Vooremaa
Teisipäev, 19. juuni 2001. a.

Sisukord

Paaripanijate ring laieneb


Tseremooniameister Margus Oro oli ajaloolise hetke tunnistajaks, kui Marge Kurg ja Raivo Kimmel abiellumisaktile allkirja andsid. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Jõgevamaalased saavad nüüd valida, kus ja kuidas korraldada pereeluga seotud tipptoiminguid. Pidulike sündmuste toimumispaigaks sobib ka Jõgeva kultuurikeskus, kus laupäeval anti esmakordselt lapsevanematele kätte pisipõnni sünnitunnistus ning registreeriti abielu.

19. mail sündis Jõgeva elanikel Riina Joostil ja Meelis Rändojal poeg, kellele pandi nimeks Marten. Lapsevanemad otsustasid, et pisipoisi sünnitunnistust oleks hea vastu võtta kultuurikeskuses.

Kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter ning maavalitsuse perekonnaseisuosakonna vanemspetsialist juhataja ülesannetes Hilja Kivimets tundsid huvi, kas asjaosalised on ainulaadseks ja erakordseks kombetalituseks valmis. Külalised ootasid tseremoonia peategelasi kultuurikeskuse kammersaalis.

"Me oleme siia kogunenud eriliseks ja kauniks sündmuseks, mis argipäeva ilusamaks ja pidulikumaks muudab," lausus tseremooniameister Airi Rütter, kes andis lapsevanematele kätte sünnitunnistuse. Oma tõotuse lugesid ette Marteni vaderid Meelise vend Ain Rändoja ja Ly Õim. Linnapea Ants Paju tervituskõne sisaldas mõtteid olevikust, tulevikust ning linnavõimude vastutusest laste õnneliku tuleviku eest.


Keerdtrepist eluraskustele vastu

"Kultuurikeskuses sünnitunnistuste kätte andmine on väga meeldiv tava," ütles Vooremaale väikese kodaniku ema Riina Joost. "Kui Meelise sünnitunnistuse kätte sain, oli see argine toiming. Tänasesse päeva jätkub aga südamlikkust ja pidulikkust. Ehk tunnetas se da ka Marten, et muidu tasakaalukas poiss tseremoonia ajal hääle kuulda tõi," lausus vanema Kaarin Rändoja.

Pidupäevase toimingu lõpetuseks palus Airi Rütter uue tava algatamiseks seltskonnal mööda keerdtreppi teiselt korruselt esimesele minna. Nii asutigi teele, kõige ees pereisa Meelis koos Marteniga, siis pereema Riina, seejärel sugulased, sõbrad, tuttavad.


Maavanema uus roll

Umbes veerand tunni pärast algas kammersaalis uus tseremoonia - abielu registreerimine. Kohale saabus maavanem Margus Oro, kes oli esmakordselt abielu sõlmija rollis. Maavanem vestles abieluranda sõudjate Raivo Kimmeli ja Marge Kurega. Margus Oro asus oma uude rolli. "Usun, et see päev, see hetk on tunnistuseks teie usaldusele, üksmeelele ja armastusele," lausus ta.

Seejärel ütlesid Marge ja Raivo traditsioonilise jah-sõna, andsid allkirja abiellumisaktile ning said sõrmused sõrme. Abielupaar ning nende saatjaskond lahkus samuti mööda keerdtreppi. "Nägin noori inimesi, silmis rõõm, teiselt poolt lasub aga kohustus mitte vääratada. Selline olukord tegi abielu sõlmija rolli mulle keeruliseks," arvas Margus Oro.

Kultuurikeskuse ees ootas Marget ja Raivot seltskond sõpru ja töökaaslasi Jõgeva Politseiprefektuurist. Naisele kingiti mehe taltsutamiseks kumminui. Uue abielupaari tervituseks kõlas operatiivauto sireen.

Perekonnaseisuosakonna tööd kureeriv maasekretär Henri Pook ja Hilja Kivimets selgitasid: "Abielu on võimalik registreerida perekonnaseisuosakonnas. Tseremoonia võib läbi viia teisteski paikades, näiteks kultuurikeskuses. Samuti peaks selleks hästi sobima Luua Metsanduskooli mõisahoone. Praegu pole ka oluline, milline organisatsioon toimingut teostab. Aasta lõpus saavad abielude registreerimiseks õiguse ka vaimulikud. Jõgeva maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas saab alati tutvuda perekonnaelu toiminguid kajastavate standarditega."

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Homme on Vaiatu pargis ansambli Meie Mees kontsert. Neljapäeval

on vallavalitsuse istung. Reedel on Vaiatu rahvamaja pargis jaanipidu. Kavas on jaanilaat, kontsert, sportlikud jõukatsumised, paadisõit Vaiatu järvel, hobustega ratsutamine jne. Külas on Ummi tsirkus ja ansambel Kuldsed Lindid. Samal päeval peetakse jaanipidu Tormas Rahuoru pargis. Reedel ja laupäeval on Sadala külade päevad rahvamaja õuel. Reedel avatakse lasteturg, korraldatakse sportlikke mänge ning valitakse Sadala Rammumehike 2001 ja peetakse keskpäevane õuedisko. Laupäeval esinevad kohalikud taidlejad koos külalistega. Valitakse Sadala Rammumees 2001, peetakse jaanisimmanit. 25. juunil avatakse Võtikveres Torma prügila.


Tabivere vald

Eile oli Maarja Keskkoolis uue direktori valimine. Reedel on Maarja Keskkoolis lõpupidu. Samal päeval on Tabivere Keskkoolis lõpupidu nii IX kui ka XII klassil. Laupäeval on jaanipäevapidu Maarjas. Külas on Viljandi Nukuteater, tantsuks mängivad Tiina ja Urmas Avinurmest. Äksis süüdatakse laupäeval vabadusetuli, mis alustab sõitu hobusega Tabiveresse. Järgneb jaanipidu Tabiveres. Kavas on spordivõistlused, tantsuks mängib ansambel jne.


Saare vald

Reedel on Saare mõisa pargis jaaniõhtu ""Hull krahv" tuleb mõisa ja korraldab tulevärgi". Külas on Anne Veski ja Margus Abel. Lähipäevil oodatakse vallavalitsusse teateid valla ilusatest kodudest ja koduaedadest heakorrakonkursi läbiviimiseks. Eile oli vallavalitsuse istung. Laupäeval asetatakse pärg Vabadussõja veterani Karl Jaanuse sünnikoju paigaldatud mälestuskivi juurde Räsna külas.


Põltsamaa linn

Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli 2000. aasta investeeringute jaotuse muutmine, ostueesõiguse kasutamine, detailplaneeringu kehtestamine jne. Neljapäeval on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IX klasside lõpuaktus ning reedel XII klasside lõpuaktus. Reedel avatakse Põltsamaa kultuurikeskuses Kunstiakadeemia tekstiilikateedri soomeugri ekspeditsiooni näitus "Tundra rahvas - neenetsid" ning fotonäitus "Põltsamaa vanal postkaardil". Laupäeval tähistatakse Põltsamaal Võidupüha. Asetatakse pärjad Vabadussamba juurde. Pidulikul rivistusel lossihoovis osalevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva koondkompanii, maavanem, maakonna omavalitsusjuhid. Samas saabub Põltsamaale Pärnust võidutuli, mille omavalitsusjuhid viivad omavalitsustesse edasi. Põltsamaa lauluväljakul tähistatakse laupäeval jaanipäeva ja tehakse jaanituld. Esinevad Põltsamaa isetegevuslased, Endla teatri näitlejad Elmar Trink ja Feliks Kark, tantsuks ansambel Jeerum.


Puurmani vald

Reedel avatakse Laevas Kursi kihelkonna päevad. Kihelkonnapäevade üritused jätkuvad nii Laevas kui ka Puurmanis ka kahel järgneval päeval. Laupäeval peetakse mälestushetked vabadussõjas langenute mälestuskivi juures Kursis. Kursis on samal päeval ka surnuaiapüha.


Palamuse vald

Neljapäeval on Palamuse Gümnaasiumi IX klassi lõpupidu. Luua pargis on neljapäeval suur suve alguse pidu koos varajase jaanitulega. Reedel on Palamuse Gümnaasiumi XII klassi lõpupidu. Laupäeval on Palamusel rammumeeste võistlus Tõnisson 2001. Pühapäeval peetakse jaanipäevapidu Kaareperes.


Pala vald

Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Reedel on jaanipidu Pootsmanis koos sportlike jõukatsumiste, meelelahutusmänguga "Reisile Sinuga" jne. Samal õhtul peetakse jaanipidu Assikveres.


Pajusi vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Laupäeval on jaanilaupäeva pidustused Pajusi pargis. Kavas on sportlikud jõukatsumised, kontsert, jaanituli.


Mustvee linn

Reedel ja laupäeval on Mustvees noorte jalgpalliturniir. Pühapäeval peetakse ülelinnalist jaanipäevapidu.


Kasepää vald

Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Reedel on Kasepääl jaanituli. Täna osaleb linnapea Pavel Kostromin Pihkvas Peipsi Foorumil.


Jõgeva vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Homme tähistab Eesti metsaselts Kassinurmes oma kümnendat aastapäeva, millele eelneb ühine väljasõit professor Vilkomi jälgedes. Sõitu alustatakse Emajõe äärest Meleskisse, Võisikule ja Põltsamaale, kus õnnistatakse kirikus EMSi lipp ning suundutakse edasi Endla looduskaitsealale Norra allikate juurde ja seejärel Kassinurmesse. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Reedel on 315. aastapäeva pidu ja vilistlaste kokkutulek Laiuse koolis. Reedel on Siimustis Panther Pubi õuel Jõgeva valla ja linna jaanituli. Pühapäeval on Kassinurme mägedes jaanijaskar.


Jõgeva linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Jõgeva kultuurikeskuses korraldati eile maavanema vastuvõtt maakonna edukamatele koolilõpetajatele. Täna õhtul algavad linnas ja linnaümbuses terve öö kestvad kontserdid "Helisev suveöö", mis avatakse Jõgeva linnavalitsuse ees. Homme on linnavolikogu istung, mille päevakorras on linna huvikoolides õppetasu kinnitamine, linna üldplaneeringu algatamine, linnavolikogu alatiste komisjonide koosseisu muutmine jne.



ARVAMUS

Kommunismi hukkamõistmisega on segased lood

Riigikogu lõpetas oma hooaja vaidlemisega sellel teemal, kas võtta vastu kommunismi ja seda kandvaid organisatsioone hukka mõistev deklaratsioon.

Ei võetud. Kemplemist ja paksu pahandust sellega oli küllaga, palju kasulikku jäi tegemata, kasutut sõnavahtu ja solvu(a)misi sai aga piisavalt. Kuri kommunism suudab Eestis praktiliselt post mortem seisundis kõvasti pahandust tekitada, hukkamõistmiseks piisavalt. Parlamendis on palju endisi kommunistliku partei liikmeid, aga on küllalt ajaloolasi, politolooge, juriste, filosoofe jm mõtlejaid. Tehku ikka enne selgeks, mis asi see kommunism siis tegelikult on.

18. sajandi lõpul Suure Prantsuse revolutsiooni ajal tähistas kommuun linna- või linnaosavalitsust ja Prantsusmaal peaks see termin siiani kehtima. 1870. aasta kuulus Pariisi Kommuun oli sõjaseisukorras muust riigist eraldunud linna valitsus, mille eripära oli see, et seal domineerisid vasakpoolsed, eriti anarhistid, kelle üks ideesid oligi, et riigi ülesanded võtaks endale omavalitsused.

Karl Marxi "Kommunistliku partei manifest", kirjutatud pisikese lühiealise Kommunistide Liidu deklaratsioonina 1848. aasta revolutsioonisündmuste puhuks, heietab kulminatsioonis ühiskonnakorrast, kus poleks eraomandust, aga ka mitte mingit ühe isiku rõhumist teise poolt, kus valitseks üldine solidaarsus, mõttevabadus, ning kaotaks mõtte riik, raha, poliitika ja politsei.

See, mis teostus Venemaal 1917, oli Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ühe osa (eesotsas oma fanaatilise juhi Vladimir Lenin Uljanoviga) Saksa luure rahastatud ja segaste sõjaolude poolt soositud avantüür, mille ajaloolist tähendust tegijad ise ka arvatavasti ei uskunud.

Marxi ideed proletariaadi diktatuurist kasutati labaselt ära ühe partei diktatuuri õigustamiseks. Vist mingi Lenini kapriisi tõttu võeti endale uueks nimeks uhkelt Ülevenemaaline Kommunistide (Enamlaste) Partei. Kõikvõimalike ja enneolematult julmade vahenditega, sõja ja terroriga õnnestus enamlikul ja koosseisult väga kitsal klikil (mis koosnes kõigest muust kui töölisklassist) oma võimu läbi suurte raskuste säilitada, kuni partei side ja tehnikajuht ehk peasekretär (Lenini tiitel oli rahvakomissaride nõukogu esimees ehk sisuliselt peaminister) Jossif Stalin Džugašfili alatute, kuid läbi ajaloo tüüpiliste poliitiliste nippidega esile tõusis ja üsna kiiresti lõi Nõukogude Liidu süsteemi. Seda iseloomustasid muidugi üheparteisüsteem, piiratud eraomandus, eraettevõtluse puudumine, militariseeritus, ekstensiivne ja varjatud agressiivsusega välispoliitika, Vene šovinistlike traditsioonide järgimine, ühe piiratud seltskonna võim koos isikukultuse ja religioossete elementidega (näiteks misjonäärsus) valitsemisstiiliga.

Marxi Karla kommunismiideaalidega seostab seda vaid silmakirjalik proletariaadi "eelistamine" (loe: teistest klassidest-rühmadest vähesem vaenamine), eraomanduse ja ettevõtluse oluline piiramine, muidu oli stalinism tüüpiline autoritaarne-vägivaldne valitsemiskord, sarnane natsismi, fašismi jmsga. Õigeim oleks seda

süsteemi nimetada mittedemokraatlik äärmussotsialism.

Selle suhteliselt pikaaegset edu ja säilimist toetasid Venemaa looduslike ressursside küllus, sõjaline võimsus ja rahva demokraatlike traditsioonide puudumine. Peale Stalinit tulnud NLKP peasekretärid varieerisid süsteemi, vähendasid selle vägivaldsust, kuid sisu jäi samaks kuni 1980ndate lõpuni.

Kuid veelkord: kommunismi hukkamõistmine oleks ühiskonnateoreetiliselt ebakorrektne, sest tegemist on valesti ja vulgaarselt kasutatud mõistega, nimetusega ja see heidaks väga musta varju muidu positiivsele ühiskonna arenguideele. Mõttekam oleks siis juba hukka mõista kõik totalitaarsed ja vägivaldsed valitsemiskorrad ja nende repressioonid, siis ei jääks muule maailmale muljet, et me siin vaename muudkui "vasakpoolseid" poliitilisi liikumisi, samas kui meenutame peaaegu et heldimusega Natsi-Saksa okupatsiooni.

Aga ka sellel kommunismi hukkamõistmisdeklaratsioonil on tavaline räpane olupoliitiline taust. Esiteks on Isamaaliit tulnud alati sarnaste "aateliste" ideedega välja, kui neil on mingi probleem majas, ning praegusel valitsuse maine langemise ja koalitsioonijamade ajastul oli selline käik täiesti ootuspärane. Teine võimalik põhjus oli teha tallad tuliseks presidendikandidaadil, exKP liikmel Toomas Savil, kes andis Riigikogu esimehena parlamendimenetlusel ka väärilise vastulöögi, lubades eelnõud tagasi võtta ka väikesel arvul algatajatel. Kolmas tagamõte võis olla tulevastel valimistel hakata moraalselt vaenama ja selekteerima välja endisi kompartei liikmeid kui hukkamõistetud tegevusega seotuid, kusjuures Vardo Rumesseni järgi oleks ka need jaotatud omadeks ehk ennastlunastanuteks ning vaenlasteks ehk nendeks, kes nagu tahavad endist aega tagasi (mille järgi olevat tõmmatud mõnede teatud käsitluste järgi ka Eesti vasakparem poliitiline skaala).

Igatahes näitavad sellised tobedad jamad, et Eesti poliitikaelu on omadega parajalt kitsikuses. Hullem on see, et järgmiste valimisteni on tervelt kaks aastat. Tulevad "huvitavad" ajad.

MARGUS KIIS


See on masendav ja nördimapanev

Mind masendas ja pani nördima, kui Riigikogu enamus lükkas juuniküüditamise 60. aastapäeva eelõhtul tagasi Mõõdukate ja Isamaaliidu algatatud avalduse kommunistliku režiimi kuritegudest. Mõned ütlevad, et avalduse tagasilükkamine on seotud päevapoliitikaga, eelkõige sügiseste presidendivalimistega. Kui see on nii, suureneb mu nördimus veelgi.

Tegemist on ju põhimõttelise hinnanguga sellele, mis Eestis aastakümnete jooksul on toimunud. Jah, juba viimane ülemnõukogu võttis vastu rea dokumente, milles mõistis hukka stalinistliku terrorirežiimi ja rehabiliteeris okupantide poolt tapetud, vangistatud, oma kodudest välja aetud ning Siberisse saadetud inimesed.

Ent siiani puudus hinnang organisatsioonile, kes oli kõikide nende metsikuste taga. Jutt käib NLKPst ja selle kohalikust struktuurist EKPst. Tegelikult oli Riigikogu suurde saali jõudnud tekst niigi pehmem avalduse esialgsest variandist. Avaldus ei kuuluta kommunistlikku parteid kuritegelikuks, vaid rõhutab, et see partei on vastutav Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest. Seega ei tulenenud avaldusest mingeid juriidilisi järeldusi inimeste suhtes, kes kunagi ükskõik mis põhjustel komparteiga liitusid või sunniti liituma. Kollektiivset karistamist poleks tulnud ja süüdi oleks mõistetud vaid need, kellel praeguste seaduste järgi süü on kanda.

Nõnda, et jutt nõiajahist on puhas väljamõeldis. Seda levitavad need, kes sarnast meetodit ise ilmselt hea meelega kasutaksid või ei suuda olla suuremad oma kunagisest otsusest. Järelikult on tegemist silmakirjalikkusega.

Minu jaoks tekitab küsimusi ka keskerakondlaste Georg Pelisaare ja Urmas Lahe otsus eelnõu arutamine katkestada. Kahjuks toetas Riigikogu enamus seda soovi. Ent kuluaaride väiteil rääkisid keskerakondlased oma katkestamissoovist juba päev varem. Kui asi oli tõesti nii, võinuks nad aumehed olla ja säästa Riigikogu viietunnisest arutelust.

Ent tagasi avalduse juurde. Küsisin juba Riigikogu kõnepuldist ning kordan seda taas ja taas: kui palju peab üks režiim kurja tegema, enne kui ta kuritegelikuks tunnistatakse? Eesti rahvas kaotas kommunistliku okupatsiooni tõttu umbes 100 000 inimest. Kui mõrvatute ja hukkunute protsent kanda näiteks tänapäeva Prantsusmaa tingimustesse, tähendaks see 5,5 miljonit inimelu. USAs oleks see number veelgi suurem - 30 miljonit. Demokraatlikus maailmas oleks mõeldamatu, et keegi hakkaks veel vaidlema, kas säärane režiim on kuritegelik või mitte. Või järsku polegi me veel demokraatiani jõudnud?

Iga eestlane teab suurepäraselt neid kuritegusid, mida kommunistlik režiim siin toime on pannud. Need on igaveseks rahva mälus, nagu ka ohvrite nimed. Paraku jäi juuniküüditamise 60. aastapäeva eelõhtul vastu võtmata kommunistlikku režiimi hukka mõistev avaldus.

Ma olen masendunud. Ma olen nördinud.

ENN TARTO,

Riigikogu liige,

kolmel korral N Liidus poliitvangistuses olnud,

Mõõdukad


KIRJAD

Lõpetage laim, Anatoli Bõstrov!

Ostsin koos perega Kasepää valda, Tiheda külasse maja ja hakkasin ausalt tööle. Nüüd on aga mind ja mu peret tabanud alatu laim, mille tagajärjeks on tõsine psühhotrauma. Pole välistatud ka majanduslik tagasilöök ettevõtluses.

Nimelt Kasepää vallavolikogu esimehel Anatoli Bõstrovil varastati Tallinnas isiklik auto. Kuuldavasti Bõstrov teatas asjast politseisse, kuid hakkas autot ja varast otsima ka alternatiivseid võimalusi kasutades. Nii õnnestuski auto üles leida. Pärast seda hakkas Bõstrov aga Kasepää vallas levitama jutte, nagu oleksin varguse korraldanud mina. Kuulujutud jõudsid praktiliselt kogu valla elanikeni. Kõige kurvem on aga see, et laim jõudis ka minu laste kõrvu.

Anatoli Bõstrov töötab autoregistris, mistõttu ta peaks hästi tundma seadusi. Volikogu esimehena tuleks tal aususe ja korrektsusega olla eeskujuks kõikidele valla elanikele. Nii peaks ta teadma, et Eesti Vabariigis kui õigusriigis saab kedagi süüdi mõista ainult kohus, ning seda põhimõtet peaks ta ka tunnistama.

Loodan, et Anatoli Bõstrov lõpetab laimu, vastasel korral peaks sellest järelduse tegema vallavolikogu, sest kas sobib vallavolikogu esimeheks inimene, kes kaaskodanikke alusetult laimab.

VADIM SUTOV ABIKAASAGA


JUHTKIRI

Valdur presidendiks!

Euroopa on ülereguleeritud, sotsialistlik ja igav. Järelikult tuleb meil siin Eestis rohkem Ameerika poole vaatama hakata. McDonaldsid meil juba on, uhkete autodega armastame samuti ringi uhkeldada. Ainus, mis veel puudu, on pompöösne kampaania, millega presidenti valitakse.

Tegelikult on ka see vajakajäämine juba likvideerimisel. Parteikongressid on oma väärikamad esindajad kandidaatideks juba välja valinud ning ajakirjandus lahkab mõnuga nende intiimelu üksikasju. Luubi all on nende käitumine ja kõnnak, arvustamisest ei pääse püksiviigid ega taskurätikud, kingapaelasõlmedest või lahkukammitud seitlitest rääkimata. Isegi targad sotsioloogid analüüsivad usinasti ühe või teise kandidaadi edušansse, joonistavad kavalaid graafikuid ning koostavad pingeridu. Ehkki erinevalt Ameerika omast on Eesti presidendil peamiselt esindusfunktsioon ning otseselt võib ta mõjutada vaid loetud kurikaelte või kõrgemate riigiametnike saatust, on tema tool siiski ihaldusväärne ning sinna pääsemise nimel ei jäta midagi juhuse hooleks ei Päts ega Tomberg, Valdurist rääkimata.

Kogu selle kampaaniatelaviini juures on kõige kummalisem, et sihtgrupp, kellele iga kandidaat plaanib kulutada keskeltläbi 300 000 krooni ringis, koosneb umbes 367 inimesest, kellest enamusel pealegi oma eelistus juba kindlalt paigas. Nii et kogu kampaania käib vaid sadakonna inimese valiku ümber. Rahvas saab paraku valida vaid Valdurit, kuid vihmase ilma tõttu on ka tolle härrasmehe populaarsus märgatavalt langenud. Nii et isegi tema puhul on valik mitte rahva, vaid ilmataadi käes.

Kas siis tõesti eesti rahvas oma riigis enam ise midagi valida ei saa?

19. juuni 2001. a



MAJANDUS

Palamusel arutati sügisest õpilasveo ümberkorraldamist

Eelmisel esmaspäeval arutati Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis Saare Põhikooli sulgemise tõttu tekkinud uut olukorda, mis nõuab õpilaste huvides bussiliikluse ümberkorraldamist.

Palamuse Gümnaasiumi direktori Urmas Paju andmetel tuleb praeguse seisuga endisest Saare Põhikoolist Palamusele õppima üle 30 lapse. Kokku hakkab Saare vallast Palamusele käima ligi 50 õppurit. Juba praegu õpib Palamuse Gümnaasiumis 19 Saare valla last.

Arutelul osalesid Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre, Palamuse valla vallavara juhataja Urmas Astel, Saare vallavolikogu esimees Jüri Koort ja majandusosakonna juhataja Alo Lember. Palamuse Gümnaasiumit esindas peale direktori Urmas Paju veel õppealajuhataja Merike Teppan.


Uuel marsruudil on pudelikaelaks Veia sild

Liia Saatre andis ülevaate praegusest bussiliikluse korraldusest. "Jõudsime järeldusele, et hommikul kell 6.30 ja peale lõunat kell 15 Jõgeva-Palamuse-Voore-Vanassaare-Jõgeva liini tuleks ümber korraldada nii, et saaks hõivatud Koseveski ja Ruskavere piirkonnad. Samuti leidsime, et pärastlõunast väljumisaega tuleks poole tunni võrra hilisemaks nihutada. Pärastlõunasele liinile on vaja ka suurt, kuni 50-kohalist bussi. Liin ise pikeneb 6,7 kilomeetri võrra," rääkis Liia Saatre.

Saare vallavanem Jüri Morozov lisas, et bussiliikluse ümberkorraldamiseks oleks vaja korralikku (asfalt)teed. Pakutav teelõik on ainult kuivadel perioodidel läbitav. Probleemid tekivad vihmaste ilmadega, sest metsavahetee on küllaltki käänuline. Nõrgaks kohaks on Veia sild, mille kandejõuks on kaheksa tonni. Suurte busside täismass on 12-16 tonni. Jüri Morozovi arvates tuleks tee asfalteerida, siis on see aastaringselt läbitav. Üks kilomeeter asfaltteed maksab aga miljoni krooni ringis.

"Ei piisa sellest, kui otsitakse lahendusi ainult kohalikul tasemel, riigipoolseid kaaslahendusi aga ei pakuta. Siis jäävadki lahendused

poolikuks," kommenteeris Saare vallavanem.


Remondiraha lähiajal ei tule

Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik ütles, et teede remondi raha on juba neljandat aastat järjest vähendatud. "Igasugune otsustamine käib liiklustiheduse alusel. Sellel lõigul on aga liiklustihedus väike. Mitte mingisugust tee remonti ja uue silla ehitamist ei ole lähiajal ette näha. Kavas on Veia puusild ära remontida, selle tulemusena aga silla kandejõud ei suurene. Üle kaheksa tonnise kogumassiga busside kasutamine on välistatud. Peaks kasutama väikseid busse või valima teise marsruudi. On võimalik kasutada paralleelseid marsruute, kus ei ole massipiiranguid," lausus Kuno Männik.

Urmas Paju ütles Vooremaale, et mõlemad vallad püüavad oma õpilasliinide väljumisaegu kooskõlastada nii, et õpilased saaksid ühe bussi pealt teise peale ümber istuda.

"Tegemist oli ennetava koosolekuga, et vältida viimase minuti kiirustamisi. Algamas on puhkuste periood. Alles augustis saab nende probleemide juurde tagasi tulla," lausus Urmas Paju.

"Probleemi tõsidusest on räägitud maavanema Margus Oroga. Lähinädalatel arutame seda teemat Saare vallaga uuesti. Selge on see, et ei Jõgeva Teedevalitsus ega Saare vald ole suutelised Veia silla probleemi üksi lahendama. Peab hakkama otsima riigipoolseid lahendusi," kommenteeris Jaan Aiaots.

RAIVO SIHVER


Jõgeva maavalitsuse pressiesindajaks sai Tarvi Uusen

Alates eilsest asus Jõgeva maavalitsuse pressiesindajana tööle Tarvi Uusen, kes varem on töötanud erinevates meediaväljaannetes.

Senine Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja Peep Lillemägi asus tööle Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni pressiesindajaks. Maavanem Margus Oro tegi ettepaneku asuda uue pressiesindajana tööle tartlasele Tarvi Uusenile, kes sellega nõustus. Nii Margus Oro kui ka Tarvi Uusen on õppinud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.

Maavalitsuse uus pressiesindaja on varem töötanud Eesti Akadeemilise Spordiliidu peasekretärina, ajalehtedes Liivimaa Kroonika ja Postimees ning internetiportaalis Sportnet. "Pressiesindaja tööks Jõgevamaal on nagu teisteski maakondades maavanema ning maavalitsuse ametnikelt laekuva info vahendamine meediale. Igal maakonnal on oma spetsiifika ja eripära, mis tuleb tabada. Jõgevamaa üheks eripäraks on kindlasti Peipsi järv ning Eestimaa keskel asuv Põltsamaa linn ja ümbrus," ütles Tarvi Uusen.

"Mul on ka isiklikud sidemed Jõgevamaaga, sest isapoolne vanaisa elas Pala vallas Nõval," lisas ta.

JAAN LUKAS


Uues ametis

Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna uueks juhatajaks on Heiki Sildnik (36), kes on samas osakonnas töötanud üle viie aasta humanitaarainete nõunikuna, viimasel aastal lisaks sellele ka juhataja asetäitjana.

Heiki Sildnik lõpetas 1991. aastal Tartu Ülikooli filoloogia erialal ning töötas seejärel Jõgeva II Keskkoolis (praegune Jõgeva Ühisgümnaasium) inglise ja vene keele õpetajana.

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohal vahetab ta välja Kadri Petersoni, kes siirdus tööle Tartusse, haridusministeeriumi uude struktuuri.

TARVI UUSEN,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


Rukki poolt ja tuulekaera vastu

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi pargis oli möödunud reedel koos Eesti teraviljafoorum. Foorumi kutsusid kokku Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Jõgeva Sordiaretuse Instituut

ja Eesti Rukki Selts. Deviisiks oli "Edu eesti rukkile - kadu tuulekaerale!".

Kokku tuldi selleks, et sordiaretajad, seemnekasvatajad, tarbevilja tootjad, jahujahvatajad ja leivaküpsetajad võiksid kõnelda muredest, mis kõiki pooli ühel või teisel moel puudutavad. Foorumi esimene pool oli pühendatud rukkikasvatusega seotud probleemidele.

"Oma leivavili on osa rahva eneseväärikusest. Paraku kasvatatakse rukist tänavu Eestis vaid 13 000 hektaril, mis on üle aegade väikseim rukki külvipind. Sellelt kogutav saak rahuldab umbes kolmandiku leivavilja koguvajadusest," ütles Riigikogu maaelu komisjoni esimees Ants Käärma. Asjaoludena, mis põllumehe rukkikasvatusest eemale peletavad, tõi Eesti Rukki Seltsi asepresident talunik Mati Nurm välja teraviljatootmise põhivahendi - maa - koondumise kinnisvaraärimeeste kätte ning ebaõiglase rukkihinna.


"Peaaktsionär"

"Põllumees võib teha kõik endast oleneva, et saada kvaliteetne saak, aga kui Kõigevägevam, see põllumajandusettevõtte nö peaaktsionär, laseb paar nädalat enne koristust vihma sadada, kukub rukkiterade langemisarv sellisele tasemele, et toiduviljana seda müüa ei õnnestu. Nii et olgu talunik nii aateline kui tahes, olude sunnil peab ta kasvatama loomasöödaks sobivat otra," ütles Nurm, kes ka ise tänavu oma talus rukist enam ei kasvata.

ASi Leibur juhatuse esimees Ants Promann väitis, et rukkikasvatuse allakäiku on soodustanud ka see, et rukkileiva tarbimine on kümne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt vähenenud. Esiteks on elanike arv Eestimaal üldse vähenenud (muuhulgas on siit lahkunud võõrriigi sõjavägi, kes üsna ohtralt leiba pruukis), teiseks ei söödeta loomi enam leivaga, nagu nõukogude ajal, ning kolmandaks on kapitalismi kaasa toodud kaubaküllus muutnud inimeste toitumisharjumusi.

Viimasel ajal olevat aga tõestatud, et rukkijahutoodetel on vähivastane toime. Ning analoogselt koolipiimakampaaniaga on ette valmistamisel leivaprojekt.


"Suu ja sõrataud"

Foorumi teine pool oli pühendatud tuulekaerale. Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on tuulekaera, selle taimekasvatuse suu- ja sõrataudi võidukäik põllumajandus ja maareformi vili: maa omandiküsimustes on palju segast ja põllupidamisega on hakanud tegelema paljud nö hädapõllumehed, kes sellega tegelikult hakkama ei saa. Ülemöödunud aastal oli 76% teraviljapõldudest tuulekaeraga umbrohtunud.

Mitu kõnelejat pidas vajalikuks riikliku tuulekaeravastase kampaania käivitamist. "See tuulekaerateemaline trükis, mille Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekaitse sektori juhataja Sulev Uusna põllumajandusministeeriumi tellimusel koostas ja mida siin tänagi jagati, peaks jõudma iga eestimaalase postkasti ning seebiooperi vahele tuleks teleris näidata reklaamiklippi, kus tuulekaerast astuks välja ühelt ammuselt plakatilt tuttav budjonnovkas mees ja küsiks: "Mida oled sina teinud tuulekaera leviku tõkestamiseks?"," ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Lõunapauski oli teraviljafoorumil rukkikeskne: kuna suppi rukkist ei keeda, söödi hernesuppi, ent kõrvale degusteeriti erinevaid leivasorte ning joodi kalja ja Eesti Rukki Seltsi presidendi Vahur Kuke initsiatiivil pruulitud rukkiõlut. Ameerikas olevat rukkiõlu üsna levinud, äkki läheb see Eestiski moodi - siis oleks leivaks sobimatul rukkil üks kasutusala juures.

RIINA MÄGI



NOORTELISA

Sex: Tüüpilised vead

Ei hakka siin veel kirjutama tüüpilistest juba voodisse jõudnud vigadest, vaid ikka rohkem nendest, mida teevad nii mehe- ja naisehakatised kui ka päris suured maskuliinid ja femaalid üksteisele lähenemise protsessis.

Need apsud on kordunud tegelikult sajandist sajandisse, ajast aega ja muidugi ei õpi inimkond neist vigadest kunagi. Kuid kuna on ette võetud juba see tänamatu maailmaparandajatöö, siis eks tule teha ja kirjutada asju, mis niikuinii kohe silmast sisse ja ninast välja lähevad.

Esimene viga, mida teevad peaaegu KÕIK, on see, et unustatakse, et naised ja mehed on siiski erinevad loomad. Hoolimata sellest, et neil on ülisarnane DNA, on siiski vahed ajuehituses ja psüühikas nii suured, et tekitavad alalõpmata arusaamatusi. Mees mõtleb, et kui temal endal on isu pista oma väljaulatuv osa kuskile sooja kohta, et siis on täpselt sama soov ka naisel, ning unustab seejuures asjaolu, et vastaspoolel vastav osa üldse puudub. Naine arvab, et kui mees ütleb: "Ma armastan sind," siis on see sama, mis abieluettepanek. Jne, jne.

Naissoo tehtav peamine viga on see, et nad unustavad, et meest ei saa sõnast tõmmata. Oma suust välja aetaval tekstil on meessoo jaoks hoopis väiksem tähendus, kui nendele teistele. Seepärast tüdrukud ei tohikski kunagi uskuda poiste juttu. Jälgige nende tegusid. Mehi saab tõmmata teadagi kust (seda asja tähistavad sõnad algavad tähtedega f, m, p, r, s, t) ja nn õrnem sugupool peaks seda relva kasutama hoopis hoolikamalt, kui nad seda seni on teinud. Ja kordus: mehi ei maksa kuulata. Sest just femaale saab sõnaga sikutada ja seda oskavad nii mõnedki "tugevamad" ning kahjuks kasutatakse seda asjaolu kurjasti ära.

Teine suur viga on see, et unustatakse "vastase" prioriteedid. Meessugu tahab üldiselt ennast teostada. Kogu maailma näeb ta sellest vaatepunktist ja kõik, mis võimalik, on talle riistad selle jaoks. Ka teised inimesed, ka naissugu. Kui see kõik vussi läheb, on mees omadega läbi. Enamikule mittemeestele on aga kõige tähtsam soetada järglased ja punuda neile turvaline pesa. Kogu eneseteostus, vastassugu, tunded jm on selle eluülesande teostamiseks.

Ka siin on sugudel sageli huvide konflikt. Kui femaal alustab suhet, siis ta alustab kas või alateadvuses plaani, mis viib lõpuks kuni õnneliku vanaemastaatuseni. Maskuliinil on aga ainult mingi üks siht silme ees, mida ta pidevalt jälgib, kõik teised sillutavad talle teed.

Seepärast soovitus naistele: ärge alahinnake mehe kutsumust ja elusihti ning aidake igal juhul kaasa. Kuid ärge uskuge ega usaldage, isegi ärge kontrollige. Meestel soovitaks näha juba varakult kõigis "ripatsita" olendeis tulevasi emasid ja siis on kõik kohe palju selgem. Ja ärge unustage, et teie kullakallis jublakas pole nüüd see maailma kõige tähtsam.

Lõpuks veel mõned lühisoovitused noortele…

…naistele: ärge tehke mingit tegemist alkohoolikute, jõhkardite ja ülbikutega. Need ei muutu kunagi. Õpetage oma peikat julgesti ja karmilt.

…poistele: ärge vaadake naissoost isikut kui lihatükki, vaid kui endasarnast. Kasutage sõnu rohkem, kui suudate.

MARGUS KIIS


REPORTAAŽ

Toimus Agri väljanäitus

Juunikuu teisel nädalavahetusel toimus Türil üle-eestimaaline põllumajandusalane näitus Agri.

Türi on sellise näituse jaoks igatpidi huvitav paik, sest ka mujal linnas võib näha midagi sellist, mida igal pool ei kohta. Näiteks nõukogudeaegset ausammast, millel uhkeldab automaadiga sõjamees, või auruvedur ehk susla, mis küll ei sõitnud, vaid seisis niisama. Arvan, et mujal ei näe te suslasid või nõukogude ausambaid. Esimesed on muundunud aja jooksul vanarauaks, teised suures isamaalisuse tuhinas maha lammutatud.

Niisiis oli lisaks tavaekspositsioonile lisandunud veel näitus. Sissepääsuõiguse sai lunastada 25 raha eest, mis on üsna odav võrreldes mõne teise näituse või messiga. Kohe sissepääsu juures oli üles löödud mitmesuguseid müügiplatse ja putkasid. Müüdi igasugust träni. Prille, saapaid, riideid, raamatuid, elukaid kodus pidamiseks, mitmesuguseid õnnekive, mille vastava tähtkuju järgi tohtis endale raha eest kaela riputada, loteriipileteid ja igasugust muud sodi. Enamvähem nagu turulgi. Üks vene mees, kes tegi loteriid, mille iga loos võitis, andis piletite eest võitudeks enamvähem samas vääringus või veelgi väärtusetumaid vidinaid kui müüdav lotopilet. Pileti sai kümne raha eest ning võitudeks enamasti väikesed kaelaketid, ristid ja muu selline.

Ärikate summast läbi murdnu leidis aga eest hulga huvitavamaid asju. Suurtes kogustes kõikvõimalikku põllumajandustehnikat. Alates murupügamisriistadest ja lõpetades atradega. Sinna vahele veel traktoreid, haagiseid, tarvilikke asju laudatöödeks jne. Masinaid oli tõesti igas suuruses. Ühe eriti suure traktori kõrval seisev firmaesindaja, kelle firma masina Eestimaale tõi, seletas, et masin olla küll igati suur ja võimas, ainult keegi ei osta selliseid. Et esiteks pole kellelgi nii palju raha ja teiseks ei olevat nii suure masinaga ka midagi peale hakata. Liiga suur meie virelevate põllumeeste põllulapikeste tarvis.

Masinate vahel luusis ringi telemees Kalle Mihkels ja ühes teiste teletöötajatega filmis igasuguseid masinaid ja tüütas inimesi küsimustega. Masinapargi kõrval ühel platsil jalutasid ringi hobused. Kel piisavalt julgust ja tahtmist raha raisata, sai hobuse seljas paar ringi loksuda. Et lasta tüdinud olemisega hobuse selga järgmine ratsutamishuviline.

Muu hulgas oli näitusel võimalus ka keha kinnitada, mis oli traditsiooniliselt kallis lõbu. Šašlõkiportsu eest tuli loovutada 35-40 raha, muud kiirsööki, burgereid ja friikartuleid, sai suht normaalse hinna eest kätte. Burger maksis kuskil 12 krooni.

Seevastu joogipoolise tavahinnale oli lisatud üle mõistuse palju kroone. Nii maksis vist kõige odavam õlu "Presidendi pilsner" tavalise 6,5 krooni asemel 12. Veel müüdi ühes putkas viieka eest jäätist, mis ei käitunud niivõrd jäätisena kui külma piimasupina. Oli teine vedel ja tilkus maha.

Rahvast polnud üritusel just palju, aga ka mitte vähe. Nii keskmiselt. Rohkem vaatamas, uudistamas ja jahtimas kesist lõbustust kui tormamas ostujanulisena ringi.

Põllumajandusega tegelejale kindlasti huvipakkuv üritus, mis paneb samas ka kiruma tühjust täis rahakotti või siis masinate kallidust. Lihtsalt uudishimulik, kes tuli Agrile imetlema kirkas värvis ja metalliläikes põllutehnikat, mida ta ise iial ei pea kasutama, sai kindlasti elamusterohke päeva.

VALE-DMITRI


Õpilaste seas valitseb ühtsus

Proovisime selgusele jõuda, millised arvamused valitsevad Jõgeva kooliõpilaste seas. Küsisime õppureilt ühe lihtsa küsimuse.

Järgnevalt on teie ees vastused küsimusele: "Kas kool on läbi?"

Kristjan: "Ei."

Taavi: "Mkm, ei ole veel."

Margus: "Ei, veel ei ole."

Tiit: (raputab pead).

Timo: "Kurat, selliseid asju küsite! Ise ei tea või? Ei ole!!"

Nii arvasid õpilased juuni esimesel nädalal. Nüüdseks on nad kindlasti oma pisut ennatlikke arvamusi korrigeerinud.

HEAD VAHEAEGA!

VALE-DMITRI


Uudiskaubad poelettidel

Aegajalt üllatatakse meid veidranimeliste uudiskaupadega, millest esmakordselt kuuldes ei oska nagu seisukohtagi võtta. Seepärast otsustasime läbi uurida kohalikud poed ning siinkohal tutvustame teile leitud uudiskaupu.

Sillaotsa kaupluses müüakse väga edukalt SANSASTE leiba. Seda uut leivasorti mujalt ei leia. Veel võite samast poest leida TEE; KOHVI. On see nüüd tee või kohv või segu mõlemast, mõtelge ise. Silti lugedes küll eriti aru ei saa.

Kaubahallis võite kalli raha eest omandada ÕHUVÄRSKENDAJA AUTO. See luksuslik limusiin toodab sõites tohututes kogustes värsket õhku. Sealtsamast võite saada ka EL. PIRN 40W KÜÜNLA, mille neljakümnevatine leek ei vaja ühendust voolupistikuga. Pane aga pirn sisse ja küünal põleb.

Keskuse kaupluses võib vilunud ning pikaajalise praktikaga istuja hankida endale suures koguses PROFITOOLE. Mugavus garanteeritud.

Toidupoest, aadressil Suur 34, saab osta FRIKARTULEID, erilisi lühikeseks lõigatud friikartuleid. Samas müüakse ka KRAABINUUDLEID ja KRAABIPULKI. Need on tooted, mis on pakendatud nii tugevasse ümbrisesse, et need tuleb karbist välja kraapida.

Uudistooteid uudistas

VALE-DMITRI


Delma sai kaubahallis peksa

Mõni aeg tagasi külastas Jõgeva kaubahalli tuntud margariini Delma maskott.

Olgugi, et tegemist oli vaid maskotiga, julges too ringi liikuda ainult turvatöötaja saatel. Põhjuseks olid noores eas protestijad, kes üritasid Delmat füüsiliselt mõjutada. Kui turvaja noori keelama hakkas, mindi margariini võrdkujule suisa käsipidi kallale. Kahjuks pole teada, mille vastu valdavalt esimeses elukümnendis inimesed protestisid ning mida nad püüdsid Delma "karistamisega" saavutada.

VALE-DMITRI


KÕMU

Dobermann ja Mihhailov eelistavad privaatsust. Juba ammu pole kuulutustel näha olnud kuulsa tandemi nimesid.

***

Hr Roman Babtšenko on Jõgeva Elamu uus pealik.

***

Kultuurikeskuse juhatajat Airi Rütterit nähti Jõgeva kesklinnas. Rütter eemaldus kultuurikeskusest.



SPORT

Põltsamaal sõideti Jaanikarti

Möödunud laupäeval kostis Põltsamaa lähedal Kuningamäe kardirajal taas tugevat mootorimüra. Võistlusel Jaanikart 2001 osales 68 tehnikasportlast. Võistlemas oli kardisõitjaid alates kuueaastastest poistest kuni täismeheikka jõudnud spordimeesteni.

Seitsmeteistkümnendat korda toimunud võistlust Jaanikart korraldas ka seekord Saduküla kardispordiklubi. Vennalike lõunanaabrite lätlaste ja lahetaguste hõimuvellede soomlaste osavõtt andis võistlustele rahvusvahelist kaalu. Kiiruse ja osavuseproovis võistlesid kartautod masinaklassidest Micro, Yamaha, Raket, IC Junior ja ICA. Eraldi arvestuses kihutasid veteranid, kellest olid võistlustules ka mitmekordne NSVL meister Toomas Kallasmaa ja Jõgeva mees Aarne Rehi. Kardirajal kommenteeris võistlusi kultuuritegelane Rein Viru. Peakohtunikuks oli Peeter Böckler, kes ütles: "Võistlused on kulgenud normaalse pingega. Samas tuli ka mõned protestid lahendada. Meeldiv on aga tõdeda kartautode tehnilise seisukorra paranemist."

"Esimene Jaanikart sai teoks seitseteist aastat tagasi Saduküla tänavatel. Seekordsel Jaanikardil, mis ühtlasi oli Eesti meistrivõistluste III etapiks, osales 68 võistlejat, mis on rekordarv taasiseseisvunud Eestis peetud võistlustel. Võimalik, et rahva elujärg on mõneti paremaks läinud, sest tehnikaspordiga tegelemine nõuab raha. On põhjust uskuda, et isad investeerivad rohkem oma poegade spordihuvisse. Muide mulle on alatiseks meelde jäänud ühe isa sõnad, kes ütles, et pärast kardispordiga tegelema hakkamist on tema pojal koolis pahandused lõppenud," ütles võistluste peakorraldaja, Saduküla kardispordiklubi esimees Peeter Kallasmaa. Jaanikardi läbiviimisel olid abiks ka tema abikaasa Tähte, kes nagu ikka valmistas võistlejatele tammepärjad, ning tütar Katrin. Vanaisa "assisteeris" pidevalt ka neljaaastane pojapoeg Kaspar, kes juba praegu on moraalselt valmis kardisõiduks. Seadused võimaldavad tal kardispordiga alustada aga kuueaastaselt.

Jaanikart 2001 erinevate masinaklasside võidukamateks sportlasteks osutusid:

Micro

1. Oskar Pedosk

2. Kert Vellamaa

3. Remo Põldver

Yamaha

1. Aleksejs Kosujevshis

2. Harald Slegelmihls

3. Avo Meier

Raket

1. Ingvar Sinilaid

2. Alex Kiviorg

3. Ranno Kallas

IC Junior

1. Innar Vilba

2. Madis Laiv

3. Henry Kiviorg

ICA

1. Philip Klaar

2. Martti Pietilä

3. Henry Klaar

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Lätis, Aluksnes toimus pühapäeval 167 km pikkune jalgratturite grupisõit Keggivelo, mille raames jagati ka Eesti ja Läti meistrimedalid kuni 23-aastastele meestele. Võitis läti profirattur Arvis Piziks. Eesti parimana oli Tarmo Raudsepp kuues, tulles ühtlasi ka Eesti meistriks. Tarmo on terve käesoleva aasta harjutanud ja võistelnud tugevas Prantsuse amatöörklubis Nantes 44.

PRIIT RAUDSEPP

***

Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelistel võistlustel võrdlesid kollektiivid võimeid võrk-, jalg-, korv- ja rahvastepallis, males, kabes, suusatamises, uisutamises ning kergejõustikus.

IV-V klassidest olid tublimad Põltsamaa ÜG IV c (klassijuhataja Külli Kalvist), Lustivere PK IV ja ÜG V a klass; VI-VII klassidest Adavere PK VII (klassijuhataja Nele Kaev, kehalise kasvatuse õpetaja Anar Treiman), ÜG VI c ja Lustivere PK VI klass. VIII-IX klassidest võitis ülekaalukalt ÜG IX d (klassijuhataja Külli Solvak, kehalise kasvatuse õpetaja Aimi Anniste), järgnesid Adavere PK IX ja ÜG VIII b klass. X-XII klasside osavõtt võistlustest oli tagasihoidlik. Konkurentsitult võitis ÜG X a (klassijuhataja Marika Nugis, kehalise kasvatuse õpetaja Andre Aljo) X b ja XI a klassi ees.

***

Kuningamäe jalgrattakrossil võistlesid lapsed alates kuuendast eluaastast. Tüdrukutest olid sitkemad krossisõitjad Riin Emajõe, Sirli Saar, Heili Rosin, Kai-Liis Kivi, Kristiina Haan, Gerda Brok ja Liisi Udumäe, poistest HansKristjan Aljaste, Mart Kohv, Marten Kits,

Ranner Kaus, Karel Limberg, Joosep Mölder, Egert Rääbis, Janek Arme, Tiit Pikk ja Timmu Õunap. Naistest jäi võitmatuks Tiina Saar, meestest olid kolm kiireimat Marko Saar, Marku Merila ja Andres Tombak. Võistluste initsiaatoriks oli Kuno Ämarik.

***

Adavere võrkpalliturniiril võitsid teist aastat järjest esikoha IdaVirumaa Avinurme nais- ja Järvamaa Imavere meeskond. Tähelepanuväärne on, et võitjas naiskonnas mängis viis tudengit, kes tegid esimesed pallilöögid Avinurmes. Naistest järgnesid Paide Spordikool ja Adavere, meestest Adavere, Avinurme ja WWillem Jõgevalt.

***

Põltsamaa piirkonna jalgpallimeistrivõistluste esimene ring lõppes Põltsamaa valla Tervise täiseduga. Põltsamaa Spordikool alistati 7:6, Imavere 5:2, Puurmani 5:3 ja kahe vähemmängijaga võistelnud Põltsamaa Kraabits 11:1. Teine koht kuulub Kraabitsale, kolmas spordikoolile, neljas Puurmanile ning viies Imaverele (võitis 1998. aastal). Teise ringi mängud peetakse juulis-augustis.

***

Pajusi bridžiturniirilt nelikutele viisid esikoha Suure-Jaani sealsed bridžisõbrad, keda neljanda käena toetas maakonna üks tugevamaid mängumehi Peeter Jaani Põltsamaalt. Teise kohaga pidid leppima maakonna meisterneliku mängijad (isa Arnold ja poeg Janno Kivik, Hillar Sibul, Kalle Ojassalu). Kolmanda koha mängisid välja Otto Suits-Mart Jäger ja Toivo Vähi-Ülis Riisalu.

***

Põltsamaa Spordikooli 1985. a ja hiljem sündinud poiste jalgpallimeeskond sai õiguse mängida teise liiga finaalturniiril võitudega Lõuna-Eesti alagrupis Võru, Valga ja Järvamaa noorjalgpallurite üle. Kõige rohkem palle vastaste väravasse sokutasid Indrek Valejev, Tauno Anvelt ja Magnus Martinson. Põltsamaa pallurite väravat kaitses kindlalt Sander Somelar. Palliplatsil paistsid silma veel Elmo Krumm, Mikk Järviste ja Tauri Pärna.

***

Kahekordse kiirmale maailmameistri Tõnu Õimu 60. juubelisünnipäeval möödunud laupäeval peeti Põltsamaa kultuurikeskuses kolm maleturniiri. Poiste turniiril olid kolm oskajamat maletajat Marten Laur, Anto Leivategija ning Alo Salu Põltsamaalt. Tugevamate maletajate grupis (ELO üle 2000) võtsid kaksikvõidu pärnakad. Esimene oli Aimar Sopp, teine Kalju Värk. Kolmanda kohaga pidi leppima pealinna selle aasta meister Oleg Tarakanov, kes kaotas Põltsamaa esimaletajale Paul Evardile. ELOga alla 2000 võitis esikoha Võhma linna peaarst ja linnavolikogu esimees Ants Pihlak pealinlase Vello Kiiveri ja Paul Evardi ees. Paul Evard mängis ainsana kõigi nelja maletajaga, kelle ELO küündis üle 2000 punkti.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Suvekuu nutused ilmad

"Ega suvi, nagu taligi, taeva jää. Üksikute suveilmingutega soojad päevad lõppesid 10. mai paiku, siis pööras loodus, piltlikult öeldes, ilmakalendri pahupidi. Mai ja juuniga on tekkinud tavalisest suurem sooja defitsiit ja niiskuse ülejääk," nentis Jõgeva ilmajaama juhataja Toomas Puss ning soovitas jaanitulele minnes vihmavarju kaasa võtta. Ilmatarga arvates läheb jaanipäevast alates kuivaks ja palavaks.

"Mai ja juuni on tavaliselt suvemõnude nautimise ning heade emotsioonide ja aistingute saamise parim aeg. Tänavuse suve algus kisub aga nukraks. Mihklipäevaaegse tunde tekitasid 9. ja 12. juuni tugev sadu ning küllaltki jäine tuul. Päevaga tuli 15 mm sademeid, see on nädala norm, Jõgeval täheldati rahet. Maikuus olid Jõgeval üle poole päevadest vihmased, sadas 56,2 mm. Juuni esimesel poolel langes maapinnale 53 millimeetrit sademeid.

Tänavune kevad ja varasuve algus sarnaneb suurel määral 1974. aastaga," sirvis Toomas Puss koos Jõgeva harrastusilmavaatleja Jüri Kuusverega vaatlustabeleid. "See on üle mitme aasta täiesti erandlik värk: Pedja äärest, kus ma loodus ja ilmavaatlusi teen, on linnud kuhugi kadunud. Haudusid pojad välja ja kadusid. Isegi talvel loendasin siin rohkem linde. Paar nädalat tagasi lendasid kuldnokad koos poegadega kuhugi, harakal on muidu neli-viis, nüüd vaid kaks poega. Seegi võib tähendada mingit suvist külmalainet," arvas loodushuviline Jüri Kuusvere.

Selle kevade suuremaid külmi täheldas ta mai viimasel ja juuni esimesel päeval, kui temperatuur langes rohu pinnal 9,6 külmakraadini. Meedias nädala jooksul edastatud külmahoiatusi ei võetud enam kuigi tõsiselt ning külmaõrnade kultuuride katmisest, mis senini oli osutunud asjatuks, loobuti. Külm laastas maasikaõisi ja võttis ära tärganud varajase kartuli lehed. Marjapõõsastel olid selleks ajaks juba suured lehed, nii et marja-aastale see külmalaine erilist kahju ei teinud. Küllap ajab kartulgi uued pealsed

välja ning maasikal on puhkenud uued õied. Kui jaanipäevakülm ka neid ära ei võta, siis saaki saab, kuigi tavalisest veidi hiljem.


Suvemõnud pärast jaanipäeva

Kui tavaliselt saab suviselt mõnus soojus pööripäeva paiku otsa, siis mõnede ilmavaatlejate arvates need tänavu pärast jaanipäeva alles algavad. "Suve hilinemist on varemgi olnud. Näiteks 1974. aastal, mis oli erakordselt sajune ja vilu. Suve tipp ja 25 kraadi sooja saabus siis jaanipäeva järgsel nädalal. Kauaaegsete ilmavaatluste andmetele tuginedes võib tänavune ilmakaar kalduda 1997. aastaga analoogiliseks. Ka tollal oli mai lõpus ja juuni alul pikalt külm ja sajune. Juuli teises ja augusti viimases dekaadis ei tulnud tilkagi vihma," võrdles Puss.

Päikesekummardajatele soovitab ta võtta puhkus juulis ja augustis. Et tänavu satub kuu loomise faasi suvisel pööripäeval, siis on ilma muutus (külmemaks ja sajusemaks enam suurt minna ei saa) võimsam.


Jaagup ootab külma kivi viskamisega

Jahedal ja sajusel kevadel on ka mõned eelised: õiteilu püsib kauem ja veel jaanipäevalgi õitsevad sirelid. Kasvas ilus rohi ning Jaan ei kiirusta raudnaela heinakõrde lööma. "Pärast jaaniöö mõnusid peab end korralikult välja puhkama. Siis algab põllumehel

Tammsaare vaimus rügamine. Viimane aeg on võtta vikat kätte, et lisaks silole saada ka kuiva heina," soovitas ilmajaama juhataja.

Saab nautida ranna ja suplusmõnusid. Jaagupipäeval, 10. juulil, külma kivi veel vette ei visata.

ARDI KIVIMETS


Maarahvas, aidake ära hoida ebaseaduslik tegevus!

Viimase aasta jooksul on sagenenud põldudel, karjamaadel ja metsades paiknevate arheoloogiamälestiste rüüstamine.

Sellega tegelevad inimesed, kes on hankinud endale metallidetektori ja otsivad selle abil isikliku kasu saamise eesmärgil maa sees olevaid vanu metallesemeid - ehteid, münte jms. Nii lõhutakse muistseid kalmeid ja ohvripaiku ning tekitatakse Eesti teadusele ja kultuurile korvamatut kahju.

Varanduseotsijad käivad ka mööda vanu külakohti ja taluasemeid, lõhuvad laiali kiviaedu ning majavaremeid. Seaduse järgi kuulub kõik maa seest leitu, millel pole enam omanikku teada, riigile. Seega on igasugune varanduse otsimine ja selle omastamine ebaseaduslik.

Muinsuskaitseinspektsioon pöördub omavalitsusorganite ja kogu maaelanikkonna poole palvega mitte lubada isikuid, kellel puudub Muinsuskaitseinspektsiooni vastav luba, tegeleda eravalduses olevatel, valla- või riigimaadel ebaseadusliku tegevusega. Seaduse kohaselt tohib muinsuskaitseobjektidel teha vaid teaduslikke uuringud, milleks annab arheoloogidele igal aastal kirjaliku loa välja Muinsuskaitseinspektsioon. Selliseid lubasid omab kogu riigis vaid tosinkond teadlast.

Palume võõraste inimeste kahtlasest tegevusest põldudel, karjamaadel ja taluasemetel koheselt teatada vallavalitsusse ja politseile, jätta meelde isikute kirjeldus ning autonumbrid.

Mõnikord tutvustavad varanduseotsijad end isegi muuseumitöötajatena. Petturite paljastamiseks tuleb küsida dokumente ja Muinsuskaitseinspektsiooni kirjalikku luba. Mistahes andmetest muististe otsimisest või arheoloogilistest leidudest palume informeerida maakonna muinsuskaitseinspektorit või Tallinn 10111, Uus tn 18, tel 6 403 050, faks 6 403 060, e-post info@muinas.ee.

Muinsuskaitseinspektsioon


POLITSEIKROONIKA

Pererahvas ei kuulnud varast

Ööl vastu esmaspäeva käidi vargil Põltsamaa valla Võhmanõmme küla ühes talus. Varas oli majja sisenenud läbi talveaia akna, mis tal õnnestus lahti saada. Ära viidi avaldaja andmeil kassettmagnetofon, videomagnetofon ja fotoaparaat ning rahakotist võeti ära 1000 krooni. Pererahvas oli küll öösel kodus, vargil käimist

aga kuulma ei juhtunud. Kannatanu arvab kahju saanud olevat üle 9000 krooni.


Ülevaade viie kuu kuritegevusest

Tänavu sooritati viie kuuga maakonnas 448 kuritegu ehk 41 kuritegu rohkem, kui neid oli möödunud aasta samal ajavahemikul. Kasv on 10,1%. Kasv oli Jõgeva linnas (22 kuritegu rohkem), Jõgeva vallas (17), Tabivere (14) ja Põltsamaa vallas (16), samuti Pajusi (5), Saare (7) ja Torma (9) vallas. Vähem oli kuritegusid Põltsamaal (21) ja Mustvees (2) ning Palamuse (4), Puurmani (14), Kasepää (7) ja Pala (1) vallas.

Kuritegevuse kasvu on põhiliselt kaasa toonud salajaste varguste enam esinemine. Vargusi pandi toime 26 võrra rohkem, mis kasvus moodustavad 9,4%. Salajaste varguste hulgas on omakorda mullusest rohkem olnud liinivargusi, 21 juhtumit mulluse 20 vastu. Metallivargusi oli üldse 71 ja need moodustavad salajastest vargustest 23,5%. Seni pole õnneks ol nud tahtlikke tapmisi, avalikke vargusi oli 11, röövimisi üks (mullu neli) ning kahel juhul tekitati tahtlikult üliraske kehavigastus ja kahel korral raske kehavigastus.

Viimased kuriteod on olnud viimasel ajal stabiilse esinemissagedusega. Tänavu avastati ka 85 möödunud aastal toime pandud kuritegu. Kuritegude arv, milles on jõutud tänavu esitada süüdistus, moodustab registreeritud kuritegude arvust 48%.


Liiklusõnnetuses hukkus inimene

Pühapäeva varahommikul kell 4.50 juhtus traagiline liiklusõnnetus Tallinna-Tartu maantee 131,2 kilomeetril Annikvere küla kohal. Tallinna elaniku Jaagu (1957) juhitud sõiduauto Audi A6 paiskus teelt välja vasakule ja vastu puud. Auto purunes löögist mitmeks tükiks ja õnnetuses hukkus juht. Õnnetuse asjaolud ja põhjus on selgitamisel. Autos teisi inimesi ei olnud, küll aga koer. Loomgi oli raskelt kannatada saanud ja algul peeti teda surnuks. Kui aga ilmnes, et loomakesel on eluvaim sees, hakati otsima loomaarsti. Neljajalgse elu ei suudetud aga päästa ja ta suri Jõgeva vetravilas.


Varastati veepump kastmisvoolikuga

Eelmise nädala teisipäeva ja reede vahel murti Mustvees sisse ukseluku lõhkumisega Jõe tänava ühe maja puukuuri. Kuurist viidi ära aiakäru, veepump Malõš ja selle 40 m pikkune kastmisvoolik. Kannatanu kahju on ligemale 1700 krooni.


Kahes liiklusõnnetuses said inimesed viga

Reedel ja laupäeval oli veel kaks liiklusõnnetust, kus kummaski inimene vigastada sai. Reedel kella 11.30 ajal juhtus õnnetus Põltsamaa-Jõgeva teel esimesel kilomeetril, kus tallinlase Leonidi (1966) juhitud sõiduauto Mercedes-Benz 190D sõitis otsa paremal sõidureas liikunud jalgratturile Veikole (1973) Põltsamaalt. Jalgrattur toimetati Jõgeva haiglasse. Kumbki õnnetuses osaleja oli kaine ja autojuhil ka nõutud juhiluba.

Laupäeval kihutas aga ennast Puurmani-Tabivere teel ülemäärasest kiirusest kraavi alkoholijoobes Aadu, kes juhtis sõiduautot AZLK 2141. Auto rullus üle katuse. Juht sai viga, aga saadeti pärast arstiabi koju paranema.

Reede õhtul mõni minut enne kella seitset jooksis Jõgeva vallas Rohe külas Vaimastvere-Laiuse teel kaubikule Ford Transit ette lehm. Auto esiots sai tehnilisi vigastusi.


Ehitatavas majas käidi vargil

Ajavahemikus neljapäeva õhtul kella üheksast reede lõunani on Palamuse vallas Änkülas murtud sisse ehitusjärgus olevasse majja. Majja pääses varas teise korruse rõduukse kile eemaldamisega. Avaldaja leidis ära varastatud olevat mitmesuguseid elektrilisi tööriistu ja ehitustarbeid. Vargusega tekitatud kahju küünib ligemale 37 000 kroonini.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma, on äikest. Puhub ida- ja kagutuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +17°C ... +23°C.

Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma ja olla äikest. Puhub kirde- ja põhjatuul 6-10 m/s. Õhutemperatuur öösel +9°C ... +14°C, päeval +14°C ... +22°C.



Vooremaa

Teisipäev, 19. juuni 2001. a.

Paaripanijate ring laieneb

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Kommunismi hukkamõistmisega on segased lood

MARGUS KIIS


See on masendav ja nördimapanev

ENN TARTO,

Riigikogu liige,

kolmel korral N Liidus poliitvangistuses olnud,

Mõõdukad


KIRJAD

Lõpetage laim, Anatoli Bõstrov!

VADIM SUTOV ABIKAASAGA


JUHTKIRI

Valdur presidendiks!

19. juuni 2001. a



MAJANDUS

Palamusel arutati sügisest õpilasveo ümberkorraldamist

RAIVO SIHVER


Jõgeva maavalitsuse pressiesindajaks sai Tarvi Uusen

JAAN LUKAS


Uues ametis

TARVI UUSEN,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


Rukki poolt ja tuulekaera vastu

RIINA MÄGI



NOORTELISA

Sex: Tüüpilised vead

MARGUS KIIS


REPORTAAŽ

Toimus Agri väljanäitus

VALE-DMITRI


Õpilaste seas valitseb ühtsus

VALE-DMITRI


Uudiskaubad poelettidel

Uudistooteid uudistas

VALE-DMITRI


Delma sai kaubahallis peksa

VALE-DMITRI


KÕMU



SPORT

Põltsamaal sõideti Jaanikarti

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

PRIIT RAUDSEPP

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Suvekuu nutused ilmad

ARDI KIVIMETS


Maarahvas, aidake ära hoida ebaseaduslik tegevus!

Muinsuskaitseinspektsioon


POLITSEIKROONIKA

Pererahvas ei kuulnud varast

Ülevaade viie kuu kuritegevusest

Liiklusõnnetuses hukkus inimene

Varastati veepump kastmisvoolikuga

Kahes liiklusõnnetuses said inimesed viga

Ehitatavas majas käidi vargil

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade