Vooremaa
Neljapäev, 15. märts 2001. a.
Sisukord
Haldusreform võib muuta omavalitsused linnakeskseteks


"Kui Tabivere vald ühineb Tartu vallaga, peaks mõtlema, kuhu rajada vallakeskus," ütles Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Nüüdseks hakkab mõneti selginema, milliseks võiks kujuneda praeguse Jõgevamaa kaart pärast haldusreformi. Haldusmuudatuste käigus on oodata ka mõnede praeguste Jõgevamaa piirkondade ühinemist Tartumaa omavalitsustega.

Jõgevamaale võib haldusreformi tagajärjel jääda kolm või viis omavalitsusüksust. Kolme omavalitsuse korral moodustuksid suured omavalitsused Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee piirkonna baasil. Mustvee omavalitsusega ühineks sel juhul ka Lohusuu vald Ida-Virumaalt. Võimalikud viis omavalitsust oleksid aga ühinenud Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald koos osa Pajusi vallaga, Jõgeva linn ja Jõgeva vald koos osa Pajusi vallaga, Torma vald, mis hõlmaks osa Saare vallast, Palamuse vald, mis hõlmaks osa Saare vallast, ning Mustvee omavalitsus, kuhu kuuluks Kasepää vald, osa

Saare vallast ja Lohusuu vald. Tabivere vald ühineks Tartu vallaga.


Viljandi maavanem ihaldab Põltsamaad

Jõgeva maavanem Margus Oro rääkis esmaspäeval haldusreformist siseministeeriumi ekspertgrupi ja haldusprobleemidega tegeleva komisjoniga. "Rääkisin sellest, mis võib haldusreformi läbiviimise Jõgevamaal keeruliseks muuta. Nendeks asjaoludeks on piir Venemaaga, asjaolu, et omavalitsuste haldusreformiga kaasneb paratamatult ka reform maakonna tasandil, ning meie maakonnas asuvate piirkonnakeskuste ja valdade oluline erinevus," teatas Oro Vooremaale.

Teisipäeval toimus aga Margus Oro, Tartu maavanema Jaan Õunapuu ja Viljandi maavanema Helir-Valdor Seederi haldusreformi teemaline kohtumine. "Viljandi maavanem rääkis kavatsusest suurendada Viljandimaa piire Põltsamaa piirkonna arvel. Maavanemad ei saa seda küsimust aga otsustada. Muutused maakonna piiride osas otsustab vabariigi valitsus ning maakondade olemasolu Riigikogu. Põltsamaa piirkonnale, mis asub Tallinna-Tartu maantee ümbruses, ei tooks liitumine Viljandimaaga midagi olulist kaasa. Tartu maavanema Jaan Õunapuuga oli arutlusel Tabivere, Pala ja Puurmani valla tulevik. Jaan Õunapuu toetas varianti, et juhul, kui kavatsetakse moodustada omavalitsus, mis koosneks Puurmani, Laeva ja Tähtvere vallast, peaks Puurmani orienteeruma Põltsamaa piirkonnale, sest võimalik vallakeskus Ilmatsalu jääks Puurmanist kaugele," ütles Oro.

Margus Oro arvates tuleks haldusreformi läbiviimisel arvestada ka möödunud aasta oktoobris korraldatud EMORi küsitlust, kust selgus, millised on tõmbekeskused kolmeteistkümne Jõgevamaa omavalitsuse elanike jaoks.


Oht ääremaastumiseks

Tabivere vallas korraldati eelmise aasta augustis rahvaküsitlus, kus valimisealised elanikud avaldasid arvamust omavalitsuse tuleviku suhtes. Esmajärjekorras eelistati valla alles jäämist ka pärast haldusreformi. Juhul, kui selline variant mõeldamatuks osutub, pooldati Tabivere valla ühinemist Tartu vallaga. "Ka mina pean sellist liitumist üsna mõistlikuks lahenduseks. Ühinemise tagajärjel muutuks piirkond linnalähedasemaks, mistõttu võib oodata suuremat maksutulude laekumist. Kodanike parema teenindamise huvides oleks tarvis põhjalikult kaaluda, millises paigas võiks olla tulevase valla keskus," ütles Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp.

"Kõneaineks on olnud omavalitsusüksuse moodustamine, mis koosneks praegusest Tabivere, Tartu ja Vara vallast. Nii suure territooriumi haldamine muutuks aga keeruliseks. Liiga suures omavalitsuses pole eeldusi ühtse kultuuritausta tekkimiseks, kuid samas tekib oht mitme paiga ääremaastumiseks. Leian sedagi, et omavalitsuste ühinemine osutub võrdlemisi tulutuks, kui liituvad majanduslikult nõrgad vallad," arutles ta.


Tavakodanike huvid tagaplaanil

Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul võib haldusreformil olla nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. "Praegu pole kahjuks selge, missuguseid funktsioone tulevased omavalitsused täitma hakkavad, mis raskendabki sageli otsustamist haldusreformi küsimustes," märkis ta.

"Suure Põltsamaa valla moodustamine ei tohiks aga meie piirkonna inimeste igapäevaelu ja liikumisvõimalusi keerulisemaks muuta. Põltsamaa valla elanikud käivad praegugi asju ajamas põhiliselt Põltsamaa linnas. Mõningaid muudatusi võib haldusreform kaasa tuua Pajusi valla elanikele. Nendel on praegugi tihedad sidemed Põltsamaa linnaga, kus kasutatakse teenuseid erinevatest valdkondadest. Kuna Pisisaares on vaid algkool, käivad Pajusi valla lapsed alates põhikooliklassidest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis," rääkis Tõnson.

Haldusreformi ettevalmistamist ja tagajärgi vaagis ka Pajusi vallavolikogu esimees Lembit Paal. "Pajusi rahvas käib tõesti sageli Põltsamaal. Mulle tundub aga, et praegu on lahti mõtestamata haldusreformi sisuline külg tavakodanike vaatevinklist. Uued omavalitsusüksused muutuvad paratamatult linnakesksemaks ning on karta, et eelkõige linnadesse laekuvad ka riiklikud investeeringud. Arvatavasti jääb maainimeste osakaal nõrgaks ka tulevastes volikogudes."

JAAN LUKAS



ARVAMUS

Kas kolm või viis omavalitsusüksust?

Jõgevamaa tulevase haldusterritoriaalse struktuuri suhtes on esitatud kaks põhilist varianti: kolm ja viis omavalitsusüksust.

Maakonna lääne ja keskosas on asi selge. Seal domineerib kaks tugevat keskust - Põltsamaa ja Jõgeva. Esimene neist on juba 13. sajandist tuntud majandus-, kultuuri- ja halduskeskus. Põltsamaal on 16. sajandil lühemat aega olnud kogu Liivimaa pealinn ning seal anti 18. sajandil välja esimene eestikeelne ajakiri. Kuigi linn sai viimases suures sõjas tugevasti kannatada (purustati 70% majadest), hakkas elanike arv peagi kasvama. Veel paari-kolme aastakümne eest elas Põltsamaal tuhatkond inimest rohkem kui Jõgeval.

Tapa-Tartu raudteeliini avamine 1876 pani aluse Jõgeva alevikule, mis võttis peagi Põhjasõjas purustatud Laiuselt üle tihedalt asustatud põllumajanduspiirkonna keskuse rolli. 1919 anti asulale alevi ja 1938 linna õigused. Jõgeva uus tõus algas 1949, mil temast sai esmakordselt maakonnakeskus.

Tänapäeval elab Jõgeval ligi 6500 inimest. Põltsamaa elanike arv (4830) moodustab umbes 75% Jõgeva omast. Mõlema linna mõjupiirkonnad on selgepiirilised ja võrdlemisi tihedasti asutatud.

Maa-asulate hulgas on rahvarohkeid alevikke ja külasid nagu näiteks Siimusti (850 elanikku), Jõgeva (630) ja Kuremaa alevik (490) Jõgeva vallas ning Võisiku (560), Lustivere (490) ja Esku küla (470) Põltsamaa vallas.

Jõgeva linnas ja vallas elab kokku üle 11 900 inimese, Põltsamaa mõjupiirkond - linn ja vald ning Pajusi vald - hõlmab 11 160 elanikku. Kui Jõgeva halduspiirkonnaga liitub ka Saduküla kant, ületab tulevase omavalitsusüksuse elanike arv 12 000. Ülejäänud ehk valdav osa Puurmanist soovib ühineda Laeva vallaga, moodustamaks koos veel mõnede Tartu maakonna aladega ajalooliselt ja talitluslikult põhjendatud haldusüksuse.

Kehvemate loodusoludega ja hõredama rahvastikuga ida- ja kagupoolses osas selliseid tugevaid keskusi pole. Suurimad on 1743 elanikuga (rahvaloenduse andmed) Mustvee linn (27% Jõgeva elanike arvust), ligi 1200 elanikuga Tabivere, 630 elanikuga Palamuse ja 610 elanikuga Torma alevik.

Mustvee otsesesse mõjupiirkonda jääb Kasepää (suurim asula ligi 490 elanikuga Raja küla) ja Lohusuu vald (suurim asula ligi 440 elanikuga Lohusuu alevik), kus kokku elab umbes 4060 inimest. Mustvee lähedal teederistil asub Torma alevik, pikka aega (alates 13. sajandist) haldusfunktsioone kandnud vana kultuurikeskus. Tänapäevases Torma vallas elab küll vaid umbes 2400 inimest, kuid Avinurme vallaga (taas)liitumise suhtes kokkuleppele jõudmisel saaks elanike arvuks 4000. Kuigi siinkirjutajal puuduvad täpsemad andmed, tekib kuri kahtlus, et selliseid läbirääkimisi pole peetud ning liitumise võimalust arvestatatud.

Suhteliselt vähe rahvast (umbes 2540) elab ka Palamuse vallas. 13. sajandist tuntud Palamuse on tähtis liiklussõlm Vooremaa südamikus, kust hargnevad teed viies suunas. Probleemne on Palamuse idanaaber, kahe valla liitmisel moodustatud Saare vald, mille erinevad osad tõmbuvad eri suundadesse, Halliku piirkond nt Pala suunas. Pala valla kuulumine Jõgevamaase on vastukarva, sest selle põhiosa moodustab koos Alatskiviga ajaloolise terviku. Mustvee suunas tõmbub vaid Pala valla äärmine põhjaserv. Tabivere vald oma rahvarohke keskusega on selgelt Tartu mõjupiirkonnas.

Mis selle piirkonnaga - jättes vaatlusest välja Pala ja Tabivere - üldse peale hakata? Kui arvestada seda, et puudub ühtne talitluslik terviklikkus, peaks siia jätma kolm omavalitsusüksust: Mustvee, Torma ja Palamuse. Kuid vaadelgem veelkord ainukese linnalise keskuse Mustvee arengu kogemusi ja võimalusi ning otsustagem siis.

Mustvee esialgne kasv on seotud vene asukate siirdumisega Torma kihelkonna peaaegu inimtühjale Peipsi kaldaribale 17. saj lõpul ja 18. saj alguses. Nii tekkis tiheda hoonestusega tänavküla, kuhu pärast talupoegade vabastamist hakkas 19. sajandil koonduma ka eestlasi. Kalurite, köögiviljakasvatajate, käsitööliste ja kaupmeeste Mustvee sai 1869 valla õigused. 20. sajandi alguseks oli temast kujunenud oluline veeteede keskus ja laadakoht, kus elas juba 3500 inimest. 1921 anti Mustveele alevi ja 1938 linna õigused. Aastail 1926-1968 oli käigus kitsarööpmeline Mustvee-Sonda raudteeliin, mida mööda veeti puitu ja ka reisijaid. 1934 elas Mustvees 2841 inimest. Teise maailmasõja ajal, eriti 1944, purustati väikelinnast 70%. Sõjajärgseist aastaist olid parimad 1950-1959, mil Mustveed arendati rajoonikeskusena ning siia tuli maalt uusi elanikke. Saamaks ühendust Tapa-Tartu-Pihkva raudteele, kavandati esialgu isegi Mustvee-Jõgeva haruliini (39 km) ehitamist. Rajoonikeskuseks olemise ajal kasvas Mustvee elanike arv ning tihenesid sidemed põllumajandusliku tagamaaga. Aastal 1959 loendati Mustvees 2237 elanikku. Pärast haldusfunktsioonide lõppemist säilitas Mustvee veel mõneks ajaks oma tähtsuse teeninduskeskusena ning tema elanike arv esialgu isegi pisut kasvas, moodustades 1965. aastal 2280 hinge. Tegutses ka Lohusuu-Avinurme piirkonda hõlmanud Mustvee tarbijate kooperatiiv, rajati trikootööstus. Seoses teede õgvendamisega tõusis Mustvee tähtsus liiklussõlmena. Pärast otsese Tartu-suunalise maantee rajamist 1960 lühenes Mustvee ja Tartu vahemaa 72 kilomeetrilt 60 kilomeetrini.

Tänapäeval Jõgeva ja Ida-Virumaa piiril asetsev Mustvee on aga pensionäride linnake, sest töökohtade vähesus on ajanud noored suurematesse keskustesse. Olukorra parandamiseks peaks rakendama nii majanduslikke kui ka halduslikke meetmeid. Aga milliseid? Trükisõnast on selgunud, et kohalik juhtkond loodab saada asulale piirilinna staatuse ning rahvusvahelise sadama, kust väljuksid laevad Pihkvasse ja Oudova uude sadamasse. Selgusetuks jäävad aga sadama ülesanded ja põhilised veosed. Mida näiteks pakub järve idakaldale, Oudovast lõunasse Euroopa rahaga rajatud uus sadam? Kardan, et piirilinna staatust niisama lihtsalt ei anta, sest puuduvad arenenud linnalised elualad.

Ja veel üks aspekt. Mustvee ja selle ümbruse elanike sissetulekud on napid, kuid elu üldiselt rahulik ja turvaline. Piirilinna staatus võib küll töökohtade arvu suurendada, kuid samal ajal luua ka narkootikumide ja aidsi leviku ohtu.

Soodustamaks piirkonna ühtlasemat arengut vanades ajaloolistes keskustes ja nende lähikonnas, pooldab siinkirjutaja kolme omavalitsusüksuse loomist ida- ja kagupoolsel Jõgevamaal. Kui aga siiski otsustatakse luua suur omavalitsusüksus keskusega Mustvees, peaks töötama välja üksikasjaliku keskuse arendamise kava ning otsima mitmelt poolt - ka EUst - selle rahastamise võimalusi. Suure haldusüksuse moodustamisel ei tohiks praegu kehtivaid maakonnapiire pidada pühadeks ning uus üksus peaks hõlmama kõik vana Kirde-Tartumaa osad, Lohusuule lisaks ka Avinurme. Mustvee viimaste aastakümnete allakäigu põhjuste hulgas on ka tema tagamaa lõhestatus maakonnapiiriga. Viimane on tõmmatud teatavasti kohe Mustvee külje alt.

OTT KURS


KIRJAD

Küsimuste esitamine on rangelt keelatud

Sa oled ühistu liige ja oled ühistu peakoosolekul teinud ettepaneku: võtta päevakorda punkt elamuühistule kinnitatud maa korterite juurde erastamise otsus vastu võtta. Koosoleku juhtaja teeb ettepaneku sellist otsust mitte teha. Otsustatakse maad mitte võtta. Sa ei tohi küsida, miks maad oma korteri juurde ei taheta, sest koosoleku juhataja (seekord hr Katt) käratab: "Suu kinni!" või: "Ole vait!" jne. Sul on koosolekule esitatud avaldus. Avaldus jäetakse rahuldamata. Sa ei tohi küsida, miks. Juhatuse esimees pr

Luga lubab kutsuda politsei, kes omakorda kutsuks kirurgi, kes su suu kinni õmbleks.

Jõgeva Tähe 14 majarahvas pidas 26. veebruaril oma säästudega ehitatud majas üldkoosolekut. Rahval oli ammusest ajast plaanis moodustada korteriühistut. Juhatusel eesotsas ärikas Lillega olid teised plaanid, mida aga teised ühistu liikmed ei osanud ära arvata. Sekka lõi oma suure võimu ja koolivendadega prokurör M. Luga. Tema oli juba ammu korteriühistu lihtsalt ära keelanud. Nende kohta, kes hr Katti ei valinud, näägutas ta pidevalt: "Nojah, sina juba ei hääleta." Vanakestele, kes sõnakuulelikult kätt tõstsid, teatas hr Katt: "Korteriühistut meie ei tee."

Ühistu liikmed pöördusid Vooremaa poole, et härrad Lill, Katt ja proua Luga seletaksid rahvale ära, miks korteriühistu majarahvale kahjulik on. Pr Luga hakkas hämama, et temale niisuguse küsimuse esitamine riivavat tema au ja väärikust.

Miks ikka elamuühistu on parem kui korteriühistu ja kellele parem?

INGA MÖLL


Selgituseks

Laupäeval, 10. märtsil ilmunud Vooremaas (nr 28) on kahel korral juttu kultuurikeskuse lõpuni ehitamisest ja laenuvõtmisest. Mõlemal juhul on sõnumites väike eksitav viga. Esmalt esileheküljel, pealkirja all "Jõgeva linn sai eelarve" on kirjutatud, et linnavolinike seas tekitas küsimusi plaan võtta 7 miljonit krooni laenu kultuurikeskuse renoveerimise lõpetamiseks....

Kolmandal leheküljel "Sünnipäevapidu, töine ja probleemidega", et AS Tartu Ehitus võiks kultuurikeskuse renoveerimist rahumeeli jätkata: kaks miljonit riigieelarve raha on jälle olemas. Sellest sõnumist jääb mulje, et kahest miljonist piisab kultuurikeskuse valmimiseks.

Pidasin vajalikuks pisut selgitada kujunenud olukorda.

1. ASiga Tartu Ehitus allkirjastatud kultuurikeskuse renoveerimise kalendergraafikus ja finantseerimise vajadustes on kirjas, et kultuurikeskuses töö lõpetatakse k.a juuli lõpuks ning selleks kulub 6 945 640 krooni.

2. K.a riigieelarve rea peale jäi lõpuks kultuuriministee-riumi poolt üks miljon ja Isamaa reservist üks miljon. 27. veebruaril jõudis Jõgevale teade, et objekti rahastamiseks lubatud vahendid on eraldatud III-IV kvartalis. Siis ei oleks võimalik olnud objekti lõpetada sellel aastal.

3. Volikogu istungile teiseks lugemiseks esitatud eelarves seisis sees laen 7 miljonit krooni. Sellest on viis miljonit mõeldud kultuurikeskuse lõpetamiseks ja kaks miljonit Eesti Väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmis osalemiseks. Jõgeva linna osalus on 2 miljonit, rahvusvaheline toetus on projekti ülejäänud osa finantseerimine. 13. aprillil täpsustatakse ASiga ENTEC Jõgeva linnas teostatavate tööde ja objektide mahud.

Mõlemad summad on sihitusega. Neid kasutatakse tööde teostamise järgselt. Esialgsete läbirääkimiste tulemuseks on teade, et intress on 8,6% tagasimakstavalt summalt.

4. Kasutaks juhust ja lohutaks 8. märtsil Vooremaas kirjutanud murelikku valla kodanikku, et linn justkui enne ühinemist vallaga võtab aina laenu, et siis jagada tagasimaksmist süütu valla maksumaksjaga.

Seni võetud laenude ja võetava laenu maksegraafik oli lisatud eelarve II lugemisel volikogu liikmetele. Sellest võib selgelt välja lugeda, et k.a peame tagasi maksma 2932,2 tuhat krooni. Kahel järgneval aastal on tagasimakstavad summad vastavalt 3834,9 ja 2624,4 tuhat krooni. Laenude tagasimaksmine lõpeb 2006. aastal.

Julgen loota, et kui haldusterritoriaalne reform oma arengus nõnda kaugele jõuab, et kaks omavalitsust leivad ühte kappi panevad, siis kultuurikeskus pakub nagu ikka meelelahutust ja osalemise võimalusi kogu piirkonnale nagu Kuremaa ujulagi. Siis jääb valitud volikogul veel küllaga peamurdmist, kuidas leida meie piirkonnale vastuvõetav haridusprogramm, sotsiaalteenus, kuidas organiseerida transport, et lapsed kooli ja täiskasvanud liikuma saaks, kuidas luua soodumus töökohtade loomiseks jne.

Nii näiteks vajame valla volikogu, valitsuse ja elanike arvamusi haigla saatuse otsustamisel, tänavakaubanduse välja arendamisel jne.

Siin jääb ainult soovida tulemuslikku koostööd.

ANTS PAJU,

linnapea


JUHTKIRI

Kas maakonna vaikne hääbumine?

Eesti uus haldusjaotus tahab läbi ajada praegusest tunduvalt väiksema arvu omavalitsustega. Niigi vaeses väikeses riigis ei pääse nõrgukesed omavalitsusüksused mõjule, see tähendaks eelkõige tagasilööki majanduses ja rahva elatustasemes.

Siseministeeriumi pakutud kava üle Eesti kokku 107 omavalitsusüksuse moodustamiseks tõotab ilmselt saada ees seisvate ümberkorralduste aluseks kõige enam. Sama arv oli kunagi Eestis kihelkondi. Kuigi tulevane ümberjaotus omaaegsete kihelkondade piiridega just ei ühti, on mõneski paikkonnas püütud seda siiki järgida, õigemini on kohalik elukorraldus selle niimoodi kujundanud.

Tegelikult pole ju Eestis oma maa rahval viimastel aegadel eriti võimalust olnud enda kuuluvust mingisse omavalitsusüksusesse määrata. Ikka on see olnud teise võimu määrata. Kui kunagi määrasid piirkonnad ära mõisad ja nende ümbrused, siis külanõukogude ja kolhooside piirid lõid omaaegse kihelkondade süsteemi täielikult sassi. Sestpeale tekkis mitu üpriski kunstlikku ühendust, millel puudub tugev ajalooline, majanduslik ja ka kultuuriline taust. Mis parata, üks kunstlikke ühendusi on olnud Jõgevamaa kui selline tervenisti.

Praegused ümberkorraldused pakuvad Jõgevamaale viit või kolme omavalitsusüksust. Mõlemas variandis on arvestatud ilmselt nii väljakujunenud tavade, teedevõrgu kui ka majanduslike keskustega. Lähemal uurimisel näitavad mõlemad Jõgeva kui keskpunkti tähtsuse olulist vähenemist. On veel vara oletada, mida see kõik Jõgevamaale kui tervikule tähendab. Ametnikel on ilmselt ärevuseks üksjagu põhjust.

Kindel on aga see, et tulevases haldusterritoriaalses jaotuses tuleks kuulata tõepoolest rohkem kohalike elanike häält, mis tähendaks senisest enam rahvaküsitlusi. Vähemalt siin ei ole linnriigil Tallinnal õigust ja põhjust sõna sekka öelda, nagu see on olnud näiteks rongiliikluse korraldamises.

15. märts 2001. a



MAJANDUS

Kohalik tegija saab uuesti vaba maad erastada

Mullu oktoobrist oli Riigikogus arutlusel pealtnäha ebaolulise nimega eelnõu "Kolmas maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus".

Nüüd märtsi algul võeti see lõpuks vastu. Arutelu eelnõu ümber kestis kaua, sest eks maa pärast ole aegade hämarusest alates vaieldud. Ka selle eelnõu menetlemisel. Õnneks on Riigikogu vaidluste käigus teinud üsna mitu maarahvale kasulikku otsust. Enamik neist hääletati eelnõusse sisse juba jaanuaris. Olulisimaks pean parandusi, mis andsid kohalikele põllumeestele ja metsandusega tegijaile teatud eeliseid vaba põllu- ja metsamaa erastamisel.

Vaba põllu- ja metsamaa erastamine on praegu pooleli. Selle käigus on selgunud, et on veel küllaga vaba ja erastamisele kuuluvat maad. Samuti on olnud juhtumeid, kus erastamiseks pakutud maatükkidele ei leidunud taotlejaid. Oli ka omavalitsusi, kes ühel või teisel põhjusel jäid maa erastamise korraldamisega lihtsalt jänni.

Senikehtiva seaduse järgi pidanuks kõik need ühel või teisel põhjusel erastamisest kõrvale jäänud vaba põllu- ja metsamaatükid kohe enampakkumisele minema. Suure tõenäosusega oleksid need endale saanud kinnisvaramaaklerid. Oma talunikud ja metsamehed jäänuks pika ninaga.

Ise talupidajana ja maameestega palju kokku puutununa tean, et see on ebaõige ja tekitab maal rahulolematust. Seda on mulle otse öelnud paljud talumehed ja omavalitsusjuhid. Nii esitasingi parandusettepaneku, et vaba põllu- ja metsamaa erastamiseks antakse omavalitsustele õigus korraldada veel üks erastamisvoor.

See tähendab, et seaduses sätestatud nõuetele vastavad põllumajandustootjad, metsamajandusega tegelevad isikud saavad veel kord osaleda valla korraldatava vaba maa erastamises. Teine voor toimub samadel tingimustel, mis kehtisid esimesegi vooru puhul. Samaks jäid ka erastamismahu piirangud - ühele isikule koos esimeses voorus taotletuga kokku kuni 200 ha põllu ja 10 ha metsamaad (maakorralduslikel põhjustel võib metsamaa kogumaht ulatuda kuni 15 hektarini). Tegin ka ettepaneku see piirang üldse kaotada, kuid Riigikogu enamus polnud sellega nõus.

Niimoodi peaks vähenema maa minek nende kätte, kes seal ise midagi toota ei kavatse, vaid peavad oma põhitegevuseks maaga äritsemist. Sama eesmärki täidab säte, mis keelab vaba maa niimoodi omandanuil selle kahe aasta jooksul võõrandada. Erand on alanejad sugulased, kuid kui maa jõuab nende kätte, ei saa ka nemad seda kahe aasta jooksul edasi võõrandada.

Kohalike tegijate toetamiseks viidi seadusse ka säte, mis lubab põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul ostueesõigusega erastada loomakasvatus hoone juurde kuni 50 hektarit tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad ka lahustükkidena. Seni takistas säärast erastamist nõue, et kahe katastriüksuse vahel ei tohi olla halduspiir, teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav vms. Nüüd on see takistus maha võetud.

Sama seadusega lahendas Riigikogu Vambo Kaalu algatusel paljude linnade ümber aastate jooksul tekkinud aianduskooperatiivide mure. Nimelt ütleb seadus, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse alles pärast seda, kui omavalitsus on määratlenud ostueesõigusega erastatava maa piiri. Sääraste kooperatiivide muret aitab leevenda da ka säte, mis ütleb, et kui elamu, suvila või aiamaja ehitusluba pole võimalik tuvastada, piisab enne 1. novembrit 1991 koostatud ja kinnitatud tüüp või ehitusprojektist.

Nagu öeldud, olid vaidlused eelnõu ümber üsna tulised, ent 6. märtsil võttis Riigikogu selle vastu. Nüüd tahaksin loota, et vallavolikogudel ja valitsustel jätkub otsustamisjulgust kohalike elanike huvide eest seismisel ning põllu- või metsamajandusega tegijail aktiivsust Riigikogu pakutud uue võimaluse kasutamisel.

RAINIS RUUSAMÄE,

Riigikogu maaelukomisjoni liige,

Mõõdukad


Palamuse valla põllumehed saavad keskkonnatoetust

Teisipäeval kinnitas valitsus tänavuse aasta põllumajandusliku keskkonnatoetuse maksmise tingimused ja korra. Enne määruse üleriigilist rakendamist makstakse keskkonnatoetust katseliselt kolme Eesti omavalitsuse - Palamuse, Lümanda ja Kihelkonna valla - põllumeestele.

Valitsuse määrusega kinnitatud põllumajanduslik keskkonnatoetus on rahaline abi, mida antakse keskkonnasõbraliku majandustegevuse arendamiseks, loodus ja kultuuriväärtuste ning oluliste maastikuelementide säilitamiseks. Euroopa Liidu riikides makstakse analoogseid toetusi põllumeestele, kes järgivad vabatahtlikult rangemaid keskkonnanõudeid, kui õigusaktides ette nähtud. Seega pole tegemist toetusega klassikalises mõttes, pigem ostab riik põllumehelt keskkonnateenust.

Eesti peab ELiga liitumiseks välja töötama oma riigi looduslikku ja ajaloolist eripära arvestava keskkonnatoetuste süsteemi. Kuna uue toetuseliigi rakendamine on keeruline ja aeganõudev, otsustas valitsus katsetada keskkonnatoetust tänavu kahel looduslike tingimuste poolest erineval pilootalal. Põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaorganisatsioonide ettepanekul valiti pilootaladeks Palamuse vald ning Saare maakonna Kihelkonna ja Lümanda vald.

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse suurus on tänavu kokku 2,5 miljonit krooni, ühele tootjale võib anda kuni 200 000 krooni toetust. Keskkonnatoetuse taotlusi hakkab vastu võtma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

ULVI KALVIST


Öine alkoholimüük põhjustab Jõgeval ärevust

Omavalitsustel on õigus reguleerida oma piirkonnas kangemate jookide müümist. Praegu tegeletakse alkoholi jaemüügi poliitika väljatöötamisega ka Jõgeva linnavalitsuses.

Jõgeval müüakse alkohoolseid jooke kahekümnes kaupluses, üheteistkümnes toitlustusettevõttes ja kolmes kioskis. Linnavalitsuses tegeleb alkoholi jaemüügi lubade väljastamisega majandusspetsialist Aime Ründva, kes ütles Vooremaale: "Alkoholiseadus annab omavalitsustele võimalusi kehtestada piiranguid müügi aja, koha ja vormi suhtes. Jõgeval tänaseni piirangud puuduvad, kuid mõõdukad piirangud oleksid vajalikud. Arvestades seda ongi linnavalitsusel kavas töötada välja alkoholi jaemüügi poliitika. Nii valmistatakse ette teemakohane eelnõu, mis esitatakse kinnitamiseks volikogule."

Aime Ründva sõnul on omavalitsusel õigus tühistada alkoholi jaemüügilube. "Seda tehakse aga politsei või tarbijakaitse esildise põhjal. Jõgeva linnavalitsusele pole senini selliseid esildisi laekunud," lausus majandusspetsialist.

Ööpäevaringselt müüakse Jõgeval kraadiga jooke kaupluses Puiestee ja Rohu poes ning baaris Route 39. "Nädalavahetustel käib meie kaupluses kuni kella kahe-kolmeni öösel üsna palju ostjaid. Kõige enam ostetakse valget viina, viskit ja konjakit. Üsnagi "kuumaks" joogiks on ka õlu," ütles Puiestee kaupluse juhataja Terje Jõeäär. "Praegu on peaasi, et otsotsaga välja tuleksime," lausus ta öökaubanduse tasuvuse kohta.

"Vahel siseneb öistel tundidel kauplustesse ka lärmakaid kliente. Nende korralekutsumiseks oleme kahel korral välja kutsunud ESS

patrulli," rääkis Terje Jõeäär.

Baari Route 39 omaniku Sergei Jerjomini sõnul on alkohoolsete jookide müük sellele ettevõttele üsnagi kaalukaks tuluallikaks. "Kui tellitakse viina, siis tavaliselt kõige odavamat. Viskisõbrad hindavad aga enamasti kõige kvaliteetsemat jooki," lausus Jerjomin.

Tarbijakaitsjad suhtuvad öisesse alkoholimüüki kriitiliselt. "Meie poole on pöördunud kodanikud, kelle sõnul pole turvatunnet elamurajoonides, kus öösel vägijooke müüakse," ütles Riigi Tarbijakaitseameti Jõgevamaa talituse peainspektor Aino Lillemägi.

"Minu arvates ei tohiks lubada öist alkoholimüüki kauplustes ja müüki bensiinijaamades. Ööpoodide sulgemist pooldavad ka Jõgeva naised. Nad kurdavad, et mehed külastavad öösel poode, tulevad vintis päi koju ja unustavad oma kohustused," lausus Jõgeva linna tarbijaühingu esimees Elmar Sepp.

Tarbijakaitse liidu volikogu liige Heino Ilves lisas: "Alkohol on üks narkomaania liik, mille vastu tuleb võidelda. Eriti tuleks alkoholi eest kaitsta noori. Me ei saa leppida, et kogu järeltulev sugu invaliidistuks."

JAAN LUKAS



KULTUUR

Kes kaitseb meie lapsi?

Möödunud nädalal toimus Mustvee 1. Keskkoolis seminardiskussioon teemal "Kas meie laps vajab kaitset?".

Ürituse seminariosa võis pidada igati kordaläinuks, sest juhtmõttena esitatud küsimus sai selgelt jaatava vastuse. Peaettekande pidanud Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog-nõustaja Lemme Haldre käsitles laste suhtes tarvitatava füüsilise ja vaimse vägivallaga seotud probleeme, tuues näiteid oma pikast tööpraktikast. Näiteks laste seksuaalse väärkohtlemise teema aktuaalsust tõestas fakt, et möödunud aastal pöördus Haldre poole 60 sellise probleemiga last. Kaasettekandega esinenud Torma valla koolipsühholoog Evi ©tukert aga väitis, et probleemse lapse koolipsühholoogi juures nõustamisel käimisest on üsna vähe abi, kui tal tema probleemses kodus muredelained taas üle pea kokku löövad.

Ürituse diskussiooniosa jäi nõrgemaks, kuna selle tarvis jäänud veerand tunni jooksul ei saanud sisulist arutelu tekkidagi. Seda enam, et kuigi kohal oli mõlema Mustvee kooli õpetajate enamik, samuti koolide hoolekogude liikmeid ning Mustvee ümbruse omavalitsuste lastekaitsega tegelevaid töötajaid, ei olnud kohal ühtegi kutsutud politseinikku ning ka meedikuid oli vähevõitu. See näitas, et koostöö lastega tegelevate asutuste vahel on nõrgavõitu. Omaette probleemiks on koolipsühholoogide arv maakonnas. Norm näeb ette, et 600 lapse kohta oleks üks psühholoog, aga maakonna rohkem kui 6000 koolinoorel aitab nende muredega toime tulla ainult üks koolipsühholoog. Siinkohal kummardus Torma vallavalitsusele, kes on leidnud võimaluse sellise spetsialisti tööle võtta. Tõsi, kohakaasluse alusel on koolipsühholoogid tööl ka Jõgeval, Kaareperes ja Põltsamaal. Ent vähemasti Mustvee piirkond vajaks seminari juhtinud Jõgeva maavalitsuse lastekaitse spetsialisti Imbi Jägeri arvates ka oma lastekaitsetöötajat.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sisulise lastekaitsetööga tegeldakse Eestis süsteemitult ja vähe, sest kooliõpetajatele, kes lastega kõige lähemalt kokku puutuvad, ei anna selleks aega õppetöö, omavalitsuste sotsiaaltöötajatel ja politseinikel on aga täiskasvanutega seotud probleemidki üle pea kasvanud.

Kuna Põltsamaal peeti lastekaitsealane seminar maha möödunud aasta lõpupoole, on nüüd ilmselt aeg korraldada koolijuhtide ja kõigi teiste lastega tegelejate ümarlaud Jõgeval.

EENOK PALM,

pastor, Mustvee 1. Keskkooli hoolekogu esimees


A-Ha tuleb Eestisse

21. märtsil maandub, nagu traditsiooniks vist saab, Tallinna Linnahallis kaheksakümnendatel kuulsaks saanud süntesaatoripopbänd. Seekord A-Ha, kahtlemata külma Norra kõige kuulsam, tegelikult üldse üks maailma tippgruppe siiani.

Hoolimata sellest, et kaheksakümnendate grupid pole just hästi säilinud. Enamik tänapäeva noori teab A-Ha suurhitti "Take On Me", veidi teadlikumad ka selliseid pärle, nagu "Sun Always Shine On TV", "Hunting High & Low", "Manhattan Skyline", "Cry Wolf", "Touchy", "The Living Daylihghts", "I Call Your Name" ning praegu kedratakse raadiotes "Minor Earth, Major Sky" ja "Velvetit".

A-Ha lugu on ehe näide banaalsele, kuid uskumatule teooriale, et visa töö ja tahtmine viib sihile. 20 aastat tagasi, kui Magne Furuholmen (klahvpillid) ja Pal Waagtaar (kitarr ja löökriistad) hakkasid peale juba üle viie aasta kestnud koos musitseerimist "globaalselt mõtlema", oli Norra maailma muusikakeskustest kaugel, umbes nagu Eesti praegu. Tollal tegid nad kunstilise rocki gruppi, kandes nime Bridges.

Samal aastal kohtasid nad endast veidi vanemat soulbändi Soldier Blue lauljat Morten Harketit, kellel selge hääl ja suurepärane inglise keel suus. Alguses Morten ei võtnud vedu. 1982 sõitsid Mags ja Pal Londonisse maad kuulama. Sellest ei tulnud veel midagi.

1983 mindi inglismannide pealinna juba koos Harketiga. Meisterdati oma korterikeses demosid, efektseim neist "Lesson 1", mis äratas juba väikemuusikaärimeeste tähelepanu. Noor inglane Terry Slater hakkas nende manageriks ja, ka näe imet, detsembris saadigi leping hiigelfirma Warner Brosiga.

Kas maailm alistatud, unistused täidetud? Kaugel sellest. Kolm norra kutti ei äratanud isegi Warnerite toel rahvahulkade huvi. 1984

moondati "Lesson" ümber juba "Take On Me"ks. See müüs, ohoh, tervelt 300 eksemplari.

Paljudel oleks selle aja peale ammu siiber saanud. A-Hal mitte. 1985 lindistati tulevane hitt ümber tollal moes olevatele süntesaatorikõladele ja novaatorlikult segati mahlakamad naturaaltrummid tuima rütmimasinabiidiga. Aga see ei aidanud.

Juulis otsustas kaamelikannatusega Warner proovida läbikukkumise äärel olevate popbändide viimast rohtu: teha efektne promovideo. 100 000 dollarit pandi magama, meisterdati tollal kõva sõnana joonisfilm Harketi näoga koomiksimootorratturist, kes oma lugejasse armub ja ta oma seiklustesse kutsub. Ja näkkas! Oktoobris sai lugu USA singlitabelis nr 1 ks ja brittidemaal nr 2ks. Totaalne läbilöök. Kohe järgnenud pompöösne MTV lemmik "The Sun Always Shine On TV" tõusis UK tabeli tippu.

Esikümnetesse jõudis ka debüütalbum "Hunting High & Low". Juunist 1985 kuni veebruarini 1986 toimus ka esimene maailmaturnee. A-Ha meeldejäävad ja piisava omapäraga veidi külmad, kuid säravad lood ning poiste tollal ülihea välimus vallutas ilma. 1986 ilmus plaat "Soundrel Days", 1987 tehti tiitellugu Bondifilmile "Living Daylights", 1988 LP "Stay On These Roads". Hitid tulid ja läksid.

1988 läks iga roju oma koju ja nii paariks aastaks. Morten Harket mängis filmis "Kamille & the Thief". Koguneti taas 1990. Kuna tollal oli tõusul grunge, otsustas ka A-Ha loobuda liigsest süntetiseerimisest ja pöörduda tagasi vanasse Bridgesi aega, lindistades naturaalse kõlaga rocklugusid. Singlid ei tõusnud enam küll eriti kõrgele, kuid "tõsisem" imid¾ oli saavutatud, LP "East Side of the Sun, West Side of the Moon" oli tore comeback. 1992 esineti Brasiilias "Rock In Rio" festivalil 200 000 inimese ees.

Kuid liigne tõsidus võib käki keerata, seda näitas plaat "Memorial Beach" 1993, mida kriitikud üksmeelselt sõimasid. A-Ha liikmetel viskas kopa ette ja nad üritasid eraldi edu jätkata. Harket tegi paar sooloalbumit, Waagtaar moodustas rocktrio Savoy (oma naise nime järgi, kes ka seal mängis), Furuholmen lindistas filmimuusikat ja moodustas duo Timbersound. Erilist minekut neil polnud. Nii kogunes kolmik 1999 uuesti.

2000 valmis Depeche Mode’i "Ultrast" mõjutatud elektroonilist poprocki sisaldav album "Minor Earth & Major Sky" üllatavalt tugevate meloodiatega ja muusikaga. Hitiks on saanud juba nimilugu ning viimasel ajal "Velvet", eriti tänu oma ¹okeerivale nekroerootilisele videole, kus ahaalased on kujutatud tapetuna ja surnukuuris erinevate naiste poolt prepareeritavana.

Kuid videost erinevalt on A-Ha siiski täiesti elus ja tõestab seda kindlasti Tallinnas 21. märtsil. Tasub igatahes minna, sest erinevalt paljudest pole A-Ha mingi ärakustunud rahahädas popipeer, vaid liigitub pigem U2 ja Depeche’i taoliste igihaljaste klassikute klassi.

MARGUS KIIS


Kolm lavanovelli armastuse teemal

Jõgeva Linna Teatri nädalatagune esietendus "Aphrodite ring" oli heaks näiteks sellest, et teatrit saab hea tahtmise korral teha ka ülinapi valgustuse ja lavakujundusega ning üldse ilma

lavata.

Kui Linna Teatri trupp ühest lühinäidendist ja kahest novelliinstseneeringust koosneva lavastuse proovidega alustas, oli kultuurikeskuse saal veel kasutamiskõlblik, praegu aga saaks seal remondi tõttu üksnes ¹okiteatrit teha. Ent asi oli ette teada ja tükk tehti arvestusega, et see hoone esimese renoveerimisetapi käigus tekkinud kammersaali ära mahuks. Tõsi, esietenduse alguses kippus tagumiste ridade rahvas pisut nihelema ja pobisema, et ei näe, aga nutikamad avastasid, et mõningaid stseene saab väga edukalt jälgida saali külgseina katvatest peeglitest.

Kui Linna Teatri möödunudaastases lavastuses "Charley tädi" oli armastus situatsioonikoomikal põhinevas sündmustikus teisejärguline nähtus, siis "Aphrodite ringis", nagu kreeka armastusjumalannale viitav pealkirigi ütleb, on peaasi just armastus. Või peaks ütlema, et hoopis see, mis armastusest järele on jäänud?


Kongis ja salongis

Esimeses loos, norralase Torolf Elsteri novellil põhinevas "Väikeses kambris" kohtuvad üle pika aja Naine ja Mees, kes kunagi olid teineteise jaoks kõige tähtsamad maailmas, ent kelle teed hiljem ise kanti on viinud. Naise abiellu teise mehega, Mehe aga vanglasse. See, et kogu tegevus vangla kokkusaamistoas toimub, jäi allakirjutanule etenduse ajal paraku arusaamatuks. Mistõttu jäid ilmselt tabamata ka mõned nüansid ning lõpp - stseen, kus Naine loeb lehest teadet roimarist Mehe surmaotsuse täideviimise kohta, kukkus kaela kuidagi liiga ootamatult. Ent Ülle Luik ja Janek Varblas suutsid end kahe oma ühises minevikus sobrava ja sellest olevikule põhjendusi otsiva peategelasena huvitavaks mängida ja pinge piisavalt üles kruvida.

Teiseski loos, prantslase Jean Cocteau’ "Hoolimatus armukeses" (see olla mõnede teadjate väidetel lauljatar Mireille Mathieu elust maha kirjutatud) oli tegelasi vormiliselt kaks, ent sisuliselt kujunes see Naist mänginud Kairit Mäeoru monoetenduseks, sest Ivar Vinkmanni kehastatud meesosaline ei toonud kuuldavale ainsatki sõna ning ka tema tegevus seisnes põhiliselt ajalehe taga tukkumises (seda veenvam ja väljendusrikkam olid tema tulek ja minek!). Ent kuna esimestes proovides olevat Kairit oma hingeseisundeid selgitavaid ja meest süüdistavaid monolooge kaela valanud paljale ajalehele ja viimastes proovides oli Ivar ajalehe taga mitte ainult näiliselt, vaid enamasti ka tõeliselt magama jäänud, siis oli näitlejanna õppinud väga edukalt ilma partneri toetuseta hakkama saama ning oli oma nö armastuse vangi rollis veenev.


Vana grammofon

Kolmandas, ameeriklase Raymond Carveri novellil "Millest me räägime, kui räägime armastusest" põhinevas loos kisub kahe paari, Terri (Ülle Luik) ja Melvini (Heini Reiman) ning Laura (Kairit Mäeorg) ja Niky (Ivar Vinkmann) lõbus oleng natuke kiiva, kuna argilobasse kiiluvad sisse liiga tõsised teemad.

Näiteks armastus, mis, nagu selgub, on esimese paari jaoks juba ammenduma hakkav, teise jaoks aga üsna pealiskaudselt võetud nähtus. Esile toob need ebakõlad Melvini räägitud lugu ühe autoõnnetuses kannatada saanud vanapaari tõelisest armastusest. Heini Reimani Melvin ongi viimase loo "mootoriks", ent ülejäänud kolmik toetab teda tõhusalt.

Lõpetuseks võib öelda, et olude sunnil Jõgeva Linna Teatri trupist välja kasvanud lavastaja Janek Varblas muutub oma trupiga tegeldes ja pedagoogikaülikoolist tarkust juurde omandades üha kindlakäelisemaks. Valgustus, lavakujundus ja muu olnud trupi ühislooming. See, et nad vanu vinüülplaate ketrava grammofoni mängu võtsid, oli päris nutikas leid: esimeses novellis kippus see küll jukerdama, ent lõpuks lõi siiski kena retrohõngulise tausta neile tõepoolest mõnes mõttes vinüülplaadiajastusse kuuluvatele lugudele.

RIINA MÄGI


Lutsu-preemia Margus Abelile

Palamusel on kevade lähenemise märk see, kui hakatakse Oskar Lutsu huumoripreemia kandidaatide seast laureaati välja sõeluma. Tänavu jäi kohalikest kultuuritegelastest ja huumorisõpradest koosneva ¾ürii sõelale Margus Abel.

"Kaalumisel oli ka teisi kandidaate, ent Margus Abeli kasuks rääkisid tema seotus nii maateema käsitlemise kui ka Oskar Lutsu tegelaste kujutamisega," ütles huumoripreemia ¾ürii esimees, Kaarepere Põhikooli emakeeleõpetaja Evi Lestal.

Margus Abel on Eesti naljailmas üsna ammune tegija, aga oma kuulsa isa Ervin Abeli tõttu pole tal "noore Abeli" tiitlist ilmselt niipea pääsu. Ja kuigi igasugu estraadikavadega on ta Eestimaa vististi risti ja põiki läbi sõitnud, hakkab tõeline tuntus tulema alles viimasel ajal läbi Eesti Televisiooni laupäevaste Maahommiku saadete, kus Margus Abel Kiirena maaelu probleeme lahkab.

Kuna Abel on 6. aprillil oma estraadilavastusega "Tootsi tasku" Palamusele tulemas, otsustati sel päeval üle anda ka huumoripreemia. Laureaadil endal polnud selle vastu midagi, nii et mõni tund enne õhtust etendust Palamuse rahvamajas antakse Margus Abelile kihelkonnakoolimuuseumis üle Lutsu huumoripreemia. Loodetavasti ei ole mees ebausklik: Lutsu-preemiat antakse tänavu välja kolmeteistkümnendat korda.

RIINA MÄGI



SPORT

Kuremaal selgitati maakonna noortemeistrid

Maakonna koolinoorte meistrivõistlused ujumises peeti maakonna spordiliidu Kalju egiidi all möödunud neljapäeval Kuremaal.

Võistlustest võttis osa ligi 150 õppurit Põltsamaa linnast ning Jõgeva, Põltsamaa, Puurmani, Tabivere, Torma ja Palamuse vallast. Kõige nooremad võistlesid 25 m, teised 50 m distantsil vabastiilis. Kavas oli ka teateujumine. Võistluste korralduspoolt juhtis Kuremaa ujumisentusiast Andres Lippur oma meeskonnaga.

Nüüd tulemustest. E-vanuseklassis oli tüdrukutest kiireim Liis Emajõe (Põltsamaa l), järgnesid Kaisa Kokk (Jõgeva v) ja Heidi Heinaru (Põltsamaa l), poistest võitis Kristjan Valu Urmo-Hans Rohtmetsa ja Henri Kukke ees (kõik Põltsamaa l). D-klassi esikolmikud: Anneli Ostrat (Jõgeva v), Moonika Anvelt ja Kaja Kits (mõlemad Põltsamaa l) ning Kairo Kurg (Jõgeva v), Jürgen Rebane

(Põltsamaa l) ja Rauno Kuusk (Põltsamaa v).


Jõgeva valla tüdrukud

C-klassi tütarlaste kategoorias läksid kõik auhinnalised kohad Jõgeva valda: võitis Irina Zaitseva Triinu Keskküla ja Irina Ivahnenko ees. Poistest oli parim Tauno Smirnoff (Põltsamaa v), järgnesid Rauno Pikver (Põltsamaa l) ja Kristo Rudissaar (Palamuse v). B-vanuseklassis pääsesid tüdrukutest esikolmikusse jälle vaid Jõgeva valla sportlased: Alina Mihhailova võitis Margit Kolli ja Jane Tihase ees. Poiste esikoht läks samuti Jõgeva valla esindajale Denis Antonile, järgnesid Siim Emajõe Põltsamaa linnast ja Mihkel Pärs Jõgeva vallast. A-vanuseklassis Jõgeva valla tüdrukuid lihtsalt rohkem võistlemas polnud kui võitnud Angela Baida ja teiseks tulnud Aire Fuchs, nii et kolmas koht läks Tabivere valla neiule Mari-Liis Vooglale.

Jõgeva valla poiste kolmikvõidu rikkus Põltsamaa linna esindanud Andres Krass, kes Andrei Ivahnenko ja Kaspar Kolbergi järel kolmandaks tuli.

8 x 25 m teateujumise võit läks Jõgeva valla I võistkonnale koosseisus Angela Baida, Margit Koll, Alina Mihhailova, Irina Zaitseva, Andrei Ivahnenko, Denis Anton, Kaspar Kolberg ja Martin Monikainen, sama valla teine võistkond tuli teiseks ja Põltsamaa linna esindus kolmandaks. Punkte kokku lüües oli võistkondlik paremusjärjestus selline: Jõgeva vald (847 p), Põltsamaa linn (821), Põltsamaa vald (729), Puurmani (707), Tabivere (639), Torma (569) ja Palamuse (351).


Ujumine tõusuteel

Jõgeva valla edu maakonna meistrivõistlustel oli loogiline: kõige paremad ujumisvõimalused on ju Kuremaa ja selle ümbruse noortel. Praegu juhendab Kuremaal tegutsevaid treeningurühmi kõrgharidusega ujumistreener Õie Reinsalu. Ent nagu tulemused näitasid, ei jää Põltsamaa, kus bassein tükkis lühem (13 m Kuremaa 25 vastu) ja kehvem ning kus pole palgalist ujumistreenerit, kuigi kaugele maha. Spordiliidu Kalju esimees Uno

Valdmets avaldas arvamust, et küllap on selle taga entusiastlike lapsevanemate tõhus utsitamine. Põltsamaa valda tuleks tema sõnul kiita selle eest, et nad õpilaste ujumistunde kinni maksavad, samuti tänavu esimest korda oma esinduse välja pannud Torma valda. Jõgeva linn, kes möödunud aastal edukalt esines, jäi seekord võistlustelt eemale. Põhjus oli organisatsioonilist laadi: kui seni esindasid õppursportlased seda omavalitsust, mille koolis nad õpivad, siis uue korra järgi esindavad nad oma elukohta. Nii et Jõgeva gümnaasiumide Kuremaal elavad õpilased, kes varasematel aastatel linnale punkte noppisid, olid nüüd väljas Jõgeva valla lipu all.

"Ujumine valiti aasta tagasi maakonna spordikonverentsil üheksa eelisarendatava spordiala hulka. Ning ujumine on valikut õigustanud: see ala on tõesti tõusuteel," ütles Uno Valdmets.

"Palju aitas laste ujumisoskuse paranemisele kaasa möödunud sügisel teoks saanud projekt, mille käigus koolid said taotleda läbi Eesti Ujumisliidu riigi raha teise klassi laste ujumistundideks," lisas Kuremaa ujula juhataja Igor Ellisson. "Kui kohalik omavalitsus oli nõus transpordiraha eraldama, polnud tundideks raha saamine raske. Ühtekokku tegi 15-tunnise õppetsükli läbi 430 teise klassi õpilast."

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

Erksas märtsipäikeses ja paari külmakraadiga peeti Kassinurme mägedes maakonna meistrivõistlused klassikalises sõiduviisis. Tõsiselt harjutavaid võistlussuusatajaid tundub olevat kahjuks vaid Palamuse ja Pala vallas. M 9 km: 1. Kaido Saar 26.43, 2. Ahti Vahtra 28.07, 3. Allan Alla 29.10. Mehiselt heitles põlvkonna jagu noorematega Kaarepere suusaelu hing Raimond Poll (33.07). N 3 km: 1. Marje Raudsepp 11.48.

TOOMAS PUSS

***

Maakonna kiiruisutamise mitmevõistluse meistrivõistlustel naistele tegi kaasa kuus uisutajat Adaverest ja Põltsamaa linnast.

500 m distantsil olid kiiremad õed Sandra ja Sirli Alusalu Adaverest ning Põltsamaa spordiveteran Kaja Jürissaar, 1000 m distantsil Kaja Jürissaar, Sirli Alusalu ja Eve Kuusemets (Põltsamaa), 1500 m distantsil aga Kaja Jürissaar, Sandra Alusalu, Eve Kuusemets.

Mitmevõistluse meistriks tuli ka suusaradadel ja võrkpalliväljakul end koduselt tundev Kaja Jürissaar (256,95 p). 266,2 p andis teise koha Sirli Alusalule ning 269,2 p kolmanda koha Eve Kuusemetsale.

Hea võistlusraja valmistas ette ja viis meistrivõistlused ladusalt läbi Põltsamaa valla spordijuht Väino Treiman.

***

1986. a sündinud poiste esinduslikul sisejalgpalliturniiril Virtuses osales kümme võistkonda Tallinnast, Tartust, Viljandist, Rakverest, Põltsamaalt, Kehtnast, Tarvastust. Alagruppide parimatena jõudsid medalite pärast heitlema Põltsamaa Sport I, Tartu Tammeka, FC Flora Kehtna ja Tartu Merkuur I. Finaalturniiril mängisid kõige sisukamat jalgpalli Kehtna noorjalgpallurid, võites 2:1 Sporti, 3:1 Tammekat ja 3:2 Merkuuri. Põltsamaa pallitaltsutajad võitsid 1:0 Tammekat, kaotasid 0:2 Merkuurile ning said hinnatava kolmanda koha. Põltsamaa jalgpalliau kaitsesid Pelle Päevil, Indrek Valejev, Tauno Anvelt, Sten Viks, Magnus Martinson, Mikk Järviste, Henry Oro, Kristjan Hõbemägi, Tõnis Aro, Taavi Tuur, kes alagrupi mängudes võitsid Viljandi Tulevikku 5:1, FC Flora Tallinnat 4:0, Tartu Merkuuri II 4:2 ja Tartu Tammekat 1:0. Põltsamaa jalgpallureist lõid vastaste väravasse kõige rohkem palle Indrek, Tauno, Magnus ja Sten.

***

Põltsamaa piirkonna sasku meistrivõistlused lõpetati Kõo valla Pilistvere kultuurimajas 32 mängija osavõtul. Kõo valla auhinnaturniiril olid kolm paremat paari Ain Valu-Tõnu Tootsi Põltsamaalt (tulles ühtlasi ka piirkonna meistriks), Bruno Lippur-Ahto Kont (Lustivere) ja Enn Aren-Priit Orgusaar (KolgaJaani). Piirkonna meistrivõistlustel järgnesid Valu-Tootsile Aren-Orgusaar, Aino Jürgenstein-Are Teder (Põltsamaa), Lippur-Kont, Margus Haan-Jaan Palts (Pajusi) ja kuuendana Margus Koho-Raul Kill (Põltsamaa). Jõgeva maakonna lahtised meistrivõistlused saskus peetakse 15. aprillil algusega kell 10 Lustivere kultuurimajas.

***

Maakonna meistrivõistlustel brid¾is nelikutele on peale 14. vooru 30 ja 31 enampunktiga juhtimas võistkondade Peeter ning Raivo ees võistkond Arno (Arnold Kivik-Hillar Sibul ja Janno Kivik-Kalle Ojassalu). Paaride võistlustel on tihedalt koos paarid Jaan Sutt-Villu Ojassalu, Lembit Kapp-Peeter Jaani, J. Kivik-K. Ojassalu, Mihkel Viirelaid-Jüri Mek¹un. Viimati mängitud 9. voorus olid edukamad paarid Kapp-Sutt, Kivik-Sibul ja Sutt-Ojassalu.

***

Põltsamaa piirkonna korvpalli meistrivõistlustel on kuuest võistkonnast ainsana kaotuseta Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool, olles siiani vastastest üle olnud 20-30 punktiga. Auhinnaliste kohtade pärast võistlevad veel E-Piim, Felix, Adavere ja Pajusi.

OSKAR PURI


Külas sõpruskoolil Leedumaal

Möödunud neljapäeva ööl alustas 40-liikmeline Jõgeva Gümnaasiumi esindus, mille juhiks Viktor Nõmm, reisi Leetu, et külastada sõpruskooli Kedainiais.

Peale kuuetunnist sõitu jõudsime Bauskasse, kus asub meie kooli teine sõpruskool. Seal ootas meid hommikusöök ning kes soovis, sai ka veidi sporti teha. Bauskast sõitsime edasi juba koos Läti sõpradega.

Meie reisi esimeseks proovikiviks sai Läti-Leedu piir, kus selgus, et lätlaste bussijuhil on probleeme piiriületusega. Peale kolmetunnist ooteaega lahenes vahejuhtum õnnelikult ja saime oma reisi Kedainiai poole jätkata.

Kella kaheks päeval olimegi oma reisi sihtpunktis. Vastuvõtt oli igati meeldiv ning pärast puhkust ja sööki algasid spordivõistlused. Esimesena alustasid korvpallurid ning meie poistel õnnestus saavutada Bauska kooli järel teine koht. Kuna meil tüdrukute võistkonda ei olnud, kujunes neidude korvpall Bauska ja Kedainiai vaheliseks heitluseks, millest viimane väljus võitjana.

Osaleti ka teatevõistlustes, mis meile eriti rasketeks kujunesid. Eks meie magamatus andis liiga tugevalt tunda ja nii tuligi meil leppida kolmanda kohaga. Eriti pingeliseks kujunes köievedu, kus osalesid segavõistkonnad. Tüdrukute silmist võis välja lugeda vaid üht - enam ei jõua. Algus oli küll väga raske, kuid lõpuks saavutasime siiski teise koha.

Õhtu oli korraldatud rahvuslikus stiilis. Ka söögiks pakuti rahvusrooga, kuid see oli kahjuks meile nii harjumatu, et reede õhtul jäimegi söömata. Kuid pisiasjadel ei tasu tuju rikkuda lasta ja nii jätkuski õhtu leedukate vedamisel nagu tõeline simman, kus osaleti erinevates mängudes ja rahvatantsudes. Mängude vaheajal pakuti kõigile kalja ja valget juustu.

Kui ametlik pidu otsas, jätkus ühine laulmine ning seda juba eestlaste vedamisel. Lätlaste suureks üllatuseks oskasime laulda ka nende Brainstormi eurolugu "My Star". Igav juba noortel omavahel ei hakanud ning kui päike tõusma hakkas, mindi lõpuks ka magama.

Laupäeva hommikul viidi meid tutvuma Kedainiai linnaga. Tutvustati vanalinna ja muuseumit, kuid kõigi lemmikpaigaks kujunes jäätisevabrik, kus saime ka ise suu magusaks.

Pärast pidulikku aktust koolimajas, kus jagati kingitusi ja peeti lahkumiskõnesid, asusimegi koduteele. Tagasiteel külastasime ka Riia linna, kus meile oli giidiks õpetaja Bruno Javoi¹, kes tegi terve reisi jooksul ka tublilt tõlketööd.

Kui kell oli juba mõned minutid pühapäeva tiksunud, hakkas paistma Jõgeva. Päris hea oli taas kodus olla ja mis kõige tähtsam - me kõik oleme nüüd jälle nii mõnegi kogemuse võrra rikkamad. Taaskordne kohtumine teiste riikide noortega aitab meil kindlasti ka edaspidi kolme kooli vahelisi sõprussidemeid hoida ning sügisel ootame nii Kedainiai kui ka Bauska noori Jõgevale.

ANNIKA ROHUMÄGI



MITMESUGUST

Kalurid püüdsid Jõgevamaa väikejärvedest mullu 7212 kilo kala

Jõgevamaa keskkonnateenistus on kokku võtnud eelmise kalandusaasta tulemused. Peipsist püüdsid Jõgeva maakonna kutselised kalurid 821 208 ning võrgupüügiloa saanud rannaelanikud 4895 kg kala. Sellele kogusele lisandus 7212 kg väikejärvedest püütud kala. Kalavarude rikastamiseks lasti siseveekogudesse ligemale 25 000 kalamaimu.

Jõgeva maakonna piiridesse jääb 27 kilomeetrit Peipsi rannajoont ning 350 ruutkilomeetrit, seega veidi üle viiendiku veealast. Mullu lubati Peipsil püüda 12 firmal ja kahel talunikul 1366 püügivahendiga. Rannaelanikud said 15 võrgupüügiluba, igast võrgust saadi keskmiselt 47 kilo kala.

Lisaks osakesele Peipsist on maakonnas veel 11 kalamajanduslikult arvestatavat järve üldpindalaga ligemale 2000 hektarit, kus tegelevad kutselise kalapüügiga kolm firmat, üks talu ja neli füüsilisest isikust ettevõtjat. Kutselise kalapüügiga tegeletakse põhiliselt Saadjärvel ning Kaiavere, Kuremaa ja Elistvere järvel.


Püütuim kala oli särg ja nurg

Jõgeva maakonna kalapüük Peipsil on viimase seitsme aasta jooksul pidevalt kasvanud: 1994. a püüti 341 215, mullu 821 508 kilo mitut liiki kala, põhiliselt siiski tinti, koha ja ahvenat. Rääbisesaak oli mullu eriti niru, seda saadi vaid 160 kilo. Ja küllap vastab see, püügipäevikutesse märgitud kogus ka tõele - on ju üks vahva ettevõtmine, Kodaveres korraldatud Rääbisepidu, olnud juba mõnda aastat üsna rääbisevaene.

Kalandusspetsialistide arvates on rääbisevarud kahanenud liialt soojade, sellele liigile kudemiseks ebasobivate talvede tõttu. Kalapüügieeskirjade järgi ei tohi Peipsist püüda rääbist alates jääkatte lagunemisest kuni 20. juunini ning novembris ja detsembris. Teistes veekogudes, aga kus mujal, kui Saadjärves seda hõrgutist leidubki, kestab püügikeeld juulikuuni. Eelmisel aastal andis Saadjärv 384 kilo rääbist.

Väikejärvedest püüdsid kutselised kalurid mullu 7212 kilo kala, mis oli ligemale kolmandik vähem kui tunamullu. Kõige rohkem, 1834 kilo püüti särgi ja nurge, 1346 kiloga järgnes ahven, angerjat püüti 1142, haugi 833 ja latikat 826 kilo. Väiksemates kogustes saadi linaskit, siiga, koha, kokre ja säinast.


Kalastuskaarte ostetakse vähe

Kalapüügiseaduse järgi tohib püügiõigust vormistamata püüda vaid ühe lihtkäsiõngega, mille õngenöör ei tohi ületada 1,5 ridva pikkust.

Teiste harrastuslikuks kalapüügiks lubatud vahenditega püüdmiseks tuleb lunastada kalastuskaart. Kui mullu müüdi Jõgevamaal 3368 kalastuskaarti (tunamullu 6038), siis sellel aastal vaid 400.

Vaevalt, et selle põhjuseks on tänavused kehvad jääolud veekogudel või meeste vähene püügihuvi. "Kalastuskaartide müük on seaduslikult halvasti korraldatud," nentis Jõgevamaa Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves. Eelmistel aastatel sai kalastuskaarte osta ka Põltsamaal, Mustvees, Kasepääl

ja mujalgi, uue seaduse järgi tohib kalastuskaarte väljastada vaid keskkonnateenistus. Seega tuleb kaardi saamiseks sõita Jõgevale, Tartusse või mõne teise maakonna keskkonnateenistusse.

Kalastuskaart maksabaastaks 180 krooni, pooleks aastaks 120, üheks kuuks 40, kolmeks päevaks 25 ja üheks päevaks 15 krooni. Kui arvestada, et loata püügi eest võib saada küllaltki kopsaka trahvi, siis polegi kalastuskaart eriti kallis. Vaid kaardi saamine on muudetud üpris tülikaks.

ARDI KIVIMETS


Kas vägistamine või pidu seksiga?

Möödunud laupäeva ennelõunal avaldas Tallinnast pärit Diana (1976), et öösel kella nelja paiku vägistanud teda kaheksa nooremat meest.

Vägistamise koha arvas ta esialgu tundmatus Eestimaa paigas olevat, seejärel, et Keila. Lõpuks jõuti uurimisel selgusele, et kõik oli toimunud Adaveres. Õhtul ajasid purupurjus Diana oma autost välja mehed ja naised, kellega ta koos kusagilt Tallinna kandist kaasa oli sõitnud - oli oma reisiseltskonna ära tüüdanud, seletati. Adaveres leidis kahe lapse ema Diana üles keegi kohalik 55-aastane viinalembene mees ja tassis enda juurde ainult vene keelt valdava nooriku.

Dianast oli ta vaid nii palju aru saanud, et see otsib politseid, et Tallinna tagasi saada. Juhtus aga nii, et vanema mehe "saagist" said haisu ninna kohalikud nooremad, kes seejärel noore naise temalt "pihta panid". 19-21-aastaste mehehakatiste punt viis purjus naise mingisse vanasse tsiviilkaitse keldrisse, kus põrandal madratsil mitu tundi kärakat pruugiti ja purjus naisega hullati. Eeluurimisel on selgunud, et naisega oli vahekorras vähemalt kolm meest, Diana arvas neid siiski kaheksa olnud. Ütlustest ja olustikust kumab, et arvatavalt oleks kõik rahulikult lõppeda võinud, kui üks mehehakatis poleks liialt himuraks muutunud ja naisega vägivaldselt väljaminekutrepil vahekorda astunud. Sealjuures lõhkus ta ära naise püksid.

Palja alakehaga külma kätte jäänud kannatanu otsis hommikul kella viie ajal ettejuhtuvast korterist pükse laenuks ja andis siis ka teada, et teda vägistati. Veel kaebas noorik, et tal on mobiiltelefon ja raha kaduma läinud. Noore naise leidnud noormehed pole kohtulikult karistatud, muidu igati normaalsed mehepojad. Diana oli ütelnud, et ta põdevat mingit nahahaigust ja ravivat süüfilist, aga on see tõsi või kuri rusikaviibutus taltsutamatute noormeeste suunas, selgub eeluurimise jätkudes.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


POLITSEIKROONIKA

Varas käis majas

Teisipäeva pärastlõunal, kui juhtus, et kodus polnud kedagi pereliikmetest, käis Tabivere vallas Sepa külas ühes eramus varas. Võimalik, et kurjategija leidis ja kasutas õiget võtit, mis pererahval "kindlas kohas" hoiul oli. Kannatanu avalduse järgi on ära viidud kaks televiisorit, muusikakeskus, CD-mängija ja mootorsaag.


Pidi lombis lesima

Teisipäeva hommikutundidel kella kolme paiku teatati politseikorrapidajale, et bussijaamas lesivat mees pori- ja veeloigus. Loigust leiti Juhan T (1932) Kuremaalt. Kui mehe riided veest enamvähem tühjaks jooksid, sai purupurjus mehe ka sooja kambrisse magama ja hommikut ootama panna. Kohtunikule seletas Juhan, et ta pidi bussijaamas veeloigus lesima seetõttu, et oli sinna libedaga kukkunud ega saanud libeda tõttu enam ka tõusta. Kohtunik leidis Juhani siiski süüdi olevat joobnuna avaliku korra rikkumises, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet ning karistas teda arestiga poolteiseks ööpäevaks.

Samal ajal, kui Juhan kohtuniku ees seisis, leiti Jõgeva bussijaamast magamas Vladimir (1942). Purjus meest polnud kuhugi mujale panna ega saata, kui jätta kuiva ja sooja kambrisse politseis magama. Mees magas kaua ja sai kaineks alles järgmiseks hommikuks.


"Puhumine" paljastas viis purjus juhti

Kolmapäeva hommikul kella seitsmest kümneni korraldati politseioperatsioon "Kõik puhuvad" Jõgeva linnas. Esmalt raudtee ülesõiduviaduktil Mustvee maanteel ja seejärel Tartu tänaval linnapiiril. Mustvee poolt lähenejaid nähti Jõgeva alevikku ära keeravat ja ükski purjus juht alkomeetrisse puhuma ei juhtunud. Tartu tänaval Tartu teel kontrolli eemalt nii hästi näha polnud ja Kaarepere suunalt linna sõitjaist keeras autorooli viis purjus juhti.


Tabiveres lõhuti autot

Ööl vastu kolmapäeva kasutati kurjalt jõudu Tabiveres ühe sõiduauto kallal. Majahoovi pargitud Opel Omegal lõhuti kaks uksepeeglit, parem esilatern, vasaku esiukse lukk ja Opeli embleem kapotil. Autoust luku lõhkumisega lahti polnud saadud. Võimalik, et auto kallal vägivallatseti raevust, et sisse murda ei õnnestunud.


Vihje võimalikust tapmisest osutus tõeseks

Ühe tänavu aasta alguses asetleidnud kuriteo uurimisel said prefektuuri kriminaalosakonna jälitustalituse politseiametnikud vihje võimalikule inimese tapmisele. Kuu jooksul tehtud operatiivtöö tulemusena õnnestus Jõgeva politseiametnikel välja selgitada, kes on tapetu, kes tapmises kahtlustatavad ja kus kuritegu toime pandi ning ka võimalik laiba asukoht. Laip leitigi teisipäeval Lääne-Virumaal Liigvalla küla lähedalt mingist suuremast veeaugust. Üks kahtlustatavaist oli Võru politsei poolt tagaotsitav. Asjas kahtlustatavad neli isikut viibivad vahi all, kuigi neid ei arreteeritud selles asjas süüdistatavaina. Kriminaalasja uurib kuriteo toimumispaiga tõttu Lääne-Viru Politseiprefektuur. Kahtlustatavad ei ole Jõgevamaa inimesed.


Põltsamaal varastati autost raadio

Ööl vastu kolmapäeva varastati Põltsamaal Pajusi mnt 4 ette ööseks pargitud autost autoraadio Sony. Avaldaja hindab saadud kahju 1500 kroonile.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on pilves, selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma või lörtsi. Puhub valdavalt lõuna- ja kagutuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur +1°C ... +5°C.

Reedel on pilves, selgimistega ilm, sajab enamasti lund. Puhub kagu- ja idatuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... -6°C, päeval -2°C ... +2°C.



Vooremaa

Neljapäev, 15. märts 2001. a.

Haldusreform võib muuta omavalitsused linnakeskseteks

JAAN LUKAS



ARVAMUS

Kas kolm või viis omavalitsusüksust?

OTT KURS


KIRJAD

Küsimuste esitamine on rangelt keelatud

INGA MÖLL


Selgituseks

ANTS PAJU,

linnapea


JUHTKIRI

Kas maakonna vaikne hääbumine?

15. märts 2001. a



MAJANDUS

Kohalik tegija saab uuesti vaba maad erastada

RAINIS RUUSAMÄE,

Riigikogu maaelukomisjoni liige,

Mõõdukad


Palamuse valla põllumehed saavad keskkonnatoetust

ULVI KALVIST


Öine alkoholimüük põhjustab Jõgeval ärevust

JAAN LUKAS



KULTUUR

Kes kaitseb meie lapsi?

EENOK PALM,

pastor, Mustvee 1. Keskkooli hoolekogu esimees


A-Ha tuleb Eestisse

MARGUS KIIS


Kolm lavanovelli armastuse teemal

RIINA MÄGI


Lutsu-preemia Margus Abelile

RIINA MÄGI



SPORT

Kuremaal selgitati maakonna noortemeistrid

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

TOOMAS PUSS

OSKAR PURI


Külas sõpruskoolil Leedumaal

ANNIKA ROHUMÄGI



MITMESUGUST

Kalurid püüdsid Jõgevamaa väikejärvedest mullu 7212 kilo kala

ARDI KIVIMETS


Kas vägistamine või pidu seksiga?

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


POLITSEIKROONIKA

Varas käis majas

Pidi lombis lesima

"Puhumine" paljastas viis purjus juhti

Tabiveres lõhuti autot

Vihje võimalikust tapmisest osutus tõeseks

Põltsamaal varastati autost raadio

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade