Vooremaa
Neljapäev, 12. juuli 2001. a.

Sisukord

Palavad päevad haiglas

Kalle Piiskoppeli patsientide hulgas on ka Woore Wolly nime all tuntud Enno Erisalu. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Jõgeva haigla töötab suvel tagasihoidlikuma koormusega, kuid leidub inimesi, kellel tõsisem terviserike tekib ja nii palavad päevad haiglapalatis veeta tuleb.

Teisipäeva õhtupoolikul istusid paar haiglariietes habetunud taati Jõgeva haigla trepil ja filosofeerisid maailmaasjade üle. Need on patsiendid, kellel luba õues jalutamas käia. Kõigil nii ei vea. Näiteks siseosakonnas, kus suvel on 30 voodikohta, peab palatis lamama. Esmaspäeval manustati tilgutite kaudu ravimeid kuuekümnendates aastates mehele, kes esmaspäeval südameinfarkti haigestus. "Patsiendi seisund on stabiilne, kuid paranemisest on teisel päeval infarkti puhul veel vara rääkida," täheldab arst Sirje Krier, kes üleeile oli haiglas valveanestesioloog. Õhtustel ja öistel tundidel, kui teised tohtrid tööpostilt lahkuvad, jääb tema jälgima siseosakonnas ravil olevate südame-, kopsu- ja insuldihaigete tervist ning võtab vastu uusi patsiente. Samuti on valvava anestesioloogi huviorbiidis haiglaravi saavad lapsed.


Üks operatsioon nädalas

Oma põhitööd anestesioloogidel suvise valvekorra ajal teha ei tule, sest suvel opereeritakse vaid üks kord nädalas. Erakorralisi operatsioone vajavad patsiendid viiakse Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglasse. "Muidu oleks suvekuudel Jõgeva haiglas plaanilised operatsioonid päriselt ära jäänud, kuid operatsiooniõde Sirje Kork nõustus suveks tööle jääma ja mõned operatsioonid siiski tehakse," rääkis kirurg Juhan Sumendu, kes teisipäeval samuti valvearstiks oli. "Praegusel palaval ajal satub mõnigi arstide hoole alla oma hooletuse tõttu. Selline saatus ootab sageli inimesi, kes kõrvetava päikese käes vägijooke pruugivad või lihtsalt põletava päikese paistel rannas magama jäävad. Leidub neidki, kes astuvad pudelikildude otsa või vigastavad ennast muruniitjaga tööd tehes. Kui kuumadest ilmadest väsinud ja uimane ollakse, võib kergesti juhtuda ka autoavarii," ütles Juhan Sumendu, kelle sõnul on suvekuudel Jõgeva haigla kirurgiaosakonnas 10 voodikohta.


Polkovniku lesed pole kadunud

Jõgeva haigla siseosakonnas on üheks patsiendiks Kärdes elav humorist Enno Erisalu, kes Vooremaa lugejatele ja telesaate Maahommik kuulajatele on tuntuks saanud Voore Volly nime all. "Mul on hambad haiged, hambaravi jäi aga pooleli, mistõttu haigestusin neerupõletikku. Reedel peaksin koju saama, kuid kehalist tööd ma teha ei tohi, sest siis lööb kohe valu sisse. Eks pean vist nüüd taas rohkem naljalugusid kirjutama hakkama. Haigla miljööst ma raamatut just ei kirjuta, mõne leheloo püüaks teha küll. Mõneti on mul arstidest kahju. Pole ju seadust, mis neid kaitseks, mistõttu patsient võib tohtrile kõike öelda ja kõike nõuda. Mõnigi haige on pretensioonikam kui Juhan Smuuli poolt kuulsaks kirjutatud polkovniku lesk. Näiteks mulle hakkab vastu see, kui patsient saabub haiglasse ja hakkab kohe kritiseerima, et Jõgeva arstid ei tea mitte midagi. Mina saan enda arvates küll kompetentset ravi. Arstiks on Kalle Piiskoppel, kes pooldab ravimisel meeskonnatööd," lausus Enno Erisalu.

Jõgeva haigla siseosakonnas ravitakse suvekuudel ka lapspatsiente, kelle päralt on viis voodikohta. Väikesed ravialused on arst Ülle Hindi hoole all. "Minu kuuekuine poeg Steven on viimasel ajal põdenud kolme haigust. Algul oli tal bronhiit, seejärel kopsupõletik ja nüüd astmaatiline bronhiit. Ootan päeva, millal ta lõpuks terveks saab. Igatahes täna on ta juba piisavalt rõõmus," räägib patsiendi ema Liia. Steven magab rahulikult ja ei tee jutust väljagi.

Kaheaastane Kadi sulistas külma kaevuveega ja haigestus kopsupõletikku. "Algul oli Kadi lasteosakonnas, siis sai koju, kuid kodus tervis halvenes. Nüüd oleme tagasi siseosakonnas," kõneleb Kadi ema Jaana. Kui palatirahvale head paranemist soovin ütleb Kadi: "T¹ao!" ja mõne minuti pärast jookseb ta rõõmsalt mööda haiglakoridori. On näha , et tüdruk paraneb.

JAAN LUKAS


Poisid jäid kaheks ööks metsa

Eelmisel reedel anti Harjumaal start noorte sõjalis-sportlikule luureretkele MiniErna 2001. Kautla ümbruses toimunud retke kogupikkus oli umbes 40 kilomeetrit. Rada tuli läbida neljakümne tunniga. Pühapäeva lõunaks oli kaheteistkümnest retke alustanud võistkonnast jõudnud edukalt fini¹isse vaid seitse.

Erna retkega matkitakse Erna luuregrupi tegevust 1941. aasta suvel ja tähistatakse Eesti rahva vabadusvõitluse ühte episoodi. Noorte Kotkaste retk on jaotatud öiseks ja kümneks päevaseks etapiks. 4liikmelised võistkonnad teevad luurepatrullina luureretke Kautla ümbruses. Liikuda tuleb varjatult, et mitte sattuda "vaenlase" patrulli või varitsuse laskeulatusse.

Kahe ööpäeva jooksul tuli täita ka teisi ülesandeid: täpsusviskamine granaadiga, õhupüssist laskmine, militaarse kasutusega esemete otsimine, "karujaht", paadiretk ning teised täpsust ja osavust nõudvad jõukatsumised.

Jõgevamaad esindasid Torma rühma noorkotkad Tõnis Tamm, Marko Tooming, Egon Piip ja Erik Raud. Võistkond saavutas üldkokkuvõttes neljanda koha.

"Juba seegi, et noormehed, keda juhendab Taavi Tamm, jõudsid nõnda pika ja palava retke läbida, on saavutus," kiitis Kaitseliidu Jõgeva Maleva noorteinstruktor Olga Jürma Noori Kotkaid.

Tänavuse MiniErna luureretke võitis Võru rühm, järgnesid Harju ja Viru malevate noorkotkad.

ARDI KIVIMETS


ARVAMUS

Kuidas hoiduda liigse palavuse eest

Jõgeva haigla sisearst Kalle Piiskoppel lõpetas esmaspäeva õhtupoolikul oma hubaseses kabinetis haiguslugude kirjutamise ja Klassikaraadiost kostus vaikne muusika, mida meedikule kuulata meeldib. Sellises miljöös alustasime Kalle Piiskoppeliga vestlust kuumadest ilmadest ja nende mõjust inimese tervisele. Rüüpasime klaasist jahutavat mineraalvett ja jutt võis alata.

Alustame sellest, doktor Piiskoppel, kas te täna ise ka palavust tunnete?

"Mina olen ilmastiku suhtes väga vähetundlik. Kuumus mind eriti ei kõiguta, pigem mulle meeldivad ilusad suveilmad. Mõnes mõttes olen imelik inimene, sest kipun väljas jalutama, kui suvel vihma tibutab või talvel tuiskab."

Arvatavasti pole midagi imestada selles, et kohutavat palavust kaebavad raskekaalulisemad inimesed. Paraku pühivad higi ja ohkavad ka lausa kõhnad. Kuidas sellist palavuse taluvust kommenteeriksite?

"Nüüd peaksime rääkima inimese termoregulatsioonist. Inimene on püsisoojane, kuid tema keha temperatuur on piirkonniti erinev. Kõige suuremaks teguriks soojuse ära andmiseks või kokku hoidmiseks on nahk, täpsemalt naha veresoonestik. Üldse mõjutavad inimese keha temperatuuri neli faktorit: niiskus, tuule kiirus, ümbitsev temperatuur ning infrapunane kiirgus. Kiirguse mõju töestab näiteks see, kui kätt mõne aja näo lähedal hoida, hakkab mõlemal kehaosal soe."

Kuivõrd võib öelda, et teatud haigusi põdev inimene talub halvasti palavust?

"Kui on tegu somaatiliselt ehk kehaliselt terve inimesega, siis laias laastus on inimesed ühesuguse soojataluvusega. Mõndagi sõltub aga teatud tingimustest, näiteks ümbritsevast õhuniiskusest ja tuulest."

Kuidas peaks end hoidma ja kaitsma liigse kuumuse eest?

"Ülekuumenemine põhjustab ¹oki, sest ringleva vere maht väheneb. ©okk, kuumarabandus ehk päikesepiste algab selliselt, et hakkab järjest kuumem, seejärel algab iiveldus ja muututakse järjest loiumaks. Üldiselt tunnetab inimene sageli ise ohtu. Näiteks ka saunalavalt lahkutakse õigeaegselt.

Oleks väga traagiline, kui iga ¹okk lõpeks surmaga. ©okist ülesaamiseks on vaja loota looduslikele tasakaalumehhanismidele. Samuti on tähtis, et kuumarabanduse saanu vabaneks ebameeldivast keskkonnast. Kui ¹okk pole veel väga sügav, saab inimene tervisehäiretest ise jagu, tõsisemate tervisehäirete korral on vaja juba arstiabi.

Palju abi on aga jahutavatest jookidest?

"Joomine aitab, sest vee auramisega hoiab inimene oma temperatuuri normaalsena Ühtlasi on talutava temperatuuri hoidmiseks olulised ka mineraalsoolad, naatrium ja kaalium.

Kas kuumataluvust tõstavad ka mõned ravimid?

"Ei apteegis minu teada selliseid ravimeid saada pole."

Kuidas on seotud palavus ja vererõhk?

"Mida soojem on ümbritsev õhk, seda laiem on naha veresoonkond ja seda madalam on rõhk. Kõrgvererõhuhaiged peaksid olema ettevaatlikud, sest sooja toimel võib vererõhk langeda. Nii soovitaksin sellistel patsientidel kuumuse ajal vilus istuda ja mitte ennast päikese käes eksponeerida, mis ei tähenda, et üldse päikest võtta ei tohiks."

JAAN LUKAS


KIRJAD

Kuritööd tuleb avalikustada

Usun, et paljudel jõgevamaalastel on tellitud ajaleht Kesknädal. See on selline ajaleht, kuhu lugejad kirjutavad, helistavad, meilivad

ja saavad teada, mis Eestimaal tegelikult toimub.

Olen juba pikemat aega Kesknädala lugeja ja teinud kaastööd. Ajaleht on sisukas ning kajastab poliitilisi teemasid, mida teised ei avalda. Mõnigi avaldatud lugu on selline, et olen selle juures mõttesse jäänud.

13. juuni Kesknädalas mainis E. Värk, et meil räägitakse ikka sakslaste kuritöödest. Aga mis teha, kui Eestit saatis igal sammul hitlerlaste metsikused ja vägivald. Surmalaagrid Narvas, Kiviõlis, Tartus, Tallinnas ja teistes kohtades. Et eesti rahva hävitamine hitlerlastel siiski täiel määral korda ei länud - võlgneme tänu selle eest Punaarmeele ja Eesti Laskurkorpusele, kes tegid lõpu fa¹istlikule okupatsioonile.

27. juuni Kesknädalas kirjutas Harri Lind, et Isamaaliit on punastest veel hullem. Noor poliitik, nagu ta end nimetas, ei saanud aru, miks

on vaja kuulutada kuritegelikuks NLKP?

Ma ei ole olnud kommunist ega kuulunud parteidesse, kuid arvan, kas just NLKP tervikuna oli kuritegelik, see on muidugi küsitav. Aga ei ole kuulnud, et ükski tolleaegne kurjategija oleks karistada saanud. Keegi ei saa seda salata, et tollal süütute inimeste kallal vägivalda ei tarvitanud.

Nüüdki on Eestis endiste kommunistide võim. Eesti Vabariigi moodustamisega toimus sisuliselt ainult siltide vahetamine. Endistest kommunistidest said Toompeal tähtsad ametnikud, nad hakkasid Eesti Vabariigi seadusi tegema ja meil on tulnud maitsta nende külvatud mõrudat vilja.

Nii et ega punased kuskile kadunud ole, nad tegutsevad edasi. Kas Isamaliit punastest veel hullem on, nagu kirjutas Harri Lind, see on siiski küsitav. Aga endise Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Arnold Rüütli Rahvaliit kinnitas presidendikandidaadiks.

Meie riiki sümboliseerib ainult lipp, vapp ja raha. Riigihoobade juures on endised kommunistid. Nii et ega midagi muutunud ole, kõik läheb vanas vaimus edasi. Meie riigis tahetakse ikka endisi kommuniste upitada tähtsatele ametikohtadele.

Riigikogus ei suudetud vastust anda "kas kommunistlik re¾iim tuleks tunnistada kuritegelikuks?" Mis siin imestada, kui Riigikogus on endisi kommuniste, vaevalt et nemad kommunistliku re¾iimi kuritegelikuks tunnistavad. Eks nemad teavad paremini, kui need, kes ei ole kommunistid olnud.

ALEKSANDER KÕRGESAAR


JUHTKIRI

Meie ja nemad

Eestlane enamasti teab, mis vahe on põld ja linnavarblasel. Ta oskab eristada kuuske männist ja kasest ning metsvindi laulu varese omast.

On näinud maavanaema, kes küpsetab kodus leiba ning koob kangastelgedel vikervärvilist kaltsuvaipa. Eestlane oskab ka vikatiga heina niita ja on roninud männipuu latvadesse, et huikuda sookure kombel. Kui kimbutab läkaköha, joob ta põdrasambliku teed ning sügise saabudes tormab ummisjalu metsa, seenekorv käes.

Uinuda juuli hakul heinatallamisest kipitavate jalgadega jahedas talukambris on normaalne ja loomulik. See on osa igapäevast.

Muidu me aga räägime, et elu on raske. Sest mitte midagi pole - pole raha, pole süüa, pole riideid. Palehigis aasta läbi töötanuna saadame oma lapse kevadekskursioonile Euroopasse, et ta näeks ometigi, mis on Itaalia primavera ja mida tähendab spring Londonis. Ja see tundub hea ja ainuõige, sest maailma on vaja tunda ning keeli osata. Ehk ometigi nõnda jõuavad meie lapsed rikaste ja edukate maailma, elamiskõlblikku ühiskonda. Saavad eurooplaseks!

Nemad, eurooplased, tulevad aga sealt siia ja on siiralt imestunud. Algul põhjustab heitgaasideta õhk neil iiveldust, hiljem joobumust. Nad söövad paljakäsi suitsukala ja on rabatud, et memme Päitsiku lüpsisooja piima juues ei tekigi allergiat. Ja võta näpust, sama lugu on kui ampsata peenra pealt liivakrabulist kurki ja tomatit. Nende lumikahvatud lapsed jooksevad esimest korda elus paljajalu talumurul ja ujuvad arglikult läbipaistmatu põhjaga soojärves.

Elu on kiire. Aega on vähe. Aga armas sõber, seisata korraks!

Mis on sinu jaoks elus õnn? Millel põhineb maailma kord? Kust tuleb inimkond? Kuhu läheb? Kas pole õnn mitte mühavas ürgmetsas ning uduste rabalaugaste kohal punavas päeavakeras? Kas pole õnn olla tugev ja terve päikesest punavate põskedega eestlane?

Me pole mitte ainult maasool, vaid ka Maa sool. Seda just globaalses tähenduses. Meil on kanda äärmiselt oluline roll inimkonna kui harmoonilise ja järglaste andmise võimelise terviku kestma jäämisel. Peame olema uhked, et elame just siin ja just praegu.

Meil on veel kõik see, mida neil enam pole. Meie kätes on olemise varalaegas - inimese tasakaal loodusega. Praegu on kaunis põhjamaa suvi koos lõhnavate heinte, päikesekullaste viljapõldude ning õitsevate niitudega. Küsige oma välismaalt tulnud lapse käest, kas ta teab, kus on Ööbikuorg, Nõiakaev või Ristmägi? Polegi vaja nii kaugele minna. Kus on Jõgevamaa hiieplatsid, looduskaitsealad?

Mõnel ilusal pühapäeval oleks ju tore minna perega jalgsimatkale naaberkülla. See ei maksa mitte midagi. Ja lapsedki näevad, et oma kodus võib olla väga palju väärtuslikku.

Euroopasse jõudmine ning seal läbi löömine ei seisne pelgalt kiires kultuurilises ja majanduslikus integreerumises, pigem vastupidi. Ainult iseennast läbinisti väärtustades ning armastades on võimalik tundma õppida teisi.

12. juuli 2001. a


MAJANDUS

Infovaegus on Mustvee põhihäda

MTÜ Mustvee Ökoturismiühingu küsitlusest selgub, et piirkonna suurimaks probleemiks on tööpuudus, madal palk ning üldine rahapuudus, samuti kohaliku omavalisuse tegemiste suletus rahva ees. Häid kavatsusi varjutavad turismiühingu ja linnavalitsuse omavahelised lahkhelid.


Ühingu tegevus on laiem

Juhatuse liikme Heljo Repkina andmetel on nende tegevus laiem kui nimetusest eeldada võib. Peale turismialase tegevuse organiseeritakse kohalikele elanikele koolitusi, laste- ja noortelaagreid, Mustvee laata, viiakse läbi küsitlusi jne.

"Rahastamine on toimunud põhiliselt projektide kaudu. Meie peamised rahastajad eelmisel aastal olid ja on ka käesoleval aastal Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, Eesti Regionaalarengu Sihtasutus jne. Samuti oleme saanud toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist ja Hasartmängumaksu Nõukogult," rääkis Heljo Repkina.

"Meie põhikirjaliseks tegevuseks on Peipsi piirkonna kohaliku elu edendamine läbi erinevate projektide, et välja selgitada, missugused on kohalike elanike vajadused ja piirkonna probleemid. Viisime läbi küsitluse, et teada saada, millistest teenustest nad puudust tunnevad. Samuti palusime vastata küsimustele, milliseid lahendusi nad ise pakuvad või on nõus ise ette võtma," ütles ökoturismiühingu juhatuse esimees Janek Keskküla.


Puudus on igasugusest informatsioonist

Ajavahemikul detsember 2000 kuni mai 2001 läbi viidud küsitlusele vastas 110 inimest. 14% neist arvas, et kohalike omavalitsuste tegevus ja finantsmehhanismid on rahvale teadmata, 13% ei olnud rahul Mustvee linna eelarvega.

Mustvee linnapea Pavel Kostromin selgitas Vooremaale, et eelarvet valmistab ette linnavalitsus, siis suunatakse ta volikogu komisjonidesse ning lõpuks kinnitatakse linnavolikogu poolt.

42% küsitletutest vastas piirkonna suurimaks probleemiks tööpuudust, 14% madalat palka ning üldist rahapuudust. Ei oldud rahul haljasalade korrashoiuga (13%), aiasaaduste realiseerimise võimalustega (6%) ja bussiliiklusega (5%). 7% vastanutest arvas, et liiga vähe on üritusi noortele ja eakatele.

84% küsitletutest oli arvamusel, et kohaliku elu edendamisel peaks erilist tähelepanu pöörama noortele, 74%, et lastele ja 63%, et keskealistele inimestele. 88% küsitletutest tundis puudust infokeskusest, kust nii noored kui vanemad inimesed saaksid teavet tööpakkumiste, õppimisvõimaluste jms. kohta.

Üle poole vastanutest arvas, et oleks vaja vanurite ja puuetega inimeste abistamise teenust. Ligikaudu samapalju märkis, et tuleks arendada turismialaseid teenuseid majutusest kuni telkide ja rannatarvete laenutuseni välja. Üle poole küsitletutest arvas, et on vaja internetiteenust ja alla poole vajas paljundusteenust. 83% küsitletutest tundis puudust Peipsi piirkonna infolehest, kust saaks teavet turismiteenustest, kuni töösolevate projektideni välja. Samuti uusi ideid ja teavet kuritegevuse kohta jne.

42% arvas, et oleks vaja tasuta infotelefoni, kust saaks teada üritusi, turuhindu, bussiaegu jne. 79% vastanute arvates võiks kohalikele inimestele regulaarselt nõu andmas käia ministeeriumide või maavalitsuse spetsialistid. Abi vajatakse seadusandluse, ettevõtluse rahanduse, logistika, sotsiaalküsimuste, kalanduse, metsanduse, turismi jne vallas.


Inimesed on passiivsed

Küsitlusest selgus, et Mustvee linna elanikud on üldiselt ükskõiksed. Ainult 6% küsitletutest on nõus osalema linna heakorratöödel ja 5% looma uusi ettevõtteid ning töökohti. 3% on nõus abistama vaeseid perekondi ja ainult 1% küsitletutest on nõus astuma linna- või vallavolikogu liikmeks. 36% on nõus astuma Mustvee ökoturismiühingu liikmeks.

Janek Keskküla arvates saab küsitluste kaudu enda ja teiste elanike elu paremaks muuta ja probleemide suhtes midagi ette võtta, sest kohalikud omavalitsused ei tule ise sellega toime.

Küsitlusest selgub, et Mustvee linna ja ranna heakord jätab soovida. Sellega ei olnud jälle päri Mustvee linnapea Pavel Kostromin. Tema arvates ei ole Mustvee ökoturismiühingul korralikku koostööd linnavalitsusega. Seda peaksid aga otsima need, kes tegutsevad linna territooriumil. Janek Keskküla arvates puudub linnavalitsusel kontroll eraomanike üle, kes ei viitsi oma krunte korras hoida. "Samuti arvan ma, et Mustvee linnavalitsus peaks ise initsiatiivi üles näitama erinevate institutsioonidega koostöö tegemise osas, sest linnavalitsus on just see asutus, kes peab kõikide küsitluses märgitud probleemidega tegelema. Ökoturismiühing on vabatahtlikkuse alusel loodud ühing, et abistada kohalikke elanikke. Samuti peaks Mustvee linnavalitsus olema õnnelik, et ökoturismiühing suure töö tema eest ära teeb ja sellist tegevust tuleks igati toetada. Paljud fondid seda juba teevadki," kommenteeris MTÜ Mustvee Ökoturismiühingu juhatuse esimees Janek Keskküla.

Tundmatuks jääda sooviva Mustvee elaniku arvates peaksid mõlemad pooled teineteisele vastu tulema ja tegutsema koos elanike heaolu nimel.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Pulss pakkus jaburat kava

Teine Tartu alternatiivfilmide festival või Pulsi Alternatiivsete Filmide Festival on nagu Palamuse filmifestivali publikuvariant. Palamusele kogunevad rohkem tegijad, sest nende kavad kippuvad kattuma. Mõlemas on teoseid erinevatelt tegijatelt.

PAFF toimus seekord juuni lõpus, kuumas suveilmas, mis toimis seekord üritust soodustava elemendina. Lõõskavatelt tänavatelt võis põgeneda Anne kanali äärde või vana Illusiooni kino keldrilisse jahedusse. Igatahes publiku puuduse pärast ei saanud kurta.

Festivali reglement näeb ette, et osalevad autorid saadavad oma filmiprogrammi ja seda korraldajad ei tsenseeri.

Ainuke piirang oli, et kandja peab olema VHS. Veider formaadivalik on tingitud demokratiseerimisideest, et igaüks võib teha filmi ja odavat VHS aparatuuri saab lubada endale igaüks. Samas tasandab nn proffide ja amatööride tehnilist ebavõrdsust.

Seekord oli kogunenud filmide ja videode zanriline ampluaa kujunenud imelikult kirjuks. Peale mängu- ja dokumentaalfilmide olid esindatud videokunst, "telesaade", avangardfilm, arvutianimatsioon jm. vahepealsed vormid, millele on nimegi raske leida.

Tiibeti vabadusvõitlusele pühendatud festivali avas Paide noorte tegijate Joe Jaanimäe ja Aivar Reeki mängufilm "Stressor kolmeks". 40-minutiline oopus filmifriiklusele, millel oli küll väga udune pilt ja heli, kuid klassikalistele "suurtele" filmidele omane montaa¾, võttestik ning vaimukas dialoog. Film sai vähe punkte züriilt, eriti Efektiivsuse ja Originaalsuse auhinna määramise vallas, kuid sai korraldajate eriauhinna.

Jõgeva punkkultuurigrupp Saast oli välja tulnud kahe seitsmeminutilise filmiga. Kodukootud vahenditega teostatud "Unistus" paistis silma riimis dialoogidega ja mustmaagiat ning kannibalismi sisaldava sü¾eega. "Tobaiase ruts ja sajaraudne" oli lihvitum kultusfilmide nagu "Pulp Fiction", "Hunnik pappi" jt. paroodia.

Järgnes Tallinna Kullo lastekeskuse filmistuudio "Noorfilm" tosinaühikuline kassett. Anton Tshalovi "Duell" oli omapärane animafilm sürrealistliku sisuga puuviljade võitlusest. Millegipärast ei meeldinud züriile filmi teostus. Kaspar Kaljase "Ohver nr. 17" esitas linnalegendi AIDSi levitavatest meeldivatest noormeestest. "Rütm Pluss" on põhimõtteliselt omatehtud muusikavideo Caatri helilintidele. Züriile selle idee ei meeldinud. Liisa Kallani "Tahaks lennata" on "Duellile" ideelt sarnane veider animatsioon laste joonistustega. Ilja Alpatovi/Stas Polanski "Paberi lugu" on vaimukas käepäraste vahenditega tehtud multifilm valge lehe kurvast saatusest. Züriilt sai ta selle eest Efektsuse auhinna.

Ragnar Neljandi esitas oma "Riskis" nägemuse narko- ja allmaailmast, mis oli mõjuvalt teostatud, aga kohati liiga kliseelik. Anton Tsalovi "Raske elu". Martin Mae "Subatlantiline kohtumine" illustreeris sõnasõnalt Vennaskonna hitte: nimilaulu ja "Eleegiat". Anton Tsalovi "Telepiraat" on stiilselt ülenäideldud anektoodiklipp nagu ka Kaljas/Sarve "Girl".

Festivali ühe suurema menu saavutas Kullar Viimne "See pole kuigi romantiline", mis oli põhimõtteliselt satiiranimatsioonisarja "South Park" isadusprobleemide osa elustatud versioon, kus mängisid päris lapsed. ®ürii andis filmile Idee, Originaalsuse ja Novaatorlikkuse auhinna. Kristjan Sarve "The Day We Live In" oli hästimonteeritud minimängufilm tänavavägivallast, mis sisaldas koomilise elemndina paralleele "Pulp Fictionist" ja ninnunännu koguperekraamist.

Tartu rühm NE! oli lagedale tulnud tunnipikkuse nn. eksperimentaaltelesaatega "Lindiskandaali puhul", mis oli tegelikult ühe teatriprojekti järeltoode ja kujutas endast Tartu kultuskuju Erkki Hyva pidevat sürrealistlikku tekstiimprovisatsiooni liikumatus kaadriväljas, mille tulemus oli ühel hetkel poliitiline sissehelistamissaade, järgmisel aga puhtakujuline "Budilniku" stiilis lasteekraan. Erkki Hyva oli teose näitamise ajal saalis ja andis peale seda laval ka pisikese pressikonverentsi.

Põltsamaa arvutiguru Väino Valdmann oli Tartu saatnud kogu oma senise toodangu: mõneminutipikkused kompuuteranimatsioonid "Jooksja", "Torn", "World" ja "Hommik", mida iseloomustasid stiilne kämbilik esteetika, mõnus naivism ja originaalne teemade valik.

Raivo Kelomehe videokunstiteos "1984 pluss 1" kulges mööda mahajäetud piirivalvekordonit oma rahus ja stabiilsuses. Just festivali ajal laekunud ja kohe peale seda ära viidud ühe tundmatu grupeeringu "Elu on ilus" aga mööda öist Tartut, nähtuna läbi narkojoobnu silmade. Zürii ei pidanud aga viimast ideed novaatorlikuks.

Ülo Pikkov oli esindatud kahe erineva asjaga. "Tõde ja Õigus", "eesti esimene dogma film", kirjeldas kahtlaselt bläärvitshilikult "Tõe ja õiguse" lavastadapüüdjate õudsest saatusest Põhja-Soome lumes. Korraldajate huumorieriauhind. Samalt tegijalt ka ansambli Barbaric animeeritud muusikavideo.

Festivali dokumentalistikatsükli avas Tartu naistegija Pubu veerandtunnine "Hilda", kus jälgiti vanadushämarusse langeva nimitegelase vaimseid eksirännakuid. Asko Kase "Linnapiloot" leidis autorile omasel efektsel viisil Tallinna tavalises trollijuhis sügava maailmanägemuse.

Reedese programmi lõpetas Andres Maimiku ja Jaak Kilmi skandaalse kuulsusega "Päkapikudisko", kus maimikliku teravmeelse iroonilisusega ja kilmiliku põhjalikkusega otsitakse lastevägivalla põhjuseid. Filmi näitamine kulges ektsessideta ja teenis züriilt Teostuse priisi.

Saabunud oli ka Ave Auni "Kus on kurva kodu", kuid kahjuks oli film beeta formaadis ja reglemendi järgi teda esitada ei tohtinud.

Illusioonis ei õnnestunud tehnilistel põhjustel näidata väliskülaliste, ameerika avangardgrupi Discord Aggregate kassetti, mille huvilistele korraldati laupäeval eriseanss. Kogumik algas kohe teosega "Burning Hot Water Over Iron", mille pilt oli pime, ainult hääl taustal teatas, et äksönit pole ega niipea tule. Korraldajate radikaalsusauhind.

"How to Live in the World Today" on Herb Heinzi reklaami ja filosoofia üle irvitav absurdikompositsioon. "The Death of DR. Van Der Hoven" on stiilne sürrealismiklassika imitatsioon metrood ootavast doktorist ja tema eksistentsiaalsetest probleemidest.

"Ghost" on ambientlik videokunstitöö, kus tähtis koht taustamuusikal ja efektidel. Pea tunnine "Glass Air" jälgis Kõndiva Noormehe ja teiste tegelaste sisekaemusi.

Ülllatav oli märgata, et USA avangardistid käivad hämmastavalt ühte sammu Skandinaavia filmikoolide tudengite katsetustega, kus tähtis koht sümbolitel, montaa¾ipuldi võimalustel ja peateefilmidest võimalikult erineval esteetikal.

Eesti aletrnatiivfilmindus on endiselt täiesti elujõuline ja mitmekesine ja paistab et kui nii jätkub, saab ka järgmisel aastal Tartus PAFFi korraldada.

MARGUS KIIS


Tormas tuleb puhkpilliorkestrite festival ToPoF 2001

21. juulil toimub Torma vallas vabariikliku ulatusega üritus: II Torma Puhkpilliorkestrite Festival ToPoF 2001. Kogunemine ja osalejate registreerimine algab kell 13 Carl Robert Jakobsoni mälestussamba lähedal Torma Põhikooli juures. Piduliku aktuse algus sealsamas kell 14, edasi suundutakse ühises rongkäigus Rahuoru parki.

Ürituse patroon on Jüri Kraft, kutse osalemiseks on saanud Lennart Meri, Tarmo Loodus, Tarmo Kõuts, Jaan Eilart jt, tulemas on kümmekond puhkpilliorkestrit üle Eesti. Meelelahutust puhkpillimuusika vahele pakub Jüri Aarma. Jakobsonina astub üles Eesti rahvusmeeskoori dirigent Vello Mäeots, kes on Torma vallast pärit ja oli selles rollis ka eelmisel puhkpillipeol.

Torma köstri, kihelkonnakooli õpetaja ja orkestrijuhi Adam Jakobsoni pojana sündinud Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) koht Eesti kultuuriloos on väga mitmekülgne. Käesoleva aasta 27. juulil möödub C. R. Jakobsoni sünnist 160 aastat. Paljude eestikeelsete kooliõpikute autori, Pärnumaal asuva Kurgja-Linnutaja näidistalu omaniku, ajalehe Sakala väljaandja ning iseseisvusliikumise ühe keskse tegelase sünnipäeva tähistamiseks on Torma vallas kavandatud terve ürituste sari.

Torma-mail elanud suurmehe tähtsuse rõhutamiseks ja andmaks vallarahvale ning kaugemalt tulnuile võimalust nautida head puhkplillimuusikat, meeldivalt suhelda ja puhata, samuti pillimeeste omavahelise tutvumisvõimaluse loomiseks panid Torma Valla Maanaiste Selts, Torma Valla Põllumeeste Selts ja Torma vallavalitsus eelmisel aastal aluse Torma puhkpilliorkestrite festivali (ToPoF) tavale. Igale uue ettevõtmise saamine traditsiooniks võtab aega ja nõuab vaeva. Korraldustoimkonna ja osalejate arvates õnnestus eelmise aasta puhkpillipidu. Selleks aastaks on kutsutud rohkem muusikuid, lisaks orkestrite ühekaupa esinemistele on kavas ka mitmeid ühislugusid.

Kohtumiseni 21. juulil Tormas teisel puhkpilliorkestrite festivalil ToPoF 2001.

KAJA IVASK,

Torma vallavalitsuse liige


Laiuse mehe vaatamised ja nägemised

Tallinnas Rocca al Mares asuv vabaõhumuuseum on suvel külastatav koht. Jõgevamaalastel tasuks sinna praegu minna ka sellepärast, et muuseumis asuvas Kolu kõrtsis avati möödunud kolmapäeval Laiuselt pärit kunstniku Rein Mägari akvarellinäitus.

Kui Mägar täpselt väljakuulutatud ajal, st kell 17.17 (olevat lihtsalt ilus numbrikombinatsioon!) kõrtsi ees piibupopsimise järele jättis ja näitusekuulutusse viimase knopka vajutas (see toiming kuulutaski näituse avatuks!), võis igaüks veenduda, et Kolu kõrtsi näitusesaaliks kohandatud rehetoa pae ja maakivist seinad sobivad tema akvarellide taustaks suurepäraselt, sest neil piltidel võib näha ehedat paepealset Eestimaad kogu tema karges ilus.


Pilvedraamad

Akvarellistina on Mägar tegelikult iseõppija, sest kunstihariduse omandas ta Tallinnas ja Leipzigis hoopis graafika ja kirjakunsti erialal. Firmagraafikat ja trükiseid kujundades teenib ta oma põhileiva nüüdki, aga vahepeal pühendub vabastavat loomingurõõmu pakkuvatele vormi ja värvimängudele akvarellipaberil. Kuigi Mägari pilte vaadates tundub, nagu puhuks meretuul näkku või kuuleksid linnuvidinat heinamaa kohal, tunnistab kunstnik, et natuurist ta tegelikult ei maaligi, vaid kasutab enamasti looduses käies tehtud fotosid.

Polegi märganud Mägari käest küsida, kas ekspressiivseid pilvi on tema piltidel nii palju sellepärast, et akvarellitehnika lihtsalt ahvatleb neid kujutama, või ongi ta tegelikult selline Lutsu "Kevade" Arno tüüpi pilvevaatleja.

Pilved on aga tema piltidel tõepoolest vaat et peategelased, kes (sõrm keeldub trükkimast "mis" - nii elavaks on kunstnik pilved maalinud) määravad pildi meeleolu. Kord on nad kerged-kõrged-rõõmsad sooja suvepäeva tunnistajad, kord süngelt madalad ja hallid, kord ärevalt dramaatiliselt lilla-kollase-punasekirjud.

Kuigi kunstiteos peaks vist ise enda eest kõnelema, ei saa salata, et nii mõnelegi Mägari pildile annab lisaväärtuse autori pandud allkiri ± la "Eesti taevas", "Paldiski poolt tuleb", "Just nagu suur loom", "Alasi ja haamri vahel", "Puhub nordwestwest" jne. See "nordwestwest" kujuneski allakirjutanu lemmikpildiks vaatamata asjaolule, et sellel pole ühtegi pilve. See-eest on seal nii ehtne kivide ümber mäslev merevesi, et katsu või varbaga.


Ajatu ajalikus

27 akvarellmaalist koosneva Kolu kõrtsi näituse pealkirjaks pani Rein Mägar "Vaatamised ja nägemised". Kunstiteadlane Mirjam Peil

kirjutab sellega seoses näituse saatesõnas, et vaatamisel ja nägemisel ongi tegelikult teatav vahe: mõni inimene ongi ainult ruttav ja pealis pindne vaataja, kunstnik aga juba kutsumuse poolest erksam märkaja ja sügavam nägija. Seetõttu näeb tavainimene kunstnikuga koos vaadates sageli nii mõndagi, mida ta muidu ei näeks. Kasvõi seda, kui tähendusrikas ja kõnekas võib olla lihtne Eesti maastik.

Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang ütles näituse avamisel, et Rein Mägari akvarellid sobivad sellesse paika suurepäraselt: muuseum on kui killuke mineviku Eestit ja miks mitte seveerida selle kõrvale piltidele püütud killukest tänapäeva või õigemini ajatut Eestit. Mägari akvarellid jäävad Kolu kõrtsi 5. augustini.

RIINA MÄGI



SPORT

Jõgevamaa allveekütid edukad

Möödunud kuuvahetusel said Mustvees kokku need, kellel huvi allveekalapüügi vastu, et osaleda Jõgevamaa lahtistel meistrivõistlustel ja Peipsi Cupil 2001.

Osalema oli tuldud Viljandist, Tartust, Tallinnast, Sillamäelt, Narvast ja ka Lätist. Kokku oli võistlejaid 23, kes moodustasid vastavalt elukohale üheksa 2 liikmelist võistkonda, ülejäänud võistlesid individuaalarvestuses.

Esimesel võistluspäeval Tammispääl võisteldi heades tingimustes, kus kerge tuule ja madala lainetuse juures oli päev päikesepaisteline. Võistlejatel tuli ujuda kaugele järvele, sest vesi oli kalda ääres läbipaistmatu. Need, kes ujusid vähemalt kahe kilomeetri kaugusele kaldast, võisid nautida vähemalt kolme meetri sügavust vee läbipaistvust. Selline ujumismatk kestis ligemale kaks

tundi. Tagasiteele kulunud aega juurde arvestades jäi tiheda sukeldumisega püügiaega tunni ringis. Pärast viiendat püügitundi, kui võistleja ei tahtnud miinuspunkte koguda, tuli kõigil olla kaldal kalu kaalumas.

Võistluste peakohtunikul Vladimir Goroskol oli vähe tegemist kaalumisega, sest ainult kuuel võistlejal oli kalu kaalule panna, seda enam tunti ärevust ühe võistleja pärast, kes endale harpuuni jalga oli lasknud. Võistlejale anti Mustvees arstiabi, kuid vetteminek lükkub temal mõneks ajaks edasi.

Esimese päeva järel jäi võistlust juhtima Tanel Sermat kahe kalaga, neist 1805 grammi kaaluv luts oli võistluspäeva suurim ja viis Jõgeva meeskonna juhtima. Teiseks tuli Vitali Korjagin Lätimaalt, kes võistles individuaalarvestuses. Võistkondade arvestuses oli teine Sillamäe II võistkond ja kolmas Tabivere.

Teiseks võistluspäevaks sõideti Omedusse, kus pandi telgid püsti ja asuti süüa tegema. Eriti tuli hoolitseda joogipoolise eest, sest enamikul võistlejatest oli kehakaalu kaotus 2-3 kilogrammi.

Peeti sõjaplaane järgmiseks võistluspäevaks, sest Jõgeva maakonna võistkonnad pääsesid juhtima ka Peipsi Cup2001 arvestuses, kus igast maakonnast või suurlinnast läks arvesse kahe parima meeskonna punktide summa. Jõgeva juhtis Sillamäe ja Viljandi ees.

Teine võistluspäev algas hommikul kell 10. Püügiaega anti neli tundi ja tagasi tuli olla kella kaheks. Hilinejaid ei olnud. Kõigil oli veel värskelt meeles eelmisel päeval hilinenud tartlase Ants Punderi miinuspunktide saak, mida loeti kokku 1500. Ilm oli hea ja vesi selgem eelmisest päevast. Nüüd saadi kalagi rohkem ja suuremaid. Neliteist õnnelikku meest andsid Vladimir Goroskole tööd.

Ahvenad osutusid väiksemateks, kuid lutsudel suurust jagus. Suurima tabas Rein Mägi Tabiverest, kelle kala kaalus 2165 grammi. Suurema saagiga võistlejad jõudsid kaalumisele viimaste hulgas. Selgus, et Läti võistleja oli lisanud oma eelmise päeva kolmele kalale juurde seitse.

Vitali Korjagin tuli 11997 punktiga Jõgevamaa meistriks. Teiseks tuli

Tanel Sermat Jõgeva ja kolmandaks Ilmar Kaasik Tabivere võistkonnast. Punkte vastavalt 8186 ja 7549. Võistkondlikult tõusis esimeseks Tabivere 10858 punktiga, Sillamäe II 9534 ja Jõgeva 9307 punktisumma ees.

Peipsi Cup 2001 arvestuses suurendasid Jõgevamaa allveekütid oma edumaad veelgi kogudes lõpuks 20165 punkti. Võidule panid õla alla Ilmar Kaasik, Rein Mägi, Tanel Sermat ja Ivan Junninen. Teiseks tulnud Sillamäe võistkond kogus 12608 ja Narva võistkond 6289 punkti.

Spordiala edasiviimise huvides tuleks tõsta kõikide osavõtjate huvitatust. Viimastel aastatel on peetud arvestust ka vanusegruppide kaupa. Nii said tänavu eriauhinna kõige noorematest Sergei Plotnikov, vanusegrupis 21-39 Vitali Korjagin, vanusegrupis 40-49 Tanel Sermat, vanusegrupis 50-59 Ilmar Purju ning kõige vanematest Ivan Junninen.

Võistlused lõpetati korrektselt võistkondadele lõpuprotokollide kätteandmisega. Nende valmimise eest kuuluvad tänusõnad Vladimir Goroskole, kes tegi palju nende võistluste edukaks kordaminekuks.

IVAN JUNNINEN


Torma korvpallurite kuulsus ja au

Torma spordiklubi korvpallimeeskond jõudis tänavu esmakordselt Eesti noorte meistrivõistluste koondtabelis viiendale kohale. Kõige oskuslikumalt ja osavamalt on mänginud 1987. aasta vanuseklassi poisid, kes võitsid meistrivõistlustel pronksmedali.

Suvel harjutavad korvpallipoisid laagrites, võistlevad tänavakorvpallis ning valmistuvad uuteks spordilahinguteks nii Eestis kui ka välisriikides.

Torma spordiklubi on nüüdseks kolmel korral osalenud Eesti noorte meistrivõistlustel. Seekord kaitsti oma klubi au nelja võistkonnaga. "Kõige paremini mängisid 1987. aasta vanuseklassi poisid, kes võitsid pronksmedali. Sellesse võistkonda kuuluvad Raido Oras, Kristo Paju, Märt Tralla, Rain Põdra, Erki Saksing, Mihkel Korela, Arko Pakas, Arnold Saage, Alo Põldma, Steve Karo ning Rainer Korjuhhin. Pronsksipoisid võitsid finaalmängudes ülekaalukalt Kristiine spordikooli, kuid kaotasid Tartu võistkonnale Taba. 1988. aastakäigu poistel tuli leppida viienda kohaga, sest paar tugevamat mängumeest ei saanud vigastuste tõttu finaalturniiridel mängida. 1998. aastal sündinud poisid mängisid minikorvpalli ning jäid kuuendaks. 1987. aasta vanuseklassi esindas ka teine võistkond, kellele meistrivõistlused lõppesid 12 kohaga," rääkis Torma spordiklubi juhataja ja treener Raivo Tralla.


Tormalased esiviisikus

"Üldiselt võib tänavust hooaega lugeda edukaks. Eesti noorte meistrivõistluste koondtabelis tulime esmakordselt viiendale kohale.

Esiviisikusse kuuluvad võistkonnad Tartu Taba, Tiit Soku Spordikooli meeskond, võistkond Kalev, Lasnamäe võistkond ja võistkond Torma Lurich, kus mängivad Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa korvpallurid," rääkis Torma korvpallielu eestvedaja. "Oma võitude eest võlgneme tänu ka mitmetele toetajatele ja abistajatele," lausus ta.

Korvpalli mängivad osavalt ka Torma põhikooli võistkonnad. Turniiril Sprite Cup jäädi põhikoolide arvestuses teiseks, üle-eestilistel noorte suvemängudel jäädi aga kolmandaks.


Pingeline laagrielu

Raivo Tralla pajatas ka korvpallurite suvisest laagrielust. "Torma spordiklubi kõikide vanuseklassi võistkondadele korraldame kolm laagrit. Laagripaikadeks on Mustvee ja Pala, kus mõned korvpallurid juba laagris käinud on. Lisaks tormalastele on laagrites ka Jõgeva linna ja teiste Jõgevamaa paikade korvpallureid. Treeneritena on abiks ka populaarsed Jõgeva spordipedagoogid Rainer Võsaste ja Viktor Nõmm. Kui leidub veel korvpallihuvilisi noori, kes tahaksid laagris treenida, võiksid nad minuga ühendust võtta."

Laagris valmistutakse uuteks võistlusteks, mis peagi algavad. "21. juulil on Mustvees tänavakorvpalli etapp, 10. augustil sõidame aga kolmepäevasele turniirile Soome. Leedus ootab ees kohtumine Sabonise korvpallikooli võistkonnaga.


Rahvuskoondis treenib Mustvees

Raivo Tralla sõnul soositakse spordielu igati Mustvees. Tõsisteks spordisõpradeks on linnapea Pavel Kostromin ja Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla.

"Tänu nendele saavad Mustvee spordihoones teoks ka laagrid tippkorvpalluritele. Praegu treenivad Mustvees 1987. aastal sündinud korvpallipoisid Peterburist. See võistkond tuli oma vanuseklassis Venemaa meistriks. 15. juulist hakkab Mustvees treenima Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Eesti rahvuskoondis. Treeninguid juhendavad Üllar erde ja Jüri Neisaar. Üheks treenijaks on ka tippkorvpallur Martin Müürsepp," lausus Tralla.

JAAN LUKAS


MITMESUGUST

Väike puuk, aga suur õnnetus

Eestis oli registreeritud selle aasta juunikuu lõpuks Tervisekaitse Inspektsiooni andmetel 46 puukentsefaliidi juhtu, neist kaks Jõgevamaal.

Puukentsefaliit on Eestis enim levinud looduskoldeline viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuse kaudu. Levikualad on IdaVirumaa, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus, Kagu-Eesti ja Pärnu ümbrus. Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini. Lisaks levitavad puugid ka puukborrelioosi, mis siiski pole nii ohtlik kui ajukelmepõletikku põhjustav puukentsefaliit.

Puugid saavad entsefaliidi viiruse metsloomadelt ja lindudelt, olles seega viiruse vaheperemeesteks. Viiest Eesti puugiliigist on viiruse levitajatena inimesele ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulactus). Puuk muutub aktiivseks kui ööpäeva keskmine temperatuur on +7 C.


Külm kevad on madala nakatumise põhjuseks

"Madala nakatumise põhjuseks Jõgeva piirkonnas on tõenäoliselt tänavune külm kevad ja sellest tingituna käisid inimesed vähem metsas," arvab Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse vaneminspektor Antonina Järviste.

Puukentsefaliiti nakatunute arv Jõgevamaal on aastas olnud kuni kümme juhtu. Siiski ei usu dr. Järviste, et tänavune madal arv jääb püsima: "Suvi on veel ees ja meile laekuvad andmed registreeritud ja täpsustatud diagnoosi põhjal, kuid haigusnähtude ilmnemine võtab aega." Sama kinnitab ka Tervisekaitse inspektsiooni peadirektori asetäitja dr. Kutsar: "46 nakatumisjuhtu Eestis tervikuna ei ole ei palju ega vähe. Üsna tavapärane. Arv aga kindlasti suureneb, sest suvesoojade tõttu viibitakse rohkem looduses."


Esmased tunnused on sarnased külmetusega

"Puukentsefaliiti on algusfaasis lihtne segi ajada tavalise gripiga," hoiatab Jõgeva haigla ülemarst Svea Reim ning nimetab esmaseid viiruse tunnuseid: "Pea- ja lihasevalu, palavik, valgusekartlikkus, oksendamine, jõetus."

Nii dr. Reim kui dr. Järviste rõhutavad, et väga oluline on puugi kiire avastamine. Seepärast peaks peale iga metsas käimist ihu üle kontrollima. Kui puuk avastatakse ning eemaldatakse, tuleks see juhtum kindlasti ka meeles pidada, seda eelkõige entsefaliidi pika peiteperioodi tõttu, mis kestab kümnest kuni kolmekümne päevani.

Eestis on tavaliselt kergemad vormid, mis ilmnevad üks kuni kaks nädalat pärast puugihammustust ja kestavad kuni kümme päeva. Raskematel juhtudel tungib viirus ajukelmesse, sellest tulenevalt võivad tekkida teadvusehäired ja halvatus, mille kestus on individuaalne.


Vaktsineerimine aitab

"Puukentsefaliidi vastu tegelikult ravi polegi ja see teeb raskemate haigusjuhtude kulgemise keeruliseks," räägib Reim. "Puukentsefaliidi vältimiseks tuleks vaktsineerimisega alustada juba oktoobris, aga kui ikka hirm suur, siis tegelikult pole hilja kunagi."

Vaktsineerida saab perearsti juures, kuid 150 krooni maksvat vaktsiini Jõgevamaa haigekassa ei kompenseeri. Reimi sõnul hõlmab vaktsineerimine kolme kaitsesüsti. Kaks esimest tehakse 13 kuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem. "Esimesed süstid annavad kaitse ainult üheks hooajaks, tagades 95-protsendilise garantii, " tõdeb Reim: "Aasta pärast tuleks teha kolmas süst, nõnda säilib immuunsus kolm aastat. Puukentsefaliiti põdenud inimesed on edasise haigestumise suhtes immuunsed."

Dr. Järviste andmetel oli Jõgevamaal vaktsineerituid teises kvartalis 134, neist lapsi 44. Revaktsineerituid, see tähendab aasta pärast kolmanda süsti teinud inimesi 133, neist lapsi 18.


Jõgevamaa haiguskaardil muutusi pole

Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse vaneminspektor toob välja puukentsefaliidi levikuala: "On väga huvitav tõdeda, et haiguskaart joonistub nii selgelt välja ning juba aastaid püsib samana," selgitab Antonina Järviste. Tema sõnul on puukentsefaliidi levikupiirkond Jõgevamaal Mustveest ja Jõgevast Tartu poole. Sinna kuulub veel ka Palamuse ja Luua. Põltsamaal ja Pajusi kandis viirusesse nakatumist pole täheldatud, kuigi metsades on puugid ja on avastatud viirusekandjaidki.


Puuk ei ole naljaasi

Jõgevamaal elav Urmas Orusalu jäi puukentsefaliiti 86 aasta suvel.

"Tundsin end nagu tavalise külmetuse puhul ikka. See kestis umbes kaks nädalat. Alles siis, kui ma unesegsena öösel padja alt rästikut otsisin, sain aru, et kõik ikka päris korras ei ole."

Orusalu saadeti Jõgeva arsti juurest Tartusse ja mehe üllatus oli suur, kui teda sealt enam välja ei tahetud lasta. "Haiglas olin ma sees kaks nädalat, kui juba käia suutsin, tulin koju, sest oli vaja loomi talitada."

Urmas Orusalu on õnnelik, et ta liigub ja räägib. "Omal ajal ülikoolis õppides jäi metsas praktikal olles igal suvel keegi puukentsefaliiti ning mitte alati ei lõppenud see kõige paremini."

Teistele soovitab Orusalu puugi avastamise päeva kalendrisse märkida, et hiljem võimaliku haigestumise korral oleks arstil lihtsam õiget ravi määrata.

MOONIKA SIIMETS


POLITSEIKROONIKA

Jõgeva pargis laternaid lõhkunud tunnistasid oma tegu

Möödunud pühapäeva hommikul tuli järjekordselt ilmsiks, et Betti Alveri mälestusmärgiga pargis Ühispanga kõrval on lõhutud pargivalgustuse laternaid ja seekord juba viimane kui üks. Alustatud uurimisega jõuti esmaspäeva õhtuks niikaugele, et kuriteos kahtlustavana võeti 48 tunniks vahi alla üks huligaanitsejaist.

Eeluurimisel selgus ka, et laternaid oli käidud lõhkumas kolmel korral. Esimest korda huligaanitseti laternalõhkumisega juunikuu alguses kui "tegijaiks" olid Raiko (l7) ja Aleksander (15) ja lõhuti 2 laternat. Mõlemad on Jõgeva linna poisid, üks õpib kutsekoolis treialiks, teine käib koolis väljaspool kodumaakonda, kuna heideti siin koolist välja. Nädal tagasi lõhkusid pargis laternaid Mihkel (l5) ja Aleksander. Mihkelgi on kohalik poiss ja on seni koolis käinud kodulinnas. Sellel korral nägi poiste laternalõhkumist üks neiu (15) aga tal ei jätkunud julgust poisse peatada ega hiljem juhtunust teatada.

Ööl vastu 8. juunit lõhkusid viimased 6 laternat Mihkel ja Aleksander. Nende laternate lõhkumisega tekitati kahju üle 10 700 krooni. Lõhkumistega tekitatud kogukahju oli politseikroonika koostamise ajal veel väljaselgitamisel . Ei saa ka tähelepanuta jätta, et poisid on segatud veel mõnda teisegi pahateo toimepanemisse. Selle äratoomine siinkohal on aga uurimise huvisid silmas pidades veel ennatlik.


Tapjad jäeti vahi alla viieks kuuks

Ööl vastu 23. juunit Põltsamaal tapetud pensionärist õpetaja Elleni (l930) tapmises kahtlustatavaina peeti kinni kolm nooremat meest Aivar Raude (1970), Janek Saarmann (l977) ja Einar Haponen (1974). 3. juulil esitas uurija KrK §100 järgi süüdistuse tahtlikus tapmises Aivarile, päev hiljem ka kahele teisele kuriteos kahtlustatavale. Ühtlasi taotles uurija ka kõigi kolme vahi all hoidmise aja pikendamist. Kohtunik andis loa tapmises süüdistatavaid nüüd vahi alla jätta veel viieks kuuks, kuni detsembri alguseni. On võimalik, et eeluurimise lõppedes meeste vastu süüdistus muudetakse selle karmistumise suunas.


Ränk liiklusõnnetus esmaspäeva pärastlõunal

Ränk liiklusõnnetus juhtus esmaspäeva pärastlõunal Jõgeva vallas Mooritsa küla kohal Jõgeva-Palamuse-Saare maantee 7. kilomeetril. Seni selgelt kindlakstegemata põhjusel sõitis lastega Kuremaalt ujumast tagasipöörduva Astra (l973) juhitud sõiduauto Opel Omega Caravan teelt välja ja hooga teele tagasisõidul rullus auto üle katuse. Auto teelt ärasõidujälg oli üle saja meetri pikk. Pärast õnnetust oli autol purunenud juhipoolse tagaratta rehv, aga sõidujälg ei jätnud esialgsel hinnangul põhjust arvata, et teelt väljasõit oli rehvipurunemise tagajärg. Õnnetuses paiskus autost välja 6-aastane Astra poeg ja suri saadud vigastustesse kohapeal enne kiirabi kohalejõudmist. Üle katuse rullumine paiskas autost välja ka Astra ja tema 2-aastase poja. Mõlemad said üliraskeid kehavigastusi ja viidi ravi osutamiseks Maarjamõisa haiglasse. Kaks last olid turvavööga kinnitatud ja jäid autosse, kust pääsesid välja läbi akna ronides. Neil arstlik läbivaatus ohtlikke vigastusi ei tuvastanud ja lapsed said koju. Õnnetuses autot juhtinud naine omas nõutava kategooria juhilube ja oli kaine. Eeluurimine jätkub.


Ülevaade poolaasta kuritegudest

Tänavu kuue kuuga on maakonnas pandud toime 527 kuritegu, mis mullusega on l3 kuritegu rohkem ehk kasv on olnud poolaastate lõikes 2,5%. Tuletame meelde, et maikuu lõpu seisuga oli kasv olnud 10,l% ja aprilli lõpul oli sama näitaja olnud l3,2%. Teha järeldusi, et kuritegevuse esinemine hakkab taas kas stabiliseeruma või vähenema on muidugi veel ennatlik. Mainimata ei saa aga seejuures jätta, et esmakordselt ei olnud tänavu juunis juurdekasvu salajastes vargustes ja nende esinemissagedus on jäänud mullusega samale tasemele ehk siis mõlemal poolaastal oli 356 salajast vargust. Vähem on olnud metallivargusi, sealhulgas aga õhuliinivargusi oli 4l, ehk mullusest 6 juhtumit rohkem. Üldiseltvõetuna oli salajasi vargusi juunis tunduvalt vähem kui läinud aasta samal kuul. Möödunud poolaastal avastati ka 137 varasematel aastatel toimepandud kuritegu. Röövimisi oli maakonnas 2, mullu 4, ja avalikke vargusi 10, mullu 9.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool, enamasti Ida-Eestis, sajab hoovihma ja on äikest. Puhub lõunakaarte tuul 2-6 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 19-24 kraadi.

Reedel tuleb vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhuvad lõuna- ja edelatuul 4-11 m/s. Sooja on öösel 10-17, päeval 19-25 kraadi.



Vooremaa

Neljapäev, 12. juuli 2001. a.

Palavad päevad haiglas

JAAN LUKAS


Poisid jäid kaheks ööks metsa

ARDI KIVIMETS


ARVAMUS

Kuidas hoiduda liigse palavuse eest

JAAN LUKAS


KIRJAD

Kuritööd tuleb avalikustada

ALEKSANDER KÕRGESAAR


JUHTKIRI

Meie ja nemad

12. juuli 2001. a



MAJANDUS

Infovaegus on Mustvee põhihäda

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Pulss pakkus jaburat kava

MARGUS KIIS


Tormas tuleb puhkpilliorkestrite festival ToPoF 2001

KAJA IVASK,

Torma vallavalitsuse liige


Laiuse mehe vaatamised ja nägemised

RIINA MÄGI



SPORT

Jõgevamaa allveekütid edukad

IVAN JUNNINEN


Torma korvpallurite kuulsus ja au

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Väike puuk, aga suur õnnetus

MOONIKA SIIMETS


POLITSEIKROONIKA

Jõgeva pargis laternaid lõhkunud tunnistasid oma tegu

Tapjad jäeti vahi alla viieks kuuks

Ränk liiklusõnnetus esmaspäeva pärastlõunal

Ülevaade poolaasta kuritegudest

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade