Vooremaa
Jahedus pidurdab taimekasvu ja kahjurite levikut
"Oleme
rapsipõllult hoolega maakirpu otsinud, kuid leidnud veel
pole," ütles Rääbise osaühingu agronoom Olev
Rentsel. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Jahedad ilmad on Jõgevamaa taludes ja põllumajandusettevõtetes aeglustanud teraviljade, õlikultuuride ning teistegi põllukultuuride kasvu. Samas on jaheduse tõttu vähem kahjurputukaid.
Torma valla põllumajandusfirmas Rääbise osaühingus kasvatatakse nisu, otra ja kaera, kusjuures odraseeme uuendati täielikult. "Teravili on meil praegu orienteeruvalt 10-15 cm kõrgune. Masinamehe haigestumise tõttu hilines meil külv ning praegu tegeleme veel pealtväetamisega. Samuti on taimekasvu aeglustanud jahedad ilmad, praegu on veel raske öelda, mismoodi jahedus mõjub saagikusele," lausus osaühingu juhataja Ants Kaljumäe.
Tänavu kasvatatakse Rääbise osaühingus esimest aastat rapsi, mis hõlmab 80 hektari suuruse põllu. "Rapsipõlde ohustab tavaliselt maakirp. Sel aastal pole me tüütuid sitikaid veel märganud, küllap põhjustavad nende vähesust jahedad ilmad," selgitas Kaljumäe.
Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevdirektor Ülo Väljaots rääkis Vooremaale: "Meie ühistu raames kasvatatakse Jõgevamaal tänavu rüpsi ja rapsi kokku 8400 hektaril. Jahedus on õlikultuuride kasvu märgatavalt aeglustanud ja kui ilmad ei soojene, võib ka saagikus jääda tagasihoidlikuks. Nagu iga taim, vajavad ka rüps ja raps piisavas koguses soojust. Õlikultuuride põlde kahjustavat maakirpu pole me Jõgevamaa põldudel sel aastal peaaegu märganudki. Üksnes Puurmanis asuvatel põldudel võis täheldada üksikuid kahjustusi. Lisaks jahedusele on maakirbu levikut pidurdanud õlikultuuride seemne puhtimine, mida on tehtud kahe kolmandiku ulatuses. Kui ilmad soojenevad, võivad rapsi ja rüpsipõlde ohustama hakata hiilamardikad."
Põltsamaa valla põllumajandusfirma osaühingu Viraito juhataja Toivo Kensi sõnul võib jahedusest ka teatud mõttes kasu olla. "Olen vanemaealistelt põllumeestelt kuulnud, et jahedus pidavat soodustama teravilja orase võrsumist. Niisiis võib loota üsnagi suurt saagikust, iseasi, kui hästi saagi kätte saame."
JAAN LUKAS
ARVAMUS
Eelkõige küüditati töökaid ja mõtlevaid inimesi
Küüditamine on traagiline episood Eesti ajaloos. Usutluses Vooremaale analüüsis selle protsessi põhjuseid ja tagajärgi Jõgeva linnapea Ants Paju, üks neid, kel poisina tuli taluda väljasaadetu muresid ja katsumusi.
Millises toonis peaks küüditamisest õieti rääkima, kas nukralt, kättemaksuhimuliselt, ajaloolist tõde otsides või erinevaid komponente kasutades?
"Arvatavasti on see viimane mõte kõige õigem. Küüditamist peaks nüüd käsitlema filosoofilises plaanis. Esmalt toob see jube kuritegu välja totalitaarse süsteemi olemuse. Teisalt avaneb selles mängus inimvälja laiem aspekt. Totalitaarne süsteem võimaldas lõpuperioodil avaldada küüditamisest ilukirjanduslikke mõtteid ja olustikule tuginevaid teoseid. Nii ilmus Heino Kiige romaan "Maria Siberimaal". Maria ja ta poeg Karlutt alustasid oma teed teadmatusse Jõgeva raudteejaamast. Raamatus on kirjutatud sellestki, kuidas Maria siseneb Siberis maapoodi ja avastab, et seal on vähem kaupa, kui suurrätiku sees, mille ta Eestist kaasa võttis. Suurrätik on Kiigel väärtuse mõõt, millega mõõdetakse vaba Eesti naise, murdmatu pereema hingejõudu.
Tiit Pruuli kirjutas Postimehes sarja, kus uuris väljasaadetud Eesti riigimeeste käekäiku. Hilda Sabbo on kirjutanud raamatu "Võimatu vaikida". See piiblist mahukam teos sisaldab dokumente, millele tugines totalitaarne süsteem. Sellest ajast, millal ilmus Kiige "Maria Siberimaal" kuni perioodini, mil president Lennart Meri alustas Murtud Rukkilille märkide jagamist, on küüditamise uurimises toimunud oluline areng. Kuid see teema pole veel sugugi ammendatud. Muide, ka minu tädi Haide Viiding, kes mulle Siberis ema eest oli, unistas mõni aeg enne surma Murtud Rukkilille märgist. Presidendi plaanidest ta mõistagi ei aimanud."
Kuidas võiks kommenteerida küüditatute hingeelu? Kõigist neist ei saanud ju nõukogude võimu aktiivseid vastaseid. Teiegi töötasite ajalehe Punalipp asetoimetajana ja Eesti Looduse toimetajana. Taasiseseisvunud Eestis olite parlamendiliige, presidendi esindaja vähemusrahvuste ümarlauas ja ministri nõunik. Nüüd olete linnapea.
"Esiteks jagunevad represseeritud elavateks ja surnuteks. Ellujäänud jagunevad omakorda kolmeks. Ühed murdusid füüsiliselt. Teised nii vaimselt kui ka kehaliselt. Kolmandad tänu oma hingejõule suutsid üle olla kõigest. Nad said vabaks tänu andestamisele, kusjuures andestamine ei tähenda unustamist. Olen palju kordi käinud paikades, kuhu ise olin välja saadetud, ning paljudes paikades, kuhu eestlasi viidi. Paljudes kohtades on saadud surnuaedadele üles seada mälestustahvleid hukatute nimedega. Tagasi olen toonud kolm peotäit mulda, mida on õnnistanud kirikuõpetaja Joel Luhamets ja mis viidi Sõpruse parki."
Milline võiks olla küüditaja koondportree?
"Nende hulgas on süsteemi teenreid ja ohvreid. Totalitaarses süsteemis leidus inimesi, kes teisi inimesi välja saatsid, arvates ise, et puhastavad ühiskonda rahvavaenlastest. Totalitarismi suurimaks vastaseks ongi eelkõige mõtlev ja töökas inimene."
Millise karistuse määraksite nii enda kui ka lähedaste küüditajatele?
"Mõnestki Eestimaa paigast ei küüditatud peaaegu kedagi. Minu sünnikoht Tamsi jäi aga peaaegu täiesti tühjaks. Tean ühte väljasaatmistöö eestvedajat. See mees ja tema kolm poega on aga juba surnud. Ega ma ei hakka ometi kirstulaudu hammastega närima. Arvan, et asjaosaline jõudis mõttes end enne surma ka ise karistada."
Olite mõne aja ka EKP Jõgeva rajoonikomitee lektor. Kas ja mida rääkis küüditamisest tollane Jõgevamaa võimunomenklatuur?
"Küüditamisest teati, siis polnud aga kombeks sellest avalikult rääkida. Kord hiljem kohtasin rongis rajooni endist parteijuhti, kes töötas siis juba ajalooõpetajana. Siis kuulsingi tunnistust, et ta teadis ajaloost nii mõndagi. Minu töökaaslased rajoonilehes olid elukogenud inimesed, kes ringi liikudes kogesid paljut."
Mida saaks veel Eestis teha küüditatute mälestuseks, toetamiseks ja abistamiseks?
"Rahaline toetus, ükskõik, kui suur see ka poleks, ei korva totalitaarse režiimi tekitatud kahju. Minu arvates võiks püstitada monumentaalse kujundi, mis sümboliseeriks eestlasi, kes jäid keerulistes oludes Eestisse, neid, kes viidi itta, ja neid, kes suundusid läände. Põeme praegu ühendava idee puudumist. Inimelu väärtus on hindamatu ja iga saatus kordumatu. Hoidkem kokku nagu kunagi rasketel aegadel. Unistada, teostada ja mäletada, need kolm mõistet on minu jaoks olnud mõistmise ja tegutsemise ajendiks."
JAAN LUKAS
Jõgeva vallavalitsuse kollektiivile
Eelmises Vooremaas kiitsid Jõgeva valla töötajad vallavanemat
ja uurisid umbusaldamise põhjusi.
Tahaks küsida: kas on tublidel vallatöötajatel meelest läinud pöördumine nende endi volikogu poole 2001. aasta eelarve menetlemise eel, kus juhiti tähelepanu soovile töötada korrastatud organisatsioonis, kus igale töötajale on määratud selged ülesanded ja täpne vastutusala. Selles kirjas vastavad nad ise oma küsimusele vallavanema umbusaldamise põhjuste kohta.
Vallavalitsuse töötajad teavad, et Jõgeva vallas puudusid töötajatel kaua ametijuhendid, seetõttu oli ebaselge, kes missuguseid ülesandeid täidab. Kinnitatud ametijuhendites on sisulisi vastuolusid. Nii nõutakse valla pearaamatupidajalt ametijuhendis vaid pikaajalist raamatupidamiskogemust, tavalise raamatupidaja ametijuhendis on aga obligatoorsena kirjas kõrghariduse nõue. Raamatupidaja puhkuse ajal valla kui majandusüksuse tegevus sisuliselt peatub.
Kirjutajad väidavad: "...tegevus vallajuhina ja valla esindajana väljaspool vallamaja toob vallale rohkem kasu kui kabinetis pisiprobleemide lahendamine". Küsiks vastu: kui kõik tegelevad suurte asjadega, siis kes juhib igapäevaelu korraldamist, saati veel olukorras, kus ametijuhendite puudumine ja ametnike atesteerimatus on loonud olukorra, kus keegi ei tea, kes millega tegeleb. Vallamaja peaks kodanikele olema senisest enam avatud. Ei ole kohane deklareerida, et kodanikke võetakse vastu teisipäeviti kella üheksast üheni ja neljapäeviti kahest neljani, kokku siis vaid kuus tundi nädalas. Tuleb tagada, et kodanikud saaksid vallamajasse oma probleemidega tööajal iga päev, küll aga tuleb enne selgeks teha probleemi olemus, et kodanik jõuaks kohe seda lahendava ametniku juurde.
Kas demokraatliku juhtimisstiili juurde käib sellise korra rakendamine, kus vallavanem on vallavalitsuse töötajatele tulemuspalga maksmisega saavutanud olukorra, kus tulemuse hindamise kriteeriumiks on ametniku lojaalsus omavalitsusjuhile, mitte tegelikud töötulemused ja ametioskused?
Lõpetuseks tahan ümber lükata vale, nagu levitaks umbusalduse algatajad juttu: juhul, kui tänane vallavanem jääb ametisse, jääb Vaimastvere Põhikool juurdeehituseta. Küll aga on tõde see, et Vaimastvere kooli juurdeehitus on umbusaldusmenetluse algatanud Reformierakonna liikmetest volikogu saadikute prioriteet, mille soovime realiseerida järgmisel aastal valla eelarve ja riikliku investeeringute vahenditest.
PEEP LILLEMÄGI,
Jõgeva vallavolikogu liige
KIRJAD
Kommunismi kuritegelikuks kuulutamisest
Täna möödub 60 aastat 14. juunist 1941 - päevast, mida mäletame ning mõistame juuniküüditamisena. President Lennart Meri on nimetanud seda leinapäeva ka sümboolselt murtud rukkilille omaks. Sel päeval saadeti asumisele ligi 10 000 Eesti kodanikku - umbes 1% Eestimaa tollasest elanikkonnast.
Õigusvastaselt surmamõistetute ning vangilaagrites juuniküüditamise tagajärjel hukkunute (täpne) arv ei ole tänaseni teada. Juuniküüditamine ei ole ainus Nõukogude Liidu kommunistliku okupatsioonivõimu poolt toime pandud kuritegu.
Kommunismi kuritegelikuks kuulutamise eelnõu algatajate arvates lasub kommunismikuritegudele hinnangu andmise õigus ja kohustus eeskätt Riigikogul kui Eesti Vabariigi kõrgeima riigivõimu kandjal.
Nõukogude Liidu kommunistlik okupatsioonirežiim on Eestis toime pannud järgmisi rahvusvahelisi kuritegusid: agressiooni, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid, genotsiidi. Nõukogude Liidu asutuste poolt Eesti kodanike vastu sooritatud inimsusevastased ja sõjakuriteod said võimalikuks NL agressiooni tõttu EV vastu ja EV annekteerimise tõttu NL poolt. Inimsusevastased kuriteod olid suunatud eelkõige Eesti Vabariigi teenistuses olevate lojaalsete või Eesti majanduselu ja kultuuri silmapaistvate esindajate kui Eesti ühiskonna liikmete vastu. Eesmärgiks oli hävitada EV riikluse kandjad.
Kommunistlik okupatsioonirežiim kaotas Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra, riiklikud asutused, kodanikuühendused. Kommunistlik režiim ning seda vägivaldselt rakendanud NSV Liidu kui riigi organite tegevus annab teadaoleva ajaloolise materjali põhjal aluse selle süsteemi kuritegelikuks kuulutamiseks. Nõukogude riigi jälitus ning kohtuorganite, õigusvastaste asutuste, hävitus- ja rahvakaitsepataljonide poolt Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest on võrdsel määral vastutavad neid juhtinud NLKP ja selle osakond EKP.
Okupatsioonivõimu teostanud asutuste ja organisatsioonide kuritegelikuks kuulutamine ei tähenda kollektiivset vastutust kommunistlikku laadi inimsusevastaste kuritegude eest. Süü lasub vaid represseerijatel. Igale isikule tuleb anda individuaalne ja eetiline hinnang. Eelnõu algatajate meelest ei kaasne hinnangu andmisega Nõukogude okupatsiooni ajal toimunule ühiskonna lõhestamist. Selle avalduse vastuvõtmine ei vähenda Eesti kui demokraatliku riigi tähtsust.
HIIE-JAANIKA SEPPIUS,
Isamaaliit
JUHTKIRI
Täna kuuskümmend aastat tagasi
Täna on üleeestiline leinapäev. Kuuskümmend aastat tagasi ööl vastu tänast ilmusid tuhandete Eestimaa kodude uste taha püssimehed, jagades unesegastele inimestele käske endaga kaasa tulla. Sellel õuduste ööl kamandati terved pered jaamadesse, käsutati loomavagunitesse ja viidi tundmatule pikale teekonnale. Kuhu ja miks, ei seletanud keegi. Ajalugu kõneleb, et kokku nelja päeva jooksul 14.-17. juunini pidi kodudest lahkuma ligikaudu 10 000 eestlast.
Täna peetakse leinamiitinguid kõikjal, eriti neis paigus, kus kannatuste teekonnad alguse said. Tunnistagem, et neid, kes esimese suurküüditamise järel kodumaale tagasi jõudsid, jääb aina vähemaks. Aeg teeb oma töö. Oma isiklikest läbielamistest võivad vahest kõnelda eelkõige need, kes selle enneolematult kohutava tragöödia lastena või noorukitena läbi tegid, ülejäänud on kas liialt eakad või pole neid enam elavate kirjas. Küüditajad, niiditõmbajad, käsutäitjad jt on enamikus oma maise teekonna lõpetanud ja me ei saa nendelt teada, kas nad ka süümepiinu tundsid.
Tuhandete inimeste läbielamisi see enam olematuks ei muudaks. Eestis ei leidu naljalt kahest küüditamisest või muul viisil represseerimisest puutumata suguvõsa. Ometi on peaaegu kõikides kohtades, kuhu meie rahvuskaaslasi vägivaldselt viidud, suutnud nad tõestada, et eestlane on eriliselt visa ja vintske ning suudab ka kõige koledamatest katsumustest läbi tulla. Mis on andnud neile kaugel maal viibides hingejõudu ja elutuge? Vahest just seda oleks meil kõigil vaja eriti teada, et säilitada edasi rahvuslikku uhkust, olla tugevad ja teha suuri tegusid oma iseseisvas riigis.
14. juuni 2001. a
MAJANDUS
Ettevõtluse arendamise tugisüsteemidel on kasvuruumi
Ettevõtja kasutab ettevõtte käimalükkamisel ja arendamisel nii oma kui ka laenatud vahendeid. Laenu saab taotleda kas otse pankadest, fondidest või teatud eesmärkide (poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete) saavutamiseks ellu kutsutud programmidest.
Sellealast informatsiooni on võimalik saada nii Jõgeva maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonnast kui ka Jõgevamaa ettevõtluskeskusest. Juba rohkem kui aasta on oodatud SAPARDi programmi käivitumist, mida aga ei ole juhtunud. Teiseks tuntumaks rahvusvaheliseks programmiks on PHARE.
Programmide raha sõltub Eesti Raudtee erastamisrahast
Regionaalarengu programmide raames ja PHARE rahaga on vabariigis alustatud inkubatsioonikeskuste loomisega Ida-Virumaal ja Võrumaal. Selle raha abil saab kaasa aidata uute ettevõtete ja ka töökohtade loomisele. Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi andmetel esitas Jõgeva maavalitsus eelmisel aastal sotsiaalministeeriumile programmi tööhõivega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Ideeks oli maakondliku tööhõivekava ja rakendusmudeli koostamine: kuidas saavad erinevad ametid ja omavalitsused kaasa aida ta uute töökohtade loomisele. Eelmise aasta lõpul kiitis sotsiaalministeerium projekti heaks ja saatis selle rahandusministeeriumisse, kus see seisab juba neljandat kuud.
Eelmisest aastast alates on olemas põllumajanduspiirkondade programm (PPP), sihtalaks Jõgeva, Valga, Võru ja Põlva maakonnad. PPP on suunatud avalikule ja mittetulundussektorile mittepõllumajandusliku inimressursi ja infrastruktuuri arendamiseks. Eesmärgiks on mahajäänud põllumajanduspiirkondade majanduse mitmekesistamine. Üksikasjalikumat informatsiooni selle kohta saab lugeda internetist.
Eelmisel aastal rahastati antud projekti abil Kuremaa ranna puhastustöid ja Laiuse ordulinnuse puhkeala väljaehitamist. Saare vallas rahastati aga Kullavere jahimajandi faasanikasvatust. Kogu programmi maht on 13 miljonit krooni ja ühe projekti maksumus küünib keskmiselt 250 000-300 000 kroonini.
Mati Jõgi andmetel on ettevõtluskeskuste tugisüsteemide kaudu planeeritud uusi toetusi ettevõtjatele: infrastruktuuri (teed, elekter, vesi jne) ja koolitustoetus ning stardiabi. "Kuid kõik on seotud Eesti Raudtee erastamisraha laekumisega. 31. august on viimane tähtaeg, millal Eesti Raudtee erastaja AS BRS peab raha üle kandma," rääkis Mati Jõgi. Erastamisraha laekumise viibimise tõttu ei tulnud maakonda isegi põllumajanduspiirkondade arenguprogrammide raha.
Loodetakse, et raha hakkab paremini liikuma
Piirkonna ettevõtjate abistamisega tegeleva Jõgevamaa ettevõtluskeskuse eesmärgiks on riigitoetuste jagamine, nõustamine, koolituseks (peamiselt ühepäevased) ning ettevõtluse arendamiseks eraldatud riiklike ja muude vahendite sihipärane kasutamine. Ka Jõgevamaa ettevõtluskeskuse juhataja Signe Uustali andmetel on tänavu viibinud igasugustest fondidest ja programmidest tulev raha. "Loodame, et teisel poolaastal eraldab riik raha rohkem. Siis saaks lisaks olemasolevatele toetustele hakata alustavatele ettevõtjatele väljastama ka stardiabi. Eeldame, et alates augustist on laekunud regionaalpoliitilise laenu raha," ütles Signe Uustal.
Mai alguses loodi Jõgevamaa ettevõtluskeskuses ettevõtja töökoht, kes abistab ettevõtjaid ettevõtluse arenguga seotud küsimustes. Samas pakutakse ettevõtjatele soodsat võimalust rentida töölauda, arvutit jne kuni majandusdokumentatsiooni näidisblankettideni välja. Sel aastal on raamatupidajatele ja ettevõtjatele korraldatud ühepäevaseid seminare. Inimeste huvi on olnud aga vähene. "Tartus on ühe koolituspäeva maksumuseks üle 1000 krooni, meie korraldame tunduvalt odavamalt, 300 krooni eest. Kuid isegi seda raha peetakse suureks," lausus Signe Uustal.
Saksamaa on meist tunduvalt ees
Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp ja vallavanem Aare Aunap tutvusid hiljuti Saksamaal, Geilkirchenis inimeste aktiivseks muutmise süsteemiga. Üheksanda klassi õpilased peavad läbi tegema kohustusliku kahenädalase praktika asutustes, kusjuures praktikakoha peavad nad ise leidma. Seal tegelevad tööhõivega ka diakoonia, caritase ja Punase Risti asutused. Geilkircheni ettevõtluskeskuse kaudu saab aastas tuule tiibadesse kuni 15 uut firmat. "Alustajatele antakse väga soodsatel tingimustel bürooruumid, samuti pakutakse maa ostu ja tegevuseks vajalike ladude või muude ruumide ostu või rendi võimalusi. Kolme aasta jooksul pead ennast tõestama. Loomulikult uuritakse väga põhjalikult iga inimese tausta. Toetusest äraütlemise üheks põhjuseks võib olla, et oled liiga rikas, see tähendab, et pead ise hakkama saama. Minu jaoks on olulisim, et värske ettevõtja ei pea koogutama ja ennast alandama pankade, fondide, omavalitsuste ees, vaid tema äriplaan vaadatakse läbi ja talle avatakse krediidiliin," ütles Kalev Raudsepp.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal tagastatakse tulumaksu järjest enam
Esitatud tuludeklaratsioonide töötlemise tulemusena määrati Jõgeva maakonna maksumaksjatele tulumaksu juurde 571 isikule ligi 1,6 miljonit krooni ja tagastada tuleb 8609 isikule 11 miljonit krooni.
Juurdemaksmisele kuuluvad summad on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligi 0,4 miljoni krooni võrra. Samal ajal on tagastamisele kuuluvad summad suurenenud 2,7 miljoni krooni võrra.
Üldse esitas 2000. aasta eest tuludeklaratsiooni 13 989 isikut. Deklarantide arv on aastaga suurenenud 1997 isiku võrra.
Tulude esitamise kohustust ei olnud isikutel, kes said eelmisel aastal töötasu ühelt isikult ja ka haigustasu, juhul, kui tulumaks oli mõlemalt tasult õieti kinni peetud. Eelmisel aastal pidid haiguslehel olijad esitama tuludeklaratsiooni.
Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt ütles Vooremaale, et need, kellel olid deklaratsioonid korras, saavad tagasimaksed kätte 1. juuliks. Nendega, kellel deklaratsioonid korras ei olnud (97 isikut), tegeleb maksuamet edasi ja võtab ka ühendust.
"Kolmel juhul kasutasid deklarandid tulumaksu tagasisaamiseks pettuseskeeme. Nende kohta on algatatud kriminaalasi. Esitajad peavad arvestama sellega, et maksuameti infosüsteem on nii täiuslik, et pettuseskeemid läbi ei lähe," lausus Jüri Ütt.
Eelmisel aastal oli tulumaksuvaba 9600-kroonine aastatulu. 39% esitajatest ehk 5525 isikut ainult nii väikest või pisut suuremat (0-10 000 krooni) tulu deklareeriski. Kaheksa isikut näitas üle 300 000 krooni suurust aastatulu.
Võlgade katteks tehti tagastatavatest summadest kokku 400 000 krooni eest ümberkandeid, sealhulgas põhimaksu katteks 330 000 ja intressivõla katteks 70 000 krooni eest. Vastavad teated on saadetud ka maksumaksjatele.
Vooremaa küsimusele, kas Jõgevamaal oli ühe miljoni kroonise tulu deklareerijaid, vastas Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt, et oli, aga ta ei täpsustanud saajate arvu.
Samuti märkis ta, et Äripäevas toodud andmed meie maakonna miljonäride kohta ei olnud tõesed. "Ma ei ole isiklikult huvi tundnud, kes nii suurt tulu deklareeris," kommenteeris Jüri Ütt.
RAIVO SIHVER
AS Cobra Grupp ehitas ainulaadse kasvuhoone
Teisipäeval avati IdaVirumaal Jõhvi vallas ASi Revino aiandis Eestis ainulaadne kasvuhoone, mille ehitas Siimusti firma AS Cobra Grupp.
Aktsiaseltsi Cobra Grupp ja Jõhvi Aiandist võrsunud firma AS Revinor sidemed said alguse mõned aastad tagasi, kui AS Cobra Grupp Adaveresse farmihoonet ehitas. Möödunud sügisel alustasid ASi Cobra Grupp ehitusmehed lillekasvatusfirmale uue kasvuhoone ehitamist. "See on esimene kasvuhoone, mida oleme ehitanud. Vajalikke kogemusi oleme saanud aga viilhallide ehitamisest," ütles ASi Cobra Grupp projektijuht Andres Aaboja.
ASi Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk kinkis kasvuhoone omanikele firma maskoti suveniirkobra. "Jõhvis kasvatatud lilledest peetakse lugu ka Jõgevamaal," lisas ta.
ASi Revino juhataja Kalev Mae rääkis Vooremaale: "AS Cobra Grupp, kellega alustasime koostööd kolm aastat tagasi, on aega ja täpsust hindav ettevõte, keda tellija usaldada võib. Uus kasvuhoone, milles algul hakkame kasvatama potikrüsanteeme, on praegu Eestis ainulaadne. 2800-ruutmeetrise kasvuhoone seadmed pärinevad Prantsusmaalt. Kasvuhoone on hea soojapidavusega ja kaetud kahekordse kilega, mis peaks vastu pidama kaheksa kuni kümme aastat. Kasvuhoone kütteks kasutatakse gaasipuhureid, mille tarnis AS Cobra Kaubandus Hollandist."
"Uues kasvuhoones on head võimalused lillede kasvatamiseks ja meeldivad töötingimused," lausus lillekasvataja Leida Ploom.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Ülehomme toimub Tartus üle-eestiline mees- ja poistekooride laulupidu "Laulis isa, laulis poega". Hiljuti 20. sünnipäeva tähistanud Jõgeva meeskoori Mehis kõrval esindab seal meie maakonda Jõgevamaa Noorte Meeskoor, millel vanust vaid kaks kuud.
Pean tunnistama, et noori mehi maakondlikul printsiibil moodustatava koori esimesele harjutusele kutsuvat kuulutust Jõgeva kaubahalli kuulutustetahvlil ei lugenud ma omal ajal just erilise optimismiga. Teadagi, kui leigelt tavaliselt sellise teate peale kokku tullakse, iseäranis, kui kutsutav kontingent laulmise asemel parema meelega vutti taob või internetis surfab ning kui kokkutulemispäevaks on pakutud välja esimene ülestõusmispüha. Tegelikult kogunes esimesse proovi 15. aprillil üle 30 noormehe, sest koori peadirigent, Tartu Elleri-nimelise Muusikakooli õppejõud Lauri Breede oli eelnevalt maakonna keskkoolid gümnaasiumid läbi
käinud, vanemate klasside poisid üle kuulanud ja viisipidajamad neist koori kutsunud.
Pealegi pandi lauljate kohalesõidutamiseks käima eribuss ning pidulik lõuna Kesklinna restoranis andis asjale veelgi jumet. Nii bussi kui ka lõuna maksis kinni Eesti Meestelaulu Selts (EMLS).
Kasvulava
Tasemel meeskoorilaulu võiks vaat et Eesti Nokiaks nimetada, ent paraku omandavad eriti väikeste kohtade meeskoorid iga aastaga üha enam pensionäride klubide ilme, sest noori lauljaid tuleb neisse juurde visalt. EMLSil on õnneks piisavalt missioonitunnet, et olukorraga mitte leppida, sestap ongi seltsi eestvõttel moodustatud maakondade noori meeslauljaid ühendavaid koore, mis idee järgi peaksid andma täiskasvanute kooridele järelkasvu. Jõgevamaa oli üks viimaseid, kus sellist koori veel polnud.
"Esimene kokkulaulmise katse andis, ausalt öeldes, üsna "karvase" tulemuse," tunnistas koori abidirigent Merike Katt. "Häälemurde läbi
teinud noormees peab ju nagu uuesti laulma õppima, sest tema "uus" hääl on talle endalegi veel võõras. Kuna enese leidmine lauljana on pärast häälemurret keeruline, loobutaksegi tihti laulmast." Tegelikult asjata: dirigentide jõupingutused Jõgevamaa "noorte kukkede" kallal hakkasid näiteks juba esimese proovi lõpuks teatavat vilja kandma ning viie (tõsi küll, tervelt neljatunnise) proovi ja ühe laululaagri järel juletakse laulupeolegi minna.
Koori vaim
Mai lõpus Pärnumaal Pärlseljal toimunud teises üle-eestilises noorte meeskooride laululaagris oli Jõgevamaa koor muidugi pesamuna seisuses. Sellele vaatamata võideti laagris laskmisvõistlustel kolmas, võrkpallis teine ja köieveos esimene koht. Võidetud diplomitest ning isegi selgeks saadud laulupeolauludest olulisem oli aga see, et laagris tekkisid oma koori vaimu alged.
"Poisid olid tublid ja mõnusad," kiitsid abidirigendid Merike Katt ja Ingrid Polli. "Sügisel kuulutame kindlasti välja uue vastuvõtu koori. Ja uuel hooajal otsime huvitavat ja noortepärast repertuaari ka - kui vaja, isegi väljamaa keelset," lubas Lauri Breede möödunudpühapäevases proovis. Ning loodetavasti jaksab EMLS ka uuel hooajal kinni maksta dirigentide palga, lauljaid vedava bussi ja lõunasupi. Kuigi igavesti see arvatavasti nii ei jää. Mistõttu tuleks varakult mõtlema hakata, kuidas tulevikus koori kohalike vahenditega ära majandada.
RIINA MÄGI
Giuseppe Verdi on oma ooperi "Don Carlo" üles ehitanud väga dramaatilisele sündmustikule. "Don Carlo" möödunudlaupäevasele Põltsamaa-etendusele eelnenud tunnid kujunesid vaat et niisama dramaatiliseks: suured ettevalmistustööd olid tehtud, ent lossihoov oli hommikust saati lootusetusse vihmaladinasse mattunud.
Poole viie paiku õhtul võtsid linnavalitsuse ja Rahvusooperi Estonia esindajad vastu ühise otsuse, et vabaõhulaval ooperit mängida siiski ei saa ning palusid kohalikelt kirikuisadelt luba etendus kirikusse üle viia. Luba saadi, ent loomulikult sai juttu olla vaid ooperi kontsertettekandest: dekoratsioone ei saanud üldse kasutada, osa stseene tuli välja kärpida jne. Mõistagi jäi ära ka kohalike elanike hulgast värvatud ja eelmisel päeval hoolega proove teinud abijõudude elu esimene ooperietteaste: kõik Tallinnast kohale sõitnud estoonlasedki ei mahtunud ju platsile.
Vähendatud koosseisuga orkester mahutati altari ette (harf ja mõned "torud" ka keskrõdule), mees- ja naiskoor külgrõdudele, kusjuures kummagi koori jaoks oli vastasrõdul abidirigent, kes põhidirigent Paul Mägi järgi takti lõi. Seda, et eelmüügist suhteliselt vähe pileteid oli müüdud, võis selles kontekstis isegi õnneks pidada: kõik tulijad - ühtekokku neljasaja ringis - mahtusid kirikusse ära.
Helikümblus
Aga niipea, kui rahvusooperi tippsolistid esimeses vaatuses suu lahti tegid, oli selge, et publiku kõrvadele osutas vihm pigem teene: niisugust fantastilist kõlapilti ei teki Estonia saaliski, vabaõhulavast rääkimata - olgu siis Põltsamaa lossihoov nii hea akustikaga kui tahes. Õigupoolest võis Verdi suurejoonelist muusikat ja lauljate jõulisi hääli tunnetada kogu keha läbivate helivõngetena. Esimestes ridades istujad võisid end aga ilmselt lausa ooperisündmustiku osalistena tunnetada: nii lähedal oli neile kõik.
"Don Carlo" libreto aluseks on Friedrich Schilleri värssdraama "Don Carlos", milles autor on tegelikke ajalooseiku ja isikuid üsna suvaliselt interpreteerinud - kunstipärasema tulemuse huvides. Nii et ajaloolist tõde XVI sajandi teise poole Hispaania kohta ei ole sealt mõtet otsida, küll aga tõde ajaloolises plaanis suhteliselt muutumatu inimloomuse kohta.
Seekord oli lauljail oma rollijooniseid kärbitud stsenaariumi najal kindlasti raskem lahti mängida, ent nad tulid suurepäraselt toime. Estonia taset näitaski see, et publikule ootamatult lähedale sattumine ei toonud ilmsiks ebameeldivaid tahke, vaid võimendas meeldivaid: ooperilauljad (eriti Mati Palm!) osutusid lähedalt vaadates veelgi paremateks draamanäitlejateks ja kostüümid veelgi uhkemateks kui kaugelt vaadates.
Ikkagi parim
Nii "Don Carlo" lavastaja Neeme Kuningas kui ka dirigent Paul Mägi võtsid ootamatut vabaõhulavalt kirikusse kolimist mitte kui õnnetust, vaid kui väljakutset. "Situatsioon on meie jaoks erakordne, sest me pole ühtegi ooperit kunagi varem kirikus mänginud," ütles dirigent vaheajal. "Kuna ma seisan solistide selja taga, tuleb neil minu liigutusi mitte silmade, vaid pigem kuuenda meelega tajuda. Ja kuna proovi polnud meil kirikus enam aega teha, peab igaüks end käigu pealt nö ise lavastama."
Sattunud teise vaatuse ajal rõdule, jälgisin sealsamas etendust vaatavat Kuningat. Küllap oli temalgi põnev jälgida, kuidas solistid seal all end ise lavastasid. Aegajalt tõstis ta igatahes pöidla püsti. Nii et kuigi äriprojektina polnud "Don Carlo" etendus ilmselt eriti edukas, sai publik erakordse elamuse ning Estonia ooperitrupp pani omapärase punkti oma 95. hooajale.
"Kõigele vaatamata ei väsi ma kordamast, et Põltsamaa lossihoov on üks Eesti parimaid paiku vabaõhu ooperietendusteks. Loodetavasti saame järgmise etenduse plaanid Põltsamaa linnavalitsusega aegsasti paika pandud, siis suudab meie piletileviagentuur osa pääsmeid välismaal turustada. Ent loomulikult oleks edaspidi vaja platsi kuidagi heitliku ilma vastu kindlustada," ütles Paul Mägi.
RIINA MÄGI
Möödunud reedel anti Siimustis stardipauk üritustesarjale Siimusti Suvi. Tundus, et ilmataat oli sarja pealkirja kohustavana võtnud: soe, vaikne ja vihmatu õhtu oli tõepoolest suve nägu.
Esimesel õhtul tantsitasid rahvast igihaljad Kukerpillid. "Väga vahva koht," kiitis kohalike ettevõtjate toetusel Pantheri pubi juurde rajatud peoplatsi Kukerpillide liige Toomas Kõrvits. Otse ei küsinud, aga vaevalt et "Kukrid" kunagi varem katusel mänginud on: esinejate jaoks mõeldud kõlakoda asub teatavasti Pantheri pubi katusel. Loodetavasti ei kannata ükski tulevastest esinejatest haiglasliku kõrgusekartuse all...
Esimene pidu uuel platsil tõi kokku oma kolmsada inimest, kes vastrajatud tantsuplatsil lustisid ning agaralt söögi-joogitelkide vahet saalisid (pubisse sai sisse vaid VIP-pääsmega). Ruumi oleks pinkidel olnud teisele kolmesajalegi, ent eks uus peopaik taha veel nö sisse töötamist. Peopaiga rajamist toetanud ettevõtjad olid igatahes Kukerpille kuulama tulles meeldivalt üllatunud, kui kiiresti tantsuplats valmis ja pingid paika olid saanud: veel paar nädalat varem olnud samas kohas ainult lage muruväljak.
Järgmisel Siimusti Suve üritusel, Jõgeva valla ja linna ühisel jaanipeol, tantsitavad rahvast Meie Mees ja DJ Imre Tõekalju. Nagu pärissuvigi, kestab ka Siimusti Suvi augusti lõpuni.
RIINA MÄGI
Kuremaa supelrand ootab suvitajaid
Teist nädalat on Kuremaa supelrand valmis vastu võtma suvitajaid. Laenutatakse vesijalgrattaid ja paate, ootel on kiiged, liutee, võrkpalliplats jne.
Rand on renoveeritud riikliku regionaalarengu programmi ja Jõgeva valla rahaga. Töödega alustati möödunud sügisel. Puhastati põhi ja rand kõrkjatest. Tegevus ei katkenud talvelgi, siis käis liivavedu. Projektijuhi Uuno Lauli sõnul on lepinguid sõlmitud erinevate tööde tegemiseks mitme firmaga ja ettevõttega.
Ranna valdaja on Jõgeva vallavalitsus ning haldab AS Kuremaa Enevko. Ametliku supelranna staatuse ja kasutusloa on rannale andnud tervisekaitsetalitus.
Nüüd jääb üle vaid oodata ilusamaid ilmasid. Julgemaid on näha juba praegu liuteed mööda vette sõitmas. Jahedad ilmad ei ole heidutanud ka paatide laenutajaid ega kiikujaid.
VAIKE KÄOSAAR
SPORT
Luua Metsanduskool oli Soomes edukas
Mai lõpus Soomes Saarijärvi Metsanduskoolis toimunud Balti ja Põhjamaade metsanduskoolide kutsevõistlustel võitis teist aastat järjest esikoha Luua Metsanduskool.
Lisaks Luua Metsanduskoolile osalesid võistlustel Soome, Rootsi, Läti ja Leedu võistkonnad. Vaatamata sellele, et Luua õpilased individuaalarvestuses ühtegi esikohta ei saanud, oldi tänu meeskonna ühtlasele esinemisele üldkokkuvõttes parimad. Kutsealavõistlusel sai Luua meeskond esimese, saagimises, forwarderi tõstevõistluses ja võrkpallis teise ning orienteerumises kolmanda koha.
Viimase kümne aasta jooksul on Luua Metsanduskool Baltija Põhjamaade metsanduskoolide kutsevõistlused võitnud kaheksal korral.
VEIKO BELIALS
Jõgeva linna 60. aastapäeva tähistamisel 1998. aasta kevadel toimus esimene maleturniir Jõgeva AVRO, mis oli mõeldud maakonnast pärit nimekate maletajate kokkusaamise võistlusena.
Tänu linnavalitsuse, raamatukogu ja kultuurkapitali toele läks esimene mõõduvõtmine AVRO 1998 kuue malemeistri osavõtul korda ja sellest on saanud kunagi nii malelembelises väikelinnas ilus võistlus. Kõigil kolmel senisel turniiril on esikoha pälvinud kunagine Eesti malemeister Aarne Hermlin. Ainult esikohti tunnistav Hermlin osaleb ka tänavusel turniiril. Tavakoosseisust puudub aastaid Jõgeva maleau kaitsnud Kusta Raudsepp, keda täna enam meie hulgas kahjuks ei ole. Sellepärast osaleb homme algaval turniiril seitse maletajat, Kusta Raudsepa koht jääb tühjaks.
Turniiri peakorraldaja Tiit Lääne sõnul maletavad turniirisüsteemis toimuval võistlusel seekord Aarne Hermlin (ELO 2304), Taivo Jänes (2276), Hugo Päären (2271), Üllar Hermlin (2176), Toivo Lukats (2147), Valdur Tiit (2101) ja Arne Kalep (2080). Kõik tuntud maletajad, kes kunagi Jõgevalt oma maleteed alustanud.
Seekord, arvult juba neljas turniir AVRO 2001 avatakse reedel kell 12. Ja traditsiooniliselt on võistluspaik Jõgeva linnaraamatukogus. Uudse üritusena toimub aga reede õhtul linnapea Ants Paju kodus osavõtjatele välkturniir linnapea auhinnale. AVRO 2001 võitja selgub laupäeva õhtuks.
MART ERMANN
Põltsamaa rattaretk väsitas tervislikult
Möödunud pühapäeval sai teoks ligi 30 kilomeetrine Põltsamaa rattaretk, kus osales jalgrattaspordihuvilisi erinevatest põlvkondadest.
Põltsamaa Lions klubi, kohalik rattapood ning ajaleht Vali Uudised korraldasid rahvaspordiüritusena mõeldud Põltsamaa rattaretke teist korda. 112 erinevas vanuses jalgratturit startisid Põltsamaa kesklinnast, läbisid Kamari, Sakala ja Umbusi ning jõudsid tagasi Põltsamaa lauluväljakule. "Sellise tee valisime sõitmiseks ka turvalisuse tõttu," ütles rattaretke peakorraldaja Mallor Türna. "Eelmise aasta rattaretkel sõideti Põltsamaalt Pajusi valda Rutikveresse," lisas ta.
Kuigi sõitjatel oli võimalus rattaretk väsimuse tõttu või mõnel muul põhjusel katkestada ja saateautosse minna, jõudsid kõik õnnelikult sihtpunkti. "Sõita oli tore ning pidasin hästi vastu," ütles koolipoiss Kristjan Soo. Tema isa Veiko Soo jõudis Põltsamaa lauluväljakule teisena. Et rattaretkel pole võit oluline, kiiremaid ei autasustatud. Küll aga pälvisid autasud Elvi Korjus ja Leo Tiks, kes osutusid naistest ja meestest aastatelt vanimateks osalejateks. Iga sõitja sai ka olümpiakogemustega profijalgratturi Janek Tombaki allkirjaga diplomi ning taldrikutäie hernesuppi.
Üks kaasasõitjatest, Põltsamaa haigla peaarst Ene Ojassalu ütles: "Rattaretk möödus hästi ning tunnen, et võiksin sama palju maad veel sõita. Tervishoiu vaatevinklist sobib jalgrattasõit paljudele inimestele, sest ei koorma liigeseid." Tuntumatest jõgevamaalastest
tegi rattamatka kaasa ka maakonna keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep.
Rattaretke osavõtumaks võimaldab Põltsamaa Lions--'klubil osta spordivarustust, mis kingitakse lastepäevakodule Mari.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kännud saeti muinasjututegelasteks
Allakirjutanu kõrv pole küll juhtunud kuulma, et kunagi varem mõni kunstiteos tervisekaitse ettekirjutuste tõttu oleks sündinud, aga nüüd on see ometi nii läinud: sel nädalal Laiuse lasteaia hoovile tekkinud vahvate puukujude sünnile aitas tõepoolest kaudselt kaasa tervisekaitsetalitus.
Kui kunagist koolimaja lasteaia tarvis renoveerima hakati, nõudis kõnealune ametkond nimelt, et viis suurt puud tuleb õuelt maha võtta. Lasteaia juhataja Alje Kopti peas sündis juba siis, aasta tagasi plaan, et järele jäävad kännud võiksid mõne osava meistrimehe käe läbi uue kuju omandada, seepärast saeti puud maha mitte maapinna lähedalt, vaid umbes kahe ja poole meetri kõrguselt.
Sel nädalal saabuski Hiiumaalt Kõrgessaare kandist Laiusele tuntud vigursaagija Ivo Mänd ning asus kände taiesteks vormima. Üksteise järel tekkisid lasteaia hoovile Metsaisa ja Metsaema, siil ja karumõmm. Kui Vooremaa eile keskpäeval kohale jõudis, nokerdas hiidlasest saekunstnik parasjagu viimase kuju, porgandiga jänkupoisi kallal.
Nagu hooldusraie
"See, et kändudest saaksid just mõnusad muinasjututegelased, oli lasteaia poolne soov," ütles Ivo Mänd. "Ning antud juhul mõjutab taieste vormi tugevasti nende otstarve: laste jaoks ei saa ju teha kujusid, millel oleks kergesti purunevaid või teravaid detaile."
Loomulikult peab vigursaagija hästi tundma ka puud kui materjali. "Metsaema puu on näiteks omal ajal välgutabamuse saanud ja pikisuunas pragusid täis, nii et horisontaalsuunas eenduvaid detaile ei tasunud kavandadagi," ütles Ivo Mänd.
Kuna tööjooniseid kusagil näha polnud, oletasin, et kavand eksisteerib üksnes tegija peas. "Kuigi paberil läbi mängitud variante on mul kodus virnade viisi, valmivad kujud enamvähem hooldusraie
põhimõtet järgides: kõigepealt tuleb maha saagida see, mis surmkindlalt mahalõikamist nõuab ja siis on juba näha, mis ülejäänuga peale tuleb hakata."
Ivo Mändi kuulates jäi mulje, et saega koos ei unusta ta kunagi ka ajusid käima tõmmata: originaalseid teooriaid ja kujukaid võrdlusi puistas mees kui varrukast. Vigursaagimise kohtagi ütles, et see polevat mitte kunst, vaid motosport, sest see seisneb mootoriga riistaga täpselt õiget joont mööda sõitmises. Õige, st konkreetse taiese olemust tabava joone peab aga siiski dikteerima saehoidja vormitunnetus. Ilma selleta ei tasu toda "motosporti" allakirjutanu arvates küll harrastada.
Ivo Männil on vormitunnetus vailedamatult olemas: tema rohkem kui 130 taiesest on jõgevamaalastele ehk tuntuim Palamuse nn piksepuud ehtiv munk.
Družbaga võistlema
Ivo Mänd, kes tavaelus metsnikuametit peab, tuli Laiusele otse üle-eestilstelt vigursaagimisvõistlustelt, mis seekord toimusid Jänedal. "Esimene vigursaagimisvõistlus korraldati Jõgevamaa metsameeste Jaak Vaasi ja Kaupo Ilmeti eestvõttel neli aastat tagasi Kassinurmes ning just tänu neile meestele on vigursaagimisest saanud arvestatav kultuurinähtus," ütles Ivo Mänd. Võistlemist sel alal ei pea ta aga siiski mõttekaks.
"Võistu võib saagida kuupi või kera - millimeetrist täpsust taga ajades. Kujusid pole minu meelest aga kuidagi võimalik objektiivselt pingeritta seada, sest suhteliselt tagasihoidlikke saeoskusi nõudnud taies võib olla hoopis mõjuvam kui mõni virtuoosset saekäsitsust nõudev töö. Pealegi kannatavad võistlusel ajalimiidi tõttu nii töö kvaliteet kui ka tehnika. Mulle meeldib rohkem see üritus, mida Toomas Ehrpais suviti Varbolas korraldab: paarkümmend vigursaagijat, kusjuures mitte ainult eestlast ja mitte ainult meest, tulevad kokku ja lihtsalt nokerdavad teha seda, mis meeldib. Vahetatakse kogemusi, laenatakse üksteise saage, uuritakse üksteise stiili - õpihimulisele tegijale on see kui kunstiülikool. Kui ma aga veel kunagi võistlema peaksin minema, siis üksnes vana Družbaga," kinnitas Mänd, kelle "arsenalis" praegu kolm kaasaegset elektri- ja neli bensiinimootoriga saagi.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Palamuse vallas Visustis oli üks tartlane lasknud teeäärsele laoplatsile valmis vedada 34 tm kaseküttepuid. Teisipäeva lõuna ajal märkas üks kohalik elanik, et puuhunnikute juures askeldatakse ja et tegemist on võõrastega. Nägija teadis juhtumisi ka puude omaniku telefoni ja helistas temale. Tartlane omakorda helistas kohe teada saadust Jõgeva politseikorrapidajale. Politseipatrull leidiski juhatatud kohas pealelaaditud puukoorma ja mehe, kes seletas, et talle müüsid selle puukoorma ühed kohalikud mehed. Pea saabuski puukoorma juurde auto puumüüjatega ostjalt raha saama. Politsei pidas sulleritest kaks aktiivsemat kinni, neist üks on varem kohtulikult karistatud tingimisi vabadusekaotusega ja tal on katseaeg. Puukoorma ostjat ei seganud aga sugugi tõsiasi, et kolm purjus puukaupmeest müüsid 34 tm kaske talle tegelikult ainult võileivahinnaga. Temalt küsitud selle koguse eest vaid 500 krooni.
Vargustes ja rüüstamistes kahtlustatakse nelja meest
Tänavu veebruaris avaldas Põltsamaa vallas Väike-Kamaris elav vanem mees, et sisse on murtud tema garaaži ja varastatud tema Žigulilt karburaator. Mullu augustis oli samalt autolt Kamari kooli juures seismise ajal varastatud aku. Uurimise käigus tuli ilmsiks, et autot on rüüstamas käidud ka varem kahel korral, ning lõpuks seegi, et auto oli vahepeal ärandatud. Juurdlusega on jõutud sinnamaale, et selgunud on neli kohalikku noormeest vanuses 17-21 aastat, kes rüüstamas ja vargil käisid. Mingil määral oli asjaga seotud viieski noormees, aga tema osaks oli rohkem juhtunu nägijaks-tunnistajaks olla.
Õnne 13 juhtumis pole röövimisega mingit seost
Mäletatavasti avaldas Põltsamaa bussijaama juures asuva kioski Õnne 13 müüjanna, et kioski sulgemise ajal kella 16.30 paiku röövisid kolm mustlast teda püstolitaolise esemega ähvardades kioskist spordiriietust. Politsei pidas esmaspäeva õhtul kolm müüja kirjeldatud mustlast, kaks meest ja naise, kinni. Kui mustlased olid üle kuulatud, sündmuskohal avanenud pilti ja müüja ütlusi mustlaste antud seletustega võrreldud, võttis juhtunu hoopis teise ilme. Mustlastel kinnipidamisel relva ei olnud ning osutus, et mingit relva polnud neil ka siis, kui nad Põltsamaal käisid. Uurimise käigus on avaldaja ja mustlasnaine oma ütlusi mõnes üksikasjas iga ülekuulamise käigus muutnud, üldpilt on aga, et röövimine aset ei leidnud. Möödunud nädala kolmapäeval Õnne 13 kioskis käinud mustlanna ennustas müüjanna nõusolekul talle tulevikku ja küsis ennustamise eest teatud summa, mis on praegu veel vaieldava suurusega. Müüjannal raha anda polnud ja mustlanna oli nõus võtma pandiks tema mobiiltelefoni. Siis küsinud mustlanna kingitusi
oma lastele. Mõneti vaidlusi tekitavatel asjaoludel valiski mustlanna välja mõned spordiriietuse esemed, mis ta kaasa viis ja mille hinna müüjanna riiete väljavalimise ajal endale üles tähendas. Kui mustlanna oli lahkunud, teatas müüjanna politseisse, et kioskit on röövitud. Müüjanna tegevuse motiiv pole veel lõpuni selge.
Täpsustamist vajavad uurimisel paljud üksikasjad, millest ripub ära, keda ja milles süüdistatakse. Müüjanna peeti kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks kinni, kuna ta andis uurimisel teadvalt valeütlusi. Kas mustlannat saab süüdistada avalikus varguses või kelmuses, selgitab uurimise jätkamine. Mustlanna oskas asja kohta ütelda uurimise väliselt, et tema röövima hakata küll ei julge, kuna kardab kinniminekut. Aga kui ta kusagilt rahakoti leiab, siis arvatavalt ei hakka end selle politseisse viimisega vaevama. Seda ütles tõmmu naine siis, kui oli kuulnud, et temalt röövimisekahtlustus on ära langenud ja teda ei süüdistata selles, mida ta polevat teinud.
Varastatud ketaslõikur tehti rahaks pandimajas
4. juunil varastati Jõgeval ühest töökojast ketaslõikur. Selle nädala esmaspäeval osutus, et tööriista, mis maksis 2600 krooni, pani pihta töömees ise ja tegi selle rahaks pandimajas. Noorepoolne mees polnud aga seadusega pahuksis esimest korda. Teda on varem kohtu alla antud kolmel korral: kord ärandamise, siis röövimise lavastamise jne eest.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada hoovihma. Puhub lääne- ja loodetuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur +13°C ... +17°C.
Reedel on peamiselt sademeteta ilm. Puhub läänekaarte tuul 3-7 m/s. Õhutemperatuur öösel +4°C ... +10°C, päeval +15°C ... +20°C.
Teisipäev, 14. juuni
Jahedus pidurdab taimekasvu ja kahjurite levikut
JAAN LUKAS
Eelkõige küüditati töökaid ja mõtlevaid inimesi
JAAN LUKAS
Jõgeva vallavalitsuse kollektiivile
PEEP LILLEMÄGI,
Jõgeva vallavolikogu liige
KIRJAD
Kommunismi kuritegelikuks kuulutamisest
HIIE-JAANIKA SEPPIUS,
Isamaaliit
JUHTKIRI
Täna kuuskümmend aastat tagasi
14. juuni 2001. a
Ettevõtluse arendamise tugisüsteemidel on kasvuruumi
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal tagastatakse tulumaksu järjest enam
RAIVO SIHVER
AS Cobra Grupp ehitas ainulaadse kasvuhoone
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Kuremaa supelrand ootab suvitajaid
VAIKE KÄOSAAR
Luua Metsanduskool oli Soomes edukas
VEIKO BELIALS
MART ERMANN
Põltsamaa rattaretk väsitas tervislikult
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kännud saeti muinasjututegelasteks
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Vargustes ja rüüstamistes kahtlustatakse nelja meest
Õnne 13 juhtumis pole röövimisega mingit seost
Varastatud ketaslõikur tehti rahaks pandimajas
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja