suvemängude eestvedajateks olid maakonna spordielu tuntud tegijad. Palamuse vallast nägi sportliku ettevõtmise organiseerimisega kõige suuremat vaeva valla spordiorganisaator Ellen Kliiman. Peakohtunikuna jälgis võistlusi spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets, peasekretäriks oli maadlustreener Aimur Säärits.
Võisteldi üheksal spordialal: võrkpallis, korvpallis, jalgpallis, tänavakorvpallis, jalgrattakrossis, petankis, kergejõustikus, köieveos ning jõumehevõistluses, mis koosnes kivi viskamisest, sangpommi tõstmisest ja auto sikutamisest.
Välialadel võistelnud sportlastel tuli Palamuse Gümnaasiumi õuel trotsida kõledat tuult ja tüütut vihma. "Sportlik vaim on tugev, kuid ilm rikub tuju ära, " ütles Kasepää vallavanem Jüri Vooder. Suvemängude üldarvestuses tuli võitjaks Põltsamaa linna võistkond, kes pälvis esikoha kolmel alal: meeste võrkpallis, kergejõustikus ja jõumehevõistluses. "Nüüd tuleb meil järgmised suvemängud korraldada," teatas Põltsamaa linnapea Margi Ein. Teise koha sai Tabivere ja kolmanda Palamuse vald. Jalgpallivõistluse võitis Jõgeva linna meeskond, kes oli komplekteeritud sordiklubi Jõgeva Tähe saalibändi esindusmeeskonna baasil. Jõgeva jalgpallurite kapteniks oli nimekas spordipedagoog Rainer Võsaste. Vaimastvere jalgpallimeeskonna kapteniks oli spordiajakirjanik Tiit Lääne.
Naiste kaugushüppes pälvis esikoha Maret Piirak. Sportlikku hasarti ja samas meelelahutust pakkus petank. "Prantsusmaalt pärit petank on rahvalik spordiala, mis peaks olema jõukohane peaaegu kõigile. Jõgevamaal mängitakse petanki kõige hoogsamalt Põltsamaal," ütles suvemängudel petangikohtunikuks kehastunud korvpallitreener Ergo Prave. Petangipalle viskasid entusiastlikult ka Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp ja Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev. "Omavalitsusjuhile on sportimine hädavajalik, sest ainult terves kehas saab olla terve vaim ja tugev töötahe," lausus Vello Mäesepp.
JAAN LUKAS
TV 10 Olümpiastarti maakondlik finaal
Jõgeval ja Laiusel toimus SK Contra ja KJK Harta korraldusel TV 10 Olümpiastarti Jõgevamaa mitmevõistluse finaal.
Tütarlaste vanema grupi kaheksavõistluse võitis Kertu Annok (Jõgeva ÜG), kellel jäi maakonna rekordist - 5733 p - puudu vaid 30 punkti. Teine oli Airi Rosenberg (Jõgeva G) - 5287 p, kolmas Liina Annok (Torma PK) - 5193 p. Tütarlaste noorema rühma kuuevõistluses oli heitlus esikoha eest tasavägisem, vähemalt esimesel võistluspäeval. Võitis Jana Kolpakova Mustvee Vene Gümnaasiumist - 3859 p, teist ja kolmandat kohta eraldas vaid üheksa punkti - Egle Viks Põltsamaalt kogus 3683 punkti ja Kirsi Elisson Palamuselt 3674 punkti.
Poiste vanema grupi üheksavõistluse võitja oli Tenno Koll (Jõgeva ÜG) 6818 punktiga. Märkimist väärib tema igati tubli 60 m tõkkejooksu aeg - 9,0. Teine ja kolmas koht läksid Laiusele, vastavalt Erki Eriksonile (6567 p) ja Cris Aarele (6500 p). Poiste noorema rühma üheksavõistluse esimese päeva järel võis end üsna kindlalt tunda Priit Kelder (Laiuse PK) - teisel kohal olnud Palamuse poissi Kermo Rudissaart edestas ta 425 punktiga. Aga nagu öeldakse, algab mitmevõistlus teisel päeval - lõpuks oli Kermo Rudissaar ees, punkte 4705 Kelderi 4646 vastu. Kolmas oli esikohakonkurentidest aasta noorem Rauno Laumets (Palamuse G) - 3922 p.
Poiste nooremas vanusegrupis sündis ka võistluste parim kogusumma - sünniaastaga küll juba vanemasse rühma kuuluv, kuid alles sügisel 12-aastaseks saav Põltsamaa poiss Mihkel Saks otsustas rünnata 1974. aastast Ain Evardi nimel püsivat üheksavõistluse rekordit - 5700 punkti. Rekordi ületas Mihkel Saks koguni 165 punktiga, lisaks püstitas treener Lea Vilmsi hoolealune ka kolm maakonna kuni 12-aastaste rekordit üksikaladel: 60 m tõkkeid - 9,8; kuul - 8.88; ketas - 26.90. Loodetavasti langeb lähiaastatel ka kuni 14-aastaste üheksavõistluse rekord 7582 punkti, mille püstitas 1978. aastal praegune maavanem Margus Oro.
Koolide mitteametlikus punktiarvestuses oli parim Palamuse Gümnaasium Torma Põhikooli ees (siinkohal kiidusõnad nende tublidele spordipedagoogidele, vastavalt Ester Laumetsale ja Enda Kalmule). Järgnesid Jõgeva Ühisgümnaasium, Laiuse Põhikool, Jõgeva Gümnaasium ja Põltsamaa Ühisgümnaasium.
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
Kuigi Eesti taasiseseisvumisest saab peatselt juba kümme aastat, põeb nii mõnigi siinmail veel Venemaa-mürgistust. Luua Metsanduskool seevastu plaanitseb idasuhteid üles soojendama hakata.
Õigupoolest on kavatsustest kaugemalegi jõutud: möödunud nädalal võõrustas Luua Metsanduskool paarikümneliikmelist rühma Venemaa metsanduskoolide juhte, kes tutvusid Luua kooli materiaalse baasi ja õppekorraldusega. Õppereisi idee algatajaks polnud aga tegelikult ei võõrustajad ega võõrustatavad, vaid hoopis keegi kolmas, täpsemalt soomlased. Kuru metsakool Soomes on nimelt juba mõnda aega suhelnud nii Luua Metsanduskooli kui ka mõnede Venemaa metsatehnikumidega, nagu näiteks Peterburi lähedal asuva Lisinski metsandustehnikumiga, nüüd tekkis neil idee oma Eesti ja Vene partnerid ka omavahel kokku viia. Ühest küljest tõuseb kasu kolmepoolsest kogemuste vahetamisest, teisalt
on soomlased teadatuntud edukad euroraha taotlejad, Euroopa Liit paotab aga oma rahakotti meelsamini nende projektide puhul, millesse kaasatud endisi idabloki riike. Koos Venemaa metsatehnikumide esindajatega oligi Luual ka Enver Alanen Kuru metsakoolist.
"Kuurort"
"Teil on siin ju nagu kuurort!" õhkas vene delegatsiooni juht, Venemaa loodusressursside ministeeriumi (just selle ministeeriumi haldusalasse kuuluvad suures naaberriigis nii metsandus kui ka metsanduskoolitus) kaadrite valitsuse asejuhataja Valentina Želudkova läbi Luua pargi jalutades ning avaldas naljatamisi arvamust, et siinsed õpetajad peaksid võimaluse eest sellises kaunis kohas töötada tegelikult peale maksma, mitte palka küsima. Tõsisemale jutule üle minnes ütles ta aga, et tema ja Venemaa metsatehnikumide juhid (22st naaberriigis metsanduslikku keskeriharidust andvast koolist olid esindatud 10) leidsid Luual eest just selle, mida arvasid: nii materiaalse baasi kui ka õppekorralduse poolest kaasaegse metsakooli.
"Kogu Venemaa kutsehariduses toimub praegu standardiseerimine. Metsanduskoolituses viidi haridusstandard sisse neli aastat tagasi ja nüüd on paras aeg seda korrigeerima hakata. Enne, kui töö ette võtame, on aga kasulik kodust kaugemal ringi vaadata," ütles Želudkova.
Madalseis Venemaa haridusasutuste rahastamises hakkab tema sõnul õnneks mööda saama. Metsandustehnikumidel aidanud rasked ajad üle elada eelkõige see, et neil on olemas oma õppemajandid. Teiste erialade õppeasutusi pandud vahepeal hulganisti kinni, metsakoole ei ühtegi. 22 metsakooli tegevat omavahel ka usinasti koostööd: vahetavat trükiseid ja õppefilme ning Eestis-käik polnud ka sugugi esimene ühine õppereis.
Film on odavam
Võõrustajad omalt poolt kogesid, et Venemaal pole viimase kümne aasta jooksul sugugi nö magatud, vaid sealgi on kaasaegsel tasemel edumeelseid metsakoole, kellega kogemusi vahetada ja koostööd teha tasub. Eriti sügava mulje jättis luualastele Eesti-Vene ühisseminaril Siberis Altai krais asuva Biiski metsatehnikumi direktori Mihhail Trunovi jutt: nende koolis on nimelt rajatud oma kaabellevivõrk ning toodetakse õppevideofilme. Filmide tegemise vajadus lähtub sealsetest suurtest vahekaugustest: odavam on film teha, kui kõik õpilased metsa üht või teist asja vaatama vedada.
Mastaabid on Venemaa metsanduses loomulikult üldse teised kui Eestis: seal haldab üks metsamajand terve Eesti suurust maatükki ning kui Eestis tohib lageraielank maksimaalselt viiehektarine olla, siis Venemaal hakatakse lageraiest rääkima alles siis, kui 250-300
hektarisele metsatükile saag sisse lüüakse. Suureks erinevuseks on seegi, et kui meil on pool metsast juba eraomanike käes, siis Venemaal saab rääkida üksnes riigimetsast.
Erinevused ei takista aga koostööd tegemast, oli nii Luua Metsanduskooli kui ka Venemaa metsatehnikumide juhtide otsus, kui Vene delegatsioon Luualt edasi Soomemaale Kurusse sõitis.
Konkreetsed projektiideed leitakse loodetavasti peatselt.
RIINA MÄGI
Ülehomme, suurküüditamise 60. aastapäeval mälestatakse neid, kel pikalt teekonnalt tagasi ei õnnestunud tulla, ka Jõgeval.
Mälestustseremoonia toimub kell 14 Jõgeva raudteejaama püstitatud mälestuskivi juures, kus kõneleb Jõgeva linnapea Ants Paju ning esitatakse leinapäeva meeloludest kantud luulepõimik. Sõna saavad ka küüditatud, kel kodumaale naasta õnnestus.
Kuna paljud maainimesed pääsevad linna mitte siis, kui neil vaja, vaid siis, kui buss toob, otsustasid leinapäevaüritust korraldavad kultuurikeskuse töötajad, et mälestuskivi ümbrust ei peaks tühja ja mahajäetuna eest leidma ka need, kes sinna enne või pärast mälestustseremooniat tulevad. Isamaalised viisid kõlavad kivi juures kella 10-16, kogu selle aja põlevad seal ka küünlad ning lehvivad leinalintidega riigi, maakonna ja linna lipp.
AIRI RÜTTER
Jõgeva maakonna linnades ja valdades registreeriti eelmisel kuul 36 sündi ja 42 surma. Võrreldes eelmise aasta maikuuga oli tänavu kaheksa sündi rohkem ja neli surmajuhtumit vähem.
Jõgeva perekonnaseisuosakonna andmetel on maakonnas selle aasta viie kuuga registreeritud 165 sündi ja 230 surma. Maakonna elanike loomulik iive on jäänud 65 võrra miinusesse.
Senini on olnud suurim sündimus Jõgeva linnas, kus viie kuuga sündis 32 last, mullu sama ajaga 22. Tänavu on Mustvees sündinud juba kümme last (mais kolm, terve eelmise aasta jooksul kõigest viis). Erandlik juhtum oli Põltsamaa vallavalitsuses, kuhu tuldi registreerima 1974. aastal sündinud lapse sündi. Ju siis polnud noormehel varem passi vaja läinud. Emal oli alles haiglast antud sünnitõendi originaal ning mees saigi sünnitunnistuse.
Bente, Birgit, Britta, Berit, Kener, Gert, Reyo-Alander, Martin, Marten - need on mõned maikuus sündinud lastele pandud nimed.
ARDI KIVIMETS
Jõgevamaa häirekeskuse andmetel saabus eelmisel nädalal maakonnast neli tulekahjuteadet.
Neljapäeva pärastlõunal märkasid lapsed, et Põltsamaa koolimaja taga asuvatest garaažidest tuleb suitsu. Tuli polnud veel suureks läinud, põlesid vaid puuliistakud.
Reede hommikul käis Tabivere komando Joosu küla prügimäel põlevaid kumme kustutamas.
Suuremad tulekahjud puhkesid reedel Jõgeval ja pühapäeval Palamuse vallas Varbeveres. Reedel mõni minut enne südaööd teatas politseikorrapidaja, et Estakaadi 1 põleb elumaja. Puitelamu teise korruse kaks korterit hävisid peaaegu täielikult, kolmas päästeti. Pritsimehed leidsid ametlikult asustamata majast alkoholijoobes naisterahva, kes talutati värske õhu kätte, ning anti talle esmaabi.
Üleeile olid Palamuse, Jõgeva, Saare ja Tabivere komandod seitsme tuletõrjepäästeautoga Varbeveres, kus põles maja kõrvalhoone. Selgus, et punane kukk oli lahti pääsenud tikkudega mänginud kuueaastase Taneli käest. Pritsimehed jõudsid elumaja ja aida päästa, kuid täielikult hävis kõrvalhoone katus ning osaliselt vahelage. Tänavu oli see teine laste käes olnud tikkudest valla pääsenud tulekahju.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Teatati püssiga mehest, keda polnudki
Esmaspäeva hommiku eel kella 2.30 paiku helistas Jõgeva vallast Õunalt 1978. aastal sündinud noor daam, et nende maja ümber hiilib keegi laigulises vormis sõjamees, ja usutles korrapidajat, et kas pole mitte sõda alanud. Sündmuskohale kiirustanud politseipatrull sõelus maja ja ümbruskonda pool tundi, aga kedagi ei leitud. Vaevalt jõudis patrull Jõgevale, kui tuttav helistaja oli märganud püssimeest maja ülakorrusele minevat. Mõne minutiga kohale kihutanud patrull ei leidnud jälle kedagi ja kõik, keda küsitleti, polnud samuti ei ülakorrusel ega majaümbruses kedagi näinud. Jõudis patrull lahkuda, kui helistaja ütles, et püssimees on nüüd sirelipõõsas. Ikka polnud kedagi, loomulikult põõsas. Patrullil tuli tagasi minna neljaski kord, aga nüüd koos kiirabiga. Noor daam ja üks vanem daam olid kindlad, et nägid relvakandjat, nüüd aga pildistasid elavalt kiirabi ja politsei autosid. Arstid teadsid ütelda, et nende jutu peale küll püssimeest enam otsida ei maksa.
Kolmapäeva pärastlõunal Põltsamaal Õnne 13 müügikioski röövimisega seoses otsitakse kolme mustlast ja beeži välismaist sõiduautot, mille tagumised klaasid võivad olla tumendatud. Mustlanna oli umbes 155 cm pikk, tumedate pealaele krunni keeratud juustega, kandis seljas tumerohelist pikakäiselist pluusi ja helesinist maani ulatuvat teksakleiti. Naise ühes kõrvas oli kollast värvi kõrvarõngas, teises see puudus. Rääkis eesti keelt aktsendiga. Üks meestest oli lühem, naisega umbes ühepikkune. Oli musta peaga, siilisoenguga, seljas T-särk ja dressipüksid. Rääkis eesti keelt aktsendiga. Ka pikem mees, nii umbes 160-165 cm pikk, oli siilisoengu, T-särgi ja dressipükstega. Kui kellelgi on andmeid mustlastest, kes sarnanevad loetletud tunnustele, palume sellest teatada politseisse telefonidel 52 482, 68 442 või 110. Kui info andja soovib anonüümsust, on see garanteeritud.
Varastati kaldale toodud kalamõrd
Neljapäeval jäeti Tabivere vallas Elistvere järve kaldale kuivama umbes 60-70 m tiivaga kalamõrd. Laupäeval leidis Vara vallas elav võrguomanik, et püügivahend on kadunud. Kannatanul oli seal samas teisigi kalavõrke, aga need olid alles. Kannatanu hindab saadud kahju 80 000 kroonile.
Reede hommikul enne kella kaheksat avastas Äksi puhkemaja parklas autot hoidnud soomlane, et öösel on tema punasesse Nissan Primerasse sisse murtud. Lõhutud oli üks tagumine ukseklaas. Sõidukist varastati mikrolaineahi Rowenta, rahakott juhiloaga ja rahaga. Läinud oli ka ühe autokasutaja pass, samuti sõjaväepilet. Tekitatud kahju küünib kannatanute arvestusel üle 10 000 krooni.
Poevaras kuuks ajaks vahi alla
Läinud nädala kolmapäeval pidas uurija kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks kinni Jaanise (1977) Puurmani vallast, kes on korra juba kohtu all olnud ja salajase varguse eest kinni istunud. Uurimisel selgus, et ta oli sisse murdnud Jõgeval Leegi poodi ja Jõgeva alevikus Mõisa kauplusesse. Vargil ei käinud ta üksinda, vaid koos elukaaslase Annikaga (1980) ja alaealise koolipoisi Siimuga (1987) Jõgevalt. Jaanisele esitati süüdistus salajases varguses ja kohtunik lubas teda vahi all pidada kuu aega. Annika ja Siim on üle kuulatud ja nemadki on oma süüd vargustes osalemises tunnistanud. Varastatud sularaha eest oli ostetud kuldsõrmused Annikale ja Jaanisele. Mõisa poest varastatud kondoome leiti Annika korterist Jõgeval läbiotsimise käigus.
Poiss käis samas majas kolm korda vargil
28. mail avastas üks Tabivere valla Maarja küla majaomanik, et tema korteris on vargil käidud. Varastatud oli 200-kroonine Norra rahatäht ja 300 krooni Eesti raha. Uurimise käigus tehti kindlaks, et vargil käis 14-aastane Maarek Maarja alevikust. Ukseluku surus ta lahti kruvikeerajaga lukukeelt nihutades. Samuti ilmnes, et ta oli seal varastamas käinud juba kaks korda varemgi ning viinud kaasa käekella, alkoholi ja raha. Enne neid vargil käimisi on politseis juba menetluses kriminaalasi, kus teda kahtlustatakse kahes sissemurdmises, millest üks oli toime pandud juba 2000. aastal.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma. Puhub läänetuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur +12°C ... +15°C.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur öösel +4°C ... +8°C, päeval +10°C ... +14°C.
Teispäev, 12. juuni 2001. a.
Mahepõllundus areneb Jõgevamaal visalt
JAAN LUKAS
NÄDAL
MAAKONNAS
Torma vald
ANNE OSVET,
peaministri pressinõunik
LEA ISOTAMM
Palamuselt
KIRJAD
Teemal "Jõgeva vallavanemale avaldatakse umbusaldust"
ÜLLE SIHVER, RITA TŠERNJAVSKI, ESTA KINGSEPP, MERIKE KRAM, UUNO LAUL, MAIE NOORMÄGI, JANA PÄRN, MAIRE LAUR, TERJE KALDMA, TIIU NETTAN, ANDRES STEIN
JUHTKIRI
Eestlased pole demokraatiaga päris harjunud
12. juuni 2001. a
Jõgeva areng sõltub haldusreformist
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
Pooltel põllumeestel on teraviljatoetuste taotlused veel esitamata
RAIVO SIHVER
DR VALEV MIST
REPORTAAŽ
Kassinurmes mängiti rollimängu
VALE-DMITRI
Milline on kõige moekam asi teie kodus?
MOE GURU
TIIT PRII,
maaletooja, harjusk ja salakaubavedaja
VALE-DMITRI
Omavalitsuste suvemängud võitsid Põltsamaa sportlased
JAAN LUKAS
TV 10 Olümpiastarti maakondlik finaal
HENDRIK LINDEPUU
RIINA MÄGI
AIRI RÜTTER
ARDI KIVIMETS
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Teatati püssiga mehest, keda polnudki
Varastati kaldale toodud kalamõrd
Poevaras kuuks ajaks vahi alla
Poiss käis samas majas kolm korda vargil
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja