Üks Laiuse põllumajandusosaühingu punaseid karju paikneb Jõgeva-Mustvee maantee ääres, kus karjakasvatusprobleeme arutasid peazootehnik Aadu Lühiste ja karjak Jüri Kikkas. FOTO: ARDI KIVIMETS
Vooremaa
Üks
Laiuse põllumajandusosaühingu punaseid karju paikneb
Jõgeva-Mustvee maantee ääres, kus
karjakasvatusprobleeme arutasid peazootehnik Aadu Lühiste ja
karjak Jüri Kikkas. FOTO: ARDI KIVIMETS
Jõgevamaa põllumajandusettevõtete ja talude karjamaadel on esimesi nädalaid värsket rohtu näksinud punased ja mustakirjud lüpsikarjad.
Mõnedki loomakasvatajad kardavad, et kuivade ilmade tõttu võib rohukasv karjamaadel aeglustuda. Ühtlasi leidub Jõgevamaal ka põllumajandusfirmasid, kus kari ei pääsegi karjamaale.
Osaühingu Härjanurme Mõis 360-pealine lüpsikari, kus ülekaalus on holsteini tõugu lehmad, lasti karjamaale 5. mail. "Karjalaskepäev oli meil tavakohaselt rõõmus ja pidulik. Veised kepslesid rõõmsalt karjamaale, loomakasvatajad sõid šašlõkki ja torti," rääkis osaühingu asejuhataja Maie Tulp.
"Meie kari lastakse hommikuti kell 8 koplitesse ja kell 15 aetakse lauta tagasi. Karjamaal valvavad karja karjakud Andres Tiirik ja Ahti Davõdov," lausus kogenud loomakasvataja. "Karjatamisperioodi algul piimatoodang pisut langes, kuid loodetavasti on peagi taas tõusu oodata. Peaasi , et karjamaadel rohtu jätkuks. Kui aga põuaperiood kestab, võib rohukasv seisma jääda. Nii et vihma oleks hädasti vaja," ütles Maie Tulp. "Kui avanevad majanduslikud võimalused uue lauda ehitamiseks, kavatseme oma karja suurendada kuni 500 veiseni," lisas ta.
Järgitakse vanu karjalasketavasid
Laiuse põllumajandusosaühingus pääses Sootaga farmi vana lauda kari karjamaale 8., suurfarmi kari 10. ning Vanatänava lauda kari 12. mail. "Nii peame kinni rahvakommetest, mil karjalaskepäevad on teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval," teatas tõuaretuse zootehnik Svetlana Roos.
"Vanatänava laudas, kus on mustakirju kari, võõpasid naised erinevate gruppide lehmade sarveotsad üle erinevate värvidega, sest nii on lehmi parem karjamaal ära tunda. Kari võiks ööpäevaringselt karjamaal olla, kuid paraku pole meil niipalju karjamaid, et saaksime karja ka öösel väljas hoida. Meie naaberpõllumajandusettevõttes aktsiaseltsis Perevara hoitakse aga karja väljas kogu ööpäeva," lausus zootehnik Roos.
Laiuse põllumajandusosaühingu peazootehnik Aadu Lühiste sõnul vajavad karjamaad pidevalt uuendamist. "Eile käis selleks näiteks Lehtmetsa koplis kivikorjamine," ütles staažikas loomakasvataja.
Vasikaootel lehmad jäävad lauta
Pajusi vallas asuva Suureaia talu 40-pealine lüpsikari on karjamaal neljandat päeva. "Lehmad olid karjalaskepäeval reipas meeleolus. Kõige enne hakkas laudast karjamaa poole suunduma juhtlehm Esta. Lehm Moodu jäi aga lauta, sest temal on peagi vasikas sündimas," rääkis perenaine Sirje Ali. "Plaanitseme ka karjamaade uuendamist, milleks külvame ristikut ja lutserni," märkis ta. Laudaeluga tuleb veel leppida ka Saare vallas asuva Sogeri talu neljal lehmal, kes hiljuti poegisid. "Meiegi tegeleme karjamaade uuendamisega. Kesa on küntud ja nüüd ootavad karjamaad uut seemnekülvi. Esmakordselt külvame karjamaadele spetsiaalset karjamaasegu," ütles perenaine Rita Kivisaar.
Piimatoodang suureneb
Osaühingus Lustivere Agro on 450-, ja aktsiaseltsis Vaimastvere Agro 350-pealine lüpsikari. Nendes aktsiaseltsile Lacto kuuluvates põllumajandusettevõtetes tänavu karja karjamaale ei aetagi. "Meil on veiste söötmiseks piisavalt rullsilo. Samas vajavad aga karjamaad uuendamist. Kui karjatada karja vanadel kamaratel, pole loota korralikku piimatoodangut," selgitas Rünno Marmor, kes töötab mõlema põllumajandusettevõtte juhatajana.
"Arenenud Euroopa riikides peetaksegi praegu majanduslikult kasulikuks suuremate farmide karja aastaringselt lautades hoida. Karjamaadele lastakse enamasti väiksemate lautade veised," lisas ta.
Aretusühistu Eesti Punane Kari tegevdirektori kohusetäitja Anne Zeemann ütles Vooremaale: "Karjatamisperioodi esimestel päevadel piimatoodang mõnevõrra langes, kuid üldiselt võib praegu Eestis piimatoodangu tõusu täheldada. Toodangu suurenemist võib eelkõige põhjendada sellega, et veiste söötmisel on hakatud rohkem kasutama tasakaalustatud toiduratsiooni."
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel laulab Torma Tee Majas Joel Steinfeldt. Pühapäeval peetakse Torma rahvamaja õuel Jakobsoni talupäeva laata. Näpunäiteid põllumajanduse edasiarendamiseks jagab Jorh Aadniel Kiir.
Eile oli Tabivere Keskkoolis emadepäeva kontsert. Täna on emadepäeva kontsert Tabivere lasteaias. 15.-17. maini on Tabivere lasteaias lahtiste uste päevad. Neljapäeval on kevadkontsert muusikakoolis. Samal päeval on vallavolikogu kultuurikomisjoni erakorraline koosolek seoses rahvamaja põlenguga. Reedel on Tabivere Keskkoolis kontaktpäev, kus tutvustatakse õppimisvõimalusi koolis ning gümnaasiumiosas pakutavaid valikaineid. Üleval on õpilastööde näitused ning erinevate tegevustega on haaratud terve maja. 25. mail korraldab Maarja Keskkool spordipeo, kuhu oodatakse osalejaid ka teistest koolidest.
Reedel on Saare rahvamajas kohvikklubi õhtu. Külas on Üllar Jörberg.
Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval on Adavere koolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme.
Eile arutati kultuurikeskuses Euroinfopäeva korraldamist 31. mail. Linnavalitsuse ametnikud kohtusid eile lasteaia Mari töötajatega. Täna on linnavalitsuses Põltsamaa Lossifondi nõukogu ja juhatuse koosolek lossikontserdi asjus eeloleval laupäeval. Lasteaias Mari on täna lastevanemate üldkoosolek. Homme on Põltsamaa muusikakoolis tänavuse lennu lõpetajate kontsert. Lasteaias Mari on homme spordipäev. Neljapäeval on Lillevere staadionil Põltsamaa piirkonna lasteaedade spordipäev. Laupäeval on Põltsamaa lossihoovis lossikontsert konvendihoone nurgatorni taastamiseks. Kontserdil esinevad Tõnis Mägi, Riho Sibul, Robert Jürjendal, ansamblid Ultima Thule ja Recycle Bin.
Reedel on Sadukülas klubiõhtu emadepäeva tähistamiseks. Neljapäeval on lasteaias Nukitsamees pidulik emadepäeva vastuvõtt vallas 2000. aasta lõpus ja 2001. aastal sündinud lastele ja nende vanematele.
Pisisaare Algkoolis on looduse nädal. Neljapäeval on vallavalitsuses valla sotsiaaltöötajate ümarlaud. Aidu LasteaedAlgkoolis on neljapäeval külas Heino Seljamaa Teater Kohvris etendusega "Väike Illimar".
Eile oli linnavalitsuses linna allasutuste juhtide nõupidamine ning volikogu kultuuri ja hariduskomisjoni koosolek. Mustvee lasteaias oli eile emadepäeva kontsert.
Täna lähevad Kiigemetsa kooli toimetulekuklasside lapsed kohtuma Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastega. Kavas on ühised spordivõistlused jne. Kohtumine korraldatakse terviseprojekti raames. Valla lasteaedade ja koolide õpetajad külastavad täna Johannese kooli Rosmal Põlva vallas. Homme sõidavad Kiigemetsa kooli õpetajad Tartusse kohtuma Waldorf kooliga. Homme korraldatakse Siimusti korvpalliplatsil kuni 12-aastastele lastele jalgrattavõistlused. Homme on kokkusaamine suvise kuningapäeva kontserdi asjus Jaak Johansoniga. Valla raamatukogude juhatajatel on homme nõupidamine. Neljapäeval on plaanis orienteerumisneljapäevak Siimusti Röövlimäel. Neljapäeval pannakse kokku vallavolikogu järgmise istungi päevakord. Reedel on Laiuse kooli staadionil Jõgeva valla lahtised esivõistlused kergejõustikus. Laupäeval on Laiuse pastoraadis Aare Truija luuleõhtu.
Jõgeva muusikakoolis on avatud Jõgeva kunstikooli näitus "Lapselt emale". Eile oli linnavalitsuse istung ning koosolekut pidas volikogu haridus ja kultuurikomisjon. Täna on Jõgeva Ühisgümnaasiumis kohtumine Kiigemetsa kooli toimetulekuklasside lastega. Homme on linnavolikogu arengu ja rahanduskomisjoni koosolek. Jõgeva Gümnaasiumi staadionil on homme Jõgeva piirkonna lasteaedade spordipäev. Neljapäeval on koos linnavolikogu eestseisus. Jõgeva Gümnaasiumis on neljapäeval algklasside näitemängupäev. Laupäeval külastavad Jõgeva linna 14 Soome arhitekti. Eile pidas vallamajas nõu vallapäeva korraldav komisjon. Homme on Kasepääl Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek.
ARVAMUS
Jajaa, kõik teavad, et võitsime. Vaataks õige siiski edetabeli ja konkurendid üle.
Võit - Eesti. 198 punkti. Padaril, Bentonil, 2XLl sujus esinemine väga hästi, 2XLl akrobaatika (eriti saltod) oleks võinud teles rohkem
näha olla; Tanel Padar oli veidi piinatud olemisega, kuid seda märkas vaid tähelepanelik silm. Kõik OK. 12 punkti Hollandilt, Leedult, Lätilt, Türgilt, brittidelt, Sloveenialt, Poolalt, Saksast, Maltalt, Kreekalt. 0 punkti Portugalilt.
2. Taani 177. Rollo & King. Kolm meest, üks naine naljakat skandinaavkantrit esitamas. Suuresti eelmise aasta kordamine, aga ikkagi omapärane ja meeldejääv. 12 punkti Islandilt, Norralt, Horvaatialt, Iirilt, Eestilt. 0 Venelt ja Bosnialt.
3. Kreeka 147 punkti. Antique - kena lauljatar valges, rahvuspilli tinistav mees. Üsna tüüpiliseks saanud eurovisioonitümps, aga väljapeetud esitus. Rootsilt ja Hispaanialt 12 punkti.
4. Prantsusmaa 142. Natasha St. Tier. Kena prantslaslik, kergelt selindionilik laul sulni lauljatari poolt. 12 punkti: Bosnia, Vene, Portugal. 0 Maltalt.
5. Rootsi 100. Kogenematu tüdrukuteduo Friends esitas väga abbaliku laulu. Vokaalid kehvad ja kohmakad, tüdrukud närvis. Hea koht oli loo meeldejäävuse eest.
6. Hispaania 76. David Civera; lihtne latiinolik, Ricky Martinit jälgiv pop. 12 punkti Iisraelilt.
7. Sloveenia 70. Nusa Derenda - dramaatiline lauljatar, eurotümpsestraad. Tähelepanu äratasid kaks beibepianisti laval.
8. Saksa 66. Michele - kehv, aga päris suure dekolteega lauljatar esitamas imalat euroestraadi. Hispaania ja Portugal andsid millegi pärast päästvad 10 punkti.
9. Malta 48. Fabrizio Faniello - jälle üks Ricky Martini järgija. Huvitavad olid musta läbipaistvasse kostüümi pakitud taustalauljatarid. Taanilt 12 punkti.
10. Horvaatia 42. Hanna - jälle dramaatiline tümakaga euroestraad, illustratsiooniks kääksus viiul ka.
11. Türgi 41. Sedat Yuce - webberlik pateetiline euroestraad. 10 punkti Kreekalt.
12. Vene 37. Mumii Troll. Sellise lava jaoks liiga keeruline rocklugu, lauljal probleeme inglise keele hääldusega. 10 punkti Leedult.
13. Leedu 35. Skampil ehk kolmel noorel oli täiesti tasemel lugu, kerge Rnb ja funky popilik segu, korralik esitus, 70ndaid pilavad soengud taustalauljatel jm. Aga ju vist kadusid teiste vahele ära. 10
punkti Venelt.
14. Bosnia 29. Nino Prses - noor andekas muusik, etno ja elektroonika kaasaegne segu, kuid vist liiga uus europubliku jaoks. 10 punkti Horvaatialt.
15. Suurbritannia 28. Lindsay D - armsake veterantaustalaulja esitamas hitivorpija Russ Ballardi ebaõnnestumist koos räpparite, DJ puldi ja tümpsuga.
Ülejäänud uue süsteemi järgi järgmisel aasta ei esine.
16. Iisrael 25. Tal Sondak. Lähis-Ida huilgav pop koos sealse Enrique Iglesiasega. Liiga kohalik kõla ja pateetiline. 10 punkti Prantsusmaalt.
17. Portugal 18. MTM - nagu Eestilgi valge ja must mees koos laulmas, aga on kohmakad ja naljakad. Ka liiga "oma kandi" kõlaga.
18. Holland 16. Michelle - maneerlikult õhtukleidis külitav naine laulmas maneristlikku aeglast lugu, keelpillikvarteti saatel. Korralikult küll, aga lugu oli natuke vilets ja esineda tuli liiga alguses ka.
19. Läti 16. Ardis Mednis. Mis on lubatud Saksale, pole aga Lätile. Oli küll päris tobenaljakas, aga punkte ligi ei meelitanud. Eesti ja Leedu andsid kumbki 8 punkti.
20. Iiri 6. Gary OShaughessi puhul tundub, et mitte võita jälle Eurovisiooni, korraldab Iirimaa nüüd Halvima Laulja ja Kehvima Loo konkurssi. Hästi jura oli ikka seekord see jube estraad.
21. Island 3. Two Tricky. Tühi pop a la Ronan Keating on juba kõiki ära tüüdanud.
22. Norra 3. Haldor Legreid. Andrew Lloyd Webber võiks norrakad häbematu varastamise eest vabalt kohtusse kaevata. Aga keda see huvitab.
Kokkuvõttes võib öelda, et traditsiooniline eurostiil on kadumas ja asi liigub paljude erinevate stiilide esinemise suunas. Eesti loo trump oli lihtne refrään, hoogne esitus ja optimistlik toon, kui liiga teaduslikuks minna. Palju õnne, uued katsumused on ees.
MARGUS KIIS
KIRJAD
Eesti õigusemõistmise süsteem vajab kiiret reformi
Viimaste päevade uudised Eesti õigussüsteemis langetatud otsustest on avalikkuses taas tekitanud elavat arutelu. Iga ühiskond ja riik püsib tema liikmete arusaamisel, et selles riigis suudetakse kohut mõista õiglaselt ja langetada üldistele arusaamadele tuginevaid otsuseid. Avalikkusel on raske aru saada tuntud isikutele mõistetud leebetest kohtuotsustest ning väiksemate süütegude eest mõistetud karmidest karistustest. Tõe ja õiguse otsimine on Eesti rahvale läbi aegade omane olnud.
Loomulikult võib tekkinud olukorrale leida tuhandeid põhjusi. Oleks sügavalt ebaõiglane eitada ka Eesti õigusruumis toimunud põhimõttelisi positiivseid muutusi. Kohtumõistmine on muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks. Samas on aga tegemist alaga, kus tilgakenegi tõrva võib meepüti täielikult rikkuda.
Kohtute tehtavad otsused peavad muutuma kõigile arusaadavaks ja kohtulahendid kõigile usaldusväärseks. Seetõttu pole meil muud valikut kui kuulutada prioriteetseks valitsuse algatatud õigusemõistmise reform ning see kiirelt ja otsustavalt ellu viia.
Selle reformi esimene samm on võtta vastu uus karistusseadustik, mis likvideerib viimased omaaegse nõukogude õigussüsteemi jäänused Eestis. Uus karistusseadustik annab meile võimaluse minna üle euroopalikule õigussüsteemile ning lubab võrrelda kuritegevuse statistikat teiste riikidega võrdsel alusel. Praegu seda tõsiseltvõetavalt teha ei saa.
Ent uue karistusseadustiku vastuvõtmise järel tuleb väga tõsiselt läbi mõelda meie karistuspoliitika edasised suunad. Mis puutub kohtunike eluaegsesse staatusesse, siis on selge, et kohtuniku amet ei anna talle veel õigust ainult iseenda nimel õigust mõista. Kohtunik peab Eesti riigis juhinduma Eesti seadustest ja saab otsuseid langetada vaid riigi esindajana. Kohtunik peab selgelt tunnetama oma erilist kodanikuvastutust.
Kutsun siinjuures kõiki kohtunikke tihedamalt lävima nii omavahel kui ka ühiskonnaga. Ainult niisuguse ühise tegevuse tulemusena saame selgeks, missuguses suunas peab meie kohtupraktika arenema.
Ma tuletan siinkohal meelde, et valitsus on heaks kiitnud radikaalsete uuendustega kriminaalmenetluse seaduse. Selle põhirõhk on pandud menetlusprotsessi võimalikult kiiremaks ja efektiivsemaks muutmisele. On ju üsna absurdne, kui kohut mõistetakse teo eest, mis pandi toime viis aastat tagasi. Kriminaalmenetluse protsess peab aga olema sedavõrd kiire, et sündmuse aktuaalsus ei oleks kadunud. Uus kriminaalmenetluse seadus aitab siin tublisti kaasa, sest pakub mitut liht- ja kiirmenetluse liike, mis on kodaniku jaoks ka märksa odavamad.
Kriminaalmenetlusega seonduvalt tahaksin veel lisada, et oluliselt tuleb tõsta prokuröride osa menetlusprotsessis. Just prokurör on selles keskne vastutaja. Ja veel. Olen kindlal seisukohal, et kõik kohtukulud tuleb sisse nõuda süüdlastelt ja ainult neilt. Maksumaksjana ei pea ühiskond tervikuna oma kukrut kergendama.
Mõni sõna veel kohtunikest. Valitsus on heaks kiitnud põhimõtted, mille järgi meie kohtuvõim peaks lähiaastail edasi arenema. Pean siinjuures eriti oluliseks kohtunike pidevat täiend- ja järelõpet. Sellele järgneks teadmiste kontroll, mis aitaks kohtunikul oma kvalifikatsiooni tõsta. Kõrgema kvalifikatsiooniga kohtunikule peab riik muidugi tagama ka kõrgema tasu.
Kindlasti pole tegemist kerge tööga. On selge, et poliitiline heitlus ja isegi vastuseis õigusemõistmise süsteemi korrastamisele tuleb äge. Ometi ei saa see olla õigustuseks, et reformi edasi lükata. Suurendades ühiskonnas veendumust, et ka õigusemõistmise süsteem on oma olemuselt õiglane, suurendame me kodanike usaldust oma riigi vastu. Teist teed pole meile lihtsalt antud.
MART LAAR,
peaminister
Vooremaa küsitles inimesi Jõgevalt (26%), Põltsamaalt (18%), Mustveest (10%), Puurmanist (4%), Rajalt, Adaverest, Raadiverest, Kalmest, Kassinurmest, Murrult, Pudiverest, Eskust, Kalliverest, Altnurgalt, Õunalt, Ookatkult, Voldist, Tabiverest, Mooritsalt, Laiuseväljalt, Vaiatust, Tammikust, Võhmanõmmest, Näduverest (2%), kellest 12% olid teismelised, 8% 20ndates, 14% 30ndates, 10% 40ndates, 16% 50ndates, 22% 60ndates, 12% 70ndates, 2% 80ndates aastates; 40% olid mehed.
80% ei suitseta, 20% küll. Suitsetajad olid vanuses 25-69 aastat, mehi ja naisi võrdselt.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Kes oleks seda võinud arvata. Ja nagu kuiste ei taibanud tänavu keegi õhutada igaaastast võistlusteeelset kindla võidu hüsteeriat. Eks katsu siis nüüd tõestada, et "Ma rääkisin juba tükk aega tagasi..." Enamgi veel, meie lugupeetud välisminister näitas vahetult võistluste eel lõunanaabritele keskmist sõrme, kahandades kohalike kommentaatorite hinnangul võimalused nende käest traditsioonilised 12 punkti saada praktiliselt olematuks. Tõsimeeli hoiti pöialt selle nimel, et Eesti tuleks vähemalt nende 15 hulka, kes järgmisel aastal uuesti eurosousti sees esineda saavad.
Nüüd oleme siis portsu otsas. Järgmise aasta eurolauluvõistluse korraldamisest loobumine nõuaks tagasihoidlikkust sellises koguses, mis meie väikesele Eestimaale juba füüsiliselt ära ei mahu. Seega tuleb leida rahakoti põhjast see sadakond miljont ning üritus maha pidada. Alles sai välja hõigatud, et tuleval aastal ETVs reklaami enam ei näe. Nüüd aga, saate isegi aru, tuleb see kena plaan mõneks ajaks maha matta.
Samuti tuleb kõige kiiremas korras tekitada Eestisse piisavalt suur katusealune pind. Isegi pururikkad taanlased pidid 35 000 inimest mahutava kontserdihalli ukse juurest kurvalt tagasi vantsima, kuna neil polnud nii äkitselt võtta umbes seitse tuhat ühikut kõva valuutat, mille eest oleks euromoosekantide vaatamise tarvis kasvõi seisuplatsi üürida saanud. Nii et kui raha peale vihane ei olda, tuleks eurovõistluse tarbeks broneerida vähemasti 50 000 istekohta, sinna juurde ka vastaval hulgal ööbimisvõimalusi tekitades. Ilmselt ei ole palju pakutud, kui öelda, et nii kontserdipinna kui ka majutusvõimaluste osas iseloomustab see arv praegust Eestimaa koguvõimsust...
Eks häda ja muret ole teistelgi. Isegi täiesti asjassepuutumatud skinheadid, maakeeli siis nullpead, peavad ühtäkki olema madalamad kui omaenda juuksekasv, kui nad ei taha afroeestlase Davei oma juubeldavatele õlgadele tõstnud avaliku arvamuse käest kolki saada. Mustade- ja Musta-vastasus ei müü enam mitte.
Poliitikutel kah kurvad päevad. Nemad, vaesekesed, on nüüd peaaegu sootumaks tähelepanuta jäänud. Rahval ja ajakirjandusel on poliitilise mudamaadluse kõrval nüüd lõpuks ometi midagi muud rääkida ja arutada. Elevus, millega seda tehakse, annab ilmekalt märku tüdimuse suurusest, millega võimumänge seni jälgitud. Müts maha meie eurolaulikute ees!
15. mai 2001. a
MAJANDUS
Maaparandajatel tööd veel jätkub
Endistele maaparandajatele on Jõgeva Maaparandusbüroo asemel suuremateks tööandjateks saanud linnad ja vallad, aga samuti keskkonnainvesteeringute fondi rahastatavad objektid.
Nii ehitas AS Siimel 2000. aastal Jõgeva ja Mustvee linnas veetrasse, puhastusseadmeid ning muid objekte kokku 3,4 miljoni krooni eest. Torma prügila ehitusel aga, mida rahastab keskkonnainvesteeringute keskus ehk KIK, on nelja aasta jooksul tehtud töid 2,7 miljoni krooni eest. Objekte on ka väljaspool maakonda.
Jõgeva EPT maaparandusosakonnast välja kasvanud firma AS Siimel ehitab hüdrotehnilisi rajatisi, kanalisatsiooni- ja veetrasse, linnade puhastusseadmeid, keskkonnaobjekte (näiteks prügilaid), töötleb üles metsa ja teeb Jõgeva Maaparandusbüroo tellimisel taludele maaparandust ning maaparandusobjektidel jooksvat ja kapitaalremonti. Ettevõtte tegemised on leidnud kajastamist ajalehe Äripäev koostatud kiirestiarenevate väikeettevõtete Gaselli TOPis. Teatavasti kanti sinna need ettevõtted, kes saavutasid kolme aastaga 50% käibe või kasumi kasvu.
Maaparanduse osa on vähenenud
Firma eelmise aasta netokäive oli 13 miljonit krooni. Tööd antakse olenevalt hooajast 60-90 inimesele. Suurem töötegemise aeg on suvel. ASi Siimel juhatuse esimehe Kalle Vikati sõnul on nad töötanud kasumiga, kuid dividende ei ole omanikele juba hulk aastaid maksnud. Teenitud kasumi eest (eelmisel aastal 260 000 krooni) on igal aastal ostetud masinaid ja seadmeid.
Ettevõttel on seitse kinnistut, kus asuvad töökojad, laod ja muud tootmishooned. Võtikveres on saekaater, kus saab tööd 10-12 inimest. Seal saetakse ümarpuitu, lõigatakse kümmet sorti kämpingulaudu, valmistatakse tootealuseid, WCsid supelrandadele ja puhkekohtadele (eelmisel aastal 15 tükki) ning katustega puhkekohti koos pinkide ja laudadega. "Oleme tellimiste alusel teinud isegi välimööblit," rääkis Vooremaale ASi Siimel juhatuse esimees Kalle Vikat.
Jõgeva EPT kõrghetkedel anti tööd 260 inimesele ja parandati aastas keskmiselt üle 2000 hektari maid (põhiliselt põllumaid), ehitati 350 km drenaaži ning 27-30 kilomeetrit teid. Põllumajanduse hääbumisel ja maaparanduse riigipoolse rahastamise kokkukuivamisel on need tellimused muutunud aga väga väikesemahuliseks. ASi Siimel kogu aastakäibest on maaparanduse osa 15%. Eelmisel aastal tehti Jõgeva Maaparandusbüroo objektidel maaparandust ning jooksvat ja kapitaalremonti 1,6 miljoni, üle-eelmisel aastal aga 2,2 miljoni krooni eest.
Kalju Jalakas Jõgeva Talunike Liidust ütles, et talunikele eraldatavad riiklikud maaparandusabi summad on nii väikesed, et ei võimalda suuremaid töid teha. Peamiselt ehitatakse kaevusid ja taluteid. Pealegi vähenevad need summad aasta-aastalt. 1999. aastal eraldas riik selleks otstarbeks 285 000 krooni, 2000. aastal aga 255 000 krooni.
Maailmapanga raha on otsas
Maailmapanga laenude abil ehitati suuremaid objekte viis aastat, kuni eelmise aastani. Nii kasutati maailmapanga raha Tarakvere, Tõikvere, Vaimastvere ja Voore kuivendussüsteemide korrastamisel. Näiteks tehti 1999. aastal Tõikvere oja valgalal kuivendussüsteemide korrastustöid üle ühe miljoni krooni eest 158,8 hektaril. Projekt hõlmas Vaiatu, Rääbise ja Tõikvere küla 14 talu. 1998. aastal korrastati maailmapanga laenu abil Tartu Maaparandusbüroo tellimisel Tarakvere oja kuivendussüsteeme 1,7 miljoni krooni ulatuses. Neljast finantseerimisallikast eraldatud raha
abil ehitati Endla järve veetaset reguleerivat Sinijärve paisu ja juurdepääsuteid, kokku 0,6 miljoni krooni eest.
Aastateks on jagunud tegemisi Mustvee linna veetrasside (1999. a 1,5 miljonit, 2000. a 1,1 miljonit ja 2001. a 1,1 miljonit krooni),Torma
prügila (1998. a 0,8 miljoni, 1999. a 0,7 miljoni, 2000. a üle ühe miljoni ja 2001. a 0,2 miljoni krooni eest) ning Koseveski kala- ja paistiigi süvendustöödel, mis vahepeal seiskusid (1998. a 0,7 miljonit ja 2001. a 2,2 miljonit krooni). Eelmisel aastal tehti Laiuse metskonnas metsamaaparanduslikke töid ühe miljoni krooni eest, tänavu võideti samas metskonnas objekt, mille kogumaksumuseks on kolm miljonit krooni.
ASi Siimel tegevdirektori Hillar Saariku sõnul oli neil eelmisel aastal rõõm osaleda Merko Tartu ASi alltöövõtjana Saadjärve mõisa valgvete ärajuhtimistöödel, maksumusega 0,4 miljonit krooni. Esmakordselt üle 12 aasta sai ehitatud ümmargustest maakividest kraavikindlustust.
RAIVO SIHVER
Riigi toetused maaparandusele vähenevad pidevalt
Jõgeva maaparandusbüroo kaudu toetab riik vähesel määral põllumajandustootjate maaparandussüsteemide korrastamist, elektrivarustuse probleemide lahendamist ja maade lupjamist.
Aastaaastalt on riigi poolt eraldatavad summad vähenenud maaparanduse osas 285 000 kroonilt 2000. aastal, 255 000 kroonini 2001. aastal ja elektrifitseerimistööde osas samal ajal üle 30%, ehk 388 000lt 210 000 kroonini. Ainult põldude lupjamise summad võivad tänavu jääda samale tasemele kui eelmisel aastal, see on 600 000 kroonini aastas.
Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupitsa andmetel on Jõgeva maakonnas kuivendatavaid alasid ligi 60 000 hektarit. Umbes 20% ulatuses on maaparandussüsteeme üle antud põllumajandustootjatele, kes peaksid ise hoolitsema maaparadussüsteemide korrashoiu eest. Nende probleemide kompleksseks lahendamiseks on Jõgeva maakonnas tekkinud üheksa maaparandusühistut, kes püüavad ühisel jõul lahendada kraavide, eesvoolu ja muid korrashoiuprobleeme.
Veel on maaparandusbüroo ülesandeks juhtida maailmapanga laenuga projekteeritavaid ja teostatavaid maaparandustöid. Näiteks teostati möödunud aastal maailmapanga laenu abil Laiuse piirkonnas asuval Mõraoja objektil töid 1,9 miljoni krooni eest.
Aastaid on tegeldud ka põllumajandustootjate elektrivarustamise probleemidega. Kalju Jalakas Jõgeva Talunike Liidust ütles maakonnalehele, et elektrifitseerimise osas püütakse lahendada küla või mitme majapidamise ühisavaldusi. Näiteks tehti eelmisel aastal töid Puurmani valla Tammiku külas ja Pala valla Haavakivi ning Kokora külas.
Jõgeva Maaparandusbüroo on suures osas tellinud maaparanduslikke töid aktsiaseltsilt Siimel kui korrektselt lepingupartnerilt. Ilmar Tupitsa andmetel teeb maakonnas lupjamistöid teist aastat järjest OÜ Mati Autoveod Aravetelt. "Loodame, et ka sellel aastal jõutakse põlde lubjata samas mahus kui möödunud aastal, ehk 600 000 krooni eest," lausus Ilmar Tupits.
Lisaks maaparandusbüroo kaudu tulevatele riiklikele toetustele on vastatavalt põllumajanduskorralduse seadusele riiklike toetuste (näiteks lehma-, mahe- jne toetuste) eraldamise struktuuriüksuseks
maakonnas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti (PRIA) Jõgeva büroo.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
See on paljude tüdrukute igavene probleem. On poiss, kes väga meeldib, aga ei tee just tema ihalejast välja. Noh, sageli on poistel sama jama. Tüdrukutega. OK, seekord räägin tüdrukutele kui meessoo üks esindajatest.
Enne kui asute poissi võrgutama, tehke selgeks, kas asi on ikka vaeva väärt. Muidugi, hetkel olete tõenäoliselt armunud, mõistust pole raasugi, nojah. Aga mõtlemine ei ole sellistel puhkudel sugugi
liiast. Te võite temast olla sisse võetud paljalt sellepärast, et ta on seltskonnas populaarne; sellepärast, et ta oskab kõva meest mängida; sest on oma arust kõva (viina- ja) naistemees. Ükski neist
omadustest pole tegelikult tuhkagi väärt. Juba rohkem mõikab inimese füüsise olukord ja esteetilisus ehk lihtlabaselt öeldes väline ilu. Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, mis on ajus. Mitte üksnes tüübi intelligents, vaid ka muu. Ja täiesti vajalik on ka asjaolu, et teis oleks ka midagi ühist: iseloom, temperament, huvi, maailmavaade vm.
Kui need asjad endas läbi arutatud, võib midagi katsetada. Alustama peaks põhjalikust vaatlusest. Tuleb oma objekti hoolega jälgida, tähele panna igasugu detaile. Kuidas ja millest räägib, millega tegeleb vabal ajal, millised on harjumused, kuidas liigutab erinevates situatsioonides oma jäsemeid. KÕIKE tuleb kainelt ja hoolikalt tähele panna. Teadagi, see on jube tüütu ja pealtnäha tarbetu. Jube. Aga KÕIKE võib edaspidi vaja minna.
Siis tuleb vaadata, mis on tema huviala ja seda studeerida. See on väga vajalik. Vaadake, noore normaalse ja midagi väärt oleva meesisendi elus on peamine ta eneseteostus. Alles siis tuleb kõik muu.
Naissoost isikud panevad reeglina suurt rõhku oma välimusele. Oma raha ja aja kulutamine riietele on tegelikult meessoost isikute paelumisel täiesti tühi töö. Avaldan saladuse: mingi tegumood, värvikombinatsioon, moodsus jms ei koti maskuliine peaaegu üldsegi. Nad ei mõika sellest midagi. Neil on üks reegel: mida vähem riiet, seda parem. Kindla peale minek on mini, aga tegelikult on kogu see aspekt tugevalt üle hinnatud.
Kosmeetika mängib veidi rohkem, kuid mitte pooltki nii palju, kui naissoost isikud ise arvavad. Kui juba, siis võiks investeerida lõhnandusse.
Nii, kui piisavalt uuringuid tehtud, võiks astuda aktiivsemasse kontakti. Enne ikka kindlaks teha, kas objekt on vaba. Kui pole, siis jälle mõelda. Kui on, siis võib alustada nö positiivset hõlmamist.
Hakake objektiga rääkima... tema huvialast. Tehke võimalikult nägu, et teid huvitab vaid see. Saate aru, noore normaalse meessoost inimese elus peamine on siiski ta eneseteostus. Ärge oma targa jutuga üle pingutage, laske ikka põhiliselt temal rääkida. Las ta tunneb, et on õudselt tark. Püüdke olla vaimukas ja asjalik. Hoidke tihedat kontakti. Tõrjuge vaikselt rivaale.
Siis võite hakata andma märku, et hoolite temast. Alguseks kõlbab hästi selline emalik hool. Näiteks kutsuge ta enda poole sööma, teinud aga enne hoolikalt selgeks, ega ta näiteks sibulat vihka. Sokke pesta ei tasu, aga riietusnõuannet anda küll. Kõige selle juures jääda uhkeks ja pealtnäha ligipääsmatuks.
Teie aeg saabub siis, kui poiss hakkab järjest rohkem nihelema, tahab midagi öelda, aga nagu ei saa. Või isegi ütleb. Muidugi on asjad palju lihtsamad, kui on selge, et tema on hoopis ise teist huvitet.
Muidugi on ka palju kiiremaid meetodeid. Näiteks bimbot või kergesti kättesaadavat mängides. Aga see tee on libe isegi tänapäeva seksliberaalses Eestis.
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb... Nojah, muidugi, hakkab pihta.
DR. NOORMIIS
REPORTAAŽ
Sattusin juuksuritöökojast mööda minema... mõtlesin, et astuks sisse ja ütleks viisaka inimese kombel tere. Astusingi. Päris sisse kohe. Ämbrisse.
Sest noil raibedikel kliente vähe ja igaüks, kes nina sisse pistab, langeb juuksurite saagiks. Nii kui pea ukse vahelt sisse ja jala ämbrisse pistsin, oli mu lips läbi. Kuulsin ainult, kuidas kops! käis. See oli üks kuri juuksur, kes ukse taga valves oli. Haamriga.
Aga rohkem ma ei näinud, sest põrand kleepis end mu silme külge kinni. Nina ei tahtnud seda hästi teha lasta, hüppas ette ja sai haiget... Kui meelemärkusele tulin, olin ahelates. Juuksuritoolis.
Hetkeks tundus, et nägin musta lateksit ja palju piitsu... aga ei. Tegelikult oleks see ju enamvähem talutav olnud... võrreldes sellega, mis järgnes.
Üks kahesajakilone sumomaadleja moodi naisrambo haaras nurgast elektrilise hekipügaja ja kukkus uhtuma. Ütles, et talle meeldivad ümarad vormid (seda oli ta kehaehitusest ka näha) ning piidles näljasel pilgul mu nina ja kõrvu. Et paar sisselõiget käivad juuksuribisnisega alati kaasas. Ma karjusin üle hekipügaja mürina, et kas ta liposuktsiooni peale on kunagi mõelnud.
Siis läks lahti. Tädi suu. Tükk aega oli kõrinat kuulda ja siis käis till!. See oli jälle tädi. Ta vaatas mulle imestust tulvil pilguga otsa ja ütles, et ta pole selle peale mõelnudki. Ja et kas nii saab? Ma ütlesin seepeale, et Saab-Saab, Saab on sitt auto. Juhtub. Igasugu imelikke asju.
Tädi tegi kurja näo pähe. Peale see küll eriti ei meeldinud, aga tädi tegi ikka, sest see polnud tema pea. Oli hoopis minu pea. "Pea!" karjusin ma. Tädi lasi mu kõrvad laks! vastu pead tagasi. Siis haaras tädi hekipügaja kõvemini kätte ja lubas mu lõua kandiliseks lõigata. Ütles, et ta on sageli kantpäid lõiganud, aga kantlõugu mitte kunagi. Ja irvitas. Saatanlikult muidugi.
Ma kokutasin hirmuga, et tean Peep Pree aadressi. Mitte et ma muidugi seda teadnud oleksin, aga tädi pani vähemalt hekipügaja käest. Teise kätte. Ütles, et vasaku käega tuleb töö kandilisem. Ma karjusin uuesti, et tean Peep Pree, tuntud rasvaimumehe aadressi, kuid tädi jätkas. Ma jäin merehaigeks.
Ütlesin talle suvalise aadressi ja palusin armu. Ta ei andnud. Ütles, et seda jagub tal ainult toidu ja nüüdsest ka Peep Pree peale. Ja siis ta lõikas. Kohutavalt pritsis! Igale poole, ka peeglisse ja lakke. Ma panin silmad kinni ja tegin need uuesti lahti, kui mootoriõli mulle laest pähe tilkus ja peeglist vastu vaatas.
Hetkeks oli mul tunne, et mootoriõli naeratas mulle sõbralikult. Tädi needis hekipügajat. Too oli lekkima hakanud ja kokku jooksnud. Ilmselt tooli seljatoega.
Mina tänasin vaikselt taevast ja katsusin järele, ega ma ise lekkima pole hakanud.
Selliseid asju juhtub. Inimestega, kes elavad palju üle. Raamatutes ja filmides. Lisaks sellele, et neil juuksed halliks lähevad. Minuga õnneks ei juhtunud. See juuste halliksmineku osa. Muud ma ei kommenteeri. Tädil ei jäänud muud üle, kui et võttis käärid kätte. Paremasse. Ja lõikas. Juukseid sedakorda.
Täitsa nudiks lõikas. Kõrvad jäid alles. Kas nina ka, saan peale oppi teada. Aga muidu mulle juuksuriskäimine meeldib.
AHTI TAMM
Jõgeva noorus probleemide küüsis
Meie kodulinna noorsugu on märkamatult langenud probleemide küüsi. Selle tulemusel võõranduvad noored vanemaist, perekonnast, koolist, sõpradest ja vaenlastest. Aga mis on siis põhjus? See kõige kurja juur? Ilmselt on tegemist ühiskonna mõistmatusega ja noortele vastuvõetamatute käskudekeeldudega. Vaatleme üksikuid probleeme lähemalt.
NARKOOTIKUMID - illegaalsetena on neid raske kätte saada ning ka hind on soliidne. Õppival inimesel ei jätku pahatihti piisavalt raha, et meelepärast kraami tarbida.
TUBAKAS - kauase tarbimise (alustatakse ju üsna vara, kaheteistaastaselt on enamus juba suitsu proovinud) tõttu läheb seda teismelistel vaja õudselt palju, et üldse mingit kaifi saada.
ALKOHOL - vastikud müüjad ei taha teinekord seda müüa ja küsivad passi, aga vanema venna pass käib harilikult küll.
DISKODE HARVUS, BAARIDE VÄHESUS - noortel pole piisavalt kohti, kus rahulikult juua ja kakelda.
AKTIIVSETE INIMESTE NAPPUS - pole inimesi, kes noortele kõik ettetaha ära teeksid ja eelmainitud asju vabalt saada võimaldaksid.
Nagu näete, on noorsooprobleemides süüdi just vanem generatsioon ja mõistmatu ühiskond. Me ei ole oma järelkasvule võimaldanud asju, mida ise teeme ja tarbime. Miks küll? Mis on küll juhtunud meie linnapea, härra Pajuga? Oma lapsepõlvest mäletan mina teda kui pea igal avalikul üritusel ringiaskeldavat habemega lastesõpra, ei, mitte kommionu, midagi ligilähedast. Mida teeb see mees nüüd? Miks ei pööra ta ülal loetletud probleemide lahendamisele tähelepanu?
VALE-DMITRI
Intel muutis pastapliiatsi elektrooniliseks
Firma Intel on tuntud kui üks suurimatest protsessoritootjatest. Nüüd on hakanud elektroonikafirma aga tungima kirjutusvahendite tootjate mängumaale.
Intelis on juurutatud tootmisse nn intelligentne pastapliiats. Pliiats kannab nime Pentel (tuletatud Intelist). Uus pliiats sarnaneb oma eelkäijatele ainult kuju ja suuruse poolest, sisu on loodud täiesti uus. Uues pliiatsis kasutatakse tindiprinteri prindipeale sarnanevat tehnoloogiat, mis võimaldab tinti ökonoomsemalt kasutada. Pliiatsis ei ole enam meile tuttavat metallkuuliga otsikut, seda asendavad samasugused düüsid, kui on värviprinteri prindipeas. Düüside elektroonse juhtimisega saavutatakse pliiatsiga erinevaid joonejämedusi. Vastava nupuga pliiatsi küljel on võimalik valida "ökonoomse", "tavalise" ja "paksu" joonelaiuse vahel. Kasutades "ökonoomset" pliiatsijoont, on ühesuguse tindikoguse korral võimalik kirjutada kuni 40% enam kui tavalise pastapliiatsiga. Lisaks on uutel pliiatsitel olemas korduvtäitmise võimalus, mis tõstab pliiatsi kasulikkust veelgi. Pliiatsis peituva elektroonika paneb tööle termokontakt, mis saab energiat inimese sõrmesoojusest. Uus ökonoomne ja energiasäästlik kirjutusvahend jõuab mai lõpuks müügilettidele kogu Euroopas.
SNB
Juhtusin hiljuti telekast nägema saadet, kus räägiti kooliriietusest.
Vastik oli vaadata neid õpilasi, kes pidid koolivormi kandma. Nad nägid nii nõmedad välja. Mõned entusiastid tahavad, et kogu Eesti riigis peavad õpilased vormi kandma. Elame ju vabal maal ja oleme vabad inimesed. Samuti peaks ju lastel olema vabadus valida, mida nad kanda tahavad. Mina ei taha olla selline nõmedik ja kanda samasuguseid särke, pükse, trakse ja pintsakuid, nagu kõik õpilased. Mulle meeldib kanda kaks numbrit suuremat särki, tossusid, lohvakaid pükse ja nokamütsi. Ma tahan teistest erineda! Kui Jõgeva koolides peaks selline kord kehtima hakkama, siis mina hakkan küll mässama ja lähen direktorile kallale. Võibolla oskate mulle ja teistele kooliskäijatele nõu anda, kuidas selle vastu juba praegu midagi ette võtta saaks. Las ka täiskasvanud inimesed mõistavad meie probleeme.
TAAVI , 16 a.
Politsei võttis nädala kokku ja teatas, et selles on seitse päeva.
Selle aja jooksul oli politseikorrapidajale laekunud 578 avaldust. Toimus neli rasket avariid ning üks avarii kärbeskaalus. Vargusi registreeriti 315, millest avalikke oli 432 ja salalikke 46. Aset leidis üks vägistamine ja seitse tapmist. Vägistatud neiu uuriti politsei poolt läbi, mille käigus selgus, et tegu oli valehäirega. Pooled tapmised viidi läbi nüri esemega, pooled pussitamise teel. Soovi korral antakse noad pussitajatele tagasi. Järele tulla politseiprefektuuri äripäeviti kella 8-17. Noa saab kätte politseikorrapidaja käest.
TIIT PRII,
Jõgeva korrakaitseline pressiesindaja
SPORT
Jooksjad vallutasid Jõgeva tänavad
Laupäeval KeskEesti Messi raames toimunud XI Jõgeva Kevadjooksus osales 318 spordisõpra. Kõige rohkem oli jooksuradadel lapsi, kuid samuti mõõtsid osavuses ja kiiruses võimeid täiskasvanud mehed ja naised, spordiveteranid ja ratastoolivõistlejad.
Jõgeva kevadjooksu korraldasid Jõgeva Äriklubi ja spordiklubi Forte. Nii võistluse start kui ka finiš olid spordihoone Virtuse ees. Kõige enne alustasid jooksu lapsed, kellel olenevalt vanusest tuli joosta 100 kuni 250 meetrit. Poiste ja tüdrukute hulgas jooksid ka üheksa alla kolme aastast spordisõpra.
Täiskasvanud, kes võistlesid viie kilomeetri distantsil, jooksid Jõgeva linna tänavatel. Esikoha sai selles arvestuses Toomas Tarm Tallinnast, teiseks jäi samuti pealinna jooksumees Risto Ütsmüts ning kolmandaks tuli Marko Metsma Põltsamaalt.
Naistest oli parim Katrin Lemsalu Tartust, talle järgnesid Anneli Alt Jõgeva vallast ja Eve Viks Põltsamaa linnast. "Osalesin Jõgeva Kevadjooksul esmakordselt. Jooksma kutsus mind abikaasa Sven. Tegelen Põltsamaal regulaarselt tervisejooksuga, sest jooks mõjub hästi tervisele. Kahju vaid, et kevadjooksul liiga vähe naisi osales," lausus Eve Viks.
Täiskasvanute 11,2 kilomeetri distantsil joosti läbi Siimusti aleviku ja tuldi Õuna kaudu Virtuse juurde tagasi. Sellel vahemaal jooksmisel läks esikoht Vjatšeslav Košelevile Sillamäelt, teiseks tuli Sven Viks Põltsamaalt ja kolmandaks Urmas Põldre Tallinnast.
Naistest kuulusid samas arvestuses esikolmikusse Maile Mangusson Tallinnast, Sirje Velba Jõhvist ja Marju Püvi Tartust.
Spordiveteranidest pälvis esikoha 55-aastane jõgevlane Heino Põldoja, kes oli aastatelt vanim osaleja. "Jooks laabus üsnagi edukalt, sest üldarvestuses sain viienda koha, millega võib igati rahule jääda. Kevadjooksu võitjad kuuluvad aga Eesti paremate jooksjate hulka," ütles Heino Põldoja.
Ratastoolivõistlejatest oli aga kõige kiirem Leino Juhkam Jõgevalt. "Kevadjooksu raames on ratastoolivõistlusi peetud kolmel korral," teatas Leino Juhkam, kes praegu valmistub juunis algavateks puuetega inimeste meistrivõistlusteks.
Kevadjooksu võitjaid autasustasid Jõgeva Äriklubi president, KeskEesti Messi peakorraldaja, mitmekesine ettevõtja Aivar Kokk ning spordiklubi Forte juhataja Ergo Prave. "Jooksu korraldamine tõestas Jõgevamaa ettevõtjate ja spordirahva häid koostöövõimalusi," ütles Ergo Prave. "Jõgeva Kevadjooks on kindlasti meie maakonna kõige osavõtjaterohkem spordiüritus. Kahju ainult, et seekordsel jooksul osales liiga vähe täiskasvanuid," ütles Ergo Prave.
JAAN LUKAS
Laiuse kergejõustikuhooaeg on avatud
SK Contra korraldusel toimuvatel Jõgeva valla lahtiste esivõistluste I etapil olid kavas kaugushüpe, kettaheide ja 400 m jooks. Osavõtjaid oli rohkesti, näiteks kaugushüppes koguni 30 võistlejat.
Kettaheites sündis ka maakonna rekord - 17-aastane Mihkel Kukk heitis 39.01. Rekordiks on see tulemus seetõttu, et sellest aastast ei heideta vanuseklassis U20 enam pooleteise kilogrammist, vaid 1,75 kg raskust ketast. Esikoha võitis treener Hanno Kolli hoolealune ka kaugushüppes tulemusega 6.11.
Teisi paremaid tulemusi. Kaugus: mehed - HillarVaino 6.12; U18 - Roland Olesk 5.60, Andres Aia 5.47; U16 - Mikk Kalavus 4.90, Erki Erikson 4.87; U14 - Ivar Saar 4.12. Tütarlapsed U18 - Signe Koort 4.11; U16 - Kertu Annok 4.15, U14 - Kati Kuusik 3.69; U12 - Minna Kuslap 3.34, Kadi Vaikmäe 3.33.
Ketas: mehed - Hillar Vaino 30.87; U20 - 2. Taavi Veersalu 34.85; U18 Roland Olesk 33.91; U16 - Erki Erikson 28.50, Tenno Koll 28.07. Tütarlapsed U16 - Kristin Männik 25.50.
400m: mehed - Andi Einaste 61,3; U18 - Andres Aia 59,7; U16 - Roland Rahn 65,4. Tütarlapsed U16 - Kertu Annok 69,9; U14 - Kristi Mänd 1.14,9; U12 - Minna Kuslap 1.22,5.
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
Vähemasti Vooremaa toimetuses on kõikvõimalike vanade asjade kohta käibel väljend: "see on veel madude aegne". Tegelikult võib madude aeg meil hoopis ees olla - madude lemmikloomana pidamise buum nimelt.
Kui kuulsin, et koos oma roomajatest sõpradega Laiuse Põhikooli külla kutsutud Toomas Pranstibel, ajakirja Loomade Maailm väljaandja ja peatoimetaja, saabub Jõgevale bussiga, kujutasin elavalt ette pilti, kuidas mees astub ühissõidukist välja, kolmemeetrine suukorvistatud tiigerpüüton jalutusrihma otsas järel vonklemas. Tegelikult oli Pranstibelil bussis kaasas üksnes süütu ilmega nahkne fotokott, millesse olid pakitud kolm tagasihoidlike mõõtmetega madu (neist pikim siiski 176 cm pikk!) ja kaks sisalikku - igaüks eraldi riidest kotikeses, mille suule tugev sõlm peale tõmmatud.
Ning kui maopidaja kotid Laiuse kooli saalis lahti harutas ning lastele järgemööda maisironinastikut, Evergladesi roninastikut, Paraguai anakondat, pantergekot ja India ogasaba tutvustas, ei jooksnud saal sugugi tühjaks ning puudust polnud neistki, kes imeelukaid käega katsuda julgesid. Ega karta midagi olnudki: ükski kaasa toodud madudest polnud mürgine ega omanud ka kägistamiskalduvust.
Korter kui loomaaed
Toomas Pranstibel hakkas roomajaid pidama kümmekond aastat tagasi Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö üliõpilasena. Esimesed sisalikud hankis ta endale Moskva linnuturult, hiljem siginesid kogusse ka maod, keda ta aeg-ajalt naljaviluks loengusse kaasa võtma hakkas.
Oma esimeseks roomajaid tutvustavaks avalikuks esinemiseks peabki Pranstibel pedaaegset retoorikaeksamit, millele ta võttis "näitliku õppevahendina" kaasa Amuuri roninastiku. Praegu on Pranstibelil ko dus 11 liiki madusid ja 6 liiki sisalikke, peale selle veel linde, kalu ja närilisi, kusjuures kogu see segane seltskond mahub ära Nõmme vana puumaja kahetoalisse korterisse, kus peale Pranstibeli enda elavad ka tema abikaasa ja neli last.
"Olen kodus kõik kahtlased seina ja põrandapraod Makroflexi täis lasknud, nii et naabreid üllatama ei pääse ükski madu. Endale korteri ukse peale on mõni vastu tulnud küll - kui terraariumist välja on vingerdanud," ütles Toomas Pranstibel.
Ka korteri peale lahti pääsemine on ohtlik, sest roomajad võivad muutuda agressiivseks üksteise suhtes. Kui Pranstibeli enda kodus üks madu teist ründas (ründaja oli sealjuures väiksem kui rünnatav!), jõudis ta õigel ajal vahele, ühe tuttava madudekollektsioon jäigi aga niimoodi isendi võrra vaesemaks. Õgardil oli "sõbra" sabaots veel nädal aega suust välja tolknenud, siis aga kadus seegi ablaste lõugade vahele...
Hiired külmikus
Kui mõnele sisalikule, nagu näiteks ogasabale, piisab söögiks värskest köögiviljast ja rohust, siis paljud roomajad vajavad toiduks midagi rammusamat, näiteks närilisi. Neid hangib Pranstibel Tallinna vivaariumist, ent mõnikord saab ta välismaalt kaasa tuua ka külmutatud närilisi.
Mujal maailmas peetakse roomajatele elusa söögi ette andmist halvaks tooniks, sest kui madu ja rott kokku lasta, pole üldse kindel, et viimane kaotajaks pooleks jääb. Oma tutvusringkonnast teab Pranstibel juhtumeid, kus rott maol silma peast või tüki seljast välja on hammustanud (viimane juhtum lõppes maole koguni surmaga). Sestap ongi maades, kus roomajate pidamine au sees, arenenud välja ka neile külmutatud toidu tootmine. Gekode, ühtede maailma populaarsemate terraariumiloomade tarvis toodetakse aga kassi- ja koeratoidu sarnaseid lihakonserve.
"Selle tõttu, et roomajaid Eestis vähe peetakse ja paljundatakse, on nende hinnad üsna kõrged: Soomest või Rootsist saab samasuguse looma tavaliselt mitu korda odavamalt. Peale lemmikloomapoodide võib seal roomajaid hankida ka spetsiaalsete internetiportaalide vahendusel või vastavatelt messidelt. Seal tegutseb arvukalt herpetoloogiaühinguid ning paljud suuremad erakollektsioonid on külastajatele avatud. Ent võrreldes näiteks Saksamaa ja USAga on ka Põhjamaades roomajate pidamine veel lapsekingades," ütles Pranstibel.
Arvestades meie lemmikloomade pidamise nö eetilist taset ei maksa selle üle, et me roomajate pidamise alal nö Läänest kaugele maha oleme jäänud, vist siiski kurvastada: see veel puuduks, et meie suurmajade keldrid ja prügikastiümbrused lisaks peremeheta koertele ja kassidele ka kodudest kinga saanud madudest kubisema hakkaksid!
RIINA MÄGI
Saare mõisas olid suured talgud
Möödunud kolmapäeval võttis talgutest Saare mõisas osa nelikümmend inimest Jõgeva maavalitsusest, keskkonnateenistusest, looduskaitseseltsi Jõgeva osakonnast ja Saare vallavalitsusest. Korrastati ürdiaeda ja järve äärde viivat hekiteed.
"Ilm on meil alati ekstra hea tellitud," märkis keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves, kes parasjagu oli ürdiaias taimedele silte külge panemas. Samal ajal oli lausa südasuviselt lõõskava päikese all ürdiaias askeldamas hulganisti napis riietuses naisperet. Teisel pool teed juhatas Kaupo Ilmet peamiselt tugevama soo esindajaid järvepoolsesse ossa.
Tööd jätkus mõisasüdames, ürdiaias ja järve ääres kõigile talgulistele päris pikaks ajaks. "Ürdiaias valmistame täna ette peamiselt maitse ja ravimtaimede emaistanduse pinda. Korda peaks saama ka hekitee mõisast järve äärde," selgitas Ene Ilves. Järgmisel päeval oli talgutele oodata Voore kooli õpilasi.
Et praegu kestab muinsuskaitsekuu, siis kandis tänavukevadine esimene talgupäev Saare mõisas nime "Otto Wilhelm von Bocki pärand korda". Tegelikult vajaksid Saare mõisa unikaalsed hooned, eriti ait ja tall Ene Ilvese sõnul hädasti kordategemist, kuni nad veel vähegi püsti seisavad. Selleks oleks aga tarvis riigi poolt toetust. Sellest summast, mis muinsuskaitseinspektsiooni kaudu eraldatud, jätkub maakonnas enamasti vaid olemasolevate losside ja kirikute katuste jaoks.
Tänu projektidele arendatakse edasi nii ürdiaeda kui ka koduloomaaeda. Ürdiaias peaks sellel kuul valmis saama väliklass, mis plaanitsetakse avada lastekaitsepäeval 1. juunil. Siis peetakse Saare mõisas juba mitmendat aastat järjest lastekaitsepäeva pidu. Selleks ajaks on kindlasti avatud uuesti koduloomaaed, mis õieti juba sellel nädalal ilmselt tasapisi tegutsema hakkab. Koduloomaaia komplekti tuleb tänavu ka faasanifarm.
VAIKE KÄOSAAR
Lapsed õppisid ujuma ja uppujat päästma
Möödunud pühapäeval toimus Kuremaa ujulas Jõgeva valla lasteaedade veepidu, kus üle poolesaja lapse sai proovida veemõnusid ning jälgida demonstratsiooni uppuja päästmisest ja esmaabi andmisest.
Eelmise pühapäeva hommikul oli Kuremaa ujula lastebassein lapsi puupüsti täis. Veepeole olid tulnud lapsed Kuremaa, Laiuse, Kurista ja Jõgeva aleviku lasteaedadest. Peo juht, seltskonnategelane ja staažikas harrastusartist Ivar Vinkmann soovitas lastel olla rõõmsad ja tähelepanelikud. Vinkmann korraldas lastele meeleoluka perevõistluse, kus basseinis proovisid kiirust ja osavust lapsed koos emade-isadega. Perevõistluse võitis perekond Vandler Kuremaalt.
Kuremaa spordimees Andres Lippur demonstreeris lastele ujumisoskusi. Uppuja veest väljatoomist ja transportimist tutvustasid Jõgeva Päästeteenistuse tuukrid Gennadi Randoja ja Tanel Sermat. Uppuja elustamist õppenukul näitas ujumisinstruktor, vetelpääste- ja esmaabilektor Ene Vaiknemets, kes laste emadele õpetas suures basseinis vesiaeroobikat.
"Ujumisoskus on lastele oluline ja meie lasteaias õpetatakse lapsi ujuma alates viiendast eluaastast," lausus veepeo üks korraldajaid, Kuremaa lasteaia õpetaja Aili Vandler. "Meie valla lasteaedadele on veepidu korraldatud teist aastat. Selline üritus võimaldab erinevate paikade lastel ja täiskasvanutel meeldivas seltskonnas kokku saada. Paljud veepeol osalenud lapsed ja nende vanemad saavad üsna harva kodust välja," rääkis Jõgeva valla haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Kabiinist väljakukkumine võis päästa
Reedel juhtus omapärasel põhjusel raske liiklusõnnetus Tallinna-Tartu maantee 124,6 km Põltsamaa jõesilla juures. Tartu poolt Tallinna sõitva lauakoormaga veoauto järelhaagisel purunes tiisli kinnitus ja haagis lauakoormaga sööstis vastassuuna vööndisse. Samal momendil jõudis sündmuskohta koormaga veoauto Tallinna suunalt. Tallinna poolt lähenenud veoauto juhipoolne kabiiniosa põrkus järelhaagise vasaku esinurgaga, mis paiskas veoauto teelt paremale välja. Kraaviläinud auto rullus üle katuse ja sellel lömastus juhikabiin. Kokkupõrkel kiskus haagis autokabiini küljest ära juhipoolse kabiiniukse ja juht kukkus sõidukist välja. Kannatanul olid luumurrud, sealjuures ka lahtine jalaluu murd. Arvatakse, et juht pääses eluga, kuna kukkus enne välja, kui kabiin muljuda sai. Kannatanu toimetati kiirabiga Tartu Maarjamõisa haiglasse.
Purjus mehele püssiga kutsuti politsei
Laupäeva lõuna paiku kutsuti politsei Pajusi valda Pisisaarde. Helistaja kurtis, et seal ähvardavat purjus mees püssiga oma abikaasat. Sündmuskohalt leiti alkoholijoobes Paul (1939), kelle kohta teati öelda, et ta olla pikemat aega pidevalt alkoholi pruukinud. Esialgu siiski kindlalt ei selgunud, kas purjus mees püssiga just kedagi ähvardas, aga relv võeti talt ära. Püss oli mehel endal kokku monteeritud, millega ta olla tavaliselt uue aasta vastuvõtupauke teinud.
Laupäeva õhtu eel poole kuue paiku sõitis alkoholijoobes Võisiku kandi mees Enno purjuspäi oma Citroeniga Tallinna-Tartu teel, kus tahtis ära pöörata vasakule. Viinast vidukil silmad aga vist ei seletanud vastutulevat sõiduautot ja ta keeras vastutulijale teed andmata oma sõiduki hoopis ette. Vigastada sai ettekeeranule otsasõitnud auto tagaistmel viibinud Mati (1968) Hiiumaalt. Õnneks pääses ta kergemate vigastustega.
Laupäeva varahommikul kella poole viie ajal sõitis aga Mustvees õmblusvabriku Marat taga põlluteel Ford Sierra vastu puud. Roolis oli juhiloata ja purjus Helena (1984) Ninasist. Viga sai kaasasõitja, 1979. a sündinud Vallo Mustveest.
Laupäeva lõunaajal poole kolme paiku sõitis Žiguli Kasepää vallas otsa teed ületavale jalakäijale. Žiguli juht oli purjus.
Pühapäeva õhtul kümne aegu sõitis purjus Vladimir ebaõiget kiirust pidades oma sõiduautoga vastu remonditava silla betoonist tõket. Juht ise õieti viga ei saanud.
Puurmani vallas Pikknurme bussipeatuse juures sõitis autoga kraavi purjus Urmas.
Üritati kauplusest raha varastada
Reede õhtupoolikul veidi pärast nelja sisenes Palamuse kaupluse müügiruumi keegi noormees ja palus, et müüja tooks talle maitseaineid, mis olid kaupluse tagaruumis. Samal ajal märkas kauplusse sisenenud müüja abikaasa, kuidas noormees sirutas käe kassas oleva raha järele. Sisenejat märgates jooksis noormees poest välja ja põgenes koos kahe kaaslasega.
Pühapäeva varahommikul kolme ajal teatas üks 1979. a sündinud õrnema soo esindaja, et temal tekkis kähmlus ühe naistuttavaga Mustvees Ankru baaris. Kähmluses purunesid teataja prillid. Käsikähmluse olla põhjustanud arvamustevahetamine ühise meestuttava pärast.
ÜLO PÄRN,
Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +8°C ... +14°C.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub edelatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur öösel +1°C ... +6°C, päeval +10°C ... +16°C.
Teisipäev, 15. mai 2001. a.
Põuased ilmad muutsid karjamaad toiduvaeseks
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
MARGUS KIIS
KIRJAD
Eesti õigusemõistmise süsteem vajab kiiret reformi
MART LAAR,
peaminister
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
15. mai 2001. a
Maaparandajatel tööd veel jätkub
RAIVO SIHVER
Riigi toetused maaparandusele vähenevad pidevalt
RAIVO SIHVER
DR. NOORMIIS
REPORTAAŽ
AHTI TAMM
Jõgeva noorus probleemide küüsis
VALE-DMITRI
Intel muutis pastapliiatsi elektrooniliseks
SNB
TAAVI , 16 a.
TIIT PRII,
Jõgeva korrakaitseline pressiesindaja
Jooksjad vallutasid Jõgeva tänavad
JAAN LUKAS
Laiuse kergejõustikuhooaeg on avatud
HENDRIK LINDEPUU
RIINA MÄGI
Saare mõisas olid suured talgud
VAIKE KÄOSAAR
Lapsed õppisid ujuma ja uppujat päästma
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Kabiinist väljakukkumine võis päästa
Purjus mehele püssiga kutsuti politsei
Üritati kauplusest raha varastada
ÜLO PÄRN,
Politseiprefektuuri pressiesindaja