Vooremaa
Teisipäev, 14. august 2001. a.

Sisukord

Motomatkagurud Jõgevamaal


FIM-Motocamp’ile kogunenud Euroopa motomatkagurud tegid möödunud reedel ringsõidu Jõgevamaal. Lõunapausi peeti Laiuse lossivaremetes. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

"Mis pagana motomehed siin jälle tiirutavad: Jõgevatreff ju alles sai läbi," imestas nii mõnigi möödunud reedel, kui nahkne ja mürisev motokolonn mööda maakonda kihutas. Kuigi osalejate arvu poolest umbes viis korda "vaesem", oli pühapäeval lõppenud FIM-Motocamp tegelikult tunduvalt kaalukam üritus kui nädal varem aset leidnud Jõgevatreff.

Täheühend "FIM" on eestlase ajus eelkõige põhjanaabrite rahaühiku tähisena kinnistunud. Tegelikult on see ka lühend Rahvusvahelise Motospordi Föderatsiooni prantsuskeelsest nimest. See 1904. aastal asutatud organisatsioon edendab motosporti ja kureerib maailma tähtsaimate motovõistluste korraldamist. FIM-Motocamp on üks kolmest iga-aastasest üritusest, mida korraldatakse FIMi mototurismi alakomisjoni egiidi all ja nende koostatud paksu reglemendiraamatu järgi. Jõgevatrefi korraldusmeeskond eesotsas Jõgeva motoklubi presidendi Igor Ellissoniga taotles maineka ürituse korraldusõigust mitu aastat ning tänu Jõgevatrefi heale kuulsusele eesmärk ka saavutati.

Et kokkutulnuid oli Põltsamaa Ühisgümnaasiumi parki püstitatud motolaagris mõnevõrra vähem kui FIM-Motocamp’il tavaliselt - 216 hinge - sellesse ei maksa suhtuda kui läbikukkumisse: seni on see üritus toimunud alati kusagil Kesk- või Lõuna-Euroopas; Põhjamaadki nagu Soome ja Rootsi on veel "valged laigud", endistest Idabloki maadest rääkimata.

"Kui Jõgeva motoklubi esindus poleks möödunudaastasel FIM-Motocamp’il Hispaanias selgitustööd tegemas käinud, siis oleksime Põltsamaal, aiad ja kioskid püsti aetud, ootama jäänudki - mitte keegi poleks tulnud. Neist paarisajastki, kes tulla julgesid, arvasid paljud, et siin ootavad motomatkajat ees mingid suured probleemid, aga leidsid eest tsiviliseeritud riigi ja sõbralikult teede ääres lehvitavad inimesed," ütles Igor Ellisson.


Maastikuga üheks

"Ainsad sekeldused, mis meie rahval siin ette on tulnud, on olnud Läti-Eesti piiril ja tanklates. Valgas on nimelt mitu piiriületuspunkti, ent nagu selgus, saavad inimesed, kes ei ole ei Läti ega ka Eesti kodanikud, piiri ületada ainult ühes neist; tanklates küsitakse aga meile harjumatult raha ette. Ent kumbagi seika ei saa ju eriliseks probleemiks nimetada," ütles FIMi mototurismi komisjoni president Geoff Wilson, kui reede lõuna paiku Laiuse lossivaremetes juttu ajasime.

Reede, teine kokkutulekupäev, oli motorahval nimelt laagrist väljasõidu päev: Põltsamaalt sõideti kolonnis läbi Jõgeva linna Palamusele, kus külastati kihelkonnakoolimuuseumi ja klaasikoda, siis söödi Laiuse lossivaremetes lõunat ning põrutati edasi Mustveesse ja Raja külla Peipsit ja vanausuliste kultuuri kaema.

Geoff Wilson, inglasest energeetikainsener, kes 33 aasta jooksul tsikliga mööda peaaegu kõiki mandreid kolistanud, tuli Eestisse üle Taani ja Rootsi, ent tagasi oli tal plaanis minna läbi Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa. "FIM-Motocamp’il käijad tavaliselt nii teevadki, et panevad kokku pikema puhkusemarsruudi, mis läbib ka motolaagri toimumispaika," ütles Wilson.

FIMi mototurismikomisjoni ühe esindusürituse toimumine Eestis andis tema sõnul paljudele tõuke mitte ainult Eesti, vaid ka postsotsialistlike naaberriikide külastamiseks: Nõukogude Liidu ajal oli see ju nende jaoks raudeesriidega varjatud maailm. "Auto või rongiaknast vaadates näed maailma kui teleekraanilt, mootorrattal sõites oled maastikuga üks - lõhnugi tunned, olgu nad siis meeldivad või natuke vängevõitu," ütles Geoff Wilson.

"Eile tegime näiteks Põltsamaalt väikese väljasõidu ja sattusime Kursi kiriku juurde. Peatselt astus ligi kenasti inglise keelt kõnelev naine, kes osutus kohaliku kirikuõpetaja abikaasaks, ning pärast väikest vestlust kutsus ta meid oma koju lõunasöögile. Autoga reisides poleks ma sellisesse paika ilmselt sattunudki, rääkimata kodusest lõunast hingekarjase peres, mille juurde kuulsin huvitava loo pastoraadi taastamisest, kiriku remontimisest ja Eesti maaelust üldse."


Vaikne laager

Nii Geoff Wilson kui ka mototurismi komisjoni sekretär Maggie Sutton ©veitsist (selles riigis, täpsemalt Genfis asubki FIMi peakorter) ja sama komisjoni soomlasest liige Jarkko Ouaska kiitsid Jõgeva motoklubi tubli töö eest FIM-Motocamp’i ettevalmistamisel. "Kui Nõukogude Liidus oli mootorratas rohkem vaese inimese sõiduriist ja tõeline motokultuur hakkab postsotsialistlikesse maadesse alles jõudma, siis mujal maailmas on see arenenud oma 70 aastat. FIM-Motocamp’il käivad põhiliselt aastakümneid tsikli seljas teid mõõtnud "mototaadid": mina oma 44 eluaastaga jään laagriliste keskmisest vanusest raudselt allapoole," arvas Jarkko Ouaska.

Eks vanus ja kogemused paistnud välja ka sellest, et Põltsamaa motolaager oli võrreldes Jõgevatrefi aegsega äärmiselt vaikne. Erilist mürtsu ei kostnud ka Ranna restorani kandist, kus paiknes laagriliste suur söögi- ja peotelk. Pühapäeval sõitsid Euroopa motomatkagurud (suurimad delegatsioonid olid siin Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja ©veitsist) laiali, kaasas sõnum kogu maailma huvikaaslastele: Eesti on normaalne riik ja siin on mõndagi huvitavat vaadata.

4. augustil Põltsamaal toimunud Motosummerit saab aga näha sel laupäeval kell 17.15 TV3 saates "Stopp!".

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eelmisel nädalal käis vallas "Suomen Kuvalehti" ajakirjanik Risto Lindstetd, kes tundis erilist huvi Võtikvere raamatuküla tegevusest. Sellel neljapäeval teevad Soome TV Melonen uudisteprogrammi tegijad reportaa¾i Liivi ja Kalev Jalasto Linnuse turismitalust.


Tabivere vald

Kolmapäeval alustab vallavolikogu heakorrakomisjon ringsõitu vallas, et selgitada heakorrakonkursil osalenute seast parim. Reedel on Äksis Jõgevamaa omavalitsuste töötajate ja volikogude liikmete suvemängud. Vallasekretär Endla Suvi osaleb 16. ja 17. augustil NarvaJõesuus toimuval EVLS Seltsi Üldkogul.


Saare vald

Neljapäeviti peetakse Koseveskil ehitusalaseid nõupidamisi.


Põltsamaa vald

Lustiveres peeti laupäeval Põltsamaa jõe mänge. Neljapäeval tähistatakse Võisiku hooldekodu 75. aastapäeva. Neljapäeval on Adavere põhikoolis järjekordne ehitusalane nõupidamine.


Põltsamaa linn

Eelmisel nädalal olid neli päeva ühisgümnaasiumi pargis laagris umbes kolmsada üleeuroopalisest motomatkajate kokkutulekust FIM Motocamp 2001 osavõtjat. Eilsest pühapäevani toimub Põltsamaal VII viiuldajate suvekool, kus osaleb ligemale 500 viiuldajat Võrust, Tartust, Viljandist, Jõgevalt ja Põltsamaalt. Eraldi harjutavad Põltsamaa Muusikakooli kammerorkestri mängijad, kes esindavad Eesti muusikakoole järgmisel aastal ©veitsis toimuval festivalil. Pühapäeval, 19. augustil kell 16 algab Põltsamaa kirikus noorte viiuldajate suvekooli kontsert.


Puurmani vald

Pühapäeval korraldatakse kultuurimaja taga pargis lastele ja noortele mõeldud ürituse "Suvi jalgrattaga" VI etapp.


Palamuse vald

Palamuse rahvamajas toimuvad 18. ja 19. augustil Theodor Lutsu filmipäevad. Laupäeval kell 21 on klaasikoja õuel Palamuse näitetrupi etendus "Juudas".


Pala vald

Peipsi ääres Rannal lõppes kooliteatrite üleriigiline suvekool. Assikvere Seltsimaja korraldab laupäeval suvelõpupeo. Palal tähistatakse 20. augustil Eesti taasiseseisvumispäeva. Kell 20 esinevad Pala lauluväljakul Diana Klas ja Jüri Aarma.


Pajusi vald

Vallavanem Heldur Lääne võttis eelmise nädala lõpus vastu Soome turismifirma esindajaid, kes huvitusid uutest turismimarsruutidest. Täna arutab vallavalitsus eelarve täitmist, tormikahjustusi jt küsimusi.


Mustvee linn

Eile arutas linnavolikogu eestseisus selle aasta eelarve täitmist ja seda, kas rekonstrueerida vana haldushoone või on otstarbekam ehitada uus. Samad küsimused on päevakorras reedel toimuval volikogu istungil. Sellel nädalal kohtub linnapea koolide direktoritega, et arutada koolide valmisolekut uueks õppeaastaks.


Kasepää vald

Tihedal lõppes kahenädalane eesti keele õppelaager Narva lastele. Kasepääl jätkub Tapa lastekodu suvelaager.


Jõgeva vald

Nädalavahetusel Kassinurme pargis peetud külapäevad läksid korda. Eile oli pärast suvepuhkust vallavalitsuse esimene istung. Päevakorras oli 20 teemat, arutlusel oli ka tormikahjude hüvitamine. Laiuse Põhikoolis on täna Laiuse Ordulinnuse detailplaneeringu arutelu. Reedel ja laupäeval on Kuremaa pensionärid ja kuultuuriselts Jensel ekskursioonil Ida-Virumaal. Kultuuriseltsi taidlejad annavad Toila lauluväljakul kontserdi.


Jõgeva linn

Jõgeval toimuvad 17. kuni 19. augustini I Eelprofessionaalse Kunsti festival. Jõgeva Kunstikooli ja linna kultuurikeskuse korraldatavatele eelprofessionaalse kunsti päevadele on kutsutud Eesti kõik kunstikoolid. Kolmapäeval vaatab vastuvõtukomisjon üle Jõgeva kultuurikeskuse ehituse. Uueks saanud hoone avatakse 20. augustil. Sellel nädalal toimub Estakaadi tänaval Jõgevamaa päästeteenistuse õppus.



ARVAMUS

Eesti vajab tunnete ja mõistuse tasakaalu

Eesti on endast viimase kümnendiga loonud mulje kui riigist, kus teatakse, kuidas ja kuhu edasi minna, kuidas oma elu korraldada.

Paraku on viimaste kuude sündmused näidanud, et mitmeid meie poliitikuid on haaranud põhjendamatu emotsionaalne vaimustumine ja see saadab ka nende tegusid. Rahvas aga esindab ratsionaalsust ja tervet mõistust ning püüab poliitikuid maa peale tagasi tuua. Tavaarusaam ja muu maailma kogemus eeldaks vastupidist rollijaotust - just rahvas peaks poliitikute tervest mõistusest lähtuvatele otsustele ja tegudele reageerima tunnetega. Meenutagem või hiljutisi massirahutusi Göteborgis ja Genovas. Eestlased on olnud teistsugused, nad on ülima tasakaalukusega välja kannatanud kõik pöördeaegade raskused. Valitsejate õnneks on eesti rahvas olemuselt rahumeelne ega tule oma tundeid tänavale välja valama.

Mitmed poliitikud ja presidendikandidaat professor Tulvistegi usub, et probleem on vaid rahvaga väheses rääkimises ja väheses selgitustöös. Ikka kinnitavad nad pea igas oma avalikus esinemises, et nii eelnevad kui ka praegune valitsus on oma ülesannetega hästi hakkama saanud. Rahvale pole vaid piisavalt selgitatud, miks asjad on just nii, nagu nad on.

Paraku ei suuda viimasel ajal tehtud räpakaid ja avalikke huve eiravaid otsuseid ilusaks rääkida ka kõige osavam ja püüdlikum propagandist. Sest probleem ei ole mitte väheses selgitustöös, vaid tema arvamusega arvestamises. Rahval jagub tervet mõistust, rahvast tuleb kuulda võtta ja usaldada.

Meie poliitikas on liiga palju emotsioone ja liiga vähe ratsionaalsust. Liiga sageli pole eesmärgiks ideede teostamine vaid labane konkurendile ärapanek. Oma elu edendamiseks vajame me märksa rohkem argumenteeritud arutelu, diskussiooni ühiskonnas, mitte arutut õelutsemist ja oma tõdede rahvale pealesurumist. Me ei peaks sünnitama otsuseid, millele rahvas peab terve mõistusega vastu sõdima.

Mõned poliitikud aga näivad arvavat, et rahvas on nõus ükskõik millega: ühistranspordi likvideerimisega maal, kaootilise haldusreformi või raudtee ärastamisega. Me usume, et Eesti on arukas riik. Seetõttu olgu ka otsused arukad. Aga emotsionaalselt on oma valesid otsuseid muidugi raske tunnistada ja seetõttu püütakse ka raudteed erastada iga hinna eest, kasvõi peale makstes. Juba erastamise algus ja hirmkalli nõustaja palkamine viitasid erastajate kasinale eneseusule ja tohutule usule välismaalt raha eest saadavasse tarkusesse.

Ei maksaks ju ükski terve mõistusega talupidaja või tehaseomanik oma rahast 75 miljonit krooni nõustajale, kes soovitab ettevõtte müüa sularahakohvritega sulidele. Üks vale otsus on järgnenud teisele ja nüüdseks on vigu tehtud juba nii palju, et ei leidu kedagi, kes julgeks võtta kogu puntra lahtiarutamise enda peale.

Poliitikuid kannustab ikka veel emotsionaalne soov müüa esimesena mandri-Euroopas riigiraudtee erakätesse. See soov on nii tugev, et on hävitamas ratsionaalset mõtlemist. Siinkohal saab vaid nõustuda Villu Reiljaniga (PM 19.07), kes nendib, et raudtee erastamisel hoolitakse kõige vähem avalikest huvidest. Kui juba karmilt kasumi teenimisele orienteeritud pangad ütlevad erastamistehingust vaatamata ülisoodsatele erastamistingimustele lahti, kartes ilmselt liigsuuri poliitilisi riske, siis oleks aeg ka erastamist takka tõukavatel poliitikutel otsa vaadata rahvale ja reaalsele olukorrale.

Pimesi raha välismaistele nõustajatele loopimise ja sealt igaks elujuhtumiks lahenduste otsimise aeg peaks juba ammu möödas olema. USA endine president Harry Truman on öelnud, et presidentki peab teadma, millal ta lõpetab nõuannete kuulamise. Vastutust otsuste õigsuse eest ei saa panna ka kõige kallimale nõustajale. Seetõttu peaksime otsuste langetamisel märksa enam uskuma endasse, oma tervesse mõistusesse.

Tänases riigijuhtimises on taunimisväärselt palju subjektiivsust. Rahvas ootab poliitikutelt arukaid kavasid, mitte eneseteostust iga hinna eest. Keegi asub viltpliiatsiga Eestimaa kaardile jooni vedama ja eesti rahvas peab kohe uskuma, et on alanud kauaoodatud ja hädavajalik haldusreform. Rahvas aga sõdib millegipärast vastu. Loomulikult, sest isegi nõukogude võim jättis 700-aastased linnad alles. Rahvas mäletab veel, kuidas looduselt ei pidanud armuande ootama vaid tuli ta inimest teenima panna.

Rahvas hoiab oma kultuuripärandit, ta ei mõista neid, kes ei austa eelnenud aastasadade jooksul loodut. Kuid kui kord on klammerdutud kaardijoonistamisse, on sellest emotsionaalselt raske loobuda. Nii ähmastuvadki haldusreformi tegelikud eesmärgid ning ratsionaalset arutelu asendab jonn.

Paljudel spordialadel antakse sportlasele mitu katset. Mõni tabab pakku kohe esimesel katsel, teine aga saab korraliku tulemuse kirja viimasel sooritusel. Eestile ei ole oluliste küsimuste otsustamiseks mitut katset antud. Seepärast peab riiki juhtides üheksa korda mõõtma ja üks kord lõikama, mitte ummisjalu rajale tormama, teadmata, mis alaga tegemist on. Närviline tõmblemine, soov teha iga hinna eest midagigi, eestlastele ei sobi.

Nii Saksamaa kui Soome maksid II Maailmasõja järel võitjatele, eeskätt aga Nõukogude Liidule suuri sõjakahjutasusid. See sundis nii riiki kui elanikke tohutule kokkuhoiule, sest kahjutasud otsustati ära maksta enne tähtaega. Ometi õpiti sellest palju, sest iga penn oli arvel ja iga kulutust tuli hoolega kaaluda.

Oleme samuti nõukogude okupatsiooni tõttu rängalt kannatanud, ent paljude meelest elame juba kui rikas araabia naftamaa. Ometi peame tunnistama, et heaoluühiskonnast lahutab meid veel pikk samm ja ühiskonna hüvanguks kulutatavaid kroone on vähem kui unistusi. Seetõttu peaks meie riik kaaluma väga põhjalikult iga otsustuse tagajärgi ning esiisade kombel igat senti enne kulutamist peos veeretama.

Eesti on just nii tugev, kui tugev on tema kõige väetim kodanik. Iga terve mõistusega tallinlane, tartlane või pärnakas ütleb, et Kagu-Eestisse on teid ja ühistransporti vaja ning Ruhnule püsivat laeva- või lennuühendust. Kui me tahame rajada tervet Eestit, peab hoolitsust jätkuma kõigile. Seda nõuab rahva terve mõistus.

Elu emotsioonideta pole elamist väärt. Ka valitsemisel on olulised nii tunded kui aru. Riiki juhtides vajame aga emotsioonide ja mõistuse tasakaalu.

TOOMAS SAVI,

presidendikandidaat


Euroopa Liiduga ühinemist peavad Eestile kasulikuks nii ühinemise pooldajad kui vastased

Euroopa Liiduga ühinemist peavad Eestile kasulikuks nii ühinemise pooldajad kui ka vastased, näitas Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (RASI) analüüs.

"Avaliku arvamuse küsitluse analüüs näitab, et inimesed tegelikult nõustuvad sellega, et EL kiirendab arengut, annab tugevama välise julgeoleku jne. Tädi Maalile ei ole vaja enam selgitada, et EL on Eestile kokkuvõttes kasulik, sest ta teab seda isegi," ütles RASI direktor Raivo Vetik.

Kuna ELiga liitumine mõjub inimeste arvates Eestile tervikuna ja ka nendele endile pigem hästi, siis tuleb Vetiku sõnul kasvanud euroskeptitsismi põhjusi otsida laiematest ühiskondlikest protsessidest.

"Esiteks on liitu suhtumine lahutamatult seotud arvamusega võimukandjatest," ütles Vetik. RASI analüüs osutas, et ELi pooldajad usaldavad eranditult kõiki Eesti institutsioone enam kui euroskeptikud, kusjuures ELi erapooletult suhtuvad paigutuvad nende kahe rühma vahele.

Teine euroskeptitsismi põhjus on RASI hinnangul viimase aastakümne üldise edu eest makstud kõrge sotsiaalne hind. "Mitmed uuringu tulemused annavad tunnistust sellest, et ELiga ühinemise vastu on eelkõige need sotsiaalsed rühmad, kellel on tänases Eestis kõige raskem toime tulla," märkis Vetik.

Enim on ELi vastaseid pensionäride hulgas, mida seletab osalt muidugi vanemate inimeste üldine umbusk kõigi uuenduste suhtes. Ka töötud ja kodused on keskmisest sagedamini ELiga ühinemise vastu. "ELi vastane on kõige tõenäolisemalt vaene, vanemaealine, väheharitud ja maal elav inimene," seisab RASI analüüsi kokkuvõttes.

Kolmandaks on euroskeptitsism valdav inimeste seas, kelle huvi ja teadmised Euroopa Liidust on väga napid. ES Turuuuringute ASi poolt tänavu juunis läbiviidud küsitluses ei teadnud viiest vastajast neli ELi liikmete arvu, üle poole vastajatest ei teadnud ELi eesistujamaad ega Euroopa Komisjoni asukohalinna. "Mida rohkem on inimestel teadmisi Euroopa Liidust, seda suurem on toetus liitumisele," tõdes Raivo Vetik.

TPÜ RASI


JUHTKIRI

Politsei kaitseks

Viimasel ajal tundub, et politseinikud muud ei teegi, kui tõmbavad omal nina täis ning kukuvad siis ametiautoga ringi kimama. Kusjuures iga sellise kohta, kes avarii teha oskab või mingil muul moel vahele jääb, tuleb kindlasti vähemalt kümme purjutajat, kes terve nahaga pääsevad. Kuidas kodanikud ülemused ees, nõnda muud kabajantsikud järel: purjuspäi roolikeerutamine poleksi enam nagu mingi kuritegu. Ja kui kinni peetakse ja puhuda kästakse, on hea irvitada ka: las inspektorihärra puhub kõigepealt ise, et näha, kas alkomeeter ikka töökorras...

Kui Ivan Oravat uskuda, olid Pätsu ajal politseinikud nagu karud. Praegu, paraku, tuleb leppida tõsiasjaga, et politseinikud on inimesed meie hulgast koos kõigi oma tugevate ja nõrkade külgedega. Tähendab ju politseitöö pidevat kokkupuutumist ühiskonna põhjakihi – huligaanide, joodikute, narkomaanide, korruptantide, petiste, varaste ja muu sellisega. Kui ikka igapäevatöö põhisisuks on tegelemine inimloomuse kõige vastikumate väljendusvormidega, kannatab paratamatult kas psüühika või sotsiaalne adekvaatsus. Siit omakorda aga viib vaid üks samm võimuliialdustesse, käegalöömisesse ja alkoholismi.

Joomine on probleem, millest pelgalt administratiivsete meetmetega pole isegi kõige vägevamad ülemused suutnud jagu saada. Sestap ole ka mingit kasu nõudmistest mõni inspektor, prefekt, politseidirektor või siseminister viivitamatult erru saata. Hoopis tagajärjekam oleks moodustada midagi Anonüümsete Politseinikute taolist. Kui politseinikel oleks koht, kuhu kord nädalas väljalülitatud vilkuritega politseiautodes kohale sõita, koos teed juua ja oma muredest rääkida, isiklike läbielamuste varal kogemusi omandanud tugiisikutelt abi saada ning omasuguste toetamisest ka ise rõõmu tunda, paraneks kindlasti nii politsei sisekliima kui ka politseinike käitumine avalikkuse ees. Pealekäratamine, palgahoovad ja muud administratiivsed trikid on end politseitöö kvaliteedi tõstmise koha pealt ilmselt juba ammendanud.

14. august 2001. a



MAJANDUS

Põllumajandusloendus on lõppenud

15.-29.juuli loenduspäevade vältel loendati kokku 12 404 maavaldust, neist 4687 tegutsevat, 833 mittetegutsevat ja 6884 kodumajapidamist.

Jõgevamaa loendustöötajad on oma töö lõpetanud. Meie maakonnas järelküsitlust ei toimunud. 9. augustil jõudsid maakonna 121 täidetud loenduslehtedega portfelli statistikaameti arhiiviriiulitele, samuti 22 loendajate juhendaja ja 4 ringkonnajuhi aruandevorme sisaldavad portfellid. Algab andmetöötlus ja hiljemalt üheksakümnendal päeval järelküsitluse lõppemisest arvates (lõppes 13. augustil) avaldab Statistikaamet esialgsed loenduse kokkuvõtted. Loendustulemused statistiliste tabelitena avaldab statistikaamet kahe aasta jooksul pärast loendusperioodi lõppemist. Põllumajandusloenduse seaduse kohaselt avaldatakse ja edastatakse loendustulemusi ainult sellisel kujul, mis välistab majapidamise ja kodumajapidamise otsese või kaudse identifitseerimise.

Jõgevamaa omavalitsuste poolt koostatud loendusobjektide nimekirjas oli algselt 12 974 kirjet, neist 4600 tegutsevat majapidamist (maavaldus 1 hektar ja suurem, toodavad põllumajandussaadusi), 874 mittetegutsevat majapidamist (ei kasuta loendusmomendi 15. juuli kell 00.00 seisuga põllumajandusmaad, ei kasvata midagi ka oma tarbeks, omand ainult metsamaa) ja 7500 kodumajapidamist (maad vähem kui 1 hektar, põllumajandussaadusi kasvatatakse ainult oma tarbeks).

7.-13. juulini toimunud eelringkäigu ajal täpsustasid loendajad algset nimekirja, loendama mindi 12 367 kirjet, neist vastavalt 4607 tegutsevat majapidamist, 754 mittetegutsevat ja 7006 kodumajapidamist.

Et loenduse algnimekirja koostamine välitöid ette ei näinud, siis oli vaatamata täpsustustele ikkagi nimekirja jäänud loendamisele mittekuuluvaid objekte (korteri-ja majaaluseid maid, garaa¾ibokse), samuti olid raskesti leitavad valdajad, kelle maa asub teistes maakondades, ent viimase sissekirjutuse järgselt pidanuks nad elama Jõgeva maakonnas. Toimus ka liikumisi objekti liigiti, näiteks oli majapidamise valdaja kas osa maad rendile andnud või endale juurde rentinud, nii võis esialgselt tegutseva majapidamisena kirjeldatud objekt vastavalt metoodikale kuuluda loendamisele kui kodumajapidamine ja vastupidi - algselt kodumajapidamisena kirjeldatud valdaja kasutas koos rendile võetud maaga 1 hektar ja suuremat maavaldust, tootis põllumajandussaadusi ja loendati kui tegutsev majapidamine.

Loendus selgitas välja tegelikku kasutust. Arvuliselt on Jõgevamaa loendustulemused head: algnimekirja objektide arvust loendati 95,6%; eelringkäigujärgsest täpsustatud nimekirjast 100,3%. Tegutsevate majapidamiste suur arv on Jõgevamaale kui põllumajanduslikule maakonnale iseloomulik - enamus peresid kasvatab vähemalt oma tarbeks. Kasvava tööpuudusega ja vabariigis madalaima keskmise brutokuupalgaga (2001. a I kvartalis 3422) Jõgeva maakonnas ongi põlluharimine tihti see ainus elatusallikas.

Põllumajandusloendus andis Jõgevamaal ajutist tööd 147le inimesele. Suur tänu kõigile loendustöötajatele, kes raskele loendusele ja ilmastikule vaatamata pühendunult tööd tegid, olid aktiivsed ettetulnud probleeme lahendama ja koostöövalmid. Täname ka Jõgevamaa elanikkonda, kelle asjaliku ja mõistva suhtumise läbi loendusse ja loendustöötajatesse saab täna öelda: loendus läks korda. Loendus on lõppenud.

LIIVI AAS,

Statistikaameti peaspetsialist


Jõgeva raudteejaama ümbrus võtab teise ilme

Aastaid porimülkana tuntud Jõgeva raudteejaama veoste peale- ja mahalaadimise kohad on võtnud teise ilme. Raudteevagunite tühjendamisest tekkinud prahi ja mudakiht on ära veetud ja killustik asemele toodud.

Ainult AS Forestex on oma territooriumi korrastamata jätnud. Eile lubas firma Jõgeva osakonna juht Lauri Kärmas linnapea Ants Pajule, et nad teevad oma territooriumi 20ndaks augustiks korda.

Peale ASi Forestex on linnapea Ants Paju sõnul teised operaatorid nagu AS LEMEKS MT ja AS Kurista Mets oma territooriumi korda teinud. ASil Jõgeva Viljahoidla on oma raudteeharu.

12. aprillil toimus Jõgeva linnavalitsuses nõupidamine, kus peale operaatorfirmade osalesid ka AS Eesti Raudtee juhid nagu Tanel Saue, Nikolai Luik, Mart Koll, Mati Nuut ja Jõgeva jaamaülem ning hilisem piirkonna liiklusrevident Helmut Schasmin. Päevakorras oli kaks küsimust: Tapa-Tartu raudteeharu kapitaalremont ja Jõgeva raudteejaama ümbruse korrastamine.

Ants Paju sõnul on raudteed remondi käigus turvalisemaks tehtud. Välisilme on muutunud ja kogu magistraali ulatuses on raudtee kõrvale rajatud sõidetav tee. Remondibrigaadid saavad takistusteta raudtee juurde sõita.

Helmut Schasmini kinnitusel on täielikult korda tehtud Pedja-Jõgeva, Jõgeva-Kaarepere ning Jõgeva jaama peatee. Eile varahommikul alustati kapitaalremondiga Vägeva-Pedja vahelisel lõigul.


Mülgas jääb minevikku

"Aprillis oli eesmärgiks AS Eesti Raudtee juhtkonna juuresolekul kõnelda Jõgeva jaamas tegutsevate operaatoritega alates ASst Jõgeva Viljahoidla kuni ASni Imavere Saeveski. Viimase äriplaan on rajatud sisseveetavale palgile. Selle võtab Jõgeva jaamast maha AS Kurista Mets. Tema osutab ASle Imavere Saeveski teenust," rääkis Ants Paju. Ta jätkas: "Puiduga tegelevad firmad suplesid nii öelda jalgade hargnemiskohani pori sees ja tassisid muda linna teedele. Mul jäid meelde Eesti Raudtee nõuniku Mart Kolli sõnad, kui arvate, et see on AS Eesti Raudtee töökultuur, siis eksite. Tegemist on raudteel opereerivate firmade töökultuuriga".

Aprillikuusel nõupidamisel pandi paika ka aastate jooksul kogunenud prahi ja muda äravedamise ning territooriumi koristamise tähtaeg, selleks oli 1. juuli. Kuna Jõgeva jaam oli Ants Paju andmetel ka vagunite puhastamise kohaks, siis oli prahti kogunenud küllaltki palju.

"Koristamisega hakkasime pihta juba maikuus. Seda prahti oli ikka üksjagu. Suur vaevanägija oli tootmisdirektor Indrek Piir," teatas AS Kurista Mets juhataja Einar Ilm. Linnapea andmetel on oma territooriumid korda teinud ASle Imavere Saeveski teenust osutav firma AS Kurista Mets. "Tänusõnad tuleb öelda nende juhile Einar Ilmale. Esimesest hetkest alates on linnavalitsusel tekkinud selle firmaga mõistev suhtumine. Olin heas mõttes jahmunud kui nägin kaks nädalat tagasi meest, kes pühkis territooriumi harjaga. Ei oleks kevadel sellest isegi und näha osanud," kostis linnapea Ants Paju.

Kaks ülejäänut, AS Forestex ja AS LEMEKS MT ei pidanud aga linnapea andmetel aprillikuust jutuajamist millekski. Nad jätsid lihtsalt oma töö tegemata.

Esimesel augustil toimus linnapea Ants Paju eestvedamisel Jõgeva Raudteejaama ülema kohusetäitja Kristiina Kirsi juuresolekul uus jutuajamine. Kohal oli Margus Pottari ASst LEMEKS MT. Puudus ASi Forestex esindaja. Uueks tähtajaks määrati 10. august.

"Meil oli ASga LEMEKS MT ka ka varem sellest juttu. Ümbruse koristamine on ikka nende huvides. Nad lubasid 10ks augustiks territooriumi puhtaks teha ja tegid ka", lausus Kristiina Kirss.

Eile helistas linnapea Ants Paju ajakirjaniku juuresolekul AS Forestex esindaja Lauri Kärmasele ja ütles: "Vaata, kui ilusad majapidamised on teiselpool teed. Sul on ikka sitahunnik. Teed 20 ndaks augustiks Eesti taasiseseisvuse 10ndaks aastapäevaks oma territooriumi korda? Siis läksid tankid ja läks ka pask," usutles Ants Paju. See kuupäev jäigi uueks tähtajaks.


Asotsiaalide maja põletatakse maha

Jõgeva bussijaama kõrval asuv puumajaga krunt kuulub ASle Favora. Detailplaneeringu järgi pidi sinna ehitatama bensiinijaam ja uus ootepaviljon. Aeg tõi plaanidesse muudatusi ja AS Favora kaotas antud maa-ala suhtes igasuguse huvi. Mahajäetud maja hõivasid asotsiaalid, kes hoone ka korra põlema panid. Majast sai räämas nurk Jõgeva linnas.

Seitsmendal augustil viibisid AS Favora esindajad Aivo Pärn ja teised, Jõgeva linnavalitsuses. Jõuti kokkuleppele, et piirkond tehakse korda. "Eilseks oli Jõgevamaa Päästeteenistusega tehtud leping, et ajavahemikul 14.-16. augustini viib päästeamet seal läbi õppuse ja hütt läheb tuleroaks. Platsi koristab OÜ Market Transport," sõnas linnapea Ants Paju.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

SEX: Kes sellest kõigest aru saab

On ju nii, et kui vaatad ümbrust ja muid inimesi, saad maailmast ühe pildi, meediat jälgides saad mõnevõrra teistsuguse või ka väga sarnase. Ja lõpuks tuleb keegi tarkpea ja teatab, kogu see eelnev teadmine on jama, et tema ütleb, kuidas tegelikult asjad on. Täiesti skiso situatsioon.

Vaatad ümberringi. Jutud liiguvad, kes käib kellega või millega. Ja enamgi. Justkui käiks üks pidev siblimine ja liigutamine. Tundub, nagu oleksid ise õudselt ajast maha jäänud, memmekas ja luuser. Vaju häbi pärast maa alla.

Jube. Igasugustest massiinfokandjatest loed ka, et jah... 13-aastased sünnitajad, 14-aastaselt õige aeg alustada lõbusat elu. Kui ei, siis sa pole normaalne (või on nii, et massiteabe kaudu peaks igal pool üks lasteseks käima aga ise ei näe seda kusagil).

Mine hulluks. Tundub, et oled alaarenenud. Hea, kui tuleb keegi, kes ütleb, et eelnev on pelgalt pettekujutelm, ole ja oled normaalne inimene. Nii liiga vara alustanuid kui ka hiljaksjäävaid on vähe. Kiirustada pole kuhugi.

Või mõnele poisile räägivad osad sookaaslased, et kõik see inimkonna teine pool on ... sellised. Noh, kergesti kättesaadavad, müüdavad ja ostetavad. Vaatad mitmeid erinevaid ajakirju jms. Jaa jaa, võibki tekkida selline ettekujutus. Ja vastav suhtumine. Mis võib tuua kaasa palju jamasid nii enesele kui teistele. Või vaatad, et tegelikult on asi palju raskem, naissugu on nagu kivisse raiutud või piprast tehtud. Targutaja võib öelda, et inimsuhted väga keerulised pähklid ja feminiinne pool pole sugugi lihtsam, pigem täiesti vastupidi. Neid tillist tõmmata ju ei saa.

Või siis vastaspoolelt vaadatuna. Emad, tädid ja kes kõik veel hirmutavad nooremaid sooõdesid, et mehed on lausa püsti saatanad ise. Kurjad ja kiimalised, parem oleks neist eemale hoida ja kauge kaarega mööda käia.

Kui natuke üldisemalt elu jälgida, võibki selline mulje jääda. Aga kui järele mõelda, siis tuleb arvesse võtta, et nagu naised jälgivad riidemoodi, on meespool kinni ühiskonnas "hinnas" olevate pooside jäljendamisega. Kui ühiskonnas on populaarne mingi paha maneer, siis seda nad ka kipuvad imiteerima, kuigi sisimas ei pruugi nad seda heaks üldse kiita.

Meedia kütab üles meelsust, et moraal ja eetika pole enam tähtsad, anna aga hagu, naudi värki. Kuniks elu. Ja tundub, nagu kõik su ümber järgivad seda. Poleks nagu süümekaid või muud sellist kunagi leiutatudki. Tee mida tahad, kõigist ja kõigest hoolimata. Paljud tavalised inimesed justkui näivad seda mõtet jagavat.

Võiks siiski mainida, et tegemist on puhta kommertsiga, kuna eetikavaba mentaliteet on tarbimisele soodne. Muidu kehtivad kõik inimsuhtelised reeglid nagu vanasti, muidugi koos teatud reservatsioonidega.

Samamoodi võib tunduda, et saa või ära saa hakkama mingi seksialase "vägiteoga" ja oled kohe kuulus (ja rikas). Ole Soomes mingi pornonäitleja (Bellanova), luba võtta ritta 300 meest (Sell) või bussi riistaga vedada (Palumäe), 100le "head teha" (Võru Max). Rahvas elaks ka nagu kaasa. Võiks mainida, et ega tobe Kroonika ja ükskõik mida müüv SL Õhtuleht pole veel kogu maailm.

Tegelikult ei maksa eriti meediat ja mingeid "trende" tähele panna. Elage ja mõelge ise.

TARK NOORMEES


REPORTAA®

Kaubahallis tehti pidu

Kaheksandama augustikuu päeva hommikul ei osanud vist keegi kahtlustada, et meie Jõgeva Kaubahallis, mis on kogu oma eksistentsi ajal silma paistnud range ja minimalistliku interjööri ja industriaalkubistliku eksterjööriga, võib korraldada midagi sellist, mis arvestades igapäevast hallust mõjub lausa enneolematuna. Kaubahall korraldas omaenda sünnipäeva puhul avalikud pidustused.

Mul on siiamaani meeles Kaubahalli avamine seitse aastat tagasi. Siis oli see vahest kõige suurem ühte koondatud kaubanduskompleks Jõgeval. Enne avamist tungles uste ees meeletu rahvamass. Üks ruudulise särgiga tegelane, ise näost punane ja parasjagu närvis, üritas rahvast kõigest väest eemale peletada. Mis aga täiesti tulutu ettevõtmine oli.

Kui uksed lõpuks avati läks mölluks. Naljakas oli vaadata, kuidas suure rahvahulgaga harjumata müüjad närviliselt inimmassidest üleujutatud osakondi sulgesid, üritamatagi kedagi sealjuures teenindada.

Seitse aastat tagasi oli nii. Seitse aastat hiljem polnud Kaubahalli välisilmes suurt midagi muutunud. Uste juures nägi vaid eriti tähelepanelik värvilistele plarakatele kirjutatud silti KAUBAHALL 7. Ja kõik. Mina märkasin seda alles pärast, välja tulles.

Sees torkasid sünnipäevakaunistused kohe silma. Kes ei märganud, oli ilmselt värvipime. Mõlemad korrused olid ütlemata originaalselt ja esteetiliselt kaunistatud tuimalt üht ja sama punast tooni õhupallikimpudega. Meeletu ilu ja kunstimeel oli siin mängus olnud.

Kuivõrd iga suurema ja avaliku tralliga kaasnevad ka nn "üllatused", asusin neid meeleheitlikult otsima. Igapäevaste kirvehindade seas hakkas silma vaid Saku Originaal, mis oli sünnipäeva puhul odavamaks tehtud. Keegi tähelepanelik seletas veel, et teisel korrusel olla ka midagi alla hinnatud. Mingid saapad vist.

Oleksin ehk juba lahkunud, kui mitte poleks Kaubahalli sisemusse saabunud laadakoomik Raimo Aas. Keegi arvas, et rahvale seda meest küll ei näidata, et pidu tuleb omadele, aga võta näpust. Ühes hr. Aasaga tulid veel paar meest ja asusid sisetrepile ajaleheputka kõrvale üles sättima hääle võimendamise asju. Umbes tunniajase sättimise järel olid kõlarid kenasti paigas ja makimuusika võis hakata lahkesti kuulajate kõrvu paitama. Naljakas, aga muu lääguse kõrvale lasti ka näiteks Kosmikuid, kuid see oli vaid pisike tõrvatilk meepotis, mis sugugi ei seganud.

Ja siis tuligi Karlssoniks kehastunud Aas. Rääkis sünnipäevast, üllatushindadest, hei hopstist ja tutvustas muuhulgas oma kaaslast Pipi vend Poput. Müügisaalis kihutas ringi mingi triibuline peletis silmaterad niidi otsas rippumas ja sinna-tänna tilbendamas. Sellisega võiks väga vabalt öösiti lapsi hirmutada. Päevavalges mõjus ta lihtsalt tobedalt.

Enamvähem sellega kogu jämm piirduski. Kahju, sest oleks nii suure asutuse sünnipäeva puhul midagi enamat oodanud. Näiteks linnapea rahvusromantismist nõretavat kõnet… või rahvasaadik Reiljani mälestusi sellest, kuidas ikka TEMA nodi kokku ajas… või rahvatantsu või tuletõrjehäiret või ükskõik mida. Toimunud esitus jäi aga igas mõttes lahjaks. Nii ei jäänudki ostjatel muud üle, kui paar minutit tuimalt jõllitada vatravat ja "nalja" viskavat Aasa, teha oma soovitud ost ning vaikselt minema kobida.

VALE-DMITRI


Moenädal Jõgeval

Maakonnakeskuse austava nimetuse omanik peaks muuhulgas täitma ka maakonna moepealinna rolli. Jõgeva polnud aga kahjuks juba pikka aega oma tiitlit kuidagi õigustanud. Trendipuudus pitsitas tänavatel jalutades kõri ja takistas hingamist, elanikke haaras üha süvenev ärevus, linnavalitsus valmistas ette dokumente kriisiolukorra välja kuulutamiseks...

Siis äkki läks ent lahti. Mis? Tundub, et moenädal:

LAUPÄEV, 4. august

Nahksetes ürpides trendijumalad tormasid tsiklite seljas läbi kesklinna. Rahvas teeäärtes vaatas ammulisui, hingas sisse hullutavat mootoriaroomi ja tundis, et teatud puudus nagu ei pitsitagi enam kõri nii hirmsasti.

PÜHAPÄEV, 5. august

Nagu eilsest veel vähe oleks – Jõgeva tuntud avaliku elu tegelane kaevas aias maad, endal jalas Calvin Kleini dirty denimi kollektsioonist pärinevad teksased. Õnneks sai prominent aru, et tema kodulinna jaoks on säärane trendiohtrus praeguses staadiumis veel liig mis liig, ning loobus esmaspäeval tööle minnes mainitud jalavarjudest ontlike viigipükste kasuks.

Kuluaarides muide sahistatakse, nagu oleks tegemist olnud siiski täiesti tavaliste aiatöödes määrdunud vanade teksadega. Pahatahtlikke leidub ju alati..

ESMASPÄEV, 6. august

Piki Aia tänavat kulges telliskivikarva kabriolett, s.t. sõiduk, mida Jõgeval haruharva näha saab. Juht heitis vasakule ja paremale trenditeadlikke pilke, mis näisid ütlevat: "Kes näeb, see vaadaku, kes ei, oodaku järgmist "päikesevarjutust" ".

TEISIPÄEV, 7. august

Asi edenes veelgi – kodanik A. N. Oli kusagilt välja uurinud, et perejuuksurid ja arvutid on ühed seitsmest uuema aja moodsast leiutisest, ning nõudis Lea Perejuuksuris omale arvuti abil moodsa soengu kujundamist.

KOLMAPÄEV, 8. august

Õigemini küll kolmapäeva ööl vastu neljapäeva. Möll ja rahvamass. Kesklinnas oli mingil kummalisel põhjusel nii palju inimesi nagu tavaliselt kolme päeva peale kokku. Justkui mõni moodne kihava ööeluga suurlinn kohe!

NELJAPÄEV, 9. august

Kella kaheteistkümneks polnud enam üheski R-kioskis ühtki korralikku moeajakirja (nt. Vogue‘i vms) saada. Ainuvõimalik järeldus: Jõgeva elanikud on muutunud niivõrd moeteadlikeks, et haaravad neid lausa lennult. Pahatahtlikumad miskipärast küll väidavad, et meie linnas Vogue‘i vms kunagi müüdud polegi...

REEDE, 10. august

Kaubahalli venivates ostujärjekordades võis täheldada läbi aegade massiliseimat pangakaartide maksevahendeina kasutamist. Paberrahaga sabas seisvad kliendid avaldasid aeganõudvate protseduuride vastu valjuhäälset protesti, olid aga sellest hoolimata trendi diktaadile alluma sunnitud. Ja läbi kesklinna kihutasid taas nahksetes ürpides tsiklimehed – moenädala lõpp oligi käes.

Tahaks igatahes loota, et säärane traditsioon saaks korduma igal aastal. Et oleks nädal, mil moevoolud kogu maailmast Jõgevale koonduvad. Ning et Vogue lõpuks müüki pandaks!

MOE GURU


Uus larp Tibaris

Teistkordselt sel suvel korraldas ulmekirjanik Maniakkide Tänav rollimängu. Üritus sai teoks 4. augustil Kassinurmes Tibari talus.

Hoolimata osalejate vähesusest toimus üritus, kuigi ilm läks vahepeal viletsaks, igati õnnestunult. Ürituse videopildi peale salvestamise eest hoolitses Dmitri Vale. Väsinud mängureile ulualust ja söömakraami jagas Tiit Prii.

Seekord oli ManT kõvasti reegleid korrigeerinud ning asi oli hulga loogilisem ja mõistetavam. Erinevalt eelmisest mängust, kus võitis kas üks või teine pool, tuli nüüd igal mängijal ise endale punkte koguda ning võitjaks tuli parima punktisumma kogunud mängur. Hilisõhtuse paduvihmani kestnud mängu võitis ülekaalukalt Helbe Karukäpp. Üritus läks igati korda ning toimub kindlasti ka järgmisel korral.

VALE-DMITRI


Kaubahallis tehakse ostjatele tünga

Läks kord üks inimene kaubahalli. Pitsapõhjasid ostma, mille hind kuskil viie ja poole krooni juures olema peaks. Kassas aga teatasid targad aparaadid pitsapõhjade hinnaks 19.50. Inimene oli tähelepanelik ja kukkus lärmama. Õige hind otsiti üles ja asi sai paika. Vähemalt inimene lootis nii. Aga mõne päeva möödudes tehti talle sama tootega täpselt samasugune tüng.

Paneb imestama Kaubahalli suhtumine. Kas ostja peab see oinas olema, kes kõik vead kenasti välja kannatab? Ning esimese vea korral ei pandud hinnakoode õigeks, vaid lasti rõõmsalt vanas vaimus edasi. Küll nad raisad kõik kinni maksavad, meie saame raha, asi on seega korras.

Petta saanud inimene ei hakanud küll kuhugi kaugemale kaebama, ent on selge, et AS Rahahimu ja AS Pettus on Kaubahallis oma filiaalid avanud.

VALE-DMITRI



SPORT

Kolm sumokat Põltsamaalt

Põltsamaa noormehed Tõnis Sulg ja Gert Krabbi on tänavu kevadel ja suvel võitnud medaleid erinevatel rahvusvahelistel võistlustel sumomaadluses. Nende treeneriks on Indrek Kohv, kes kaks aastat tagasi võitis Eesti koondise koosseisus Tokios toimunud MMvõistlustel hõbemedali.

Homme sõidavad Tõnis ja Gert Jaapanisse juuniorite meistrivõistlustele. Indrek Kohvi ootavad aga Jaapanis ees Akido maailmamängud, kus proovitakse jõudu spordialadel, mida ei ole olümpiamängudel. Kõik kolm maadlejat on Jõgeva Raskejõustikuklubi Ramm liikmed.

Tänavuse aasta algul tuli MMvõistluste hõbedamees Indrek Kohv Põltsamaa ühisgümnaasiumisse sumomaadlusest rääkima. Et enda kogemusi edasi anda ja ühtlasi leida endale treeningupartnereid, pakkus ta võimalust hakata treenima uusi sumomaadlejaid. Kaks spordihuvilist kooliõpilast Tõnis Sulg ja Gert Krabbi otsustasidki sumomaadlusega tegelema hakata. Koos Indrek Kohviga asuti treenima Põltsamaa spordihoones.

"Olen oma võimeid proovinud erinevatel spordialadel: jalgpallis, võrkpallis, samuti kreekarooma maadluses. Nüüd siis tekkis soov ka sumovõtted selgeks õppida. Esimeseks maadluspartneriks oli Indrek Kohv, kes algul nii minust kui ka Gerdist jagu sai. Praegu aga on kord tugevam tema, kord aga meie," rääkis 1983. aastal sündinud Tõnis Sulg, kes võistleb kehakaalus 100 kilogrammi. Gert

maadleb aga kuni 75 kilogrammi kaalukategoorias.

"Põltsamaal on sumomaadlusega tegelemiseks soodsad tingimused ning spordielu soosib ka linnavalitsus eesotsas linnapea Margi Einaga," laususid sumopoisid.


Hea algus Eestis

Peagi jõudis Tõnise ja Gerdi jaoks kätte ka esimene tõsisem katsumus. Märtsi lõpus toimusid Vinnis Eesti meistrivõistlused. Nii enda kui kaasvõistlejate üllatuseks võitsid mõlemad Põltsamaa sumokad oma kehakaalus kuldmedalid. "Enne võistlusi tegin neile selgeks olulisemad sumotõed. Eelkõige rõhutasin vajadust pöörata tähelepanu õigele kehahoiakule, sest sumomaadluses ei tohi lihtsalt niisama püsti seista. Sumomaadlus põhineb kiirel mõtlemisel ning ühtlasi ka kavalusel," ütles Indrek Kohv.

Seejärel osalesid Tõnis ja Gert mai lõpus T¹ehhis, kus võistlesid maadlejad erinevatest Euroopa riikidest. Huvitavaks kokkusattumuseks osutus asjaolu, et sellel rahvusvahelisel turniiril selgitasid esikoha kaks põltsamaalast Gert Krabbi ja Priit Paju, kus ikkagi Gert esikoha pälvis.

Absoluutkaalus pälvis Gert teise koha. Tõnis, kes samuti oma kaalus kulla võitis, sai jagu endast märksa raskemast T¹ehhi maadlejast. "Sumomaadluses on väga oluline psühholoogiline moment. Kahe maadleja kohtumine algab rituaaliga, kus teineteisele silma vaadatakse," ütles Tõnis.


Saksamaal ja Ungaris

Juunis proovisid Gert ja Tõnis oma võimeid Saksamaal Euroopa juuniorite meistrivõistlustel, kus mõlemad teise koha said. "Eesmärgiks oli mõistagi esikoht," laususid poisid.

Ka juulikuu möödus Põltsamaa sumokatele võistluspinges. Ungaris lahtistel võistlustel, mis osavõtjate arvu poolest on Euroopa juuniorite meistrivõistlustest suurem, võitsid mõlemad noormehed pronksmedalid. Meeskondlikult toodi aga Eestile sellelt võistluselt koos Priit Pajuga esikoht. "Ungaris võis kogeda tõeliselt julma sumomaadlust, sest kõik osalejad tahtsid võita. Mis puutub t¹ehhidesse ja venelastesse, siis nemad võistlevad ühesuguse slaaviliku temperamendiga. Jaapani sumokad on aga rahulikud ja kindlameelsed ning oskavad vältida lollusi," rääkisid Tõnis ja Gert.


Ees ootab Jaapan

"Jaapani sumomaadlejate elu kulgeb üldiselt selliselt, et nad treenivad, söövad ja magavad ja nii otsast peale. Nad tarbivad jõukogumiseks ka ühte valget pulbrit. Olen seda pulbrit, mis maitselt meenutas pesupulbrit, ka ise proovinud. Tavaarusaamade kohaselt kaaluvad sumomaadlejad vähemalt 150 või 200 kilogrammi. Eesti tuntumatest sumomaadlejatest on tõelised raskekaallased Jüri Uustalu ja jõgevamaalane Madis Õunapuu. Mina, Gert ja Tõnis tõestame aga, et sumomaadluses võib ka märksa madalama kehakaaluga suuri tegusid teha," lausus Indrek Kohv.

Põltsamaa sumomaadlejaid ootab sel nädalal taas sõit Jaapanisse. Tõnis Sulg ja Gert Krabbi sõidavad Jaapanisse juuniorite maailmameistrivõistlustele, Indrek Kohv aga Akido maailmamängudele.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Peale kuuajalist pausi jätkati Eesti meistrivõistlustega III liigas. Põltsamaa "Sport" sai koduväljakul suure 8 : 2 võidu "Põlva Lootuse" üle. Maakonna meistrivõistlustel sai 2 võitu Põltsamaa valla "Tervis" alistas 4 : 2 esimeses ringis kõik mängud võitnud Tabivere ja 5 : 4 Põltsamaa linnameeskonna.

***

Võrtsjärve ääres Vaiblas lasteaedalgkooli "Tõruke" sportlik-kasvatuslikus suvelaagris oli ka sel aastal oodatud sündmuseks laagripere kohtumised lastevanematega noolte täpsusvisetes, petankis, rahvaste-, võrk- ja jalgpallis. Kahel esimesel korral sai võidurõõmu tunda laagrirahvas, pallimängudes aga emad-isad, kusjuures rahvaste ja võrkpallis võitsid lastevanemad napimalt napilt.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Õlgedega üle lahe

Eesti õllekultuuri edusammud on tänu igasugustele õllesummeritele ja õlletelkidele olnud silmnähtavad. Õlekunst on edenenud väiksemalt ja vaiksemalt, see-eest võime jõgevamaalastena uhked olla selle üle, et "õlehaigust" peamiselt just siitkandist, Laiuselt levitatakse.

Möödunud kolmapäevast reedeni kestnud neljandatest Laiuse õlepäevadest ehk täpsemalt õlgehistöö õppepäevadest võttis osa 36 inimest - enamasti õpetajad, ringijuhid või lasteaiakasvatajad. Tööoskusi jagasid neile Laiuse Põhikooli õletoa käsitööringi juhendaja Aime Lang ja tema assistent Sirje Õispuu. Tänavu keskenduti põhiliselt õlest karbi valmistamisele, ent kel aega jäi, proovis ka muud nipet-näpet.

Tiiu Uku, Kuremaa kandi muusikaõpetajast taluperenaine, prooviski parasjagu seda "nipet-näpet" ehk pintslit meenutavat õlgkaunistust teha, kui allakirjutanu neljapäeva õhtul Laiuse Põhikooli saalis õleõppurite toimetamisi kaemas käis.

"Tulin stressi maandama," ütles Tiiu Uku muiates. Küsimusele, kas õletöö siis sedamoodi mõjub ka, vastas, et raudselt. See haaravat nii jäägitult, et kõik segav ununeb. Kuigi Tiiu talu jääb Laiuselt mõnusa rattasõidu kaugusele, ei hakanud ta ööseks koju väntama, vaid eelistas koos teiste "õlehulludega" poole ööni töö kallal pusida ja varahommikul samaga jätkata.


Hea "hullus"

Tõepoolest: hulluse moodi võis see välja näha küll, kui viimased enne magama ei raatsinud minna kui umbes pool kaks (öökorter oli õnneks samas hoones!) ja kell viis hommikul olid esimesed jälle töölaudade taga. Aga eks igaüks tahtnud kolmest õppepäevast ju maksimumi võtta ning peale Laiuse õlemeistrite oli kursuslastel palju õppida ka üksteiselt: nii mõnigi neist on õlekunsti juba mitu aastat harrastanud. Sadala Põhikooli käsitööõpetaja Ludmilla Lukas on näiteks osalenud kõigil Laiuse õlepäevadel. Saadud oskused lubavad õpilasi appi võttes kogu koolimaja jõuludeks ja ülestõusmispühadeks kenasti ja looduslähedaselt ära kaunistada.

"Õletööd tegema panen need, kel programmijärgne hindetöö tehtud ja kes ise huvi ka tunneb," ütles Ludmilla Lukas.

Lääne-Virumaal asuva Vaeküla kooli ringijuht Maie Tali ja tema kaks kaaslast olid Laiusel õleõppuriteks teist korda. "Tavaliselt õpetan nii Sõmeru valla huviringis kui ka Vaeküla koolis korvipunumist, ent selleks tööks kipub materjali nappima. Õlge saab ikka kätte: kui talunikult kenasti küsida, siis ta seda mõnda peotäit ei keela," ütles Maie Tali. "Vaeküla kooli õpilaste puhul võib õletööd käsitleda ka teraapiana: seal õpivad vaimupuudega lapsed,

kelle peenmotoorika arendamine eriti oluline."


Üheksa meistrit

Kõige kaugemad õppurid tulid Laiuse õlepäevadele kogunisti Helsingist. Anna-Liisa Laitinen ja Helena Ponkala teadsid siia tulla sellepärast, et Toivola kool, kus nad õpetajatena töötavad, on Siimustis asuva Kiigemetsa kooli sõpruskool ning koos Kiigemetsa õpetajate ja ringijuhtidega on Helsingis oma oskusi edasi andmas käinud ka Aime Lang.

"Meie küll ei tea, et Helsingis kusagil õletööd õppida saaks, Soome maapiirkodades ehk tõesti," ütles Anna-Liisa Laitinen. Küsimusele, kuidas nad suures linnas ennast materjaliga varustada mõtlevad, vastasid soomlannad, et Aime Lang lubanud neile paraja portsu ettevalmistatud õlgi kaasa anda. Juhul, kui toll nende pagasi vastu huvi tundma juhtus, võisid ametnikud küll üllatunud olla, leides, et keegi odava õlle asemel õlgi üle lahe tassib.

Möödunudaastastel õle päevadel juurutati tava, et kolmel aastal õletarkust kogunud lüüakse pidulikult õlemeistriks: kaheksa naist - just nii palju tiitli väärilisi tookord oli - said pähe lopsakad kaerapärjad ning andsid viljavihu ees põlvitades vande. Seekord sai kolmeaastane õlepäevade staa¾ täis vaid ühel õppuril: Tartumaa Nõo Põhikooli õpetajal Tiiu Rosenbergil, kes siis neljapäeva õhtul õlemeistriks löödigi. Reedel enne õlepäevade lõpetamist vaadati tööd üle ja selgitati välja kõige kvaliteetsem töö ning kõige kunstipärasemalt kaunistatud karp.

"Nii mina kui õpilased oleme tänulikud Laiuse kooli direktorile Arvo Sakjasele ja majandusjuhatajale Urmas Birgile, et nad meil siin seda prahist tööd teha lubavad ning meid korraldusküsimustes aitavad," ütles Aime Lang.

RIINA MÄGI


Ärandajad sõitsid kummuli

Eelmise neljapäeva varahommikul teatati häirekeskusesse, et Tabivere-Maarja maanteel on auto kraavis ja inimesed viga saanud.

Kiirabi toimetas 20aastase Urmase haiglasse. Hommikul helistas politseisse üks talunik, et tema koduõuelt Tabivere vallas Kärksi külas on kadunud Volkswagen Golf. Selgus, et ärandatud auto oligi sama Volkswagen Golf, mille juurde kutsuti öösel kiirabi ja politsei.

Selgus, et Tabivere valla elanikud Vitali (sündinud 1984. a.), Urmas (1981) ja Alger (1981) olid ühes talus vägijooki pruukinud ning neil tuli öösel tahtmine minna seitsme kilomeetri kaugusele Tabivere alevikku. Lähedusest leiti lukustamata ustega auto, millel süütevõtigi ees. Sellega sõideti Tabiverre, kuid tagasiteel läks juhilubadeta Urmase juhitud auto kraavi kummuli. Peaga läbi akna paiskunud Alger jäi auto ja maapinna vahele. Kaaslased suutsid auto ohtlikust kalduolekust välja lükata. Urmas kartis Algeri elu pärast ning helistas hädaabi numbrile, kuid enne kiirabi saabumist jõudsid Alger ja Vitali sündmuskohalt juba jalga lasta.

Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja Ülo Pärna sõnul on Vitali suhtes prefektuuris kriminaalasi, kus teda süüdistatakse kolmes mullu ja tunamullu sooritatud varguses ja ühes huligaansuses, mis on sooritatud isikute grupi poolt. Kolm autoärandajat on süüdistatavana üle kuulatud ning mehed on oma süüd ka tunnistanud.

"V"


POLITSEIKROONIKA

Murti sisse garaa¾i ja ärandati auto

Ööl vastu laupäeva murti Jõgeval sisse Tellissaare garaa¾ikooperatiiviühte boksi ukseluku lõhkumise teel ja ärandati seal seisnud musta värvi sõiduauto Mazda 626 registrinumbriga 639 TDM. Auto uksed olid lukustatud ja ärandaja oli lõhkunud auto

kättesaamiseks juhipoolse ukseklaasi.


Varastatud koera kättesaamiseks tuli korraldada läbiotsimine

Pühapäeva õhtupoolikul kuue paiku avaldas üks Tabivere perenaine konstaablile, et temalt on varastatud iiri punane setter tõugu koer, kelle väärtuseks on 2500 krooni. Koera perenaine sai ka teada, kus koer olla võib, õigemini, kes võib tõenäoliselt koera vargusega seotud olla. Selgus, et koer on viidud Tartusse, aga varguses kahtlustatava isiku korterisse Fortuuna tänaval ei koera omanikku ega konstaablit sisse ei lastud. Majaelanikelt sai konstaabel teada, et varguses kahtlustatav naine on siiski kodus ja teda oli mõni ajavahemik tagasi nähtud ka otsitava koeraga. Konstaablil tuli koera kättesaamiseks ette võtta läbiotsimine, millest ta teavitas samas kohe ka telefonitsi prokuröri. Konstaablil õnnestus kahtlustatava korteri uks lahti muukida. Korteriomanik salgas tegu, koera korteris ei olnud ning korteriperenaine kippus konstaablile kallale, kriimustas teda ja korra hammustas käest. Varguses kahtlustatav tuli toimetada arestimajja. Seejärel nõustus aga naine varastatud koera kätte andma. Koer leiti naise tuttavate juurest Veeriku tänavalt.


Autoärandaja tegi autoga avarii ja sai raskelt vigastada

Pühapäeva hommikul teatati Jõgeva päästeametist, et kella 5.20 ajal on toimunud liiklusõnnetus Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 40,9. kilomeetril, veidi maad Painküla sillast Tartu poole. Tartu suunas sõitnud Volvo 440 oli vasakus kurvis kaotanud juhitavuse, paiskunud vasakule teelt välja ja rullunud üle katuse. Autot juhtinud purjus ja juhiloata Indrek (1978) Kassinurmest oli õnnetuses saanud raskelt vigastada, toimetati Jõgeva haiglasse ja sealt edasi Tartusse. Auto kuulus Jõgeva valla Kassinurme külas elunevale Rolandile. Õhtul oli tema juures veidi napsitatud ja kui auto omanik ja tema vend olid puhkama heitnud, siis pärast kolme hommikupoole ööd, oli külas viibinud Indrek auto ärandanud, kusagil Jõgeva kandis ära käinud ja tagasiteel ärandatud autoga ta kraavi sõitiski.


Purjutamine tõi kaasa palju tüli

Pühapäeva keskpäeval kaheteistkümne aegu teatati Puurmanist, et Jaan (1964) Tammiku külast tülitab seal purjuspäi üht 1970.a. sündinud naisterahvast, olevat "nuga näidanud" ja sundivat teda endaga koos jooma. Mõne aja möödudes helistati Jaani kohta, et ta juba koju jõudnud, seal naisele kallale kippuvat, perega tüli norivat ja karjuvat, et paneb maja põlema. Politseipatrull toimetas Jaani politseisse end välja magama. Jaan oli juba laupäeva õhtul baaris olnud ja väidetavalt "öö otsa võtnud". Tüli abikaasaga oligi alguse saanud baaris käimisest, kus tekkis purjuspäi asjast valesti arusaamise pinnal tüli, mis arenes edasi tüliks kodus ja ühe tuttava naisega Puurmanis, kuhu Jaan oli kodust tagasi läinud. Jaani süüdistatakse pisihuligaansuses.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Päeval on muutliku pilvisusega ilm, õhtupoolikul võib sadada vihma. Puhub lõunakaarte tuul kiirusega 4-10 m/s. Sooja on 19-23 kraadi.

Kolmapäeval on muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, ilm on peamiselt sademeteta. Puhuvad edela- ja lõunatuul 4-10 m/s. Sooja on öösel 10-16, päeval 19-25 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 14. august 2001. a.

Motomatkagurud Jõgevamaal

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Eesti vajab tunnete ja mõistuse tasakaalu

TOOMAS SAVI,

presidendikandidaat


Euroopa Liiduga ühinemist peavad Eestile kasulikuks nii ühinemise pooldajad kui vastased

TPÜ RASI


JUHTKIRI

Politsei kaitseks

14. august 2001. a



MAJANDUS

Põllumajandusloendus on lõppenud

LIIVI AAS,

Statistikaameti peaspetsialist


Jõgeva raudteejaama ümbrus võtab teise ilme

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

SEX: Kes sellest kõigest aru saab

TARK NOORMEES


REPORTAA®

Kaubahallis tehti pidu

VALE-DMITRI


Moenädal Jõgeval

MOE GURU


Uus larp Tibaris

VALE-DMITRI


Kaubahallis tehakse ostjatele tünga

VALE-DMITRI



SPORT

Kolm sumokat Põltsamaalt

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Õlgedega üle lahe

RIINA MÄGI


Ärandajad sõitsid kummuli

"V"


POLITSEIKROONIKA

Murti sisse garaa¾i ja ärandati auto

Varastatud koera kättesaamiseks tuli korraldada läbiotsimine

Autoärandaja tegi autoga avarii ja sai raskelt vigastada

Purjutamine tõi kaasa palju tüli

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade