Vooremaa 22.03.2001

Vooremaa
Neljapäev, 22. märts 2001. a.
Sisukord
Maksumaksjate ärevus suureneb iga päevaga

Enne, kui tuludeklaratsioon maksuametniku kätte anda, tuleb see põhjalikult läbi lugeda. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Maksumaksjatel ja maksuametnikel on praegu kiired ja pingelised päevad. Peagi jõuab kätte 31. märts, kuupäev, mis ausatel ja korralikel kodanikel peaks olema meeles kui tuludeklaratsiooni esitamise lõpptähtaeg.

Paljud inimesed kipuvad enda arvates tülikaid ja ebameeldivaid toiminguid edasi lükkama. Paljud jõgevamaalasedki deklareerivad oma tulusid märtsi viimastel nädalatel, mis maksuameti kevade esimestel päevadel rahvarohkeks asutuseks muudab.

Kui kodanik Aia tänaval asuvasse Kesk-Eesti Ärikeskuse hoonesse siseneb ja kolmandale korrusele läheb, jõuabki ta sõbralikku, kuid nõudlikku Jõgeva Maksuametisse. Möödunud aasta 31. märtsiks laekus sellesse asutusse 12 000 tuludeklaratsiooni.

"Esmaspäevaks oli sellest arvust esitatud vaid kolmandik. Nagu varasematel aastatel, on tuludeklaratsioonide esitamine tänavugi viimasele minutile jäetud, mistõttu nende üleandmisel tuleb sageli järjekorras seista," selgitas reaalsust Jõgeva Maksuameti maksude osakonna juhataja Mare Klaos.

Tema juttu kinnitasid ka usinamad maksumaksjad. "Mina viisin tuludeklaratsiooni maksuametisse esmaspäeval, kui seal oli vaid paar inimest. Mõistagi mõned deklareerivad oma tulusid ka interneti

kaudu," ütles Jõgeva Ühisgümnaasiumi majandusdirektor Raul Kull.

Maksuametis pikenevad järjekorrad

Teisipäeva keskpäeval oli maksuametis tuludeklaratsioonide esitamiseks juba kümnekonna inimese pikkune järjekord. "Ma ei taha midagi rääkida, sest närveerin, kas tulud on ikka õigesti deklareeritud," ütles üks keskealine meesmaksumaksja.

"Sageli põhjustab kohtumine maksuametnikuga tõesti hirmu. Näiteks üks minu praegune klient ei söandanud minuga neli aastat õigusteemadel suhelda, sest pidas mind paadunud bürokraadiks. Nüüd on ta avastanud, et olen täiesti tavaline ja kaaslasi mõistev inimene. Tegelikult tean, et Jõgeva Maksuametis töötab sõbralik kollektiiv. Kui maksumaksjat mõni mure vaevab, tuleks tal osata oma probleem maksuametnikule õigesti selgeks teha. Nii oleks otstarbekas ka oma küsimused kirjalikult esitada," rääkis Jõgeva Maksuameti endine jurist Terje Mikk, kes praegu tegeleb erapraksisega.

Põltsamaa vallas asuva Mällikvere Põllumajandusühistu esimees Meelis Kaljuste lausus: "Minul kulus tuludeklaratsiooni täitmiseks aega paar tundi. Kui asjasse ei süvene, võib see toiming keeruliseks osutuda. Arvatavasti on paljudel Põltsamaa ümbruse inimestel veel tulud deklareerimata, sest Põltsamaal hakati tuludeklaratsioone vastu võtma mõned päevad tagasi."

FIEde pingeline, kuid huvitav elu

Paljud talunikud, kes on end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjaks, küsivad tulude deklareerimise alast nõu Jõgeva Talunike Liidu konsulendilt Tea Krikmannilt. "Talunikud on üldiselt ausad maksumaksjad ja korrektsed tulude deklareerijad, sest kui maksudega midagi viltu, ei arvestata nende taotlusi toetuse saamiseks," märkis Krikmann. "Põllumajanduslikule tulu le on ette nähtud ka 45 000 kroonine tulumaksusoodustus," lisas ta.

Jurist Terje Mikk selgitas: "Ühes või teises valdkonnas tegelevad inimesed saavad uue seaduse põhjal oma kulusid kirja panna vaid siis, kui nad on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatena. Nii ei jää ka näiteks kindaja sokikudujatel ning paari lehma pidajatel muud üle, kui FIEks hakata."

Maksupetturid tabatakse

Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt selgitas ja soovitas: "Maksuametisse laekunud tuludeklaratsioonid sisestatakse arvutisse ja töödeldakse elektrooniliselt, mille tulemusel selgub, kes peab raha juurde maksma ja kellele makstakse tagasi. Soovitan täita deklaratsioonid korrektselt ja seadusekohaselt ning kõik tulud kirja panna. Arvestades olemasolevaid andmebaase, ootavad liiga tagasihoidlikke inimesi, kes kõiki tulusid ei deklareeri, suured vahelejäämise võimalused ja ebameeldivused."

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Maksuamet: tuludeklaratsioonide täitmisse tuleb tõsiselt suhtuda

Vestlusringis vastasid küsimustele Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt ja maksude osakonna juhataja Mare Klaos. Nad soovitavad tuludeklaratsioonide täitmisse tõsiselt suhtuda, sest 31. märts saabub vähem kui kümne päeva pärast.

"Tulude esitamise kohustust ei ole isikutel, kes on 2000. aastal saanud töötasu ainult ühelt tööandjalt ja saanud haigustasu, kui tulumaks on mõlemalt tasult õieti kinni peetud. Kes aga seaduse alusel peab tuludeklaratsiooni esitama ja ei tee seda tähtaegselt, saab maksuametilt trahvi.

Vigu on ääretult palju. Kõige operatiivsem parandamise võimaluse andmine saab toimuda enamasti telefoni teel. Seetõttu on maksuametil tungiv palve, et kõik deklaratsioonid oleksid varustatud sisuga kursis oleva isiku telefoninumbriga.

Käibemaksu enammaksete tagastamiseks või teiste maksude katteks kandmiseks on maksuametil seaduslik õigus teha seda 30 päeva jooksul arvates taotluse saamisest. Seega peab maksumaksja arvestama, et nende päevade jooksul teiste maksude osas toimunud muudatused muudavad ka taotluse alust ja sisu, see tähendab, et maksuametil ei ole alati võimalik toimida esitatud taotluse järgi."

Millised on suuremad probleemid deklaratsioonide täitmisel?

"Paljud maksu kinnipidajad esitavad siiani aegunud, mittekehtivaid TSD vorme. Alates 1. jaanuarist 2001. a kehtib uus TSD vorm ja uued on ka lisad. Kõik blanketid on saadaval Jõgeva Maksuametis. Seetõttu palume mitte esitada vanu vorme. Maksuamet tuletab samuti meelde, et põhikohaga töötajate eest tuleb sotsiaalmaks TSD lisal 1 deklareerida ja see ka ära maksta. Kui parandatakse ükskõik millist TSD vormi, siis tuleb esitada ka parandatud põhivorm. Maksukorralduse seaduse § 28 alusel tasutud intressid tuleb deklareerida TSD lisal 6 selle kuu deklaratsioonil, millal need tegelikult tasuti või kanti ümber mõne muu maksu enammakselt. Vormidel TSM ega TSD ei näidata avaliku teenistuse seaduse alusel makstud puhkusetoetust, kuna 2000. a oli see maksuvaba. Kes on seda ekslikult teinud, esitagu kiiremas korras vastavad parandused."

Mille vastu eksivad kõige enam üksikisikust tuludeklaratsioonide esitajad?

"Põhivormile A kantakse sageli puudulik aadress. Maapiirkondade elanike deklaratsioonidel peab peale valla nime kindlasti olema ka küla nimi ning postiindeks. Paljud maksumaksjad märgivad deklaratsioonile pangakonto numbri asemel ekslikult kaardi numbri, mis on aga vale. Osas "Mahaarvamised tulust" tuleb näidata summaliselt ainult see arv, mis moodustab vastava protsendi etteantud valemi järgi arvutatud tulust (read 22.6, 22.6.1 ja 22.7). Kui esitatakse ühisdeklaratsioon, siis reale 22.1 tuleb märkida maksuvaba tuluna mõlemale abikaasale 9600 krooni, kokku 19 200 krooni.

Vormile T tuleb märkida ainult töötasu, kaasa arvatud tööturuameti kaudu nn hädaabitöödelt saadud tasud ja muud tasud tööandjalt. Sinna ei märgita ravikindlustushüvitist ega saadud elatist.

E vormi peavad põhivormi deklaratsiooni lisana esitama kõik isikud, kes on 2000. aastal ettevõtlusega tegelnud. Kulutusi saab vastavalt tulumaksuseadusele maha arvata ainult see isik, kes on end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana maksuametis või äriregistris. Isikud, kellel on eelmistest maksuperioodidest edasikantavaid kahjumeid, peavad neid näitama E vormil selleks ettenähtud tabelis (vormi E lisa 1). E vormil on tabel 1, kus tuleb näidata kulutused, mida ei tohi ettevõtlustulust maha arvata. Kogemused näitavad, et tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulutused on paljude ettevõtjate poolt kantud ettevõtluse kuludesse, mida aga teha ei tohi.

E vormil ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaksuna kantakse kuludesse kogu 2000. aastal makstud sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu aruandes FESD näidatakse ainult avansiliste maksetena makstud sotsiaalmaks, 1999. aasta ettevõtluse puhastulult makstud sotsiaalmaksu sellel vormil ei näidata. Osakute müügist saadud tulu tuleb deklareerida vormil V. "

RAIVO SIHVER

Vooremaa artikkel delfilaste hambus

Vooremaa kirjasaatja Margus Kiis on avaldanud 20. märtsi ajalehenumbris arvamusloo "Alternatiivi pole?".

Kavatsesin just hakata Margus Kiisi hoogsale, kuid lihtsakoelisele artiklile vastust kirjutama, kui avastasin, et sama loo on hr Kiis avaldanud ka Delfi internetiportaalis. Tema sõnum on leidnud seal mitmekesist kommenteerimist, seepärast otsustasin, et tutvustan Vooremaa lugejaile lihtsalt väljavõtteid Delfi anonüümsete, varjunimede alla esinevate autorite loomingust.

Ütlen ette, et olen teinud valiku nende kommentaaride hulgast, mille sisu mulle huvitav tundus. Vähemalt sama põnevaid valikuid võiks loomulikult koostada veel mitu. Lugemise hõlbustamiseks olen parandanud õigekirjavead. Sisu mugavamaks mõistmiseks on eriti hea lähtematerjal - Margus Kiisi artikkel - kõrvale võtta.

kammi pii: Artikkel on lühinägelik. Aiaiai, kas siis nii piiratult võib asjale läheneda? Ega siis klatš ei saa olla aluseks inimese arvamuse kujunemisel. Ebaeetiline? Käpardlik? Oskamatu? - defineeri ja argumenteeri, loeksin rõõmuga.

Mooz: Huvitav, kas Margus Kiis on Savisaare demokraatia juba unustanud? Või tundub kümne aasta tagune porno pehmem kui praegune?

Eedu: See võrdlus ei tööta. Savisaar tuleb iga kell võimule, kui valijad talle ja ta kompanjonidele kokku piisavalt palju hääli annavad. Seni on aga valijad teda võimust eemal hoidnud. Süvene veel - nii ajalukku kui ka olevikku.

mati kohtunik: isamaalisi tegusid on tehtud hulgi, seda muidugi valitsuse kui terviku poolt. Kas või lapsehooldustasu sisseseadmine või Keskerakonna pidevate ürituste tagasitõrjumine sätestada vene keel teiseks riigikeeleks. Ka Eesti raudtee ja energeetika päästmine erastamise läbi (mis on ainus võimalus) on isamaaline tegu. Ka Tallinna äravõtmine varaste käest - olgu või koos venelastega - on isamaaline tegu. Ka politsei tööleraputamine (nagu rikkis kella) on isamaaline tegu. SISULISELT isamaaline - et rahvas ja riik üldse kestaksid. Kõige isamaalisem tegu aga on see, et oma poliitika kui tervikuga on valitsus loonud olukorra, kus meil on reaalne lootus vähemalt sajandeiks pääseda Vene kirve alt - kuuludes ELi ja NATOsse.

MartU: Autor püüab tõesti probleemi väga mustvalgelt näidata. Tegelikkuses on selgelt eri pooltel vast ainult Isamaaliit ja Keskerakond, kes sellest hoolimata on suutnud kokkuleppele jõuda teatud kaadriküsimustes, tean isiklikult. Maailmavaateliselt on aga KE ja Reformierakond teineteisele märksa lähemal, kui esmapilgul võiks arvata. Mõlemad on ju selgelt populistlikud erakonnad, mis ei esinda mingit arvestatavat maailmavaatelist suunda, vaid neid toetavate majandusgruppide huve ning manipuleerivad ohjeldamatult valijaskonna arvamusega. Mõõdukad, kunagiste sotsiaaldemokraatide 20. tõmmis, on sama lahja ja arusaa matu nähtus kui kaks eelmist.

Kurb Prohvet: Jah, võim on vahend, mitte eesmärk. Kui ta aga kord juba käes on, siis inimliku nõrkuse tõttu ei saa ka aatelisemad inimesed aru, mil ta vahendist eesmärgiks on muutunud.

mati kohtunik: Ei saa teha ainult arukaid otsuseid, kui need rahvast vihastavad. Ei saa teha ainult rahvale meeldivaid otsuseid, sest siis oleks riik kahe nädalaga pankrotis ja kuu ajaga SRÜs. Tuleb leida see vahepealne. Ja pidada meeles, et keski kisakõride maiuspalaks on Vajalik, kuid Ebapopulaarne Otsus (nt need erastamised). Nende eesmärk on ju selge: tekitada Eestis tõeline, mitte kujuteldav kriis, et siis sogases vees võimule tulla ja rahva isa mängida. Kes aga asjast aru saavad (et rohi, mis tervistab, on esialgu kibe), võiksid vähemalt niigi palju teha, et ei võimendaks omalt poolt kuulujutte, laimu, hüsteeriat ja nõiajahimeeleolu.

Margus Kiis: Lahe. Oma arust oli loo point selles, et normaalses poliitilises keskkonnas on ikkagi imelik põhjendada oma ebaadekvaatset võimulolekut mingite müütidega. Ning ajalugu näitab, et apelleerimine ebaselgetele hirmudele ja enda pidamine mingiks päästjakslunastajaks võib viia diktatuurini. Aga kommentaatorid leidsid ka sadu muid asju. Huvitav...

Delfist valinud

ANDRES AMMAS,

Isamaaliidu peasekretär

JUHTKIRI

Raha tuleb, raha läheb, raha on

Rahal on siin ilmas omadus liikuda. Paraku olenevad selle liikumisest paljud olulised asjad. Liikumistest ja liigutamistest olenemata on seda enamasti vähe ja liikumissuunadki osutuvad suuremalt jaolt ikka valedeks.

Rahata teatavasti looduse kroon ehk inimene tänases päevas hakkama ei saa ja seepärast teenibki seda igaüks nagu saab ja oskab. Mõni selleks, et hädapäraselt iseenda ja perega toime tulla, teine loodab jälle raha läbi suuremale tulevikule. Läbi õnne ja riskide on saadud isegi ajalehepoisist miljonäriks.

Millised ambitsioonid võisid mõttes olla sitsiillasest ärimehel Giovanni Sposatol, kes üleeile kriminaalkuriteos süüdistatavana Tallinnas vahi alla võeti, teab ilmselt ainuüksi tema ise. Vaevalt, et ta eestlastele ilusate siniste silmade pärast raha pakkuma tuli, suurt kasu lootmata, ehkki tal olevat plaanis siit naine kosida. Praegu tunduvad asjad igatahes olevat üksjagu segased ning on alust koguni arvata, et sitsiillane on pehmelt öeldes kõige tavalisem suli. Kui see nii on, siis õnnestus tal osavalt ära petta asjaomased isikud Eestis, kui ta siin Eesti Raudtee erastamist rahastada lubas.

Segased lood rahaga on ilmsiks tulnud neil päevil ka seoses majandusminister Mihkel Pärnojaga, kes olevat valetades ja varjates petnud riigihangete ametilt välja loa sõlmida Eesti Raudtee erastamisnõustajaga leping ilma konkursita GIBBiga, mis osutus tegelikult mitu korda kallimaks konkursil osalenud PricewaterhouseCoopers CF&IB omast. Viimast olevat majandusminister nimetanud erastajale üle jõu käivaks, et kaitsta hiljem erastamisagentuuri nõukogu koosolekul hoopiski kallimat hinda. On alust arvata, et asjaosalistele puru silma ajamist ajendas raha liikumine mingis suunas, mis vaevalt riigile ja rahvale kasu saamise teenistuses on.

Selge ja konkreetne on aga üleeile valitsuses otsustatu - tõsta alates 1. aprillist pensione. Kui see just aprillinali ei ole, siis hakkab iga Eestimaa pensionär saama juurde keskmiselt 50 krooni. Rahandusminister Siim Kallase põhjenduski on selle kohta kõigile arusaadavalt lisatud. Nimelt on pensionitõusu võimaldanud täpsustatud pensionäride arv, mis lihtlabaselt öeldes tähendab, et pensionisaajaid on tegelikkuses tuhande võrra vähem kui eelarvet koostades oli arvestatud. Nii lihtne see asi ongi. Väikese rahaga ja lihtinimeste puhul, nagu ikka.

22. märts 2001. a

MAJANDUS

BICO-LEKS sai uue ukse

BICO-LEKS Kindlustuse Jõgeva esinduses peeti möödunud reedel ukseavamispidu: nüüdsest ei pea kindlustuskontorisse pääsemiseks enam läbi kõndima ASi Taig arvutipoest, vaid võib siseneda otse tänavalt.

"Uus uks on kasulik mitmes mõttes: klientidel on meid tänu sellele lihtsam üles leida ja mugavam külastada ning kuna ruumide ümberehitamise käigus sai hoovipoolne uks hoopis kinni pandud, on lihtsam tagada ka turvalisust," ütles BICO-LEKS Kindlustuse Jõgeva esinduse juhataja Aime Saarva.

Uue ukse rajamisele eelneski seniste LEKS Kindlustuse ruumide ümberehitamine ning maja teises otsas asunud BICO Kindlustuse esinduse kokku kolimine LEKS Kindlustuse omaga. Kindlustusfirmade BICO ja LEKS ühinemine toimus õigupoolest juba aasta tagasi, ent Jõgeval lõppes nö üleminekuperiood tänavu 15. jaanuaril, mil kahe esinduse töötajad tõepoolest ka kokku kolisid.

BICO-LEKSi Jõgeva esindus on üks firma 23 väljaspool Tallinna asuvast esindusest ning selles on 12 töötajat, paljud neist pikaajalise kindlustustöö kogemusega. "Eriti maapiirkonnas on kindlustaja isiku roll väga suur: inimene on harjunud asju ajama ühe kindla inimesega," ütles Aime Saarva. Jõgevamaa kindlustusturul on tema sõnul kaks põhitegijat BICO-LEKS ja Sampo Eesti Kindlustus, kusjuures turuosa on kahel firmal üsna võrdne. BICO-LEKS Kindlustusel on esindus ka Põltsamaal.

"BICO-LEKSil on loomulikult olemas kõik kindlustustooted, mida kaasaegne turg vajab. Meie ise soovitame aga eriti kogumis-, haridus- ja riskikindlustuslepinguid. Näiteks toitjakaotuspensioni võimalusega hariduskindlustust pakubki Eestis ainult BICO Elukindlustus," ütles Aime Saarva. BICO-LEKS peab oma üheks tugevamaks küljeks ettevõtte vara kindlustust. Jõgeval ja lähiümbruses on firma klientideks näiteks AS Valmeco, AS Corium ja Siimusti Autoveod ning ka Jõgeva linna varad on kindlustatud BICO-LEKSis.

Ukseavamispeole olidki kutsutud firma suuremate klientide esindajad. Aime Saarva sõnul kaaluvat BICO-LEKS Kindlustus tulevikus kohmakavõitu liitnime asendamise võimalust. Kui Eesti kontekstis aitab see nimi kahe firma senistel klientidel "oma" firmat ära tunda, siis väljaspool Eestit oleks asju lihtsam ajada näiteks maailmas tuntud nime ERGO all: BICO-LEKSI põhiaktsionärideks on maailma suurim, aastast 1880 tegutsev edasikindlustusfirma Münchener Rück ja tema Saksamaal tegutsev otsekindlustusgrupp ERGO.

RIINA MÄGI

AS Merit Tarkvara ehitab neljanda põlvkonna arvutivõrke

Käesoleva aasta sügisel oma kümnendat tegevusaastat tähistav firma AS Merit Tarkvara pakub klientidele kogu infotehnoloogiaalast paketti alates arvutitest ja arvutihooldusest, võrkudest, kontori ja majandustarkvarast kuni väljaõppe ning hilisema toeni.

Firma eelmise aasta käive oli 11 miljonit krooni ja puhaskasum 500 000 krooni. Ka 1999. a käive oli 11 miljonit krooni, kuid siis saadi kasumit 400 000 krooni. Käibe struktuur on muutunud. Arvutite müük on stabiliseerunud ja nende osatähtsus käibe struktuuris väheneb pidevalt, suureneb omatoodetud tarkvara osatähtsus. Omatoodetud tarkvara osatähtsus oli eelmisel aastal 30% käibest, hooldus, arvutivõrkude ehitus ning konsultatsioonid andsid 40%, arvutite ja bürookaupade müük 20% ning raamatupidamisteenused 5% kogukäibest.

Põltsamaa peakontoris ning Jõgeva, Tartu, Pärnu ja viimasena loodud Tallinna filiaalis töötab kokku 30 inimest. ASi Merit Tarkvara juhatuse esimees Andres Kert ütles maakonnalehele, et nad alustasid kahe inimesega ja tarkvara tootmisega. "Ilmselt võtame veel inimesi juurde. Inimeste arvu suurendamine ei ole omaette eesmärgiks, kuid kuna tööd on, tuleb neid ka juurde võtta," kommenteeris Andres Kert.

Põltsamaa filiaalis osutatakse Põltsamaa, Paide, Võhma jne firmadele ka raamatupidamisteenust. Peale omatoodetud tarkvara pakutakse suurtele (käibega üle 20 miljoni krooni) ettevõtetele koos juurutamisega ka Ameerika raamatupidamisprogrammi Solomon4.

Optilised kaabelvõrgud

Arvutivõrkude ehitamise osas on alanud neljanda põlvkonna, see on optiliste kaablite abil ühenduste loomine. Sellised võrgud on ehitatud juba Imavere saeveskisse, ASi Adavere Agro, Jõgeva maavalitsusse, Voore Põhikooli ning raamatukokku. Esimese põlvkonna arvutivõrkudes kasutati koaksiaalkaablit (sama, mida teleriantennideks). Need ühendused olid aga aeglased ja ebastabiilsed.

Teise põlvkonna puhul kasutati keerupaarkaablit, mis andis kiiruseks kuni kümme megabitti sekundis. Kolmanda põlvkonna ühenduste puhul suurenes kiirus kümme korda.

Andres Kerti arvates ostetakse küll väga korralikke arvuteid ja tarkvarapakette, kuid hoitakse kokku võrkude ehituse alal. Ta tõi ka piltliku näite veevärgi alalt. "Meil võivad olla küll ilusad kraanikausid ja kraanid, kuid kui puudub korralik veevärgitorustik, siis me ei pruugi vett saada. Sama on ka arvutivõrkudega," lausus juhatuse esimees.

Korralikult toimivate arvutivõrkude ehitamiseks peaks ASi Merit Tarkvara spetsialistide arvates kulutama 10-15% kogu infotehnoloogia alasest maksumusest. "Võibolla tuleks programmide ostmiseks kulutada natuke vähem, kuid sinna juurde tuleks võtta korralik arvutialane koolitus. Koolitusele peaks kulutama ligikaudu sama palju kui tarkvara muretsemisele. Näiteks peaks 20 000 krooni maksvale programmile võtma juurde ka sama kalli koolituse. Siis suudetaks programmiga pakutavaid võimalusi oma töös ka paremini ära kasutada," rääkis Andres Kert.

Arvutite hinnad on stabiliseerinud

Arvutite hinnad on olnud juba pikemat aega suhteliselt stabiilsed. Sama raha eest saab aga praegu osta juba tunduvalt kiirema arvuti. Kodutarbijatele sobivad rohkem tindiprinterid. Nende hinnaklass kõigub 1500-15 000 krooni piires. Kuna tint on kallis, siis on ühe lehe väljatrüki omahind kallis. Vähegi suurema trükimahu korral soovitavad ASi Merit Tarkvara spetsialistid laserprinterit.

Infotehnoloogia valdkonnas toimub kiire areng ja maailmas käivad protsessid jõuavad Andres Kerti arvates Eestisse väga kiiresti.

RAIVO SIHVER

Maksuvõlglaste seas domineerivad pankrotti läinud firmad

Käesoleva aasta 1. märtsi seisuga võlgnesid maksuvõlglased Jõgeva Maksuametile üle 52 miljoni krooni.

Võlgnike enamuse moodustasid pankrotis olevad firmad. Nende osatähtsus kasvab. Kui 2000. aasta 1. jaanuari seisuga langes pankrotis olevatele firmadele ligi 55% võlgade kogusummast, siis 2001. aasta 1. jaanuaril oli see juba 78%. Ligikaudu 60 firmas on käimas pankrotimenetlus.

Sundlõpetanute võlg moodustas seisuga 1. jaanuar 2001 ainult 6% võlgade kogumahust ja täitevmenetluses olevate võlad 2% võlgade kogumahust. Tavaliselt kestavad pankrotiprotsessid aastaid. Nii on enamus eelmise aasta 1. veebruari Vooremaas avaldatud 31 maksuvõlglasest selles nimekirjas ka tänavu.

Jõgeva Maksuameti vaneminspektori Aili Jallakase andmetel kestavad kõige kauem need pankrotiprotsessid, kus on ostjaga sõlmitud järelmaksulepingud. Ka likvideerimised ja sundlõpetamised võivad kesta aastaid. Nii hakkas AS Meto (võlgnes seisuga 01.02.2001 maksuametile 0,8 miljonit krooni) end ise likvideerima ligi kolm aastat tagasi, kuid ei ole seda protsessi praeguseks veel lõpetanud.

Maksuvõlglased võivad tulla Jõgevale ka teistest piirkondadest. OÜ Westport on võetud arvele ainult äriregistris ja on Tartu Maksuameti

poolt registreeritud ümber Jõgeva Maksuametisse alles paar kuud tagasi. Jõgeva Maksuamet ei ole aga kuni käesoleva ajani firmaga kontakti saanud. Firmal on Aili Jallakase andmetel deklaratsioonid esitamata alates eelmise aasta teisest poolaastast (alates augustist

on esitamata käibedeklaratsioonid, vormid KMD ning esitamata on jäetud kõik tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid, vormid TSD). Jõgeva Maksuamet on teinud selle kohta ettekirjutuse.

Põllumajandusettevõtete pankrottide esimene laine algas 1997. aastal. Siis läksid teiste seas pankrotti sellised põllumajandusettevõtted, nagu Umbusi, Nurme, Kaarepere, Pala, Elistvere, Rast, Kaude, Voldi (läks pankrotti 1998. a algul) ja teised. Neist on pankrotid lõpetamata OÜs Kaude, Voldi PÜs, Kaarepre OÜs ja Kaarepre POÜs.

Üle-eelmise aasta lõpul ja eelmise aasta algul oli põllumajanduses teine pankrotilaine. Siis läks pankrotti üle tosina põllumajandusettevõtte. Jõgeva Maksuameti direktori Jüri Üti andmetel on põllumajandusettevõtete majanduslik olukord praeguseks stabiliseerunud. Ainult Nõva PÜ on vahepeal pankrotti läinud. Suurematest põllumajandusfirmadest suutsid pankrotti vältida Torma POÜ, Laiuse POÜ, OÜ Vaiatu Agri, Puurmani PÜ, AS

Pajusi ABF, AS Adavere Agro, AS Evemar jne.

Pankrotilaine on nüüdseks jõudnud töötlevasse tööstusse. Nii läks eelmise aasta teisel poolel pankrotti AS Adavere Lihatööstus. Jõgeva Maksuameti pankrotiavalduse läbivaatamine ASi Torpak (Torma vorstitööstuse) osas toimub Jõgeva Maakohtus 3. aprillil. Ajutiseks pankrotihalduriks on nimetatud Vaido Paju.

Eelmisel aastal läksid pankrotti paljud elamukommunaalmajandusega tegelevad firmad, nagu OÜ EVK Puurmani, OÜ Palamuse Soojus, Vägari Elamu ja Pajusi Elamu. Kaks viimast võlgnevad Maailmapangale sadu tuhandeid kroone.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Kunstikoolis näidatakse inimest

Jõgeva kunstikoolis on taas üleval põnev näitus. Seekord on selle keskmes inimene.

Kes proovinud on, teab, et inimest pole lihtne joonistada. Osalt kindlasti sellepärast, et tavaliselt üritatakse joonistada konkreetset inimest, ent kasinate oskuste korral ei taha pilt originaaliga sugugi sarnane tulla. Jõgeva kunstikooli õpetaja Katrin Tamme sõnul olevat ka kunstiõpilaste esimene reaktsioon lausele "Täna hakkame inimest joonistama" üldjuhul negatiivne. Ent kui inimese joonistamine juba välja tulema hakkab, pakub see huvi ja naudingut.

"Osa inimesepilte on joonistatud või maalitud modelli järgi, osa fotode järgi, osa on aga hoopis mõne tuntud kunstniku teose koopiad," ütles Katrin Tamm. "Modellideks on tavaliselt kaasõpilased, sest väljastpoolt kooli modelli palkamine on kulukas. Mõnikord saavad õpilased ülesande maalida autoportree - peeglit appi võttes."

See, kas portree on maalitud elusa modelli või foto järgi, olevat õpilaste puhul kohe näha: natuurist maalides tehakse ikka sisse mõni proportsiooni vms viga. Tuntud kunstiteoste koopiate maalimine olnud vahepeal kunstiõpetamise metoodikas põlu all, ent nüüd jälle õppeülesandena täiesti aktsepteeritav.

"Koopiat maalides saab õpilane paremini aru, et kujutatava objekti pind võib küll pealtnäha ühevärviline olla, ent tegelikult liigendub see väiksemateks eri värvi ja tooni pindadeks, st et ühe värvi sees on tegelikult palju teisi värve," ütles Katrin Tamm. "Ent kui kunstiteoste reproduktsioone on raamatutes laias valikus, siis inimese joonistamise seisukohalt tunnen ma suurt puudust kahest õppevahendist, mida ise omal ajal õppides kasutada sain: tahkudest kokku käivast kipspeast ning inimnäo telgede mudelist. Need aitaksid õpilastele paremini selgeks teha inimnäo kujutamisel

kehtivad loogikareeglid."

Vaatamata nimetatud õppevahendite puudumisele on kunstikooli koduks oleva spordihoone Virtus esimese korruse fuajees ja soklikorruse koridoris üleval olev inimesenäitus (avatuks jääb see 6.

maini) vahva, fantaasiarikas ja värviline. Fuajees ripuvad neljakesi kõrvuti ka kunstikooli õpetajate Anne Nurmiku, Katrin Tamme, Elita Järvela ja Ene Luik-Mudisti mõnusad portreed. Kes "originaale" tunneb, võib kinnitada, et päris tabavad.

RIINA MÄGI

Viis aastat "Laulurõõmu"

Jõgeva lasteaias Karikakar korraldati viiendat aastat lauluvõistlust "Laulurõõm", mis sisuliselt on kujunenud kogu lasteaiapere igaaastaseks suursündmuseks, kus osalejad on kõik.

Lauluvõistlusest osavõtu on otsustanud eelkõige lapse enda soov, täiskasvanutel siin määravat osa ei ole. Laulud õpetab selgeks lasteaia muusikakasvataja Merike Siirak. Võistlusepäeval koguneb terve lasteaiapere saali esinejatele kaasa elama, tulla võivad ka lapsevanemad ja teised huvilised. Ette astutakse vanuserühmade viisi ja et oleks pinget ning põnevust, kuulab esinemisi žürii, kes valib välja parimad.

Laulupäeva sisustaja on igal aastal tegelane mingist lastejutust, keda kutsutakse kehastama keegi väljastpoolt oma maja, et oleks võimalikult nagu päris. Tänavu astus laste ette Mary Poppins (Kersti Teras Jõgeva kultuurikeskusest), kes lõbustas kuulajaid, mängis nendega laulude vaheajal, teadustas esinemisi ning julgustas väikeseid soliste.

Tänavusel lauluvõistlusel lauldi kolmes grupis. Üles astusid esmalt 4-5aastased ja siis 6-7aastased tüdrukud ning eraldi grupis poisid. Iga esineja sai mälestuseks meene, parimateks tunnistatud aga diplomi veel lisaks. Noorematest tüdrukutest anti esikohadiplom Kristiin Kesamaale, teisele kohale tuli Kätri-Avelin Säärits ja kolmandale Kaidi Paas. Suurematest tüdrukutest anti esikoht Andra Ausile, teine oli Taisi Ude ja kolmas Jaana Suija. Poiste esikolmik kujunes järgmiseks: David Pall, Sergei Uueda, Martin Kermik, neile lisaks märkis žürii ära Alo Laasi rütmika esinemise.

VAIKE KÄOSAAR

Virtuaalsed legomängud

Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avati teisipäeval Väino Valdmanni arvutigraafikanäitus "Virtuaalne maailm".

Sama pealkirjaga näitus oli Valdmannil ligi pool aastat tagasi üleval ka Tallinnas Kiek in de Köki tornmuuseumis. Pildidki on samad, ainult et kodulinna Põltsamaa galeriisse mahtus neid üles tunduvalt vähem kui Kiek in de Köki ümmargusse paekiviseintega keldrisaali: näituseplakatiga kokku 25.

Kuigi pealinnas esinemine on Põltsamaa kunstniku jaoks uhke asi küll, jääb autor ise rohkem rahule kodulinna näitusega: valgust on siinses galeriis rohkem ja rangem valik andis tugevama terviku.

Näituse avamisel viibinud said laudadele laotatuna siiski näha ka neid pilte, mis seekord valikust välja jäid.

Pisa torn kõrbes

Fotokunstnikuna alustanud Valdmann hakkas mõned aastad tagasi oma pilte arvutis töötlema, lisades neile vürtsi mõnede arvutiprogrammist "laenatud" kolmedimensiooniliste virtuaalobjektide looduskeskkonda "istutamisega". Ilmselt on virtuaalmaailm Valdmanni ajapikku üha rohkem endasse imenud, nii et nüüd talitab ta juba vastupidi: ilmestab põhiliselt arvutiprogrammidest pärinevatest komponentidest koosnevaid pilte üksikute fotodelt pärit detailidega.

Asjatundja ütleb mõnede objektide põhjal ilmselt kohe ära, et mees on hiljaaegu fotoaparaadiga Itaalias käinud. Marmorkuju Vatikani muuseumist, Pisa torn, antiiksed sambad ning muud kunsti- ja ajalooaustajates harrast imetlust tekitavad objektid on Valdmanni käes aga nagu legoklotsid, mida ta mängulustis teiste, virtuaalsete "klotsidega" kokku sobitab. Kujud, tornid ja sambad kõrguvad tal virtuaalsete pilvelaamade all keset virtuaalseid vee- või liivavälju, tekitades teatavat eksistentsiaalset ängi. Koduselt Eestimaalt pärit vanad aknaduksed mõjuvad miskipärast samas "soustis" hoopis leebemalt ning pudenema kippuvad tulbi ja liiliaõied - arvatavasti ka kodumaised - pigem dekoratiivsetena.

Eri asjad

Pintsel käes maalimisega pole sellistel "legomängudel" just kuigi palju ühist. Siiski: kompositsioonitaju ja värvimeelt on ka selle juures tarvis. Ning seda Valdmannil on. Mängulusti ka: erinevate taustade, objektide ja värvivarjunditega manipuleerimine on tema jaoks põnev ning tavaliselt salvestab ta igast pildist arvutisse mitu varianti.

"Õigupoolest saaks kõik need pildid arvutianimatsiooni teel ka liikuma panna: vee lainetama, pilved üle taeva sõudma jne," ütles Vald mann, kes just hiljaaegu lõpetas oma kolmanda, seekord Euroopa Liidu teemalise animafilmi "Torn", millega ta osaleb üleriigilisel amatöörfilmide festivalil.

Et arvutikunst tulevikus klassikalise maalimise välja sööks, ei maksa siiski karta. Igaühele see virtuaalvärk ei tarvitse istudagi. Ka üks Valdmanni näituse avamisel viibinu ütles nähtu kohta: ilus, aga külm. Ent tegelikult on maalimine ja arvutikunst lihtsalt kaks eri asja.

RIINA MÄGI

"Poisid" käisid Saaremaal

Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja osales oma äsja esietendunud lavastusega "Poisid" laupäevast esmaspäevani toimunud Saaremaa miniteatripäevadel, kust toodi kaasa laureaaditiitel ning mitu näitlejapreemiat.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis kevadisel koolivaheajal aset leidvad miniteatripäevad on muutunud omamoodi fenomeniks eesti teatrielus. Tänavusel kümnendal festivalil osales 17 truppi kogu Eestist ning žüriis lõid kaasa Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppejõud Toomas Lõhmuste, teatrijuhid Jaak Allik ja Indrek Saar, lavastaja Ain Mäeots, teatriajakirjanikud Margot Visnap, Gerda Kordemets ja Jaanus Kulli jt. Viktor Rozovi "Poiste" Saaremaaetendus jäi Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahuri hinnangul Palamusel antud esietendusele alla, osalt ilmselt sellepärast, et esineti pühapäeva õhtul viimase trupina ning nii liblikapüüdjad ise kui ka publik olid hommikust saati festivalietendusi vaadanuna omajagu väsinud. Ent vaatamata sellele tuli Jõgevale üks miniteatripäevade laureaaditiitlitest ning kõik näitlejapreemiad: parimaks naisosatäitjaks tunnistati Silja Kana, parimaks meesosatäitjaks Meelis Põdersoo ja parimaks kõrvalosatäitjaks Martin Kõiv.

Miniteatripäevade peapreemia läks seekord Rakvere Linnanoorte Näitetrupile, kes mängis Neil Simoni komöödiat "Lollid". Laureaaditiitli pälvisid peale Liblikapüüdja Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Kreisis, kes esitas ideelt vaimuka, ent praktikas tükati lamedaks kiskunud lavastuse, milles kokku miksitud mitmest kooli kohustusliku kirjanduse nimestikku kuuluvast teosest pärinevad tekstid, ning Kuressaare Gümnaasiumi X klassi trupp, kes interpreteeris omapäraselt tuntud muinasjuttu kolmest karust.

Miniteatripäevade juubeli puhul tegid korraldajad ka pisut statistikat ning selgus, et Lianne SaageVahur ja Liblikapüüdja vilistlane Ivar Vinkmann on ainsad inimesed, kes osalenud kõigil kümnel festivalil. Tasuks teenete eest said nad nn kuldkaardi, mis, nagu korraldajad lubasid, tagab eluaegse osavõtuõiguse miniteatripäevadest. Teine Liblikapüüdja vilistlane Üllar Karu on puudunud vaid ühelt festivalilt ning pälvis hõbekaardi.

Aprilli lõpus osaleb Liblikapüüdja "Poistega" Rakveres toimuval üleriigilisel kooliteatrite festivalil. Mai lõpus aga sisustavad Liblikapüüdja ja Rakvere Linnanoorte Näitetrupp oma etendustega ühe õhtu Tallinna Linnateatris: see on Saaremaa miniteatripäevade nö lisapreemia. Kultuurikeskuse remondi tõttu on jõgevlastel (Palamuse esietendusel viibinud Jõgeva Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad ning mõned linna avalikkuse esindajad välja arvatud) väärt etendus siiani nägemata. Liblikapüüdjad oleksid valmis linnarahva tarvis Palamusel teisegi etenduse andma, kui keegi publiku tarvis bussid aitaks üürida.

RIINA MÄGI

SPORT

Spordi lühiridu

Laupäeval, 17. märtsil Pärnus toimunud Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel koroonas võitis KeSa koroonaklubi 75 punktiga, teiseks tuli Viimsi koroonaklubi 72 punktiga, kolmas oli Laiuse SK koroonavõistkond, neljas Pärnu Ring koroonaklubi, viies Purekkari, kuues Kehra. Laiuse koroonavõistkonnas mängisid ja tõid punkte oma laudadel Tiit Ottenson 11 p, Meelis Sarapuu ja Udo Kuslap 8 p, Marek Poltrago 7 p, Milvi Kägu 6 p, Väino Ridal, Ilmar Poltrago ja Toomas Limberg 5 p, Erki Lepik ja Laine Rande 3 p. Laiuse SK karikavõistluse VII etapp on 24. märtsil kell 10 Laiuse PK klubis.

PAUL UIBOLEHT

***

Laupäeval selgitatakse Jõgeval Eesti Maaspordiliidu Jõud 2001. aasta meistermeeskond jäähokis. Lisaks Jõgeva meeskonnale osalevad turniiril eelülesandmise põhjal Tartu, Põlva ja Harju hokimängijad. Esimene Eesti maanoorte jäähokimeister selgus 1954. aastal ja ka siis oli võistluspaigaks Jõgeval Mustvee maantee hokiväljak. Esimene meistritiitel jäeti koju. Jõgeval on läbi aegade olnud maanoorte turniiride edukaim meeskond. 1977. aastal seoses maaspordiühingus toimunud muutustega hokiturniire enam ei korraldatud. Vanad traditsioonid taastati 1996. aastal tänu Jõud tegevdirektori Ants Saare eestvedamisele. Meistriks tuli taas Jõgeva.

Viimastel aastatel ei ole Jõgeva hokimeestel õnnestunud siiski maanoorte meistrimedaleid võita. Eelmisel talvel toimunud turniiril võidutses Tallinna Jõud, jättes teiseks Põlva ja kolmandaks Jõgeva meeskonna. Tänavu on Jõgeva, keda esindab SK Pedja meeskond, näidanud head mängu Eesti meistrivõistluste HHLliigas ja seepärast võib loota edukamat esinemist eelseisval turniiril.

EMSL Jõud meistrit hakatakse selgitama laupäeva hommikul kell 9.30, mil toimub turniiri avamäng.

MART ERMANN

***

Kevade saabumine loob head võimalused korrastustöödeks Jõgeva vallas asuval Linnamäe krossirajal. Mittetulundusühing Linnamäe Kross on motovõistluste võistluspaiga taastamiseks asunud talgusid korraldama. Esimesed talgud toimusid Linnamäe krossirajal veebruari algul. "Võsaraiumise ja teistegi töödega olid siis ametis MTÜ Linnamäe Krossliikmed koos abikaasade ja lastega ning teised töökad inimesed, kes suhtuvad tõsiselt ühe omalaadse spordirajatise renoveerimisse. Nagu kombeks, pakkusime talgulistele ka suppi," ütles MTÜ Linnamäe Kross juhatuse esimees Kalju Andersalu.

"Järgmised talgud saavad Linnamäe krossirajal teoks laupäeval, 24. märtsil algusega kell 10. Oodatud on kõik, kes tööd ei põlga ja soovivad kevadist laupäeva krossirajal veeta. Seegi kord on võimalus keha kinnitamiseks," lisas ta.

Kalju Andersalu sõnul on talgute käigus plaanis korda teha ka Linnamäel asuva kabeli ümbrus. Esimesed motovõistlused kavatsetakse renoveeritaval Linnamäe krossirajal tõenäoliselt korraldada tänavu suvel rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff raames.

JAAN LUKAS

Aimur Säärits sai Eesti meistriks ja kolmandat korda isaks

Hiljuti Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustel kreeka rooma maadluses võitis meistritiitli üks Jõgevamaa staažikamaid maadlejaid, raskejõustiku klubi Ramm esimees Aimur Säärits.

Aimur Säärits on nüüd seitsmekordne Eesti meister kreekarooma maadluses. Ta on võitnud meistritiitli 1992., 1994. ja alates 1996. aastast kõigil viimastel aastatel. Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustel võistles ta 54 kg sportlaste kaalukategoorias. Eelnevalt tuli 58 kg kaalunud spordimehel neli kilo alla võtta, mis piisavalt pingutust nõudis.

Alagrupis alistas Säärits seljavõitudega kaks vastast. Poolfinaalis sai ta jagu Tartumaal Luunjas elavast Eesti noortemeistrist Janno Lepikust. "Sellel matšil saavutasin poolajaks 3:0 punktiseisu ja suutsin seda seisu säilitada kuni kohtumise lõpuni," lausus Säärits.

Finaalis tuli Aimuril jõudu ja osavust proovida Tartu maadleja Martin Kallasmaaga. Rammu esirammumees tegi efektse tagantvööheite, mille eest viis punkti teenis ja meistritiitli pälvis. "Sageli küsitakse, kuidas ma võistlusteks ette valmistan. Tuleb tunnistada, et varem tuli rohkem treenida. Mõned noored sportlased kipuvad nüüd suuremate kogemustega võistlejaid kartma, mistõttu staažikamatel tegijatel on kergem võita," lausus 1968. aastal sündinud Aimur Säärits.

"Enda vormis hoidmiseks on mul palju abi kehalise kasvatuse tundidest Kaarepere Põhikoolis ja aeroobikatreeningutest Palamusel, kus juhendan paarikümmet naist," lisas ta.

Aimur Sääritsal ja tema spordilembelisel kaasal Avel oli hiljuti ka rõõmus perekondlik sündmus. Sündis kolmas laps, poeg Mattias. Sääritsate vanem poeg, 7-aastane Simmo osaleb aga juba spordivõistlustel. Viimati pälvis ta neljanda koha Eesti noorte meistrivõistlustel sumomaadluses.

Mõnel klubi Ramm maadlejal läks sellel võistlusel veelgi paremini. Nii pälvisid esikohad Lustivere poisid Ardi Andruse (30 kg) ja Ergo Andruse (35 kg) ning Henri Kuke Põltsamaalt (35 kg). Teise koha saavutas Edgar Sepp Jõgevalt (45 kg). Kolmandaks tulid Ander Vaher Pajusist (30 kg) ja Johannes Allingu Jõgevalt (35 kg). Põltsamaa poiss Joosep Mölder sai oma kaalus (55 kg) teise koha ning jäi absoluutkaalus kolmandaks. Põltsamaalane Andres Hiiesalu oli aga absoluutkaalus teine.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Hulkuv koer ja kass on häbiplekiks nende omanikele

Igas Eestimaa paigas võib kohata koeri ja kasse, kelle omanikud on hüljanud või kellest vähe hoolitakse.

Kevadel kipuvad ringi luusima ka muidu kodutruud lemmikloomad, sest kätte on jõudnud jooksuaeg. Kui koerad ja kassid arvestavad loodusseadustega, siis nende perenaised peremehed peavad täitma omavalitsuste kehtestatud eeskirju.

Teisipäeval Jõgeva linnas korterelamute piirkonnas ja individuaalelamute rajoonis ringi sõites võis märgata mõndagi hulkurlooma. Nii oli ringi liikumas või haljasaladel kevadet nautimas

kaheksa segase saatusega kassi. KEKi linnaosas luusis aga ringi võrdlemisi räämas ja pulstus valge koeranäss. Tähe tänavas kõndis

üks segavereline peni järgi naisele, kes põhjalikult prügikaste uuris. Ei saanudki aru, kas "geoloog" oli koera omanik või mitte. Paar maja eemal oli üks meeskodanik oma koera ja kassi korraga välja toonud. Ise jälgis ta eemalt, et loomad viisakalt käituksid. Eramute kvartalis olid kõik koerad (põhiliselt range ja soliidse pilguga tõukoerad) aedades ja tavaliselt ka ketis.

Õhtul kell üheksa võis aga ühte sihitult ringi kõndivat koera kohata Jõgeva maavalitsuse ees.

Eeskirjad kohustavad

Seda, kas kassi- ja koeraomanikud avaliku korra ja kaaskodanike huvidega arvestavad, hoiab oma huviorbiidis ka Jõgeva Linnavara. "Minu andmetel pole Jõgeval olnud selliseid juhuseid, kus kurjad koerad inimest tõsiselt vigastanud või lausa surnuks purenud oleksid. Hulkuvaid kasse ja koeri Jõgeval siiski leidub. Ise olen neid kõige rohkem märganud KEKi linnaosas," rääkis Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide. "Paljud hulkurloomad sisenevad Jõgeva linna territooriumile Jõgeva vallast," lisas ta.

Jõgeva Linnavara aednik Taivo Paeveer ütles: "Vastavalt Jõgeval kehtestatud eeskirjadele on koera ja kassipidajatel keelatud jätta ilma järelvalveta koeri trepikodadesse ja keldritesse. Koera- ja kassipidajad peavad jälgima sanitaarhügieeni eeskirju ning tagama inimeste ohutuse."

Eestis on praegu paar loomade varjupaika. "Jõgevamaal võiks selline varjupaik valmida maavalitsuse ja kõigi omavalituste koostöös," arvas Taivo Paeveer.

Heino Puide, kes on ka ise koeraomanik, jagas mõned soovitused selleks, kui kuri koer siiski ründama kipub. "Kui kohtad tigedat koera, oleks mõttekas käed taskusse panna, koerale silma vaadata ja liikumatult seisma jääda. Nii on võimalik rünnakut vältida."

Konstaabel hoiatab

Jõgeva linna vanemkonstaabel Jüri Järvela lausus: "Politseikorrapidajale teatatakse mõnikord hulkuvatest koertest. Vahel informeeritakse meid siis, kui kaks suurekasvulist koera omavahel kaklevad ja nii ka inimesi ohustavad. Mõndagi sellise koera omanikku oleme karistanud halduskorras, kusjuures kavatseme hoolimatute peremeeste ja perenaiste suhtes rangemaks muutuda."

Põltsamaa veterinaarapteegi juhataja Kaja Kivi sõnul on hulkuvad või lahtipääsenud koerad Põltsamaal mitut inimest hammustanud. "Sellistel juhtudel tunnevad haigla kirurgid huvi, kas need koerad on ikka vaktsineeritud. Peaasi, et sellised koerad marutaudi ei põe, sest koerte katk inimesi ei ohusta. Samas tuleb arvestada, et hulkurloomadel võivad olla parasiidid, mis ka inimestele külge hakkavad," manitses veterinaararst Kivi.

Loomad armastavad korda

Üks Jõgeva staažikamatest kassiomanikest, Jõgeva Talunike Liidu esimees Kalju Jalakas arutles: "Üldiselt armastavad loomad korda. Neil peab olema oma kodu ja magamiskoht. Paraku kiputakse mõnikord seda tõsiasja unustama. Ühtlasi ei tohiks eirata loomade vajadusi. Näiteks kassi või koera kinnihoidmine jooksuajal mõjub neile tõelise vangistusena. Mõistagi võiks isasloomad kastreerida, see on aga samuti vägivaldne vahelesegamine loodusele. Hoopiski humaansem oleks kirgede leevendamiseks tablette kasutada."

Kalju Jalakas teadis öelda, et sageli tunnevad loomad kella sama hästi kui inimesed. "Näiteks kui meie kass öösel välja läheb, on ta täpselt hommikul kell kaheksa tagasi," ütles ta.

JAAN LUKAS

Karudel on uni läinud

Mõni päev tagasi nähti Endla raba servas Oonurmes karujälgi. Ulukiloenduse andmetel elab Jõgevamaal sadakond pruunkaru.

"Karudel hakkab uneaeg otsa saama. Seekord me mesikäpaga ei kohtunud, kuid jälgedest võis lugeda, et tegemist oli üksiku isakaruga," tõdes metsamees Vello Einaru. Õige varsti ronivad oma pesast välja ka emakarud. Kolme kuu vanustel, kassipoja suurustel mõmmibeebidel on juba kõrvad lahti ja silmad peas, nii et on saabunud paras aeg päikesevalgust vaadata.

Elistvere loomapargi kolmeaastasel karul Karoliinel, kes suikus talveunne esimest korda, oli võrreldes metsas elavate liigikaaslastega uni veidi lühem. Tema hakkas proovima koopas pikutamist 12. detsembril, kuid uinus alles tosin päeva hiljem. 13. veebruarist saati on ta koopast väljas ning istub lumehanges või remmelga otsas.

ARDI KIVIMETS

Elistvere pargis näeb taas faasaneid

Esmaspäeval sai Elistvere loomapark järjekordselt täiendust: siia toodi neli faasanit.

Loomapargile kinkis kaks emas ja kaks isaslindu Viljandimaa Koidu talu peremees Kalev Võitla. "Faasanid olid Elistveres 80 aastat tagasi üsna tavalised pargilinnud. Kevade alguse puhul annetatud kingituse võtsime tänuga vastu," rõõmustas loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet. Tänavu sai loomapark ka kaks mäkra. Need tõid siia jahimehed, kes koopast kährikkoeri otsides leidsid üllatuseks hoopis kaks magavat mäkra.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Kaks metsavargust

Tänavu veebruaris on endise Torma metskonna kvartalilt 219 tehtud ebaseaduslikku metsaraiet, kus raieõigust omamata on riigimetsast Rassiku külas Torma vallas raiutud 98 tm kasvavat metsa. Osa metsamaterjali oli metsast ka välja veetud. Metsaraide korraldanud isik väidab, et ta eksis piirimärkide järgimises ega ole ebaseaduslikku metsaraiet või lõigatud metsamaterjali vargust kavandanud.

Eelmisel neljapäeval avastati Jõgeva vallas, et ühe metsakvartali laoplatsilt on toimunud metsamaterjali vargus. Ära on viidud 15 tm kuusepeenpalki ja 6 tm okaspuu paberipuud. Riigile tekitatud kahju on 11 178 krooni.

Sissemurdja varastas pudeli viina

Möödunud reede päeval kella 10 ja 18 vahel murti Voorel sisse maamajja. Varas sisenes hoonesse käimla akna eemaldamise teel. Varguse avastanud perenaine leidis kadunud olevat pooleliitrise Valge viina pudeli koos märjukesega. Viinamaiaks osutus naabruses elav 14-aastane koolipoiss.

Varastati rahakott

Kuristal Endla looduskaitseala kontorist varastati esmaspäeva hommikupoolikul tööajal kabinetist riidekapist rahakott. Rahakoti leidis varas üles kapis olnud käekotist. Varga saagiks langes paarsada krooni, juhiluba, panga magnetkaart, haigekassakaart ja säästukaart.

Murti sisse elaniketa majja

Eelmisel nädalal ilmnes, et ühel ööl on Torma vallas Kõnnu külas sisse murtud elaniketa talumajja. Vargil käimise avastas inimene, kes käib vahetevahel maja hooldamas. Sisse oli mindud ukseluku lahtimurdmise teel. Avaldaja teatel on ära viidud radioola EstoniaOlo stereo, väikeraadio, mootorsaag Družba, kaal, pesumasin Alternatic Calor, rull kaablit, mitmesuguseid naelu, kaabel kreissaelt ja metsavahimüts. Kokku on kahju ligi 10 000 krooni.

Lihavargil käija on üle kuulatud

Möödunud aastal ööl vastu 29. juunit murti Vaimastveres sisse tapamaja külmhoonesse ning varastati sea- ja vasikaliha. Nädal hiljem murti sinna uuesti sisse ja jällegi varastati liha, maksa jne. Teisipäeval kuulati üle mees, kes tunnistab end neist vargustest osavõtnuks. Ta oli Võru politsei poolt tagaotsitav ja viibib vahi all ühes teises kuriteos kahtlustatavana. Varastatud liha realiseeriti Narvas.

Otsime taga

Jõgeva Politseiprefektuur otsib taga seoses raske kuriteoga REIN ALVERIT (1969). Teavet isiku kohta ootame telefonidel 110, 68 410, 68 442, 68 447.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada lund. Puhub lääne- ja loodetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur 0°C ... -5°C.

Reedel on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada lund. Puhub loodetuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur öösel -5°C ... -15°C, päeval -4°C ... +1°C.

Vooremaa

Neljapäev, 22. märts 2001. a.

Maksumaksjate ärevus suureneb iga päevaga

JAAN LUKAS

ARVAMUS