Vooremaa 22.05.2001

Vooremaa
Teisipäev, 22. mai 2001. a.
Sisukord
Soome sõbrad kinkisid Mustvee pritsimeestele päästeauto

Jõgevamaa Päästeteenistus on Soomest ja Rootsist kingituseks saanud 13 päästeautot. Hämeenkyröst toodud ja Mustvee tugikomandole üle antud Scaniat võib pidada üheks kaasaegsemaks. FOTO: ARDI KIVIMETS

Möödunud reedel sai Jõgevamaa Päästeteenistuse Mustvee tugikomando Soome sõprusvalla Hämeenkyrö delegatsioonilt kingituseks päästeauto Scania, mida on võimalik varustada kõikide tuletõrje ja päästevahenditega.

Uue autoga hakkavad tuletõrjujad päästjad sõitma tulekahjusid ja õnnetusjuhtumeid likvideerima Mustvee linnas, Kasepää, Torma, Saare ja Pala vallas ning vajaduse korral teisteski Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Tartumaa paikades.

1984. aastal valmistatud päästemasin jõudis Hämeenkyröst Mustveesse neljapäeva õhtul. Roolis oli tuletõrjuja-päästja Jarmo Järvinen. Auto laskis sireeni ja tegi Peipsi pealinna tänavatel auringi. Reedel andsid Hämeenkyrö vallavalitsuse esimees Aarre Taipale, vallavanem Esa Niiniharju ning tuletõrje- ja päästeameti ülem auto üle Mustvee komandole.

Jõgevamaa päästeteenistujate Soome sõpru tervitas maavanem Margus Oro. Seejärel sõitis auto Jõgevale, kus vormistati tollidokumendid. Soome delegatsioon tutvus ka päästeteenistuse Jõgeva komando tööga. Tõlgina vahendas kahe koostööpiirkonna pritsimeeste ja omavalitsustegelaste juttu Hilje Puusepp.

"Hämeenkyrö valla ja Mustvee linna päästeteenistuse alane koostöö sai alguse 1995. aastal. Varem oleme Mustveesse toonud päästetöödeks vajalikke tehnilisi vahendeid ja võimaldanud sõpruspiirkonna tuletõrjujatel Soomes täienduskursustel osaleda. Kolm aastat tagasi tekkis mõte, et võiksime Mustvee komandole ka päästeauto kinkida. Nüüd, mil uue auto saime, andsimegi ühe varem kasutatud Scania mustveelastele," ütles Hämeenkyrö vallavalitsuse juhataja Aarre Taipale.

"Selle auto alusvanker on ehitatud firmas Scania, Soomes kohandati masin aga päästeautoks," lausus Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi. Mustvee tugikomando ülem Veljo Luming selgitas: "Tänu uuele autole hakkavad meie töötingimused oluliselt paranema, sest masinal on suur tööjõudlus ja rohkesti panipaiku päästevahendite paigutamiseks. Koos autojuhiga mahub masinasse viis meest."

"Jõgevamaa Päästeteenistus on kokku Rootsist ja Soomest kingituseks saanud 13 päästeautot. Masin, mis meile toodi Hämeenkyröst, vastab igati tänapäeva nõuetele," ütles Jüri Alandi.

JAAN LUKAS

Joobes juht sõitis vastu majaseina

Pühapäeva pärastlõunal toimus Jõgeval liiklusavarii, kus alkoholijoobes juht ületas kiirust ja sõitis Suurel tänaval vastu majaseina. Lisaks autojuhile said avariis viga kaks kaassõitjat. Juhtumi kohta on algatatud kriminaalasi.

Pühapäeva pärastlõunal kihutas Jõgeva kesklinnas Suurel tänaval Piiri ristmiku poolt tulnud sõiduauto BMW 518. Autot juhtinud Veiko (1981) ei suutnud valida sobivat kiirust ja sõitis vastu Suur tn 24 asuva maja seina. Politseitöötajad tuvastasid noorel juhil alkoholijoobe, mistõttu ta ei suutnud valida normaalseid juhtimisvõtteid. "Kiirusega, millega Veiko sõitis, on linna vahel sõitmine lubamatu. Konkreetses avariis muutis olukorra veelgi keerulisemaks juhi alkoholijoove," ütles avarii uurimisega tegelev Jõgeva Politseiprefektuuri politseiinspektor Karl Põder. Tema sõnul on juhtumi kohta algatatud kriminaalasi.

Veiko autost välja abistamiseks läks vaja Jõgevamaa päästeteenistujate abi. Sündmuskohal käisid tuletõrjujad-päästjad

eesotsas rühmapealiku Imre Tõekaljuga. Veiko ning temaga kaasa sõitnud Janek ja Tõnu on praegu ravil Jõgeva haigla kirurgiaosakonnas. "Meestel on luumurrud, kuid nende tervislikku seisundit võib pidada rahuldavaks," teatas kirurg Kais Väljaots.

Suur tn 24 asuvat hoonet haldab Jõgeva Linnavara, kes on majas rentinud pinda mitmele eraettevõttele. "Et avarii tagajärjel purunes maja sein, plaanitseme nõuda kahjutasu. Selleks tellisime kalkulatsiooni firmalt Jõgeva Ehitus," lausus Jõgeva Linnavara insener Gunnar Sarv.

JAAN LUKAS

NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Homme peetakse Torma kooli staadionil kergejõustiku viievõistlust. Reedel on Torma ja Sadala koolis viimane koolikell. Demos baaris laulab reedel Push Up.

Tabivere vald

Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on Maarja ja Tabivere rahvamaja puudutavad küsimused, valla möödunud aasta eelarve täitmine jne. Homme on Maarja koolis Tartu Elleri muusikakooli akordionistide kontsert. Reedel on Maarja koolis spordipidu. Laupäeval on Maarja-Magdaleena VI kodukandipäev ning Kõrenduse kooli kokkutulek. Elistvere loomapargi vabaõhulaval etendab erinevatel päevadel Maarja rahvamaja lastenäidendit "Tare tareke" ning Tabivere huviteater Ago-Endrik Kerge lustimängu "Nõidade pidu ehk aastatuhande kokkutulek".

Saare vald

Möödunud laupäeval pidasid Voore isetegevuslased hooaja lõpupidu. Täna on vallavalitsuse istung. Homme lähevad vallavalitsuse töötajad jalgrattamatkale.

Põltsamaa vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Koosolekut pidasid eile nii vallavolikogu majanduskomisjon kui ka maakomisjon. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Adavere koolis on neljapäeval renoveerimise alane iganeljapäevane koosolek, kus arutatakse ehitusega seotud probleeme.

Põltsamaa linn

Tänasest kuni maikuu lõpuni on kultuurikeskuse galeriis üleval Põltsamaa Kunstistuudio laste kevadnäitus, kus on võimalik vaadata kunstistuudio I kursuse ja kunstiringi talviseid jooniseid, maale ja tarbekunstiesemeid. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna külastavad Põltsamaad Ida-Virumaa maavalitsuse töötajad. Reedel külastab Põltsamaad ja istutab Sõpruse parki puu Eestis riigivisiidil olev Iiri president Mary McAleese. Linnapea Margi Ein osaleb reedel OÜ Vali Press osanike korralisel koosolekul. 25.-27. maini osaleb Põltsamaa linna võistkond Viljandi linnas ja maakonnas toimuvatel V Sakala mängudel.

Puurmani vald

Eile pidas koosolekut vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Täna on vallavalitsuse istung. Puurmani lasteaeda külastavad täna maakonna lasteaedade juhatajad ning koos minnakse Kirna matkarajale.

Palamuse vald

Neljapäeval korraldab Luua klubi väljasõidu Vanemuise etendusele "Mädarõikamaa". Reedel avatakse VII Palamuse valla päevad. Valla päevade üritused jätkuvad laupäeval ja pühapäeval. Üritusi korraldatakse Palamusel, Luual, Kaareperes ja Pikkjärvel. Palamuse näitetrupp annab laupäeval Palamuse klaasikojas esietenduse A. Kalmuse näidendiga "Juudas", mille lavastaja on Raivo Adlas. Kaarepere rahvamajas on laupäeval üritus "235 aastat hariduselu algusest Kaareperes", mille kavas on vilistlaste ettekanded, õpilaste kontsert jne.

Pajusi vald

Eile käisid Aidu Lasteaed-Algkooli õpetajad ja õpilased ekskursioonil LõunaEestis. Täna on vallavalitsuse istung. Pisisaare koolis on täna külas noorsoopolitseinik Marge Kurg liiklusfilmidega. Homme korraldab Aidu Lasteaed-Algkool õpilastele ümber Aidu järve jooksu. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Pisisaare Algkool kutsub neljapäeval kõiki Põltsamaa piirkonna II, III ja IV klasside õpilasi looduspäevale, mis lõpeb ühise maastikumänguga.

Pala vald

Homme on Pala muusikakooli lõpuaktus. Pala kultuurimajas kohtub homme valijatega Riigikogu liige Meelis Paavel. Laupäeval esinevad Pala kultuurimaja isetegevuslased Kasepää valla päeval.

Mustvee linn

Reedel korraldab Mustvee 1. Keskkool matkapäeva. Mustvee lasteaed külastab reedel Elistvere loomaparki.

Kasepää vald

Laupäeval, 26. mail on Kasepää valla päev. Kavas on kontsert, külla tuleb tsirkus, peetakse laata jne.

Jõgeva vald

Neljapäeval on Kiigemetsa koolis üleeestiline koolipsühholoogide seminar. Laupäeval on Laiuse kooli staadionil TV 10 Olümpiastarti kaugushüppes, kettaheites ja palliviskes. Neljapäeval on vallavolikogu istung.

Jõgeva linn

Jõgeva linnavalitsuse delegatsioon eesotsas linnapea Ants Pajuga viibib 21.-23. maini sõprusvisiidil Keuruus Soomes. Neljapäeval on linnavolikogu istung. Päevakorras on lisaeelarve täitmine, vee ja kanalisatsiooni arengukava jne.

ARVAMUS

Tšernobõli järelkajad

Möödunud aasta lõpukuudel asus valitsus seisukohale, et Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel osalenutele 60-kroonise toetuse maksmine lõpetatakse.

Selline valitsuse otsus tekitas Riigikogus 2001. aasta riigieelarve arutelul palju vaidlusi. Sotsiaalministri arvamus oli, et 60-kroonise toetuse maksmise jätkamine ei ole õige lahendus. Lubati, et teatud aja tagant korraldatakse Tšernobõli veteranidele korralik meditsiiniline kontroll, tööpuuduse korral abistatakse kursuste organiseerimise kaudu töö leidmisel.

7. novembril ja 19. detsembril 2000. aastal lubas minister ETA kaudu ka avalikult: "Kui neil on tööpuudus, korraldame neile eraldi kursused töö leidmiseks." 2000. aastal oli riigieelarves Tšernobõli veteranidele ette nähtud kolm miljonit krooni, 2001. aasta riigieelarve midagi taolist ei sisalda, küll on neil alates 2001. aasta aprillikuust õigus pensionilisale ja õigus varem pensionile minna. Puuetega inimeste sotsiaaltoetust on Tšernobõli veteranidel õigus saada alates 1. jaanuarist 2001.

Tšernobõli avarii likvideerimise tagajärjel töövõimetuks tunnistatuid on 26 ja nende pension suurenes "tervelt 39 krooni"... Tõsi, ega asi

polegi selles 60kroonises toetuses, vaid suhtumises nendesse meestesse, kes Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimistöödele ei sõitnud vabatahtlikult. Seda riiki, kes nad tol korral sinna saatis, täna enam ei ole. Kuid mehed, kes abi vajavad, on meie Eesti inimesed, kellel on põhiseaduslik õigus loota riigi abile.

Jaanuaris Ida-Virumaal Tšernobõli veteranidega kohtudes lubas minister Nestor, et mehi ei jäeta siiski nende probleemidega üksi. Siiani ei ole õiguslikku alust, kuidas Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel osalenute meditsiinilisi uuringuid korraldatakse, kuidas selle eest tasutakse. Ministri lubadus raha leida on katteta. Haigekassa 2001. aasta eelarves vastavat alalõiku ei ole.

Palju siis elab Eestis neid mehi, kes kunagi muutusid tšernobõllasteks? 2000. aasta I kvartalis on toetuse saajaid olnud 3500 meest. Kui paljud neist on ravikindlustusega hõlmatud?

Esitasin 18. aprillil Riigikogu infotunnis sotsiaalministrile küsimuse, millised võimalused on 2001. aastal loodud Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel osalenutele korraliku meditsiinilise kontrolli, tööhõive jne osas. Minister selgitas, et minu küsimus on pisut enneaegne, praegu alles selgitatavat välja ehk anketeeritavat sotsiaaltöötajate, perearstide ja jaoskonnaarstide abiga Tšernobõli veteranide tervist, eluolu, sotsiaalset staatust ja olemasolevaid garantiisid. 3600 ankeedist olevat tagasi vaid 200.

Seni käigu nad arsti juures nagu teisedki inimesed ja jäägu tohtrite hinnata, kuidas nende terviseuuringud edaspidi korraldatakse. Küll ei olevat ministri sõnul veel võimalik nendel veteranidel saada psühholoogilist tuge ega konsultatsioone, neid teenuseid Eestis ei ole. Ja mis puutub töötusse - kõik need programmid, mis on kõigile teistele töötutele, on ka nendele töötutele. Ei olevat keegi jäänud seetõttu töötuks, et ta käis Tšernobõlis. Ja me ei tee sellist vahet, oli ministri seisukoht.

Selgub, et kuigi eelmistest mõtteavaldustest on möödunud vaid mõni kuu, räägib minister juba hoopis teist juttu. Need, kes ei ole ravikindlustusega hõlmatud, ei saa ju arstiabi, ilma et selle eest ise maksaks või teise maksja leiaks. Valdavalt on ravikindlustusega hõlmamata isikud pikaajalised töötud, kellel ei ole ka vahendeid ise ravi kinni maksta.

Pärast pikki vaidlusi on Riigikogu kolme naisliikme algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus saanud 15. mail Riigikogus 58 poolthäält (erapooletuks jäi neli Riigikogu liiget). Muudatuse kohaselt maksab riik alates 2001. aasta 1. juulist tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud mittetöötava isiku eest sotsiaalmaksu. Väike samm on astutud...

Valitsus ei toetanud sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 6 muutmist selliselt, et riik maksab töötute Tšernobõli veteranide eest sotsiaalmaksu, mille kaudu nad saavad ravikindlustuse. Nii nagu küsis omakorda vastuses minister - miks peab just selle näitaja alusel kedagi lugema ravikindlustatuks...

Kahju, et küsijad ei saanud ministrilt vastust ega abivajajad toetust. Valitsusel uusi lahendusi ei ole. Inimesed on aga uskunud lubadusi ja oodates veninud aeg üsna pikaks. Mida ütleb vanasõna? - Ära aja enne vana kaevu kinni, kui uut valmis ei ole.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit

KIRJAD

Kartulikasvatust tasub laiendada

Oma seisukoha väljaütlemist kartulikasvatuses ajendas ajakirjanik Jaan Lukase artikkel 17. mai Vooremaas. Kõik on õige: tuntud kartulikasvatajad vähendavad kasvupinda poole võrra või veel enam. Näiteks Kuremaa suurim kartulitootja firma Miil ja Baida isegi neli korda. Kahjumisse mineku tõttu vähendatakse kartulipinda järsult kogu vabariigis.

Selline tendents on praegu siiski vale ja kahjulik. Taolistele meeleheiteolukordades tehtud otsustele tuleb tegutseda risti vastupidiselt. Majanduses on see toonud varemgi edu. Olen veendunud, et kartuli kõrghinnad jäävad püsima, kaasa arvatud isegi sügisel. Kartulikasvatus kujuneb tasuvaks lähema viie aasta jooksul või isegi jäädavalt. Tuleb leida ainult õiged, alaliselt saagikad kvaliteetomadustega sordid.

Praegu ja edaspidi müüb edukalt kartulit tootja, kelle kaup on maitsev siledakooreline restoranikartul. Eestis ringlevatest sortidest on kõrgtingimustele vastavaid vähemalt kümmekond. Need tuleb ainult üles leida.

Miks ma säilitan sellise optimismi kartulikasvatuses vaatamata viimaste aastate läbikukkumistele? Kõigepealt ammutuntud karanteense mugula ringmädaniku "äkiline" avastamine mitmes riigis. Ilmselt on see vaikselt esinenud kogu aeg paljudes kohtades. Tekkis ainult sensatsiooni tekitav "avastaja". See fakt lõikab aga läbi odava kauba sissevoolu lõuna suunalt, kus on kartuli kasvutingimused tunduvalt soodsamad ja tootmine odavam.

Teiseks on tõenäoline, et topelttollid Venemaa piiril kaovad veel käesoleval aastal. Meie kartulit vajatakse seal praegu, edaspidi aga veelgi rohkem, sest sealne majandus hakkab stabiliseeruma ja rahamassi kasv kiirenema. Need ja teised asjaolud kinnitavad, et meie kartul ei hakka liikuma mitte ainult itta, vaid ka põhja ja lõunasse. Kõigepealt haigusvaba sertifitseeritud seemnekartulina.

See kõik tingib kartuli kasvupinna kiiret suurendamist. Tühja maad esineb veel kõikjal, ka praegu. Raskem on hea seemne leidmine. Panin oma kartuli maha juba 12. mail ja kõik etteidandatult. Maakonna suurima kartulikasvataja Hans Tamme kogemustel võib kartulit panna veel paar nädalat. Tuleb täita ainult kõiki agrotehnilisi

nõudeid, eelkõige teha korralik lehemädanikutõrje ning kartul kasvab ja kogub saaki kuni koristamiseni.

ENDEL SÖÖT,

kartulitalunik

Kutsume Mõõdukaid dialoogile

19. mail toimus Tallinnas ESDTP Keskjuhatuse korraline koosolek. Kuulati ära teave kontaktidest Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, Venemaa Ühendatud Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga, Soome Sotsiaaldemokraatliku Parteiga ja ettevalmistustest kohtumiseks Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esindajatega. Keskjuhatus võttis teadmiseks info Berliinis 13.-15. maini aset leidnud Uue Euroopa Vasakfoorumi (NELF) korralisest poolaastakonverentsist.

Keskjuhatus võttis teadmiseks informatsiooni erakonna LääneVirumaa siseparteilisest tööst, kavandas suvepäevade läbiviimist juulis ja käsitles ühiskonnas vohava poliitilise moraalituse ja kahepalgelisusega seonduvat (poliitiline eriavaldus on tulemas).

ESDTP keskjuhatus arutas kontaktide rajamise võimalust täna Sotsialistlikus Internatsionaalis Eestit esindava Rahvaerakonnaga Mõõdukad, sellal kui ESDTP keskjuhatuse istungiga üheaegselt toimus Rahvaerakonna Mõõdukad üldkogu (kongress). Heakskiidetud läkituses Mõõdukate uuele juhtkonnale on öeldud: "Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei keskjuhatus tervitab vennaspartei Rahvaerakonna Mõõdukad 19. mai üldkogul valitud partei uut esimeest Toomas Hendrik Ilvest ja juhtorganite uut koosseisu. ESDTP õnnitleb mõõdukaid uue poliitilise programmi heakskiidu puhul. ESDTP on teraselt jälginud Rahvaerakonna Mõõdukad sisearengut, tundnud siirast muret selle ideoloogilise koosluse järjekindla kalde üle paremale, jälginud kaasaelamisega noorte mõõdukate katseid kaitsta erakonna sotsiaaldemokraatlikku loomust. ESDTP rõhutab tagasivaatavalt, et on korduvalt ulatanud käe dialoogiks nii Rahvaerakonnale Mõõdukad kui ka selle eellasele Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Parteile, kujundamaks ühist nägemust Eestile sobivaimaiks sotsiaaldemokraatlikeks arenguiks.

ESDTP keskjuhatus kordab veelkord ettepanekut panna alus dialoogile: Eesti vajab tulevikku vaatavat laiapõhjalist sotsiaaldemokraatlikku poliitikat. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei keskjuhatus teeb Rahvaerakonnale Mõõdukad ettepaneku koostööks Eesti rahvale eluliste probleemide lahendamiseks.

HEIKI SILLARI,

ESDTP keskbüroo esimees

JUHTKIRI

Pööre vasakule

Ehkki laupäevane Mõõdukate üldkogu eriti millegagi ei üllatanud, on nimetatud erakond Jõgevamaal vägagi üllatavaid tulemusi saavutanud. Neile omasel vaiksel viisil on nad saavutanud seda, mille ümber ülejäänud erakonnad pole siinkandis veel kemplema asunudki. Nimelt võib Mõõdukate vastvalitud presidendikandidaat Andres Tarand juba praegu arvestada, et valimiskogus on tal nelja erakonnakaaslasest Jõgevamaa vallavanema toetus. Midagi sarnast suudaks välja panna ehk vaid Eestimaa Rahvaliit, kusjuures tuleb arvestada, et Rahvaliidule on Jõgevamaa olnud aegade algusest peale peamiseks tugipunktiks.

Kuid Jõgeva vallavanema Toivo Ilvese, Tabivere vallavanema Aare Aunapi, Palamuse vallavanema Märt Jallakase ning Saare vallavanema Jüri Morozovi erakondlik valik on vaid jäämäe veepealne osa. Mõõdukate kohalik organisatsioon osutus piisavalt tugevaks ning nende esindajate arv üldkogul sedavõrd suureks, et Jüri Morozovit Andres Tarandi, Liia Hänni, Enn Tarto ja teiste kõrval

erakonna juhatusse valida. Peale Rahvaliidu on jõgevamaalased Eesti erakondade juhtorganeis sama kõrgel tasemel esindatud veel vaid Vello Mäesepa näol Koonderakonnas.

Kuigi sotsialism ja sotsiaaldemokraatia on N. Liidu kokkuvarisemisest saati siinmail käibel peamiselt sõimusõnadena, pole ajaloolise paratamatuse eest ilmselt pääsu. Ajal, mil loodusvarad kahanevad ning teaduse areng nõuab ressursside koondamist, masinad odavnevad ja tööjõud läheb kallimaks, suureneb paratamatult vajadus ressursside riikliku (ümber)jaotamise, ühiskondliku kontrolli ning ametiühingute tugevnemise järele. Ka Euroopas, kuhu Eestit poolvägisi trügitakse, on jäme ots sotsiaaldemokraatide käes, kohalike ettevõtjate seas on muutumas refrääniks Fukuyama tees sotsiaalsest kapitalist ning selle kõige taustal on Mõõdukate nägemus Toomas Hendrik Ilvesest kui järgmisest Eesti peaministrist vähemasti loogiline.

Ei saa salata, et Jõgevamaal on rohkem neid, kellele jaotada kui neid, kellelt midagi jaotamiseks võtta, seega ideaalne pinnas sotsiaaldemokraatlike ideede levikuks. Piisas vaid Mõõdukatel veidi vasakpoolse niši poole liikuda, kui tulemused juba silmaga näha.

22. mai 2001. a

MAJANDUS

Tööhõive probleemid on Jõgevamaal sama teravad kui Ida-Virumaal

Käesoleva aasta aprillis oli Jõgeva tööhõiveameti kaudu end töötuks registreerinud 11% maakonna tööealisest elanikkonnast ehk 2611 inimest.

IdaVirumaal on töötuse tase ainult 0,3% võrra kõrgem kui Jõgevamaal. Meie maakonnas oli ka kõige suurem abiraha saajate osakaal tööealisest elanikkonnast ehk 5,8%. Registreeritud töötute arvu suurenemist on mõjutanud nii seadusandluse muudatused (registreeruda saavad pikaajalised töötud, lastega emad jne), hooajalisus (talvel on rohkem töötuid) kui ka rongiliikluse vähenemine.

"Meie ise oleme ka soovinud, et inimesed võtaksid end tööhõiveametis arvele ja osaleksid niiviisi aktiivselt tööturul. Töökohti on aga pigem vähemaks jäänud kui juurde tulnud. Seda näitab ka toimetulekutoetuse taotlejate arv, mis eelmise aasta talvega võrreldes on suurenenud 70-100 inimese võrra," lausus Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalnõunik Terje Lillo.

Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi andmetel on Jõgevamaa olnud Eestis kõige põllumajanduslikum piirkond. Selles sektoris on kadunud aga kõige rohkem töökohti. "Ligikaudu 25% maakonna tööealisest elanikkonnast on praegugi hõivatud põllumajandusega. Seoses tootmise efektiivsuse tõusuga võib kaduda sealt aga töökohti veelgi," lausus Mati Jõgi.

Töötuid kaks korda enam

Võrreldes eelmise aasta aprilliga on tänavu Jõgevamaa tööhõiveametis arvele võtnud mittetöötavate tööotsijate arv suurenenud üle kahe korra (1279lt 2611ni). 53% töötuks registreeritutest saab töötu abiraha. Nende arv on võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenenud 301 inimese võrra, 1075lt 1376ni.

Kõige rohkem töötuid, aprillis 709 inimest, oli Jõgeva piirkonnas (linn + vald), neist 450 ehk 63% sai töötu abiraha. Põltsamaa piirkonnas (linn + vald) oli Jõgeva tööhõiveameti kaudu end töötuks registreerinud 359 inimest, kellest 77% sai töötu abiraha. Põltsamaa valla sotsiaalabiosakonna juhataja Anne Veirami andmetel on päris palju lastega emasid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid end töötuna arvele võtnud. "On ka neid, kes on valda sisse kirjutatud, kuid ei ela valla territooriumil," lausus Anne Veiram.

Jaanuari lõpu seisuga on Torma vallas registreeritud töötute arv suurenenud 17 inimese võrra (233lt 250ni). Ka rahasaajate arv on suurenenud samal perioodil nelja inimese võrra (100lt 104ni). Torma valla sotsiaaltöö peaspetsialisti Meeri Ottensoni andmetel on piirkonnas ligi 50 pikaajalist töötut, kes ei ole kas siis kauge maa tõttu või mõnel muul põhjusel end ametlikult töötuks registreerinud.

Torma valla töötute arvu suurenemist mõjutas Meeri Ottensoni andmetel ka hiljutine ASi Torpak pankrot. "Abiraha saajate hulgas on palju neid, kes saavad ümbrikupalka ehk nn varjatud töötajaid, keda aga ei õnnestu avastada," arvas Meeri Ottenson.

Mustvee linna sotsiaaltöötaja Ene-Tiia Krehhova andmetel püsib Mustvees kõrge töötus. Üle 25% inimestest on tööta.

Rongliikluse vähenemine suurendas töötust

Tabivere vallas suurenes aprillis jaanuariga võrreldes registreeritud töötute arv 22 inimese võrra, 215lt 237ni ja töötu abiraha saajate arv kümne inimese võrra, 80lt 90ni. Muude põhjuste seas nimetas Tabivere valla sotsiaaltöötaja Eve Tepaskent ka reisirongiliikluse ärajäämist. "Töötute seas on ka selliseid inimesi, kes pidid rongiliikluse lõpetamise tõttu töölt koju jääma. Kohe, kui rongid ära võeti, tõusid ka bussipiletite hinnad kuni 15 kroonini ühe sõidu kohta Tabiverest Tartuni. Päevas läheb sõidu peale 30 krooni ja kuus üle 600 krooni. Teist sama palju kulub Tartus linnasõitude, söögi ja muu hädavajaliku peale. Kokku tuleb Tartus töölkäimise peale kulutada kuus üle 1200 krooni. Miinimumpalga (1400 krooni kuus) teenimise korral jääb töölkäimisest alles ainult 200 krooni. Kuna paljud meie kandi inimesed ainult nii palju Tartus teenisidki, siis kaotas töölkäimine igasuguse mõtte," kommenteeris Eve Tepaskent.

"Rongide ärajäämine on Jõgeva valla raudteeäärsete külade inimeste töölkäimise ja liikumisvõimalusi tunduvalt halvendanud. Bussid ei ole suutnud täiel määral ronge asendada," kinnitas Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiiu Nettan Vooremaale.

Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalnõuniku Terje Lillo andmetel on rongiliikluse vähenemine mõjutanud ka Jõgeva linna inimeste töölkäimisi ja tööotsinguid. Inimestel on kalli bussipileti tõttu läinud raskemaks käia Tartus nii tööl kui ka tööotsingutel.

Tartust käib iga päev Jõgevale tööle 30-40 inimest, sealhulgas Jõgeva haiglasse ligi 20 inimest. "Rongiliikluse ära jäädes kaalusime ka Jõgevale töölkäimise mõttekust, sest bussiga sõit oleks tulnud oluliselt kallim. Leidsime autotäie inimesi ja sõidame nüüd Jõgevale tööle autoga. Niiviisi hoiame ühe sõidu pealt kokku üle viie krooni," kommenteeris Jõgeva maavalitsuse kantselei vanemjurist Elina Madal. Jõgeva haigla kopsuarsti Piret Kivi sõnul ootab enamus Jõgeva haiglas tööl käijatest rongiliikluse taastamist. Seetõttu ei olda veel töölt ärajäämisele mõeldud.

RAIVO SIHVER

Töötute koolituse süsteem on veel välja kujunemata

Jõgevamaal pakuvad töötutele täiend- ja ümberõpet Jõgevamaa tööhõiveamet ning Saare aktiviseerimiskeskus.

Töötuks jäänud täiskasvanute koolitajad eeldavad, et õppuril on keskharidus ning et ta omaks ka kutsealast koolitust. See on eelduseks nii täiend kui ka ümberõppele. Mitte keegi ei tegele aga nende inimestega, kel on jäänud kool lõpetamata. Probleem on terav, sest töötute seas on noori ja ka vanemaid inimesi, kellel puudub isegi põhiharidus. Nõukogude ajal oli majanduses palju kõrgelttasustatavaid, ainult lihaste rammu nõudvaid töökohti (laadijad, põllutöölised jne), kuid praeguseks on need töökohad praktiliselt kadunud.

Koolitusraha ei ole suurenenud

Jõgevamaa tööhõiveametile eraldatav koolitusraha on jäänud stabiilseks. Samas on kursuste hinnad tõusnud. Nii maksab raamatupidaja põhikursus 4000-6000 krooni ja müüjate koolitus 3000-7000 krooni. Ka sõidukulude kompenseerimise raha on 400 kroonilt vähendatud 200 kroonini. Sõidukulude kompenseerimise taotlemisel peaks koolituse kestus olema üle 80 tunni. Õppekonsultandi Helen Manguse sõnul saab tööhõiveameti kaudu peamiselt täiend- ja ümberõpet.

Uusi elukutseid õpetatakse minimaalselt. Eelmisel aastal olid populaarsemad ettevõtluse (45 inimest) ja arvuti alased (27) kursused ning raamatupidaja (21) ja müüja elukutse. Kuid õpitud on isegi meresõidualast ohutust, lilleseadete kujundamist jne.

Kuna kursused kestavad enamasti ligi kaks kuud ehk 35 tööpäeva, siis selle ajaga Helen Manguse arvates uut ala ei õpi. Isegi kolmekuuliste raamatupidamiskursuste läbimine ei kindlusta inimest alati tööga. Ettevõtjad eelistavad tavaliselt töökogemustega inimesi.

Varasematel aastatel koolitati palju raamatupidajaid ja müüjaid. Praeguseks on nende kõrghooaeg möödas. Nüüd vajatakse rohkem paberitega kokki ja kondiitreid. Tänavu õpib kokk-kondiitriks 30 inimest. Sügisel on kavas sel alal teha uus koolitus. Siis võib tekkida olukord, kus nõudluse kõrghetk läheb kokkadelt üle mõnele teisele erialale.

"Korraldasime Luua Metsanduskooli kaudu toimetulekukoolituse, kus õpetati inimestele enesemüügioskust, suhtlemist, CVde koostamist jne. Kahjuks avaldas 1600 Jõgeva konsultatsioonipunktis käinud inimesest soovi ainult 17 ja kohale tuli 11. Kõik kulud, isegi sõidukulud, kandis tööhõiveamet," rääkis Jõgevamaa tööhõiveameti juhataja Anneli Lääne.

Vesteldes töötutega, kes ei soovinud oma nime avaldada, selgus fakt, et nende arvates on koolitusel ainult siis mõtet, kui pärast selle läbimist, mis on küllaltki kallis lõbu (ise tuleb maksta transpordi, ööbimiste ja söögi eest), on võimalik leida ka tööd. Tänapäeval ei anna sellist garantiid aga mitte ükski koolitaja. Riiklikel institutsioonidel, sealhulgas ka tööhõiveametitel, puudub kogu Eesti ulatuses täielik informatsioon vabade töökohtade olemasolust. Vastavat andmebaasi alles luuakse. Tulevikuvajadusi ei ole uurinud isegi haridusministeerium, rääkimata teistest institutsioonidest.

Regionaalsed aktiviseerimiskeskused

"Tööhõiveametid õpetavad kursustel inimestele ettevõtjatega suhtlemist ja enesemüügioskust, aktiviseerimiskeskused õpetavad pikaajalistele töötutele tööharjumusi ja rõhuvad rohkem käelisele tegevusele (näiteks õmblusalane koolitus)," arvas Anneli Lääne.

"Kahju, et sotsiaalministeerium ei ole aru saanud aktiviseerimiskeskuste vajalikkusest. Loodame, et hiljem see arusaam tekib," kostis Saare aktiviseerimiskeskuse juhataja Astrid Säälik.

Üleeelmisel nädalal Voore Põhikooli aulas toimunud Saare vallarahva kohtumisel sotsiaalministri nõuniku Heljo Pikhofi ning Riigikogu liikme Meelis Paaveliga jäi kõlama sama mõte. Samuti leiti, et pikaajaliste töötutega oleks vaja rohkem tegelda. Ainult ümberõppest siin ei piisa.

Saare aktiviseerimiskeskus hõlmab kuut Peipsiäärset omavalitsust. Praegu antakse inimestele õmblusalast koolitust. Sügise poole pannakse üles kangasteljed ja hakatakse kuduma kaltsuvaipu. Aktiviseerimiskeskuse kaudu rahastati projekti "Ühiskond kõigi jaoks", mille raames õpetatakse vanurite ning puuetega inimestega tegelema hakkavaid sotsiaalhooldustöötajaid.

Tööturutoetus võiks olla suurem

Eelmisel aastal sai Jõgevamaa tööhõiveametist tööturutoetust 19 inimest, igaüks 10 000 krooni. Sel aastal on toetust antud kümnele inimesele. Töötud võivad ka raha kokku panna, nii moodustasid kolm tööturutoetuse taotlejat turvafirma. Toetuste saajad tegelevad veel loomade ja lindude kasvatamisega, koerte dresseerimisega, medalite tootmisega, tavanditeenuste osutamisega jne. Rahataotleja peab Anneli Lääne sõnul olema läbinud ettevõtlusalase koolituse või omama sel alal varasemat töökogemust. Koostatud äriplaani vaatab läbi ja kiidab heaks komisjon. Kolme kuu pärast peaks toetuse taotleja suutma maksta makse ja kindlustama endale aastaringse tegevuse.

"Need, kes on meilt tööturutoetust saanud, on füüsilisest isikust ettevõtjana ka püsima jäänud. Kohtu korras ei ole kelleltki raha tagasi nõutud," rääkis Helen Manguse. Ta lisas, et 10 000 krooni on nii väike summa, et enamus on tegevuse käivitamiseks omast taskust juurde pannud 40 000-50 000 krooni.

RAIVO SIHVER

NOORTELISA

Sex ja kunst

See on juba igivana teema ja tuhandeid kordi läbi nämmutatud.

Suuremates raamatupoodides Tartus ja Tallinnas on kunstiraamatute riiulis olemas mingid köited sisaldamas pilte ja tekste teemal erootika ja kunsti suhe. Eesti kuulsaim erootikateoreetik Ingvar Valev Mirtem Luhaäär on ilmutanud samuti üsna hiljuti vastavateemalise albumi. Kuid on aspekte, mis jäävad neis käsitlustes valgustamata ja läbi mõtlemata.

Erootikat võib muidugi otsida ürgnaisekujukeste volüümides jm. Antiikajal levinud alastistseenid pole tõenäoliselt seotud otseselt seksiga, vaid rohkem mingi iluideaali tabamisega. Mõnedes raamatutes on kujutatud küll näiteks pornograafilisi vaasimaale, kuid need on tegelikult pildistatud Pariisi erootikamuuseumis ja tegemist on kindlasti võltsingutega. Louvreis on küll mõned anumad, kus meestel on hiigelsuured teravad riistad püsti ja situatsioonid üsna kolmemõttelised, kuid otsest pornot pole.

Keskajal olid selle värgiga omad lood. Näiteks on ka Eestis kirikuid, kus laekujukesed demonstreerivad irvitavalt oma genitaale ja on muudki nö huvitavat.

Pornograafia sai tänapäevasel kujul alguse 17. sajandil seoses trükikunsti ja puugravüüri leiutamisega, mis tegi sellised pildid kiiresti ja odavalt tiražeeritavaks. Samas on renessansiajal nö tavalist kunsti ja seda teist isegi raske eraldada. Tollal tekkis Euroopas, eriti Itaalias selline rikkurite kiht, kellel polnud enam kindlat funktsiooni ja seetõttu omasid palju vaba aega koos rahaga. Nii tellisid nad endale palju kunsti koju isiklikuks kasutamiseks.

Botichelli kuulus "Venuse sünd" telliti alguses ju hoopis ühe Medici magamistoa seinale ja alles sajandeid hiljem "avastati" tema puht kunstiline väärtus. Renessansiajal seoses paljude aumõistete ja religioossete tabude kadumisega kasvas muidugi ka huvi seksielu vastu, ka selliste teadlaskunstnike nagu Vinci Leonardo seas. Viimane on joonistanud üles muuseas ka suguühte skeemi ning uuris inimkeha läbi/lõhki. Ka barokk- ja eriti rokokooperioodil telliti enamik maale koju seinale või lakke ja nii on sealsed paljud alasti kehad mõeldud just intiimseks nautimiseks, mitte näitusesaalis tunglevatele massidele jõllitamiseks.

Verssailles trampivad miljonid turistid on tegelikult tunginud kellegi magamistubadesse. Võibolla on see sama, kui mõne kuulsuse majamuuseumis on nähtavale paigutatud ka tema kasutatud erootikaajakirjad. Kuni 18. sajandini seisnesid avalikud näitused peamiselt lihtsamale rahvale mõeldud kunstimüügisaalides, kus väljas väikesed siivsad teosed.

19. sajandil klassitsismiperioodil prooviti vähendada alasti keha erootilist ja suurendada esteetilis-ideoloogilist tähendust. Seks avastati jälle möllaval romantismiajal, kui leiutati idee, et kunstnik peab olema samasugune nagu ta loodud romantiline kunst: rabelev, seikluslik ja muidugi kõva vastassoovallutaja.

Realistide esimees Courbet maalis tellimise peale ka ainult keha strateegilisi paiku. Eritüübilist erootikat viljelesid sümbolistid. Impressionistid, kes klassitsismi alasti muusad-jumalannad tänapäeva murule tõid, teenisid just sellega ära oma esimese skandaalse kuulsuse.

Kiimalise vanamehe maailma kujutas muidugi Renoir. Postimpressionistidest Toulouse-Lautrec oli väikese piiluja rollis, kelle tööde karmus ulatus pornograafia piirile, Paul Gauguini seksiseiklused eksootilistes paikades moodustavad pool tema legendist koos vastavateemaliste maalidega.

20. sajandi alguse fovism ja veidi hilisem ekspressionism rõhus väga palju erootikale, mõned, eriti Saksa pärastilmasõjajärgsed kunstnikud (Schiele) hakkasid oma räigemates maalides kujutama ka otseselt näidatud suguühteid.

Samas paradoksaalselt moodsa kunsti arenguga kubismi ja sealt abst raktsionismi on erootika osa vähenenud kõvasti ning seda perfomance ja skandaalikunsti esiletõusuni. Erandina sürrealism enne Teist maailmasõda pühendus suuresti S. Freudi spekulatiivsete teooriate rakendamisele ja inimese seksuaalsuse erinevate tahkude kajastamisele.

Hiljem on totalitaarses (hitlerisaksa natssotsrealismis), niši, kitši ja popkunstis erootikat esinenud, seksuaalsuseteemat on erinevais võtmeis rakendatud nii mõnigi kord, kuid kaugeltki valdav pole see olnud, mis on kaasaegses ühiskonnas eriti imekspandav. Aktimaal on tavalise (akadeemilise) kunstihariduse kohustuslik osa.

Tänapäeva provotseerimis skandaalikunstis on lihtne kasutada seksiteemat, eriti selle tabuvorme, nagu näiteks pedofiilia (nagu hiljutisel "Young British Art" näitusel). Idee poolest käivad siia alla ka Kristi Selli aktsioonid, kuid nende ideeline tase on liiga nõrk.

MARGUS KIIS

REPORTAAŽ

Vanaveski estraadiring lõpetas hooaja

18. mai õhtul kogunesid Jõgeva SAI kasvuhoonete juurde kultuuriseltsi Vanaveski tegijad, sõbrad, tuttavad ja muidu huvilised.

Sõbralikus õhkkonnas vaadati video vahendusel nüüdseks kahjuks tulekahjus maani maha põlenud Tabivere kultuurimajas toimunud etteastete helilis-pildilisi ülesvõtteid. Nähtud lasteetenduses torkas kahjuks silma ülimalt suur poliitiline ebakorrektsus, mis võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Üks näidendi tegelastest soovitas oma mustanahalisel partneril end nii kaua pesta, kuni see täiesti valgeks muutub. Algselt oli selle vea teinud nüüdseks surnud muinasjuttude ümberkirjutajamugandaja August Kitzberg.

Seda hullem oli lastetrupi juhtide poolt mõte viga veelgi korrata ja uuristada nüri noaga Eesti mustanahalise vähemuse niigi valusates haavades. Ilmselt ei mõelnud lavas taja(d) selle peale, millist vastukaja võib nende teguviis leida Euroopas nüüd, mil mustvalge duett Padar pluss Benton on sõjaväe jooksulaulu rütmidel põhineva palaga võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse. Omalt poolt soovitaksin ma seda näidendit mitte kunagi enam lavale tuua. Äärmisel juhul võiks muidugi korrigeerida siin-seal tekkivaid ebakohti. Näiteks solvatud mustanahaline võiks asutada Vähemuste Kaitse Komitee, mis esitaks Euroliidule kaebuse rassilise diskrimineerimise kohta, millele järgneks Brüsselist vastav direktiiv ning halbade tegelaste karmikäeline ümberkasvatamine. Selline näidend oleks ühtlasi ka noorsugu hariv ja kasvatav ning samas suunaks nende teguviise ja mõttemaailma õigele teele.

Lasteetenduse vaatamisele järgnes kava "Siin Tallinn" ülevaatus. Estraadikava paistis silma Tallinna paljukannatanud linnapea Jüri Mõisa solvamisega. Etenduses omistati Jürile mingisugune köis, mida tal reaalses elus loomulikult ei ole, ning solvati teisigi võimutüüri juures ebainimlikult rasket tööd tegevaid inimesi.

Videote vaatamise järel lasti kokkutulnud rahvas ümarlaua äärde. Erinevalt muinasjuttudest tuntud ümarlauast ei peetud selle ümber tähtsaid kõnesid ega nõupidamisi, vaid hoopis söödi, joodi ja räägiti niisama. Nauditi šampust, kringlit ja õunu; räägiti hetkel tõvevoodis viibivast estraadiringi liikmest ja rõõmustati.

Hooaeg õnnelikult läbitud, paar auhindagi saadud! Pidu! Sel ajal, mil enamus inimesi ennast raskestiseeditavat ja kaloririkast toitu täis toppis, mängisid paljud noored spordihuvilised kompleksiesisel

murul jalgpalli, "koera" ning teisi lõbusaid ja tervislikke sportmänge. Need noored on juba varakult selgeks saanud, et ei maksa tulla pidusse vaid sööma, hoopis lõbusam on organiseerida lõbus seltskonnamäng. Õige pea liitusid noorte entusiastidega ka saamaahned inimesed ning asuti köit vedama.

Ei saanud küll päris hästi aru, oli see siis Mõisa köis või mingi suvaline. Keegi ei soostunud seletama ka. Ilmselt kardeti karmi, kuid õiglast karistust.

Samal ajal püstitati hoone teisele poole lõke, mille peal oleks saanud kõrvetada mingisuguseid vorstikesi või midagi samalaadset. Söömahimuliste kahjuks hakkas aegapidi tibama vihma, mis muutis küllalt ebamugavaks ka tervistavad sportmängud.

Hooaeg lõppeski üha tihenevas vihmas, mis ööseks tihenes millekski eriti vesiseks. Mina igal juhul olin nii vettinud, et võisin end välja väänata.

VALE-DMITRI

Jahhh koolivormile!

Oli kuulda nurinat. Et koolivorm on pähpähhirmuskole. & et Taavi näiteks tahab teistest erineda ning eelistab seetõttu kaks numbrit suuremat T-särki, lohvakaid pükse, tosse & nokamütsi kanda.

Njah. Soov teistest erineda on muidugi igati tervitatav ning trendiinimese tunnus number üks, aga Taavi on ühe asja vist kahe silma vahele jätnud. Lohvakaid rõivaid & muid eelnimetatud esemeid kannab nimelt enamik, mistõttu on tossudes ning nokatsis halli massi seast silma paista väga raske.

Millest muidugi ainuvõimalik järeldus - tõeline moegurmaan ei vali kooli õppekava, sõprade, asukoha ega õpetajate järgi, vaid teeb esmalt kindlaks, kas õppeasutusel ikka on koolivorm. & kui, siis milline. & kui ning milline, siis kelle disainitud. & nii edasi. Pisimate aksessuaarideni välja.

Valem, mis koostöös koolivormiga täisväärtuslikuks trendiinimeseks saada aitab, kaotab loomulikult kehtivuse niipea, kui KÕIGI koolide õpilased end "ära vormistada" jõudnud on. Sest trend ei saa eales olla miski, mida KÕIK kannavad, trend on väljavalitute jaoks.

Muidugi ei tähenda see seda, et Taavi & teised temasugused oma lemmikrõivastega tingimata hüvasti jätma peaksid. Pisut agarat agitaatoritööd ning kõik on varsti trendikas koolivormis, mis sellest hetkest alates iseenesestmõistetavalt enam trendikas pole. & siis on tee tossudele ning särkkuhusalapseviidtüüpi riietusesemetele taas lahti! Neid ju enam keegi ei kanna - järelikult trend.

Kinnitatud by MOE GURU

(kui teil on mure või soov, olen mina te pihitool...)

Eesti eurolaulu võit mind ei kõigutanud

70 laulu hulgast valiti välja kaheksa ja nende hulgast üks ning selleks osutus "Everybody" - muusika Ivar Must, sõnad Maian Kärmas, esitajateks Dave Benton ja Tanel Padar.

4. veebruari Hommiku TVs T. Padar mainis, et meie röökisime selle laulu esimeseks. Võibolla, et see nii ka oli, sest teised lauljad ei suutnud nii röökida, et nende laul oleks esikohale tulnud. Eurolaul 2001 lauluvõistlusel see laul tuli esikohale.

Mina ei näinud selles midagi iseäralikku. Meil kerkib lauljaid nagu seeni pärast vihma ja kui kuskil lauluvõistlusel võidetakse, on see siiski suurel määral helilooja teene. Julgen öelda, et Eesti lauljatest ei näe ma silmapiiril ühtegi noort, kellel on laiaulatuslik meeldiv hääletämber ja temast võiks saada populaarne laulja.

Kui Eesti eurolaul tuli esikohale, muutusid paljud inimesed lausa lapsikuks ega teadnud isegi, mida tegid. Laulu heliloojal Ivar Mustal hakkasid käed nii värisema, et ei suutnud šampuseklaasigi käes hoida. Tanel Padari õde ja ema põlvitasid, Jumalat nimetades nutsid televiisori ees. Paljud ei suutnud uskuda, et Eesti eurolaul võitis. Ju see "Everybody" ei olnud nii tasemel laul, et kaheldi esikoha võidus. Kuid laulu võitu ei saa siiski võrrelda Euroopa või maailma meistrivõistlustel medali võiduga, sest selleks peab sportlane 4-5 aastat tegema tõhusat tööd.

Minule oli see küll täiesti ükskõik, milline riik Eurovisioonil laulu eest esikoha sai. Ausalt öelda oma elus tundsin suurt rõõmu siis, kui kuulsin raadiost, et 2. mail 1945. aastal Berliin langes ja ränkraske Teine maailmasõda oli lõppenud. Selle tähtsa sündmuse puhul veeresid minu silmist pisarad.

Oleme Eestis laiale üldsusele kuulsaks saanud, et meil on ligi 100 000 töötut. Korterist välja tõstetud inimesed elavad ebainimlikes tingimustes, mõnes mahajäetud lagunenud majas, kuuris või prügimäel. Häda sunnil otsitakse prügikastidest toidujäänuseid ja tänavatel kerjatakse. Täpset arvu ei tea, kui palju on meil kodutuid tänavalapsi, kes ei käi koolis, elutsevad vargusest ja röövimisest. Nüüd siis tuli Eesti eurolaulu võidu puhul neile masendustele Eestile rõõmupudemeid.

Kurvaks teeb see, et Eestis Eurovisiooni korraldamiseks leitakse näiteks 50 miljonit krooni, see ei ole meie riigis mingi rahasumma. Aga lihtinimese elujärje parandamiseks raha ei leita. Tähendab, meie riigis on laul tähtsam, kui inimeste vireleva elunormi parandamine.

Ehkki Balti ketis inimesed hoidsid kätest kinni ja karjusid: "Vabadus, vabadus, vabadus..." Kuid see karjumine tõi meile nälja, viletsuse ja tööpuuduse.

Kunagi oli selline ilus laulusalm: "Eestlane olla on uhke ja hää." See oli siis, kui Tallinna lauluväljaku täis rahvast seda laulis. Nüüd on virelev elu paljudele inimestele toonud kalgi viha silmi ja unustanud selle ilusa laulusalmi... Neid inimesi ei rõõmusta Eesti eurolaulu võit.

ALEKSANDER KÕRGESAAR

KÕMU

Jõgeva Elamu endine pealik Vello Mäesepp sõitis 5. mail Pedja jõe ääres asuvas suvilarajoonis jalgrattaga. Prominendid, võtke eeskuju! Teie sõidate autodega, aga hr Mäesepp harrastab tervislikke eluviise.

***

Jõgeva linnapea Ants Paju ületas raudteed selleks mitteettenähtud kohas. Hr Paju ei seganud sugugi, et raudteeäärne silt kuulutas: "Eesti Raudtee valdus. Võõrastele läbikäik keelatud. Ohtlik!" Linnapea ei viitsinud kõndida paari sammu rohkem ja ületada raudtee korraliku ülekäigukoha kaudu.

***

Kapo käis järjekordselt Saasta ekslauljat Maniakkide Tänavat kiusamas.

***

Ühendus Saast valmistab uut apokalüptilist actionfilmi.

SPORT

SK Pedja lõpetas hokihooaja

Jõgeva SK Pedja hokimeeskond lõpetas pika hooaja turniiriga KohtlaJärvel ja HHL liiga karikafinaaliga. Paraku võidurõõmu seekord maitsta ei õnnestunud.

KohtlaJärvel toimus esinduslik turniir kohaliku meeskonna, Narva ja Jõgeva vahel. Viimane esindas ühtlasi HHL liigat. Kaasa mängisid 35 ja vanemad mängumehed. Avamängus pidi Jõgeva tunnistama KohtlaJärve 5:0 (2:0, 1:0, 2:0) paremust. Teises mängus kohtuti hilisema turniiri võitja Narvaga, kelle ridades mängis terve viisiku jagu mehi, kes veel kolm aastat tagasi kuulusid Eesti koondisse. Tugevale vastasele hakkas Jõgeva ootamatult südilt vastu. Avakolmandik võideti Janno Pärna viskest 1:0. Alles teisel kolmandikul suutsid narvalased tugeva tempo ja suurepärase koostööga Jõgeva vastupanu murda ning visata neli väravat. Viimasel kolmandikul tabasid narvalased veel kahel korral ja said teenitud võidu 6:1.

Seejärel kohtus Jõgeva Tallinnas HHL liiga karikavõistluste finaalis Monstera meeskonnaga. Paraku vedasid mõned nooremad mängumehed SK Pedja meeskonda alt ning mängule ei ilmunud. Kolme viisikuga mänginud Monstera pääses kohe 2:0 ette ja selle seisuga mindi ka vaheajale. Teisel mänguajal Jõgeva viigistas ja tundus, et mängu võib isegi päästa. Siis aga kaheksakesi mänginud jõgevalaste jõud rauges ja lõpuvileks oli Monstera võitnud 6:3.

"Kahju," sõnas meeskonna peatreener Uno Veski. "Kohusetunde kaotanud mängijate mitteilmumine lasi kogu meeskonna põhja. Seda kohtumist oli igati võimalik võita. Järgmisel hooajal ei tarvitse sellise suhtumisega mängijatega meeskonnal tõsiselt arvestada."

Kokkuvõttes kujunes pikk hooaeg SK Pedja meeskonnale HHL sarjas siiski üle ootuste edukaks. Debüteerides liigaturniiril, saavutati 4. koht. Karikavõistlustel jõuti finaali, oldi teised. Veski avaldas arvamust, et kui uueks hooajaks alustatakse ettevalmistusi juba varasügisel, võib loota ka suuremat edu.

Meeskonnal on lootusi ka sponsorite toetusele, kes tahavad Jõgeva hokielu aktiivsemaks muuta. Eks innustab ka lõunanaabrite lätlaste vilgas tegevus, kes said endale 2006. aasta MM-võistluste korraldamise õigused. Jõgeva hokimeeskonna tegevust on lubanud toetada ka linnavalitsus.

Juba on teada, et järgmisel hooajal suureneb HHL liiga meeskondade arv tõenäoliselt kümneni. Moodustatakse põhja- ja lõunadivisjon, et vähendada sõidukulusid. Divisjonide edukamad pääsevad lõputurniirile. Täpsemalt uuest hooajast edaspidi.

MART ERMANN

Eesti Karikas jäi Jõgeva Tähe esindusmeeskonnale

Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimusid spordihoones Virtus Eesti karikavõistlused saalibändis, mille võitis Jõgeva Tähe esindusmeeskond.

Laupäeval alistas spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond 3:1 Tallinna Tehnikaülikooli võistkonda. Poolfinaalis saadi aga 4:1 jagu meeskonnast Tartu NMKÜ. Finaalis oli Tähe vastaseks meeskond Maitim TDK I, kellele Tähe oli kaotanud Eesti saalibändimeistrivõistluste finaalmängus.

Nüüd karikavõistlustelt mindi Maitimilt revananši saama. Esindusmeeskond võitiski vastaseid 6:2. Meeskonna rünnakrühmast lõid Andro Sõber ja Rein Kivi kaks väravat ning Alari Pagi ja Marko Saksing ühe värava. "Enne otsustavat mängu tegime kaks treeningmängu, et õiget tehnikat rakendada. Maitim TDK I mängis üsnagi tagasihoidlikult ja oli mänguks valesti häälestatud," arvas Tähe mängija Andro Sõber.

Üks pealtvaatajatest, spordimeeste Rein ja Raul Kivi isa Meinhard Kivi ütles: "Kui ma poistele ütlen, et te kaotate mängu, nad tegelikult võidavad, nii juhtus ka seekord." "Jõgeva Tähe esindusmeeskond on nüüdseks Eesti karikavõistlused võitnud kuuendat korda järjest," lausus spordiklubi juhatuse esimees Marko Saksing.

Tähe noortemeeskond võitis meeskonda Ararat 8:0, kuid kaotas 3:5 Ääsmäe võistkonnale. Veerandfinaalis jäädi aga pärast bullitiviskeid

alla meeskonnale Tartu NMKÜ.

JAAN LUKAS

Täpsustus

Möödunud neljapäevases Vooremaas ilmunud kirjutisse "Pargijooksus võistlevad erinevate põlvkondade sportlased" oli sattunud tõsine aps. Nimelt kohtunike hulgas polnud mainitud Jõgeva Gümnaasiumi spordipedagoogi Viktor Nõmme, kes on andnud märkimisväärse panuse Pargijooksude korraldamisele. Vabandame Viktor Nõmme, treenerite, jooksjate ja spordiüldsuse ees.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Uskude ühendajad avavad sõdivas riigis suure terrassaia

Bahailased, kelle peamine idee on ühendada ühte süsteemi kõik maailma suuremad religioonid (kaasa arvatud kristlus, islam ja judaism), avavad 22. mail Iisraelis Haifas Karmeli mäel hiigelaia, millest tõotab tulla suur kohalik turismiatraktsioon, sest sissepääs on sinna tasuta.

Aia suurimaks vaatamisväärsuseks on 19 hiigelterrassi, mis laskuvad mäest alla. Terrassirea keskel asub bahai usu rajaja Babi kuppelpühamu. Aia ümbrus on Iisraeli loodusele harjumatult roheline, terrasse hakkavad kaunistama purskkaevud, mille abil luuakse öösiti valgusmänge, suured lillepeenrad ja muruplatsid.

Aia avamisele koguneb 4500 inimest, neist 3300 bahaid enam kui 200 riigist, sh 11 Eestist. Norra helilooja Lasse Thoresen on selleks puhuks komponeerinud sümfoonia ja oratooriumi, mida esitavad Iisraeli Põhja Sümfooniaorkester, lauljad Kanadast, Austriast, USAst ja Cluj Transilvaania Koor Rumeeniast.

Karmeli mäel asubki kogu bahai maailmakeskus koos administratsioonihoonetega, nagu Ülemaailmse Õigluse koda, Arhiiv, Tekstide Uurimiskeskus, Palverändurite Maja jm.

Bahai usu, millele pani Pärsias 1844 aluse Bahaullah, peamine idee on kõikide maailma uskude ühtsus ja omavaheline seotus. Bahaid on loonud skeemi, mis näitab, et Buddha, Jeesus, Muhamed jt on ühtse maailmareligiooni erinevate aegade esindajad ning on väljendanud ühtesid ja samu ideid. Baha elukäiku ilmestavad pikad vangistused osmanite impeeriumis, eriti Jeruusalemmas.

Eestis on bahai kogudused Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis.

MARGUS KIIS

"Kilplased" ladusid Berliinis müüri

Kui 1989. aasta sügisel lõhkusid ühinemiseufoorias sakslased Berliini müüri maha, siis kaks Jõgevamaa meest, vennad Rein ja Valdur Annuk käisid hiljaaegu Berliinis just müüri ladumas.

Toda Ida- ja Lääne-Berliini lahutavat müüri nad siiski ei taastanud: Eesti saatkonnahoone renoveerimistööde allettevõtja, Tartu AS Eviko (peaettevõtja on AS Eesti Ehitus) palkas nad koos kahe Tartu mehega saatkonnahoone ümber telliskividest piirdeaeda laduma ning muid müür- ja puusepatöid tegema.

"Tööpakkumise kuulutus oli lehes juba möödunud aasta novembris. Saatsime oma CVd ära ja kuna mingit vastust ei tulnud, unustasime asja. Märtsi teisel poolel tuli aga, nagu välk selgest taevast, telefonikõne: 22. märtsil pidime olema vajalike paberitega Tartus ja 26. tuli juba Berliini poole teele asuda," meenutasid Rein ja Valdur.

Šokk oli seda suurem, et nende kahe tärmini vahele jäi Tabivere külateatrite festival, mille korraldamisega vennad Annukid kui Tabivere huviteatri näitlejad vägagi seotud olid, nii et aega ärasõiduks valmistuda õigupoolest polnudki.

Kilplasetööd

"Esimese Eesti Vabariigi aegse saatkonnahoone, mis vahepeal olevat muuhulgas olnud Ida-Saksa parteibosside puhkekodu, sai Eesti riik tagasi möödunud kevadel ning sügisel algasid renoveerimistööd. Kuna tähtajad surusid tagant - 10. mail pidi kõrge komisjon maja vastu võtma ning jaanipäevaks saatkond sisse kolima -, oli meie sealoleku ajal objektil juba paras hullumaja: ühes saali otsas taastas keegi laemaalinguid, keskel lammutati tellinguid ja teises otsas laoti juba parketti," jutustasid vennad Annukid. "Tööpäevad olid seetõttu pikad - 10-12 tundi, laupäeval piirdusime kaheksa tunni ja pühapäeval poole tööpäevaga. Isegi Suurel Reedel vihtusime müüri laduda ning mööda jalutavad berliinlased vaatasid meid kummastusega kui valgeid orje."

Tükati tulnud "kilplastel" (Tabivere huviteatri legendaarseim lavastus oli teatavasti kilplasteaineline!) ka kilplasetööd teha: kellegi untsu aetud aluspõrandat ümber teha, nii et parketti peale laduda oleks võimalik, mittestandardsete kivide ja töödejuhataja jonni pärast müüri ümber laduda jne. Tagatipuks selgus viimasel tööpäeval, kui juba linnariides Jõgevamaa mehed tööd üle andma läksid, et keldrikorrusel on veel suured müüriaugud kinni laduda. Kui mehed töö ära olid teinud, öelnud meister, et nüüd vaja kähku ajama panna - ega Poola piirilt ikka enam tagasi kamandata...

Sotsialistlik öömaja

Kui tööpäevad möödusid Reinul ja Valduril Tiergarteni rajoonis, kus peale taastatava Eesti saatkonna asuvad veel mitme riigi välisesindused ning Saksamaa enda kaitseministeerium, siis nende odav öökorter asus ühe Ida-Berliini magalarajooni räämas ühiselamus. "Seal valitses küll veel täielik sotsialism. Peale voodite oli toas külmkapp ja telekas, mille vaatamine oli meie põhiline õhtutäide. Nädalavahetustel, kui tööpäevad lühemad, tegime ka mõne treti linna peal: külastasime Riigipäevahoonet, käisime nn türgi täikal (Kadaka turg on selle kõrval lapsemäng!) ja tutvusime Berliini ööeluga," ütles Rein Annuk.

"Berliini tänavapildis torkas silma muulaste rohkus, see, et sakslased eelistavad sõita kodumaiste autodega, üldjuhul "mersudega" ning et jalgrattur on liikluses nö püha lehm, kes võib karistust kartmata autodele ette ja jalakäijatele selga sõita."

Seda, et süüa tuleb oma päevaraha eest, said mehed teada õigupoolest alles pärast lepingule alla kirjutamist. "Õnneks oli selle 18-19 Saksa margaga päevas täiesti võimalik ära elada, kuna öömaja eest me maksma ei pidanud ja söögikraam oli enamvähem samas hinnas mis Eestis, värske kurk, õlu ja vein aga tunduvalt odavamad. Transpordi ja teenuste eest küsiti see-eest üsna soolast

hinda, nii et juuksuril jäi vaatamata tungivale vajadusele näiteks käimata," ütles Valdur Annuk.

Vaatamata sellele, et töögraafik sarnanes galeeriorjade omale, tööaeg venis esialgu kokku lepitud kolmelt nädalalt peaaegu viiele, päevaraha maksmisel tekkis vahepeal kümnepäevane viivitus, nii et mehed pidid Eestisse Eviko peakontorisse hädaabikõne võtma ning ka palganumber ei kujune võibolla teab kui suureks (nädal tagasi, kui juttu ajasime, oli meestel palk veel saamata), ei kahetse Rein ja Valdur Berliinis-käiku ometigi: "Oli omapärane kogemus. Ja muidu ei oleks meil maailmalinna Berliini ilmselt niipea põhjust olnud sattuda."

RIINA MÄGI

Kerdi õpib taas kõndima ja rääkima

Tallinnas Mustamäe lastehaiglas taastusravil viibiv Jõgeva tüdruk Kerdi Lääne suudab juba mõned sammud kõndida ja paar sõna rääkida.

Soomes opereeritud ja praegu Mustamäe haiglas taastusravil viibiv 9aastane Kerdi Lääne tegi pühapäeval palatis ema abiga esimesed sammud. Samal õhtul ütles Kerdi vaiksel häälel ka esimesed sõnad.

"Eile tutvus Kerdiga ka logopeed. Liikumise parandamiseks tehakse meie tütrele aga ravivõimlemist. Kerdi sööb ise lusikaga, talle maitsevad kõik söögid, eriti aga maiustused," ütles Kerdi ema Kaja Lääne. "Niisiis Kerdi paraneb, kuid tema tervise taastumine nõuab omajagu aega," lisas ta.

JAAN LUKAS

POLITSEIKROONIKA

Politseioperatsioon illegaalse metallikokkuostu vastu

Neljapäeva hommikust alates toimus maakonnas ööpäevaringne politseioperatsioon illegaalset metallikokkuostu viljelevate isikute ja ostupunktide väljaselgitamiseks, aga samuti seaduslikult funktsioneerivate kokkuostuasutuste tegevuse seaduslikkusele vastavuse kontrollimiseks. Kontrollimise ajal maakonnas teadaolevates kokkuostupunktides seaduslikkuse eiramist ei tuvastatud. Operatsiooni käigus kontrolliti ka veoseid maanteedel. Operatsioone korraldatakse regulaarselt. Seekord pöörati erilist tähelepanu sõidukite kontrollimisele öisel ajal, samuti kontrolli misele maakonna teatud regioonis.

Kus on õigus?

Neljapäeval peale lõunat helistas M. H. Jõgeva aleviku Aamisepa tänavalt, et majahoovis sõimab teda ja tema abikaasat samas majas elav I. O. Patrulli kohale sõites I. O.d enam ei leitud, helistaja andis asja kohta kirjaliku seletuse. Neli tundi hiljem tuli prefektuuri I. O. ja esitas omapoolse avalduse, kus väitis, et temapoolse sõimamise peale avalduse teinud M. H. abikaasa olla tund varem sihtinud teda, tema koera ja veel ühte isikut püstolitaolise esemega. Kui patrull uuesti kohale läks, politseinike koputamise peale enam ust ei avatud. Mis siis tegelikult juhtus, nõuab veel selgitamist.

Jooksis sõjaväest ära

Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni juhtkonna palvel pidasid Jõgeva politseiametnikud neljapäeval kinni 1972. a sündinud noormehe Jõgevalt. Noormees oli viis aastat tagasi ajateenistuses nimetatud pataljonis, suunati sealt Meegomäe lahingukooli seersandiks õppima, aga lahkus siis omavoliliselt ajateenistusest ning ei pöördunud enam kooli ega väeossa tagasi. Nüüd, viis aastat hiljem, peeti jooksusolija kinni ja viidi samal päeval väeossa tagasi.

Sõimleja sai aresti

Läinud teisipäeval määras kohtunik Vladimirile (1964) Palamuse vallast Kudinalt kaks ööpäeva aresti. Mees oli purjuspäi hakanud sõimama kahte naisterahvast ja loopinud enne kividega ühe naise koera. Kui koeraomanik purjutajalt asja kohta aru päris, tõmbas Vladimir maa peale maha juti ja ütles, et vaat sellest sa üle tulla ei tohi. Naist sõimates läks aga viinanina ise hasarti, ületas joone ja läks naisterahvale kallale. Selle eest ta kinni istuma pandigi.

Ühele mehele kaks korda aresti

8. mail määras Jõgeva Maakohtu kohtunik 1955. a sündinud mehele Saare vallast Levalast kaks 7-ööpäevast haldusaresti. Mees oli 4. mai ennelõunal kella kümne ajal purjuspäi kinni peetud Jõgeval Suure ja Aia tänava vahelisest pargist. Alkomeeter näitas 2,65 promilli joovet. 7. mail kell 15.55 leiti mees purjuspäi magamas Jõgeval Jaama tänava veetorni juurest. Mees puhus alkomeetrisse joobe näiduks neli promilli. Mees tunnistas end mõlemas rikkumises süüdi, aga vabandas end ka sellega, et joomine olla tal haigus, aga ei jätkuvat raha tõve ravimiseks. Jõgevale tulnud ta selleks, et kohtutäituri manu minna.

Tabati salaviina ja sigarettidega

Reedel korraldas politsei Pala vallas reidi salaviina ja salakauba sigarettide hoidjate või müüjate välja selgitamiseks. Tehti kindlaks, et salaviina oli müünud Selma-Almeta (1919) Lümatist. Lisaks võeti temalt ära neli liitrit salaviina ja 70 pakki Eesti maksumärgita sigarette. Äteniidi külas leiti Leili (1935) kodust samuti salaviina ja tubakasaadusi. Politsei võttis sealt kaasa 13 liitrit salaviina ja poolsada pakki sigarette, millel olid vaid Vene maksumärgid. Eakatele salakaubaga tegelejatele koostati ka haldusõiguse rikkumise protokollid.

Autoga vastu majaseina

Pühapäeval kell 16.10 sõitis Jõgeval Suurel tänaval suure kiiruse tõttu juhitavuse kaotanud sõiduauto BMW 518 vastu majaseina. Auto sõitis teelt välja ilmselt seetõttu, et autot juhtinud alkoholijoobes Veiko (1981) ei suutnud oma seisundi tõttu rakendada adekvaatseid juhtimisvõtteid ja sõidukiirust valida. Õnnetuse tagajärjel sai vigastusi joobnud juht ise ning temaga kaasa sõitnud Tõnu (1976) ja Janek (1979).

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Tänaseks on oodata muutliku pilvisusega ilma. Puhub läänekaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +9°C...+15°C.

Homme on muutliku pilvisusega ilm. Võib sadada hoovihma. Puhub lääne- ja loodetuul 5-12 m/s. Õhutemperatuur öösel +3°C...+8°C, päeval +9°C...+16°C.

Vooremaa

Teisipäev, 22. mai 2001. a.

Soome sõbrad kinkisid Mustvee pritsimeestele päästeauto

JAAN LUKAS

Joobes juht sõitis vastu majaseina

JAAN LUKAS

NÄDAL MAAKONNAS