Vooremaa
Jõgeva maakonna rahvastik väheneb ja vananeb
Lapsed
on meie tulevik. Kodust kaasa saadud ja ühiskonnas valitsevatest
väärtushinnangutest sõltub, mitu last nad perekonda
luues endale muretsevad. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Rahvastik väheneb paljudes maapiirkondades, sh ka Jõgeva maakonnas.
Üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks on rahvastiku vananemine. 1. jaanuari 2000. a seisuga moodustasid pensionärid veerandi, täpsemalt 25,8% riigi rahvastikust. Ka Jõgeva maakonnas suri Jõgeva perekonnaseisuameti andmetel eelmisel aastal 143 inimest rohkem, kui juurde sündis (sünde 404 ja surmasid 547). Muutunud on noorte väärtushinnangud.
Paljude selle ala spetsialistide arvates püüavad noored pered eelkõige end materiaalselt kindlustada, alles siis mõtlevad lastele. Sünnitatakse vanemas eas, kui nõukogude ajal. Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi arvates lahkuvad paljud noored ja võimekad pered maakonnast. Probleem on aga keerulisem, sest Mati Jõgi andmetel sünnib vähekindlustatud peredes rohkem lapsi kui enesega toime tulevates peredes.
Rahvaloenduse andmetel võib elanike vähenemist märgata Põltsamaa ja Mustvee linnas ning Pajusi ja Torma vallas. Rahvastikuregistri andmetel vähenes viimase kolme aasta jooksul maakonna rahvastik 1382 inimese võrra. Seisuga 31.12.1997 elas Jõgevamaal 41 181 inimest, seisuga 31.12.2000 aga ainult 39 799 elanikku. Eelmise aasta 30. septembril langes Jõgevamaa elanikkond esmakordselt alla 40 000 inimese (39 964). Rahvastiku vähenemine kiireneb: 1998. aastal vähenes maakonna rahvastik 368 inimese võrra, 1999. aastal 461 ja 2000. aastal 553 inimese võrra.
Eelmisel aastal oli Kasepää vald ainus, kus suurenes elanike arv, tõsi küll, ainult kümne inimese võrra (1481 elanikku 31.12.1999 ja 1491 elanikku 31.12.2000). Torma vallas vähenes eelmisel aastal elanike arv 108 inimese võrra (2748lt 2640ni). Torma valla passiametniku Krista Pindi sõnul mõjutab kõige rohkem elanikkonna vähenemist asjaolu, et inimesi sureb tunduvalt rohkem kui juurde sünnib. Näiteks suri vallas eelmisel aastal ligi 1,8 korda rohkem inimesi kui juurde sündis (suri 50 ja sündis 28 inimest).
Jõgeva linna rahvastik on 4,5 aastaga vähenenud 238 inimese võrra (6500lt 1998. aasta suvel 6262 inimeseni 2000. aasta lõpus). Jõgeva vald on elanike arvu poolest suuruselt Eestis viies vald, kus rahvaloenduse andmetel elab 5755 alalist elanikku.
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond on aastaid kogunud maakonna rahvastiku andmeid. Osakonna juhataja Mati Jõgi sõnul on Jõgevamaal tegemist tüüpiliste Eesti maapiirkondadele iseloomulike rahvastikuarengutega. Rahvastik vananeb ja iive on negatiivne. Samas on Jõgeva linn Jõgi andmetel üks noorima elanikkonnaga linn Eestis.
Rahvaloenduse andmed erinevad registriandmetest
Eelmisel aastal toimunud rahvaloenduse esialgsete andmete järgi elab Eestis 1 376 700 elanikku, so 188 900 elanikku vähem kui 1989. a loenduse ajal. 1989. a rahvaloenduse andmetel elas Jõgevamaal 42 505 alalist elanikku, 2000. a loenduse esialgsete andmete põhjal oli maakonnas 38 533 alalist elanikku ehk 3972 võrra vähem.
Statistikaameti peaspetsialist Liivi Aas ütles Vooremaale, et praegune rahvaloendusel põhinev arv on väga esialgne. Statistikaameti rahvastikunõuniku Lembit Tepi sõnul on rahvaloendusel põhinev elanike arv võrreldes registriandmetega küll väiksem, aga tõepärasem, sest rahvastikuregistrist on maha võtmata meilt lahkunud sõjaväelased ning piirivalve ja sisevägede ajateenijad. Samuti jäid loendamata paljud välismaal töötavad ja õppivad inimesed, kelle põhielukoht on Eestis või kes on ainult siia sisse kirjutatud.
Liivi Aasa andmetel võib rahvaloenduse andmeid Jõgevamaal usaldada, sest neile andis hea hinnangu ka demograaf Kalev Katus.
Tegelikku arvu ei tea keegi
Alates sellest aastast käib elanike registreerimine uut moodi. Vastjõustunud Rahvastikuregistri seaduse järgi ei ole enam väljakirjutuse mõistet. Inimene ei tarvitse enam oma lahkumisest omavalitsusele teatada (välja arvatud juhul, kui asub elama teise riiki). Rahvastikuregister hakkab tööle uues andmebaasis ja seetõttu saab inimese eelmise elukoha kustutada uue omavalitsuse kande järgi. Nüüdsest on inimesi võimalik registrisse kanda ka kohaliku omavalitsuse algatusel sotsiaal-, meditsiini-, pääste-, politsei või muude andmete alusel.
Endiselt ei ole registreerumiseks mingit sundust. Jõgeva linna registripidaja Marika Kangro arvates ei pruugi end arvele võtta inimesed, kes iseendaga hakkama saavad. Sotsiaaltoetuste tahtjad võtavad tavaliselt end arvele.
"Viimaste omavalitsuste valimistega seotud valimisnimekirjade koostamise ajal selgus, et Jõgeva linnas on ligi 270 inimest, kellel puudus registreeritud elukoht," kommenteeris Marika Kangro. Uue korra kohaselt registreeritakse kindla eluasemeta kodaniku elukoht omavalitsusüksuse täpsusega.
Marika Kangro sõnul tekib omavalitsustes probleeme siis, kui korterit on mitu korda edasi müüdud, kuid endised omanikud ei ole ennast sealt välja registreerinud. Eriti oluliseks muutub see probleem sotsiaaltoetuste saajate puhul.
Tabivere valla sekretäri Endla Suvi sõnul on uue seaduse tõttu raskendatud majapidamisregistri pidamine. Ei ole lahendatud, kuidas hakkavad liikuma sellealased teated. Kui inimene ise valda ei tule ja järele ei päri, siis on oht, et registrisse võivad jääda nn surnud hinged.
RAIVO SIHVER
Politseinikel paranesid töötingimused
Jõgeva Politseiprefektuuris on põhjalikult renoveeritud korrapidamistalituse tööruume.
Jõgeva Politseiprefektuuris on esimesele korrusele ehitatud uus korrapidamisruum. "Uues ruumis jätkub rohkem avarust, valgust ja õhku," ütles politseiprefektuuri pressiesindaja Ülo Pärn.
Samuti uuendati prefektuuri esimesel korrusel sideliine ning hangiti uus arvuti. Ühtlasi on politseitöötajatel paremad võimalused maja ümbruse jälgimiseks. Ehitustöid tegi politseiprefektuuris aktsiaselts Cobra Grupp.
"Politseiprefektuuri hoonesse on paigaldatud nüüd turvalukud, mistõttu majas tuleb esmalt pöörduda korrapidaja poole, kes küsib tuleku põhjuse ning juhatab vajaliku ametniku juurde. Öösel peab majja sisenemiseks vajutama ukse kõrval asuvale signaalnupule," teatas Ülo Pärn.
JAAN LUKAS
Jõgeva põllumehed vaatasid Taanis põllumajandusnäitust
Neli Jõgeva põllumajandusfirma juhti ja aktsiaseltsi A. Tammel
esindajad saabusid eile Taanist, kus külastati põllumajandusnäitust Agromek.
Jõgevamaalastel avanes võimalus sõita Herningi linnas korraldatavat põllumajandusnäitust külastama Taanis asuva Eesti saatkonna kaasabil. "Näituselt on palju õppida. Eriti pakuvad meile huvi erinevates firmades valmistatud põllutöömasinad. Muuhulgas kuulame maad uute laudaseadmete ostmiseks, sest kavatseme rekonstrueerida veiselauda," ütles Taanis viibiv Torma osaühingu juhataja Ahto Vili. Tema sõnul oli Torma osaühingus eelmise aasta keskmiseks piimatoodanguks 6400 kilogrammi lehma kohta, mis on senini kõrgeimaks toodanguks selles põllumajandusettevõttes.
JAAN LUKAS
Neljapäevasesse artiklisse "Palamuse rahvas nõuab poolt miljonit krooni" on sattunud eksitav viga. Mart Szymanel on töötajate esindaja, mitte tööandjate esindaja.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KÜSITLUS
Alfred, elatusraha saaja:
"Haldusreform võib olla küllaltki hea ja vajalik asi, peaasi, kui seda ainult kaardi peal ei tehta. Omal ajal veeti väikesed kolhoosid kokku, siis ehitati suuremad töökojad ja tulid paremad võimalused, et elu edasi viia. Tahan, et Puurmani vald jääks alles, kuigi loogiliselt võttes ta ei jää. Valdade ja maakondade ühendamine ei paranda mitte mingil juhul meie elujärge. Mina olen praeguste vallajuhtidega rahul, kõik asjad saavad aetud ning pole vaja kaugele minna."
Enn, autojuht:
"Koos omavalitsuste kadumisega peaksid kaduma ka mõned töökohad. Heakene küll, vallavanemad jäävad kohast ilma, küll nad uue leiavad. Aga kas on mõeldud, kus leiavad tööd teised ametnikud? Kui valdades jääb sama arv ametnikke alles, siis pole rahalist kokkuhoidu ning reformimist pole vaja. Mul ükskõik, kas vallavalitsus asub Tartus või kaugemal. Eks see haldusreform ole poliitiline plaan, et enne uusi valimisi midagi ära teha. Lihtrahvale jäävad reformid esialgu segaseks."
Katrin, raamatukoguhoidja:
"Reformimine ei peaks äkitselt tulema. Enne tuleks selle otstarbekust tublisti kaaluda ja inimeste arvamust küsida. Omavalitsusi võiks ju vähemaks jääda, kuid mitte nii palju, kui kavatsetakse. Meie vald on küll Tartu alla kuulunud, kuid nüüdsete liitmistega võib Tartumaa liiga suureks saada ning võim ei jõua üksikisikuni. Puurmani vald peaks jääma, võibolla võiks veidi Laeva vallaga kokku minna. Väiksem vald on kodusem, tunneme inimesi, keda oma juhtideks valida."
Aivi, raamatupidaja:
"Arvan, et tulev haldusreform ja valdade ühinemine kohalikele elanikele mingit kasu ei too. Liitmine meist ei olene, küllap see tehakse Tallinnas ära nii, nagu neile vaja. Jõgeva maakond on endine Tartumaa ja saab seda olema ka pärast haldusreformi. Tartu on suurem keskus, seal on asjaajamine lihtsam, arstiabi kättesaadavam ning bussiliiklus Puurmaniga hea. Vallad ei tohiks ühineda väga suureks. Pooldan endisaegseid kihelkonnapiire."
Ralf, postipoiss:
"Eestis on olnud ka mitu oblastit. Elu on näidanud, et suureks löödud majandid, farmid jm on väikesteks tagasi läinud. Meie vald on elujõus ja paraja suurusega ning võiks alles jääda. Minu pea nii kõrgele ei küüni, et sellest suurusehullustusest aru saada. Kui nii edasi, siis tehku ainult üks suur Harju maakond, siis saab Tallinn suuri saksu täis, mujal on sulased. Ääremaad jäävad ikka ääremaadeks."
Piret, raamatupidaja:
"Omavalitsuste ühitamine on ilmselt paratamatu ning ka Puurmani läheb kellegagi kokku. Oleme nii Tartule kui ka Jõgevale ääremaa, kui juba ühinema peab, siis Põltsamaaga. Kaugel maainimese probleeme ei teata ja ma ei usu, et liitmised tooks tohutut kokkuhoidu. Pärast liitmist peaks mõni ametnik kohapeale jääma, kes aitaks inimeste muret leevendada. Haldusreformiga ei tohiks kiirustada, enne tuleb maareform lõpuni viia."
Tõnis, pensionär:
"Ühinemisi oleks vaja, see võimaldaks võtta tööle kvalifitseeritud spetsialiste. Meile oleks Põltsamaaga ühinemine kõige parem juba tiheda bussiühenduse pärast. Tartu jääb liiga kaugele, ühendus Jõgevaga ei kõlba kusagile. Nagu raudteejaam kaob, pole sellel linnal enam tähtsust. Valdu võiks olla poole vähem. Üleminekuperioodil peaks jääma vanasse valda üks esindaja, näiteks vallasekretär-sotsiaalnõunik, kes ajaks operatiivsed asjad ära."
Virve, töötu:
"Poliitika mind ei huvita ja sellised küsimused ei tõmba mind üldse. Valdade kokkupanemist ei tahaks, valdu võiks rohkemgi olla. Puurmani sobib keskuseks, see on väike mõnus koht, kus olen saanud enamik vajalikke asjaajamisi ära aetud. Kui vald või maakond kaob, lähevad sõidud pikemaks ning asutustega asjaajamine kulukamaks."
Puurmanis küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVIT©
KIRJAD
Jaanuari algul (3. jaanuaril) tellisin kauplusest Edelweiss matusekimbu, hinnaga 125 krooni. Tellimus võeti vastu, raha samuti, kaup oli õigeaegselt valmis. Kiirustades ei olnud mul aega kimpu lähemalt uurida, hiljem kohapeal ei osanud ma neid närtsinud nelke kuidagi varjata, lausa häbi oli sellega seista, nähes teiste korralikke kimpe, pärgasid.
Ma ei soovi kellelegi nii valusat kogemust ja loodan, et lillepoe juhataja suudab edaspidi töötajate head töökvaliteeti tagada.
Pettunud klient
JUHTKIRI
Sügisel, kui hakati kõnelema ärevaid lugusid AIDSi puhangust Narvas, avaldas Anti Liiv Vooremaas arvamust, et vaevalt kiriklikult laulatatud maainimene või Peipsi rannakalur endale AIDSi külge saab. Sellega oli ühtlasi öeldud, et kurja haiguse levimise oht Jõgevamaale on vähe tõenäoline.
Neil päevil on selgunud, et esimesed viirusekandjad on avastatud ka Järvamaal ja Viljandis. Seega on HI-viirus levimas järjest sisemaa poole ning järelikult ei saa enam mõelda sellest kui kaugest ja võõrast ohust. Kuigi selle surmatoova viiruse levimise teed on üldiselt teada ja mõistlikku elu elades ei tohiks midagi karta olla, tekitab mõte AIDSi ohust ikkagi hirmu.
AIDSi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova kinnitusel leidub tõenäoliselt igas Eesti maakonnas vähemalt üks HI-viirusesse nakatunu. See aga, millises piirkonnas võib tegemist olla juba epideemiaga nagu seda oli Narvas, on iseasi. Järelikult ei välista miski epideemia puhkemist näiteks kusagil Jõgevamaal.
Järvamaa haiglas leiti mullu detsembris HI-viirus ühel narkomaanil. Varem pole sealsete arstide sõnul Järvamaal viirusekandjaid avastatud. Tõsi küll, keegi ei takista ju Eestimaa mistahes paigas elaval inimesel minna otse AIDSi ennetuskeskusesse Tallinna ja see juba kohalikus elus ei kajastu.
Kui arvestada, et HIviiruse levimise kiirus on muutunud kogu maailmas suuremaks, kui ette arvata on osatud, muutub olukord naljast küll väga kaugeks. Eestis on praegu kokku 485 viirusekandjat. Kõige kurvem on see, et märkimisväärne osa neist on väga noored, kellest omakorda väga paljud narkosõltlased. See tähendab, et üks põhjustab teise.
Mõlemal juhul on tegemist hirmutavate tagajärgedega. Et aga nii AIDSi kui ka narkomaaniat ennetada, selleks tuleb ilmselt mitte ainult noorte suunas näppu viibutada, vaid pigem mõelda, kuidas elu üldse elamisväärsemaks muuta, et oleks vähem põhjusi laiale teele minna.
Nii et kui kaugel AIDS Jõgevamaast on, ei oska keegi kindlalt öelda. Võibolla on ta juba varsti kohal, eriti kui mõelda haldusreformi käigus muutuda võivatele maakonnapiiridele.
20. jaanuar 2001
ELU JA INIMENE
Kaera, lühike ja lai metsameeste küla
Tartu-Vägeva maantee äärde, Kurista ja Vaimastvere vahele jäävat Kaera küla võib nimetada metsameeste külaks: möödunud aasta 1. aprillini oli see Vaimastvere metskonna keskuseks ning peale metskonna ehitas siia oma töötajatele elamuid ka Jõgeva metsamajand.
Vilkaim sarikate püsti ajamine käis Kaeral seitsme ja kaheksakümnendatel aastatel. 1961. aastal ehitatud kahekorruseline valgest silikaatkivist metskonnakordon oli aga nö prototüübiks ligemale sajale Eestimaa metskonnakontorile.
"Metsameeste kõnepruugis nimetatigi sellist kordonit Vaimastvere tüüpi kordoniks," ütleb Jaan Anni, endine Vaimastvere ja praegune Laiuse metsaülem, Kaera küla elanik aastast 1973. Nüüd ootavad metskonna kontoriruumid müüki ja kordonis asuvad endised ametikorterid erastamist. Vaimastvere ja Laiuse metskonna möödunudkevadine liitmine Anni arvates Kaeral mingit kriisisituatsiooni ei tekitanud, sest metskonna hingekirjas oli sel hetkel veel vaid kolm Kaera küla inimest, kellest kaks leidsid tööd Laiuse metskonnas ja üks jäi pensionile. Ka need, kes metsandusreformi varasemal staadiumil metskonnast koondati, läksid enamasti pensionile.
"Kaera ongi praegu valdavalt metskonna ja metsamajandi pensionäride küla. Paarikümnest majast on töölkäijaid vast viies, tööealisi, aga mittetöötavaid veel mõnes," rehkendab Anni. Otseselt
Kaera külas pole küll ühtegi töökohta, aga mitu inimest on leidnud tööd kiviviske kaugusel Kuristal. Kui mitte muudmoodi, siis ise töökohti luues, nagu Gilda baari pidav Aili Metsla. Enn Kiipli käib tööl Jõgeval: ta on politseiprefektuuri majandusspetsialist.
Kaeral elava Jõgeva valla sotsiaaltöötaja Marje Hordo tööpaika on raske geograafiliselt määratledagi, sest teda peab jätkuma kogu ümberkaudsesse piirkonda.
Prügimäest päästetud
35 aastat Kaeral elanud Enn Kiipli ütleb, et küla vanemate meeste jutu järgi saanud küla nime selle järgi, et siinsetel kehvadel maadel ei taha peale kaera suurt miski kasvada. Ennu enda kodus on vaksapaksuse mullakihi all liiv, mõnelpool mujal jälle kruus või savi. Aastat kolm kümmend tagasi olnudki Kaeral mitu kruusakarjääri.
Ning nagu kruusavedamine üksi veel maastikku piisavalt poleks rikkunud, hakati tühjenevatesse kruusakarjääridesse vedama Jõgeva linna prügi. See haises, mis kole ja sigitas tohutu rottide armee, mille vastu külaelanikud meeleheitlikku võitlust pidasid.
Kui nahavabrik seitsmekümnendate keskel oma tootmisjäätmeid põhjaveeni välja kaevatud karjääri vedama hakkas ja metskonna kaevu vee kolibakterikokteiliks muutis, segasid ametivõimud lõpuks vahele ja Kaera küla päästeti prügimäestumisest.
Viimased veoautojuhid, kelle kõrvade vahele prügiveokeeld veel jõudnud polnud, olevat prügimäe lähedal elav Hordo Ats lausa füüsilist jõudu kasutades tagasi saatnud. Seesama Hordo Ats olnud möödunud aastal ainuke Kaera küla mees, kes veel kaera kasvatas, aga sedagi naaberküla Oonurme piiridesse jääval põllul. Ent ajal, mil metskonnal veel kari hobuseid toita oli, olnud kaer siin tõepoolest viljelduim põllukultuur.
Rebaserumba
Kiipli Enn on selline mees, kelleta Kaera külas oleks ilmselt tunduvalt igavam elu olnud. Peale eluaegse hobi - raadioamatörismi (aga see väärib omaette lugu!) - on ta harrastanud igasuguseid muid põnevaid asju, nagu näiteks nutria, roosi ja ratsuritähekasvatust.
Nutriad - neli noorlooma - pistis Ennule poolvägisi kaasa Pajusi kolhoosi nutriafarmi juhataja, kellega Enn sama kolhoosi esimehe sünnipäeval tuttavaks sai. Öösel Pajusist koju jõudnud, torkas Enn loomakesed sauna. Kus need hommikuks mõttelise osa seinte värskest laudvooderdisest pulbriks närisid ja Ennu hommikul piimanõusid võtma tulnud ema poolsurnuks ehmatasid. Ka hiljem, kui Enn paisuva nutriakarja jaoks metsa basseiniga aediku ehitas, tuli ette, et mõni pontsakas näriline end aia alt välja kaevas ning naabreid või võõraid metsas hulkujaid ehmatama pääses.
Ent nutrianahad ja lihagi olid tollal hinnas ning Ennu kadunud isa pangaarvele kogunes kena kopikas. Mille rahareform paraku ära nullis.
Roosidega õiendama õppis Enn Ferdinand Laaseri käe all siis, kui nende pere enne Kaerale tulekut Kurista roosiaias elas. Tema teine armastus olid ratsuritähed, mida ta ise tolmeldas, saades vägagi ilusaid, tumepunaste valgetriibuliste õitega taimi. Naistepäeva hommikul sõitis Enn linna, terve vannitäis lilli kaasas ja käis kõik sümpaatsemad naistuttavad läbi.
Nüüd, kui lilled põhiliselt Hollandist kohale lendavad, ei ole talvisel kasvuhoonekütmisel enam mingit mõtet. Kanakasvatusel siiski veel on: Ennul ja tema emal on 45 kana ja kaks kukke, keda tuleb pidevalt kullide ja rebaste eest kaitsta. Rebaste hirmutamiseks paneb Enn suvel metsa äärde valjuhääldid ja laseb neist kõva muusikat. Mida küla teises servas elavad Tammelehed Ennu rebaserumbaks kutsuvad.
Võõrsile ja tagasi
Raja ja Hillar Tammeleht tulid omal ajal Jõgeva metsamajandisse tööle Rakvere kandi jõukast Vilde-nimelisest kolhoosist. Kolhoositöö ei istunud neile sellepärast, et talvel istuti vaat et jõude ja suvel, mil Tammelehed reisida tahtnuks, tuli rabada hommikust õhtuni. Korterist oma majja pääsemise võimalust ka ei paistnud. Jõgeva metsamajandis leidsid mõlemad probleemid lahenduse.
Oma kätega Kaerale ehitatud majja koliti 1986. aastal. Mõne aasta pärast paraku siinne töö enam peret hästi ei toitnud ning Tammelehed läksid Raja passis seisvat soome rahvust ära kasutades Soome tööle. Et nad Järvenpää lähedale üüritud maamajja tervelt kaheksaks aastaks jäävad, ei tulnud neile uneski pähe. Aga just nii pikaks võõrsilolek kujunes.
Raja töötas algul kohvikus, siis koristusfirmas ja lõpuks pesumajas, Hillar tegi puutööd, kaks poega lõpetasid algul tava- ja siis ametikoolid. Ning nii, nagu Tammelehed omal ajal suviti oma autoga mööda N. Liidu avarusi seiklesid, nii käidi Soome-aastatel läbi kogu Skandinaavia ja pool Euroopat takkapihta.
Ent kuigi tööinimese elu olevat Soomes ja Eestis nagu päev ja öö ("Soomes austab firma iga oma töötegijat ühevõrra, olgu ta direktor või koristaja, ning töötajaid kaitsevad kõikvõimalikud sotsiaalsed garantiid, siin on aga tööinimene tehtud madalamaks kui muru," ütleb Raja), oli oma kätega ehitatud maja Kaera külas (vahepeal elas selles Hillari õde) Tammelehtedele siiski piisav argument tagasitulekuks. Pojad aga jäid Soome: neil seal lihtsam elu alustada.
"Rohkem kui korra aastas Soomes käia ei jaksa," ütlevad Raja ja Hillar, keda töökohad siin paraku enam ees ei oodanud. "Kui hoolega aiasaadusi kasvatad-hoidistad ja kodunt palju väljas ei käi, saad üsna vähesega hakkama," ütlevad Tammelehed oma praeguse eluolu kohta ega kahetse tagasitulekut kõigele vaatamata.
Tõusud ja mõõnad
Kaera küla praeguse elu kohta ütlevad kõik, kellega räägin, et siin nokitseb iga pere üsna omaette. Välja arvatud kunagi metskonnale kuulunud kortermaja elanikud. Ent nende tihe läbikäimine olevat paraku miinusmärgiline: sestpeale, kui korterid koos majaümbruse maaga erastatud said, ei laskvat mõni värske eraomanik teist vaat et enam kaevulegi.
Mõnikümmend aastat tagasi elatud aga Kaeral üsna sooja ja sõbralikku elu. "Kui mina siia tulin, oli külas ainult üks saun. Metsavahist peremees pani reede õhtul sauna kütte ja kogu küla käis tema pool leilitamas. Ka kevadised metsaistutustalgud liitsid külarahvast," meenutab Jaan Anni.
Enn Kiipli arvates elati pisut teistmoodi veel 7-8 aastat tagasigi: siis, kui külas oli veel paarkümmend lehma ja oli põhjust üksteisel heinateol abiks käia. Nüüd kasvavat enamikul heinamaatükkidel rinnuni ohakad.
Ent Jaan Anni pole küla käekäigu suhtes siiski pessimistlik. "Minu elukogemus näitab, et igal külal on oma tõusud ja mõõnad vastavalt sellele, kuidas küla nooreneb või vananeb," ütleb Jaan Anni ja avaldab lootust, et uus tõus pole enam mägede taga.
RIINA MÄGI
KULTUUR
Beebikoolis laulmas, tantsimas ja porgandit söömas
Tabivere lasteaia juures on beebikool juba kolmandat aastat. Pisikesed tüdrukud ja poisid kogunevad lasteaia saali koos emadega kolmapäeviti.
Praegu on beebikooli nimekirjas kaksteist last. Igaüks tuleb kohale just sel kolmapäeval, kui ta tahab ja saab tulla. Üldiselt aga käiakse kohal hästi. Kui eelmistel aastatel tegeles emade ja lastega
juhataja Aune Sepp, siis praegu on beebikool muusikakasvataja Mall Türgi hoole all. Tartust Tabiveresse tööle käiv Mall Türk tegi läbi ka vastava koolituse. Ta enda sõnul aga annab just iganädalane kokkusaamine emade ja lastega aina kogemusi juurde, pakub tõelist avastamisrõõmu ja naudingut. Nii Aune Sepp kui ka Mall Türk kinnitavad nagu ühest suust, et kui aasta jagu beebikoolis käinud lapsed lasteaia sõimerühma lähevad, harjuvad nad lasteaiaeluga valutult ning suudavad isegi mõelda ja kõigele kaasa elada kiiresti.
"Poleks uskunud, et see nii hästi mõjub. Neid on lausa lust vaadata," ütleb Aune Sepp. Viimatise jõulupeo ajal olevat beebikooli lapsed koos emadega koguni üles astunud, isad aga jälginud seda lausa ammulisui. Mõni oli siis isegi tunnistanud, et enam küll ei ütle, et naine koos lapsega kolmapäeviti ilmaaegu kodust ära käib.
Kord kuus on olnud koos emade ja lastega ka külalisi. Nii on kohtutud arstidega, massööriga jt. Kuigi iganädalasteks kokkusaamisteks on plaanitud kaks tundi, läheb enamasti alati kauem. Emad saavad lastekasvatamises omavahel kogemusi vahetada ja ega lastelgi ole igav hakanud.
Koosolemine käib rohkem laulude ja tantsude saatel. Laulusõnad on ka seinal kir jas, nii et kes seltskonnaga hiljem liituma peaks, saab tegevusega kohe kaasa tulla. Alatised käijad teavad peamisi laule peastki. Teretamise lauluga öeldakse igaühele eraldi tere ja kui ära minema hakatakse, jäetakse laulu saatel kõigiga nimepidi hüvasti. Esimese tunni järel tehakse harilikult vaheaeg, siis näksitakse pisut porgandit või õuna ja emmed saavad ka kohvi juua.
"Lapsi on väga erinevas vanuses ja hästi põnev on jälgida, kuidas beebikoolis käimine kellelegi mõjub. Nad arenevad ikka tõesti kiiresti," leiab Mall Türk. Noorimad on tulnud beebikooli kahekuustena, suuremad kõnnivad juba omal jalal ringi.
Väike Oliver, kes praegu kolm ja pool kuud vana, alustas sügisel aga veel enne kahekuuseks saamist. Vaatamata erinevale vanusele siin igatahes tüdimuse märke ilmutatud ei ole, pisemad on pigem unelaulu saatel magama häiutatud.
"Heia, hopp, me mängutunnil lõpp, on otsas meie tantsud ja ära lauldud laulud…" kõlas lasteaia saalis ka möödunud kolmapäeval, kui Elisabeth, Carmen-Elise, Hanna, Oliver ja teised end oma emadega koduteele minema asutasid.
VAIKE KÄOSAAR
Adavere mõisahäärber saab uue näo
Põltsamaa vallavalitsuse moodustatud komisjon otsustas Adavere mõisahäärberi kaasajastamistööd tellida aktsiaseltsilt
Jõhvi Ehitus.
Adavere Põhikoolile kuuluva kunagise mõisahäärberi rekonstrueerimistööde teostaja leidmiseks korraldatud konkursile laekus 14 pakkumist. Põltsamaa vallavalitsuse moodustatud komisjon pidas parimaks ASi Jõhvi Ehitus pakkumist.
"Kahekorruseline Adavere mõisahäärber, kus praegu on klassiruumid ja koolisöökla, on vaja põhjalikult ümber ehitada. Uuendamistööde maksumuseks on 7 miljonit krooni, osa sellest summast kaetakse laenu arvelt," ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
Lepingu aktsiaseltsiga Jõhvi Ehitus saab sõlmida kümne päeva pärast, kui selgub, et teised konkursil osalenud firmad pole proteste esitanud.
JAAN LUKAS
Esmaspäeval leidis Kuremaa spordihoones aset omapärane sündmus: kuna OÜ Pritsoni Pagar kolis oma pagaritöökoja ujulale kuuluvatest ruumidest välja, võisid ujula juhataja Igor Ellisson ja Kuremaa tehnikumi direktor Andrus Kompus avada ujulat ja võimlat eraldava tulekindla raudukse, et lävepakul kätt suruda.
Spordihoone eri tiivad kuuluvad teatavasti eri omanikele: ujula vallale ja võimla tehnikumile. Kuigi esialgu ses osas midagi ei muutu, annab taastunud ühendus hoone kahe tiiva vahel Ellissoni arvates tõhusa impulsi ujula ja tehnikumi koostöö laiendamiseks spordi ja vaba aja ürituste korraldamisel.
Ellissoni sõnul asuvad pagaritöökoja alt vabanenud ruumides pärast remonti tööle masseerija ja perejuuksur. Viimase järele on Kuremaa rahvas ammu igatsust tundnud. Võimla poolele, täpsemalt senisesse aeroobikasaali rajatakse aga lähitulevikus ujula initsiatiivil ja vahenditega kaks squashi- ehk seinatenniseväljakut, üks täis- ja teine vähendatud mõõtmetega.
"Usun, et idee muuta Kuremaa Kesk-Eesti puhke- ja sporditurismi keskuseks on tänu avatud uksele reaalsusele sammukese lähemale liikunud," ütles Igor Ellisson.
RIINA MÄGI
Detsembri keskel kuulutas Vooremaa välja jutuvõistluse, kutsudes maakonna koolinoori üles kirjutama teemal "Hall argipäev".
Toimetuse postkastid, nii elektrooniline kui ka füüsiline, kohe järgmisel päeval noorte kirjutistest ei pakatanud, ent peatoimetaja Aare Kirna, kes võistluse oma iseenese tarkusest välja mõtles, selle üle ei kurvasta: oma elukogemuse põhjal oletab ta, et kogu töödepakk laekub vahetult enne väljakuulutatud tärminit, so 15. veebruari.
Küsimusele, mis tulu ta jutuvõistlusest loodab, vastas peatoimetaja järgmist: "Koolinoori on maakonnas tuhandeid ja ma olen päris kindel, et nende hulgas on vähemalt paarkümmend andekat persooni, kes ainult ootavad võimalust eneseväljenduseks. Maakonnalehe jutuvõistlus võiks olla just paras algtõuge, mis pastaka pihku või sõrmed arvutiklaviatuurile sunnib. Ega ma ei salga, et toimetuse huvid on ka mängus: Vooremaa noortelisa on uuenemas ning jutuvõistlus võib anda selle tarvis nii aktuaalseid teemasid, sobivat toormaterjali kui ka perspektiivikaid kaasautoreid.
Teisalt huvitab mind ja tervet toimetust see, millest noored mõtlevad, kuidas omavahel suhtlevad ning millist keelt, sealhulgas slängi selle juures kasutavad. Ühesõnaga - mind huvitab, mida nad, sunnikud, ikkagi päevad otsa teevad!"
Miks see kirjeldatav argipäev just hall peab olema?
"Selline omadussõna sai lisatud põhiliselt selleks, et ei laekuks mingeid paraadtekste ± la "elu on ilus, meie kool on tore, õpetajad tublid, kõik teed on meie ees lahti" jne - mõnede täditsevate õpetajate mahitusel on sellised tekstid kerged sündima. Eelöeldu ei tähenda ei seda, et mõttetu halamine paraadtekstist parem oleks, ega ka seda, et õpetaja juhendamine üldse soovitav poleks: tundliku kirjanärviga noorte julgustamine, neile asjaliku nõu andmine ja silmnähtavate vigade parandamine - seda ootame õpetajatelt tõesti."
Aga kui mõnele hall argipäev ei istu ja ta selle natuke värvilisemaks võõpab?
"Sündmustikku võib tõepoolest natuke põnevamaks kruvida ning loomulikult ka tegelasi ja tegevuskohti diskreetsuskaalutlustel ümber nimetada, ent puhast ilukirjandust, kaasa arvatud UFOd ja topeltmõrvad, ma sellel võistlusel näha ei tahaks. Kõik peab ikka reaalsete inimestega reaalses aegruumis toimunud olema või jätma vähemalt mulje, et see võib reaalsuses toimunud olla.
Kuigi kaasakiskuv stoori tuleb asjale kasuks, võib põnev ja loetav olla ka lihtsalt olustiku kirjeldamine. Ent hindame ikka kogumuljet, mitte stoorit, olustikku või keelekasutust eraldi. Isikupärane mõtlemine ja huumor on loo juures raudseks plussiks.
Loo vormistamise kohta kehtib rusikareegel, et vorm ei tohi segada sisu tarbimist, st et loo võib esitada ka käsitsi kirja panduna, ent loetamatuid varesejalgu ning soditud ja määritud paberit me näha ei taha."
Auhinnad?
"Võitjale päris oma arvuti - pruugitud, ent tekstitöötluseks täiesti piisav - pluss ergutusauhinnad ning eripreemiad Jõgeva linnavalitsuselt, EELK Jõgeva koguduselt ja Hansapanga Jõgeva kontorilt. Lisainfot jutuvõistluse kohta saab Vooremaa koduleheküljelt või telefonitsi minult - aadressi ja telefoninumbri leiate iga Vooremaa teiselt küljelt. Kaasa lüüa tasub kõigil - mine tea, kellest uus Oskar Luts võib saada!"
RIINA MÄGI
Laupäeval on oluliste sademeteta ilm. Puhub edelatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur 0°C ... -5°C.
Pühapäeval on sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... -12°C, päeval -1°C ... -6°C.
Laupäev, 20. jaanuar 2001. a.
Jõgeva maakonna rahvastik väheneb ja vananeb
RAIVO SIHVER
Politseinikel paranesid töötingimused
JAAN LUKAS
Jõgeva põllumehed vaatasid Taanis põllumajandusnäitust
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
KÜSITLUS
Puurmanis küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVIT©
KIRJAD
Pettunud klient
JUHTKIRI
20. jaanuar 2001
Kaera, lühike ja lai metsameeste küla
RIINA MÄGI
Beebikoolis laulmas, tantsimas ja porgandit söömas
VAIKE KÄOSAAR
Adavere mõisahäärber saab uue näo
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI