Pildil paremalt: Bussijuht Tiit Poolakese (FIE Harri Luht), Kuno Päären (MTG Vooremaa) ja Enn Kull juhivad busse, mis peatuvad kõikides Jõgevamaa peatustes. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Pildil
paremalt: Bussijuht Tiit Poolakese (FIE Harri Luht), Kuno Päären
(MTG Vooremaa) ja Enn Kull juhivad busse, mis peatuvad kõikides
Jõgevamaa peatustes. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Praegune rongi- ja bussiliikluse korraldamine ning ootamatud muudatused tekitavad nördimust ja pahameelt ning põhjustavad närvikulu ka kõige kannatlikemates Jõgevamaa reisijates. Eriti täbaras olukorras on kodanikud, kes Tartust, Tabiverest või teistest paikadest Jõgevale tööle käivad.
Paljud inimesed on nõutult seisnud Jõgeva bussijaama teadetetahvli juures ja otsinud teavet busside väljumisest. Süsteemitult paigutatud teabest on raske aru saada ja ka sobivat aega leida. Pealegi ei ole kogu informatsioon teadetetahvlitele üles pandud. Osa firmasid, näiteks AS Sebe, ei anna OÜle Jõgeva Bussikeskus informatsiooni, vaid riputavad selle teadetetahvlile ise, kui nad seda üldse teevad.
AS Edelaraudtee pakub mõistatusi
AS Edelaraudtee on info jagamise osas läinud veelgi kaugemale. 23. oktoobri Vooremaas teatatakse, et alates 28. oktoobrist hakkab kehtima talvine sõiduplaan. Selle asemel, et panna samasse lehte ka uued ajad, kirjutatakse hoopiski, et tasuta sõiduplaane saab alates 23. oktoobrist kõikidest Edelaraudtee kassadest ning klienditeenindajatelt kõigis Edelaraudtee rongides. Nendes reklaamitud infovoldikutes on aga teavet ainult rongide alg- ja lõpp-peatuste kohta. Kui on vaja sõita Jõgevale, Kaareperre või Tabiverre, siis selle kohta antud voldik ei sisalda informatsiooni.
OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre andmetel ei anna ka bussifirmad reisijatele informatsiooni käigust ära võetavate busside kohta. Näiteks sai Viljandi ATB eelmisel teisipäeval Teede- ja Sideministeeriumilt loa sulgeda alates 15. novembrist marsruudid Tallinn-Aegviidu-Tapa-Jõgeva-Tartu ja Tallinn-Aegviidu-Jõgeva-Tartu-Valga. Seega jääb käigust ära kaks Tallinna ja kaks Tartu suunas sõitvat bussi. Reedel ei olnud kavatsetava liinide sulgemise kohta informatsiooni ei Jõgeva bussijaamas ega ka internetis bussireiside infos. Üldkasutatavat ühistranspordi andmebaasi alles pannakse kokku. Internetti ka vatsetakse see info üles panna 2002. aasta jaanuaris.
Anarhia bussifirmades ja teadetetahvlitel
"Teadmatus teeb meid nõutuks, sest ei oska reisijatele appi tulla. Kavatsetavast liinide sulgemisest kuulsime täiesti juhuslikult. Otsustasime õhtuse lünga korvata ja panna Tartust kell 18.25 Jõgeva suunas väljuma kõikides peatustes peatuva bussi", rääkis Liia Saatre. Ta jätkas: "Käiku jääb ka kell 16.30 Jõgevalt Tartu suunas väljuv buss, sest reisijaid jätkub." Hommikune Tartu suunas kell 6.30 väljuv buss hakkab alates novembri keskpaigast väljuma Jõgevalt 10 minutit varem.
Regulaarselt küsivad OÜlt Jõgeva Bussikeskus informatsiooni Jõgeva vald ja Põltsamaa linn. Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu kogub informatsiooni kokku ja koostab vastavalt sellele uued sõiduplaanid. Liia Saatre arvates aga Jõgeva linn sellega ei tegele ega süstematiseeri ka infot. Bussikeskus paneb Jõgeva bussijaama
teadetetahvlile välja oma informatsiooni ja kaugliinide bussifirmad oma, kui panevad.
Kaugbussiliinide sõiduplaanid on aga sageli nii peenikeses kirjas kirjutatud, et ilma prillide ja luubita on neist võimatu aru saada. Ka ei ole kogu kaugliini peatuste kohta infot sisaldavas sõiduplaanis esile tõstetud antud konkreetset peatust. Samuti on raske aru saada, millises suunas buss sõidab.
Nördinud reisijate kommentaarid
Jõgeva maavalitsuse õigusnõuniku Jüri Ginteri arvates kipub transpordifirmade usaldusväärsus viimasel ajal kaduma. "Tavaliselt sõidan Tartust Jõgevale tööle rongiga. Paraku on rongid viimasel ajal hilinema hakanud. Näiteks möödunud neljapäeval teatati, et Tartusse sõitev rong hilineb tund aega. Mitmed reisijad läksid tagasi Jõgeva kesklinna asju ajama. Need sõitjad jäid aga rongist maha, sest rong saabus tegelikult 45 minuti pärast. Mõnikord jäävad õigeaegselt tulemata ka bussid. Minu arvates on ebatäpne ka bussiinfo, mis on üles pandud Jõgeva bussijaama," arvas härra Ginter.
Transpordiolusid kirus ka Jõgeva maavalitsuse jurist Inge Kottisse, kes elab Tabiveres: "Maavalitsuses algab tööpäev kell 8. Praegu on aga rongi ja bussiliiklus korraldatud selliselt, et kella kaheksaks kuidagi ühiskondliku transpordiga tööle ei jõua. Nii peangi kasutama juhuslikke masinaid. Tagasi Tabiverre saan sõita vaid Jõgevalt kell 17.45 Tartu poole väljuva bussiga. Sellistes peatustes nagu Kaarepere, Tabivere jne võiks peatuda ka Tartu buss, mis väljub Jõgevalt 19.10."
"Õigeaegselt Jõgevale jõudmisega on probleeme ka mitmetel teistel Tabivere inimestel, kes Jõgevale tööle käivad. Enamus, kes kella kaheksaks peavad kindlasti tööl olema, on sunnitud hommikul
kasutama juhuslikke autosid. Mina pean õnneks kella üheksaks tööle jõudma ja seetõttu mul praegu transpordiprobleeme selles osas ei ole, õhtul kell 19.10 Tartusse minev buss võiks aga tõesti Tabiveres ja mujalgi peatuda," arvas üks paljudest Jõgeval töötavatest tabiverelastest.
Sõbralikumas toonis rääkis ühistranspordist Jõgeva stomatoloog Mall Kaasik: "Mina alustan tööpäeva kell üheksa ja nii jõuan rongiga ilusti õigeks ajaks tööle. Mul pole ajatöö, tasu saan vastavalt teenindatud patsientide arvule," ütles hambaarst, kelle arvates tasuks rõõmu tunda sellestki, et üldse rongiga hommikul Tartust Jõgevale ja õhtul Jõgevalt Tartusse tagasi sõita saab.
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli volikogu spordi ja kultuurikomisjoni istung. Homme korraldavad Vaiatu Küla Selts ja Vaiatu rahvamaja nõupidamise 2002. aasta tegevusplaanidest ning Vaiatu küla 600. aastapäeva tähistamisest 13. juulil. Reedel on vallavolikogu istung. Päevakorras on valla aurahade määramise komisjoni kinnitamine, osalemine MTÜdes Torma Puhkpilliorkester, Omavalitsuste IT Keskus ja Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskus, valla varade tasuta kasutusse andmine MTÜle Vaiatu Küla Selts, maaküsimused jm. Laupäeval on Vaiatus külarahva pidu, mille korraldavad külaselts ja rahvamaja. Kohtutakse vallavolikogu ja valitsuse liikmetega. Kavas on viktoriin, seltskondlikud mängud, isetegevuslaste kontsert jne. Tantsuks mängib ansambel HAK.
Selle nädalal korraldatakse Maarja koolis ohutuse nädal, mille käigus räägitakse klassijuhatajatundides erinevatest ohtudest. Reedel ja laupäeval on Maarja Keskkoolis teabelaager. Tabivere Keskkoolis on reedel disko. Laupäeval kell 11 on Maarja koolis maakonna õpetajate võrkpallivõistlused. Maarja rahvamajas on laupäeval kell 17 peremälumäng. Tantsumuusikat teeb Thea Kristal Järvamaalt, lastele üllatusesineja.
Neljapäeval kell 12 on Koseveskil hüdrosõlme avamine. Eeloleval teisipäeval, 20. novembril toimub Voore kooli saalis Voore küla ja paisjärve ümbruse detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonna mõjude hindamise aruande projekti tutvustamine ja avalik arutelu.
Neljapäeval on Adavere Põhikoolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme. Neljapäeval kell 18 esineb Adavere kooli pedagoogidele ja lastevanematele loenguga maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Imbi Jäger teemal "Lastekaitse õiguslikud alused".
Eilsest kuni 23. novembrini kestab linnas suur vanapaberi kogumise nädal, kuhu on oodatud osalema kõik ümbruskonna koolid, asutused, ettevõtted ja eraisikud. Korraldatakse klassidevaheline konkurss. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna osaleb linnapea Margi Ein Tallinnas Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul. Homme kell 11 annab Eesti Riiklik Nukuteater Põltsamaa kultuurikeskuses etenduse "Sipsik". Neljapäeval kell 9 on linnavalitsuses koosolek allasutuste juhtide ja raamatupidajatega. Päevakorras on raamatupidamise sisekorra eeskirjad jm küsimused. Laupäeval kell 8. 30 saab kultuurikeskuses alguse bridžipäev. Pühapäeval kell 15 algab kultuurikeskuses meelelahutuslik õhtupoolik, millega tähistatakse eakate estraadiringi 20. aastapäeva. Esinevad estraadiring, memmede tantsurühm, segakoor Leelo, kapell Laululeenud ja tantsurühm Rõõmusring.
Eile oli Palamuse rahvamajas doonoripäev. Kaarepere kooli õpilased tutvusid eile Torma prügimäega KIKi poolt finantseeritud projekti raames. Vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjon korraldas eile väljasõiduistungi Kaareperesse. Täna kell 13 on Palamuse rahvamajas lasteetendus "Viktor Vihase viimane vemp". Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Kaarepere rahvamajas on neljapäeval eakate õdus õhtupoolik. Reedel on Kaarepere rahvamajas Jõgevamaa 4H klubide koolitus ja kohtumisõhtu. Palamuse Gümnaasiumis on reedel karneval. 16.-18. novembrini kohtuvad Palamuse Gümnaasiumis Tabivere, Maarja, Kaarepere ja Palamuse noored - toimub tugiõpilasliikumise kolmas etapp.
Pala koolis on 13.-15. novembrini poistenädal. Täna on vallavalitsuse istung. Reedel on kodanikupäev. Laupäeval kell 11 korraldab Pala spordiklubi Pala kooli võimlas korvpalliturniiri naistele.
Täna on vallavalitsuse istung. Aidu Lasteaed-Algkoolis on täna kell 17. 30 lastevanemate koosolek. Täna ja homme osaleb Pisisaare kooli rahvastepallivõistkond Põltsamaal võistlustel. Neljapäeval peab Pisisaare kool oma sünnipäevapidu.
Eile oli Mustvee lasteaias isadepäeva kontsert. Reedel kell 16 on Vene Gümnaasiumis spordipäev koos isadega. Mustvee spordihoones on laupäeval ja pühapäeval Idaregiooni noorte korvpallivõistlused.
Kasepääl on alustanud tegevust näiteringid. Eile sai Kasepää vana koolimaja ülemisel korrusel esimest korda kokku koolinoorte näitering. Homme kell 19 tulevad samas kokku täiskasvanute näiteringi liikmed. Eeloleval esmaspäeval, 19. novembril kell 16 oodatakse Kasepää vanasse koolimajja esimesele kokkusaamisele lastevanemate vestlusringi, et pidada plaane edaspidise tegevuse asjus.
Tänasest kuni reedeni on Kuremaa Lasteaed-Algkoolis muusikanädal. Täna kell 14 on koos vallavolikogu sotsiaalkomisjon.
Kell 16 on Kuremaal tehnikumi munitsipaliseerimisega seonduv nõupidamine. Reedel kell 17 on Laiuse koolis koos kultuuri ja spordinõukogu. Samal päeval kell 12-15 on Laiuse kooli ruumides Jõgevamaa algklasside ainesektsiooni õppepäev.
Eile oli linnavalitsuse istung. Toimus ASi Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamise lõpppakkumine. Täna kell 15 on kultuurikeskuses pensionäride jututuba, arutlusteemadeks on veemajandus ja kaubandus linnas. Samal päeval on kultuurikeskuses koos Betti Alveri fond, valmistutakse eelseisvateks luulepäevadeks ning Betti Alveri 95. sünniaastapäeva tähistamiseks 22. ja 23. novembril. Homme kell 14 koguneb kultuurikeskuses pensionäride tervisetuba. Teemaks "Kas on õiget ravimit...". Samal päeval kell 17 peab koosolekut lasteaia Karikakar hoolekogu. Neljapäeval sõidavad linnavolikogu ja valitsuse liikmed Tallinna, tutvumaks Tallinna linnavalitsuse tööruumide ja tööpõhimõtetega. Kohtutakse Tallinna linnavolikogu liikmetega. Tutvumiskäik tehakse ka Kullo Lastegaleriisse, kus on väljas Jõgeva Kunstikooli näitus. Reedel kell 16 on Jõgeva Gümnaasiumis salongiõhtu "Mustvalge". Kell 20 on Jõgeva kultuurikeskuses pereklubi õhtu. Laupäeval kell 15 on kultuurikeskuses pensionäride sügispidu. Laupäeval ja pühapäeval on spordikeskuses Virtus rahvusvaheline turniir Jõgeva Karikas saalihokis. Pühapäeval kell 18.30 on kultuurikeskuses linna ringide ja MTÜ juhtide koosolek.
ARVAMUS
Haigekassa ei suuda praegu oma eelarvest katta kulusid, mis oleksid vajalikud hambaravile, kuigi aastas haigekassa poolt makstav ei ole väike summa - käesoleval aastal ligi 232 miljonit krooni.
Haigekassa poolt hambaravile eraldatav raha jaotub kõigi hambaarstide vahel, erinevad arstid võtavad aga täiskasvanutelt haigekassa poolt makstavale rahale juurde erinevaid summasid. Nii on kujunenud olukord, et mõni inimene maksab hambaravi eest 90% ulatuses ise, teise arsti juures teises piirkonnas aga maksab hambaravi eest 90% ulatuses haigekassa. Kindlustatutel Eestis peaksid aga olema võrdsed võimalused ja õigused ravile.
Ravikindlustusseaduse eelnõu eesmärk on luua selgus, kui suures ulatuses peab haigekassa liige hambaravi tasuta saama.
Põhimõtteliselt on olemas 4 valikut:
1) Tagada kõigile kindlustatutele tasuta hambaravi. Selleks peaks 2,5 korda suurendama praegu hambaravile kuluvat summat. Vajaminevat raha peaks võtma kas teiste hüvitiste arvelt (ravimid, töövõimetushüvitised, perearstiabi, eriarstiabi) või tõstma sotsiaalmaksu.
2) Arvestades hambaravile kuluvaks summaks ligikaudselt praeguse proportsiooni teistest raviteenustest, teha piirkonniti konkurss hambaarstidele, kes töötaksid ainult ja täisajaliselt haigekassalepingu alusel. See tähendaks, et osa hambaarste jääks ilma lepinguta. Kui inimene tahab saada tasuta hambaravi, saab ta pöörduda ainult haigekassalepinguga hambaarsti poole. Variandid, et üks ja sama arst teeb kord haigekassa lepingu alusel tööd ja siis jälle tasulist tööd, tekitavad tegelikkuses ainult segadust.
3) Inimene pöördub enda poolt valitud hambaarsti poole, õigus on valida hambaarsti üle Eesti, sõltumata elukohast. Sellisel puhul aga ei saa haigekassa arstidega ette lepinguid sõlmida, vaid arve tasumine peab esmalt toimuma inimese poolt, kellele haigekassa arve kuni kehtestatud aasta piirsummani tagasi maksab.
4) Üldse mitte katta täiskasvanute hambaravi ravikindlustusest.
Seaduseelnõu töörühm heitis kohe kõrvale 1. ja 4. variandi ning esitas poliitikutele otsustamiseks 2. ja 3. Otsustati 3. variandi kasuks.
Nimetatud variandi plussid on kindlasti inimese vabadus arsti valida ja motivatsioon kord aastas hambaarsti juures käia, sest raha järgmisse aastasse edasi ei kandu. Muidugi on olemas ka ohud, esmaselt oht, et väiksema sissetulekuga inimestel võib olla raske arstile arvet maksta. Seetõttu mõtleme haigekassas kõikidele variantidele, kuidas inimese poolt esmalt makstavat summat vähendada saab, nagu garantiikirjade väljastamine jm võimalused.
Eelnõus sätestatu eesmärk on ainult selge täiskasvanute hambaraviskeemi loomine praeguse üle-eestilise segaduse asemele. Eesmärk ei ole üldse kulude kokkuhoid, vastupidi, haigekassa näeb ette hambaravi kulude kasvu. Kui käesoleval aastal kulub kindlustatute hambaravile meie ühist raha 232 miljonit krooni, siis järgmiseks aastaks on planeeritud 296 miljonit, see on 25 % rohkem.
Teisisõnu, kui 2001. aastal on kindlustatu kohta keskmiselt arvestatud hambaraviks 180 krooni, siis uue seaduse jõustumisel 229 krooni aastas. Uues ravikindlustusseaduse eelnõus kardetakse
hambaravi kallinemist, kuid tegelikkuses ei tohiks seda juhtuda.
Hambaarstid on haigekassale väitnud, et täiskasvanutele kehtestatud kõrged visiiditasud on põhjustatud haigekassa poolt tasutavatest liiga madalatest hindadest laste hambaravi eest - hambaarst, võttes täiskasvanult kõrget visiiditasu, toetab sellega laste ravikulude katmist. Kuna tuleval aastal on laste hambaravis planeeritud nende hindade tõstmine, mida haigekassa tasub hambaarstile, siis peaks see probleemi lahendama. Laste hambaravi tasub end sel juhul ära ja ristsubsideerimise lõppemine täiskasvanute ning laste ravi vahel peaks langetama hambaarstide poolt täiskasvanutelt võetavaid tasusid.
AET TRUU,
haigekassa pressiesindaja
Kristiina Ojuland juhib Euroopa liberaalide programmitoimkonda
Reformierakonna välissekretär ja erakonna fraktsiooni liige Riigikogus, Kristiina Ojuland, osales Kopenhaagenis toimunud Liberaalse Internatsionaali Täitevkomitee istungil.
Ojuland juhatas istungil ümarlauda, mis hakkab välja töötama uut programmdokumenti Euroopa liberaalsetele erakondadele. "Liberaalsete erakondade senistes programmides toodud eesmärgid: inimõiguste tagamine, demokraatia arendamine ja majanduse liberaliseerimine, on tänaseks Lääne-Euroopas suuresti ellu viidud. Sestap on tekkinud vajadus sõnastada uued väljakutsed," märkis Kristiina Ojuland töörühma tegevusega seonduvast kõneldes.
PEEP LILLEMÄGI
KIRJAD
Mõtteid omavalitsusreformi teemadel
Haldusreformi teema tundub paljudele juba möödanikuna. Esile on kerkinud uued ja põnevamad teemad, erakondade tasemel on välja öeldud, et valdade liitmist sedapuhku ei tule. Ja kuigi veel üksikud teoreetikud püüdlikult selgitavad, et "haldusreform" ei tähenda vaid "haldusterritoriaalset reformi", on omavalitsusi juhtivatele inimestele vähemalt üks asi selge - see jama hakkab seks korraks jälle läbi saama. Mõõdukate valimisaegne loosung "Aitab jamast" sobib suurepäraselt ka tänasesse konteksti. Miks siis oleme selle väga vajaliku teemaga jõudnud kahvliseisu, kust iga koalitsiooni osapool otsib endale sobivat taandumis või põgenemisteed?
Mõningast selgust ses osas andsid kindlasti tänavusügisesed Mõõdukatest riigikogulaste kohtumised omavalitsusjuhtidega, kus peateemaks oli seesama haldusreform. Haldusreformi sügavam mõte on muuta haldust lihtsamaks ja inimestele arusaadavamaks. Selle reformi eesmärk valdades on jõuda tugeva omavalitsuseni, mis suudaks iseseisvalt tegelda kohaliku elu planeerimise ja korraldamisega.
Esialgu oligi omavalitsuste reformimise osas juttu tulubaasist, juhtumisskeemist, ülesannetest ja territooriumist. Hiljem aga osutusid muud teemad (peale territooriumi) ülejõukäivateks. Kahetsusväärselt ei ole koalitsioonivalitsuse ükski osapool pidanud omavalitsuste valdkonda "päris oma alaks". Tulemuseks on olukord, kus valitsus on küll algatanud haldusterritoriaalse reformi, kuid koalitsiooni kuuluvad poliitilised jõud on selle idee üksteise järel maha laitnud.
Omavalitsuste poolt vaadatuna on selliselt välja pakutud reformi eesmärk ähmane ja reformiprotsessi juhtimine nõrk, et mitte öelda olematu. Seega polnud vaja olla väga taibukas, et ennustada omavalitsuste volikogude vastuseid valitsuse tehtud (liitumis)ettepanekutele - valdavas enamuses on need eitavad. Seda ette nähes distantseerus valitsusliitu kuuluv reformierakond sellestprotsessist juba aegsasti. Tänaseks on ka siseminister möönnud, et valdade sundliitmiseks ei ole koalitsioonil jõudu. Mõõdukate samasisulises seisukohas polnud tegelikult enam midagi originaalset, pigem oli see olukorraga leppimine. Ja ometi ei saa mõõdukate hinnangul seda teemat niisama lihtsalt kõrvale heita, see ei lähe üle nagu hambavalu. Omavalitsuste reformimise arutelu ühiskonnas peab igal juhul jätkuma.
Omavalitsustegelaste endi hinnangul ei ole omavalitsussüsteemi põhiprobleem mitte valdade suur arv vaid nende vähene finantseeritus. Omavalitsuste kui põhiseadusliku institutsiooni prestiiž on kannatanud just eelkõige seetõttu, et omavalitsustel puudub võime tegelda iseseisvalt kohaliku elu planeerimisega (tugeva omavalitsuse tunnus). Puudub seetõttu, et täna ei tea omavalitsus isegi oma järgmise aasta eelarve mahtu - see selgub heal juhul veebruari alguseks. Reformi ongi omavalitsustegelaste arvates vaja eelkõige selleks, et tõsta omavalitsuste prestiiži ja iseotsustamisvõimet.
Peamine meede ses vallas on uue omavalitsuste rahastamise süsteemi loomine, tänane rahastamise skeem on ajale jalgu jäämas. Mõõdukad on välja pakkunud omavalitsuste rahastamisskeemi radikaalse muutmise idee - jagada senine üksikisiku tulumaksust omavalitsusele otse laekuv raha ümber nn pearahapõhimõtte alusel. Pearaha arvestataks vastavalt demograafilisele situatsioonile.
Nii jaguneks maksudest omavalitsustele laekuv raha regionaalselt õiglasemalt kui seni. Tulemuseks oleks majanduslikult vähemarenenud piirkondades (kus ka maksutulu laekub vähem) omavalitsuste toimimisvõime oluline kasv.
REIN ORG,
Mõõdukate Lõuna-Eesti koordinaator
Ealised iseärasused ei ole puue
Sotsiaalministri nõunik Heljo Pikhof (Mõõdukad) kirjutab 30. oktoobri Vooremaas vastukajana minu artiklile "Valitsus vaid tunnistas probleemi", et riigilt saab toetust senisest rohkem inimesi. Seda on muidugi rõõm kuulda, kuigi mõõdukate liitlased valitsuskoalitsioonis (Isamaaliit ja Reformierakond) väidavad, et nende suund on sellele, et üha vähem inimesi saaks toetust (nad peaksid ise, toimetulekutoetuseta toime tulema).
Heljo Pikhof kinnitab, et ka võimulolevale koalitsioonivalitsusele pole saladuseks, et praegune vanaduspension on napp ja kellelgi poleks midagi selle vastu, et seda suurendada. Aga edasi: "Oma ettepanekut maksta 80-aastastele ja vanematele 10-protsendilist pensionilisa põhjendab Mai Treial eakate kõrvalabi ja hooldamise vajadusega ning nende suuremate väljaminekutega ravimitele. Just
neid lisakulutusi aitavad kompenseerida toetused, mida makstakse sellest aastast kehtima hakanud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel."
Tule taevas appi - kas siis ealised iseärasused on puue? Miks peaks eakate suuremaid väljaminekuid kompenseerima samadel alustel puuetega inimestega? Ega see, kui väikelaps või kõrgesse ikka jõudnud inimene ei suuda noorte ja keskealistega võidu joosta, ei tähenda, et neil oleks mingi puue! Jään oma arvamuse juurde - 80aastastele ja vanematele tuleb endine pensionilisa taastada.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
JUHTKIRI
Ajaloolistest teguritest tulenevalt on enamiku Eesti riigiasutuste sünnipäevad novembri esimestel nädalatel. Ka Eesti Vabariigi politsei sai eile 83-aastaseks.
Politsei aadressil kostub meie riigi taaskehtestamisest saati niisugust hala ja irisemist, mis pole hoopiski selle austusrikka organisatsiooni vääriline. Tõsi küll, eelmise Eesti Vabariigi aegne mulje, mil siseministreid ei vahetatud iga paari aasta tagant, politseid finantseeriti sihikindla kava järgi ning politseinikudki olid nagu karud, on jäänud siiamaani etaloniks, kontrast nõukogudeaegse miilitsaga teeb aga publiku eriti nõudlikuks.
Sellegipoolest ei saa öelda, et meie politsei ongi nii alafinantseeritud, laisk, rumal, ebaviisakas, stressis ja alkoholilembene nagu paljud arvamusliidrid ja paraku ka politseijuhid väita üritavad. Tasapisi, kuid kindlalt paraneb politsei õppeasutuste tase, Paikuse politseikoolist ja Sisekaitseakadeemiast tuleb üha uusi ja üha parema haridusega noori politseiametnikke. Vanu sinivalgeid villiseid ja Ladasid kohtab varsti veel vaid loodavas politseimuuseumis ning lisaks uutele ja kaasaegsetele patrullautodele võib politsei isegi nooblite mootorratastega uhkustada. Samuti on minevikku vajumas täissuitsetatud uurijakabinetist kostev nostalgiline kirjutusmasinaklõbin, et teha ruumi arvutihiire kuuldamatule sahinale.
Uskuge või ei, kuid ka paljukirutud miilitsamentaliteeti pole Eesti Vabariigi politseis ilmselt enam kauaks. Selle veenvaks tõestuseks on politsei isepuhastusvõime, mida üle-eelmisel nädalal nii dramaatilisel moel demonstreerisid Jõgeva prefektuuri töötajad. Kuid rohkemgi kui selline tippude raputamine mõjutab reakodanikku politseinike lihtne ja inimlik suhtumine. Meenub juhtum politseireidilt, mil patrullpolitseinik jälgis mõnda aega kinnipeetud autos toimuvat sebimist ning siis heatahtlikult õpetas: "Vaadake, turvavööga on selline nipp, et see tuleb kinni panna mitte siis, kui seisma jääte, vaid siis, kui sõitma hakkate". Vooremaa käsutuses olevatel andmetel paneb seepeale veidi punetavate kõrvadega sõitu jätkanud juht siiamaani turvavöö iga kord hoolega kinni.
13. november 2001. a
MAJANDUS
Puurmani puidutöötlejad esinevad edukalt messidel
Puurmani firma OÜ Eesti Ekopuu töötleb termiliselt haava-, aga ka kase- ja lepapuitu. Alustati mais kaks aastat tagasi ja ollakse sel alal ainukesed Eestis. Täisautomaatses ahjus vältab puidu termotöötlemine üle 200-kraadilises kuumuses koos jahutusega 24 tundi. Nn suitsetamisega väärindatud kvaliteetpuitu kasutatakse parketitööstuses, saunalavade tegemisel, seinapaneelide, maja välisvoodri ning paadisildade valmistamisel.
Vooremaa kirjutas OÜ Eesti Ekopuu tegemistest 1. veebruaril artiklis "Soomlastele meeldib Puurmanis suitsetatud puit". Sel viisil töödeldud, kanada seedrit meenutavat pruunika välimusega kvaliteetset haavapuitu on edukalt demonstreeritud ka messidel. "Ise me käisime eelmisel aastal Tallinna puidumessil ja tänavu Riia messil Baltika Partner 2001. Meie partner Soomest, OY Suomen Ekopuu, esindas meid tänavu Korea messil ja ka Saksamaa Kölni puidumessil. Meie Eesti partner Tartust, OÜ HaServ, esindas meid hiljuti aga Leipzigis toimunud ehitusmessil. Igalt messilt tuleb tellimusi juurde. Riia mess oli hästi suur. Sealt saime uusi partnereid ja ka uut informatsiooni. Messidel käimise eesmärgiks ongi vaadata, mida teised teevad ja näidata ka oma toodangut," rääkis osaühingu juhatuse esimees Einar Saar.
Kuna tellimusi termotöödeldud puidule jätkub, siis ehitati alus ka teisele, kuuenda põlvkonna ahjule. Detsembri algul peaks võimsam termotöötlemisahi Puurmanisse kohale jõudma, toodangut hakkab see andma uuel aastal. Kui vanasse ahju mahub 5,5 tihumeetrit puitu, siis uude juba 20 tihumeetrit. Seega on uus ahi vanast üle kolme korra võimsam. Järgmise aasta toodangumahud peaksid Einar Saare andmetel suurenema poole võrra. Praegu töödeldi ahjus üle 160 tihumeetri puitu kuus.
Vana ahi maksis 1,3 miljonit, uus aga 5 miljonit krooni. Lähiaastatel planeeritakse firmasse investeerida 10 miljonit krooni.
"Kuna uue ahju käikuandmisega tuleb võimsust juurde, siis oleme peale lehtpuu mõelnud ka okaspuu termotöötlemise peale. Töötajate arv aga meil ei suurene (praegu töötab 9 inimest), sest uus ahi on täisautomaatne ja täiendavat tööjõudu ei nõua," lisas Einar Saar.
RAIVO SIHVER
Hulgikaubanduses on võimalusi ka väiksematel firmadel
Hulgi- ja jaekaubandusäris on nii suuri kui ka väikesi tegijaid. Ka Jõgevamaal on see nii. Kuigi poliitikud on ühel ajajärgul ennustanud kadu suurtele, teisel ajajärgul jälle väikestele, näitab praktika, et turgu jätkub kõigile.
Igaüks peab lihtsalt oma koha leidma. Hulgimüügifirma AS Adavere Grete tegevdirektori Valdek Küppase arvates tuleb ise hoolas olla ja mitte kliente kaotada, siis ei trumpa isegi suured hulgimüügifirmad väiksemaid üle.
Suurtel kaubandusettevõtetel on oma hulgibaasid
Suured kaubandusettevõtted ja kauplusteketid toovad oma kauba otse süsteemi kuuluvatelt hulgimüügifirmadelt, aga ka otse tootjatelt ja maaletoojatelt. Nii hangivad Jõgeva ja Põltsamaa majandusühistud oma kauba põhiliselt ETK hulgikaubandusest, joogid tuuakse aga otse tootjatelt.
Äripäeva koostatud Jaekaubanduse TOP 50s on Jõgeva Majandusühistu 48. ja Põltsamaa Majandusühistu 49. kohal. Jõgeva Majandusühistu 2000. aasta realiseerimise netokäive oli 85 miljonit krooni ja 2001. aastaks prognoositakse netokäive mahuks 94 miljonit krooni. Tööd antakse TOPi andmetel 202 inimesele. Põltsamaa Majandusühistu TÜ 2000. aasta realiseerimise netokäive oli 36 miljonit krooni ja 2001. aastaks prognoositakse 38 miljonit krooni. Ettevõte annab tööd 98 inimesele.
Jõgeval Keskuse ja Piiri poode pidav jae- ja hulgikaubandusettevõte AS RR Kaubandus paikneb Tapa linnas. Eelpoolnimetatud TOP 50 järgi ollakse 22. kohal ja Lääne-Virumaa ettevõtjate TOPis 21. kohal. 1993. aastal tegutsemist alustanud firma 1999. a realiseerimise netokäive oli üle 72 miljonit krooni, 2000. a ligi 91 miljonit krooni ja 2001. aastaks prognoositakse mahuks 100 miljonit krooni. 98% aktsiaid kuulub Rein Reinveele. Tööd antakse 120 inimesele.
Rein Reinvee ütles Vooremaale, et nad varustavad oma poode tsentraalselt Tapal asuva keskuse kaudu. Samas müüakse sealt kaupa välja ka teistele kauplustele, restoranidele, eelarvelistele asutustele ja teistele klientidele.
Ka OÜ Marike hulgi tegevust on kajastatud TOPides
Selliste maakonnas tegutsevate hulgikaubandusettevõtete nagu OÜ Marike Hulgi, AS Adavere Grete, AS Kirde Hulgikaubandus, OÜ Nampa jt klientideks on väiksemad poed, aga samuti eelarvelised asutused, vallad ja linnad. OÜ Marike Hulgi juhataja DianaMarika Kadaja sõnul ostetakse neilt kaupa ka suurte ürituste korral, nagu ettevõtete ja asutuste peod, pulmad, sünnipäevad jne.
OÜ Marike Hulgi kuulus 1999. aasta majandusnäitajate põhjal Jõgevamaa 20 parima ettevõtte hulka.
Samadele omanikele kuuluv AS Marike Kaubandus (tegevjuhiks Margus Nikarev) leidis aga märkimist 1999. aastal Jõgeva linnavalitsuse poolt koostatud TOP 20s kui üks paremaid üksikisiku tulumaksu maksjaid. OÜ Marike Hulgi alustas tegevust 23. detsembril 1992. aastal ja tal on osakond ka Põltsamaal.
"Kui me alustasime kauplemist koormatäie valge viina ja sigarettidega, siis nüüd on meil nimekirjas 4000 nimetust kaupa. Kõike ei ole aga alati laos," rääkis Diana-Marika Kadaja.
Kaupu ostetakse Eesti tootjatelt ja maaletoojatelt. Juhataja sõnul on aastatega hakatud rohkem tarbima eestimaist kaupa. Toiduainetest müüakse põhiliselt kohvi, selle osatähtsus kogu käibest moodustab 10%. Kaubeldakse ka keemiakaupadega, näiteks pesupulbritega. Põhilise osa käibest annavad aga karastusjoogid ja alkohol.
"Suvel ostetakse rohkem õlut, talvel aga kangemat kraami. Vahepeal osteti rohkem viskit, nüüd aga brändit ja konjakit. Eestlase lemmikjoogiks on aga ikkagi viin. Ja targad inimesed ostavad kvaliteetset kraami, mitte salaviina. Peale Pärnu salaviinajoomise tragöödiat ütlesid paljud, et nende süda on rahulik, sest nad ei ole salaviina tarbinud, lausus proua Kadaja.
Tehakse koostööd teiste hulgimüügifirmadega
Hulgimüügifirma AS Adavere Grete tegutseb 1995. aastast alates. Peale Põltsamaa ning Puurmani ümbruse müüakse kaupa veel Viljandi, Järva ja Raplamaale ning Lääne-Virumaale. Kokku teenindatakse 60-70 kauplust. Tehakse koostööd Tartus asuva hulgimüügifirmaga AS Judis. Tegevdirektor Valdek Küppase sõnul müüvad nad karastusjooke, alkoholi, kuivaineid ja pakikaupa: jahu, tangu, tatart, riisi jne; mitut sorti kohvi ja teed, kokku 1700 nimetust. Ja see nimekiri täieneb pidevalt.
AS Kirde Hulgikaup Jõgeva osakonna juhataja Sirje Suka sõnul tegutsevad nad Jõgeval seitse aastat. Toidu- ja keemiakaupade ning jookide sortimendis on ligi 1500 nimetust.
Tulevikust rääkides ollakse kidakeelsed
Sirje Suka arvates on Jõgeva maakonna rahvas vaene ja müügikõver liigub vähenemise suunas. Diana-Marika Kadaja sõnul on ettevõtte kogukäive jäänud eelmise aasta tasemele. Samal ajal on Põltsamaa osakonna käive võrreldes eelmise aastaga aga hoopiski kasvanud. Ka AS Adavere Grete tegevdirektori Valdek Küppas arvab, et tänavuaastased müügimahud võivad jääda samale tasemele kui eelmisel aastal. Tuleviku ennustamisel olid aga kõik kidakeelsed.
RAIVO SIHVER
Sordiaretajad liitusid Rohelise Energiaga
Eelmisel reedel sai Jõgeva Sordiaretuse Instituut Rohelise Energia sertifikaadi, mis tõendab nende soovi anda oma panus alternatiivenergeetika arendamisse Eestis.
Dokumenti, mis annab Rohelise Energia kaubamärgi kasutamise õiguse, olid tulnud üle andma Rohelise Energia projektijuht Janek Kalbin ja Eesti Energia ASi Tartumaa müügiesinduse Jõgeva klienditeeninduse müügijuht Mati Allikmaa.
"Loodustasakaalu ja puhta keskkonna säilitamise nimel on Eesti Energia sooviks edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja propageerida loodushoidlikku ja säästvat mõttelaadi. Seetõttu hakkasime tänavu kevadel väljastama Rohelise Energia sertifikaate. Nende ostmisega saavad äriühingud ja eraisikud toetada ka Eestimaa Looduse Fondi, kes tegeleb looduskaitse, loodushariduse ja säästva arengu projektidega," selgitas Janek Kalbin. Jõgeva Sordiaretuse Insituudi direktor Mati Koppel ütles pärast Rohelise Energia tunnistuse kättesaamist: "Praegu võib tunduda veidi ebaloogilisena, et nüüd, kui räägitakse elektri hinnatõusust, maksame meie veel peale. Peame Rohelise Energiaga liitumist vajalikuks, sest säästliku energia tarbimise mõtte rõhutamine võib luua tulevikus meie sortidele müügieeliseid."
Eesti Energia müügiesindaja Mati Allikmaa sõnul on senini väljastatud paarsada Rohelise Energia kaubamärgi kasutamise sertifikaati. Jõgevamaal on selle ostnud ASid Siker, Põltsamaa Felix, Adavere Agro, TÜ E-Piim, Mustvee Linnavalitsus ja mõned eraisikud.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Eelarvamused meessoo kohta ei kao
Sattus pihku üks vana naisteajakiri Anne, 2000. aasta aprillinumber, mis on nn "meeste-eri". See tähendab, et sees on palju pilte siledatest yuppieisastest ja hulgaliselt tekste, mis lahkavad meessugu, eriti selle seksuaalelulisi aspekte.
Ja muidugi, nagu ka ajakirjas Maaja kombeks, on sees "21 tõde meestest", mille on kokku kirjutanud keegi Riina Luik, nime järgi siis naissoost isik. Noormees püüab natuke vastu vaielda. Näiteks on siin väide: "Mehe keha vananeb hormonaalse eripära tõttu naise omast aeglasemalt, nii et nendega üheealised naised oleks neist justkui 10 aastat vanemad." Huvitav-huvitav, pealiskaudne väline vaatlus seda küll ei kinnita. Hormoonid hormoonideks, aga vähemalt Eestis harrastavad mehed enamasti selliseid eluviise, mis need väidetavad 10 nooremat eluaastat kähku lisaks annavad, nii et lõpuks elavad naised 10-20 aastat kauem omaealistest meestest.
"Mehe rahulolu on tugevas, et mitte öelda otseses seoses sellega, kui rahul ta on oma seksuaaleluga." No nii lihtsad need asjad nüüd ka ei ole. Mehe rahulolu on kõige otsesemas seoses tema eneseteostuse ja tööga, seksuaalelu on lihtsalt sellega seotud nagu iga teine edukuse märk. Tõsi, kui mehe seksuaalelu on puudulik, siis võib ta vastava iseloomu korral muutuda pahuraks jms, aga seda juhtub samahästi ka naistega.
"Keskmiselt on meestel elu jooksul 6-7 püsivat seksuaalpartnerit, naistel 2-3." No ei tea, kust need arvud küll välja on võetud. Kõrgharidusega rahva hulgas võivad proportsioonid olla ka täiesti vastupidised, eriti kui rääkida "tõsistest" suhetest: Naissoost isikud katsetavad seda rohkem. Asi on väga individuaalne ja sõltub palju ka juhusest. "Mehel kehal on tuvastatud 95 erogeenset punkti, tundetusest pole juttugi." Praktika näitab, et mehel on 2 erogeenselt tundlikku piirkonda: silmad ja teate küll mis. Tegelikult maskuliinid eriti ei salli, kui neid silitatakse.
"Ligi 2/3 meestest unistab suuremast peenisest ja ligi veerand neist oleks valmis selle nimel noa alla minema". Võibolla see 2/3 on õige aga noa alla minna... Peenis on püha. Seda näitab ka asjaolu, et on hulga kirurge, kes on spetsinud end tisside suurendamiseks, aga on väga vähe neid, kes pikendavad meheriistu.
"Erinevalt naisest, kes vajab mehe tundmaõppimiseks pikka aega, on ligi 90% meestest vähema kui viie minuti jooksul selge, kas naine põhimõtteliselt meeldib või mitte." Vale! 5 minutiga võib mees hinnata, kas naine on talle esteetiliselt vastuvõetav või/ja erutav, kuid põhimõtteliselt meeldimiseks peab mees - üllatus küll - naisega ka rääkima jne ja selleks läheb kindlasti rohkem kui mõned minutid.
"Mehed näevad peaaegu igal öösel seksuaalse sisuga unenägusid." Oh, oleks see nii. Selliseid unägusid (on ikka sõna välja mõeldud) nähakse tavaliselt siis, kui seksielu pole korras või pole see üldse veel alanud. Üldiselt näitavad ka need eelmised väited, et ikka mõeldakse meestest kui mingitest tiirastest pullidest, kellele vastanduvad malbed ja nooruslikud naisukesed. Nonoo, nii need asjad ei käi. Nii mehed kui naised on võrdselt inimesed ja nende DNA erinevused on minimaalsed.
DR NOORMEES
Teisel novembril toimus järjekordne omaloomingulise grupi div üritus, hingedeöö, mis leidis aset Jõgeva Linnaraamatukogu lihvitud ja uuendatud, kuid veel tühjal teisel korrusel.
Kõigepealt süüdati umbes seitse küünalt. Põrandal asetses Jaana sünnipäeva puhul igasuguseid küpsiseid ja komme ning ümber kolmnurkselt asetatud vaipade istusid Tibu, Jaana, TereSa, Toomas, Sixtus ja Vale-Dmitri. Dimitri lahkus segastel asjaoludel kümme minutit hiljem ning jäi paarist tunnist mõnusast koosolemisest ilma.
Üheks põhilisemaks arutluseteemaks kujunes TereSa väljapakutud küsimus: "Kuidas tekkis hing". Alustati maailma loomisest, jõuti valgusest pakatavasse tunnelisse, kus keerles teadmatus ja kuna kõik, alates evolutsioonist, lõpetades samasuguse algusega, peab mingil moel tekkima, et olemas olla, tuli Sixtus välja ideega: "Võibolla ei peagi kõik just nii olema kindla põhjusega, vaid kuna enamik tulemustest sõltub tekkest, peab leiduma ka midagi, mis juba olemas on." Siis tulid küsimusteks mustad ja valged augud, surm, sünd, reinkarnatsioon ning J. Kaplinski ja A. Suumanni luule. TereSa tõstatas jällegi arvamuse, mis puudutas noorust ja selle surma mõtet. Sixtus pidas surma paratamatuks ja ei muretsenud selle pärast. Toomas oli hetkel ainult vaikne.
Kuid keegi ei võrrelnud hingede ööd millegi negatiivsega, pigem peeti uuestisünniks. Vahepeal luges Jaana ette Hingelinnu raamatut ja kogu grupp, kes seal viibis, jäi tahtmatult seisvasse liikumatusse. Samalaadne olek mõjutas meid ka Tooma ning TereSa ridade esitlusel. Aga kui praegu, juba mitu päeva hiljem mõelda, jääb sisimas püsima hingelinnu mõte.
Kes on hingelind? Hingelind elab inimese sees ja tunneb, mida temagi - rõõmustab, vihastub, on kurb. Meil on vaja ta ainult üles leida ja tunnetada. Minule seostus hingelind just küsimusega, kuidas tekkis hing Äkki oli see hingelind, kes tuli kusagilt teadmata tunnelite labürindist ja laskus inimese sisse mis pole kuigi realistlik, aga keegi on selle ju valmis mõelnud.
Kuid see kell, kell, mis inimestele alati meelde tuletab: jookse, tegi seda ka meiega, sest paari minuti vältel oli avastatud, et Jaana buss väljub kümne minuti pärast ja algas jällegi realistlik jooks elu poole.
LEO DE SIXTUS
19. oktoobril sellel aastal leidis Jõgeva Gümnaasiumis aset mingi segane üritus, mis kandis nimetust Jõgeva Noortebändide Fest. Koos paari sõbraga otsustasime minna seda asja üle vaatama. Alles kohapeal saime aru, mida see fest endast tegelikult kujutab.
Kui me olime pääsme eest nõutud 21 EEKi(!) ära maksnud, märkasime, et saali ukse kõrval oli silt: See ei ole disko! Saal ise oli mingeid karvaseid nässakaid täis. Isegi õhtu juhiks oli mingisugune punkar. Ma muidugi ei arvanudki, et see oleks disk, aga ega nelja esinejaga kontsert ei ole fest kah, eriti kui kõik need esinejad viljelevad mingit iganenud roki- ja pungivärki.
Ma avaldaks nende kohta mõne sõnaga oma arvamust, kui lubatakse. Lühis ja Charade olid tegelikult peaaegu normaalsed, Lühis oskas isegi süntesaatorit kasutada. Kui kogu üritus oleks ainult neist kahest koosnenud, võiks seda peaaegu et lahedaks pidada. Aga Creenbalt, mille mingi veidrikest žürii kõige paremaks esinejaks kuulutas, ei kõlvanud kuhugi. Kontserdi lõpu keeras Saast oma pungiga täielikult tuksi
Lühidalt öeldes, ma ei saa aru, kellele ja milleks selliseid üritusi vaja on. Miks te, hipid, ei võiks jääda oma keldritesse ja urgastesse ja vait olla? Normaalsed inimesed saavad ilma teie totakate festidetagi hakkama.
Anonüümne festivalikülastaja
Olen viimasel ajal, see tähendab just eriti sügiseti liikunud üsnagi tihti Jõgeva linnas ning mujalgi. Nagu olen märganud, on ilmad juba üsnagi vilud, mis teatavasti tähendab uue aastaaja, st talve tulekut.
Sealjuures pean pahameelega märkima, et üsnagi paljud noorema rahva esindajad ei saa sellest justkui aru! Ise käin juba ringi sooja palituga, saabastes ja salliga ning müts peas. Aga vaadake noori inimesi! Paljud ei ole võtnud üleüldse vaevakski mütsi pähe panna. Olen arstiraamatutest lugenud, et inimene kaotab suure osa ihusoojast just pea kaudu. Mõnel noorsandil ongi müts peas, aga milline! Mingisugune ümmargune riidest lirakas, millel on nokk küljes. Sooja selline küll ei anna. Ise kannan juba kõrvalappidega kõrvikut ja mul on peal hea soe.
Noored! Teie olete ju meie riigi tulevik! Ärge te jumala pärast niiviisi oma tervisega mängige! Jääte veel haigeks ja peate emalt-isalt küsima raha arstimiskulude kinnimaksmiseks! Kui te ise ei oska riietuda nii, nagu nõuavad seda käesolevad ilmastikutingimused, jälgige vanemaid inimesi, kes on ühtlasi elukogenumad. Õppige neilt, kuidas soojalt riidesse panna ja oma elu ja tervist hoida! Siinjuures peaksin ma märkima, et ka kohalikud prominendid on heaks eeskujuks. Ühte omavalitsustegelast nägin paar päeva tagasi linnas. Ta kandis sooja, sealjuures mugavat ning moodsat jopet! Tema oli kurja ilma eest kaitstud.
Noored inimesed! Tahaksin teile siinjuures ütelda, et soojad riided ei ole mitte häbiasi. Soe aluspesu, villased sokid, labakud ja kõrvikmüts on meie kliimas ja eriti just praegusel ning saabuvalgi aastaajal vägagi vajalikud.
TOOMAS Kassinurmest
SPORT
Jõgeva Majandusühistu 9. kabeturniiril oli seekord jällegi parim Edo Jaanuska, kes kogus 7,5 punkti. Plusspoolele jäid veel endise Tarbijate Kooperatiivi parim Lembit Maidla ning maakonna parimaid
kirikabetajaid Urmas Visk, punkte vastavalt 7 ja 5,5.
Sügishooaja edetabeli 3 paremat on Edo Jaanuska, Kaarel Ots ja Urmas Visk, punkte vastavalt 102, 96 ja 95,5. Need neli paremat lähevad ka maakonna spordiau kaitsma Eesti veteranide ja spordiühingu Jõud meistrivõistlustele.
Palamuse V kabeturniir toimub 8. detsembril. Auhinnalaua eest täname Jõgeva Majandusühistut ja hr Toomas Vahurit ning võistluspaiga eest Jõgeva Päästeametit ja hr Jüri Alandit. Palju-palju tänu teile kaasabi eest!
SULEV LUHT
Sylvester oli Virtuses taas võidukas
Möödunud pühapäeval toimus spordihoones Virtus elamusterohke võrkpallietendus. Eesti meistrivõistluste etapimängus kohtusid Jõgeva spordisõpradele juba tuntuks saanud Sylvesteri spordiklubi meeskond ja võistkond Meierei/Amer Mulgimaa pealinnast Viljandist. Mängu võitis Sylvester 3:1.
Sylvesteri võrkpallivõistkond saabus Jõgevale möödunud reedel. Võrkpallurid eesotsas peatreener Laimons Raudsepaga treenisid ise ja korraldasid spordihoones Virtus ja Jõgeva Ühisgümnaasiumis treeninguid ja seminare ka Jõgevamaa võrkpallitreeneritele ja spordipedagoogidele.
"Kursustel oli 19 osalejat, kes kõik said ka tunnistuse täienduskoolituse kohta," lausus spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets.
"Võrkpalliprojekt, mille käivitasid Jõgeva linnavalitsus, Kurista spordiklubi ja Sylvester, on edukalt käima lükatud," ütles Sylvesteri võistkonna mänedžer Meelis Loit.
Pühapäeva pärastlõunaks, kui algas Sylvesteri mäng meeskonnaga Meierei/Amer, kogunes Virtuse saali üle paarisaja pealtvaataja. Tribüünil istusid Jõgeva linnapea Ants Paju koos abikaasa Kiiraga, abilinnapea Viktor Svjatõšev, linnavolikogu liige ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi majandusdirektor Raul Kull, Kurista spordielu eestvedaja ja ettevõtja Enn Kangur, Põltsamaa spordijuht Villu Ojassalu, maadlusveteran Otu Suits, ja paljud teisedki spordisõbrad.
Võrkpallimäng algas üsnagi pingelises õhkkonnas. Mõlemaid meeskondi iseloomustas üsnagi tugev võistlustahe. Nii oli seis pidevalt viigiline, kord oli peal Sylvester, kord jälle Meierei/Amer. Mõlemate meeskondade mängule elasid kaasa fännid. Eriti keevaline seltskond, kes oli ennast varustanud trummide ja pasunatega, elas kaasa Viljandimaa võistkonnale, kellest olulise osa moodustasid tegelikult vennaliku naaberriigi Läti võrkpallurid. Täpsemalt ei nimeta Mulgimaa võrkpallifanaatikud end mitte fännideks vaid maalähedasemalt "vännideks".
Üks siilisoenguga Viljandi "vänn" ütles paar vinget sõna ka kohtunikule. "Ära sa kohtunikku sõima. Ma olen nagu sinagi võrkpallifänn ja sellepärast võin sind korrale kutsuda," ütles "vännide" lähedal istuv Põltsamaa spordimees Villu Ojassalu.
"Mina võin karjuda, mida tahan," vaidles "vänn" vastu ja hakkas lemmikmeeskonna ergutuseks pasunat puhuma.
"Tegelikult olen ma ise ka rohkem Viljandi võrkpallurite poolt, sest olen ise Viljandimaalt pärit," lausus Ojassalu maakonnalehele.
Sylvesteri fännide esihõiskajaks ja mängu kommentaatoriks saalis oli Arlet Palmiste.
Esimese ja teise geimi võitsid Sylvesteri mängijad. Kolmandas sai napi võidu Meierei/Amer. "Meirei/Amer on Sylvesterile tugev vastane. Kolmandas geimis muutusid Sylvesteri poisid pärast esialgset edu veidi lohakaks, mis andis vastasele hoogu. Usun siiski, et võidame mängu," ütles enne neljandat geimi Vooremaale Sylvesteri mänedžer Meelis Loit, kes kuulub maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitnud Eesti koondisse koosseisu.
Neljanda geimi võitis taas Sylvester ja tuligi mängu võitjaks 3:1. "Mäng oli mõlema meeskonna poolt väga närviline," arvas esimene kohtunik Eivo Siht, kelle sõnul on Virtuse pallimängusaalis head tingimused nii pallimänguks kui ka kohtunikutööks.
"Täna oli võrdsete vastaste mäng, kus mängis rolli ka õnn, sest pall on juba kord ümmargune ja kõike võib juhtuda," arutles Viljandi võrkpallur Urmas.
"Mäng läks hästi, kuid endaga rahule jääda ei saa me kunagi, võib olla alles siis, kui tuleme Euroopa meistriks või maailmameistriks," teatas Sylvesteri peatreener Laimonds Raudsepp.
Võrkpallimängu geimide vaheajal ergutasid sportlasi ja publikut Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio särtsakad neiud, keda juhendab tantsupedagoog Merleen Läänemägi.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kas te usute, et kartulit ja muud köögivilja on võimalik keeta ilma veeta, lahjat broileriliha praadida päris ilma rasvata ja rasvavaba piima lüüa vahukoore moodi vahuks? Jõgeva mees Ivar Nuut võib teile tõestada, et eelöeldu on täiesti reaalne.
"Ükskord õhtul hilja helistas mulle üks tuttav ja palus pisut ärritatud toonil abi: ta hakanud seltskonnas viibides rääkima toiduvalmistamisviisidest ja kööginõudest, mida mina tema juures demonstreerinud olin, ja teised olid teda ullikeseks pidama hakanud. Mis mul muud üle jäi: korjasin oma potid-pannid kokku, võtsin produktid kaasa ja päästsin sõbra renomee," ütles Ivar Nuut.
Veeta keetmise saladus peitub tema sõnul keedunõu materjalis: pott, mida ta kasutab, on tavalisest tunduvalt tihedamast roostevabast terasest, mis on nii passiivne, et olmesituatsioonis sellist ainet naljalt ette ei tulegi, millega see reageeriks. "Tänu sellele ei jää köögivili ka täiesti kuiva potiga tulele pannes poti põhja kinni. Kuna kaas on raske ja suleb poti enamvähem hermeetiliselt, ei pääse köögiviljast eralduv veeaur potist välja, vaid selle abil keebki toit pehmeks, kusjuures kõigest 90° C juures. Niimoodi töödeldes säilivad nii köögivilja loomulik värv ja maitseomadused kui ka selles leiduvad mineraalained ja vitamiinid, millest veega keetmisel suur osa kaotsi läheb," ütles Ivar Nuut.
Tema sõnul olevat inimese organismil selline "rumal" komme, et täiskõhu tunde signaali ei edasta ta ajule enne, kui iga keharakk on saanud vajaliku koguse kindlaid aineid: valke, rasvu, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Kuna viimaseid on tavalisel viisil valmistatud toidus vähevõitu, tuleb vajaliku vitamiinikoguse kättesaamiseks süüa endale sisse ülemäärasel hulgal teisi aineid, näiteks süsivesikuid, mis tekitavad ülekaalu, või mineraalaineid, mis tekitavad liigeseprobleeme.
Lõss vahule
Rasvaga praadimisel imeb praetav toiduaine endasse lisarasva, rasvata praadimisel (selleks kasutatav pann on samast materjalist, millest veeta keetmise pott) kaotab aga osa senisestki rasvasisaldusest. Jälle pidu saleneda soovijate tänavas!
Rasvata piima vahtu ajamine mõjub tõelise silmamoondamistrikina, ent selle saladus peitub tavalisest tunduvalt suurema pöörete arvuga saumikseris. Kui vahule lisada sama mikseri abil valmistatud toormoos, tuleb välja maitsev, aga tervislik ja kalorivaene magustoit. Tõsi, vaht ei püsi kaua, nii et parem on see kiiresti ära süüa.
Kõiki toiduaineid ei tarvita me kodus aga kunagi kohe ära ja mõningaid tahame säilitada sügavkülmikus koguni kuude kaupa. Ivar Nuudi "arsenalis" olevad vahendid - vaakumkaaned, klaasnõud ja kotid võimaldavad sedagi teha üsna tavatul viisil: kaane alt purgist, klaasnõust või kotist saab õhu nimelt vastava vaakumpumbaga välja pumbata. Õhuta keskkonnas säilivad toiduained 3-5 korda kauem, kuna roiskumist tekitavad bakterid hävivad. Samuti säilivad nii toiduainetes paljud vitamiinid, mis õhu mõjul laguneksid.
Vaakumis ei levi ka lõhn, nii et ühes nõus võib vabalt säilitada näiteks heeringaleiba ja tordilõiku. Vaakumkottides külmutatud marjad, puuviljad ja liha on aga pärast üles sulatamist nagu värsked, kuna külmutamisel pole tekkinud toiduaine rakustruktuuri lõhkuvaid jääkristalle.
Müügi- või showmees?
Kuigi idee järgi peaks Ivar Nuut olema eelkõige nimetatud imevidinaid ning lisaks sellele veel üliheade puhastamisomadustega veefiltreerimissüsteeme, selja- ja liigesevalude, haavandite ning kosmeetiliste probleemide vastu aitavaid bioptronlampe, massaažiaparaate, mis ei purusta inimese biovälja, vesifiltriga tolmuimejaid ning paljut muud tootva firma Zepter müügimees, peab ta ise end rohkem missoonitundlikuks showmaniks.
"Kuna need nõud on erimaterjalist, tipptasemel nutika disainiga ning nö eluaegsed, on nad loomulikult üsna kallid, nii et suurt müügiedu siinkandis, kus tööd vähe ja palgad nirud, pole loota. Oma leivaraha teenin muul moel, "imepottide" ja muuga käin rahva ees rohkem selleks, et inimesed nende olemasolust teada saaksid," ütles Ivar Nuut. Usinamad rehkendajad taipavat tema sõnul siiski, et pikema aja jooksul teenivad "imenõud" end tasa. Kasvõi juba tervise paranemise arvel: mõnedel andmetel tuleneb 52% kõigist haigustest, mida inimesed põevad, ebaõigest toitumisest.
Mustkunstietenduse moodi toiduvalmistamisshowd meeldib Ivar Nuudile teha ka sellepärast, et selle ajal on hea jälgida inimeste reaktsioone. Paadunud skeptikudki murduvat lõpuks ja jäävat uskuma, et Nuut pole soolapuhuja ja asjad, mida ta näitab, on väärt asjad.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Politseioperatsiooni ajal korrarikkujaid õieti polnudki
Politseiameti korraldatud operatsiooni "Kõik puhuvad" kestel, mis toimus 6.-9. novembrini, esines väga vähe liikluseeskirja rikkumisi.
Kurvastav on aga see, et puhumisele järgnenud tugevdatud patrullimisel avastati neil päevil 5 alkoholijoobes sõidukijuhti parajasti rooli keeramas. Teisalt on meeldiv kogeda, et puhumise käigus ei tulnud ilmsiks ainsatki purjutajast roolikeerajat. Meeldiv on ka see, et teisigi liikluseeskirja rikkumisi, mille puhul protokoll tuli vormistada, tuli kontrollimise käigus ilmsiks vaid viis.
Pühapäeval oli Mustvee ringteel liiklusõnnetus
Pühapäeval, 11. novembril juhtus inimeste vigastusi kaasa toonud liiklusõnnetus Jõhvi-Tartu tee Mustvee linnaäärsel ringteel. Kella kahe ajal päeval sõitis seal Lääne-Virumaalt Rakke vallast pärit Anti (1971) oma Honda Preludega ette Jõhvi poolt lähenenud sõiduautole VW Golf, mille roolis oli 1963.a. sündinud tartlane. Õnnetuses said vigastusi Honda tagaistmel kaasa sõitnud Kaja (1977) ja Aine-Ly (1974), kes pääsesid aga pärast esmaabi saamist koju. Õnnetuse põhjustanud Honda juht oli alkoholijoobes.
Politsei palub isikuid, kellele Põltsamaal või ka mujal on pakutud müüa klaaspurkidesse sissetehtud põdraliha või marineeritud kuuseriisikaid, teatada endast telefonil 051 05 889. Ühendust võtnud isiku anonüümsus on garanteeritud. Võimalik võib olla ka, et mainitud hoidiseid on viinavõtmise juurde kaasa toodud.
Abiline käis hiljem tööandja juures vargil
Läinud laupäeval avastas üks Torma valla Kodismaa küla elanik, et ajavahemikus poole kolmest poole viieni samal päeval on tema majapidamises vargil käidud. Ära on viidud mootorsaag Husqvarna 242, mille maksumust kannatanu hindas 3000 kroonile. Peremees hakkas asja omal käel uurima, läks majapidamises hiljuti abis olnud Sadala mehe Heino (1969) elukohta ja saigi kadunud sae sealt kätte. Seejärel teatas kannatanu asjast politseile. Heino on töötu, vallaline ja varem kohtulikult karistatud ning peeti kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks kinni. Mees on kirjutanud, et ta on "selles varguses süüdi".
Autost polnud midagi varastatud
Ööl vastu pühapäeva murti Jõgeval Rohu 2 maja ees sisse sõiduautosse Opel Omega. Sissemurdja lõhkus auto vasakpoolse tagaukse väikese klaasi. Omanik ei leidnud esialgu, et autost oleks midagi varastatud. Ta oli kella kolmeni öösel üleval olnud ja eeldab, et sissemurdmine toimus pärast seda kellaaega. Võimalik, et keegi võõra vara himustajat hirmutas. Lõhutud ukseklaas läheb autoomanikule maksma 2000 krooni.
Kaks suvekummidega autot kraavis
Esmaspäevaöine vihmasadu ja sellele järgnenud miinuskraadid varahommikul viisid politseile teadaolevalt hommikul kraavi kaks sõiduautot Žiguli. Esimene õnnetu läks kraavi kella poole kaheksa paiku Jõgeva-Vaimastvere teel Kaera küla kohal. Noormees, kel sõidukogemusi veel vähe, oli välja sõitnud suverehvidega, sai õnnetuses kriimustada. Teine õnnetu kraavisõitja oli naine ja temagi autol olid veel all suvekummid. See õnnetus juhtus Jõgeva-Tartu teel Nava teeotsa lähedal. Juht sai samuti kriimustada ja muljuda.
Pühapäeva õhtul kella kuue ja seitsme vahel läks Jõgeva linna ja Jõgeva aleviku vahelisel teel kaduma halli värvi autohaagis Respo registrinumbriga 645 BR. Informatsiooni haagise asukoha või selle teelt äraviimise kohta ootame telefonil 68 442 või 051 74 981. Haagise omanikult infoandjale vaevatasu. Informatsiooniandja anonüümsus on vajadusel garanteeritud.
Naine seoti tooli külge ja nõuti raha
Pühapäeva hilisõhtul tuli Jõgeva vallas Kivijärvel Asta (1950) majapidamisse nooremapoolne meesterahvas, maskeeringuks sukk või midagi selletaolist peas. Ta tõukas naise pikali, käskis tal olla kõhuli ja hakkas raha nõudma. Naist võõras ei löönud, aga kui perenaine vastu hakkas, tuli tuppa veel üks võõras, nägu varjav kapuuts üle pea, ja koos sidusid nad Asta tooli külge. Toas otsiti raha, aga kui seda ei leitud, siis ootamatud külalised lahkusid. Hommiku eel õnnestus Astal toolist vabanemata siiski õue tulla ja tee äärde välja jõuda, kust möödasõitjad ta leidsid, lahti päästsid ja politsei kutsusid. Kas majapidamisest ka midagi ära viidi, kannatanu veel öelda ei osanud. Vastu rabeldes ja tooliga kukkudes lõi naine näo mitmel korral ära. Võõrad ähvardasid, et kui raha välja ei anna, viivad televiisori ära. Pill seotigi mingi riide sisse parajaks pambuks, aga lahkudes jäeti televiisor siiski maha.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval on pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab enamasti lund ja lörtsi. Puhuvad loode- ja põhjatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on kolm kuni -2 kraadi.
Kolmapäeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab lörtsi ja lund. Puhuvad loode- ja läänetuul 5-10 m/s, saartel kuni 13 m/s. Öösel on külma 2-8 kraadi. Päeval on õhutemperatuur -3 kuni kolm kraadi.
Teisipäev, 13. november 2001. a.
Reisijate kannatus on viidud viimase piirini
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
AET TRUU,
haigekassa pressiesindaja
Kristiina Ojuland juhib Euroopa liberaalide programmitoimkonda
PEEP LILLEMÄGI
KIRJAD
Mõtteid omavalitsusreformi teemadel
REIN ORG,
Mõõdukate Lõuna-Eesti koordinaator
Ealised iseärasused ei ole puue
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
JUHTKIRI
13. november 2001. a
Puurmani puidutöötlejad esinevad edukalt messidel
RAIVO SIHVER
Hulgikaubanduses on võimalusi ka väiksematel firmadel
RAIVO SIHVER
Sordiaretajad liitusid Rohelise Energiaga
ARDI KIVIMETS
Eelarvamused meessoo kohta ei kao
DR NOORMEES
LEO DE SIXTUS
Anonüümne festivalikülastaja
TOOMAS Kassinurmest
SULEV LUHT
Sylvester oli Virtuses taas võidukas
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Politseioperatsiooni ajal korrarikkujaid õieti polnudki
Pühapäeval oli Mustvee ringteel liiklusõnnetus
Abiline käis hiljem tööandja juures vargil
Autost polnud midagi varastatud
Kaks suvekummidega autot kraavis
Naine seoti tooli külge ja nõuti raha
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja