Vooremaa

Neljapäev, 20. detsember 2001. a.

Sisukord

Paljudele jääb jõulupreemia unistuseks


Jõuluüllatust on põhjust oodata ka AS Werol Tehased pressimise operaatoril Kalmer Virksil. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Mitmetes Jõgevamaa omavalitsustes ja riigiasutustes takistab rahapuudus tänavu jõulupreemiate maksmist. Koolides, lasteaedades, kultuurimajades ja teistes linna- ja vallavalitsuste allasutustes sõltuvad premeerimisvõimalused eelkõige konkreetsete asutuste majandusoludest. Küll aga hakkab "jõuluraha" suurendama edukamate ettevõtete töötajate rahakotti.

Jõgeva maavalitsuses sellist majandusliku stimuleerimise võimalust nagu jõulupreemia ei rakendata. "Meil on aga kindlatel alustel välja töötatud kvaliteedi ja tulemustasu maksmise kord, mis peaks ametnikke paremini tööle stimuleerima," ütles maasekretär Henri Pook. "Kaks korda aastas, juuni ja detsembri lõpus makstakse kvaliteeditasu töötajatele, kelle teenistusülesanded on tähtaegselt ja kvaliteetselt täidetud. Tulemuspalka saavad ametnikud, kes teevad oma tööd paremini, kui seda näevad ette igapäevased kvaliteedinõuded. Maavanem määrab nõutavast tulemuslikuma töö eest tulemuspalga maasekretärile, osakonnajuhatajatele, siseaudiitorile ja maavanema abile. Osakondade ja kantselei teenistujatele tulemuspalga määramisel arvestab maavanem osakonnajuhatajate ja maasekretäri motiveeritud ettepanekuid. Tulemustasude maksmiseks on maavalitsuse palgafondist planeeritud 5 protsenti, millest kaks kolmandikku kulutatakse kvaliteeditasudele ja kolmandik tulemuspalga maksmiseks, seda muidugi juhul, kui on sobivaid kandidaate," rääkis Pook.

"Kes maavalitsuse töötajatest tulemuspalga ja kvaliteeditasu ära on teeninud, pole veel teada, sest maavanem pole veel vastavale käskkirjale alla kirjutanud," lisas ta.


Maavanem jääb ilma

"Maasekretär Henri Pook tegi riigisekretärile ettepaneku maavanem Margus Orole jõulupreemia maksmiseks. Ettepanek ei tulnud aga viimasel valitsuse istungil arutusele ja nii ei saagi maavanem jõulupreemiat," rääkis maavalitsuse pressiesindaja Kristi Laustam.

"Oleme riigiasutus ja jõulupreemiate maksmise korda meil põhimõtteliselt pole. Meie palgafond on jagatud kuupalkadeks. Kui aasta lõpuks selgub, et raha on üle jäänud, makstakse lisatasu vastavalt töölepingule," teatas Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik.


Tasuta lõunaid pole

Puurmani vallavalitsuses üldist jõulupreemiate maksmist ei toimu. "Pärast viimast vallavolikogu istungit korraldasime aga väikese koosviibimise, kus need vallavalitsuse ja valla allasutuste töötajad, kes on ametis olnud 10 aastat, said 1000-kroonise preemia. Vallavanem Rein Paap soovis preemiast loobuda, kuid meie vallasekretär Merike Tupitsaga pidasime vajalikuks ka tema premeerimist. Sellega nõustus ka volikogu," ütles vallavolikogu esimees Peeter Kallasmaa.

Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp selgitas: "Tasuta lõunasööke pole. Valla asutustes saaks jõulutoetust maksta vaid varem kokku hoitud vahendite arvelt. Vallavanem Aare Aunap sel aastal preemiat ei saa, sest eelarve ei võimalda seda."

Linnapea Margi Eina sõnul ei premeerita jõulude ja aastavahetuse puhul ka Põltsamaa linnavalitsuse töötajaid.

"Preemiata tuleb läbi ajada ka Mustvee linnaametnikel, kaasa arvatud linnapea Pavel Kostromin," teatas linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees Jevdokia Abakanova.

"Jõulupreemiaid oleks vaja maksta, sest inimesed on kõvasti tööd teinud. Paraku puudub selleks vajalik raha. Ühtlasi pole me kolm aastat tõstnud vallaametnike palkasid," kinnitas vallavanem Jüri Morozov.

Preemia jääb unistuseks ka Kasepää vallavalitsuse töötajatele.

Jõgeva linnavalitsuses makstakse heade töötulemuste eest ühekordset lisatasu linnapea Ants Paju käskkirja alusel. Vastav summa ulatub 550 kroonist kuni 1600 kroonini. Jõgeva linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järv teatas, et volikogu päevakorras pole eraldi punkti, mis käsitleks lisatoetuste maksmist. "Volikogu päevakorras on üldse palju olulisemaid teemasid," märkis

ta.


Jõuluvana pooldab võrdsust

"Aktsiaseltsi Werol Tehased Painküla õlitehases makstakse kõigile kuuekümnele töötajale jõulupreemiat võrdselt. Kuni viit töötajat ootab aga eriliste töötulemuste eest eraldi jõuluüllatus," lausus tehase direktor Enn Pajupuu.

Kõik töötajad saavad jõulupreemiat ka Jõgeva linna suurimas tootmisettevõttes, aktsiaseltsis Valmeco. "Meil antakse preemiat summades, mida kirjutatakse neljakohalise arvuga, kusjuures preemia on samuti kõigi jaoks ühesuurune," lausus ettevõtte juhatuse esimees Rein Mõts.

"Minagi pooldan jõulupreemiate maksmist põhimõttel, et kõik saavad seda võrdselt. Premeerimine, kus eelistatakse ülemusi alluvate arvelt, on ebaõiglane," arvas Jõuluvana, kes kõneles riigiametniku ja poliitiku Olavi Annuki häälega.

JAAN LUKAS


Siimusti kauplus kolis uutesse ruumidesse

Eile avas Jõgeva Majandusühistu Siimustis vastremonditud ruumides toidu ja esmatarvete kaupluse. Hoone, kus kunagi asus Siimusti saun oli aastaid seisnud tühjana.

Avasõnad lausus majandusühistu juhatuse esimees Toomas Vahur, kes muu hulgas ütles: "Mul on eriline rõõm avada tänavu juba kolmandat kauplust meie maakonnas." Aasta alguses avati kauplus Kungla Rääbisel ja hiljuti, detsembri algul, Tabiveres. Jõgeva valla abivallavanem Priit Kirsimäe soovis, et vastavatud kauplust külastaks sama palju rahvast kui omal ajal saunas käis.

"Mul on hea meel, et Siimustis elu edasi läheb ja et nii mõjukas firma, nagu seda on Jõgeva Majandusühistu, julges siin poe avada." Ta kinkis Toomas Vahurile kühvli, et oleks, millega raha kokku ajada.

Vastavatud kaupluses on üldpinda 141 ruutmeetrit, müügisaali alla jäävaid ruutmeetreid on 75. Jõgeva Majandusühistu haldusjuhi Guido Põldkivi sõnul ehitati kauplus valmis väga lühikese ajaga.

"Kuu aega tagasi oli püsti ainult majakarp, millel katus peal. Puudusid aknad ja uksed. Majakarbi andis meile üle AS Cobra Grupp, kes valas ka põranda. Ventilatsioonitöid tegi OÜ Tevent, hoone keskkütte ja veetrassid ehitas QE Grupp OÜ. Üldehitustöid tegime me ise oma jõududega," teatas Guido Põldkivi.

"Loodame, et vanad kliendid meid ei unusta ja uued külastajad leiavad tee meie juurde," rääkis kaupluse juhataja Maria Vanari. Varem kuulusime ASile Cobra Grupp. Aasta tagasi sai meie omanikuks Jõgeva Majandusühistu. Ka kauplus asus senini ASile Cobra Grupp kuuluvates ruumides. Kolima hakkasime esmaspäeval ja lõpetasime selle tööga avamisepäeva hommikul," rääkis Maria Vanari. Müüjatena töötavad kaupluses Ly Aru ja Linda Kapp.

Esimese ostu uues poes tegi AS Eesti Gaas Jõgeva jaoskonna müügijuht Enn Päll.

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

Tallinn Eesti Vabariigi vastu

Võimuvahetus Tallinnas on tekitanud küsimuse, kas ei peaks sama toimuma ka Toompeal. Et kui see mäeke allub Tallinnale, peab Tallinnale alluma ka sel mäel paiknev Riigikogu ja valitsus. Oodatakse ja ähvardatakse, et valitsuskoalitsioon peab jäljendama linnavalitsuse arenguid.

Mina pean sellist sidumist täiesti lubamatuks ja võimatuks. Volikogudes on häälte vahekorrad hoopis teised, mistõttu mingi igikestva kolmikliidu etendamine tähendaks valijate tahte eiramist. Väga tihti tähendaks see ka edukamate erakondade põhjendamatut opositsiooni jäämist.

Omavalitsuste küsimused on pealegi palju konkreetsemad, käegakatsutavamad, isiku- ja inimlähedasemad kui riigi tasandi omad, kus võistlevad hoopis rohkem ideoloogiad ning otsustatakse palju üldisemaid asju.

Kui praegu on Reformierakonna ja Keskerakonna liidu pärast pealinnas eriti kurjad Mõõdukad, siis olgu märgitud, et neist endist pole ette heidetud Tallinnas, Tartus, Pärnus ega Viljandis lihtsalt partnerit, kelle häälte toel otsuseid saaks langetada. Esimeses on neil vaid neli (kuueteistkümnendik), teises üks ja kolmandas ning neljandas null häält. Tallinnas käis selle kolmiku häälte vähesuse tõttu linnapeade poolt pidev korruptsioonimaiguline häälte juurdeostmine "soost", põhiliselt vene erakondadest.


Määrab poliitika sisu

Vähemalt sama tähtis on omavalitsuses aetava poliitika vastavus riigi omale. Eelkõige eelarvepoliitikas töötas linnapea Palts räigelt vastu riigi poliitikale, mis maksiski talle ameti. Nõudes hiigelsuurt laenu, oleks ta võlgu lükanud kogu riigi rahanduse, mille tasakaalu pärast kolmikliit aastaid Toompeal koos pingutanud on.

Tallinn oleks sellega elanud kogu Eesti arvel, töötades vastu riigi regionaalpoliitikale. Kõigi teiste olukord, sealhulgas laenajate oma ja seejuures ka Tallinna eraisikute ja ettevõtete oma, oleks halvenenud. Tõusnud oleksid ehitushinnad. Ja ühekordsele dopingule oleks ehitajate puhul järgnenud langus.

Kas Laar oleks nõudnud kahekümnemiljardilist laenu ja riigieelarve sügavasse miinusesse ajamist, nagu parteikaaslane Palts Tallinnas? Mitte mingil juhul. Isamaaliitlasest linnapea Palts sõimas ajakirjanduses neid, kelle häälte toel ta ametis oli, laenu vastu olemise eest rumalateks ja bolčevikeks. Kas oleks midagi sellist teinud põhimõttelistes küsimustes Laar? Kindlasti mitte. Järelikult käitus Isamaaliit Tallinnas vastupidiselt sellele, mis hoiab meid koostöös Toompeal, ning tüli tuligi.

Mõne inetuse on Laar Reformierakonna aadressil siiski lubanud. Ta on kasutanud ajakirjanduses krõbedaid sõnu, kuid õnneks pole seejuures õigustanud Tallinna laristamist. Ta kuulutas ka, et lahkusime Tallinna koalitsioonist valimisi silmas pidades. Tegelikult olime me need, kes ei hakanud valimiste nimel oma poliitikat muutma ega õhulosse lubama, erinevalt lahkest laenajast Paltsist. Ja liit Keskerakonnaga on meie valija jaoks pigem halvasti mõistetav kui populaarne.


Suurt vapustust ei tule

Erakorralisi valimisi ma siiski tõenäoliseks ei pea. Rahva jaoks on sagedasemad valimised ainult tülgastavad, poliitikute jaoks võivad need huvi pakkuda vaid juhul, kui tõotavad olulist edu senisega võrreldes. Praegu pole näha kedagi, kes sellest palju võidaks, diletantidest populistid välja arvatud. Kui kusagil uusi konkurente on kerkinud, siis tsentris, Mõõdukate ja Isamaa ničis. Pakutakse laialivalguvaid programme ja ebaselget maailmavaadet. Solvunud isamaaliitlastel ja mõõdukail pole seepärast põhjust loota konkurenti Reformierakonnale.

Reformierakond on olnud stabiilse toetajaskonna ja terviklikult parempoolse maailmavaatega erakond. Praegune koalitsioon Toompeal minu prognoosi kohaselt ei lagune. Liiga vähe aega on valimisteni, et kellelgi uuesti tasuks alustada. Ja pole ühtki tõsist punkti, kus senistest kokkulepitud asjadest oleks kõrvale kaldutud.

Kuigi Mõõdukad, kelle valijad on valitsusega kõige rahulolematumad, hauvad lootust vastutusest loobumise ja ühise poliitika kritiseerimisega poolehoidu tagasi võita, kõige rohkem äraminekust räägivad, ei ole kaine kaalutluse korral see siiski usutav. Emotsioonid ja solvumised on poliitikas tõsiasjad, kuid mõistus on olulisem. Mõistus ütleb, et liiga palju on koos tehtud ja pooleli ning soov on suur oodata ära selle viljad. Liiga tähtis on saadud (OSCE järelvalvajate lahkumine) ja oodatav (kutse Euroopa Liitu ja NATOsse) rahvusvaheline tunnustus. Liiga tähtis on riigile stabiilne valitsus.

JÜRGEN LIGI,

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees


Halvim on erakorraliste valimisteta

Reformierakonna tegu pealinnas pole tõsise põhjuseta. On tõde, et nn jama, mida Reformierakond Kolmikliidus jätma tuli, on hoopiski tal endal üle pea lootusetult kokku löönud. Koor on riisutud, müüa pole enam suurt midagi, üliliberalism ei too enam tulu.

On tagumine aeg pageda võimuliidust, jättes kaaslastele vastutuse kõige eest, sealhulgas ka 9000-kroonise kuupalga ja 60 000 uue töökoha tulemata jäämise eest.

Tallinn oli ettevalmistav samm, nö luurelahing, kus ohverdatakse mõned liitlased teadlikult, et võita sõda. Tegelikult on Reformierakonna jätkamine Toompea võimuliidus vähevõimalik sel lihtsal põhjusel, et erakond seda oma tulevikku silmas pidades enam ei taha. Muidugi läheb ta viisakalt ja murelikku nägu tehes. Selleks võetakse Kolmikliidu üksmeeles vastu eelarve. Sellest punktist saabub vabadus.

Umbes selline näib olevat Reformierakonna loogika. Pealegi on ta seda juba korra edukalt proovinud KMÜ koalitsiooni ust paugutades. Isamaaliit ja Mõõdukad võiksid nüüd katsetada vähemusvalitsuse võlu ja valu.

Mäletatavasti tuli sellega toime KMÜ Mart Siimanni valitsus. Poliitiliste vastaliste ja ajakirjanduse mõna kiuste oli see kiretult asjale vaadates võrreldamatult edukam kõigist Isamaaliidu osalusega valitsustest. Kulus küll palju aega ja vaeva kokkulepeteni jõudmiseks, kuid tehti palju head, tipuks 4,5 miljardi krooni tallelepanemine järgmise valitsuse mustade päevade varuks. Vaid teerullidemokraatiaks võimeline kooslus millegi taolisega muidugi toime ei tule.

Reformierakond ja Keskerakond võiksid ise valitsuse teha? Aga reformikad ei taha enam valitseda, s t vastutada, Keskerakonnal pole mõtet ebakindla toetuse pinnal end teiste keedetud rokaga kokku määrida. Pealegi pole mingit kindlust, et Reformierakond ka sellest kooslusest ette hoiatamata ära ei astu. Jääb ära.

Rahvaliit ei lähe mingisse valitsusse. Tema koostisosad kandsid oma vastustuse KMÜ koalitsioonis lõpuni. Sama kohustus on reformikate arvates ka Kolmikliidu osistel. Jääb ära.

Kolmikliit ei näe riigi edendamiseks enam tõepoolest mingit teed. Kui näeks, ei tegeleks ta olulise asemel ID-kaartide, ristiga lipu, Eesti märgi jm tühjatähjaga. Valitsus on majanduse mõjutamise oluliste vahendite käestandmisega ise oma võimalused maha mänginud. Majandus on välismaalaste kontrolli alla antud, stabilisatsioonifondi miljardid on sinna tänna ära kulutatud, kohalike omavalitsustega on tülli mindud, haldusreform kaardijoonistamiseks labastatud.

Rahval on võimatu mõista, milleks on hea rahvuslikest aadetest taandumine ja rongiliikluse kaotamine, kuidas tuleb suur õnn elektrijaamade ja põlevkivi välismaalastele ärakinkimisest, miljardilise maksusoodustuse pakkumisest suurkapitalile, metsade, põllu ja rannamaade mahamüümisest, telefoni ja energiamonopolide piiramatust võimust. Rahval pole seda masohhismi, et tunda teadmata mille nimel mõnu tööpuudusest, tasulisest haridusest, kaugenevast arstiabist, nirust pensionist, enda ühiskonnale mittevajalikuks arvamisest.

Oleks siis, et peaminister raskused mingite objektiivsete asjaoludega usutavalt ära seletaks. Aga oh häda - iial ei või teada, millal ta tõtt räägib, millal niisama räägib. Rahva toetus on pea olematuks hääbunud. Kõrkus ja voluntarism on selleni viinud. Mida suudaks see valitsus veel teha? Riiki ta raskustest välja tuua enam ei üritagi, sellist püüet ei näita ükski märk. Jätkamine tähendaks ehk veel mingit äritehingut, ja hoidku saatus meid selle eest!

Aga peale eestisisese igapäevaelu, jätkuvate lähenemisläbirääkimiste NATO ja Euroopa Liiduga on asju, mis veelgi tähtsamad. Kohe täitub kümme aastat riigipeade Rio konverentsist, mis suunas maailma säästvale ehk jätkusuutlikule arengule. Aruanne, mille ka Eesti sel puhul esitab, samuti igaaastane inimarengu aruanne, osutab Eesti jätkusuutmatusele nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt. See tähendab, et riik peab eestlase ja tema kodu säilimiseks tegema hoopiski pikema sihiga ja vägagi meelekindlaid valikuid. Jätkusuutlikkus peab saama ülimaks poliitiliseks prioriteediks, kõigi otsustuste tingimatuks kriteeriumiks. Seda suudab vaid valitsus, kes seda mõistab ja kellele kuulub rahva toetus. Tänasel valitsusel pole ei üht ega teist.

Kolmikliidu mingis vormis edasivindumine oleks Eestile teenimatu karistus. On tarvis teisi tegijaid, kes välisele läikele eelistaksid hoolt oma rahva eest. Ainult rahvas Riigikogu uue koosseisu valimisega saab need tegijad leida. Seda tulebki teha - erakorraliselt ja võimalikult ruttu. Mida oligi tarvis tõestada.

JUHAN TELGMAA,

rahvaliitlane


JUHTKIRI

Lõpuks ometi!

"Millal lõpetab kolmikliidu valitsus rahva mõnitamise?" küsiti suvest saadik mitmetel miitingutel. Nüüd on siis vastus teada: tuleva aasta 8. jaanuari hommikul. Mart Laar astub tagasi, valitsus läheb laiali ning arvatavasti annab president Arnold Rüütel praegusele opositsioonile võimaluse näidata, mida nad riigivalitsemise juures paremini teeksid kui kahe nädala pärast tagasi astuv valitsus. Ja ei

mingit mõnitamist.

Tundub aga, et ühtäkki ei olegi võim nii magus kui tavaliselt. Situatsioon sarnaneb koguni 1917. aasta lõpukuude Petrogradile, kus võim vedeles praktiliselt tänaval ning bolčevikud olid ainsad, kes taipasid selle üles korjata. Reformierakond näiteks püüdis kuni viimase hetkeni säilitada senist positsiooni, see tähendab olla ise rahajagamise juures, kuid tagajärgede eest lasta vastutada Isamaaliidul ja Mõõdukatel, neid veel pealegi selle eest kritiseerides. Oravate senine koostööpartner Keskerakond, kellega koos omal ajal rongiliikluse dotatsioon maha hääletati ja rongid seisma pandi, on praegu kõhkleval seisukohal - kes siis tahab aastake enne valimisi oma renomeed valitsemisega ära määrida. Ja isegi kui Keskerakond otsustabki Reformierakonnaga koalitsioonis uue valitsuse moodustada, piisab viimastele pilguheidust kohtade jaotusele Riigikogus mõistmaks, kellele niisuguses koalitsioonis juhtohjad jäävad.

Villu Reiljan on juba avalikult välja hõiganud, et Rahvaliit uut valitsust moodustama ei kiirusta ning las kolmikliit helbib omakeedetud supi ise ära. Unustades sealjuures kavalalt, et kolmikliidu põhipatud - raudtee ja elektrijaamade erastamine - algatati veel selle valitsuse poolt, milles ta ise osales. Nii et võõra supi helpimine pole Eesti poliitikas midagi pretsedenditut ega takista Rahvaliidul sugugi uuesti kätt proovimast.

Loodetavasti ravib eelseisev opositsioonis olek Isamaaliitu ja tõenäoliselt ka Mõõdukaid senisest mõttetust ülbusest rahvaga suhtlemisel ning õpetab neid enne suuri hulka inimesi puudutavate otsuste vastuvõtmist ka nende inimeste arvamust küsima. Ja ehk kaovad koos Kaarel Tarandiga valitsuse pressibüroost ka rumalad jutud rahvussümboolika vahetamisest ning valitsus hakkab viimaks inimestega suhtlema ka teisiti kui arvuti vahendusel. Pisiasi, kuid siiski meeldiv.

Siinseal kostvaid jutte erakorralistest valimistest ei võta tõsiselt muidugi ükski inimene, kellel säilinud veel veidi tervet talupojamõistust. Millise entusiasmiga suhtuvad riigikogulased oma soojadest kohtadest loobumisse ja sissetulekute piiramisse, sai ka kõhklejaile selgeks korduvate katsete käigus riigikogulaste niigi kõrgeid pensione maksustada. Nii et ainuke küsimus on praegu, milline tuleb uus koalitsioon. Kuid seda näeb juba tuleval aastal.

20. detsember 2001. a



MAJANDUS

Majandusaasta 2001

Käes on aasta viimased päevad. Aasta 2001 on kohe kohe saamas ajalooks. Igaüks meist teeb tagasivaate olnule ja küsib, milline siis oli see XXI sajandi alguse aasta.

Murrangut omavalitsusüksuste territooriumide ümberjagamisel lõppev aasta kaasa ei toonud. Valdade sundliitmist ei tule ja jätkatakse ilmselt vabatahtliku liitumispoliitikaga.

Samal ajal viivad ministeeriumid hoogsalt ellu nn hiilivat haldusreformi. Kevadel sai Jõgevamaa Pensioniametist Tartu Pensioniameti Jõgeva osakond. Töönormide suurendamise tulemusena koondati ka mõned töötajad. Suvel ühendati haigekassad. Alles jäi 7 piirkondlikku haigekassat. Jõgevale jäi EHK Tartu osakonna Jõgeva büroo, kus varasema 13 asemel on nüüd töötajaid 3.

Hiljuti avaldatud politsei uue arengukava järgi jääb Eestisse aastaks 2003 senise 17 prefektuuri asemel alles 6. Jõgeva ja ka Viljandi prefektuur ühinevad Tartuga. Teatavasti kerkib Tartusse uus kohtumaja, kuhu olevat ruumid eraldatud ka Jõgeva kohtunikele. Jõgeval hakatavat läbi viima ainult istungeid. Konkreetset infot kahjuks keegi ei avalda. Justiitsministeeriumist öeldi Vooremaale, et Riigikogus on lugemisel kohtute seadus ja selle järgi jääb Jõgeva Maakohus alles.


Jõgeva haigla jätkab väiksemas mahus

Tuleval aastal moodustab riik sihtasutuse Jõgeva Haigla, mille tulemusena koondatavat ligi 100 töökohta. Jõgeva Haigla direktori Meelis Pauklini kinnitusel vaadatakse momendil koosseise üle ja tõenäoliselt nii suurt koondamist ei tule. Haigekassaga toimuvate läbirääkimiste osas on esimene voor lõppenud. Detsembri lõpul täpsustakse tellimuste mahud ja siis saab tuleviku kohta juba konkreetsemalt midagi öelda. Järgmise aasta 1. juunist alates suletakse sünnitus- ja günekoloogiaosakond, samuti ka kirurgiliste haigete statsionaarid. Kaotatakse ära ka ööpäevane kirurgiline valve. Alles jääb päevakirurgia. See tähendab, et patsiendile tehakse hommikul operatsioon ja õhtul lubatakse ta juba koju.

Jõgevale jääb edaspidi alles kiirabi, sisehaiguste ja lasteosakond, samuti neuroloogiaosakonna voodikohad, hooldus ning järelravi.

Kabinettide vaikuses otsustatakse inimeste saatusi. Riik toimetab salaja ja märkamatult. Poolt- ja vastuargumentide ärakuulamist ning võimalusel ka nendega arvestamist peetakse ajaraiskamiseks. Rahva arvamust ei peeta millekski. Me ei tea, milliseid üllatused tabavad meid uuel aastal ja palju ametikohti kabinetistrateegid veel ära kaotada tahavad.


Kümme aastat ettevõtlust ja omavalitsusi

Maakonna ja ka valitsusametite kaotamine mõjutab kõige rohkem Jõgeva linna elu, sest stabiilsete tulumaksusummade kadumine mõjutab otseselt linna rahakoti paksust. Kas suudetakse tekitada juurde uusi töökohti või jäädaksegi tulevikus väikeseks provintsilinnakeseks, mis noorte lahkumise järel pikkamööda manduma hakkab?

Jõgeva hääbumisest ja

Põltsamaa elujõust kirjutas Eesti Ekspressis suvel teatavasti Tiina Joosu. Hea, et mõte on liikuma hakanud. Teoksil olevat üsna mitmed projektid, mille teoks saamine tooks kaasa mitmete uute töökohtade loomise ja elavdaks Jõgeva linna majanduselu. Suurimad plaanid selles vallas on näiteks jäätmetöötlemisvabriku ja lainepapitehase rajamine.

Maakonna omavalitsustel ja paljudel ettevõtetel täitus või on lähikuudel täitumas nende eksisteerimise esimene aastakümme. Jõgeva majanduselu on stabiliseerunud. Need ettevõtted, mis on püsima jäänud, tegutsevad reaalsel pinnal edasi. Õhulosside ehitajaid eriti enam ei ole. Ka Jõgevamaa põllumajandus on kaks aastat tagasi alanud Venemaa majanduskriisist alguse saanud pankrotilainest toibunud ja on saabunud teatud tervenemisaeg.

Kavandatakse isegi väga suuri investeeringuid. Nii näiteks pandi 25. septembril nurgakivi Torma POÜ uuele laudakompleksile, mis hakkab tulevikus mahutama 600 lüpsilehma.

Samal ajal on aga jätkunud ka piirkonna tööhõive seisukohast oluliste ettevõtete pankrotistumine ja likvideerimine. Aasta algul pankrotistus AS Eesti Taluvõi Jõgeva Piimakombinaat ja tööta jäid paljud inimesed. Paljud lehmapidajad likvideerisid oma karjad, sest piima ei olnud enam kuhugi panna. Piimakombinaadi hooned on veel maha müümata. Novembris lõpetas tegevuse Jõgeva leivakombinaat, sellega seoses jäi tööta üle 20 inimese. Ka leivakombinaadile kuulunud hooned müüakse ilmselt maha, kuid kas seal edaspidi midagi tootma hakatakse, on veel selgusetu.


Infonappus kui krooniliseks muutunud probleem

Tulevikku suunatud projekte, mille kaudu tahetakse kohapealset elu elavdada, on mitmeid, alates turismi- ja kaubateest Via Hanseatica kuni uue Mustvee sadamaga seonduvate suurejooneliste plaanideni.

Kuna Jõgevamaa on töötute osakaalu poolest vabariigis esimeste hulgas, siis on siin teretulnud ka pikaajaliste töötute aktiviseerimise ja tööturule tagasitoomise kavad. Saare vallavanema Jüri Morozovi poolt välja pakutud aktviseerimiskeskuse idee on igati teretulnud. Kas aga neid keskusi peab Jõgevamaal olema ainult üks ja kas see

peab asuma just Saarel, on iseküsimus. Võibolla on parem, kui omavalitsused ise otsustavad, milline variant just antud piirkonda kõige paremini sobib.

Kõige hullem on see, et ka nn infosajandil napib inimestel igapäevaeluks vajaminevat teavet. Maakonda teenindavad mitmetele erinevatele firmadele kuuluvad bussid, kuid ühtset infot nende sõidugraafikute ja peatuste kohta ei suudeta kuidagi inimestele kättesaadavaks teha. Vooremaa on sellest probleemist väga palju kirjutanud. Tundub aga, et talitatakse põhimõtete järgi, et uppuja päästmine on uppuja enda asi ja karavan liigub vaatamata koertele edasi ikka omas stiilis. Jääme lootma, et demokraatia siiski lõpuks võidule pääseb ja et ka lihtinimese muredega ükskord arvestama hakatakse. Vastasel juhul kaugeneb riik rahvast veelgi.

RAIVO SIHVER


Jõgevamaa majanduselu mõjutasid tormikahjustused

Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Jaan Aiaots tõi lõppevast aastast rääkides välja kaks märksõna: reisijate teenindamisega seotud segadused ühistranspordi vallas ning suured majanduskahjud, mille tõid kaasa suvel ning hilissügisel möllanud tormid.

"Reisirongiliiklus on tänavu väga heitlik olnud. Ühel hetkel (varakevadel) vähendati meie piirkonnas oluliselt reisirongiliiklust. Sügisel see mingil määral taastati, kuid mitte kõikide reisijate soove arvestades. Samuti on toimunud sagedased muudatused kaugbussiliinide graafikutes. Siin on tänaseks päevaks siiski mõnedki probleemid selginenud ja asjaolud paranenud. Aga optimaalsest lahendusest on asi veel kaugel Novembri keskpaiku möllanud torm jättis kogu Jõgevamaa 5-6 tunniks ilma elektrita. Kõiki suvel ja sügisel möllanud tormide poolt tekitatud kahjusid ei ole mitte keegi veel täpselt kokku arvanud. Teatud osa kahjudest hüvitasid kindlustusfirmad ja väikese osa ka riik, enamus jäi aga inimeste endi kanda. Ma arvan ka seda, et Jõgevamaa üldine majanduskliima on stabiliseerunud. Paraku on aastatega meie tööpuuduse tase tõusnud. Selles suhtes oleme praegu samal tasemel Ida-Virumaaga," andis aastale hinnangu Jaan Aiaots.

Jõgeva Tootjate Liidu tegevjuhi Urmas Ingveri sõnul on põllumajanduse seisukohalt positiivne see, et piimatoodang lehma kohta on suurenenud ja on kõrgem kui kunagi varem. "Samuti on hea, et tõusid piima kokkuostuhinnad. Negatiivseks pean aga asjaolu, et vabariigi valitsus ja AS Eesti Energia ei suutnud ega tahtnud põllumeestele vastu tulla ega korvata neile tormide tõttu tekkinud kahjusid. Vabariigis tervikuna on aga toimunud ja toimumas nii avalik kui ka varjatud maksukoormuse suurenemine. Monopoolsed ettevõtted, nagu Eesti Telefon jne tõstavad teenuste hindu, riik aga kõikvõimalikke lõive. Strateegilised ettevõtted, näiteks nagu Eesti Energia ja Eesti Raudtee, müüdi maha iga hinna eest ja rahva tahet arvestamata," tõi lõppeva aasta plussid ja miinused välja Urmas Ingver.

OÜ Omedu Rand juhatuse esimees Jüri Vooder pidas lõppevat aastat kalurite jaoks raskeks. "Ei saa kala püüda, sest ei ole veel korralikku talve olnud. Loodame, et Peipsi jäätumine toob kaasa ka meie olukorra paranemise. Kalavarud on vähenenud ainult ahvena osas, teiste kalaliikide osas mitte," lausus ta.

"Halb on see, et poliitiliste ambitsioonide ja mängude tulemusena (näiteks kasvõi presidendivalimised) pandi seisma haldusreform. Reformi läbiviimine ise võtab mitu aastat aega, seepärast oleks vaja kiiresti alustada. Keskvõimu tasandil ei suudetud aga reformi jõuga ellu viia. Nüüd siis proovitakse teisiti. Tõmmatakse omavalitsuste eelarvete tuludebaasi kokku ja loodetakse selle läbi valdu liituma panna. Kui liitujatel jääb kummalgi tuludest puudu, siis liitumisel ei muutu paremaks midagi. Selgeks peaks aga rääkima selle, milliseid ülesandeid täidab riik, milliseid maavalitsused ja millised jääksid vallavalitsustele. Osade omavalitsuste eelarveid tuleb riigil nii või teisiti doteerida, sest majanduse areng on olnud ebaühtlane. Suuremaid tulusid luuakse ja saadakse ikkagi Tallinnas ning teistes suurtes keskustes," rääkis Saare vallavanem Jüri Morozov.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Torma Põllumeeste Selts kinkis lasteaiale sügisande

Esmaspäeval saabus Torma lasteaiale Linnutaja isemoodi kingitus - koorem sügisande Torma Põllumeeste Seltsilt.

Lasteaiale tehtud kingitusekoorem sisaldas mitmesuguseid põllu- ja aiasaadusi nagu kartulid, kapsad, porgandid, õunad, kõrvitsad. Oli koguni tangu. Juba sügisel oli Torma Põllumeeste Selts otsustanud viia jõuludeks lasteaiale oma majapidamise toodangut. Kokku osales saadetise kokkupanemises viisteist seltsi liiget.

Seltsi nimel läksid esmaspäeval kingitusekoormat üle andma Sulev Tutt, Ain Aru ja Veljo Luhalaid. Peale põllusaaduste viidi igale rühmale ka kommikott. Jõuluvana polnud siis veel lasteaeda saabunud, aga et asi oleks lõbusam, kujutasid põllumeeste saadikud endast jõuluvana onupoega ja kahte suurt päkapikku, kes enne pärisjõuluvana kohale jõudnud. Muidugi polnud lapsed neile kitsid laulma ja tantsima. Lastepere kinkis külalistele tänutäheks omatehtud klaasimaali ning soovis jaksu uue aasta toimetusteks.

VAIKE KÄOSAAR


Riigi suurimal pungipeol sai nalja ka

Mätta Mälestukontsert, mis on toimunud juba hea mitu aastat ja on kujunenud Eesti suurimaks punkbändide kogunemiseks, sai ka sellel hullul aastal Villu Tamme poolt läbi viidud.

AD 2001 möllati Mustamäel TTÜ lähedal asuvas angaaritaolises hallis, mida millegipärast Roheliseks Konnaks nimetatakse. Rämedas stiilis kujundatud klubiruum oli kahjuks kütmata ja kõle ning hämar, lava ebamugavalt pisike, kuid helimees, turvad ja piletimüüjad olid profid.

Asi algas reedel kuue ja seitsme vahel õhtul ning kava alustas Operatsioon Õ, kuulus vaimuka nalja ning pulli artell Toomas Kaljumaa juhatusel, mille uuemate lugude keerulisus hakkab juba progelikuks muutuma. Järgnesid Paragrahv, Surnud Linnad, Hommikune Vahetus, Soulout, lihtsa ja mitte eriti pretensioonika pungi tegijad. JMKE, peakorraldaja enda grupp, siis End Variations, pigem vana kooli hevibändi meenutav The Belka, kiired I.Q. Zero, Psychoterror, Conflict OK!, JMKEd imiteerivatest ajakirjanikest gupp Universumi Direktorid.

Esimese päeva pulli eest hoolitses Tartu staarpunk, Nyrock City pisikest kasvu laulja Peeter Pask, kes pidevalt suurte poistega noris ja vastava reaktsiooni puhul kähku suusad tegi, et end ära peita. JMKE, Conflict OK ja eriti Psychoterrori esinemise ajal sai ta enda kätte ühe mikrofonidest ning hakkas hoolega kaasa laulma, pannes tõsiste esinejate närve proovile.

Laupäeval tegi kella 15 paiku otsa lahti stiilselt rämepungilik Aknool. Tartusse kolinud Huiabella paistis silma pikajuukselise ja kriiskavalt röökiva flöödimängijaga ning ülilühikeste oopustega. Esimene tegi oma aktsioone edasi Taaralinna grupis NE!, mille lasteklahvpilli rütmimasin ei tahtnud pungivõimuga ühtida ning seetõttu pidi laulja plekkvilepilliga trumme taguma, kui teised rohkem nagu mingit jazzrocki viljelelesid. Skagrupp Müstika esines efektselt ja professionaalselt, kuigi mitte enam nii naljakalt kui paar aastat tagasi. Pärnu trio Ajastu järgis muusikaliseltlüüriliselt üpris täpselt Vennaskonda.

Ainus Seadus esitas jõulist punki, mida illustreerisid kaltsudes laulja kramplikud liigutused ning oma pea sage käte vahel hoidmine. Vedel Leib, Tallinnas juba kuulsam üksus esines humoorikalt ja oskuslikult a la Singer Vinger.

Saast esines oma kandilises stiilis kindlalt, tekstid olid erinevalt paljudest teistest arusaadavad. Ainult Vale-Dmitri kippus laval ennast liiga maha tegema. Pro Pacter paistis silma oma kiledalt kisava lauljaga. Crazy Corowa ajal läks laval parajaks aktsiooniks, sest pillimehed ei suutnud oma ülesandeid ära jagada ning läksid kaklema, mis oligi nende show huvitavaim osa. Protesti pikajuukselised pillimehed tegid kiiret müramuusikat ning kaks pungilikku lauljat lõugasid fucklauseid. Square, mis välimuselt oli nagu tavaline koolipunt, asetses oma muusikaga kusagil Vennaskonna ja Tuberkuloitedi vahepeal.

Kultus-Vennaskond ise oli ka kohal oma tavapärases olemuses, mida imiteerisid hoolega veel Migreen ja Anarch. Lasnamäe sõna toredamas mõttes jobude punt Kurjam oli oma stiililises kirevuses (kuni puha diskoni välja) üks huvitavamaid nähtusi Mättal. Kusagil öösel vist esines ka vanematest rockipeerudest moodustatud veiderdav rokarollapundar Dirty Diana. Üldiselt - väga tore, et on, kus, nõnda öelda, organiseeritult kokku saada.

MARGUS KIIS


Tartu lapsed tõid jõulurõõmu

Palamuse kihelkonnakoolimuuseum on praegu jõulutunnet otsast otsani täis: vanas klassitoas seisab ehitud kuusk ja ärklisaalis avati üleeile Tartu Herbert Masingu Kooli jõulunäitus.

Selle näituse Palamusele jõudmine polnud juhuslik: Herbert Masingu Kooli kunstiõpetaja Mare Kuusik on Palamuse Gümnaasiumi vilistlane ning õpetanud ka mõned aastad tagasi Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi juures tegutsenud köstrikooli lapsi. Oktoobris olid muuseumi ärklisaalis väljas tema enda siidimaalitehnikas taiesed. Masingukooli õpilasnäitusest teeb jõulunäituse aga see, et suurem osa töödest kajastavad laste nägemust ikoonist.

"Ikoone joonistasime lastega tegelikult juba möödunud sügisel. Minu eeltingimus oli, et joonistataks mustale paberile kuldse, hõbedase ja valge markeriga, ent kasutada võis ka värve. Mõni laps järgis üsna täpselt tuntud autorite eeskuju (kunstiajaloolist pil dimaterjali olime enne päris palju läbi vaadanud), mõni improviseeris aga üsna vabalt," ütles Mare Kuusik.


Lakoonilisus kasuks

Laste töid vaadates tuleb hästi välja see, et liiga palju mõtteid ja detaile ikoonile ei mahu, lakoonilisus tuleb seevastu kasuks. Ristonimeline noormees on näiteks joonistanud lihtsa, aga kujundliku ja tasakaalus kompositsiooni stiliseeritud päikesest, inglitiibadest, taevaväravatest ja nende taga ootavatest lambukestest. Põhimotiivideks on ikoonidel aga muidugi inglid ja Jeesus Kristus. Raheli inglitel on õrnroosad rüüd ja õrnsinised tiivad, millele on hõbedahelki lisatud, ning nende käte vahel särab kuldne täht. Joneli tööl võib aga näha üsna omapärast tegelast: inglitiibadega jõuluvana. Ent teatud mõttes võibki ingli ja jõuluvana üheks mõelda: mõlemalt oodatakse ju, et nad head tooksid: üks sõnumite, teine kingituste näol.

Ikoonilikkust on laste töödele lisanud õpetaja Mare Kuusiku huvitav vormistus: valgeid paspartuusid on ta ilmestanud värviliste ristidega. Peale ikoonide on näitusel väljas aga ka muud: abstraktseid tučijoonistusi ja niiditrükitöid, diatüüpiaid jne.


Erilised lapsed

Herbert Masingu Koolis ei käi päris tavalised, vaid üsna tõsiste tervisehädadega lapsed. Seetõttu sattus Mare Kuusik kuus aastat tagasi sellesse kooli tööle minnes enda jaoks üsna uudsesse situatsiooni: kui oma eelmises töökohas Viljandis oli ta juhendanud kunsti eriklasside õpilasi ning nautinud vastastikku rikastavat ja sütitavat loomeõhkkonda, siis Masingu koolis tuli hakata tegelema tavalastest kinnisemate ja depressiivsemate õpilaste avamisega kunsti kaudu ning nende enesehinnangu tõstmisega. Omaette probleemiks oli autistidest lastele õige lähenemistee leidmine. Sellise diagnoosiga lastel on Mare Kuusiku sõnul üsna vähe fantaasiat, ent etteantud malli järgi on nad võimelised väga hästi joonistama. Novembri alguses Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Haridus kunsti kaudu" pidas Mare Kuusik ettekande, milles puudutas muuhulgas autistide õpetamise probleeme.

Jõulunäituse avamine kujunes esinduslikuks, sest kohal oli rohkem kui kuuskümmend Masingukooli õpilast, samuti direktor Krista Eller

ja huvijuht Sigrid Tammemägi. Üleeile sai nimelt teoks kooli tublimate õpilaste ekskursioon Palamusele. Peale näituse avamisel osalemise tutvusid õpilased muuseumiga ning andsid väikese kontserdi kirikus ja rahvamajas, kus toimus Palamuse valla puuetega inimeste jõulupidu.

Nii et Masingu-kooli lapsed tõid Palamuse rahvale jõulurõõmu mitmel viisil. Ja küllap said seda ise niisama palju vastu.

RIINA MÄGI



SPORT

Kabeuudiseid

Maakonna 100ruudulise kabe meistrivõistlustel kogusid nii Edo Jaanuska kui ka Rein Orav võrdselt 5 punkti. Otsustavaks sai esimese parem koefitsient 12,5:11. Kolmas oli maakonna parim kirikabetaja Urmas Visk Jõgevalt 4 punktiga. Samas selgitati ka maakonna parimad välgutajad selles kabeliigis. Siin oli parim Sulev Luht, Edo Jaanuska ees, punkte vastavalt 4,5 ja 4. Võrdselt 3 punkti kogusid nii Urmas Visk kui ka Lembit Maidla.

Uut aastat alustavad kabetajad tavakohase Kurista turniiriga, 5. jaanuaril kell 10. Nädal hiljem mälestame lahkunud kabemehi, keda on juba üle 20. Minijuubeli hõnguline turniir saab teoks 12. jaanuaril kell 10 Jõgeval Kaitseliidu saalis (Aia tn 4). Need kaks maakonna tippvõistlust on heaks jõuprooviks enne valdade X talimängude alagrupi võistlusi, mis toimuvad 19. jaanuaril, kus alagruppides (4) mängib kuni kümme (2+1) 3-liikmelist esindust. Olge aktiivsed ja tublid! Palju tänu võistluspaikade eest Jõgeva Politseiprefektuurile, Päästeametile, Kaitseliidule, Metsamajandile ning kõikidele sponsoritele, tänu kellele sai paremaid aasta jooksul meenetega tänatud.

***

Maakonnas toimus aasta jooksul üle tosina võistluse, millest võttis osa üle 20 kabe taja. Naistest olid paremad Taimi Pihelpuu ja Merike Parve, kes valdade V individuaalmeistrivõistlustel said vastavalt esimese ja teise koha. Meeste parim on konkurentsitult Edo Jaanuska, kes võitis vabariigi tasemel kaks hõbemedalit, ühe Eesti veteranide ja teise valdade individuaalmeistrivõistlustel. Kaarel Ots sai pronksise autasu. Edo Jaanuska pidas aasta jooksul 12 võistlust, neist kõigil oli ta esikolmikus. Enim võistlusi pidas aasta jooksul Urmas Visk (13).

Maakonna pingerea koosta misealuseks oli vähemalt 7 võistlusel osalemine. Kabetajate keskmine vanus on peaaegu 60 aastat. 8 kabetajat Jõgeva maakonnast on esikümnes, lisaks veel 8 teises kümnes ja ainult 4 (2+2) Palamuselt ja Põltsamaalt. Kõrge keskmine vanus, mis mõne aasta pärast ületab 60 aasta piiri, noorte passiivsus ning vähene huvi viib ala väljasuremiseni.

Head vana aasta lõppu ja uue aasta algust!

SULEV LUHT


Spordi lühiridu

Sangpommitõstjad kogunesid viimast korda sel aastal Raplamaa meistrivõistlustele Juuru Gümnaasiumi võimlasse. Kohale oli saabunud kogu Eesti selle ala paremik, nende seas ka viis võistlejat Jõgevamaalt.

Kehakaalus kuni 60 kilogrammi sai kindla esikoha Heino Põldoja, kes 24kiloseid pomme tõukas 7 ja rebis mõlema käega 87 korda. Nii rebimise tulemus kui ka kogusumma 94 punkti on paremad tema nimele kuuluvatest üle 55-aastaste veteranide ametlikest maailmarekorditest. Ülekaaluka esikoha sai ka endast noorematega võistelnud Ain Kurs kehakaalus kuni 75 kilogrammi oma selle hooaja parima tulemusega 106 punkti.

Andres Metjer oli otsustanud saada tulemuse kirja ka kergemate meeste seas ja oli seepärast loobunud umbes viiest kilost oma tavakaalust. Kuni 80 kg kaalus kogutud 128 punkti aitasid alistada küll käesoleva aasta Eesti meistri, järvalase Janno Junsi, kuid tuli leppida siiski ainult teise kohaga. Tartlane Ruben Poljakov oli jälle klass omaette, tõugates kahepuudaseid pomme 80 ja rebides 70 korda, tema punktisumma 300 jäi ka päeva parimaks.

Kuni 90 kilo kaaluvatest meestest võidutses 208 punkti kogunud Märt Liivak Järvamaalt. Ülo Kuusk tõukas 24-kiloseid pomme isikliku rekordina 71 korda ja uueks Eesti veteranide rekordiks on ka punktide kogusumma 171, mis andis tubli teise koha.

Kaalukategoorias üle 90 kilogrammi käis heitlus esikoha pärast võistluse peakorraldaja, käesoleva aasta Eesti meistri Rain Tulbi ja Eesti Aasta Isa 2001 tiitlit omava järvalase Aare Kabeli vahel. Viimastest meistrivõistlustest eemale jäänud Kabel tõukas nüüd 32 kilogrammi kaaluvaid pomme 39 ja rebis 46 korda ning kogutud 170 punktiga Tulbi 166 vastu tõestas ta oma üleolekut. Meie meestest püstitas siin 81 punktiga isikliku rekordi Tõnis Metjer ja tuli viiendaks.

Järgmise aasta avaürituseks kutsuti kõiki huvilisi Audru valla lahtistele meistrivõistlustele, mis toimuvad 19. jaanuaril Audru Keskkooli võimlas.

VALDU WELTBACH

***

Põltsamaa Lions-klubi võistkond (Mart Joosep, Endo Mattisen, Anti Orav, Ando Timm, Margus Metsma) esines hästi üleeestilisel bowlingturniiril. Pärnumaa Paikuse klubi järel ja Viimsi ees saadi hinnatav teine koht, kusjuures võitjale kaotati 37 punktiga, Viimsit võideti aga 27 punktiga. Silmapaistva tulemuse ja esikoha sai individuaalarvestuses Põltsamaa lion Mart Joosep 193 punktiga, võites oma peamisi konkurente Paikuselt vastavalt 6 ja 10 punktiga.

* * *

Naabermaakonna Järvamaa maadlusaktiiv korraldab juba rida aastaid maadlusturniire vabariigi paremiku osavõtul oma kunagiste maadluskuulsuste (Ants Roots, Herman Pallon jt) rändauhindadele. Selle aasta turniiril maadlesid hästi Põltsamaa Spordikooli võistlejad. Esikohakarika võitsid sumomaadluses ilma teinud Gert Krabbi ja jalgpallimurul silma paistnud Martti Pent. Teise koha said Indrek Kohv ja Tõnis Sulg, kolmanda koha Hergo Andruse, Joosep Mölder ja Rauno Paumets.

***

Lustivere on kujunenud Jõgeva maakonna lauatennise kantsiks. Kohaliku põhikooli matemaatikaõpetaja Anne Perni energilisel eestvedamisel ning juhendamisel treenib kohalikus koolis paar tosinat lauatennisehuvilist. Siin peetakse Põltsamaa valla karikaturniire lastele, noortele, täiskasvanutele ja spordiveteranidele lauatennises.

Sellel sügisel peetud kahel karikavõistluste etapil on naismängijaist edukamad olnud Anne Pern, Maire Lepp ja Mai Saviauk, meestest jõgevlane Urmas Rihma, eskulane Väino Petrov ja põltsamaalane Raivo Lehiste.

***

Maakonna meistrivõistlustel bridČis nelikutele on kümnest voorust mängitud kuus. Liidriohje hoiab 106 punktiga Jõgeva võistkond Arno (Arnold ja Janno Kivik, Hillar Sibul, Oleg Sirotin). Otil on 97, Peetril 90, Kallel 86, Hillaril 82 ja Raivol 76 punkti.

OSKAR PURI

***

Nädalavahetusel Laiusel toimunud Jõgeva valla lahtised esivõistlused teivashüppes tõid kokku 23 toikaga turnijat. Poiste U16 vanuseklassis (sünd 1986–87) võitis Laiuse noormees Cris Aare, kelle võidutulemus 350 cm on igati kõrgest klassist. Esimest korda ületas 3 meetrit Mikk Kalavus (Torma). Kolmandaks jäi Erki Erikson (Laiuse) - 290 cm.

Vanuseklassis U14 oli võitlus esikoha eest tasavägisem - võrdselt 250 cm ületasid Harvis Mill (Suure-Jaani) ja Kermo Rudissaar (Palamuse). Katsetega läks esikoht Suure-Jaani võistlejale. Kolmas oli Laiuse poiss Ivar Saar (230 cm). Tublid olid kõige väiksemad poisid (U12) - Jõgeva treeneri Hanno Kolli hoolealused Rait Hääl, Tõnis Vainomäe ja Rauno Roos hüppasid oma esimesel võistlusel vastavalt 190 cm, 180 cm ja 170 cm.

Kergejõustiku sisehooaeg on Jõgevamaal täie hooga käima läinud. Juba detsembri algul selgitati Tartu kergejõustikuhallis maakonna meistrid mitmevõistluses, üksikalade esivõistlused toimuvad 12. jaanuaril samuti Tartu kergejõustikuhallis (teivashüppe sisemeistrivõistlused viiakse läbi 19. jaanuaril Laiusel).

10-14aastastele toimuvad veel lisaks TV sarja 10 Olümpiastarti maakondlikud etapid.

HENDRIK LINDEPUU


Eesti amatöörliiga alustas Tartus

Tartus mängiti Eesti jäähoki amatöörliiga HHL Lõunatsooni esimene turniir. Nelja meeskonna konkurentsis oli seekord parim Tartu Kajakas. Jõgeva SK Pedja võitis liiga avaturniiril ühe ja kaotas kaks mängu.

"Hea, et nii läks. Kahju oli 1:2 kaotusest Tartu Kajakale, sest selle mängu võttis meilt tegelikult Tartu kohtuniku vilepartii. Jõgeva meeskond näitas siiski, et suudetakse võrdselt mängida kõigiga ja võita on võimalik nii Tartut kui Kohtla-Järvet," hindas avaturniiri meeskonna treener Heino Lehtmaa.


SK Pedja-Tartu A.P.F. 6:0

Turniiri avamängus saavutas SK Pedja meeskond selge võidu Tartu tugevuselt teise meeskonna üle. Kohe esimesel poolajal läks Jõgeva Rein Kivi (2) ja Illimar Metsa väravatest 3:0 ette. Teisel poolajal jõgevlaste ülekaal jätkus ning võitjas ei tekkinud kahtlusi.

Väravaid viskasid veel Rein Hüpponen, Alon Pärlin ja Raul Kivi. Täpseid sööte jagas Ervin Narits, kes sai kirja kolm söödupunkti.


SK Pedja-Tartu Kajakas 1:2

Äärmiselt närviline ja jõuline mäng, mille rikkus tartlasest kohtuniku ühepoolne vilepartii. Esimesel poolajal pidas Jõgeva meeskond Tartu Välk494 duubelmeeskonnale edukalt vastu. Seda vaatamata mitmetele kentsakatele eemaldamistele. Häid võimalusi oli rohkem isegi jõgevlastel. Alles poolaja viimasel minutil pääses Tartu arvuka kodupubliku ees 1:0 ette.

Ivar Sander viigistas seisu kohe teise poolaja avaminutil kaugviskega. Edasi jätkus võrdne mäng, kus kohtunik püüdis igatpidi leida Tartu venelastele võidusoont. Poolaja keskel määrati Tartu kasuks bullit, kuid suurepäraselt mänginud Jõgeva väravavaht Mati Tali tõrjus sellegi. Siis teatas kohtunik, et lisab mängule minuti aega juurde. Sellega pääseb ta kindlasti Guinessi rekordite raamatusse, sest kunagi varem ei ole maailma hokiajaloos kohtunikul suvaliselt aega juurde määrata õnnestunud. Aega lõpuvileni tundus justkui olevat, kui SK Pedja meeskonna kaitseliin eksis ja vabalt väravani pääsenud tartlased oma võimaluse kohe ära kasutasid. Teine litter lendas Tali väravasse ja hetk pärast lahtiviset kõlas kummaliselt ruttu lõpuvile.Ja oi seda venelaste rõõmu, mis siis Annemõisa väljakul vallandus. Mis siis, et kohtunikud ei pidanud kinni liiga juhendist, kus poolaja kestus on 20 minutit puhast mänguaega.

Seekord Jõgeva Tartu maffia vastu ei saanud, kuid seda on võimalik teha Jõgeval.


SK PedjaKohtla-Järve Veteran 2:6

Turniiri viimases mängus kinkis Jõgeva Kohtla-Järvele sisuliselt võidu, sest põhiväravavaht Mati Tali, kellel andis tunda seljavigastus, ei saanud mängida ja väravasse asus sel hooajal esmakordselt Vadim Szemskov. Noore ja kogenematu kollkipri eksimusi kasutasid tehnilised kohtlajärvelased varmalt ära. Nad võitsid mõlemad poolajad 3:1 ja said teenimatult kerge võidu. Jõgeva poolt viskasid värava Rein Kivi ja Alon Pärlin.

Teistes mängudes mängisid Kajakas ja Kohtla-Järve 3:3 viiki. Viimased alistasid Tartu A.P.F.i 4:0 ja Kajakas oli oma kaaslinlastest parem koguni 15:0. Avaturniir kinnitas prognoose, et Lõunatsoon on tasemelt tugevam kui Põhjatsoon, kus mängivad kuus Tallinna meeskonda. Esimesed kolm meeskonda on võimelised tsoonis heitlema esikoha nimel ja senine paremusjärjestus ei pruugi sugugi paika jääda.

Neljaringilise turniiri teine ring mängitakse uuel aastal, 13. jaanuaril Jõgeval.

MART ERMANN



MITMESUGUST

Vähk ja kala jäid peale pulmapidu uniseks

"Vastupidiselt aednikule saabub kalakasvatajale kevad - seemne idanemise aeg - hilissügisel. Oktoobris novembris hakkasid siig, rääbis, peled ja mitmed teisedki kalad hoolitsema oma järelkasvu eest. Pulmapidu pidasid ka vähid," rääkis kala- ja vähikasvataja Arne Liiv.

Puurmani vallas Härjanurmes asuva kalatalu peremees Arne Liiv on tegelnud kalakasvatusega juba mitukümmend aastat, hiljem lisandus sellele jõevähkide kasvatamine. Kaubandusliku toodanguni jõuti 15 aastat tagasi ja nüüd kasvatatakse Härjanurme tiikides üle 60 000 vähi ja vähipoja. Need lähe vad Eesti veekogude vähivarude rikastamiseks, eelmisel kuul viidi siit Jõgevamaa veekogudesse 3000 vähipoega.

"Novembris olid meil käedjalad tööd täis. Oli rekordaasta, saime viia üle 100 000 siia ja koha samasuvist noorkala uutesse elupaikadesse Hiiumaale, Pärnu lahte ja mujalegi. Veel paarkümmend aastat tagasi lasti kalavarude rikastamiseks veekogudesse miljoneid vastseid, millest jäi heal juhul järgi vaid tuhandeid. Nüüd kasvatame maimud enne ümberasustamist elujõulisteks," nentis kalakasvataja Liiv.


Kalad ja vähid tukuvad

Pakane on jõudnud tõmmata jääkaane peale ka Härjanurme tiikidele, kuid kalatalust läbi jooksval Pedja jõel on vähemalt tammi juures, kus asuvad kalabasseinid, jäävaba vett. "Vähid on oma pulmavõitlused ja peod ära pidanud ning jäänud uniseks. Sügiseks olid nad jõudnud kasvatada omale uue, piisava kasvuruumiga kesta, nii et pulmapidu sai pidada uues ülikonnas. Vähipoegade sündimiseni läheb aga pool aastat aega. Ei saa öelda, et vähid on talveunes, kuid külmal ajal liiguvad nad väga harva ja tukuvad palju. Jää all, põhja lähedal kolutab ka karpkala ja ootab kevadet. Liikuvamad on forellid, kes kasutavad juhust, et midagi hamba alla saada," selgitab kalatalu peremees talvist, näiliselt vaikset veealust elu.


Kalasoomus toob õnne

Mida aasta edasi, seda harvem on võimalus mekkida jõuluhane. Sellist linnuliha pole lihtsalt saada, või kui ongi, siis on turuhind nõnda kõrgeks kruvitud, et ei jaksa osta. Saksamaal ja teistes Euroopa riikides olla aga kombeks, et jõululaual on kalaroog. Põhiliselt rasvane karpkala, sest selle suurtest soomustest saab leida omale ilusa õnnesoomuse, mis pannakse rahakotti, et see rikkust tooks.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Üritas gaasi andes rongi eest pääseda

Küllalt õnnelikult lõppenud liiklusõnnetus juhtus esmaspäeva lõuna paiku raudtee ülesõidul Vägeva ja Pedja jaamade vahel. Sõiduautoga Opel Vectra ülesõidule lähenenud juht (1968) märkas

ülesõidule peaaegu välja jõudes ühtäkki Jõgeva poolt lähenevat kaubarongi. Juht üritas pidurdada, taipas siis aga, et jääb nii rongile ette, ja andis gaasi. Sellest oli niipalju kasu, et vedurilt sai löögi ainult auto tagaosa. Purunes tagumine poritiib, pakiruumi luuk ja tagumise akna klaas. Juht oli kaine, nõutava loaga ja pääses ise õnnetusest ainult ehmatusega.


Teele jooksnud põdra tõttu sõitis auto kraavi

Esmaspäeva õhtul pärast kella seitset toimus liiklus õnnetus Jõhvi-Tartu-Valga maantee 103. kilomeetril Saare teeristist mõned kilomeetrid Tartu poole. Palalt pärit Killu (1971) juhitud sõiduautole VW Golf jooksis vasakult teele ette põder. Kokkupõrkes autoga sai põder surma ja jäi auto kapotile pidama, kuni auto peatus. Auto paiskus teelt paremale välja ja liikus veel 34 meetrit edasi. Õnnetuses sai vigastada juht ja temaga koos esiistmel kaasa sõitnud 11-aastane tüdrukuke.


Põltsamaalt ärandatud auto jäeti Puhu-Risti

Esmaspäeva õhtul kella seitsme ja poole üheksa vahel ärandati Põltsamaal Tartu tn 20 maja eest sõiduauto VAZ 2102. Auto omanik oli sõiduki uksed küll lukustanud, aga kurikael sai kähku lukust jagu. Järgmisel hommikul leiti auto Puhu-Risti lähedalt Tallinna maantee äärest mahajäetult. Sõidukil oli tagumine number küljest ära kruvitud, esimene number kõveraks keeratud, juhtmed süüteluku juurest lahti kistud ja aku salongi istmele tõstetud.


Mõhkkülas käidi autodes vargil

Teisipäeva hommikul selgus, et Põltsamaa vallas on öösel sisse murtud kahte sõiduautosse. Autod seisid öösel talust poolsada meetrit eemal väljadevahelisel teel. źigulil olid uksed lukustamata jäänud. Autost viidi ära mobiiltelefon ja selle laadija. źigulist võetud tulekustutiga oli katki löödud samas kõrval seisnud lukustatud ustega Ford Granada nurgaaken. Sellest autost varastati makkraadio Grunding, 10 helikassetti ja auto antenn. Lõhutud oli ka auto süütelukk.


Mustvee sadamas leitakse muda seest mürske

Mustvee sadama süvendustööde käigus on põhjamudast leitud mitmesuguseid lõhkekehi. Luunjast kohale kutsutud spetsialistid viisid vedasid ohtlikud leiud ära. Mürske, miine ja muid lõhkekehi on Mustvee sadamasse jäänud kolmest sõjast. Esmalt loopisid sõjamoona Mustvee sadamasse Saksa okupatsiooniväed oma lahkumisel 1918 novembris ja detsembris. Sadamas seisnud sõjalaevu ründasid Saksa õhujõud 1941. a juulis ja Nõukogude lennuvägi 1944. a suvel ja sügisel. Pihtasaanud alustelt pudenes sõjamoona toona nii sadamasse kui selle ümbrusse järvel ja sadamasuus.


Võisiku hooldekodust kadus hoolealune

Novembrikuu 12. kuupäeval lahkus omavoliliselt Võisiku hooldekodust sealne hoolealune Jaan Viktori p. Võsu. Tema praegune asukoht on siiamaani teadmata. Mees on sündinud 1960. a Puurmani vallas. Ta on 170 cm pikk, keskmise kehaehitusega ja tumedate lokkis juustega, räägib selgelt. Hooldekodust lahkudes oli tal seljas sinine kerge jope ning jalas sinised püksid ja tumedad sportjalatsid. Mees põeb ski sofreeniat (II grupi invaliid). Palume kõiki, kes teavad midagi Jaan Võsu asukohast, on teda hiljuti kusagil kohanud või tema kohta midagi kuulnud, teatada sellest politseile telefonil 68 445, 110 või 68 410.


Varas tabati suhteliselt kiiresti

Ööl vastu teisipäeva murti Kasepääl sisse Sõpruse t. 155 maja juurde pargitud sõiduautosse VAZ21072. Varas viis ära auto tagavararatta, mehhaanilise tungraua ja autoraadiomagnetofoni. Politsei kutsuti sündmuskohale kella seitsmeks hommikul. Lõuna paiku peeti kuriteos kahtlustatavana kinni varem kohtulikult karistatud Leonid (1967), kes on Kasepää valla Raja aleviku elanik. Mees oli varastanud veel ka kõrval seisvast teisest autost 78 liitrit bensiini. Näppaja on 48 tunniks kuriteos kahtlustatavana kinni peetud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on pilves, selgimistega ilm. Sajab lund ja tuiskab, pärastlõunast sadu lakkab. Puhuvad loode- ja põhjatuul 7-12 m/s, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur langeb päeva jooksul 4-12 külmakraadini.

Ööl vastu reedet on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada kerget lund. Hommikuks pilvisus tiheneb ja hakkab sadama lund ning tuiskab. Öösel puhub loodetuul 3-8 m/s, päeval puhuvad kagu- ja idatuul 9-15 m/s. Öösel on külma 8-13, kohati 15-19 kraadi. Päeval on külma 3-7, kohati kuni 11 kraadi.



Vooremaa

Neljapäev, 20. detsember 2001. a.

Paljudele jääb jõulupreemia unistuseks

JAAN LUKAS


Siimusti kauplus kolis uutesse ruumidesse

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

Tallinn Eesti Vabariigi vastu

JÜRGEN LIGI,

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees


Halvim on erakorraliste valimisteta

JUHAN TELGMAA,

rahvaliitlane


JUHTKIRI

Lõpuks ometi!

20. detsember 2001. a



MAJANDUS

Majandusaasta 2001

RAIVO SIHVER


Jõgevamaa majanduselu mõjutasid tormikahjustused

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Torma Põllumeeste Selts kinkis lasteaiale sügisande

VAIKE KÄOSAAR


Riigi suurimal pungipeol sai nalja ka

MARGUS KIIS


Tartu lapsed tõid jõulurõõmu

RIINA MÄGI



SPORT

Kabeuudiseid

SULEV LUHT


Spordi lühiridu

VALDU WELTBACH

OSKAR PURI

HENDRIK LINDEPUU


Eesti amatöörliiga alustas Tartus

MART ERMANN



MITMESUGUST

Vähk ja kala jäid peale pulmapidu uniseks

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Üritas gaasi andes rongi eest pääseda

Teele jooksnud põdra tõttu sõitis auto kraavi

Põltsamaalt ärandatud auto jäeti Puhu-Risti

Mõhkkülas käidi autodes vargil

Mustvee sadamas leitakse muda seest mürske

Võisiku hooldekodust kadus hoolealune

Varas tabati suhteliselt kiiresti

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade