Vooremaa
"Peedo
talu põhikarjas on 19 lammast," ütles peremees Avo
Saar. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Viimasel ajal on Eestis lambaliha hind tõusnud ja nõudlus kvaliteetse lambaliha järele kasvanud. Vaatamata sellele peetakse Jõgevamaal suuremaid lambakarju vaid viies taluperes.
Jõgeva vallas Pakaste külas asuvas Lallu talus on kahte-kolme lammast peetud aastakümneid. "Viimasel kümnel aastal oleme oma lambakarja pidevalt suurendanud. Praegu on meil 45-pealine eesti tumedapealist tõugu põhikari ning koos talledega 80 lammast," ütles peremees Jakob Kuld.
"Lammaste talviseks põhitoiduks on hein ja silo. Möödunud aastal valmistasime 19 silorulli, millest meie lambakarjale piisab. Kui veised tahavad enamasti kellaajalist hoolitsemist, siis lambad on vähem nõudlikumad ja nende kasvatamine võimaldab pererahval sagedamini kodust ära käia," rääkis ta.
Lallu talule annab põhilist tulu lambaliha müük, mida turustatakse Tallinnas tegutsevale kokkuostjale. "Kilogrammi lambaliha eest makstakse 12-15 krooni, kusjuures mida nooremana lammast müüa, seda rohkem liha eest makstakse," märkis Kuld. "Samuti müüme me uttesid tõuloomadena," lisas ta.
Lambaliha on delikatess
Pala vallas asuva Peedo talu lambad lasti tänavu kevadel juba laudast välja ning peremees Avo Saar toitis neid õues jahu ja kartulitega. "Peedo talus, mille rajas minu vanaisa, on alati lambaid peetud. Kasvatasin lambaid ka siis, kui töötasin kolhoosis loomaarstina. Praegu on mul põhikarjas 19 lammast. Kümme lammast ja 16 talle müüsin aastavahetusel. Talled ostis Jõgeva valla talunik, kes kavatseb samuti hakata lambaid kasvatama,"
lausus Avo Saar. "Eelmise nädala esimesel poolel pügasin 18 lammast. Vill on aga senini seisma jäänud, sest villa eest pakutakse madalat hinda. Nõudlus lambaliha järele peaks kasvama, sest lambaliha on delikatess. Näiteks Tartus on mitu toitlustusettevõtet huvitatud just lambaliha ostmisest," ütles Peedo talu peremees.
Sadukülas paikneva Kiigemuru talu pererahvale on lambakasvatus eelkõige harrastuseks. "Praegu on meil põhikarjas tosin lammast. Peame lambaid ka seetõttu, et karjamaid paremini ära kasutada. Lambaliha ja villa tarbime põhiliselt oma peres. Liharoogadest maitseb meile kõige paremini ¹a¹lõkk. Lambavillasest lõngast meeldib mulle sokke, sukki ja kampsuneid kududa," lausus Kiigemuru talu perenaine Marianne Orgulas, kes töötab ka Saduküla Põhikoolis emakeele õpetajana.
"Meie lambakarjas on ka oinas, kes on üsnagi sõbralik loom. Vajaksime ka jäära, kes maksab aga üsna palju, orienteeruvalt 1000 krooni," lausus Orgulas.
Jõgevamaa tõulambad pole jõudluskontrollis
"Kuigi nõudlus lambaliha järele kasvab, kasvatatakse Eestis veel lambaid vähe. Lambakasvatusele mõjub takistavalt asjaolu, et lambakarjad on sageli viirusekandjad, mistõttu võimalused tervete nooruttede ostmiseks on piiratud. 2001. aasta jaanuari seisuga on Eestis jõudluskontrollis 1600 lammast. Jõgevamaal pole aga ühtegi tõulambakasvatajat, kelle lambad kuuluksid jõudluskontrolli. Lammaste pidamine jõudluskontrolli arvestuses nõuab lisatööd ja eraldi raamatupidamist," ütles Eesti Lambakasvatajate Seltsi konsulent Kaie Ahlskog.
"Lambakasvatajate selts peaks tegema rohkem selgitustööd jõudluskontrolli vajalikkusest," arvas Jõudluskontrolli keskuse peaspetsialist zootehnik Ranne Jäme.
JAAN LUKAS
Pühade ajal jäid paljud elektrita
Nädalavahetusel möllanud lumetorm jättis Eestis ilma elektrita üle kolmesaja trafopunkti elektritarbija. Jõgevamaal oli mõneks ajaks rivist väljas ligemale poolsada trafopunkti ning kümmekond kohalikku madalpingeliini.
"Võrreldes sügisese tormiga oli elektrikatkestusi suhteliselt vähe. Peamiseks elektrikatkestuste põhjustajaks oli märg lumi, mis tugeva tuisu ja tuulega vajutas liinilähedasi puid elektriliinidele. Pühapäeva õhtul jäid kolmeks tunniks elektrita Kurista, Vaimastvere ja Jõgeva aleviku elanikud, sest Kaera küla juures oli rajuhoog murdnud puu elektriliinile. Esmaspäeva pärastlõunaks jõuavad Jõgeva ja Põltsamaa operatiivväljasõidubrigaadid tormikahjustused kõrvaldada," lootis ASi Eesti Energia Jõgeva piirkonna valvedispet¹er Mati Sei eile.
Kevadpühadeaegne lumi ja raju jättis mõneks ajaks elektrita ka Mustvee ja Avinurme vahelise ning Saare, Maarja ja Pataste ümbruse. Samuti oli elektrilühiseid Põltsamaa piirkonnas.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Täna on Sadala rahvamajas Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse koolitusseminari IV etapp. Neljapäeval ja reedel on Torma koolis keemiapäevad. Reedel on vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek. Laupäeval on Vaiatu rahvamajas peoõhtu, külas on Jüri Homenja.
Tabivere ja Maarja koolis on võõrkeelte nädal. Eile oli Tabivere koolis omavalmistatud kirjanduslike mänguasjade võistluse võitjate autasustamine. Täna on Maarjas vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla arengukavaga seotud küsi mused jne. Neljapäeval on Maarja koolis mini playback show. Laupäeval on Tabivere rahvamajas valla laste traditsiooniline lauluvõistlus Laulupärlike 2001. Samal päeval on Tabivere rahvamajas valla eakate pidu, kus on külalisi ka Kaareperest ja Voorelt. Maarjas on laupäeval üritus "Muinastulede öö", külas on Mall Hiiemäe. Pühapäeval on kampaania "Piibe maantee - suvetee 2001" avamise raames jüriöötule vastuvõtmine Tartu vallalt Tabivere pargis ning üleandmine Palamuse ja Tabivere valla piiril Palamuse vallale.
Eile oli Voore koolis Rootsi Sunne kommuuni kunstikollektiivide kontsert. Reedel on Voore kooli aulas rahva kohtumine siseminister Tarmo Loodusega haldusreformi küsimustes.
Täna on valla esindajate kohtumine muinsuskaitseinspektsiooni esindajatega Adavere mõisahoone renoveerimise asjus. Samal päeval on nii vallavolikogu majanduskomisjoni kui ka maakomisjoni koosolek. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Samal päeval on iganädalane ehitusalane nõupidamine Adavere mõisahoone renoveerimise asjus. Valla esindajatel on neljapäeval kohtumine perearstidega. Reedel on Lustivere kultuurimajas valla isetegevuslaste õhtu.
Eile oli linnavalitsuses koosolek Põltsamaa lossi toetuskontserdi korraldamiseks. Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli tervishoiu olukord, raha eraldamine linna eelarvest maakonna ühisürituste ja ühistegevuse kulude katteks jne. Täna on linnavalitsuses juunikuus toimuva Veinipäeva arutelu. Homme saabub Põltsamaale delegatsioon sõpruskommuunist Sollefteåst Rootsist, kes toob kaasa järjekordse saadetise humanitaarabi Põltsamaa linnale ja asutustele. Külalised on Põltsamaal ka neljapäeval. Homme kohtub linnapea Margi Ein kultuurikeskuses linna eakate inimestega jututoas. Neljapäeval kohtub linnapea Margi Ein Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpetajatega, et arutada haridusprobleeme. Kultuurikeskuses kohtub linnapea samal päeval linna arstidega perearstikeskuse küsimustes. Laupäeval on kultuurikeskuses peoõhtu "Põltsamaa kultuurimaja 40".
Täna on Puurmani valla saalis Laeva ja Puurmani vallavolikogude ühiskoosolek, mille päevakorras on haldusreform. Homme on Saduküla koolis valla laste lauluvõistlus Laulukarussell 2002. Reedel on Puurmani rahva kohtumine siseminister Tarmo Loodusega haldusreformi teemal. Puurmani kultuurimajas on reedel Jõgevamaa Suurte Perede Ühenduse puhkeõhtu.
Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on maaküsimused, hooldajate määramine jm. Homme on Kaarepere rahvamajas rahvatantsurühma Luukar 10. aastapäeva kontsert. Neljapäeval korraldab Luua klubi ühiskülastuse teatrisse Ugala etendusele "Pygmalion". Reedel on Kaarepere rahvamajas õdus õhtupoolik eakatele. Laupäeval on Palamuse rahvamajas Palamuse valla laste lauluvõistlus Laulukarussell 2002. Palamuse Lions-klubi korraldab laupäeval metsaistutamise talgud. Pühapäeval korraldab Palamuse Naisselts lasteaias Nukitsamees toitlustustunni Tartu Tööstuskooli õpetajate juhendamisel. Kaareperes korraldatakse pühapäeval Piibe maanteel koristustööd. Pühapäeval leiab aset jüriöötule toomise tseremoonia Palamuse ja Jõgeva valla piiril.
Eile ja täna on Pala kultuurimajas Pala-Nõva maakorralduspiirkonna ümberkruntimiskava koostamise läbirääkimised piirkonna osalistega. Neljapäeval on Pala koolis Anne Velli lasteshow "Konnvigurvänt". Samal päeval on kooli lastevanemate üldkoosolek ning õpilastele teabepäev sõltuvusainetest, külas on psühhiaater Ilmar Laas. Laupäeval esinevad Kodavere kihelkonna kodukandipäeva puhul Pala ja Lümati rahvamajas Kodavere kihelkonna taidlejad.
Eile oli vallavalitsuse istung. Täna avatakse Pisisaare raamatukogu uued ruumid. Neljapäeval on Pisisaare Algkoolis külas ja esinevad kontserdiga Põltsamaa Muusikakooli õpilased.
Eile oli Mustvee 1. Keskkoolis Kodutütarde ja Noorte Kotkaste piduliku tõotuse andmise koondus. Täna korraldatakse ASi Marat Mustvee tsehhis pidulik vastuvõtt Mustvee 1. Keskkooli ja Vene Gümnaasiumi abiturientidele. Homme annab Mustvee lasteaias ja mõlemas koolis etenduse lasteteater. Neljapäeval on kultuurikeskuses Jõgevamaa raamatuaasta pidulik lõpetamine. Tänasest kuni 20. aprillini korraldab Mustvee Kommunaal linnas koristuspäevad. Eeloleval esmaspäeval annab kultuurikeskuses etenduse Viljandi teater Ugala.
Eile osales vallavanem Jüri Vooder Tartus Peipsi projekti töörühma koosolekul, kus kinnitati projekti investeeringu objektid ja eelarve. Täna on Raja koolis lihavõttepüha kontsert.
Täna on Laiusel turnipeo "125 aastat esimesest võimlemispeost Laiusel" korraldustoimkonna nõupidamine. Neljapäeval korraldatakse vallavalitsuses valla arengukava jätkuarutelu. Samal päeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla põhimääruse esimene lugemine jne. Laupäeval korraldavad MTÜ Tartu ja Jõgeva Tugikeskus koostöös Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega Siimustis Kiigemetsa koolis seminari teemal "Teenuste üleandmine - kohalike omavalitsuste ja MTÜ roll". Pühapäeval liigub jüriöötuli mööda Piibe maanteed, selle käigus viibib tuli Jõgeva linnas ja vallas kokku kaks tundi.
Pühapäeval sai Jõgeva kultuurikeskuses kokku Jõgevamaa noorte meeskoor. Eile oli linnavalitsuse istung. Kultuurikeskuses toimus raamatuaasta üritusena konkursi "Parim kink on raamat" pidulik lõpetamine. Eile pidas nõu linna ja valla ühine toimkond, arutamaks jüriöötule toomist mööda Piibe maanteed 22. aprillil. Jõgeva Gümnaasiumis algas eile metsanädal. Samas korraldatakse ka tervisenädal "Kevad südames". Täna kohtub linnapea Ants Paju linna pensionäridega pensionäride jututoas. Homme on Jõgeva linna ja valla ühisnõupidamine suveürituste asjus. Homme on maakonnas visiidil haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Mati Kask, et arutada kutsehariduse ümberkorraldamise võimalusi Jõgevamaal. Neljapäeval on Jõgeva Muusikakoolis Eesti Kontserdi kontsert "Fagoti sooloõhtu", fagotil Martin Kuuskman, klaveril Ralf Taal, kitarril Heiki Mätlik. Reedel on maavalitsuse saalis koos maakonna omavalitsusliidu juhatus. Samas kohtuvad maakonna omavalitsusjuhid siseministri Tarmo Loodusega. Jõgeva Linna Teater astub reedel Jõgeval üles etendusega "Aphrodite ring". Laupäeval ja pühapäeval korraldatakse spordihoones Virtus Georg Lurichi mälestusvõistlused maadluses. Pühapäeval saabub Jõgevale jüriöötuli, mis liigub mööda Piibe maanteed, sellega avatakse kampaania "Piibe maantee - suvetee 2001". Pühapäeval on Vanemuise kontserdimajas Alo Mattiiseni mälestuskontsert, mille korraldab Jõgeva Gümnaasium.
ARVAMUS
Pensionärid libaindekseerimise lõksus
Tsiviliseeritud ühiskonnale on iseloomulik tähelepanelik suhtumine töövõimelisest east välja jõudnud ja töövõime kaotanud inimeste suhtes.
Euroopa Parandatud ja Täiendatud Sotsiaalharta esitab konkreetsed nõudmised vanurite ja töövõimetute inimeste elatustaseme kindlustamiseks, vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse probleemide lahendamiseks. Eesti võttis endale Harta ratifitseerimisega Riigikogus selles osas kindlad kohustused.
Eestil kui EL potentsiaalsel liikmesriigil lasub otsene kohustus rakendada sotsiaalpoliitikat, mis vastab euroopalike ühiskonnasuhete standarditele. Veelgi enam peaks meid aga tagant tõukama omaenese südametunnistus ja austus vanema põlvkonna suhtes.
Salakaval indekseerimine
Mitme praegu kehtiva seaduse (pensioniseadus, sotsiaalmaksuseadus, riigieelarve seadus) koostoimel on ette näha pensionäride olukorra edasine halvenemine ka järgnevatel aastatel. Valitsuskoalitsioon surus Riigikogus läbi seadusparanduse, millega minnakse üle pensionite indekseerimisele. Praegusel juhul hakatakse Eestis indekseerima inimväärset elu mittetagavat pensionitaset. Käesolevaks ajaks on pensionite suhteline suurus (st pensioni suhe keskmise netopalgaga) jälle tagasi 1994. aastas, st Eesti majanduskasvu eelses perioodis.Sellest ajast on Eesti majandus oluliselt kasvanud ja tugevnenud, aga pensionäre see nagu üldse ei puudutaks.
Pensione soovitakse indekseerida tasemel, mis ulatub suhtes keskmise palgaga vaevu Euroopa Sotsiaalhartaga määratud alampiirini. Sellist lähenemist ei pea Eestimaa Rahvaliit ei sotsiaalsest ega moraalsest aspektist õigustatuks.
Täiesti vastuvõetamatu on valitsuskoalitsiooni jõuga seadustatud pensionite indekseerimise alus. Pensione kavatsetakse iga aasta aprillis korrutada koefitsiendiga, mille "väärtuseks on aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust". Nii kõlab kiretu juriidiline tekst, mis on statistilise terminoloogia seisukohalt täielik nonsenss. See tagasihoidlik sõnastus peidab groteskseid sisulisi probleeme.
Maksutulude vähendamise poliitika
Võttes pensionite edasise muutumise aluseks sotsiaalmaksu laekumise tegeliku kasvu, alandaksime jätkuvalt pensioni suhet keskmisse netopalka. Nimelt on valitsus võtnud kursi palga osatähtsuse vähendamisele SKPs, mis vähendab ka sotsiaalmaksu laekumist. Rahandusministeeriumi seletuskirjas Eesti 2000. a riigieelarvele näidatakse palga osatähtsuse pidevat vähenemist SKPs. 1988. a oli see veel 42,4% SKPst, 2002. aastaks väheneb see aga 41,2%ni SKPst. Ligikaudu 100 miljardilise SKP mahu juures tähendab see, et palgasaajate taskusse laekub 1,2 miljardit krooni vähem kui viis aastat varasema palgasumma osatähtsuse juures. Sellest tuleneb aga ka sotsiaalmaksu vaeglaekumine aastas ligi 240 miljoni krooni suuruses summas. Eesti rahvatulu jaotatakse praeguse majanduspoliitika abil ümber töötavate inimeste ja pensionäride kahjuks. Eestimaa Rahvaliit ei pea sellist ümberjagamist õigustatuks ja sellise poliitika alusel kujunevat sotsiaalmaksu laekumist ei saa aktsepteerida pensionite indekseerimise alusena.
Lisaks vähendab sotsiaalmaksu laekumist vale majanduspoliitika tulemusena süvenev tööpuudus ja tööjõu väljavool Eestist. Ebapiisavad on ka ettevõtete sotsiaalmaksu võlgade (üle miljardi krooni) sissenõudmiseks rakendatavad abinõud. Pensionäre sunnitakse Eestis ettevõtlust toetama, mis tsiviliseeritud maailmas on riigieelarve ülesandeks. Pensionärid ei pea oma elatustasemega vastutama valitsuse poliitika eest SKP ümberjaotamisel. Valitsusel ei ole õigust veeretada sotsiaalmaksu laekumist vähendavate majanduspoliitiliste abinõude tagajärgi pensionäride kanda.
Pensionite maksmiseks ettenähtud sotsiaalsummasid vähendavate majanduspoliitiliste ettevõtmiste tagajärjed peab kompenseerima riigieelarvest. Seega on sotsiaalmaksu laekumine jäetud poliitiliste manipulatsioonide objektiks ja ei saa olla pensionitaseme kujunemise objektiivseks aluseks.
Kummaline pensionisääst
Absurdseks muudab pensionäride olukorra äsjaseadustatud pensionite indekseerimine. Lisaks niigi halvasti laekuva sotsiaalmaksu laekumisele kavatsetakse indeksisse lülitada ka tarbijahinna indeks (THI). Sisuliselt tähendab selline ettepanek, et sihtotstarbeliselt laekuvat sotsiaalmaksu ei saa täies ulatuses pensioniteks välja maksta. Oletame, et SKP aastane reaalkasv on 5% ja THI samuti 5%. Sellistes tingimustes peaks sotsiaalmaksu laekumine nominaalselt suurenema ligi 10% aastas. Pensioni soovitakse aga tõsta ainult 7,5% = (10+5)/2. Veerandit sotsiaalmaksu laekumiste juurdekasvust ei saaks välja maksta. Sellega tahetakse "säästa" praeguste pensionäride arvel vahendeid noorte tööinimeste kohustusliku pensionikindlustuse kinnimaksmiseks.
Pensioni suhe netopalgaga hakkaks sellise indekseerimise tagajärjel senisest veelgi kiiremini langema. Kuna pensionite indekseerimise baastase ei ulatuks juba algseltki 40 protsendini keskmisest netopalgast, siis alaneks see suhe edaspidi veelgi. Seega satuks Eesti otsesesse ja üha süvenevasse vastuollu Euroopa Parandatud ja Täiendatud Sotsiaalharta kirjatähe ja vaimuga, mis kujutab endast Riigikogus heaks kiidetud seaduse rikkumist.
Ma loodan siiski, et pensionite indekseerimise põhimõtteid sunnib meid muutma eelkõige meie südametunnistus ja vastutustunne.
JANNO REILJAN,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Reformierakond mõtleb Eesti õiguspoliitika tulevikule
Reformierakond, Eesti Juristide Liit ja liberaalset maailmavaadet toetav Friedrich Naumanni Fond korraldasid üleeelmisel neljapäeval Tallinnas konverentsi "Kuhu liigub Eesti õiguspoliitika?".
Mitu ettekandjat tõdesid, et Eesti seadused peaksid olema arusaadavad mitte üksnes juristidele, vaid ka Eestis ühiskonnategelaseks kerkinud tädi Maalile, kes esindab laiade rahvamasside arusaamu õigusest ja õiglusest.
Ühe esimese ettekande suurema auditooriumi ees pidas uus õiguskantsler Allar Jõks, kes selgitas, et õiguskantsleri roll Eestis vajab muutmist ning tema näeb ühe suunana ühiskondliku lepitaja, ombudsmani, ülesannete laiendamist. "Kui ikka inimese süda tõmbub hirmust krampi tee ääres politseiautot nähes, siis ei saa seadus põhiseadusega kooskõlas olla," illustreeris õiguskantsler inimeste õigustunnetust näitega ühest talle saabunud kirjast.
Pikema sõnavõtuga esinenud justiitsminister Märt Rask märkis, et 90ndate aastate keskpaik tõi Eestis endaga juristide uue põlvkonna, kes ei tunnistanud midagi peale võõrkeeles õpitu ning alustas õigussüsteemi rajamist enda arvates tühjalt kohalt. Usuti, et võõrkeelest tõlgitud seadusetekste saab Eestis kohe üle võtta. Tänaseks on jõutud selgusele, et toimimiseks peavad seadused omama ühiskonna toetust.
"Eesti on nii väike riik, et seaduste täitmist ei suudeta kunagi tagada suure ja bürokraatliku sunniaparaadiga. Vaja on ühiskondlikku kokkulepet. Eesti seadusloomes tuleb orienteeruda arusaadavusele, stabiilsusele ja vabatahtlikkusele. Avalik sektor peab aga olema väikesearvuline, efektiivne ja rahvast teeniv," sõnas minister.
Põhiseaduslikest õigustest rääkinud Rein Lang püstitas küsimuse, kas seadused ikka pakuvad piisavalt kaitset põhiseaduses deklareeritud eraomandil baseeruvale süsteemile, mida rahvasuu tunneb kapitalismi nime all. "Kas me võime eeldada riiklike registrite õigsust?" küsis Lang viidates juhtumitele, kus omaniku vara on võõrandatud ilma tema nõusolekuta ja ilma mingi kohese ning õiglase hüvituseta.
Ettevõtja ootustest õigussüsteemile kõneles Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Illar Hallaste tõi oma kõnes näite, kus seadustatud keeld alkoholi hulgiostul sularahas tasuda lausa tõukab maakauplusi salaviina müüma jättes riigil aktsiisitulu saamata.
Konverentsimuljeid kokku võttes tahaks märkida, et erinevate poliitiliste parteide esindajad tõdesid: kuigi seadused väljendavad demokraatlikult valitud poliitiliste jõudude tahet ühiskondlikke protsesse korraldada, ei tohi õigussüsteemi ülepolitiseerida. Eesti seadused ja nende rakendamise mehhanismid peavad väljendama mitte kitsaid poliitilisi või majanduslikke grupihuve, vaid kogu ühiskonna tahet.
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Olgem ausad, kuni selle hetkeni, mil Isamaaliit tõstis oma senise ametliku presidendikandidaadi, Riigikogu asespiikri Tunne Kelami kõrvale teise võimaliku presidendikandidaadina psühholoogiaprofessor Peeter Tulviste, oli presidendikampaania hall, igav ja porine. Eesti rahva kauaaegne sirgeseljaline lemmik Arnold Rüütel pole juba väga tükk aega sõna võtnud, isegi mitte selle kohta, kas ta üldse tahabki kolmandat korda valimisjamasse laskuda. Kas kurnas varakult alustatud prügikastikampaania Andres Tarandi jõuvarud väga ära või on mees lihtsalt poliitikast väsinud, igal juhul näib ka tema olevat tagasi tõmbunud. Venelaste esindaja Jevgeni Tomberg teatas avalikult, et ei loodagi presidenditoolile saada, samasuguse sõnumi edastas rahvale Peeter Kreitzbergi presidendikandidaadiks tõstmisega ka Keskerakond. Küll aga on aktiivset kampaaniat arendanud Riigikogu spiiker Toomas Savi ning asespiiker Tunne Kelam, kel mõlemal paraku Riigikogust küljes ulakatelaste kantseldaja kuiv ja võibolla isegi tüütu immits.
Ent eestlase jaoks peab president praegu ametis oleva mehe eeskujul olema ennekõike väga tark ning särav isiksus. Tarkusega on mõlemil Riigikogu juhtfiguuril ilmselt asjad korras, kuid säraga vist mitte eriti. Kas keegi suudaks Tunne Kelami või Toomas Savi kohta mõne hea anekdoodi välja mõelda? Või vähemalt mõne pikantse loo, mis aitaks kumbagi meest veidi inimlikumas valguses näidata? Liiga korralik üldmulje ei aita kahjuks kuidagi inimeste südameid võita.
Rahvas meie riigis teatavasti presidenti ei vali. Seda enam on meedia tähelepanu pööratud mitmesugustele kokkusaamistele, kus see või teine poliitiline jõud oma presidendikandidaadi üle otsustab. Vaiksel laupäeval Tallinnas aset leidnud Isamaaliidu suurkogu ei olnud erand, mõnede kommentaatorite arvates otsustati presidenditooli saatus just seal. Kas sellistel arvamustel ka alust on, näitab aeg, kuid mõned järeldused võib isamaaliitlaste suurkogu põhjal siiski teha.
Parteiliselt teenekas Tunne Kelam on Isamaaliidus kaheldamatult populaarne ning tema juhtlause - põhimõtetega ei kaubelda - läheb südamesse peamiselt erakonna vanemale generatsioonile, kes tihtilugu on põhimõtete pärast isiklikult kannatanud. Kelamis kehastub nende jaoks õiguslik järjepidevus ning Pätsu-aegne hillitsetud riigimehelikkus. Kelami lüüasaamine, eriti aga Jüri Mõisa valimine erakonna juhatusse näitab seevastu, et jäme ots on libisemas noore ja haritud põlvkonna kätte, kes tunneb hästi nii ajalugu kui ka teisi ühiskonnateadusi ning on Churchilli kombel oma kodumaa ja rahva nimel valmis ka vanakuradi vanaemaga tantsima. Võibolla ei ole nende teod alati kõige populaarsemad, kuid vähemalt teavad nad hästi, kuhu lähevad ja kuidas sinna jõuda.
Peeter Tulvistel on presidendikandidaadina mitmeid eeliseid, mis teevad ta senisele favoriidile Toomas Savile väga tõsiseks konkurendiks. Alles lühikest aega poliitikas olnuna on ta vaba poliitikutele omasest kahtlasevõitu renomeest ega ole ta jõudnud endale ka vaenlasi soetada. Samuti ei ole vähemalt esialgu paista, et Tulviste käituks kõiges kuuleka parteisõdurina, mis annab head eeldused saada kogu rahva presidendiks. Ja lõpuks ei ole ta seotud Tallinnaga, mis samuti annab head eeldused saada kogu Eesti rahva presidendiks. Võib-olla saabki.
17. aprill 2001. a
MAJANDUS
AS Cobra Kaubandus allkirjastas lepingu Prantsusmaa firmaga
AS Cobra Kaubandus ja Prantsusmaa firma INALTERA allkirjastasid 9. aprillil Siimustis omavahelise koostöölepingu.
"Oleme INALTERA esindaja Eestis ja ühtlasi ka nende toodetud tapeetide maaletooja. Kõik, kel on plaanis remonti teha, võiks ära oodata KeskEesti messi. Seal on võimalik tutvuda enam kui saja tapeedisordiga. Neid on hiljem võimalik soodsate hindadega osta Siimustist. INALTERA firma paber ja vinüültapeedid erinevad küllaltki praegu Eestis pakutavatest. Tulge ja tutvuge," ütles Vooremaale ASi Cobra Kaubandus juhataja Ülle Kokk.
See on Prantsusmaa tapeedifirmadega juba teine koostööleping. Esimene sõlmiti firmaga GRANTIL 1993. aastal.
RAIVO SIHVER
Lugupidamisavaldus leivale ja piimale
Jõgeva Gümnaasiumis praegu käsil oleva terviseedendusliku kampaania käigus on peetud nii leiva kui ka piimapäev koos tootjate esindajatega. On korraldatud degusteerimisi, et selgitada välja parimad tooted ning ära peetud omavaheline leivatoitude võistlus.
Möödunud reedel alustati koolis terviseedenduslikku kampaaniat "Terve ja rõõmus laps" vastava projekti koostanud Maimu Valdmanni ja õpilasomavalitsuse eestvõttel leivapäevaga "Leib meie laual". Kooliperega tulid kohtuma ASi ETK Jõgeva Leib esindajad, kes tõid kaasa üheksa sorti leiba, et lapsed neist kõige maitsvamad välja selgitaksid. Ülekaaluka võidu sai "Teraleib", mida hindas kõige paremaks 198 last. Järgnesid "Püülileib" ja "Maaleib". Et lapsed tervislikust "Teraleivast" nii hästi lugu pidada oskavad, see oli leivatootjatele rõõmsaks üllatuseks.
Leivapäevasse kuulus ka konkurss "Parim leivatoit või võileib". Kooli aulasse toodi hindamiseks kokku 41 leivatoitu ja võileiba - üks pilkupüüdvam ja maitsvam kui teine, kõige enam II b ja III b klassi õpilastelt. Selgitati välja veel kõige ilusama väljanägemisega ja kõige kodusemad toidud. Kõige parem hinnang aga anti V b klassi poiste Aalo Lille ja Martin Ilvese tehtud leivatordile.
Esmaspäev oli koolis piimapäev nime all "Joo piima, söö piimasaadusi". Koolis veetsid kogu päeva Laeva Meierei, Põlva Piima ja Jõhvi Piima esindajad. Kõik olid kaasa võtnud ka oma toodangut, mida lastel degusteerida ja hinnata lasti. Eriti rohkesti oli kaasa võetud jogurteid, mida kõik maitsta said. Jõhvi Piim oli lisaks sellele tulnud suure hulga kohupiimakreemidega, mis ka kõige populaarsemateks osutusid. Peale selle selgitas koolipere välja iga firma maitsvamad tooted. Ees on veel plakatite konkurss, selgitatakse välja maitsvam koolitoit jne. Järgmine nädal pühendatakse aga koolis liikumisele ja tervisele.
VAIKE KÄOSAAR
Vaktsineerimine kui hoop Eesti maaelule
Viimasel ajal on seoses suu- ja sõrataudi ennetavate abinõudega eksitatud avalikkust segadust ja paanikat tekitavate avaldustega. Sellest tulenevalt pean enda kohuseks selgitada põllumajandusministeeriumi tegevust meid ähvardava ohu tõrjumisel.
Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar ja Toidulaboratooriumi spetsialistid on väga põhjalikult analüüsinud kõiki argumente nii vaktsineerimise poolt kui ka vastu. Jutt ei käi mitte ainult tauditõrje veterinaarsest aspektist, vaid ennekõike terve põllumajandussektori huvidest ja maaelu elujõu tagamisest tulevikus. Seejuures oleme arvestanud teiste riikide kogemustega.
Vaktsineerimine ei välista viiruse levikut
Vaktsineerides meie loomi praegu Suurbritannias ja Hollandis möllava viirusetüve vastu, pole loomad kaitstud teiste maailmas ringlevate suu- ja sõrataudi viirustüüpide vastu, mida on ühtekokku
seitse serotüüpi ja 80 alatüüpi. Viirustüüpide paljususe osas on taud võrreldav gripiviirusega.
1980. aastatel esines Lääne-Euroopas üksikuid haigusepuhanguid. Uurimine näitas, et ennetav vaktsineerimine ei välistanud taudi. Vaktsineerimine andis pigem loodetule vastupidise tulemuse, sest enamiku taudipuhangute puhul tuvastati seos vaktsiinide kasutamisega. Samas õnnestus 1983. aastal Taanis likvideerida taudipuhang kiiresti, seejuures vaktsineerimist kasutamata.
Eestis 1952. ja 1982. aastal esinenud taudi kogemused lubavad prognoosida, et taudi otsesed kahjud selle puhkemisel on suhteliselt väikesed. 1982. aastal vähenes veiste arv 0,5% ja lehmade arv 1%. Suurbritannias on praeguseks hukkunud ja tapmisele määratud 2% kõigist loomadest, kellest omakorda valdava osa moodustavad lambad. Taudi levikut nendes piirkondades soodustavad kliima ja loomapidamise tavad: lammaste aastaringne ja vaba pidamine looduslikel karjamaadel.
Milles siis ikkagi seisnevad ennetava vaktsineerimise peamised puudused? Lühidalt öeldes: kaob nakkuse ulatuse ja nakatunud loomade hulga ja asukoha ülevaade. Markeeritud vaktsiinide puudumise tõttu pole võimalik teha vahet, kas vaktsineerimise tagajärjel looma organismis tekkivad taudivastased antikehad pärinevad vaktsineerimisest või läbipõetud taudist. Viimasel juhul on sellised loomad väga pikka aega nakkuskolleteks ja nakkuse levitajateks. Vaktsineerimise lõpetamisel tekivad kohe uued taudipuhangud.
Maaelu ei kanna karja vähenemist poole võrra välja
Teiseks ähvardab lausvaktsineerimine Eesti põllumeest järgneva nelja aasta jooksul tulude puudujäägiga kuue miljardi krooni ulatuses. Eestil on teiste riikidega kauplemisel suu- ja sõrataudi vaba riigi staatus. Eesti peamised kaubanduspartnerid põllumajandussaaduste turul on maad, kes suu- ja sõrataudi tõrjemeetmena ei rakenda vaktsineerimist. Kitsendusteta saavad sellisel rahvusvahelisel turul kaubelda riigid, kes kasutavad haiguse tõrjeks sarnaseid meetmeid.
Ennetava vaktsineerimise korral kehtestavad riigid, kuhu Eesti oma põllumajandussaadusi müüb, Eesti loomsetele toodetele ekspordikeelu minimaalselt neljaks aastaks. Kolm aastat vaktsineerimise teostamiseks, pluss üks aasta pärast vaktsineerimise lõpetamist. Kariloomade vaktsineerimine on efektiivne ainult juhul, kui see viiakse läbi kaks korda aasta jooksul kolme aasta vältel.
Ekspordikeeld tähendab, et Eesti põllumehel jääb ennetava vaktsineerimise tagajärjel turustamata umbes kolmandik täna toodetava piima kogusest. Liigseks osutub 40 000 - 45 000 piimalehma. Nelja aasta jooksul tähendab see põllumajandustootjatele hinnanguliselt kuue miljardi krooni suurust tulupuudujääki, mis kujuneb kogutoodangu vähenemise ja toorpiima hinna languse tagajärjel. Kaubanduspiirangute kehtestamine ja sellega kaasnev hinnalangus kahandab Eesti veisekarja hinnanguliselt kuni poole võrra. Neid loomi pole enam vaja, paljusid neist ei jõuta kahanevate tulude tõttu enam üleval pidada. Ühtlasi tähendab see tuhandete töökohtade kadumist maal ja sealtkaudu maaelanikkonna majandusliku olukorra järsku kehvenemist.
Põllumajandusministrina ei saa ma otsuseid langetades sellistest arengustsenaariumidest üle ja mööda vaadata. Eestimaa Talupidajate Keskliit on oma märgukirjas peaministrile esitanud argumendid ennetava vaktsineerimise vastu. Need langevad põhimõtteliselt kokku ministeeriumi seisukohtadega.
Taudikahju 4-5 korda väiksem
Vaadakem ka medali teist külge, nimelt haigestunud karja võimaliku hädatapuga seotud kulusid. Kui suu ja sõrataud peaks jõudma Eestisse, aga selliseid märke praegu meil ega ka naaberriikides ei ole, ja kui meil tuleb seetõttu hukata haigestunud loomad, oleks majanduslik kahju umbes 4-5 korda väiksem võrreldes sellega, kui kasutataks ennetavat vaktsineerimist. Põhiline kahju tuleneb kaubanduspiirangutest. Pärast taudi likvideerimist ei tohi me oma loomseid põllumajandussaadusi eksportida ühe aasta vältel.
Analüüsides varasemate taudipuhangute kahjusid, saab ennustada, et otsene kahju loomade hukkumisest on suhteliselt väike. See ei tohiks ületada 100 miljonit krooni, mis moodustab võrreldes kauplemiskeelust tuleneva kahjuga protsendi murdosa.
Pean oma kohuseks kummutada ka väärarusaam, nagu oleksid mõned Euroopa Liidu riigid juba lubanud loomi vaktsineerida. See ei vasta tõele. Holland ja Suurbritannia on lubanud erakorralist vaktsineerimist suu- ja sõrataudi vastu taudikoldes. Sellise menetluse eesmärk on aeglustada haiguse väljumist taudikoldest. Lõpuks hävitatakse ka vaktsineeritud loomad. Sellise vaktsineerimisviisi rakendamisel ei kanta riiki vaktsineerimispoliitikat rakendavate riikide nimekirja ning seetõttu ei rakendu neile ka neli aastat vältavad kaubanduspiirangud.
Eestis on samuti olemas kõik võimalused rakendada hädavajadusel, st taudinähtude ilmnedes, erakorralist vaktsineerimist. Sellekohase otsuse langetab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister vastavalt suu- ja sõrataudi tõrje eeskirjadele.
Valik halva ja veel halvema vahel
Eeltoodud põhjustel valis põllumajandusministeerium kahest halvast võimalusest parema - mitte rakendada haigusele vastuvõtlike loomade profülaktilist vaktsineerimist Eestis.
Ühtlasi pean oma kohuseks hoiatada kõiki loomapidajaid võimalike soolapuhujate ja võltsravijate eest, kes võivad kasutada ebakompetentsete "heategijate" tekitatud segadust. Nende kasutamine võib kaasa tuua parandamatuid tagajärgi nii loomapidajale kui ka kogu Eestile. Palun kõigil loomapidajail jälgida ametlikke teateid ja järgida täpselt veterinaarametnike juhtnööre.
IVARI PADAR,
põllumajandusminister
NOORTELISA
Prostitutsioon on oma keha raha eest laenutamine sellega suguliseks läbikäimiseks. Kaudselt on prostitutsioon ka näiteks pornovõtetel osalemine, nn sponsorlus ehk kellegagi pikema aja jooksul ülalpidamise eest seksuaalelu elamine jms.
Eestis pole prostitutsioon otseselt keelatud, kuid seadusega on karistatav prostitutsiooniteenuse vahendamine ehk sutenöörlus või kupeldamine, selle kaudu ka prostitutsiooniks ruumide rentimine või lõbumajapidamine (nii võib Aivar Palumäed kurjategijaks lugeda).
Ometi on see Eestis suhteliselt levinud. Eriti kohtades, kus on suur tööpuudus, seega potentsiaalselt ka Jõgevamaal. Seni
on suurimad prostitutsioonipesad peale Tallinna (klientideks Soome turistid) Pärnu (jälle peamiselt Soome puhkajatesanatooritsejate "jaoks") ja Narva ("ekspordib" prostituute eelmainitud linnadesse ning ka üle piiri). Lõviosa prostituute on madala haridusega, vaimselt mitte eriti võimekad. Narva prostituutide hulgas on palju alaealisi, narkomaane ja seetõttu on seal suur oht aidsi levitamiseks. Narva laenunaistest on suur osa ka abielus ja/või laste emad, kes käivad näiteks Pärnus hooajaliselt "komandeeringus". Tallinnas on mitu erahoonetesse varjunud lõbumaja ja korteritesse peidetud "kohvikohti", nagu ka Pärnus, Narvas rohkem baari- ja tänavanaisi.
Aegajalt kostab hääli, et prostitutsioon tuleks täielikult legaliseerida, "tsiviliseerida", luues idüllilise pildi roosast makse maksvast bordellist, mille töötajad käivad iga päev arstikontrollis. Selle väite võib purustada kas või viina näitega: alkohol on meil täiesti legaalne, kuid salavodkat juuakse massiliselt edasi. Nii võib arvata, et kui ka legaliseerimine tuleb, siis maksu alla minevad lõbumajad moodustavad nö jäämäe pisikese veepealse osa.
Muidugi on levinud rumalad väited a la "prostitutsioon on maailma vanim amet", "prostitutsiooni pole võimalik kaotada", "prostitutsioonis liiguvad suured rahad, millest peaks riik osa saama", "prostitutsioon on turismimagnet", "prostitutsioon on eneseteostus nümfomaanidele", "Hollandis on ka lubatud" jne. Esimene väide on lihtsalt vale, maailma esimeseks ametiks võib nimetada toiduhankija. Paljusid asju pole võimalik kaotada, nagu näiteks kuritegevus, aga selle pärast ei maksa lõpetada nende vastu võitlemist. Prostitutsiooniraha on enamasti salajane ja vaevalt, et keegi seda riigiga jagada tahab. Prostitutsioon kui turismimagnet ei tee ühelegi riigile au. Nümfomaanide pärast ei maksa muretseda, need vähesed ei jää oma teostusega hätta. Hollandi üliliberaalsusel on ka muide oma varjuküljed, millest see riik ei taha hästi rääkida, näiteks lokkav pedofiilia.
Miks on vaja prostitutsiooni vastu võidelda? Sest tegemist on põhimõtteliselt orjakaubandusega, mida on sarnaste väidetega õigustatud, ja muude inimväärikust alandavate nähtustega. Prostitutsioon on alati seotud kuritegevuse, narkomaania, inimkaubanduse, ahistamise ja vägivallaga. Ilmaasjata pole tal olnud läbi kõikide aegade eranditult halb maine. Prostitutsioon levib just seal, kus on sotsiaalne tasakaal paigast ära, levib materiaalne viletsus, lootusetus, kus pole korravalvel olukorra üle kontrolli.
Jõgevamaal levib töötus, see on prostitutsiooninähtuste jaoks hea pinnas. Seetõttu ei maksa usaldada tüüpe, kes pakuvad tööd "härrasmeeste lõbustamisel", "noh, Pärnus ühes asutuses", "head teenistust kenadele daamidele", isegi modellivärbajaid ei maksa usaldada. Prostitutsiooniäri on julm ja sellest osavõtt võib väga kurvalt lõppeda!
DR NOORMEES
REPORTAA®
1. aprilli hommikupoolikul võis näha Jõgeva aleviku poole suundumas loomingulist kampa Saast. Saastadel oli kaasas üks käsikiri ja üks kaamera, mis kokkupanduna pidid välja andma amatöörse õudusfilmi "Laip ei ruuli".
Algul pidi oma asjatundliku pilguga tükkis kohale ilmuma ka amatöörfilmispets Kiis, aga tema õnnestus minema peletada. Hea oligi, sest Kiis on siiamaani õudsalt tige, et tema olemus ajakirjanduses tabavalt paljastati.
Võtteplatsil ehk siis ühes korteris usaldati kaamera Tiit Prii kätte, kes hakkas kohe asju oma tahtmise järgi ümber korraldama.
"Nii! Mis tähendab "teeme sisevõtte"?" torises Prii. "Mul on kaameras välivõtte lint!" Kaameramees tormas teiste hoiatustest hoolimata välja ja filmis tükk aega tärkavat rohtu, sinitaevast, mööduvaid koeri ja muud sodi. Kuid film sai kolmveerandi tunniga täis ning Prii pidi häbiga tuppa naasma.
Järgmine mure seisnes selles, et kuigi kohale oli veetud üsnagi hulgaliselt rahvast (näitlejaid, statiste, kaadritaguseid asjamehi), ei teadnud õieti keegi, mis osa kellelegi määrata. Pikkade vaidluste tulemusel lepiti kokku, et filmis saab olema ainult kaks peaosalist: Ikevald (keda kehastas Maniakkide Tänav) ja Ikevaldiine (keda mängis Tele Nädal). Sellega oli eeltöö enamvähem tehtud ja võis pihta hakata põhilisega - käsikirja muundamisega mõttetust sõnamulast esteetiliselt nauditavaks videopildiks.
Kui võtted käima läksid, sain teada põhilise vahe amatöör- ja normaalsel filmil. Amatööridel nimelt ei ole duublite alguses seda klapiga tegelast, kes ütleb, millal filmida tohib. Selle asemel pomiseb harilikult kaameramees: "Läks!" Ja siis läheb, kui läheb. Saadav tulemus on selline, et hiljem tehtut üle vaadates on näitlejad iga uue võtte algul kramplikult mingitesse poosidesse tardunud, siis mõmiseb keegi "läks" ja osatäitjad hakkavad liigutama.
Mind kui ajakirjanduse esindajat pandi nurka puust taburetile istuma ja lubati kõike pealt vaadata. Tingimuseks oli aga see, et ma ei tohtinud niheleda, toolijalaga kriuksutada, valjusti küpsiseid krõbistada ja kunstiloomingut segavaid märkusi teha.
Hollivuud läks käima. Maniakkide Tänav kui peaosaline kaebas, et temal olla väga külm paljajalu näidelda, nõudis villaseid sokke, hõõgveini ja kolmekümmet kraadi sooja. Tele Nädal jälle hädaldas, et tema spetsiifika polevat hoopiski hüsteeriliselt kisendavaid koduperenaisi mängida, kui juhinduda Stanislavskist, siis sobiks talle hoopis rohkem peenetundeliste vaikihetkede kujutamine.
Kaameramees Tiit oli solvumisest üle saanud ja filmis pidevalt kõiki ja kõike. Kaamerataguste hääleefektide tegijad sebisid ringi ja püüdsid aru saada, millist stseeni parajasti filmitakse.
Ainuke korra ja distsipliini alge keset kaost oli Vedru, kes joonistas suure paberi peale valmiva filmi tiitreid. Hoolimata Vedru usutavasti teesklematust rahust, õnnestus võttegrupil peletada korterist minema sealsed elanikud ja tekitada kogu majarahvale tõsine psühhotrauma.
Film valmis hoogsas tempos. Kolme tunniga oligi kõik ühelpool. Tulemuseks viis minutit pöörast horrorit, mida Saast edaspidi ka laiemale publikule demonstreerida lubas. Ilmselt toimub see jälle linnaraamatukogus teleka ja videomaki abil, sest midagi, mis kaugeltki kino meenutaks, ei ole meie suurepärases kultuurilinnas mitte olemas. Hea, kui keegi kas või kord aastas võtab vaevaks näidata paari-kolme amatöörfilmigi.
VALE–DMITRI
MEHED
Kõigepealt: ei mingit lipsu! Domineerib elegantse lohakusega pikitud dändistiil. Kui siiski on tungiv vajadus end millegi külge kinnitada või jääb üldmulje pisut aksessuaaripuudulik - ostke traksid. & mida värvilisemad ning huvitavamad, seda parem, kevad pole aeg oma emotsioone & lapsemeelsust vaka all hoida. Pealegi mõjuvad raamidesse surutud (loe: traksitud) meesterahvad üleüldise õitsemise taustal masendavalt.
Ilmade soojenedes tekib muidugi tahtmine viigipüksid lühemate jalavarjude vastu vahetada. Ent siinkohal peitub tõsine moevääratuse oht. On üldteada, et ülikonnastatud härrasmehe sokid parajasti nii pikad olema peavad, et sääremari istudes ei paljastuks. Tõeline d¾entelmen ei lase aga isegi shortse kandes katmata jalal paista. Nii et kes megatrendikaid ülipikksokke majanduslikel kaalutlustel omale lubada ei saa või end nende jaoks liiga konservatiivse leiab olevat, peaks alamõõdulistest pükstest sel kevadel hoopiski loobuma.
Populaarne T-särk ruulib endiselt. Ainult et tänavu vaid selline, millele on suurelt & rasvaselt trükitud teie nimi, haridus, sünniaeg, aadress, telefoninumber ning muud CVs ja tutvumiskuulutuses nõutavad parameetrid. Infoühiskond nõuab informatiivset moodi, teile aga antakse võimalus otse tänavalt uude firmasse või elukaaslusesse värvatud saada.
NAISED
Sarnaselt meestega on kindlasti sobilik kanda ülalmainitud stiilis T-särke, kuid õrnemal soolgi on selle kevade olulisim märksõna hoopis sokid. Tänavu nimelt ei peida kevade haripunkti jõudes ükski enesest & moest lugupidav naine oma kauneid sääri päikese eest sukkpükste varju. Kuumimaks tulijaks trendimaailmas on nn sukksokid. Pälvinud võhikutest kiibitsejatelt ka sukkpõlvikute minivariandi nimetuse, tegelikkuses aga armsad ning tütarlapselikult vallatud leiutised. Küllaltki kallid, mõeldud eelkõige elegantsele & väljapeetud naisterahvale kübara ning kevadise kleidi juurde, kuid sobivad suve liginedes suurepäraselt ka rannaplätadega kanda.
Tõelise daami juurde kuuluvad peale kõige muu kindlasti ehted, seda eriti aastaajal, mil kogu loodus ise otsekui ehtele puhkeb. Klassika küll jääb, aga trendiinimene kevadel 2001 riputab kõrva & kaela kuumakindlasse läbipaistva disainiga ümbrisesse asetatud kondoomi vms rasestumisvastase vahendi. Praktiline, stiilne ning abortide arvu ELi standardile vastavaks viia aitav ühtaegu. & loomulikult taaskordne tõestus sellele, et mood on alati ühiskonna alandlik teener, suurim tugisammas & eksistentsi alus olnud...
LAPSED
Jätkub nn väikese täiskasvanu trend. Moodne laps on tänavuselgi kevadel see, kes kannab ema/isa või suure õe/venna mulluse hooaja soosikuid. Seejuures muidugi mitte neidsamu vanu rõivaid, vaid nende vähendatud imitatsioone.
LEMMIKLOOMAD
Kevadel 2001 ei lase mitte ükski trenditeadlik peremees oma kassi ega koera ega hamstrit ega küülikut, kuldkalast rääkimata, jalutama või ka lihtsalt päikese kätte peesitama nii, nagu vanajumal nad loonud on. Kevadpuhtuse & süütuse aeg ei talu rokast, robustset & loomalikku. Minikombinesoonid, sokid (kindlasti!), püksikesed jms teevad teie lemmiku otsekui uueks. Maitsekalt riietatud loom mõjub intelligentsemana ning muutub seeläbi peremehele kahtlemata lähedasemaks. Pealegi pääseb koduloom, kes näeb välja nagu võiks ta kõval häälel kohe oma disainerieelistustest rääkima hakata, uuringute kohaselt ka tänavahuligaanide kivirahest. Mis tõestab veelkord juba naistemoe lõigu viimases lauses tõestatut.
Kinnitatud by MOE GURU
Vastuseks loole "Teatrifest keset põldu"
Lugesin seda imelikku jutukest ja midagi tuli justkui tuttav ette. Aga sellest hiljem.
Kodanik Dmitri ei ole vist ajaloo vastu eriti huvi tundnud. Muidu ta teaks, et Tabivere rahvamaja, mis siis kandis veel küla järgi Voldi rahvamaja nime, ehitati peaaegu sada aastat tagasi. Siis oli nimelt eestlastel nii siin kui ka mujal selline veider harjumus, et nad käisid rahvamajas lauluharjutusel ja näidendiproovis. Täitsa ilma autota. Hea oli, kui juhtus olema hobune või uuemal ajal jalgratas, aga 4-10 kilomeetrit käidi vähemalt kord nädalas ka tööpäevaõhtuti maha, et kultuurselt meelt lahutada. Ja tolle aja inimesi ei seganud, oli rahvamaja põllu peal või keset metsa. Lumi, päike, vihm, linnulaul ja muud hirmsad loodusnähtused ei käinud neile üldse närvidele.
Nüüd teine probleem. Mis nimelt tõi kodanik Dmitri nii jubedasse kohta kui Tabivere piinlikult puhas, õdusalt soojaks köetud ja kaunistatud rahvamaja? Teatrihuvi see ilmselt küll ei olnud, sest näidenditest ja näitlejatest ei tee see isik peaaegu üldse juttu. Ilmselgelt ei jäänud puhveti inventeerimisest ja inspekteerimisest lihtsalt aega üle. Inimesest võib muidugi aru saada - kui tuleb ikka pikalt ja pidevalt mõelda, kas võtta Belõi Aisti või mitte võtta, kus sa jõuad siis veel teiste inimeste näitlemist jälgida. Isegi läks hästi, et ¾ürii sai ära nähtud ja mõne näiteringi päritolu kindlaks tehtud. WCs ka vaja käia…
Muide, see asutus ei lähe umbe, kui seda mõistlikult kasutada, mida ilmselt enamus oskas. Ja siis veel said pirukad otsa… Aga kas tasus siis nende pirukate pärast praegusel kaubakülluse ajal nii kaugesse ja jubedasse kohta sõita?
Ja nüüd mul tuli lõpuks meelde, mida või keda see nupuke Vooremaas mulle meenutas. Kunagi olid ETVs väga populaarsed Eino Baskini estraadikavad. Tuleb ju tuttav ette: "Kunstisaalis, kunstisaalis… oli mineraalvesi, aga sakummi - mitte mingisugust!" Ei olegi selle loo prototüüp välja surnud, vaid elab vähemalt meie Eesti Vabariigis priskelt edasi. Teatrifestivalist niipalju, et nii osavõtjad kui ka publik jäid äärmiselt rahule ja lahkusid pühapäeval südamest tänades.
KAIE NÕLVAK
Tabiverest
SPORT
Virtuses toimus Sprite Cupi poolfinaal
Möödunud teisipäeval toimusid spordihoones Virtus Eesti koolide vahelise korvpalliturniiri Sprite Cup poolfinaalmängud, kus Jõgevamaa spordiau kaitses võidukalt Jõgeva Gümnaasiumi võistkond.
Korvpallivõistluse Sprite Cup üks poolfinaalidest sai Jõgeva spordihoones Virtus teoks esmakordselt. Kui võistlust alustas üle 250 võistkonna, siis poolfinaalmängudeni jõudis 15. Selliste vastupidavamate võistkondade hulgas oli ka Jõgeva Gümnaasiumi meeskond, kuhu kuuluvad 1985. aastal sündinud poisid, kes ühtlasi mängivad spordiklubi Forte koosseisus. Virtuses peetud poolfinaalis suutsid Jõgeva korvpallurid alistada kõik vastased. Toila Gümnaasiumit võideti 63:21, Tartu Tamme Gümnaasiumit 82:37 ja Kuusalu Keskkooli 62:39. Samuti oldi tugevamad Aravete Gümnaasiumist.
"Jõgeva Gümnaasiumi meeskonna tase on üsna ühtlane ning kõik poisid mängisid oskuslikult," ütles treener Ergo Prave, kelle sõnul on Sprite Cup üks osavõtjaterohkemaid koolinoorte korvpallivõistlusi kogu Eestis.
"Mängud on meil laabunud hästi. Vastaseid ei saa just nõrgaks pidada, kuid meie võidud on tingitud tugevast treenitusest. Et võidukas olla, on tarvis kiirelt rünnata ning osavalt pall korvi visata. Samuti tuleb oskuslikult tegut seda kaitses," lausus kapten Mart Ingver.
Sprite Cupi finaalmängud korraldatakse Tallinnas. "Praegu oleme kuue parema võistkonna hulgas. Finaalis aga seame endale maksimumeesmärgi, sest tahame tänavuse turniiri võita," teatas Ergo Prave.
JAAN LUKAS
Enne maakonna meistrivõistlusi males viis Siimusti spordiselts läbi oma jõuproovi. Võitjaks tuli ettearvatult Hugo Päären oma võistkonnakaaslaste Toivo Lukatsi ja Jaan Kapi ees.
Peale mõne erandi võttis maakonna kiirmale meistri selgitamisest osa meie paremik, mis pea eranditult esindab Jõgeva regiooni. Kuue maletaja osavõtul selgitas meistri alles viimane voor, kui liider Hugo Päären viigistas Rein Oravaga ja kogus 4,5 punkti. Järgnesid Aarne Kalep 4 p ja Peeter Songissepp 3 p.
Vabariigi valdade V individuaalmeistrivõistlused toimuvad 28. aprillil kell 10.30 Jõgeva Politseiprefektuuri saalis. Nende kahe võistluse põhjal osalevad valdade meistrivõistlustel H. Päären, T. Lukats, J. Kapp, A. Kalep, P. Songissepp jne, paremad Põltsamaa ja Voore regioonist. Sellega lõpetame hooaja.
SULEV LUHT
***
Laiuse XIX kabeturniirist võttis osa 33 kabetajat, neist ainult üks naine, kes koos 19 mehega mängides kogus üheksa vooruga 4 punkti. Meestest said kaksikvõidu Tartu valla kabetajad. Võitjaks tulnud Algo Laidvee loovutas ainult pool punkti üheksast teistele ning edestas 2 punktiga Mihail Lazarevi. Võrdselt 5,5 punkti kogusid Laiuse parimana Jaan Peets, Tartu valla kolmas laud Jüri Lätt ja Palamuse valla tippmees Edo Jaanuska. 5 punkti kogusid Lembit Maidla, Raimond Tamla, Kaarel Ots ja Heldur Evertsoo.
Noori oli võistlemas 13, neist kolm tütarlast. Tartu vald saatis välja 11 noort, meilt osalesid ainult Uhur Visk Jõgevalt ja Arti Arusoo Pajusist. Need kaks tublit noort saidki kaksikvõidu. Noorte põhiturniiril mängisid kuus paremat esimeses ning järgnevad seitse teises finaalis. Kahe turniiri summas kogus Uhur Visk 33 ja teisena Arti Arusoo 32 punkti. Teises finaalgrupis kogusid võitjad võrdselt 29 punkti, seega neile kolmas-neljas koht.
SULEV LUHT
***
Laupäeval, 7. aprillil toimus Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses Laiuse spordiklubi karikavõistluse kaheksas etapp koroona üksikmängus. Mängiti turniiri süsteemis kuuest geimist parem.
Meestest kogusid võrdselt 14 punkti Marek Poltrago ja Väino Ridal, parem koefitsient +1 eelistas Marekit, kolmas oli 13 punktiga Tiit Ottenson, neljas Udo Kuslap 12 p, viies Ilmar Poltrago 9 p, kuues Toomas Limberg 6 p.
Naistest võitis Milvi Kägu, teine oli Laine Rande. Üldkokkuvõttes võitis Laiuse spordiklubi karika Marek Poltrago 340 punktiga, teine oli Väino Ridal 338 p, kolmas Udo Kuslap 314 p, neljas Ilmar Poltrago 313 p, viies Lembit Lääne 305 p. Naistest võitis Laine Rande 289 punktiga (üldjärjestuses 7.), teine oli Milvi Kägu 242 p (10.), kolmas Birgit Kägu 122 p. Üldse osales karikavõistlusel kaheksateist koroonamängijat.
Selle koroonahooaja kaks viimast üritust on 21. aprillil jüripäeva ja 23. juunil jaani päeva koroonaturniir.
PAUL UIBOLEHT
***
Eesti jäähoki amatöörliiga HHL karikavõistlustel on SK Pedja meeskond jõudnud finaali ja ootab vastast eeloleval nädalalõpul Tallinnas toimuvaks finaalmänguks. Karikavõistlustel osales kaheksa meeskonda, sest lisaks seitsmele HHL meistrivõistlustel mänginud klubile lisandus veel Tartu meeskond. Karikavõistlused on valmistanud palju ootamatusi ja pole võimatu, et finaalis on vastamisi kaks mitteTallinna meeskonda.
Jõgeva hokimehed said veerandfinaalis jagu Tallinna MarkWinnerist tulemusega 4:1. Kohtumine arenes Talleksi jäästaadionil jõgevlaste ülekaalu tähe all. Poolaeg võideti 2:1 ja kordagi ei tekkinud kahtlust Jõgeva meeskonna võidus. Värava suul seisis Mati Tali. Poolfinaalis pidi Jõgeva kohtuma Kehra Snaipersi klubiga, kuid viimane andis loobumisvõidu ja nii jõudis SK Pedja karikavõistluste finaali. Finaalivastane selgub mängust Tartu - Tallinna Monstera. Kohtumine peetakse sel neljapäeval.
MART ERMANN
MITMESUGUST
Käsitöömeistrid näitasid kübaraid ja kotte
Võiks arvata, et praegu, mil nutikas inimene end kaltsupoe abigagi odavalt ja originaalselt riidesse paneb, käivad õmblus, kudumis- ja heegeldamisoskus kõvasti alla. Põltsamaa käsitööseltsi kevadnäitust vaadates see õnneks nii ei tundunud.
Kevadnäitus "Kübarast kotini" oli Põltsamaa kultuurikeskuses üleval möödunud neljapäevani. Avati see aga ülemöödunud laupäeval käsitööpäevaga. Selle käigus tutvustas Türi käsitöömeister Helve Lang iidset käsitöötehnikat tuniisi, Tartu noor tekstiilikunstnik Alide Zvorovski aga tekstiilimaalitehnikaid ja vastavaid töövahendeid. Kes soovis, võis ka ise raamile tõmmatud riidel kätt proovida. Lapsed said käsitööõpetajate Triin Kuivitsa ja Marju Männiksaare juhendamisel sõbrapaelu meisterdada.
Käsitööseltsi liige Urve Moori oli näha toonud Lustiverest pärit, praegu LääneAustraalias elava tarbekunstniku Olga Muhu maalitud
portselantaldrikuid ja rinnaehteid, samuti tikandeid ja tekstiilimaale. 85-aastane Olga Muhu saatis need tööd oma sugulasele Urve Moorile sooviga, et need Eesti Rahva Muuseumile üle antaks, Moori
otsustas taieseid aga enne, kui need muuseumi hoidlatesse kaovad, kodukandi rahvale näidata.
Uus põlvkond tulemas
Et vaatajatel ja tegijatel endalgi huvitavam oleks, on Põltsamaa käsitööselts viimastel aastatel kevadnäituse kindlale teemale pühendanud. Möödunud aastal näidati lauatekstiile, tänavune näitus kandis pealkirja "Kübarast kotini". Kübaraid ja kotte oligi kõige rohkem, kuigi oodati kõike, mis suvel selga panna ja ligi võtta annab. Kaks ja pool sada näituseeksponaati näitasid, et fantaasiat, ilumeelt ja teostamise korrektsust Põltsamaa kandi käsitöömeistritel jätkub.
"Hea meel on tõdeda, et vähemalt kolmandik näitusetöödest on õpilaste tehtud, ja nii mõnigi õpilastöö annab täiskasvanute omadele silmad ette," ütles Põltsamaa käsitööseltsi esimees Anne Ütt. "Tore on ka see, et noored autorid tundsid töid näitusele andes muret selle üle, kas ja millal nad need tagasi saavad. Järelikult ei olnud need esemed tehtud niisama käe harjutamiseks, vaid kindla otstarbega: ise kandmiseks või sõbrale kinkimiseks."
Anne Üti sõnul on Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tänu õpetaja Eve Orole peale kasvamas tubli käsiöötegijate põlvkond. Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi, Eesti Kultuurkapitali ning Põltsamaa linna ja vallavalitsuse abiga saab käsitööklassi peatselt täismõõdus kangasteljed.
Lapipitsaga pühapäevapõll
Hiljuti osalesid aga kaks Eve Oro õpilast, IX klassi neiud Evelin Kollo ja Helin Ämarik Husqvarna Viking õmblusmasinate maaletooja OÜ Ruffler ja haridusministeeriumi korraldatud õmbluskonkursil. Põhikooliõpilaste teemaks oli konkursil "Minu pühapäevahommikune põll", gümnaasiumiõpilaste teemaks "Kott, mis jätab käed vabaks", ametikoolide õpilaste teemaks "Iga ilma jakk" ning käsitööõpetajate teemaks "Minu hea keep". Evelini trendikas ja noortepärane, kortsulisest impregneerist, kaelusekummiga ning nn lapipitsatehnikas (väikestest riidetükkidest kokkuseatud kaunistus kaetakse tülliga ja õmmeldakse kontuurid masinaga läbi) kaunistatud taskuga põll, millega võiks peale pliidi ees kokkamise ka tänavale jalutama minna, hinnati 80 pühapäevapõlle hulgas kolmanda koha vääriliseks.
Õmbluskonkursi tööd olid üleval nii Tallinna vanalinnas asuvas Kullo galeriis kui ka Mustamäe teel asuvas Electroluxi müügisalongis. "Tahame ühisgümnaasiumi tüdrukutega kindlasti osaleda ka Eesti Lapitöö Seltsi välja kuulutatud võistlusel "Oma kooli lapitekk", mis on pühendatud kümne aasta möödumisele esimesest suurest lapitekinäitusest Tallinnas Laululava all ehk lapitööbuumi algusest Eestis," ütles Eve Oro, kes on suur lapitöö entusiast ja Põltsamaa lapitekiringi juhendaja. "Kiireks meil küll läheb, sest tööd peavad valmis olema juba 15. maiks, aga võimalusele kooli au kaitsta ning ühtlasi saada kooli vaimsust kandev vahva sümbol ei kavatse me igatahes käega lüüa."
RIINA MÄGI
Jõgevamaa talunik ja tema tütar tapeti Tartus kolmikmõrvas
Möödunud pühapäeval toimus Tartus kolmikmõrv, kus tapeti Jõgeva vallas Vilina külas asuva Läti talu peremees Elmo Lätt, tema tütar Tiina ja Lättide peretuttav Urmas Aal.
Tartu Politseiprefektuuri pressiesindaja Peeter Rehemaa sõnul oli 44-aastane Elmo Lätt sõitnud pühapäeval Tartusse, et kohtuda 20-aastase üliõpilasest tütre Tiinaga. Õhtul hakkasid Tiina tuttavad teda otsima, kuna neiu ei vastanud mobiilikõnedele. Kohale kutsutud spetsialist avas tuttavate palvel Tiina korteri ukse ning sisenejatele avanes verine vaatepilt.
Põllu tänavas suurelamu kahetoalises korteris olid tapetud Elmo Lätt, tema tütar Tiina ja peretuttav, Tartu Sõjakooli ülema kohusetäitja, 30aastane Urmas Aal. Mõrvar oli ohvrid surmanud tulirelvaga. "Kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks on töös mitu versiooni. Kõige tõenäolisemaks nendest võib pidada varianti, kus Elmo ja Tiina Lätt ning Urmas Aal sattusid juhuslikult peale korterisse tunginud relvastatud kurjategijale. Välistatud pole ka mõrva isiklik motiiv, kuigi seda võib pidada vähetõenäoliseks," ütles Vooremaale Peeter Rehemaa.
Tartu politseiprefekt Raivo Palu moodustas kolmikmõrva uurimiseks uurimisrühma, mille töös osalevad ka keskkriminaalpolitsei esindajad. Pühapäeval osutasid Tartu kolleegidele abi ka Jõgevamaa politseinikud, kes sõidutasid Elmo ja Tiina Läti omaksed Tartusse.
Jõgevamaal tunti Elmo Lätti kui võimekat loomaarsti ja töökat talupermeest. Läti talu on pälvinud auhindu nii üle-eestilistel kui ka maakonnasisestel konkurssidel.
JAAN LUKAS
Eile avati Tallinnas Raekoja platsil üle-eestiline metsanädal, mille deviisiks on "Mets - Eestimaa rikkus".
Kevadine metsanädal toimub Eestis üheksandat korda, teist aastat on selle peakorraldajaks Eesti Metsaselts. Seltsi esimehe Kaupo Ilmeti sõnul toimub metsanädala üritusi mitmel pool Eestis. Täna leiab näiteks Kuressaares aset rahvusvaheline seminar "Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine metsas XXI sajandi algul". Ka homne erametsanduse alane infopäev toimub Saaremaal. Tartu messikeskuses avatakse aga ülehomme metsanäitus, kus tutvustatakse metsamasinaid ning metsakasvatuses ja tööstuses kasutatavaid uusi tehnoloogiaid. Reedel peetakse sealsamas messikeskuses Eesti tänavuste raiemeistrivõistluste stendivõistlus. Reedel toimub Tartus Eesti Põllumajandusülikooli poolsajandijuubelile pühendatud metsandusteaduskonna vilistlaste kokkutulek, laupäeval Sagadis metsandusalane õppepäev koolinoortele, mida juhib Hendrik Relve.
Täna on aga kõigis Eestimaa metskonnakontorites lahtiste uste päevad: igaüks võib minna ja oma silmaga kaeda, millega riigimetsaametnikud tegelevad. Jõgevamaal on teatavasti neli metskonda: Laiuse, Põltsamaa, Pikknurme ja Halliku metskond. "Metsatööstus on ainuke majandusharu Eestis, mille väliskaubandusbilanss on positiivne," ütles Kaupo Ilmet. "Metsandustooted moodustavad 30% kogu riigi ekspordist. Metsanädalate korraldamisega püüame eriti värsketele erametsaomanikele meelde tuletada, et mets on mitte tänase päeva, vaid põlvkondade rikkus ning seda tuleb mõistlikult majandada."
RIINA MÄGI
Alo juubelit tähistatakse mälestuskontserdiga
22. aprillil, Alo Mattiiseni 40. sünniaastapäeval toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas varalahkunud helilooja mälestuskontsert. Kontserdi korraldajaks on Jõgeva Gümnaasium.
Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevi on koolis teatavasti peetud juba viiel viimasel aastal. Kooli vilistlasest helilooja ümmarguse sünniaastapäeva puhul otsustati oma maja seinte vahelt ja isegi Jõgeva piiridest välja minna ning teoks teha üritus, kus kantaks ette Alo teoseid ning kus saaksid väärilise esinemisvõimaluse muusikapäevade raames toimunud üleriigilise koolinoorte vokaal ja vokaalinstrumentaalansamblite konkursi laureaadid. Vanemuise kontserdimaja on sellise ürituse jaoks lausa sümboolse tähendusega koht: toimusid ju seal aastaid just Alo sünnipäeva paiku Tartu levimuusikapäevad, mille tipphetked olid tihti seotud Alo oopuste ettekandmisega.
Kuna tänavu augustis möödub kümme aastat Eesti taasiseseisvumisest, on õige aeg taas täies mahus ette kanda Alo Mattiiseni viis isamaalaulu Jüri Leesmenti tekstidele. Seda Ivo Linna, Antti Kammiste ja Kiigelaulukuuik mälestuskontserdi teises osas teevadki. Mälestuskontserdi esimese osa sisustavad aga Mattiisenipäevade ansamblite konkursi laureaadid. Kogu muusikaõhtut juhib Alo Mattiiseni hea sõber Ivo Linna. Helilooja teise sõbra, peaminister Mart Laari osalemine on küsimärgi all, kuna tal endalgi on juhtumisi samal päeval sünnipäev.
"Alo sõbrad on mälestuskontserdi korraldamisele suure entusiasmiga õla alla pannud ning samasugust entusiasmi loodame ka publikult," ütles Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja.
Kõige lihtsam ja loogilisem viis mälestuskontserdile piletit hankida on pöörduda otse Vanemuise kontserdimaja kassasse. Need jõgevlased, kel aga transpordiprobleeme oma käe peal kuidagi lahendada ei õnnestu, võivad võtta kontakti Maret Ojaga. Tema kaudu saab nii pileti kui ka väikese lisatasu eest koha tellitud bussis. Kes seda võimalust tahab kasutada, olgu kärme: on ju vaja aegsasti teada, kas tellida tuleb üks või kaks bussi.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Ülestõusmispüha hommikul kell 10.50 ei lasknud Tallinna-Tartu tee Pajusi teeristil Jüri (1960), kes juhtis sõiduautot Peugeot 206, läbi peateel temale vasakult lähenenud liinibussi Scania Kutter. Toimunud kokkupõrkes sai vigastada sõiduauto juht. Õnneks olid vigastused sedavõrd kerged, et pärast esmaabi saadeti kannatanu koju ravi jätkama.
Kell seitse õhtul leidis aset raskem liiklusõnnetus Jõhvi-Tartu maanteel. Tugeva tuule ja tiheda lumesaju tingimustes kaotas märja lumega kaetud sõiduteel juhitavuse Tartu ÜksikJalaväepataljoni sõiduauto VW Jeep, sõitis paremale teelt välja ja rullus üle katuse. Õnnetuses said vigastada Valev (1972), Indrek (1981) ja Annely (1976), kelle vigastused olid kergemad ja neid ei jäetud haiglaravile. Raskemini vigastatud Arno (1977) jäeti haiglasse. Suurel reedel oli samuti kaks õnnetust teedel inimese vigasaamisega. Hommikul kella üheksa paiku sõitis väsinud Tailo (1965) sõiduautoga Honda Civic Torma vallas Reastvere külas Simuna-Vaiatu teel teelt välja ja vastu puud. Juht sai viga ja toimetati haiglasse, oli aga kaine ja omas nõutava kategooria juhiluba.
Õhtul kella üheksa aegu sõitis alkoholijoobes Edgar (1952) Kursis Puurmani- Tabivere teel sõiduautoga teelt välja ja sõiduk rullus üle katuse. Mees lahkus sündmuskohalt, kuid kodunt viis kiirabi ta siiski haiglasse arstiabi saama.
Pudulai oli riigi toidul ka pühade ajal
3. aprillil kell 6.55 lamas Pudulaiks kutsutav Artur (1957) joobnuna politseiprefektuuri hoone juures maas ja paigutati kainenema. Protokoll tema sooritatud õiguserikkumise kohta esitati kohtunikule. Kohtunik leidis temapoolse õiguserikkumise tuvastatuks, aga leidis, et kuna Arturil puudub sissetulek, pole alust teda karistada rahatrahviga ja määras karistuseks 15 ööpäeva aresti.
Haldusaresti istuv mees magab soojas kambris madratsil, padi pea all ja peal tekk, saab igal hommikul eineks muna, magusa saiakese teega, lõunaks pool leiba ja pool liitrit suppi ning õhtueineks pool saia magusa teega ning paraja portsu putru.
Suure reede õhtul lahkus omavoliliselt Võisiku hooldekodust sealne hoolealune Helve (1956). Järgmisel hommikul kella üheksa aegu leiti Võisikul Kudrussaare surnuaia poole viiva tee äärest naisterahva laip, kes osutus õhtul hooldekodust lahkunud Helveks. Kadunu surnukehal esialgsel vaatlusel vägivallatunnuseid ei leitud ja arvatavasti külmus vanainimene surnuks. Laip on saadetud surma põhjuse kindlaks tegemiseks kohtuarstlikku ekspertiisi.
Purjus mehed ja kadunud mobiiltelefon
Ööl vastu pühapäeva umbes kella ühe aegu kutsuti politseipatrull Eskusse Põltsamaa vallas - olla mobiiltelefon varastatud. Osutus, et ühes korteris olid neli meest viina võtnud. Siis oli üks neist teiste nähes võtnud korteriomanikule kuuluva mobiiltelefoni ja toast välja kõndinud. Politsei tuleku eel kaks viinavõtjat lahkusid. Telefoniga lahkunud Ahto leiti magamas kõrvalmaja koridoris, otsitav telefon tema kõrval. Sidevahendi omanik enam politseile midagi seletada ei
soovinud. Patrull tõi telefoni kasutaja Jõgevale väljamagamisele, et ei tekiks sekeldusi, kuni ei olda kained.
Ööl vastu reedet kella ühe paiku, kui Andres (1976) oli Kamaris külas tuttava naisterahva juures, läksid talle kallale kaks temale tundmatut meest. Avaldajat peksti ja ta sai vigastusi. Ühtlasi võtsid peksjad temalt ära mobiiltelefoni Nokia 5110, rahakoti dokumentide ja 300 krooniga. Samuti võeti ära avaldaja sõnul temalt pluus, kampsun ja kingad. Avaldaja hinnangul on tema kahju vägivallatsemise läbi 3000 krooni.
Laupäeva õhtul kella üheksa aegu parkis üks Põltsamaa linna Ringtee 12 maja elanik oma ®iguli maja ette ja lukustanud uksed, läks tuppa. Tund hiljem otsustas ta siiski veel autoga korra poes ära käia. Tulnud auto juurde, leidis ta, et vahepeal on jõutud autosse sisse murda ning ära viia automagnetofon Mitsubishi kõlariga Pioneer, tulekustuti, akulaadija, kümme halogeenpirni, sigaretisüütaja ja mobiiltelefon Nokia 2110. Kannatanu kahju on üle 2500 krooni.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +3°C ... +9°C.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... +2°C, päeval +4°C ... +10°C.
Teisipäev, 17. aprill 2001. a.
JAAN LUKAS
Pühade ajal jäid paljud elektrita
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Pensionärid libaindekseerimise lõksus
JANNO REILJAN,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Reformierakond mõtleb Eesti õiguspoliitika tulevikule
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
17. aprill 2001. a
AS Cobra Kaubandus allkirjastas lepingu Prantsusmaa firmaga
RAIVO SIHVER
Lugupidamisavaldus leivale ja piimale
VAIKE KÄOSAAR
Vaktsineerimine kui hoop Eesti maaelule
IVARI PADAR,
põllumajandusminister
DR NOORMEES
REPORTAA®
VALE–DMITRI
Kinnitatud by MOE GURU
Vastuseks loole "Teatrifest keset põldu"
KAIE NÕLVAK
Tabiverest
Virtuses toimus Sprite Cupi poolfinaal
JAAN LUKAS
SULEV LUHT
PAUL UIBOLEHT
MART ERMANN
Käsitöömeistrid näitasid kübaraid ja kotte
RIINA MÄGI
Jõgevamaa talunik ja tema tütar tapeti Tartus kolmikmõrvas
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
Alo juubelit tähistatakse mälestuskontserdiga
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Pudulai oli riigi toidul ka pühade ajal
Purjus mehed ja kadunud mobiiltelefon
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja