Vooremaa
Teisipäev, 18. detsember 2001. a.
Sisukord
Jõgevamaale lisandus kaks Lauri

Kui varasematel aastatel anti Õpetaja Lauri tiitleid üle mõne tiitlisaaja kodukoolis, siis viimasel kolmel aastal on see pidulik sündmus aset leidnud Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis. Loomulikult ei jätnud ka tänavused Õpetaja Laurid Tarmo Rand, Sirje Kiis ja Igor Jallai kasutamata võimalust end õpetaja Lauri prototüübi Ludvig Roose toas pildistada lasta. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Möödunud laupäeval anti Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis taas üle Õpetaja Lauri tiitleid. Tänavune tiitlite jagamine tõi õige palju rõõmu Jõgevamaa pedagoogide perre: meie maakonna koolidesse tuli kolmest tiitlist kaks.

ASi Maaleht poolt 1993. aastal asutatud Arno Tali Sihtkapital on tublide maaja väikelinnaõpetajate seast Õpetaja Laure valinud juba kaheksal aastal. Kui esimesel kuuel aastal kuulutati välja korraga kolm selle aunimetuse väärilist, siis möödunud aastal lisandus vaid üks Õpetaja Laur, kuna sihtkapital otsustas tõsta tiitliga kaasneva preemia viielt kümnele tuhandele kroonile. Tänavu jätkus raha niisama suurt preemiat maksta taas kolmele Õpetaja Laurile.

"Suure hulga kandidaatide hulgast jäid tänavu sõelale need, kes tegelevad natuke "raskemate" lastega, kellega on rohkem tööd, edusammud aga visamad tulema," ütles Õpetaja Lauri konkursi žürii liige, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õpetajaosakonna juhataja Mari-Epp Täht.


Laurid ja Laurad

Raamitud tunnuskirjad Õpetaja Lauri tiitli omistamise kohta andis üle Arno Tali Sihtkapitali arenguprojektide juht Eugenie Brusnitsin. Esimese tunnuskirja sai Tabivere Keskkooli õpetaja Tarmo Rand, kes on nn Tootsi klassi juhataja, õpetab samale klassile matemaatikat, füüsikat ja vene keelt ning tavaklassides joonestamist, tööõpetust, mööbli restaureerimist ja autoõpetust, teise Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpetaja-logopeed Sirje Kiis, kes on peale põhitöö maakonna logopeedide ja eripedagoogide ainesektsiooni juht, juhendab koolis liikumisrühmi ja draamaringi ning lööb näitleja ja liikumisjuhina kaasa Palamuse näitetrupi töös, kolmanda Valga Vene Gümnaasiumi informaatikaõpetaja Igor Jallai.

Palamuse vallavanemalt said kolm Õpetaja Lauri veel ühe lisaautasu: Paunvere kuldse viierublase. Peale Õpetaja Lauri tiitlite oli Arno Tali Sihtkapitalil tänavu tänu sponsoritele võimalik välja panna kolm eripreemiat, milleks olid Sporditähe aastatellimused ja raamatud ning mille pälvisid Saaremaa Lümanda Põhikooli kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja, Eesti ajalooõpetajate Seltsi ja Merekultuuri Seltsi liige ning kohalik fotograaf ja kroonikakirjutaja Urve Vakker, Raplamaa Kehtna Põhikooli emakeeleõpetaja ja kirjandusringi juhendaja ning kohalike kultuuri- ja raamatuürituste korraldaja Eva Pedaja ning Laiuse Põhikooli kehalise kasvatuse ja füüsika õpetaja, Laiuse Spordiklubi Contra juht Vallo Väljaots.

Tabivere Keskkooli direktoril Rein Maasillal, kes ka ise Õpetaja Lauri tiitlit kannab, ja Palamuse Gümnaasiumi direktoril Urmas Pajul oli põhjust rõõmustada juba teise Õpetaja Lauri lisandumise üle kooli. Urmas Paju ütles, et kuna nende kooli Õpetaja Laurid on mõlemad naissoost (varasem tiitlikandja on käsitööõpetaja Eha Kuuskmäe), olevat neid omavahel hoopis õpetaja Lauradeks kutsuma hakatud.


Tõbede tõrjujad

Pärast, kui päevakangelastele ja külalistele muuseumi ärklisaalis punsli õli ja rosinasaia pakuti, sai Maalehe ja Õpetajate Lehe esindajatega võidu värskeid Õpetaja Laure küsitletud. Igor Jallai on põline valgalane. Arvutitarkust jagab ta piirilinnas nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema juhendatavates arvutiringides käib kõigi Valga koolide ja isegi Läti Valka noori, kusjuures paljud neist on arvel alaealiste komisjonis. "Kui nooruk arvutihaigusse nakatub, siis mahub muid "tõbesid", nagu pätitegemine ja mõnuainete pruukimine, tema sisse lihtsalt vähem," ütles Igor Jallai.

Tarmo Rand juhatab Tootsi klassi teist aastat. See on liitklass, milles praegu õpib seitse VIII-X klassi kasvatusraskustega poissi. "Põhiline kasvatustöö käib läbi klassijuhatajatunnis räägitavate juttude, aga eks natuke tule lisa võtta ka ainetundidest. Ja tegelikult otsivad poisid ka vahetunnis minu seltsi: tulevad näiteks tööõpetusklassi, kui mul seal mõne teise klassiga tund on," ütles Tarmo Rand, kes juhib ka Igavere motoklubi, kus täiskasvanute kõrval müttavad masinaid ehitada ka ümbruskonna koolipoisid.

Sirje Kiisi sõnul võtab logopeeditöö, mida ta peale Palamuse Gümnaasiumi teeb ka kohalikus lasteaias ja Luua Algkoolis, üsna palju energiat ja hingejõudu. Hommikupoolikul kulutatu saab ta aga kuhjaga tagasi siis, kui õhtul liikumisrühma või algklasside draamaringi juhendab. "Kui mõni aasta tagasi tulime abikaasa kodukohta Palamusele kavatsusega peatselt Jõgevale naasta, siis nüüd oleme ära tundnud, et see on koht, kuhu päris oma kodu rajada tasub. Siin on mingi eriline õhustik, tugev kultuuripinnas, millele tegemistes toetuda ja mille najal oma lapsi kasvatada," ütles Sirje Kiis.

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Neljapäeval on Torma koolis jõuluhommik "Jõudke, jõudke jõulukesed". Reede hommikul on vallavalitsuse istung ning hiljem vallavolikogu istung. Torma kirikus on reedel kell 12 perejumalateenistus, kuhu on oodatud lapsed koos vanematega. Sadala rahvamajas on reedel kell 10 mudilaste jõulupidu, kell 12 memmetaadi jõulupidu ja kell 19 Sadala kooli õpilaste jõulupidu. Laupäeval kell 20 on Sadala rahvamajas jõulupidu "Jõulusära südant täitku..." koos ansambliga Anna Minna, esinevad showtantsutrupp Varieti jt. 24. detsembril kell 14 on Torma kirikus jõulujumalateenistus. Käigus on bussiring algusega Sadalast. 25. detsembril on Vaiatu rahvamajas laste jõulupidu, kus esinevad rahvamaja lasteringid. 26. detsembril peab jõulupidu ansambel Hõbe.


Tabivere vald

Eile oli Tabivere muuusikakooli jõulukontsert. Täna korraldavad vallavanem ja vallavolikogu esimees piduliku vastuvõtu valla 10. aastapäeva puhul. Homme peetakse jõulupidusid Tabivere lastepäevakodus. Koogi teabetoas valmistatakse homme jõulukaunistusi ja tehakse siiditrükki. Esineb Tabivere memmede tantsurühm. Neljapäeval on jõulupidu Tabivere Keskkoolis. Reedel on jõulupidu Maarja Keskkoolis, millele eelnevad kontrolljõuluvana külaskäigud. Reedel ootavad vallavalitsuse päkapikud ja jõuluvana oma eelkooliealisi lapsi jõulupeole Tabivere Keskkooli. Pühapäeval on jõulupidu Tabivere vallamuuseumis. Esineb Tabivere lastekapell. 25. detsembril esineb Tabivere kapell hooldekodus toimuval jõulupeol. 26. detsembril on jõuluõhtu Maarja rahvamajas. Tantsuks mängib ansambel GEM Viljandist. 28. detsembril kell 9. 30 oodatakse Tabivere Keskkooli lapsevanemaid, vilistlasi ja teisi kooliga seotud inimesi koostama oma kooli arengukava. Sellel nädalal jätkuvad jõulumaa üritused Elistveres.


Saare vald

Täna on Kääpa Ühistegevuse Seltsi koosolek. Homme on Voore lasteaia jõulupidu. Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Saare rahvamajas on neljapäeval valla memmetaadi jõulupidu. Reedel on Voore kooli jõulupidu. Saare rahvamajas on reedel valla töötajate ja ettevõtjate jõulupidu. Laupäeval on nii Saarel kui ka Voorel mudilaste jõulupidu.


Põltsamaa vald

Homme on vallavolikogu istung.


Põltsamaa linn

Eile hommikul oli linnavalitsuse istung ning hiljem linnavolikogu istung. LasteaedAlgkoolis Tõruke on sellel nädalal kokku 13 jõulupidu. Neljapäeval on kultuurikeskuses jõulupidu lastele. Reedel kell 9 ja kell 10 on Põltsamaa kirikus ühisgümnaasiumi jõulujumalateenistused ning kell 19 kannavad kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kammerorkester ette Händeli "Messiah". Dirigent on Paul Hiller. Laupäeval kell 18 on noorteõhtu Jordani koguduses. Pühapäeval on Põltsamaa kirikus IV advendi jumalateenistus ja leeripüha ning kell 15 on kirikus Arsise käsikellade jõulukontsert.


Puurmani vald

Eile tähistas Puurmani lasteaed III adventi koos Puurmani Keskkooli I ja II klassi õpilastega. Homme on Puurmani kooli algklasside õpilaste jõulupidu. Kell 15. 30 on kultuurimajas muusikakooli jõulupidu. Neljapäeval on jõulupidu Puurmani lasteaias ja ka selle Saduküla filiaalis. Reedel on Puurmani kooli õpilaste jõulupidu. Kultuurimajas on reedel kell 21 talve alguse pidu. Tantsuks mängib ansambel Lyrix. Laupäeval annab Puurmani segakoor Elva kultuurikeskuses ühiskontserdi koos Elva kammerkooriga Solenne. Pühapäeval kell 16 süüdatakse Puurmani alevikus jõulupuul IV advendiküünal, osaleb Puurmani segakoor.


Pajusi vald

Täna on vallavalitsuse istung. Aidu LasteaedAlgkooli vanema rühma lapsed lähevad täna ekskursioonile Elistvere loomaparki. Neljapäeval on Aidu LasteaedAlgkoolis koolipere jõulupidu. Pisisaare koolis on neljapäeval koolieelikute jõulupidu ja koolisisene jõululaulude võistlus. Reedel on vallavanema pidulik vastuvõtt sellel aastal Pajusi vallas sündinud lastele ja nende vanematele. Pisisaare koolis on reedel jõulupidu ning Aidu LasteaedAlgkoolis lasteaiarühmade jõulupidu. Laupäeval kell 20 on Pajusi rahvamajas jõulupidu.


Palamuse vald

Palamuse Gümnaasiumis on jõulunädal. Täna kell 12 on Palamuse rahvamajas puuetega inimeste jõulupidu. Kell 20 on Luua taidlejate jõulukontsert mõisas. Homme kell 13 on Palamuse rahvamajas koduste laste jõulupidu ning kell 19 annavad samas valla taidlejad kontserdi "Jõulumeeleolus". Neljapäeval on Kaarepere kooli jõulupidu Kaarepere rahvamajas. Luual on neljapäeval koduste laste jõulupidu. Metsanduskooli mõisahoone saalis on Luua Algkooli jõulupidu. Reedel on vallavalitsuse istung. Reedel kell 9 on Palamuse kirikus kirikutund gümnaasiumi õpilastele. Palamuse Gümnaasiumis on reedel kell 10 I–IV klasside jõulupidu ning kell 18 V–XII klasside jõulupidu. Kaarepere rahvamajas on reedel koduste laste jõulupidu ning Luua Algkoolis peetakse veerandilõpupidu. 28. detsembril on vallavolikogu istung. Kaarepere kultuurimajas on 28. detsembril eakate õdus õhtupoolik ning 29. detsembril kohvikklubi.


Pala vald

Eile oli vallavolikogu istung, muu seas kinnitati ka eelarve muudatused. Pala koolis oli jõuluhommik, kus esines Tartu 1. Muusikakooli akordionikvartett Bravo. Täna on koolis jõuluhommik teemal "Igaüks vajab üht väikest päkapikku", kus esinevad algklasside õpilased ja Alatskivi Kunstide Kooli lapsed. Pala kultuurimajas on täna mudilaste jõulupidu, kus kultuurimaja näitering annab etenduse "Jõulusaabas". Neljapäeval on Pala kultuurimaja Lümati rahvamaja mudilaste ja memmetaadi jõulupidu. Jõulupidu on täna ka Pala koolis. Reedel on pidulik jõululõuna Pala kooli õpilastele. Pühapäeval on Lümati rahvamajas jõulupidu ning naisrahvatantsurühma Lahe 10. sünnipäev. 27. detsembril on vallavalitsuse istung. Pala kultuurimajas on 27. detsembril memmetaadi jõulupidu ansambliga Suveniir. 28. detsembril on kultuurimajas aastalõpu show koos Jõgevamaa vallavanemate ansambliga Mustad Vestid.


Mustvee linn

Mustvee lasteaias on sellel nädalal jõulupeod. Homme peab koosolekut linnavolikogu sotsiaalkomisjon. Kultuurikeskuses on homme laste jõulupidu. Täna ja homme on Mustvee spordihoones meistrivõistlused korvpallis Nike karikale 1988. aastal sündinud ja noorematele poistele. Neljapäeval peetakse jõulupidusid Mustvee Vene Gümnaasiumis. Reedel on kultuurikeskuses keskealiste jõulupidu.


Kasepää vald

Neljapäeval kell 15 on Raja kultuurimajas laste jõulupidu. Reedel on vallavalitsuse istung. Samal päeval korraldavad vallavanem ja vallavolikogu esimees jõuluvastuvõtu pensionäridele.


Jõgeva vald

Vaimastvere koolis on päkapikunädal. Kiigemetsa koolis on täna jõulukontsert kõigile. Homme on jõulukontsert Jõgeva aleviku kultuuriseltsis Vanaveski. Neljapäeval korraldab Kurista lasteaed memmetaadi jõulupeo ning reedel laste jõulupeod. 21.–24. detsembrini on Siimustis jõuluaeg, mille korraldab kultuuriselts Siimusti. Laupäeval on Laiuse koolis karikavõistluste IV etapp koroonas.


Jõgeva linn

Eile andsid Jõgeva Ühisgümnaasiumi laululapsed kontserdi kooli peatrepil. Täna on Jõgeva kultuurikeskuse laulustuudio esimene jõulukontsert, kus esinevad õpetajate Merike Siiraku ja Silja Piiri laululapsed. Linnapea Ants Paju viibib täna Eesti Raudtee aastakokkuvõtte üritusel Estonia teatris. Homme on linnavalitsuse istung. Kultuurikeskuses on homme jõulukontsert "Tuled pimedas öös". Esinevad linna mittetulundusühingud ja taidluskollektiivid. Neljapäeval on linnavolikogu istung. Kultuurikeskuses on mudilaste lauluja tantsuringi jõulupidu. Eesti Kontsert annab neljapäeval kultuurikeskuses kontserdi "Saxquator" (jõulumuusikat neljalt saksofonilt). Reedel avatakse linnaraamatukogu internetipunkt ja uus lugemissaal. Kultuurikeskuses on laulustuudio teine jõulukontsert, kus esinevad õpetaja Ülle Hanseni laululapsed. Linna koolides ja lasteaedades peetakse sellel nädalal jõulupidusid ja jõuluhommikuid.



ARVAMUS

Õigus saada informatsiooni on põhiseaduslik õigus

ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artikkel 19 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabale avaldamisele. See õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata.

Kui eeltoodud ÜRO dokument on vaid deklaratsioon - riikidele soovitusliku iseloomuga rahvusvahelise õiguse akt, siis Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK) on rahvusvaheline leping, mis ratifitseerimisejärgselt riikidele täitmiseks kohustuslik. Eesti Vabariik on EIÕK ratifitseerinud 1996.aastal ning selle artiklid on riigile täitmiseks kohustuslikud. Selle konventsiooni artikkel 10 sätestab, et igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust saada ja levitada teavet. Sellest tulenevalt riik kui inimõiguste kohustatud subjekt peab inimestele tagama õiguse saada teavet.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 selle õiguse ka annab, sätestades, et kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.

Samuti sätestab põhiseaduse § 44, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seega põhimõtteliselt oli Eestis põhiseadusega tagatud õigus teabele kui inimõigus juba enne EIÕK ratifitseerimist 1996. a. Kehtib ju põhiseadus alates 1992.a juulist.

Probleemiks oli aga kuni 2000. a detsembrini asjaolu, et puudus keskne seadus, mille alusel ja korras inimene riigilt informatsiooni ehk teabe andmise kohustuse täitmist võis nõuda. Selleks keskseks seaduseks sai 15. novembril 2000. a. Riigikogus vastu võetud ja 18. detsembril samal aastal jõustunud avaliku teabe seadus.

Kuni eelnimetatud seaduse vastuvõtmiseni reguleerisid kahe peamise seadusena muu hulgas ka juurdepääsu teabele avaldustele vastamise seadus ja arhiiviseadus. Need seadused kehtivad ka pärast avaliku teabe seaduse kehtestamist, olles viidud kooskõlla avaliku teabe seadusega, kuid nende põhiline reguleerimisala on teine - see kajastub nende seaduste nimetuses.

Eraisiku ja riigi julgeoleku kaitse vajadus võivad olla nendeks põhjusteks, millest tulenevalt riik siiski osa informatsioonist salajaseks või avalikustamisele mittekuuluvaks võib tunnistada. EIÕK artikkel 10 lõige 2 sätestab piirangute kehtestamise võimalused. Nimetatud seadusesätte kohaselt võib õigust saada informatsiooni seadusega piirata, kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, samuti korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise, kõlbluse, kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Eestis kehtib terve rida seadusi, mis eespool nimetatud piirangud teabe saamisel kehtestavad - need on eelkõige riigisaladuse seadus, jälitustegevuse seadus, kriminaalmenetluse koodeks, isikuandmete kaitse seadus, psühhiaatrilise abi seadus, perekonnaseadus. Piiranguid on veel mõnes teiseski seaduses. Need piirangud on põhimõtteliselt sätestatud ka põhiseaduse §s 44.

Avaliku teabe seadus sätestab teabele juurdepääsu korralduse, teabele juurdepääsu võimaldamise teabenõude alusel, teabe avalikustamise ja järelevalve avaliku teabe seaduse täitmise üle. Käesolevaks ajaks on möödunud veel liialt vähe aega, et teha üldistusi avaliku teabe seaduse toimest ja selle mõjust. Tundub, et valdavalt kohustatud subjektid siiski nõuetest üle ujutatud ei ole, nagu algselt karta võis. Siiski on juba näiteid sellest, kuidas üksikute isikute poolt õigust saada informatsiooni kuritarvitada püütakse ning suurel hulgal ja põhjendamatult asutustelt teavet nõutakse.

Avaliku teabe seaduse § 23 sätestab teabenõude täitmisest keeldumise. Nii võib teabe valdaja keelduda teabenõude täitmisest, kui teabenõudjal ei ole juurdepääsupiirangutega teabele juurdepääsuõigust, kui teabe valdaja ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab ning tal ei ole võimalik valdajat kindlaks teha. Ka võib keelduda teabe andmisest, kui see on võimatu teabenõude ebamäärasuse tõttu ja puudub võimalus täpsustada, millist teavet teabenõudja soovib. Teatud juhtudel, mis on seaduses sätestatud, tuleb teabenõudjal tasuda teabe saamise eest riigilõivu ja tasuda teabenõude täitmise kulud. Kulud tuleb teabenõudjal tasuda enne teabe väljastamist.

Teabe valdaja võib teabe andmisest keelduda ka siis, kui teave on nõudjale juba antud ja nõudja ei põhjenda, miks ta sama teavet korduvalt nõuab. Ka võib keelduda teabe andmisest veel teistelgi seaduses nimetatud põhjustel. Kuna avaliku teabe seadus on sätestanud järelevalve teostajaks selle seaduse täitmise üle siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse - Andmekaitse Inspektsiooni ja kehtestanud ka vastava menetluskorra, kuuluvad kaebused teabe mittesaamise kohta ja muud vaidlused lahendamisele nimetatud inspektsioonis.

Õiguskantsleri ametkonnal endal on olemas ametkonna juhi poolt kinnitatud teabenõuete menetlemise kord ja täitmise eest vastutavate ametnike määramine, sest ka õiguskantsleri ametkond võib olla teabe valdajaks, kes teabenõuet täitma peab.

Isikud, kes teabe valdajate poole teabenõudega pöörduda kavatsevad, ei tohiks seda õigust kindlasti kuritarvitada.

FELIKS LUIKSAAR,

õiguskantsleri nõunik


Riigieelarve teravdab probleeme

Riigieelarve peaks lahendama rahva ees seisvaid probleeme. Paraku on seadustatav Eesti 2002. a eelarve ise enam kui problemne. Käsitledes 2002. a riigieelarvet, tuleb rõhutada - tegemist on praeguse valitsuse poliitilise valikuga.

Igaühel on võimalus sellele valikule hinnang anda. Igaüks tunneb omal nahal, kas ja millises ulatuses riigieelarve ülesannetega toime tuleb. Riigi kui terviku seisukohalt 2002. a eelarve mitte ei lahenda, vaid teravdab paljusid probleeme.

Kõnealust eelarvet on kõige tabavam nimetada kontseptuaalse ja moraalse pankroti eelarveks. Moraalist pole praeguse valitsuse puhul muidugi mõtet rääkida. See on neile suhteliselt tundmatu mõiste. Pensionäride olukorra, lastega perede toimetuleku, töötuse ja paljude muude ühiskonna murede suhtes on valitsus võtnud kõrvaltvaataja positsiooni. Veelgi enam, näiteks pensionäride puhul on juba seadustesse sisse raiutud nende sotsiaalse olukorra pidev halvenemine. Niisiis võime tõsiselt rääkida ainult kontseptuaalsest pankrotist, sest kontseptsioon riigi osast Eesti rahva elus on eelarvega ju siiski esitatud.

Peamised probleemid algavadki valitsuse ideoloogilisest väärastumisest. Ei saa ühendada kaht vastandlikku eesmärki: vähendada riigi kulutusi ja toetada riigi arengut. Kuskil maailmas pole arengut suudetud saavutada ilma vahenditeta. Ka Eestis ei ole see võimalik. Seetõttu on riigi arengupeetus eelarvesse sisse kirjutatud. Kõige kahetsusväärsem on loomulikult investeeringute pidev kärpimine. Ka nn 500-miljoniline kärbe eelarvest tehti kolmandiku osas investeeringute arvel. Kuid investeeringud on tulevik. Kui pole investeeringuid, pole arengut - siis oleme 1020 aasta pärast vaene mahajäänud maa.

Regionaalprobleemid süvenevad pidevalt. Piirkondade ebavõrdsus suureneb, maaelanikkonna viletsus kasvab. Omanäolisi kultuurikoldeid ähvardab maal hääbumine. Need probleemid on viimastel aastatel rahakärbete tõttu teravnenud. Rahandusminister aga kehitab Riigikogu puldis õlgu - tema küll ei tea, kui palju regionaalprogrammidele raha eraldatakse. Seda tegevat spetsiaalne nõukogu, ja vahest ta ikka leiab kuigipalju raha ka regionaalprogrammidele.

See tähendab, et valitsus on regionaalpoliitika oma vaateväljast üldse eemaldanud. Arvatavasti teatab valitsus varsti, et kuna ta pole regionaalpoliitikaga põhimõtteliselt tegelnud, siis loomulikult ei ole probleemides ka süüdi.

Kohalike omavalitsuste suhtes on praegune valitsus võtnud kasutusele rahandusliku kägistamise strateegia. Kui keskvalitsuse tulud suurenevad majanduskasvu ennetades, siis kohalike omavalitsuste tulud oma ülesannete täitmiseks vähenevad pidevalt. Kõikvõimalikud maskeeringud - järjest uute ülesannete andmine ja nendeks ebapiisava raha eraldamine - muudavad olukorra veelgi hullemaks. Kui rääkida kohalike omavalitsuste ülesannetest, on lausa kummaline kuulda, et seaduse järgi makstavad sotsiaaltoetused väidetakse olevat kohalike omavalitsuste tulu ja neil olevat võimalik seda raha vabalt jagada. Kuid kohalik omavalitsus ei tohi ju seadusi rikkuda: ta peab suunama raha täpselt seadusega ette nähtud kohta, ei tohi sotsiaaltoetusi suurendada ega vähendada. Täpselt sama lugu on õpetajate palgaga: ei saa olla 250 erinevat hariduspoliitikat, peab olema Eesti ühine hariduspoliitika.

Kogu seda eelarveviletsust kroonib riigi maine parandamiseks kavandatud 50 miljonit krooni. See on tõeline Potjomkini küla ehitus - keegi palkab mingisuguse reklaamifirma ja teeb talle ülesandeks parandada Eesti mainet. Tänavatüdrukust ei tee ühegi reklaamikampaaniaga süütut neitsit. Eesti riigi maine on täpselt nii hea, kui hästi elavad meie inimesed, kui kõrgelt on arenenud meie haridus, kultuur, kuidas näeb välja meie küla. Peale selle ei saa riigi mainet mingil moel kujundada. Siin lõhnab vängelt korruptsiooni järele. Nn mainekujunduse raha kanditakse täiesti põhjendamatult ei tea kuhu, ei tea kellele - tingimustes, kus paljud hädavajalikud kulutused jäävad tegemata.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et praegune valitsus ei mõista nüüdisaegse riigi ülesandeid. Ta seab riigi ja rahva tuleviku suurde ohtu. See ongi kolmikliidu eelarvepoliitiline valik.

JANNO REILJAN,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit


Reformierakonna kiri vastuseks Isamaaliidu ja Mõõdukate pöördumisele

Reformierakonna otsus lahkuda Tallinna senisest koalitsioonist sündis raske südamega, kuid Teile hästi teada motiividel. Tallinna senine valitsuskoalitsioon oli äärmiselt problemaatiline nii oma toimimise kui ka maine poolest. Viimased arengud, mis eelnesid meie lahkumisotsusele, ületasid meie taluvuse piiri. Ajakirjanduses tiražeeritud väited, et partnereid meie otsusest eelnevalt ei informeeritud, ei vasta tõele. Kuid see ei ole peamine.

Peamine on usutavasti meie ühine arusaamine, et probleemid Tallinna koalitsioonis tulenesid koalitsioonist enesest ja meie oleme veendunud, et neid saab ka lahendada vaid Tallinnas.

Reformierakond kinnitab siinkohal oma kindlat tahet jätkata koos oma tänaste partneritega valitsemisvankri vedamist ning lükkab ümber kõik spekulatsioonid soovist valitsusvastutusest vabaneda.

Teie kirjast jääb mulje, et Reformierakond on valitsuses olles samal ajal põhiliselt tegelnud valitsuse ettevõtmistele vastutöötamisega. See on küll kummaline ettekujutus. Võtame kätte koalitsioonilepingu ja me näeme, kui suur on nende otsuste loetelu, mis on täielikus üksmeeles ellu viidud. Nende hulgas on sealjuures olnud palju valusaid küsimusi. Kui hinnata kas kogu koalitsioonivalitsuse või ühe selle osapoole tegemisi ja tegematajätmisi, tuleb kindlasti vaadata kogu tervikut.

Reformierakond pole kunagi olnud haldusreformi vastu. Oleme olnud vastu omavalitsuste liitmistele kui on jäänud esitamata rahvale arusaadavad põhjendused. Mis reformist saab rääkida, kui ka reformi kavandajad ise ei suuda sõnastada selgeid eesmärke ja põhjendusi. Milleks tekitada asjatut vastuseisu vajalikele muutustele? Meie kriitiline hoiak elektroonilise isikutunnistuse kohustusliku kasutuselevõtu suhtes ei tulene mitte arusaamast, et kaart võiks olla halb, vaid erakordselt ebaselgest ja hajusast äriplaanist ja asjaajamisest, mis puudutab nii projekti rahastamist kui riigile mõttetute kohustuste võtmist.

Hoopis hämmastav on etteheide, et Reformierakond on sihikindlalt vastu töötanud ühiskonna sotsiaalset turvalisust suurendavatele seadustele või rahaeraldistele. Suurim sotsiaalne projekt – üleminek kohustusliku kogumispensioni rakendamisele – on toimunud meie aktiivsel osalemisel ja erinevatesse erakondadesse kuuluvate ministrite tõhusas koostöös.

Tulumaksuvaba miinimumi tõus jätab täna inimeste kätte 900 miljonit krooni, see on rohkem, kui jättis ettevõtlusesse ettevõtte tulumaksu kaotamine. Puuetega inimeste toetused on tõusnud palju kordi. Järgmisel aastal suurendatakse lastetoetusi. Kus on see vastutöötamine? Jah, me oleme kindlasti vastu sotsiaalsete toetuste kasvatamisele eelarve puudujäägi abil. Ja oleme seda ka edaspidi ja mistahes koalitsioonis või ka opositsioonis.

Reformierakond teeb koalitsiooni partnererakondadele siira ettepaneku mitte siduda Tallinna valitsemise probleeme Toompea valitsuskoalitsiooni saatusega. Vastupidine oleks Reformierakonna arvates Eesti suhtes vastutustundetu ning ka kokkusobimatu meie arusaamisega riigimehelikust käitumisest.

Korraliste valimisteni on jäänud veidi üle aasta. Selle aasta sees on ette näha läbirääkimiste lõpetamist Euroopa Liiduga ja Eesti võimalikku kutsumist laienemisläbirääkimistele NATOga. Praegune koalitsioon püstitas nimetatud välispoliitilised eesmärgid koos ja on nende realiseerimiseks ka ühiselt palju vaeva näinud.

Eesti ei saa kunagi valmis. Enne 2003. aasta märtsi ei ole meil aga mingisugust õigustust jätta pooleli kavandatu elluviimine.

Meie oleme koostööks valmis. Oleme valmis ka läbi rääkima igasuguste täiendavate ettevõtmiste üle, mis seda koostööd aitavad paremini korraldada.

SIIM KALLAS

Reformierakonna esimees


JUHTKIRI

Euroraha tulekul

Kahe nädala pärast on pankadel ja rahavahetuspunktidel põhjust oma elektrontabloodel kaksteist kohta tühjaks teha. Austria šilling, Belgia frank, Hispaania peseeta, Hollandi kulden, Iiri nael, Itaalia liir, Kreeka drahm, Luksemburgi frank, Portugali eskuudo, Prantsuse frank ning Saksa ja Soome mark loovutavad oma koha eksootilisematele valuutadele.

On päris huvitav, kuidas erinevad rahvad oma rahasse suhtuvad. Sakslase jaoks näiteks on mark püha asi, sentimentaalne mälestus, omaaegse majandusime sümbol, millest eelseisva kurva sündmuse auks juba praegu ehteid, mälestusmedaleid ja muid meeneid vorbitakse. Itaallane seevastu armastab pigem raha kui niisugust, mitte konkreetset rahvusvaluutat, ehkki see ta igal palgapäeval miljonäriks muudab. Üllatav tõsiasi, ent pealtnäha kerglased makaronide kodumaa asukad on tegelikult hullemad koid ning suuremad raha sukasäärde kogujad kui üle Euroopa tuntud koonerdajad hollandlased.

Õigupoolest ongi euro eelseisev käibeletulek Euroopat seni päästnud Ameerika tekitatud majanduskriisi langemast. Eks ole ju miljonitel eurooplastel teatud sularahavarusid, mille suurusest ja päritolust ei maksuametile, abikaasale ega muudele tumedatele jõududele eriti meelsasti teada anda ei taheta.Kuivõrd eurodeks ümbervahetatava sularaha kogused on piiratud, pankadel aga lasub kohustus suuremate summade sissemaksjad fikseerida ja raha päritolu kohta seletust küsida, ei jäägi säästlikel europlastel muud üle kui sukasäärde kogutud kupüürid vastu jõule ja aastavahetust sirgeks lüüa. Näib, et sellisel viisil tarbimisse paisatud lisaraha on kompenseerinud isegi Amerikast peale 11. septembrit saabumata jäänud turistidevoolu ning võimaldanud koos tavaliste protektsionismimeetmetega Euroopa majandusel vee peal püsida. Mis saab peale 1. jaanuari, on muidugi iseküsimus.

Meil siin ei muutu seoses euro käibeletulekuga suurt midagi. Vahetuskurss on nagunii juba ammu fikseeritud, reisidelt taskujäänud münte ei võtnud rahavahetajad ka varem vastu ning valuutahoiused rehkendatakse automaatselt ümber. Isegi kroon jääb vist devalveerimata.

18. detsember 2001. a



MAJANDUS

Korter Jõgeval - väärtus või nuhtlus?

Kui Tallinna, Tartu ja Pärnu kinnisvaraturg oli sel aastal eriti elav ja hinnad tõusid aastaga kuni 23%, siis Jõgeval on korterite ost-müük üsna loid. Kui näiteks Tallinnas maksab 3-toaline korter paljukorruselises majas 300 000-400 000 krooni, siis Jõgeval on samasuguse korteri hind 15 000-30 000 krooni, so üle 10 korra vähem.

Üks tundmatuks jääda sooviv korterimüüja oli nördinud. Ta pakkus Jõgeva kesklinnas asuvas kortermajas 15 000 krooni eest müügiks 2-toalist korterit. Huvi tundis ainult üks ostja ja seegi ütles lõpuks ära.


Kallimad korterid asuvad Tabiveres

Põltsamaal maksavad 2-toalised mugavustega korterid kuni 50 000 krooni, 3-toalised on veel kallimad. Kuid Elvi Korjuse (FIE Elvi Korjus Kinnisvara) sõnul küsitakse vahel rohkem, isegi 75 000-120 000 krooni. Näiteks tahtis üks müüja 4-toalise ahiküttega korteri eest Põltsamaa tingimustes saada kuni 150 000 krooni. Põltsamaal on kõige rohkem hinnas 2-toalised korterid. "Väga nõutavad on ahiküttega korterid, kuid siis soovitakse, et vesi ja tualett oleksid majas sees. Samuti küsitakse rohkem odavamaid maju, selliseid, kus oleks 23- tuba esimesel korrusel ja katuse alla saaks 1-2 tuba juurde ehitada. Neid küsitakse, kuid kahjuks ei ole. Samas on raske müüa suuri, kaasaegseid nn euroviimistlusega maju, mis paiknevad tavalises elamurajoonis. Küsitakse küll 450 000, kuid kuna privaatsus puudub, siis ei ole ka ostjaid," rääkis Elvi Korjus.

Tabiverre ostavad kortereid vanemad inimesed, kellel on Tartus tekkinud üürivõlad. Tabivere valla sotsiaaltöötaja Eve Tepaskendi andmetel müüvad kinnisvarafirmad võlglastele kuuluvad Tartu korterid maha ja tasuvad saadud raha eest nende võlad. Aasta jooksul on olnud 45 sellist juhust. 2-toalised korterid maksavad Tabiveres 40 000-50 000, 3-toalised 60 000, ja 4-toalised 80 000-90 000 krooni. "Üks pensionär tuli Tallinnast Tabiverre elama ja maksis korteri eest 100 000 krooni. Tartusse tööle käijad meile kortereid eriti ei osta. Ka Tartus teenitavad palgad ei ole nii suured, et korvaksid nii sõidukulud kui ka selle raha, mis kulub inimesel päeva jooksul linnas söögi peale. Rongiga Tartusse eriti tööle käia ei saa, sest rongide sõidugraafikud ei klapi. 40-50 inimest käivad meilt Tartusse tööle bussiga, peale selle käiakse ka isiklike autodega," valgustas kohalikke olusid Eve Tepaskent.


Kohtutäiturid müüvad võlglaste kortereid

Kohtutäitur Ivi Kalmeti arvates Jõgeval erilist kinnisvaraturgu ei ole. Tema kaudu müüakse põhiliselt neid kortereid, kus kommunaalteenuste osutajad (vesi, soojus, elekter jne) on pöördunud võlgade kättesaamiseks kohtutäituri poole. Tänavu on Ivi Kalmet läbi viinud 21 õnnestunud oksjonit. 1-4-toalisi kortereid on ta müünud 12 korral. Tavaliselt vajavad need korterid remonti ja hinnad ei küüni üle 12 000 krooni.

"Kui majas on moodustatud korteriühistu või on majal lokaalküte, siis võivad korterite hinnad olla ka tavalisest kõrgemad. Kevadel oli korteriostuhuvilisi rohkem ja seetõttu ka müügihind kõrgem. Kütteperioodi algusega seoses vähenes aga ostjate huvi ja langesid ka korterite hinnad. Erandiks oli üks remonditud ja möbleeritud 3-toaline korter, mille eest maksti 25 000 krooni.


Korterid on turul alaväärtustatud

Eesti Korteriteühistute Nõukogu liikme ja kinnisvarahalduri Aare Lille arvates peaks 2-toaline kõigi mugavustega korter maksma vähemalt 50 000 krooni. Siis hakkaks inimene tunnetama, et korteri omamine on väärtus. Praegustes tingimustes ei toimi ka majandusseadused. Nii ei tõsta korteri remont ja renoveerimine Jõgeva tingimustes korteri hinda peaaegu üldse ja on reeglina müügihinnast mitmed korrad kallim. Korteri korralik renoveerimine võib maksma minna isegi 50 000-100 000 krooni, kuid korteri turuväärtus võib heal juhul tõusta ainult 10 000 krooni võrra, kui sedagi. Samas vajavad isegi Tähe elamurajooni majad remonti alates torustikest kuni elektrisüsteemideni. Aare Lille kinnitusel ei vasta nõukogudeaegsed majasisesed elektrisüsteemid enam tänapäeval kehtivatele nõuetele ja nende kulutuste tegemist nõuab juba seadusandja.

Paljude inimeste tulud on liiga väikesed, et oma korteri või maja renoveerimist ette võtta. Suur osa sissetulekust kulub kommunaalmaksudele ja korteri omamist loetakse võibolla isegi omamoodi nuhtluseks. Aare Lille hinnangul võib Jõgeval olla kuni 50 tühja korterit, mis turu tekkimisel kohe müüki paisataks.


Turu tekkimise eelduseks on töökohtade loomine

Elanike madalate sissetulekute tõttu otsitakse eluaseme muretsemisel ja haldamisel odavamaid variante. Krooni tulekuga alguse saanud korterite mahamüümise buum ei ole lõppenud. See on küll natuke vaibunud, kuid endiselt kolitakse võimaluse avanedes elama linna lähedale eramajja või ahiküttega korterisse. Tulevast aastast kehtima hakkavad hinnatõusud (elekter, telefon) sunnivad inimesi veelgi rohkem toimetulekule mõtlema ja vähemaga läbi ajama. Sellistes majanduslikes tingimustes ei ole eriti võimalik mõelda maja või korteri remontimisele, kuigi seda oleks vaja teha.

"Kui mõni ettevõtja looks uute ettevõtete rajamisega Jõgeva linna juurde 200 töökohta ja sinna juurde tuleks ka ettevõtete teenindus ning infrastruktuur, millega kaasneks veel 600-800 täiendavat töökohta, siis elavneks ka Jõgeva majanduselu niivõrd, et linnas tõuseksid kinnisvara hinnad tasemeni, kus hakkaksid toimima turumajanduse reeglid. Praegu on Jõgeval ainult mõned ettevõtted - AS Valmeco, AS Jõgeva Rõivas, AS Corium jne. Jõgeva on rohkem ametnike linn, kes ise väärtust juurde ei loo, vaid elatuvad maksumaksja rahast ehk teiste poolt loodud väärtusest," arvas Aare Lill.

RAIVO SIHVER


Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonda juhib Ain Soome

Alates eilsest, 17. detsembrist töötab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kt.na Ain Soome (28).

Soome lõpetas 1997. aastal Eesti Merehariduskeskuse kalanduskonsulendi erialal. Pärast seda töötas ta aasta Eesti Mereinstituudi koosseisus Phare rannapüügi projekti insenerina, kogudes maakondadest infot kalurite arvu ja kalandusprobleemide kohta.

1998. aastast sai Soomest keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialist, keskendudes peamiselt kaugpüügi küsimustele. 2000. aastast on Soome kalavarude osakonna peaspetsialist, kaugpüügi küsimustele lisandus ka tegevuskavade koostamine ja Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika juurutamine Eestis.

Kalavarude osakonna senine juhataja kt Kristiina Mühlbaum lahkus reedel, 14. detsembril omal soovil.

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo spetsialist



GLEIER

Tallinnas mälestati Mätast

Sedapuhku paigutus Eestimaa üks suuremaid punküritusi TTÜ juurde "Rohelisse Konna". Kohale kutsuti umbes 35 bändi üle Eesti. Jõgevat esindas nagu alati pungikollektiiv Saast.

Nii mõnigi bänd ei piirdunud vaid Mätta kunagise surma nentimisega, inimestel oli veel värskelt meeles politseinike poolt surnuks pekstud punkar Street. Street on juba jõudnud lauludesse, vähemasti Universumi Direktorid ning J.M.K.E. on teinud hingusele läinud pungist heliteose.

Aga pidumajas oli võimalik samuti surra. Kas külma kätte, mida majas sees leidus täpselt sama palju kui välisukse taga, või siis alkoholi ülemäärase koguse sisse. Mainitud jooke ei lubatud küll majja sisse vedada, kuid nagu pungiüritustel tavaks, ei vaevunud turvad inimesi läbi otsima.

Esimene päev oli valdavalt reserveeritud vanadele tegijatele: Operatsioon Õ, J.M.K.E. jne. Ei tea kas oli see külmast või millestki muust, aga esimeste bändide esinemise ajal ei tekkinud rahva seas

just suurt vaimustust. Aga aegapidi seda tuli. Kuni kasvas niivõrd suureks, et lavaesised prožektorid ümber lükati.

Esimesel päeval võis näha rahva seas kolamas ka tuntud Tartu nihilisti Peeter Paska. Pets oli alkoholi ja tont teab veel mille mõjul ülijulge ja kippus igaühega tegemist tegema. Kuni keegi Petsist kaks korda suurem pungisõber talle rusikat näitas, mille peale asjaosaline kibekiiresti kadus. Petsil õnnestus nii J.M.K.E. kui ka Psychoterrori ajal salaja lavale ronida, sealt mingi mikrofon vinnata ning teiste esinemise ajal mikrisse suvalist joru ajada. Sihukese teguviisi peale läks Psühhoka Freddy üpris närvi ja käis Petsi mitu korda lavalt alla ajamas.

Teise päeva õhtuks oli rahvas juba märksa kurnatum, osad kindlasti kodus põdemas. Sellest hoolimata jätkus rahvast piisavalt ka teisel päeval mängivate bändide jaoks. Sedapuhku esinesid juba märksa tundmatumad nimed, mõned neist üsna pungikauged, näiteks üpris ebamäärase stiiliga NE! Tartust.

Samal õhtul esines Saast, kes oli kaasa võtnud igasugu sõpru-tuttavaid üle ilma, keda igasuguste nippidega bändimeesteks valetati ja niimoodi tasuta kontserdile smuugeldati. Teooria kohaselt oleks pidanud Saast esinema kohe pärast Nyrok Cityt, kui NCst viibis kohal vaid Peeter Pask. Peeter oli tublisti murelikumaks jäänud ega tüüdanud enam inimesi. Küsimise peale, kus on bänd, kaebas Pets, et Roll ei oskavat üldse bussiga sõita. Mis tähendas seda, et ülejäänud NC on kuskil Tallinna ja Tartu vahel, kui on. Niisiis ei jäänud inimestel muud üle kui hakata nautima Saasta, mida ka jõudumööda tehti.

Pärast Saasta esinenud Crazy Corova paistis aga silma sellega, et tekitas lava peal väikese kakluse. Millegipärast ei meeldinud lauljale, et bassimees ja kitarrist pille vahetasid ning läks bassimehele käsipidi kallale. Mistõttu laulja lavalt alla rahva sekka visati.

Õhtu ja võibolla ka mõlema õhtu parim tegija oli praegu 7 vapras figureeriv Square, mis suutis kõik seni seinte najal tuikunud poolpurjus pungid lava ette karglema meelitada. Square ei löönud teab mis äkilise kiiruse või totaalse mürinaga, tegemist oli vast hästi tehtud hardrockiga, mis võimenditest läbikäinuna võis su käpuli niita.

DMITRI VALE


Seks ja töö

Jah, noored sõbrad, enamikke teist ootab elus ees pikk etapp, kus peab tegema TÖÖD. Kusjuures mitte mõned kuud suvel, vaid praktiliselt pidevalt. Kes ise seda pole läbi elamas, ei kujuta seda õieti ettegi.

Tuleb end esiteks hommikuti kindlal kellaajal üles ajada, tuleb minna välja külma kätte ning kohta, kus peab tegema seda, mida eriti ei taha nagu. Võibolla kohe üldse ei. Nii päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse - kuni aastakümneteni välja. Sellest hullem võib olla töö puudumine, kuigi mitte alati. Valmistagem end selleks varakult ette!

Seks ja töö oleksid nagu teineteisesse mittepuutuvad asjad. Aga ei. Töö mõjutab kõike. Ja mitmesuguselt. Si niisamuti. Mitmetahuliselt ja vastuoluliselt. Töö mõjutab nii mees- kui ka naissugu, kuigi erinevalt. Esimestel psüühiliste mängude läbi, teistel igasugustel muudel moodidel. Mehel, kellele eneseteostus on püha, mõjuvad ka igasugu tööd puudutavad protsessid tema S-käitumist.

Paljudel maskuliinidel on rahulolek oma tööga täielikus korrelatsioonis tema seksuaalsusega, nii et ebaõnnestumised ja eriti päris töötuks jäämine võib kaasa tuua praktiliselt impotentsuse.

Mõnega on hoopis teistpidi: rabades muutuvad nad workaholicuteks, keda miski muu ei huvitagi enam ja kes alles kohast ilma jäädes avastavad ka elu muud rõõmud.

Naistel on värk keerulisemgi. Enne 19. sajandit töötas feminiin enamasti kodus, mille pidamine ning laste sünnitamine koos kõige sellega kaasnevaga oligi tema töö. Tänapäeval on lisaks eelnevalt loetud ülesannetele lisandunud ka töö mehelikus mõttes väljaspool kodu, mis ei pruugi alati just naise seksuaalsusele hästi mõjuda, kasvõi vaba aja vähenemise tõttu (mis muideks võib olla põhjuseks Euroopa kesisele iibele). Paljud eelistavad jääda vallaliseks pikemaks ajaks, et ei peaks vähemalt traditsioonilisi naiste ülesandeid täitma. Monotoonsus samas ei mõju naissoost inimestele enamasti nii halvasti kui nende vastassugupoolele, samuti mitte ka palgatööst ilmajäämine (pigem vastupidi).

Füüsiline töö, mida on Eestis suhteliselt vähe, mõjub enamasti S-le pärssivalt. Valke ja süsivesikuid läheb lihtsalt mujal vaja ning üle jääb vähe. Kuid millegipärast peetakse musklikasutajaid üldiselt nagu seksikamateks. Siin mängivad rolli vanad stereotüübid õlisest musklis proletariaadist (vaadake kasvõi Rammsteini videosid), kelle loomalikkust ei takista mingid "sofistlikud" arutlused. Tänapäeval on aga ka füüsiliseks peetav tegemine enamasti mehhaniseeritud jms, nii et see on pigem monotoonne kui lihaseid vajav.

Vibratsioon võib aga maskuliinse aparatuuri päris töövõimetuks raputada. Pealegi väsitab see rohkem, mis samuti ei mõju S-le hästi. Samas on füüsilise töö tegijatel mõnevõrra vähem psüühilisi probleeme ning töönarkomaane on ka nende seas napimalt.

Vaimne töö soodustab seksuaalseid fantaasiaid, kasvõi sellepärast, et vastavate ametite kollektiivides on naisisikute osakaal tavaliselt suurem. Eriti soodustab selline tegevus, kus eriti pingutamist ei nõuta, vaid lihtsalt mingite värkide ärategemist. Muide ka töö, kus eriti ei pea mõtlema ega tegema, näiteks valvuri oma, soodustab.

Aega, seda kõige kallimat, nagu on, ja... Seksuaalset ahistamist soodustavad ametid, mis on seotud võimuga. Olgu see siis auto sõiduõpetaja või riikliku alluvusega tehase direktor. Teada värk.

Maniakaalsust kui ka hälbeid soodustavad nii vägivallaga kui ka teenindamisega seotud töökohad. Paljud kuulsad S-roimarid on tavaelus olnud müüjad, sõjaväelased, poliitikud, aga sageli pedagoogid.

Normaalne töö tagab normaalse elu. Enamasti. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka....

MARGUS KIIS


Elektrifitseeriti Jõgeva jõulukuusk

Viimasel novembrikuu päeval askeldati midagi Jõgeva jõulukuuse kallal. Kohal viibis üks tõstuk ja mitu oma ala spetsialisti, kes hoolega juhtmeid vedasid ja mööda ilusat jõulupuud ringi ronisid.

Tuli välja, et kuusele pannakse külge lambid, mis hõlbustavad pimedatel talveõhtutel jõulupuu ülesleidmist. Üritust jälgisid valvsal pilgul mitmed vanemad kodanikud. Ja mitte ilmaasjata. Valgustuse paigaldajad jätsid unarusse nii mõnedki ohutusnõuded, mille täitmata jätmise eest on USAs kannatanud kodanike poolt firmasid suisa kohtusse kaevatud. Näiteks puudus töötsooni ümbert hoiatav lint, samuti polnud näha ühtki korrakaitsjat, kes oleks juhtinud kodanike eriti ohtlikust töötsoonist ohutult mööda. Kindlasti polnud valgustuse elektrijuhtmed piisavalt vastupidavad, et lapsed ja ebakaines olekus indiviidid neid kogemata katki ei teeks. Ülepea ei vaevutud linnakodanikke isegi mitte põgusalt informeerima. Kõik elektriga seotu kätkeb endas ju tohutut ohtu, millest teades oleks ehk nii mõnigi jätnud teiseks korraks kesklinna tuleku.

Nüüd aga pidid paljud ebateadlikult riskima, millest saadud hingeline trauma ei pruugi kaduda ka mitte paljude aastate pärast.

DMITRI VALE


Creenbalt lõplikult laiali

Juba ammugi liikusid jutud Jõgeva bändi Creenbalt lagunemisest. Juttudele saime tõepõhja alla bändi kisakõri ja kidramehe Küüliku käest. Bänd olevat laiali läinud peamiselt koosseisulistel põhjustel.

Nimelt oskavat bassimees Aun pidevalt just siis ära kaduda, kui on vaja proove teha. Teised bändimehed räägivad muidugi sama juttu Küüliku enda kohta.

Igal juhul on muidugi kahju, et kaob sellinegi pisike kultuuriilming, kuid ega Creenbalt pole oma eksistentsi jooksul suurt midagi korda saatnud. Bändi kontosse jääb umbkudu aastase tegutsemise jooksul loodud kuus esinemiskõlblikku laulu ning neliviis esinemist, millest pooled on üsna kaheldava väärtusega.

DMITRI VALE


Erandlikkusest

Mõnikord ei osata enam erandeid leida, kui kõik tahavad erandid olla.

Siit tekib küsimus, kes me oleme, kas me oleme, miks me oleme ja kui me ei olegi? Kas saabki olla tegelikku loomust, kui algne naiivne loodus inimeses on juba ammu pideva kihutamise ja püüdluse tõttu "kõigest üle olla" unustatud. Ega ükski me hulgast end naljalt tavaliseks ju pidada ei taha, leiutades ei tea mis asju, et olla mastaabis erand, kuid erandid on ehk kõige hallimad varjud kuueteistkümnenda sajandi müüride vahel, kuhu vaadates paistab aga ka kõige eredavärvilisem marionett muretu tantsijana ühiskondlikul köiel.

Ehk üleskutse erandlikkusele, kas me oleme need, kes me oleme, või on erandlikkuse orjus hullem naiivsuse puhtast lehest? Küsimusele, kas neid viimaseid on, oleksin aastat pool tagasi vastanud, et ikka, aga ei tunne, kuid nüüd on saatus juhtinud minu teele ingli, puhaste mõtete ja tegudega, keda tutvuse algul uurisin nagu ideaalset psühholoogilist ja täiuslikku maski. Kuid läbi tolle süütute silmade sain tunda vaid lihtsaid sõnu, lahket ettekavatsemata pilku, suurt hinge, edasipüüdmatust. Imelik, et keegi võis üldse mõelda nõnda tavalistest ja nagunii elupõlistest asjaoludest. Sel hetkel põrkasidki kokku kaks täiesti erinevat mõistust. Edaspidi tundsin end kuidagi räpaselt, sest tolle üleloomulik siirus ja kasupüüdmatus lööks iga ülespüüdleva olendi vaikima. Kuigi puhtsüdamlikkus on hea kaasavara, taipasin hiljem, et toda õnnetukest kasutatakse rahulikult nagu mingit pikaealist võidunud paela ja igasugune süütunne kadus.

On ju koomiline, et ühel puudub usk inimsoo headusesse ja teisel on see lausa maksimalistlikul kujul olemas? Proovisin seda roosat mõtteviisi veidi kahjustada. Imelik, kuidas muutused toimuvad, kõigepealt leitakse söetükk ja joonistatakse tiibadele kriipse, varsti on kogu nägu mustjas. Huvitaval kombel hakkaski naiivsus tohutult sõltuma erandlikkusest, sest see andis vastuseid ja oli nagu ainus õige, kuid jäi samas püsimatuks järgnevate küsimuste puhul, sest erandlikkusele mõjusid naiivsuse lakkamatud pärimised järkjärgult lausa hävitavana, ning igasugused armsad ja rumalad ütlused ronisid üle igasuguste võrestike.

Tekkis olukord, mina olen imelik või on tema? Kes esimesena ukse paukudes kinni lööb ja ära põgeneb? Väljapääs siiski saabus. Olles juba hullumas, proovisin haarata tema elustiili, ajumaastikku, mis ei olnudki niivõrd raske, kui natukenegi mõista inimese tegelikku loomust. Huvitav on panna end kellegi teise sisse ja pärast väljuda endisena. Loomulikult jäi mulle midagi külge rippuma neist haruldastest omadustest ja võibolla saja tuhande maski alt värahtab mõnikord ingli hele tiib kaitsvana üle ärakasutatud maailma. Kui vaadelda ühiskonda, mis aina jookseb, et kuhugi jõuda, on huvitav piirata sellist heledat täppi, kes pole kunagi mõelnud eesmärgist. Kas erandlikkus on võrreldav naiivse puhtusega, kas inimene on inimesega võrreldav - me oleme just sellised, nagu me oleme, aga mitte midagi rohkemat.

Kas saab siis erandeid olla, kui kõik on millestki juba osa saanud? Esitage see küsimus endale ja vastake päris ausalt, kas saab? Kas peab, kas tasub? Kui me nagunii oleme kõik juba olemas.

LEO DE SIXTUS



SPORT

Jõgevamaa korvpalli meistrivõistlused algasid Woodwelli ülekaaluka võiduga

Möödunud reede õhtul algasid Mustvee spordihoones Jõgevamaa meistrivõistlused korvpallis. Meeskond Woodwell alistas avamängus Kasepää võistkonna 100:54.

Tänavustel Jõgevamaa meistrivõistlustel korvpallis osaleb kaheksa meeskonda. Nii on meistritiitlit jahtimas võistkonnad Puhhid ja X-id Jõgevalt, E-Piim Põltsamaalt, meeskonnad Kasepää, Palamuse, Tabivere ja Woodwell. Viimatimainitu koosneb peamiselt Põltsamaa spordimeestest.

"Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, kus õppisin, oli meie klassis korvpallimäng populaarne. Otsustasime luua oma võistkonna, kus algul mängisidki põhiliselt minu klassivennad. Nüüd on mitmest neist saanud kõrgkoolide üliõpilased," rääkis Woodwelli eestvedaja Anar Puusepp, kes ise õpib Eesti Põllumajandusülikoolis metsatöötlemise erialal.

Nime Woodwell sai võistkond põhjusel, et korvpallureid asus toetama AS Woodwell, mille Jõgeva osakonda juhib Anari isa Avo Puusepp. "Oleme kinni maksnud korvpallurite sõidurahad ja teisedki võistlemise ja treenimisega kaasnevad kulud," rääkis spordisõber Avo Puusepp, kes on meeskonna mänedžer.

2001-2002 a hooaja Jõgevamaa karikavõistlustel korvpallis pääses Woodwell nelja parema võistkonna hulka. Woodwelli võistkonna kapteniks on Mart Paabort Korvpallivõistkond Kasepää loodi 1998. aastal. "Meie meeskonnas mängivad peamiselt Kasepää ja Saare valla spordimehed, on ka üks tartlane," ütles kapten Toomas Annuk. Meeskonna vaimseks isaks on Kasepää vallavanem Jüri Vooder. Meeskonnas mängib kaasa ka üks Eestimaa kuulsamaid jahimehi, kümnete trofeede omanik Toomas Soosaar.

Jõgevamaa korvpallimeistrivõistluste avamängus sai esimesed pallid korvi Kasepää meeskond. Viskajaks oli kapten Annuk ise. Kohtumise esimene veerand möödus üsnagi tasavägiselt ning ja lõppes 19:16 Woodwelli kasuks.

"Teise veerandi keskel sai Woodwell aga täistuurid peale ja hakkas ülekaalukalt juhtima. Nii oligi peagi selge, kellele võit kuulub," lausus mängu jälginud kohtunik Ergo Prave.

Woodwell alistaski Kasepää 100:54. Selle võistkonna liikmetest said kõige rohkem palle korvi Anar Puusepp ja Dimitri Kitsing. Osavalt mängisid ka võistkonna uustulnukad, keskmängijad Reimo Volmer ja Andres Jaanikivi.

"Arvatavasti lõppes mäng nende kasuks ka põhjusel, et selle meeskonna vahetusmängijate pink on pikem kui meil," ütles Kasepää kapten Toomas Annuk.

"Kasepää meeskonna korvpalluritel jääb puudu ka üldfüüsilisest ettevalmistusest," arvas kohtunik Ergo Prave.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Traditsioonilisel jõuluturniiril võrkpallis (peeti juba 19. korda) Tallinna, Tartu, Viljandi ja Jõgevamaa nais ja meeskondade vahel saatis edu ülikoolilinna võrkpallureid. Tartlannad võitsid kõiki vastasvõistkondi 2:0. Teise koha said Tallinna naisveteranid Viljandi ja Jõgevamaa (mullune turniiri võitja) ees.

Meestest mängisid 1:1 Tallinn, Tartu ja Jõgevamaa (Enn Kangur, Gunnar Koll, Peeter Jaani, Aivo Mirka, Illimar Mets, Andres Sukk, Paul Keronen). Parim punktide summa andis esikoha Tartule. Järgnesid Jõgevamaa (samuti mullune võitja), Tallinn ja Viljandi. Jõgevamaa parimatena said eriauhinna Eva Valksaar ja Peeter Jaani (oli turniiri väljapaistvaim mängija).Vanimate mängijate auhinnad võtsid vastu 61-aastane tallinlanna Elvi Erikson, kes on saanud ridamisi auhinnalisi kohti maailmameistrivõistlustel veteranide vasaraheites ning heidete tõugete mitmevõistluses ning 59aastane mulk Ernis Mikeles.

* * *

Põltsamaa piirkonna sügissessiooni saskuvõistlustel mängiti viis vooru Viljandi maal Kolga-Jaanis ja Kõos, Jõgevamaal Pajusis, Lustiveres ja Põltsamaal 50 saskusõbra osavõtul. Tublimad selgitati 4 voorust kogutud punktide summeerimisel. 260 punktiga võitsid esikoha ja said Aimur Sääritsa poolt valmistatud nägusad eriauhinnad Pajusi valla elektrikud Margus Haan ja Jaan Palts. Esikuuikusse jõudsid veel Kolga-Jaani valla talunikud Vello Sild ja Jaanus Sild, tunnustatud jalgpallitreener Silvar Luht ja Põltsamaa linna maanõunik Tõnu Tootsi; isa Enno ja poeg Kalju Kuusik Kõo vallast, Jaan Sutt Pajusist ja Villu Ojassalu, Heino Vender ja Hillar Raudla Põltsamaalt.

* * *

Põltsamaal on toredat mõttemängu bridži organiseeritult mängitud ligemale veerand sajandit. Selle aja jooksul on manalateele läinud 18 mängusõpra. Nende viiendal mälestusturniiril Põltsamaa kultuurikeskuses kogusid kõige enam punkte (93) Ants Meerits ja Raivo Sikk Põltsamaalt. 90 punkti kanti võistlusprotokolli Jõgeva bridžimängijaile isa Arnold ja poeg Janno Kivikule ning Hillar Ruusile-Ahto Alasele. 89 punkti said Jaan Sutt-Villu Ojassalu, 85 punkti Mihkel Viirelaid-Lembit Kapp, 84 punkti Jüri Rammo-Kalle Ojassalu.

VILLU OJASSALU



MITMESUGUST

Daamid ja traktorid ning elu ilusamad aastad

Reedel kogunes Jõgeva kultuurikeskuse kammersaali paarkümmend Jõgevamaa endist naistraktoristi. Naismehhanisaatorite tööjõudu meil praegu enam praktiliselt ei vajata. Jõgeva rajoon oli aga kunagi koguni põllutöömasinatel töötavate naiste arvu poolest Eestis esikohal.

Võisikul elav Loniida Bergmann algatas mõtte kokku kutsuda Jõgevamaal elavad endised naistraktoristid. Maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Jaan Aiaotsa abiga ja Riigikogu liikme Mai Treiali toetusel hakatigi plaani ellu viima. Seekordsel kokkusaamisel oli omaaegsetest naistraktoristidest kohal umbes kolmandik. Ilmselt ei suudetud päris esimesel korral üksteist veel hästi üles leida. Järgmiseks kohtumiseks lubasid korraldajad asja parandada ja rohkem selgitustööd teha. Loodetakse ka, et need, kelleni pole mingil põhjusel jõutud, endast ise teada annavad. Mõte ühinemiseks mistahes vormis sai igatahes idanema pandud.


Vahvad, vaprad ja sarmikad

Ja siis nad tulid - pidulikult riides, enamasti soliidses eas daamid, üks kaunim kui teine. Kaugeltki kõik naised ei söandanud omal ajal traktorirooli asuda. Seda tööd on ikka peetud naiste jaoks liialt raskeks. Need, kes raudhobut taltsutama julgesid hakata, olid enamikus hakkajad ja tragid naised, kes ei jäänud jänni ei tööl ega kodus. Sarmi, sõnakust ja söakust võis reedel kokku tulnud naistes

aimata veel praegugi. Isegi päike oli sellel päeval särada otsustanud ja paistis kogu päevasüdame otse aknast sisse, justkui teades, et päikese ja loodusega on olnud neil naistel omad asjad ajada.

Esialgu sirviti Loniida Bergmanni kogutud mälestustealbumeid, kuni raamatukogutöötaja Jaana Koppeli loetud luulepõimik häälestas mõtted inimese elukäigule ja mälestustelainele. Päeva juhatas sisse Mai Treial ning Loniida Bergmann ja Jaan Aiaots kui ettevõtmise algatajad süütasid küünla.

"Tere, tublid tüdrukud! Ega me täna ole need, kes me olime - nina must ja näpud katki. See ei olnud meie jaoks mingi mure. Kuigi ega see töö ikka mingi lõbu küll ei olnud," pöördus ametikaaslaste poole särtsakas Loniida. Ta meenutas omaaegseid ülevabariigilisi naistraktoristide kokkutulekuid ning kõneles sellestki, et näiteks Saaremaal saadakse kokku veel praegugi. Ühtlasi ärgitas ta Jõgevamaa endisi naistraktoriste ühinema. Seejärel selgitaski jurist Inge Kottisse, millised on võimalused koos tegutsemiseks ning missugused ühendused võiksid olla otstarbekad.

Jõuluhõngu tõid saali väikesed päkapikud ehk laululapsed Merike Siiraku juhatusel. Mai Treial kõneles seejärel Riigikogus töös olevatest seadustest ning vastas mitmetele küsimustele pensionide, kutsehaiguste jm teemadel.


Elu ilusamad aastad

Aino Susi, Helgi Orr, Maime Lutterus, Aili Teder, Leili Lääne, Endla Miljand, Erika Mesteljainen, Valve Paabort jt - nad kõik võivad kõnelda aastatepikkusest ränkraskest tööst, milles ometi oli ka rohkesti kordumatult ilusat. Et traktoristiamet oli kõige raskem just talvel külmaga, seda kinnitasid mõnedki naised. "Ega me päris ilma meesteta ka ei saanud, nemad olid töökojas ikka abis," tunnistas Loniida Bergmann.

Aga kui põllul või tee peal midagi katki läks, tuli ise hakkama saada, siis polnud kellegi peale loota. Maie Tamm Saarelt tegi oma

T40-ga kõikvõimalikke töid, alates äestamisest ja heinaseemnekülvist ning lõpetades talv läbi kestva sõnnikuveoga. "Kui sõnnikulaotaja lint põllul katki läks, pidin selle võimalikult kiiresti korda saama, enne kui sõnnikukoorem ära jäätas, pääsu polnud kuhugi," ütles ta. Pala kolhoosis oli kunagi korraga 89 naist traktoritel. "Naised olid väga kohusetundlikud. Ja ega oma majapidamine tohtinud ka hooletusse jääda, lastest said ka korralikud inimesed," ütles Hilja Laumets.

Nii tema kui ka Virve Jürimäe olid Pala kolhoosis traktoristid kolmteist aastat. Mõlema naise kinnitusel kippus traktoriste kõige enam kummitama kaelaradikuliit. "Praegu küll enam niisugust ametit vastu ei võtaks," arvasid mõlemad naised siiski. Ometi tunnistavad nad, et igal aastal korraldatud ekskursioonid ja kokkutulekud olid suureks leevenduseks raskele ja mustale tööle ning et elu ilusam aeg oli vaatamata kõigele ikkagi just need kolmteist aastat.

Endla Miljand Adaverest on olnud aga 18 aastat hoopiski autojuht, isekallutajaga vedanud vilja, silo ja ehitusmaterjali. Praegu on tal tubane töö raamatupidamises. "Üldse ei olnud raske. Nägid ikka loodust ja seda, mis ilmas sünnib, igatahes hulga etem kui toas istumine," ütleb ta ning leiab: "Ühtehoidmist oli siis rohkem. Praegu on inimesed omavahel justkui võõrad, ehkki elatakse täpselt samas

kohas."

VAIKE KÄOSAAR


Rohelise omavalitsuse auhind Saare vallale

Möödunud nädalal kogunesid Jõgevamaa omavalitsusjuhid ja keskkonnaspetsialistid Koseveskile, et teha kokkuvõtteid lõppevast keskkonnaaastast ja anda Saare vallavanemale Jüri Morozovile üle keskkonnasõbralikema omavalitsuse auhind.

Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosepi sõnul on jõgevamaalastel põhjust tänavuse keskkonnaaastaga rahul olla, sest maakond jäi omadega nö plussi: kui Jõgevamaa ettevõtetelt laekus aasta jooksul riigile 820 000 kr saastetasusid, siis Keskkonnainvesteeringute Keskuse põhiliselt keskkonnatasudest kujunevast eelarvest investeeriti Jõgevamaale tunduvalt suurem summa - ligi 16 mln krooni. Seejuures valmis maakonnas tänavu kolm suurt keskkonnaobjekti (Torma prügila, Jõgeva reoveepuhasti ja Koseveski hüdrosõlm) ning alustati Mustvee sadama ehitamist.

Brüsselis on juba heaks kiidetud esimesed Euroopa Liidu eelstruktuurifondist ISPA rahastatavad projektid. ISPA vahendusel on Eestil võimalik saada aastas kuni 575 mln krooni. "Nii Keskkonnainvesteeringute Keskusest kui ka ISPAst raha taotlemine eeldab omavalitsustelt valmidust küllaltki suuri omafinantseeringuid teha, sest fondid katavad reeglina vaid osa projektide maksumusest," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep. "Koseveskil arutasimegi võimalusi keskkonnaprojektidele tulevikus valla ja linnaeelarvetes rohkem raha leida."

Märgina viimasel ajal hoogustunud nn rohelisest koostööst kuulutati Koseveskil välja Jõgevamaa keskkonnasõbralikem omavalitsus aastal 2001. Selle tiitli pälvis Saare vallavalitsus. Keskkonnaspetsialistid tunnustasid eeskätt Saare vallavanema Jüri Morozovi panust Koseveski hüdrosõlme valmimisse, lisaks märgiti ära vallavalitsuse tegevus Voore pargi rajamisel ja Saare mõisa kodulooma ning ürdiaia kui loodusõppekeskuse arendamisel.

ULVI KALVIST


13. kuupäeval kolm tulekahju

Eelmisel nädalal saabus Jõgevamaa päästeteenistuse häirekeskusse viis tulekahjuteadet.

Esmaspäeva öösel põles Torma vallas Veneküla külas laut. Tulekahjus hukkus viis lehma, kuus põrsast, 90 kana ja 13 parti. Talumaja teised hooned ja kuus vasikat päästeti. Teisipäeva õhtul põles Jõgeval Mustvee mnt 9 elumaja II korrusel tuba. Elektrijuhtmete lühisest põhjustatud tulekahjus hävis paar ruutmeetrit lage ja seina.

Neljapäeval, 13. detsembril vajati pritsimeeste abi kolmel korral: hommikupoolikul kustutati Tabivere vallas Valgma külas garaaži. Selle seinad ja lagi tahmusid, kuid sõiduauto Pobeda päästeti. Tulekahju põhjustas elektriseadmete hooletu kasutamine. Sama päeva õhtul läks Põltsamaa vallas Nõmavere külas põlema elumaja korstnas tahm. Tuletõrjujad jahutasid korstnajalga veejoaga ja kasutasid muidki meetmeid ning maja jäi alles. Mõni tund hiljem sõitis Põltsamaa komando uuele väljakutsele. Põltsamaal oli Aasa tn 6 elamu katkisest korstnast pääsenud tuli vahelage põletama. Tulekolde kustutamiseks tuli lammutada paar ruutmeetrit vahelage ja veidi seina.

ARDI KIVIMETS


Mustvee muuli äärest leiti mürske

Eelmisel teisipäeval leiti Mustvee muuli äärest kaheksa ja järgmisel päeval veel seitseteist lõhkekeha.

Eelmisel teisipäeval oli Mustvee sadama rekonstrueerijatel tööseisak - muuli äärest leiti viis suurekaliibrilist soomustläbivat, kaks õhutõrje ning üks tankitõrjemiin. Järgmisel päeval tuli järvemudast välja kaks 88 mmst ja 15 väiksemat lasku ja mürsku. Mõlemal päeval kutsuti kohale Tartu Üksiku Päästekompanii demineerijad, kes viisid sõjaaegsed surmamürsud Tartu lähistele Kukemetsa karjääri ja tegid seal kahjutuks.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Alaealised kipuvad purjutama

Möödunud reede õhtul kella veerand üheksa paiku kutsuti politsei Jõgeva Gümnaasiumi juurde, kus koolidiskol märgati kahte joobetunnustega alaealist. Politseil tuli peoliste hulgast ära toimetada Andrus (1988) ja Siim (1989), kellest esimesel näitas alkomeeter 0,64-promillist ja teisel 0,58-promillist alkoholijoovet. Poisid seletasid, et nad olla ära joonud poolteist kuni kaks purki džinnijooki. Joogi oli poistele ostnud Madis (1977) Siimustist. Temale kui täiskasvanule koostati haldusõiguse rikkumise protokoll alaealistele alkoholi ostmise ja ebakainelt avalikus kohas viibimise eest.

Samal õhtul kella kümne paiku helistati Palalt, et ühes korteris tarvitatakse alaealiste osavõtul alkoholi. Kui konstaabel kohale jõudis, joomingut polnud, aga Raily (1987) ja Merily (1986) kontrollimisel näitas alkomeeter alkoholipruukimise jääknähete olemasolu. Tüdrukud olid külla tulnud ühele Pala tüdrukule. Ise olid nad pärit Alatskivi vallast. Konstaabel teatas juhtunust telefoni teel tüdrukute vanematele.

Need pole ainsad juhtumid purjutama kippuvate õpilastega. Politseireidide käigus on koolipidudel viimase kahe nädala jooksul tabatud teisigi alkoholi pruukinud alaealisi. Need reidid koolidesse on toimunud õpetajate teadmisel, mõnel puhul ka õpetajate kutsel.


Varastati kallis jalgratas

Laupäeva lõuna paiku avastas üks Põltsamaal Nurme tn 24 korterelamus elav perekond, et nende jalgratas Autor Salution, maksumusega 6400 krooni, on varastatud. Jalgrattal oli peal ka lapse turvatool. Jalgratas seisis lukustamatult hoone ülakorruse vahemademel.


Juht sõitis autoga vastu puud

Raske liiklusõnnetus juhtus pühapäeva hommiku eel kella kolme paiku Põltsamaa-Lustivere-Pudivere tee 5. kilomeertil. Lustivere küla mees Margus sõitis seal oma sõiduautoga Volkswagen Golf teelt vasakule välja ja sattus kohe ka vastu puud. Õnnetuses sai kannatada juht ise, kes toimetati lahtise jalaluumurruga Maarjamõisa haiglasse. Õnnetuse peapõhjuseks oli ilmselt see, et Margus oli alkoholijoobes.


Neli noorukit käisid ust varastamas

Ööl vastu 5. detsembrit oli Kamaris Põltsamaa vallas akna kaudu sisse murtud sealsesse OÜ Lopets puidutöökotta. Varastatud oli täispuidust uks koos selle külge monteeritud ASSA lukuga. Firma hindas vargusega saadud kahju 500 kroonile. Vargad olid tassinud ukse ühte väetisekuuri seniks hoiule, kuni sellele ostja leiavad.

Konstaablile on juba selge, keda varguses kahtlustada. Varguses kahtlustatakse nelja kohalikku noormeest vanuses 17, 18, 19 ja 20 eluaastat. Keegi neist ei õpi ega tööta.


Kolme meest kahtlustatakse neljanda vigasekspeksmises

Tänavu 14. juuli õhtupoolikul leiti Põltsamaal jõe äärest kontaktivõimetu mees. Mehel täheldati peksmise jälgi ja ta toimetati haiglasse. Kannatanu viibib nüüd hooldekodus, juhtunut ta peaaegu ei mäleta ega tea ka, mis temaga suvel juhtus.Esialgu uurimine tulemusi ei andnud. Praeguseks on politseil õnnestunud välja selgitada, et tookord oli jõe ääres viibunud 4 meest, kes aega viinavõtmisega mööda saatsid. Uurimise käigus on nüüdseks ka selgunud, et meestel tekkis tüli, mille käigus kannatanut löödi. Kõik kahtlustatavad on Põltsamaa asukad, neist üks, 1969. a sündinud mees, on ka üle kuulatud.


Võõras mets võeti maha, kuid ära vedada ei jõutud

12. detsembril leiti Põltsamaa vallas Vitsjärvel, et Uue-Libeda metsakinnistul on maha saetud 110 tm kasvavat metsa. 99,7 tm saetud puidust oli jäänud välja vedamata. Kogu metsamaterjal kavatseti varastada, aga see jäi õnneks pooleli. Kuriteos kahtlustatakse nelja meest, kes ka ise juba teavad, et politsei on nende teost teadlik. Mehi kahtlustatakse ka ühes novembrikuus samas kandis toimunud metsavarguses.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on vahelduva pilvisusega, peamiselt sademeteta ilm. Puhub muutlik tuul 1-6 m/s. Külma on 3-8 kraadi.

Ööl vastu kolmapäeva on pilves ilm, hakkab sadama lund. Päeval sajab lund ja tuiskab. Öösel puhuvad kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Päeval puhuvad kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Öösel on külma 4-10, kohati 15 kraadi. Päeval on külma 3-8 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 18. detsember 2001. a.

Jõgevamaale lisandus kaks Lauri

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Pajusi vald

Palamuse vald

Pala vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Õigus saada informatsiooni on põhiseaduslik õigus

FELIKS LUIKSAAR,

õiguskantsleri nõunik


Riigieelarve teravdab probleeme

JANNO REILJAN,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit


Reformierakonna kiri vastuseks Isamaaliidu ja Mõõdukate pöördumisele

SIIM KALLAS

Reformierakonna esimees


JUHTKIRI

Euroraha tulekul

18. detsember 2001. a



MAJANDUS

Korter Jõgeval - väärtus või nuhtlus?

RAIVO SIHVER


Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonda juhib Ain Soome

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo spetsialist



GLEIER

Tallinnas mälestati Mätast

DMITRI VALE


Seks ja töö

MARGUS KIIS


Elektrifitseeriti Jõgeva jõulukuusk

DMITRI VALE


Creenbalt lõplikult laiali

DMITRI VALE


Erandlikkusest

LEO DE SIXTUS



SPORT

Jõgevamaa korvpalli meistrivõistlused algasid Woodwelli ülekaaluka võiduga

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

VILLU OJASSALU



MITMESUGUST

Daamid ja traktorid ning elu ilusamad aastad

VAIKE KÄOSAAR


Rohelise omavalitsuse auhind Saare vallale

ULVI KALVIST


13. kuupäeval kolm tulekahju

ARDI KIVIMETS


Mustvee muuli äärest leiti mürske

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Alaealised kipuvad purjutama

Varastati kallis jalgratas

Juht sõitis autoga vastu puud

Neli noorukit käisid ust varastamas

Kolme meest kahtlustatakse neljanda vigasekspeksmises

Võõras mets võeti maha, kuid ära vedada ei jõutud

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade