Vooremaa 22.12.2001

Laupäev, 22. detsember 2001. a.

Vooremaa soovib kõigile rahulikke jõule!

Armsad inimesed Jõgevamaalt!

Selleks aastaks on pimedaim aeg möödas. Jõulude ja uue aasta saabumise vahele jäävad hetked on juba kübeke valgemad ja selgemad nii looduses kui meis eneses. Me kõik valmistume nagu esietenduseks, oodates eesriide avanemist. Täna ei tea me veel kas algaval aastal istume me saalis vaatajate hulgas või täidame erinevad rolle lavalaudadel. Kuid kindel on see, et kõigil tublidel jõgevamaalastel on oma salasoov, mis uuel aastal täituda võiks, selleks kohta ja rolli valimata.

Pealinnast eemal olles ei tohi me lasta oma hinge saamatuse ja mõttetuse pisikut, mis meie soovunelmad tuulde lennutaks. Me ei tohi olla väsinud olemast terviklik maakond ning selleks peame me leidma mõtte ja usu selle vajalikkusesse. Nagu kella eesmärgiks pole mitte käia vaid aega näidata, on maakonna tänaseks ülesandeks mitte lihtsalt säilida maakonnana, vaid koondada inimesed KeskEesti vooremägedelt ja Peipsi järve äärest koos looma uusi võimalusi, et teenida oma igapäevast leiba ja täita Eestimaa tegusate ja loovate inimestega.

Meid kõiki puudutab eesseisev valimiste aasta. Valimised pole aga eesmärk omaette. Tahaksin uskuda, et oskame ennast hoida ahvatlustest nende lubaduste ees, mis ei ole täidetavad. Sellepärast pole ka mina tahtnud lubada Teile asju, mis tegelikkuses ei sõltu minust.

Lahkuval aastal on Jõgevamaa avanenud Eestis resideerivatele suursaadikutele. Koos otsime me vastust küsimusele, milline siis paistab meie kodukant kaugemalt. Kuid kaugelt vaadates ei saa me ära unustada inimesi, kes elavad meie kõrval, meiega ühe katuse all. Seda tähelepanemata muutuvad kõik suuremad tegemised tihtipeale mõtetuks.

Uus aasta annab meile uue võimaluse olla eriti hea, kuid ärgem olgem seda mitte ainult jõulude ajal. Aasta lõppu kroonib maakonna ettevõtlike inimeste poolt kingitus kogu Eestimaa rahvale vahuveini näol, mille korkide paukudes alustavad paljud pered oma uue aasta esimesi sekundeid soovidega nagu mina täna teile soovin head ausat, töökat ja õnnelikku uut aastat!

Margus Oro,

Jõgeva maavanem

Jõulurõõmu südamesse...

Torma Põhikooli II klassi õpilased kutsusid oma isad-emad ja vanaisad-vanaemad 19. detsembril k.a. klassi koosolekule. Suur oli aga üllatus, kui tavapärase klassijussi tunni asemel ootas vanemaid kultuurimajas küünlasäras hubane saal kaetud teelauaga.

Klassijuhataja Luule Lehemets rääkis vanematele, kuidas lapsed käskudekeeldude maailmas hakkama saaksid. Teed juues ja maiustusi nosides hakkasid lapsed juba nihelema ja õpetaja poole pilke viskama: kas ei ole juba aeg kingituse näitamisega algust teha.

Pärast vanematele enda valmistatud jõulukaartide üleandmist algas kontsert. Lapsed olid agarad näitama, mida õpetajad on neile jõuludeks selgeks õpetanud. Talvine luulekava vaheldus laulude ja rahvatantsudega, kus lõid kaasa kõik II klassi lapsed. Kuulates jõulusalme oli endalgi habras tunne põues. Tants jätkus. Saalipõrandale veeti ka vanemad, et tuletada neile meelde noorusaja ringmänge: ritsrats..., kaks sammu sissepoole... jne. Tuli meelde küll!

Niimoodi põskede õhetades ja silmade särades kultuurimajast laiali mindigi. Täname muusikaõpetaja Kersti Matsonit, klassijuhataja Luule Lehemetsa ja tädi Lead, kes nägid vaeva ning aitasid lastel vanematele jõulurõõmu südamesse viia.

Häid pühi kõigile!

II klassi lapsevanemad

Pühade ajal ilmub Vooremaa 29. detsembril ja 5. jaanuaril 2002.

ARVAMUS

Mis meenub aastast 2001? Mida ootate aastast 2002?

Jevdokia Abakanova, Mustvee kultuurikeskuse direktor, linnavolikogu saadik:

Mööduv aasta oli minu isiklikus elus üks raskemaid. Heameelt tegi see, et linna elus muutus nii mõndagi. Kultuurikeskuses tehti remonti ja ehitati uus laululava. On alustatud sadama ehitust.Kõige tähtsam oli minu jaoks siiski, et minu lapselaps Anton läks kooli.

Järgmiselt aastalt ootan, et inimesed oleksid rahulikumad, hooliksid üksteisest, et oleks kodutunnet ja rahval oleks tööd. Loodan, et kõik laabub õnnelikult minu perel, lähedastel, sõpradel ja tuttavatel.

Jaan Aiaots, Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja ja Põltsamaa vallavolikogu esimees:

Mul tuleb Jõgevamaal lahendada ka transpordiprobleeme. Selles valdkonnas võib lõppevat aastat pidada keeruliseks. Mitmed reisirongid lõpetasid sõidu ja käigust jäi ära ka bussiliine. Kindlasti jätkub transpordi vallas muresid ka tulevaks aastaks.

Põltsamaa vallavolikogu esimehena tunnen heameelt, et aastal 2001 hakati taastama Adavere mõisahoonet, mis plaanikohaselt valmib tuleval aastal. Ühtlasi tahaksin loota, et Jõgevamaal paraneb reaalsete võimaluste piires ka elukvaliteet. Pereelus oli möödunud aasta suursündmuseks kaksikutest poegade Siimu ja Sanderi gümnaasiumilõpetamine.

Kalju Andersalu, MTÜ Mõistuse ja Südamega Jõgeva piirkonnaorganisatsiooni esimees:

Seoses Linnamäe motokrosside korraldamisega kohtusin ekspeaministri ja Riigikogu liikme Mart Siimanniga, kes rääkis mulle

oma eestvedamisel loodavast poliitilisest mittetulundusühingust Mõistuse ja Südamega. Otsustasin ka ise selle organisatsiooniga liituda, sest mulle meeldib, et MTÜ Mõistuse ja Südamega programmis pööratakse tähelepanu uute töökohtade loomisele, tervislike eluviiside propageerimisele ja noorsooprobleemide lahendamisele.

Mind valiti ka ühingu Jõgeva piirkonnaorganisatsiooni esimeheks ja organisatsiooni üle-eestilise volikogu ja juhatuse liikmeks. Järgmise aasta algul kogunevad juhatus ja volikogu mitmeteks nõupidamisteks.

Mart Siimann valiti ka Eesti Olümpiakomitee presidendiks, kuid teatavasti jätkab ta ka nii tööd Riigikogus kui ka uue poliitilise organisatsiooni juhtimist.

Lõpetuseks soovin kõigile häid jõulupühi, tugevat tervist ja kordaminekuid uuel aastal. Ja peaasi, et inimestel tööd oleks.

Mart Arold, vabakutseline kirjamees, Valgetähe medali omanik:

Nii nagu puu ammutab jõu mullapinnast, nii ammutab rahvas hingejõu ajaloost. Sel aastal ilmus mul raamat Läänemaa ja saarte lähiajaloost ja ilmusid ka mõned tõlked. Kaks aastat tagasi püstitasime Vooremaa idapoolseima voore harjale Kirikumäele Siberisse küüditatutele mälestusristi ning tänavu lisasime sinna mälestustahvli. Tuleval aastal püstitab kohalik rahvas mälestusmärgi hävitatud Eerikvere külale. Kevadel peaks mul ilmuma raamat endise Viljandimaa kannatusteaastast 1941. Plaanitsen samalaadset raamatut ka Tartumaa kohta. Tõsist tähelepanu on pälvinud minu ettepanek teha uuel aastal üldrahvalik allkirjade kogumine praeguse valimisseaduse vastu.

Aare Aunap, Tabivere vallavanem:

Lõppevat aastat varjutas Tabivere vana rahvamaja põlemine. Ainuke hea külg selle kurva asja juures on see, et remont, mis kolm päeva hiljem oleks alanud, oli veel tegemata ning selleks varutud summa eest saime osta Jõgeva Majandusühistult endise kauplusrestorani hoone, et sinna uus rahvamaja rajada. Iseasi, kust ehituseks raha leida: üksnes vallale käib nii suur rahasüst üle jõu. Hea meel on selle üle, et nii mõnedki valla ettevõtted, nagu OÜ Same ja OÜ Baltic Connexions on suutnud laieneda ja töökohti juurde luua ning et üks uus puidufirma on juurdegi tulnud. Elistverre on aga valla ettevõtjate algatusel kerkimas suurköök, kust hakatakse võibolla veel enne käesoleva õppeaasta lõppu sooja söögiga varustama oma valla ning kaugemaidki koole ja lasteaedu. Nii pääseme kooliköökide euronõuetega vastavusse viimisest.

Loodan, et uuel aastal edeneb tunduvalt meie koostöö naabervaldadega ning et me kõik saame senisest enam kogeda üksteisemõistmist ja armastust.

Roman Babtšenko, AS Jõgeva Elamu juhataja:

2001. a jooksul on iga meie elamu kohta koostatud ja kinnitatud majanduskavad. Aasta jooksul on kujunenud hea koostöö majavanematega. 2002. a on plaanis kinnitada uued majanduskavad ja teostada elamutes ka edaspidi remonditöid. Soovime meeldivat koostööd kõigile oma klientidele ka uuel aastal.

Margi Ein, Põltsamaa linnapea:

Aasta on möödunud kiiresti. 2001. aastaga võib rahule jääda. Mul on hea meel, et lõpuks sai muusikakool peale uue katuse, et kultuurikeskus ja noortemaja ning Kannikese tänav on nüüd valgustatud; et rekonstrueeritud on kesklinna valgustus. Investeeringuid sai ka meie linna suurim asutus Ühisgümnaasium. Suurt rõõmu tunnevad põltsamaalased kindlasti Roosisaarest ja laste mänguväljakust. Perekeskselt tunnen ma suurt rõõmu oma väikesest tütretütrest, kes sel aastal sai juba kaheaastaseks .

Tulevalt aastalt tahan loota, et meie linna ettevõtted püsima jääksid, et loodaks juurde uusi töökohti ja et Põltsamaal sünniks rohkem lapsi. Tahan loota, et meie vabariigi valitsus muutuks omavalitsussõbralikumaks ja saaks aru meie muredest. Rahulikku jõuluaega ja head uut aastat teile kõigile!

Henn-Kaarel Hellat, kirjanik:

Plusspoolele läheb see, et üks minu luulekogu Paturegister" tänavu ilmus, miinuspoolele see, et proosalugu Kuningamäele ilmumata jäi. Ajakiri Looming pidas seda nimelt ühes numbris avaldamiseks liiga pikaks ja läbi kahe numbri ei tahtnud venitada. Vali Uudistes see nüüd küll ilmub, aga senise tempo juures jõuab asi lõpule umbes aasta pärast. Kahju ka, et Vali Uudised on jätnud lisamata alapealkirja Utoopia, see on nimelt lugu sellest, mis minu unistuste kohaselt Põltsamaal juhtuda võiks. Kui leiaks kusagilt toetajaid, annaks loo tuleval aastal raamatuna välja ning koondaks ühtede kaante vahele ka kõik elu jooksul kirjutatud luuletused. 70. sünnipäeva sobiks ju sellise trükisega tähistada. Veel tahaks tuleval aastal valmis saada paar autobiograafiliselt pinnalt välja kasvanud proosateost.

Ene Ilves, kalandusspetsialist:

Oli kehvapoolne kalaaasta, mida annab väljapüügi poolest võrrelda 1994. aastaga. Et kala jätkuks meie toidulauale ka edaspidi, on kaks võimalust: piirata püüki või täiendada meie siseveekogude kalavarusid. Keskkonnainvesteeringute Keskus on lubanud rahastada Vooremaa järvede asustamist angerjatega. Aastavahetusel soovitan süüa hästi palju kala. Kõige suurem kalasoomus tuleb aga panna rahakotti, siis jätkub raha terveks järgmiseks aastaks.

Urmas Ingver, Jõgeva Tootjate Liidu tegevjuht:

Põllumajanduslik ühistegevus edeneb Jõgevamaal vaikselt edasi. Jõgeva Tootjate Liit on 60 miljoni kroonise aastakäibega jõudnud esimese kümne Jõgevamaa ettevõtte hulka. Põllumajandussaaduste kokkuostuhindade taseme poolest oli aasta hea. Põllusaaduste saagikuse poolest seda aga öelda ei saa,

sest suvine torm räsis nii põlde kui ka hooneid. Lisaks hoonete remondikulud tuli täiendavalt kanda veel elektrikatkestuste tõttu tekkinud majanduskahjusid.

Eelkõige sooviks, et järgmine aasta ei oleks tänavusest halvem. Kui keegi ei hakka meile kaikaid kodaratesse loopima (näiteks ilmataat ja kõikvõimalikud ametkonnad), siis pakub põllumajandusettevõtja ikka inimestele tööd ja leiba edasi. Isiklikus elus on kõik enam-vähem hästi lapsed, vanemad ja ma ise kõik oleme terved.

Märt Jallakas, Palamuse vallavanem:

Suureks saavutuseks pean seda, et valla erinevad poliitilised jõud said sel aastal kokkuleppele, et Palamuse vana rahvamaja tuleb ära remontida ning et remont algab tuleval kevadel: see maja pole oluline ju üksnes Palamuse aleviku, vaid ikkagi kogu valla rahvale. Hea meel on veel selle üle, et neljas suur Paunvere väljanäitus taas korda läks. Ent nüüd, kui rahvamassi kokku oleme saanud, tuleks enam edendada ürituse sisulist külge. Väljanäituse edukus tõestab, et Lutsu teostes maha pandud märke järgides (väljanäituse korraldamise algimpulss pärineb ju tema Kapsapeast!) oleme ikka õigel teel.

Tuleval aastal peame tõsiselt tegelema hakkama Palamuse Gümnaasiumi söökla terviskaitsenõuetega vastavusse viimisega. Koolisööklad on üks tuleval aastal teravamalt päevakorral olevaid teemasid ilmselt kõigis omavalitsustes.

Meljo Kaaviste, Kaarepere kultuurijuht, tantsurühma Luukar ja 4H klubi juhendaja:

See aasta jääb meelde ilusa suve poolest ja selle poolest, et sain juurde palju uusi sõpru. Neid leidsin maanoorte organisatsiooni 4H ja tantsujuhtide suvelaagrites, tantsurühma Luukar noortekoosseisuga Soomes käies, kevadel Palamuse Lions-klubiga liitudes jne. Osalesin suvel Tallinnas Kalevi staadionil toimunud suurel liikumispeol Kalev 100 ühena peo üldjuhi Angela Arraste neljast assistendist. Samas tõi see aasta ka omamoodi pettumusi.

Loodan, et tuleval aastal leiavad Kaarepere kultuurirahva tegemised oma koha Palamuse valla ja maakonna kontekstis. Mai lõpus Palal toimuva maakonna tantsupeo üldjuhina loodan, et tuleb kena kodune pidu.

Saima Kalev, Jõgeva vallavolikogu esimees:

Kõige rohkem rõõmustas see, et volikogu tööaasta oli ladus, sest erinevad jõud suutsid konstruktiivset koostööd teha. Hea meel on selle üle, et tuleva aasta eelarve projekti sai sisse Vaimastvere Põhikooli võimla ehitus, milleks on lootust osa raha saada Riiklike Investeeringute Programmist.

Loodan, et uuel aastal jätkub rahulik töömeeleolu, st et vaatamata sügisestele volikogu valimistele ei varjutaks poliitilised kired inimlikku lähenemist probleemidele.

Peeter Kallasmaa, Puurmani vallavolikogu esimees ja Saduküla kardiklubi juht:

Möödunud aasta oli minule väga töine. Hea, et stabiliseerus olukord Puurmani vallavolikogus, mis peaks võimaldama järgmisel aastal töisemas õhkkonnas kohalike probleeme lahendada. Loodan, et 2002. aastal jätkub Puurmani lossi restaureerimine ning Sadukülla jääb alles lasteaed. Samuti on kavas Pikknurme sauna taasavamine. Kardispordiga seotud sündmustest jäi tänavu eriti meelde Saduküla Kardiklubi 20. aastapäeva tähistamine.

Aastale tagasi vaadates teeb mulle rõõmu seegi, et pojalapsed Kaspar ja Anette muutuvad järjest julgemaks ja nutikamaks. Muide, Kaspar ütleb, et kui ta suureks saab, läheb koos vanaisaga naistesse. Loodetavasti saan endale järgmisel aastal ka tütrelapse.

Maire Kasvandik, Pala vallasekretär:

Tänavu valmis Pala perearstikeskus. Nüüd on Pala perearstil kaasaegsed ja väga ilusad ruumid. Pala Põhikoolile valiti direktorit ja kooli hakkas juhtima taas kauaaegne koolijuht Malle Weinrauch. Direktori valimine, kuhu kaasati ka õpilased, tekitas palju pingeid ja avantüüre. Aga mõne asja selgeksrääkimine tuli kasuks. Ettevõtjate

jaoks oli mööduv aasta raske. Vallas suleti kaks majandusühistu poodi. Puiduga tegelevad ettevõtted on vahetunud, kuid mets annab ikka veel tööd. Samas alustasid meil kaks ettevõtjat majutusteenuste osutamist. Positiivne on, et ka kalatöötlemine üritab Palal elus püsida.

Mulle isiklikult tegi see aasta ühe väga kalli ja südamelähedase kingituse. Sain G. Hauptmanni näidendis Rotid vapustava osa. Vähesed asjad on pannud mind varem ennast nii tõsiselt kokku võtma.

Järgmine aasta on kohalike valimiste aasta. Soovin, et poliitiline kultuur ei oleks nii madal, et võitlus võimu pärast toimub vahendeid valimata.

Mati Kepp, Torma vallavanem:

Mööduvas aastas oli palju rõõmustavat. Torma vallas valmis kaks olulist objekti Torma Põhikooli söökla ja Torma prügila. Need mõlemad on kaasaegsel tasemel ja vastavad euronõuetele.

Rõõmu tegi ka inimeste aktiivsus külaliikumise näo, samuti külade aktivistide oskus taotleda projektide kaudu raha ja organiseerida sellega kogukondlike üritusi. Koostöös Tartu Ülikooliga alustasime avastusõppe sisseviimist valla koolidesse, et anda lastele võimalus õppida mõtlema ja analüüsima.

Järgmiseks aastaks soovin rahvale vastupidavust muutustekeerises ja oskust jääda iseendaks, unustamata meie rahva põhiväärtusi.

Viive Kibena, Põltsamaa Kodu ja Põllutöökooli direktor:

Tänavu asus meie kooli õppima 197 õpilast ja vastuvõtt oli viimaste aastate üks suuremaid. Ka lõppev aasta tõestas, et koolist teevad kooli õpilased, õpetajad ja teisedki koolitöötajad. Kui rääkida meie koolist, siis tuleb tunnistada, et meil on vedanud kogu kooliperega. Lõppeval aastal paranes ka meie koostöö omavalitsuste ja ettevõtetega nii Jõgevamaal kui ka kogu Eestis. Näiteks meie kokaõpilased käivad nüüd praktikal Hansatee laevadel.

Tuleval aastal kavatseme oma arengus edasi minna, jätkata pooleliolevaid projekte ning olla ametikoolina veelgi vajalikum kui seni. Loodan, et ka sel aastal toetavad ja nõustavad mind lähedased inimesed ja head sõbrad, kes kunagi alt ei vea. Selles suhtes ei ole ma kunagi pettuma pidanud usun, et seda ei juhtu ka edaspidi.

Aivar Kokk, mitmete firmade juht:

Aktsiaselts Cobra Grupp ehitas mööduval aastal mitmeid unikaalseid hooneid ja tegi töid, mida Eestis varem tehtud pole. Nii valmis Jõhvi Aiandis 2000-ruutmeetrine kilekasvuhoone, millele hankisime ka gaasipuhurid. Rannu Keskkooli võimlale paigaldasime aga spetsiaalse sportimise jaoks sobiva põranda. AS Cobra Kaubandusele teeb heameelt, et ka põllumeestel on hakanud hästi minema. Meilt on hakatud ostma rohkem kaupa, sealhulgas uudistoodangut. Algaval aastal loodame Eesti põllumehi veelgi üllatada. Aktsiaseltsis Pamako Betoon suutsime Soome omanikelt osaluse välja osta. Kordaminekurõõmu põhjustab seegi, et paljud lugejad on omaks võtnud uueneva Vooremaa.

Küllap pakub ajaleht üllatusi ka järgneval aastal. 2001. aastal toimunud Kesk-Eesti messi eripäraks oli erinevate Eestimaa erakondade osalemine. Messil korraldasime ka oksjoni rasket haigust põdenud Kerdi toetuseks. Mul on hea meel, et saime tubli tüdruku paranemisele kaasa aidata.

Loodan, et 2002. aastal lisandub Jõgeva linna Kesk-Eesti Ärikeskuse juurdeehitise näol uus ilus hoone.

Pavel Kostromin, Mustvee linnapea:

Tänavu saadi lõpuks raha juba kolm aastat plaanis olnud Mustvee sadama ehituseks. Esimese etapi tööd on peaaegu valmis. Sadama süvendustööd on tehtud. Linnarahva jaoks on oluline, et parki, mille territooriumil asus enne sõda kalmistu ja kirik ning pärast sõda suveaed, sai paigaldatud mälestuskivi. Hea on ka see, et enne suvel toimunud Mustvee linna päevi sai linn korraliku ja kaasaegse laululava.

Tuleval aastal lõpetame Mustvee sadama esimese etapi ehituse. Kui Eesti ja Venemaa president sõlmivad piiriületamislepingu, siis on loota, et kaotatakse ära topelttollid. Siis saab meie rahvas minna oma põllu- ja aiasaadustega ka Peterburi turule.

Koostöös ASi Marat õmblusvabrikuga Trixtal planeerime järgmisel aastal luua Mustvee tsehhis töökohti juurde.

Raul Kull, Jõgeva linnavolikogu esimees, Jõgeva Ühisgümnaasiumi majandusdirektor:

Koolielus pean mööduva aasta tõsisemaks kordaminekus seda, et Jõgeva Ühisgümnaasiumis tehti 1,6 miljoni krooni eest remonti ja renoveerimistöid. Parandati lamekatust, valmisid uued tualetid ja pesemisruumid. Jõgeva linnas pean suursündmuseks kultuurikeskuse uuendamist.

Tuleva aasta algul jätkub Jõgeva linnavolikogus 2002. aasta linnaeelarve arutelu. Loodetavasti õnnestub tuleval aastal ka uusi töökohti juurde luua, mis mõistagi eeldab ettevõtluskliima paranemist.

Peeter Lail, Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor:

Lõppevale aastale tagasi mõeldes teeb rõõmu eelkõige see, et muuseum arenes edasi: saime juurde vanavara, kohendasime hooneid jne. Möödunud aastal külastas meid üle 26 000 inimese ja tänavune number ei tule kindlasti väiksem. Mul endal kulus üks kuu lõppevast aastast reservohvitseride õppekogunemise peale, mis tipnes Viivikonnas toimunud suurõppusega Viru 2001. See oli omapärane ja huvitav kogemus, mis näitas, et Eesti kaitsevägi on täiesti mõistusepärane organisatsioon, mis suudab pakkuda head väljaõpet.

Uuel aastal loodan rõõmu tunda lihtsatest inimlikest asjust, mida sõnastada õigupoolest ei oskagi.

Ulvi Kalvist, Jõgevamaa keskkonnateenistuse koolitusspetsialist:

See aasta oli Jõgevamaale edukas keskkonna-aasta: valmisid Torma prügila, Jõgeva heitveepuhasti ja Koseveski hüdrosõlm ning ühtekokku investeeriti meie maakonna keskkonnaprojektidesse üle 16 miljoni krooni. Teoks sai ka Jõgevamaa loodusfotonäitus Jõgeva kultuurikeskuses, Jõgevamaa Keskkonnalehe väljaandmine jne. Isiklikus plaanis oli lõppev aasta minu jaoks vastandlik. Ma pole kunagi varem pidanud nii palju arste tülitama. Samas õnnestus mul käia tervelt seitsmes välisriigis.

Tulev aasta vaevalt et maakonnale suurte keskkonnaprojektide seisukohalt nii edukaks osutub ning vaevalt et mul ka isiklikku reisimisrekordit purustada õnnestub. Küll aga jätkub nii keskkonna kui ka turismi seisukohalt olulise Mustvee sadama ehitus ning üle Eesti on käivitumas huvitav projekt: maakondadesse loodusmajade loomine. Selline noortele loodusharidust edendav keskus tuleb ka Jõgevamaale, kuhu täpsemalt, pole veel otsustatud.

Ärni Kuusik, Endla looduskaitseala direktor:

Lõppeval aastal käis vilkam toimetamine Endla looduskaitseala Järvamaa piiridesse jäävas osas: sinna rajasime puhkekohti, lõkkeplatse, varjualuseid ja käimlaid. Ent ilma ei jäänud ka Jõgevamaa pool: siia rajasime jupi uudset hakkepuiduga kaetud teed ning Männikjärve raba laudteele uue vaatetorni. Novembris algas aga kaitseala Toomal asuvas kontorihoones põhjalik remont. Kontorihoone saab uudse maakütte ja kanalisatsiooni. Kohe on kaante vahele saamas meie jaoks oluline dokument: Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava.

Külastas meid lõppeval aastal ligemale kolm tuhat huvilist, kelle hulgas oli varasemast rohkem nö üksiküritajaid. Loodetavasti oleme tuleval aastal jätkuvalt populaarsed.

Gennadi Lapin, ettevõtja ja kunstnik:

Isiklikus plaanis olen väga rõõmus selle üle, et suve jooksul kamina välja suutsin ehitada ja võin nüüd koos sõpradega tule paistel veini juua, ning selle üle, et sain aidata oma Kaarina rahvaülikooli rektorist sõbral Olli Kuusistol õpetliku ja hariva keskkonnateemalise muinasjutu eesti, vene ja jaapani keelde tõlkimist organiseerida. Kui laiemas plaanis vaadata, siis võin jõgevamaalasena uhkust tunda, et meie maakond on tööpuuduse alal isegi Ida-Virumaast ette jõudnud. Usun, et ka uue valitsusega ei roni Eesti mudast, kuhu Laari valitsus ta ajas, välja. Mis Jõgeva linna puutub, siis loodan, et siia rajatakse lõpuks ometi avalik eurokemmerg.

Kristi Laustam, Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja:

Eelmisele aastale tagasi mõeldes on minu elus toimunud mitmed muudatused. Kõige tähtsamaks nendest on tööletulek Jõgevamaale. 2001. aasta on minu jaoks olnud õnnelik aasta. Mul on olnud võimalus lisaks õpingutele piisavalt ka hobidega tegelda ja mööda Eestimaad ringi reisida. Sel suvel avastasingi enda jaoks palju aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Samasuguseid elamusi tahaksin kogeda ka tänavusel talvel.

Järgmine aasta näib tulevat igati huvitav ja sündmusterohke, sest ideid, mida teha, on nii palju. Mõnedki tegemised peab ajapuudusel ülejärgmisesse aastasse edasi lükkama.

Ave Liblik, sõiduõpetaja:

Tänu meeldivatele õpilastele möödus aasta meeldejäävalt ja tormakalt. Minu elukutse on seottud väga erinevate inimestega. Tuleb osata arvestada iga inimese temperamendi, tüübi, vanuse ja sooga. Poisid on riskialtimad kui tüdrukud, kuna neile on lubatud rohkem liikumisvabadust ja nende mängud on tormakamad. Õpetaja peab olema kui sõber, teener, nõustaja, lohutaja, kuulaja, kontrollija, psühholoog ja vahest ka taltsutaja.

Uuel aastal soovin oma eelmistele ja tulevastele õpilastele tasakaalukat ja ohutut sõitu.

Peep Lillemägi, ettevõtja:

Pärast seda, kui CNN 11. septembril näitas kogu maailmale otsepildis, kuidas New Yorgi kaksiktornid kokku kukkusid, on raske midagi muud 2001. aastast olulisemaks seada. Kolmas aastatuhat on käes ning maailm otsib oma nägu. Loodan, et see leitakse hästi väheste ohvritega. Lõppevasse aastasse jääb siiski ka mitmeid positiivseid emotsioone. Näiteks Roxette'i kontsert Saku suurhallis ja see, et mängus Hollandiga asus Eesti jalgpallikoondis kahel korral võistlust juhtima.

Uueks aastaks soovin kõike head neile inimestele, kes on mulle olulised. Loodan, et Eesti saab endale valitsuse, kus hinnatakse eelarve tasakaalu kui riigi tugevuse üht alustala ja virisetakse vähem. Pean väga oluliseks, et Jõgeva kandi inimestel jätkuks tööd ja leiba ning need, kes selle eest hea peavad seisma, on aktiivsemad kui seni. Ja paadunud jalgpallifännina ootan muidugi 2002. aasta juunikuud.

Anneli Lääne, Jõgevamaa Tööhõiveameti direktor, Jõgevamaa Punase Risti Seltsi sekretär:

Hea meel on selle üle, et lõppeval aastal paranesid tööhõiveameti olmetingimused, eriti Mustvee konsultatsioonipunktis, ning et meie töötajad on head koolitust saanud. Kurb aga, et töötuid on jälle juurde tulnud. Samas lõpeb tööaasta minu jaoks positiivsete emotsioonidega: viibisin kolmapäeval Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis, kus meie poolt töötutest komplekteeritud õpperühm koka- ja kondiitrikursuse lõpetas. Tunnistusi saades olid kõik väga õnnelikud ning kahele lõpetajale olevat tööpakkuminegi tehtud. Kogu koolimaja lõhnas kursuslaste tehtud piparkookide järele ning tõeline jõulutunne tuli südamesse. Punase Risti liinis oli rõõmu sellest, et Jõgeva vähekindlustatud peredest esimesse klassi läinud lastele koolikottide muretsemise aktsioon õnnestus ning et sain osaleda ühel Montenegros (see on Jugoslaaviast hiljuti eraldunud väikeriik) toimunud koolitusel.

Tulevalt aastalt ootan, et töötus Jõgevamaal ei kasvaks (selle vähenemist ei julge lootagi!) ning et pikaajalised töötud ise oma saatuse suhtes nii passiivsed poleks.

Heldur Lääne, Pajusi vallavanem:

Vallavalitsus jätkas sellelgi aastal mitmesuguste toetuste andmist: lapse sünni puhul, toetus koolitoidule ja lastele prillide maksumuse osaliseks katmiseks, premeerisime õpilasi heade tulemuste eest õppetöös jne. Vägaris ja Pisisaares avasime uued raamatukoguruumid, saime internetiühenduse. Alustasime Pajusi rahvamaja remonti ja lõpuks ometi sai see vana mõisamaja veevärgi ja kanalisatsiooni. Aktiivselt tegelesime keskkonnaprobleemidega, korrastasime mõisaparki, spordiväljakut, prügimäge. Küllaltki suur töö oli valla maade inventeerimisega.

Sündmuseks oli seegi, et jupike valla teed sai tolmuvabaks. Tänavu asfalteeriti küll vaid 400 meetrit, kuid algus on tehtud. Koolide ja Pisisaare rahvamaja rekonstrueerimine jätkub ka uuel aastal. Alustame Kütimäe kabeli katuse remonti, raha on selleks juba olemas. Toetame külaelu ja seltside edendamist, valla abikeskuse loomist Vägarisse.

Margus Mitt, osaühingu Multi Maksi tegevjuht:

Minu jaoks andis 2001. aasta suurepäraseid kogemusi. Korraldasin ülevabariikliku jalgrattasõprade kokkutuleku Velotreff ning selle raames ka muusikapeo GreenStop. Sügisel toimus Jõgevamaa mastaabis jalgrattamatk Tere September. Spordihoones Virtus sai aga oktoobri alguses organiseeritud õllefestival OKTOOBER, mille läbiviimine muutub loodetavasti igaaastaseks tavaks.

Järgmisse aastasse vaatan teatud mõttes murelikult. Selliste ürituste korraldamiseks, millest eespool juttu oli, peaks raha juba praegu koos olema. Paraku on raha saamisega raskusi. Kui eelmisel aastal tulid Jõgevamaa ettevõtjad festivali OKTOOBER korraldamisega tõsiselt kaasa, siis Velotreffi ja GreenStopi puhul meie maakonna ettevõtete toetus puudus.

Jüri Morozov, Saare vallavanem:

Saare mõisasse rajati faasanifarm ja realiseerus ürdiaia rajamise projekt. Valmis ka Koseveski paisjärv ja hüdroelektrijaam. Tänavu algatati Voore küla ja paisjärve detailplaneering. Tuleval aastal saab katuse alla aktiviseerimiskeskuse uus hoone.

Maakonnas on algatatud kaks rahvusvahelist projekti, kus osaleb ka Saare vald, need on aedade ja parkide projekt ning veeäärse turismi ja puhkemajanduse arendamise projekt, nimetuse all Merepärandi arendamine Euroopas.

Rein Mõts, Aktsiaseltsi Valmeco juhatuse esimees:

Lõppeva aastaga võib rahul olla. Ettevõtte põhitoodanguks olid endiselt prussmajad, mida turustame Saksamaale, Hollandisse ja Austriasse. Aktsiaseltsis Valmeco on 130 töötajat ja usutavasti oleme töötajate arvult Jõgeva linna suurim firma. Meil on nüüd ka hubasem töötada, sest remontisime olmeruume

Tuleval aastal kavatseme tootmist veelgi põhjalikumalt mehhaniseerida ja tõsta ka töötajate palku. Pereelu on mul alati hästi laabunud. Küll oleks hea, kui koer järgmisel aastal kutsikad ilmale tooks.

Vello Mäesepp, Jõgeva linnavolikogu liige:

Mööduv aasta oli mulle väga raske nii isiklikult kui ka tööalaselt. Pettusin paljudes inimestes, keda pidasin oma sõpradeks. Ühtlasi kogesin, mida tähendab rasketes olukordades pereliikmete toetus. 2001. aastale ühiskondlikus plaanis tagasi vaadates tegi mulle heameelt, et Eesti riik sai endale väärika presidendi Arnold Rüütli.

Sooviksin, et tuleval aastal jätkuks inimestel rohkem tahet üksteist mõista ja toetada ning tegelda piisavalt eneseharimisega. Vähenema peaks laiskus ja kaigaste kodaratesse loopimine teistele. Ise sekkun uuel aastal tõsiselt poliitilisse ellu ja seda kindlatel eesmärkidel.

Ants Nurk, Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik:

Oli töine, küllaltki hea aasta. Meie organisatsioon on muutunud tugevamaks ja tegusamaks. Suurenesid meie noorteorganisatsioonide noorkotkaste ja kodutütarde ning naiskodukaitsjate read. Oleme edukalt esinenud mitmetel üleriigilistel sõjalis-sportlikel võistlustel.

Tänavu said teoks mitmed ettevõtmised, mis on olnud plaanis juba mitmeid aastaid: kaante vahele jõudis meie maleva tegevust kajastav ajalooraamat, püstitasime mälestuskivi kolonel Partsile tema kodukohas Tabiveres ja kolonelleitnant Riipalule Ruskaveres. Jõgeva valla meestele, kes langesid Vabadussõjas, paigaldasime mälestustahvli Jõgevale, aitasime läbi viia XX Vabadusristi päevi Pikknurmes.

Soovin kõigile meie organisatsiooni liikmetele ja nende

peredele rahulikke jõule, edu, tervist ja õnne.

Meelis Paavel, Riigikogu liige:

Poliitikuna võin tõdeda, et lõppeva aasta jooksul sai tehtud mitmeid valusaid, aga riigile vajalikke reforme. Paraku tuleb kaks viimast olulist erastamist, Eesti Raudtee ja Narva elektrijaamade oma, kanda aasta pahupoolele, sest nendega kaasnesid skandaalid ning emotsioonid lõid kõrgelt üle ratsionaalsuse. Terava okka jättis hinge ka läbimõtlematu tõmblemine reisirongiliikluse lõpetamise ja taastamise vahel.

Isiklikus plaanis võisin rõõmu tunda oma kodu, Kolli talu kordasaamisest ning sellest, et sain seal huvitavaid ja kaugeid külalisi vastu võtta. Heameel oli Palamuse kirevast kultuurisuvest, eriti Theodor Lutsu filmipäevadega ühel ajal toimunud kohaspetsiifilise ja tegevuskunsti festivalist, mil siinkandis võis näha nii nimekaid kultuuriinimesi, et aiva imesta.

Eelolevalt aastalt loodan, et erinevate leeride poliitikud suudaksid tühja kemplemise asemel rohkem ja tõsisemalt rääkida olulisist asjust.

Enn Pajupuu, AS Werol Tehased Painküla õlitehase direktor:

2001. aastal valmistas meie ettevõte kokku 20 000 tonni toiduõli. Uudistoodanguks oli Olivia õli pooleteiseliitrises pudelis ja Säästumarketi toiduõli. Õlitoodangu oleme juba kuu aega ette ära müünud. Märgatavalt suutsime parandada rapsiõlikoogi kvaliteeti. Peagi algaval aastal on meie tehasel plaanis valmis ehitada raudteelõik, mis ühendaks Jõgeva raudteejaama õlitehasega.

Loodame, et Eesti põllumehed hakkavad rohkem rapsi kasvatama, sest toorainet vajame pidevalt.

Irja Piiskoppel, Põltsamaa kultuurikeskuse direktor:

Minu aasta jagas kaheks sügisene töö- ja elukoha vahetus. Põltsamaal on töö- ja muiduellu sisse elamine läinud ladusalt: kolleegid on lahked ja abivalmis inimesed ning võrratu seltskonna olen leidnud eest kohalikust kirikukoorist, kus ma laulma asusin. Eriti hea meel on sellest, et ka abikaasa Jõgeval erialast tööd leidis: ta on õppinud palkmajade ehitamist. Ka Tõrva linnas, kus enne elasin ja kultuurijuhina töötasin, ei peaks mind halva sõnaga meenutatama: tänavu suvel sai seal valmis Tantsumäe uus tantsupõrand, mis peab vastu vähemalt järgmised kümme aastat, ning see ajalooline paik ärkas uuele elule.

Minu soov järgmiseks aastaks on tüüpiline kultuuritöötaja soov: et suvi tuleks ilus ja vabaõhuüritused, eriti juuli lõpus toimuv suure mustlasorkestri kontsert lossihoovis hästi korda läheks. Ning et Eesti teatrid leiaksid sagedamini tee meie ilusasse kultuurikeskusesse!

Arvi Pint, pottsepp. Kuulub usulahku Jehoova tunnistajad:

Nagu teada, ehitati tänavu Jõgevale Jehoova tunnistajate kuningriigi koosolekutesaal. Ise koordineerisin hoone valmimist ehituskomitee esimehena. Ehitustööd olid meil täpselt ära jagatud. Kuningriigi koosolekutesaali võib pidada Jehoova tunnistajate ühiseks loominguks.

Ehitamise käigus tekkis mul positiivseid kontakte väga erinevate inimestega. Näiteks saali valmimist käis vaatamas kunagise Jõgeva KEKi juhataja Ralf Peterson koos abikaasaga.

Järgmisel aastal jätkab Jehoova tunnistajate kogudus oma igapäevatööd, mis on seotud piiblihariduse andmisega.

Ehitusel tegin pottsepatööd, sest pere vajab toitmist. Mul laabus hästi koostöö aktsiaseltsiga Cobra Grupp, seetõttu sain neilt ka teisi tööpakkumisi. Ehitasin kamina kunagisse Hellenurme mõisasse. Loodan, et kaminaid, ahje ja pliite tellitakse minult ka järgmisel aastal.

(Jätkub järgmises Vooremaas)

Küsimus jõuludest

Usundiloo uurija Sergei Tokarev on kirjutanud oma raamatus Religioon maailma rahvaste ajaloos usklikule inimesele omase psühholoogia kohta nõnda: Ta ei mõtle küsimuste üle järele, ei esitagi neid, kuid kardab traditsioonist üle astuda, sest ta pelgab üleloomulikke karistusi nälga, kannatusi, surma. Usklikud inimesed on seega kohati väga lolliks tehtud, ei nad küsi, ei nad juurdle usutõdede üle, ja seda suurest kartusest, et kui nad julgeksid milleski kahelda, siis on karistus kohe käes.

Ma võin enda kohta öelda: juba gümnaasiumipäevist saati olen ma aina küsimusi esitanud, usutõdesid kriitilise pilguga vaadanud, ei ole mul seejuures mingit hirmu olnud karistada saada. Just küsimuste esitamise juurde tulles olen huvi tundnud, kas selline mees nagu Jeesus kord elas või mitte.

Kuidagi ebaloogiline tundub, et lihtsalt mõeldi välja kellegi Jeesuse elu ja see asetati nii selgetesse ajaloo raamidesse. Pealegi, kui jätta kõrvale pühakiri, siis selletagi on küllaldaselt andmeid Jeesuse kohta. Selline mees nagu Jeesus oli kord täitsa olemas. Raskuspunkt seisneb aga selles kes ta oli?

Kui ütelda, et ta oli tavaline inimene, elukutselt puusepp, kes hakkas rändjutlustajaks, siis oleks ta sellisena küllalt mõistetav. Kuid peamurdmiseks annavad põhjust vastavad kirjeldused pühakirjast tema sünni kohta neitsi Maarjast, imetegudest, surnuist ülestõusmisest ning taevasse minemisest. Ja nii leidubki neid, kes hakkavad kirjeldusi Jeesusest pehmendama, öeldes, et Jeesus oli tegelikult sohilaps; et Jeesus ei olnud tõeliselt Jumala poeg, vaid Jumal adopteeris Jeesuse; et jõuludesõnum on ainult muinasjutt; et surnuist ülestõusmine polnud tõeline sündmus, vaid jüngrite fantaasia ja vapustuse vili.

Suurem osa juute leiab tänapäevani, et Jeesus oli tegelikult vaid üks lihtne inimene, kuid eksitaja, kes püüdis lõhkuda juutide senist arusaama Jumalast, ja Jumala pilkamise pärast ta ka risti löödi. Vastukaaluks sellele arusaamale küsin ma, kui Jeesus oli vaid üks ennasttäis Jumala pilkaja, miks küll siis siiski nii paljud temasse uskusid; miks küll siis kristlus murdis läbi ränkraskest paganlikust kadalipust; mis oli see jõud, et teda tundnud inimesed ei kartnud isegi surra ustavuse pärast temale. See näitab siiski, et Jeesuses pidi olema midagi erilist, mis teda tundnud inimesi nõnda sügavalt puudutas, ja mina näengi selles viidet tema jumalikkusele.

Siinkohal tahan veel küsida, miks Jeesus kui Jumala poeg siia ilma sündis. Ta on ise enese kohta öelnud: Ma olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse. Neist sõnadest me mõistame ehk paremini, miks on jõulupühad asetatud talvisele pööripäevale, mil pimedus hakkab murduma, päevad hakkavad pikemaks minema. Ja miks süüdatakse neljal advendipühapäeval enne jõule küünlaid, kusjuures mida pühapäev lähemale jõuludele, süüdatakse üks küünal rohkem.

Soovin teile rahulikke jõulupühi.

RENE ALBERI,

EELK Jõgeva koguduse õpetaja

Ärge eksitage lugejat

20. detsembri k.a. ajalehe Vooremaa juhtkirjas Lõpuks ometi on väidetud, et Laari valitsuse põhipatud, raudtee ja elektrijaamade erastamine, algatati valitsuse poolt, kus Villu Reiljan osales.

Pooltõdedega üritatakse lugejat segadusse ajada. Juhtkirjutaja võiks ennast asjadega tegelikult kurssi viia ja mitte levinud isamaalisi valesid korrata. Mart Siimanni valitsuse plaan oli tuua investeeringud Eesti raudteele kontsessioonilepingu (kasutusrendi) kaudu, mitte müüa Eesti raudteed.

Müügialase otsuse tegi just Mart Laari valitsus. Narva elektrijaamade erastamise teise äriplaani, kui Eesti riigile ja rahvale kahjuliku, lükkas Mart Siimanni valitsus tagasi. Seega jättis eelmine valitsus Mart Laari valitsusele vabad käed edasi tegutsemiseks. EME (Eestimaa Rahvaliidu eelkäija) eriseisukoht elektrijaamade erastamise osas on ka valitsuse protokollis kirjas. Eestimaa Rahvaliit ja tema eelkäija EME on olnud strateegiliste infrastruktuuride erastamise suhtes alati eitaval seisukohal. Need Eestile kahjulikud ja skandaalsed arengud, mis puudutavad suurerastamisi, on valinud kolmikliit ise ja nende eest tuleb ka vastutada, Eestimaa Rahvaliitu selles süüdistada ei maksa.

VILLU REILJAN,

Eestimaa Rahvaliidu esimees

JUHTKIRI

Jõulutunne

Nagu kõik head asjad siin elus, tuleb ka jõulutunne pikkamööda ning läbi raske töö ja kannatuste. Ega jõuludeks valmistumine ole meelakkumine, teavad jõuluvana jaoks salme pähe õppivad mudilased, veerandit lõpetavad koolilapsed, pakkide ja söökidega sehkendavad peremehed ja perenaised ning järeltulevat põlve jõuluks koju igatsevad esivanemad. Pärast pingsaid ja kauakestvaid uuringuid on teadlased koguni leiutanud uue loodusnähtuse nimega jõulustress, mis teatud konkreetsel aastaajal niidab hullemini kui aids või islamiterroristid.

Hästi. Oletame, et aastalõpu kingitustejaht on, vaatamata mõningatele kaotustele elavjõus ja tehnikas, edukalt sooritatud, pakke ja koristustööd tehtud, külmkapp verivorsti, hapukapsast, õlut ja headparemat täis laotud ning isegi jõulukaardid ära saadetud. Nüüd võiks ju jõulutunne ka tulla. Aga ei tule. Mis sest, et kuusk seisab nurgas, laual põleb küünal, telekas on kinni keeratud ning jõuluplaat peale pandud. No peab tulema! See on ju jõulude ajal kohustuslik! Miks kõigil on, aga mul ei ole!

Ja just siis, kui oled juba lootuse kaotanud ja endaga kokkuleppele jõudnud, et sel aastal jõulutunnet ei tulegi, on ta kohal. Pühib ukse taga viisakalt jalgu ning naeratab ujedalt. Väljas kuljuste kõlinal kihutavaid põhjapõtru ja jõuluvana sa ei näe, kauguses vilkuvate tuledega lumevaipa ja külmahärmas kuuski samuti mitte, kuid aimad, et nad on seal kindlasti olemas. Sihukese närveerimise peale ei taha teist hästi sissegi lasta, aga kuidas sa ta ikka külma kätte jätad.

Ja ongi sul kodus jõulutunne. Ei ta sahmerda igasugu kausikeste ja liuakestega, ei ta kipu kuhugi, ei rehkenda mõttes kingituste väärtust ega ahasta äkilises paanikahoos, et äkki keegi jäi ilma. Ta lihtsalt on, teeb su meele rahulikuks ja rõõmsaks ning ütleb sulle, et isegi kui jõulud möödas, on siin maailmas ikkagi, mida oodata. Ja keegi, kes sind ootab.

Rahulikke jõule teilegi!

22. detsember 2001. a

ELU JA INIMENE

Pühade ajal tööl

Sel ajal, kui enamik meist puhkab ja pidutseb, peavad paljud meie hulgast olema oma tööpostidel.

Õnnetused, haigused, pahandused ja kuriteod ei hüüa tulles. Nii peavad jõulupühadel ja aastavahetusel igasugusteks juhtumiteks valmis olema päästeteenistujad, kiirabibrigaadid ja politseinikud. Telefon numbriga 112, millel päästekorraldajad võtavad vastu teateid tuleõnnetustest, samuti kiirabi väljakutseid, heliseb nende üldrahvalike talviste pühade aegu võrdlemisi sageli. Aastavahetuse hetkel kell 24 öösel on tuletõrjujadpäästjad koguni kõrgendatud lahinguvalmiduses ja rõivastunud tööülikondadesse. See on vajalik, sest ülevas meeleolus pole välistatud ka õnnetused. Raketipaugust võib tulekahju puhkeda või mõni inimene raketiga viga saada. Kord tehti aga Palal vanaaasta õhtul pommiähvardus, sest keegi tahtis kellegi ilusat päeva ära rikkuda, rääkis Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivkorrapidaja ja häirekeskuse juhataja Arvid Kipper, kes ise on tänavu tööl teisel jõulupühal.

Küünaldega kaunistatud kuused pole viimasel ajal siiski põlema läinud. Seda juhtus ehk rohkem nääride ajal. Küllap joodi siis rohkem kangemaid jooke, arvas päästeteenistuse Põltsamaa komando meeskonna vanem Avo Kippus, kes samuti peab ühe päeva jõulupühadest ametikohustuste täitmisele loovutama. Üldiselt on jõulud Põltsamaa pritsimeestele rahulikult möödunud, kuid mõndagi on siiski juhtunud ka. Ühel jõululaupäeval näiteks süttis Puurmanis ülekütmisest saun, lausus ta.

Arvid Kipper jutustas, kuidas päästeteenistujad uut aastat vastu võtavad. Alkoholi pruukimine on meil rangelt keelatud. Küll aga korraldavad valves olevad mehed pidulikuma söögilaua, milleks igaüks midagi kodunt kaasa toob. Telefonile 112 tuleb ka kõnesid, kus head uut aastat soovitakse. Helistajateks on tõrjujatepäästjate pereliikmed, sõbrad, tuttavad ning töökaaslased.

Arvid Kipperi sõnul on päästeameti töötajatel selline graafik, et nad saavad neli aastat ette arvestada, kellel tuleb ühel või teisel aastavahetusel valves olla. Mõneti ajavad selle süsteemi segi liigaastad. Riiklike pühade ajal tööl olemisega kaasnevad päästeteenistujatel ka soodustused, sest siis makstakse päevatasu kahekordses suuruses, selgitas Kipper.

Kiirabil enamasti rahulikud jõulud

Põltsamaa haigla kiirabibrigaadis on jõuluõhtul valves arst Leili Sulg. Kuigi jõulud on rahulikud pühad, pole välistatud ka vägivallast tingitud vigastused. Kord toimus kaklus, mille tagajärjel üks mees raske trauma sai ning koomaseisundis Tartu haiglasse viidi, rääkis ta.

Kiirabiõde Ülle Pere, kes on valves vanaaasta õhtul, ütles: Kui saabub 1. jaanuar, soovime haigetele head uut aastat. Nendele, kes magavad, ütleme head soovid hommikul. Kui väljakutseid pole, joovad kiirabibrigaadi liikmed piduliku sündmuse puhul isegi pokaali vahuveini. On juhtunud aga sedagi, et peame uusaastaööl ohtlikus seisundis patsienti abistama. Nii toodi möödunud aastal haiglasse poiss, kellel sooned verd läbi lasksid. Andsime talle esmaabi ning saatsime edasi Tartusse, kus ta tervis taastati.

Politsei ja Kaitseliit töised

Jõgeva Politseiprefektuuris on patrullteenistus jõulupühadel ja aastavahetusel korraldatud nii nagu tavalistelgi tööpäevadel. 24. detsembril on alates hommiku kella kaheksast kuni õhtul kella kaheksani valves politseitöötajad Künter Pedosk ja Valdo Sokk. Pärast neid saabuvad ametisse Hanno Riisk ja Aivar Kohtring. Koos Valdo Sokuga valvab Aivar Kohtring korda ka aastavahetusel.

Pühade ajal korraldatakse ka eraldi politseioperatsioone korrarikkujate tabamiseks, teatas politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Silvi Päll, kes täidab ka korrakaitsekomissari ülesandeid.

Pühade ajal töötab ka Kaitseliidu Jõgeva Maleva korrapidamisteenistus. Kui esineb mõni vahejuhtum, mis vajab kaitseliitlaste sekkumist, näiteks abi osutamine päästeteenistusele, korrakaitsjatele, Piirivalvele või Kaitsejõududele, oleme selleks valmis, kinnitas malevapealik, kapten Ants Nurk. Kaitseliitlased peavad ööpäevaringset valveteenistust ka õppekeskuses Utsalis, Kaitsejõudude tagalale kuuluvat ladu Jõgeval ja mitmel tsiviilobjektil, nagu Werol Tehased. Linnavalitsuse tellimisel on Jõgeval pühade ajal väljas ka kaitseliitlaste patrull.

Kirikuõpetaja peres kasvab jõululaps

Jõulude ajal tabab mind alati see nukker äratundmine, et ma ei jõua kaugeltki igale poole, kuhu mind oodatakse, ütleb EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Tõepoolest: tema ja ta ametikaaslaste jaoks on jõulud üks aasta töörohkemaid aegu.

Esiteks on meie kogudus üks Eesti luterliku kiriku suurimaid: Tallinna Kaarli koguduse järel suuruselt teine. Liikmeannetusi laekus meile möödunud aastal 1780 inimeselt. Teiseks suureneb pühade ajal tavaliselt kiriklike talituste, näiteks ristimiste arv ja kolmandaks oodatakse kirikuõpetajat jõulusõnumit kuulutama peale kiriku ka koolidesse, vanadekodudesse, üksikute vanurite juurde jne.

Õnneks on õpetajal häid abilisi, kes osa sellest, mis jõulude ajal teha vaja, enda kanda võtavad: pühapäevakooliõpetajast abikaasa Olga käib kõnelemas ümbruskonna väiksemates koolides, diakooniatöötaja Elvi Kukk külastab vanemaid inimesi, viies neile õpetaja tervituse ja allkirjaga kaardi või kalendri. Õpetaja ise paneb aga jõulujutlustes kõigile südamele, et nad märkaksid oma pere kõrval ka neid, kes jõuluõhtu olude sunnil üksi peavad veetma: astuksid eaka naabrimemme juurest korrakski läbi jne.

Nukruse kõrval, mis tingitud suutmatusest ise igale poole jõuda, tunneb õpetaja aga rõõmu selle üle, et jõulude ajal leiavad tee pühakotta ka need inimesed, kes muidu kirikule oma elus kindlat kohta pole leidnud.

Nii jõululaupäeval kui ka mõlemal jõulupühal on meie kirikus kaks teenistust: ühele ei mahuks kõik, kes tulla tahavad, ära, ütleb Rein Schihalejev. Eile, veerandi viimasel koolipäeval oli kirik aga Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste päralt. Nemadki käisid siin kahes jaos, et enne tunnistuste kättesaamist direktori jõulumõtisklust ja minu jutlust kuulata ning ka ise esineda.

Rahvarohke on Põltsamaa kirikus olnud aga terve advendiaeg: iga nädal on toimunud mitu kontserti. Eile kanti seal näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ette Händeli oratoorium Messias, homme, neljandal advendipühapäeval mängib seal Arsise käsikellade ansambel.

Praeguseks on möödas nii need ajad, mil kirikus moe pärast käidi, kui ka need ajad, mil moe pärast kirikus käimise tüdimust põeti. Need, kes nüüd kirikusse tulevad, teevad seda seesmisest sunnist, ütleb Rein Schihalejev.

Kuigi Schihalejevite peres on nii isal kui emal jõulude ajal käedjalad tööd täis, leitakse see aeg ikka, et üks ilus ühine kodune söömaaeg maha pidada ning tütrekesele õnne soovida. Kiriku ja pühapäevakooliõpetaja peres kasvab nimelt tõeline jõululaps: väike Ruth saab ülehomme, jõululaupäeval viieaastaseks.

Aasta vahvaim pidu

"Jõululaupäev ning esimene ja teine jõulupüha on meie majas nii vaiksed, et, piltlikult öeldes, vares ka ei lenda üle katuse, uusaastaööl oleme seeeest terve kollektiiviga tööl," ütleb Jõgeva kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist ja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi. "Suurema osa vanaaasta õhtust saame õnneks kodus veeta, kultuurikeskusse tuleme alles kella üheteistkümneks õhtul ning siis ka mitte veel tööle, vaid endise töökaaslase abielu sõlmimise tseremooniale. Pärast keskööd algab aga meie majas traditsiooniline pidu "Tantsuga uude aastasse", mille seekord sisustavad Heino Seljamaa ja ansambel Eksprompt. Esimesed peoletulijaid saavad linnapea ja volikogu esimehega šampanjapokaale kokku lüüa.

Kes arvab, et kultuurikeskusse uusaastaööl mingi joomane, räuskav ja lagastav seltskond koguneb, see eksib. Minu arust on see vaat et aasta kõige mõnusama publikuga pidu üldse: lõbusas meeleolus lapsed, noored, keskealised ja eakad moodustavad sellise toreda ühtse koosluse ning tantsu lüüakse vähemalt kella neljani hommikul. Ning vaevalt et sellestki tüli tekib, et seekord majas kaks pidu korraga käib: pulmaseltskond on keldrikorrusel baariruumis ja linnarahvas tantsib suures saalis."

Kuigi jõululaupäeva ja kaks jõulupüha saavad Merleen ja teised Jõgeva kultuurikeskuse töötajad koduste keskel veeta, on jõuluaeg laiemas mõttes kõigil töörohke.

"Kultuurikeskuse tantsustuudio lastega tuleb mul ajavahemikul 10. kuni 28. detsembrini ühtekokku kuueteistkümnel korral üles astuda, nii et oma jõulupeogi pidime jaanuarikuusse edasi lükkama," ütleb Merleen. Seda, et pühad pole tema jaoks üldjuhul mitte puhkamise, vaid tööaeg, peab ta üsna loomulikuks. "Kui sellise ameti korra valid, pead sellega ette arvestama. Pealegi olen kultuuritöötajate laps ja lapselaps, nii et mingeid pettekujutlusi selle ameti suhtes pole mul olnudki."

Lõbustaja ja pihiisa

"Ma ei teagi, kuidas see nii välja on kukkunud, aga ikka trehvan graafiku järgi uusaastaööl tööl olema. Olen ka seekord, " ütleb Jõgeva pubi Löwen baarmen Janek Varblas, pidamata nimetatud asjaolu eriliseks õnnetuseks. "Uue aasta saan tegelikult kodus pere seltsis vastu võtta, sest õhtul on pubil nii umbes kuuetunnine tööpaus. Päris lõdvaks lasta end koduses pidulauas siiski ei saa, sest pool üks öösel teeme pubi uksed taas lahti ning siis pean hoolitsema selle eest, et siin pidulik meeleolu valitseks ja kõik end hästi tunneksid. Võibolla tundub selline mõttekäik edev, aga pean pingutama, sest mine tea, äkki tuleb mõni inimene meie pubisse just minu pärast...

Mis uusaastaöö publikusse puutub, siis see on tore ja rahumeelne: tullakse pere või seltskonniti, et erilist ööd mitte niisama maha magada, vaid sellest üheskoos rõõmu tunda. Kuna lauad on varakult reserveeritud, siis suvaline inimene tänavalt sel ajal meile ei satugi. Hakatuseks juuakse uue aasta tervituseks vahuveini, siis juba muid marke, suupisteks võetakse puuvilju ja muud kergemat, sest üldjuhul tullakse ju koduse söögilaua tagant ning kõhud on kõigil täis. Lõbus pidu käib siin hommikuni. Selle aasta esimesel päeval jõudsin koju näiteks poole kaheksa paiku."

Möödunud aastal juhtus Janek Varblas ka jõululaupäeva õhtul tööl olema. "Arvasime kolleegidega, et ega sellisel õhtul siia kedagi tule, aga tuli ikka. Kusjuures tolle õhtu publiku hulgas oli tavatult palju omaette hoidvaid kurvameelseid meesterahvaid, kes kodus ilmselt päris üksi oleksid pidanud olema. Nii mõnigi neist nägi baarmenis ka pihiisa, kellele oma muredest rääkida."

Kütet nii meestele kui masinatele

EksarTransoil ASi Kassinurme bensiinijaamas on jõululaupäeval tööl Raimo Kägo ning uusaastaööl on juba kolmandat aastat järjest valves Raivo Piirson.

Bensiinijaamas kestab ühe mehe vahetus ühe ööpäeva ehk 24 tundi järjest. Et ametis ollakse neljakesi, on selle järel on kolm ööpäeva vaba. Peale eespool nimetatute on veel Heino Kruuleht ja Mait Lääne. Kõik neli on maamehed ja erinevatest paikadest pärit Raivo Palamuse vallast Tabivere külje alt, Raimo Palamuselt, Mait Kaareperest ja Heino Kuristalt. Kuigi tööl ollakse järgimööda, saavad kõik aegajalt ikka bensiinijaamas kokku. "Oleme enamvähem üheealised ja klapime üksteisega hästi. Tähtpäevad peame ikka koos ära," ütleb Raivo Piirson ning lisab, et omavaheline usaldus on ka olemas. Teisiti ei saakski, sest tegu on ikkagi rahadega. Ühist on meestel veel niipalju, et peale bensiinijaama töö on kõik mingil moel ka ettevõtjad. Kes kasvatab vilja ja rapsi, kes maasikaid, kes korraldab matuseid.

"Ei ütleks, et siin vaikne on. Käiakse enamvähem ööpäev läbi," leiab Raivo Piirson. Kassinurme bensiinijaam on ju ikkagi ainus päris suure piirkonna peale. Ja mis seal salata, hilisemal ajal sõidetakse Kassinurmesse ennemini napsi kui bensiini pärast, sest ega ümbruskonnas ju teist terve ööpäeva avatud viinapoodi ei olegi. Selle eest, et valvekorras olija ka joodavat müüb, talle mingit lisatasu ega soodustust ette nähtud ei ole. Niisiis pole läbimüük kaugeltki meeste huvides.

Eks kundedega ole aja jooksul ikka ühtteist juhtunud, aga sellest eelistavad mehed pigem vaikida polevat mõtet tervele ilmale kurta. Saame hakkama, ütleb Raivo ning tunnistab, et arusaamatusi tekib enamasti purjus inimestega, keda bensiinijaama töötaja harilikult keeldub teenindamast. Ei või ikka sellisele juurde anda, muidu teed temale ja endale halba, leiab Raivo. Inimestega suhtlemine aga üldiselt Raivole meeldib ning sellepärast töö bensiinijaamas talle koormav ja tüütu küll ei ole.

Uus aasta tuleb Raivole tänavu jälle töö juures. Ja arvata võib, et mitte igavalt. Eelnevatel aastatel on igatahes rahvast päris palju liikunud. Tõsi küll, mitte ainult autokütuse pärast. Uus aasta ju ikkagi.

Naised teevad ilma iga ilmaga

Nii nagu ei möödu ainsatki päeva ilmateateta, tehakse regulaarselt ilmavaatlusigi, mistahes pühadest, sündmustest ja isegi ilmastikuoludest olenemata.

Seegi asjaolu, et senisest Jõgeva agrometeoroloogiajaamast saab alates 1. jaanuarist Jõgeva meteoroloogiajaam, ilmavaatlusi kui selliseid sisuliselt ei mõjuta. Graafiku järgi tööl olevad meteoroloogid täheldavad iga kolme tunni järel üles tuule kiiruse, maksimaalse, keskmise ja minimaalse õhutemperatuuri, tuule suuna jne. Siis edastatakse need Tallinna sünoptikutele.

Regulaarselt iga viie päeva järel teeb oma kindlaid vaatlusi põllul ja iga kümne päeva järel ka agrometeoroloog Ester Sass. Need omakorda seotakse meteoroloogide andmetega, et siis tulemused Tallinna saata. Üleeile oligi Ester Sassil käsil lume sügavuse mõõtmine, kaalumine jms. Järgmised sellised toimingud seisavad ees esimesel jõulupühal 25. detsembril. Aasta viimane päev kujuneb tal aga pikaks. Meteoroloogidest on vanaaasta õhtul Ene Lääne kord tööl olla. Tema on siin ka üks kauaaegsemaid töötajaid. "Ene käest saan meteoroloogilised andmed. Kokkuvõtted tuleb saata Tallinna. Keskööks jõuan ilmselt koju uut aastat vastu võtma," ütleb Ester.

Kui meteoroloogid teevad oma vaatlusi maja ligiduses vastaval platsil, siis agrometeoroloog läheb oma töövahenditega põllule. Üks peamisi vahendeid on joonlaud, millega on tarvis siis mõõtmisi teha kokku 100 kohast, kümnest kohast on ette nähtud aga kaalumine ning nende toimingute käigus on vaja põllul kõndida kilomeetri jagu maad. Iga ilmaga, muuseas.

Ikka põtradega ja Lapimaalt

Jõuluvana Olavi on tänavusel jõululaupäeval külla kutsutud vähemalt kolme peresse. Pole ta seni veel ühelgi jõululaupäeval niisama jõude olla saanud, juba peaaegu nelikümmend aastat, mil ta jõuluvanana ringi käinud.

Olavi Annukit on kutsutud jõuluvanaks viimasel ajal nii kodudesse kui ka koosviibimistele ja pidudele. Talle endale meeldib kõige enam ikka lastepidudel olla. Omal ajal oli Olavi mõistagi sagedasti ka näärivana. Ega ametil iseenesest ju suurt vahet olegi. Ainult et näärivanana asutuste pidudel, kus enne veel ohtralt tuju tõstetud, polnud just suurem asi olla. "Head olemist ja mängu niimoodi eriti ei tule," teab ta.

Pika ametiaja jooksul nii nääri kui ka jõuluvanana on Olavil kujunenud rohkesti oma tähelepanekuid ja nippe. Lastepidudele ta vitsa kaasa ei võta, suurte omadel on see tal kui sümboolne atribuut ikka vöö vahel küll. Ühes on jõuluvana Olavi kindel: "Hea sõna paneb kõik paika". Kõige tähtsamaks peab ta, et jõuluvanal jääks aega kõnelda kõikide lastega, kasvõi mõni minut ja et ta saaks nende igaühega kontakti. Samuti peab tema arvates jõuluvana märkama kõiki ruumis olijaid ja osutama neile mingitki tähelepanu. "Laste jõulupidude esinemisprogramm ei tohiks olla liiga pikk ega kontsert kujunema mingiks ülevaatuseks. Jõulueeskava peaks olema ikka lühike, lõbus ja heatahtlik, sest jõuluvana ja lapsed peavad omavahel ikka suhelda aega saama. Jõulude aeg on ju selline eriline," leiab Olavi.

Tema arvates ei võiks jõuluvana ka liialt modernseks minna, kuigi ajaga kaasas käia tuleks küll. Näiteks on ta lastele ikka viimasel ajal rääkinud, et kirju saab talle ka interneti kaudu saata. Ta on aga tähele pannud, et kui ikka näiteks mõni jõuluvanast kolleeg kapates ja lärmates uksest sisse tuleb, ehmatab see ära täiskasvanudki, mis siis veel lastest rääkida. Seepärast arvab ta, et ehk oleks mõnel jõuluvanade koolitusel asjakohane ka psühholoogi vestlus.

Aga jõulude aeg on eelkõige leppimise, mõistmise, andeksandmise aeg ja eks sellist sõnumit peaks ka jõuluvana kandma. Jõuluvana Olavi ei tahaks, et lapsed peaksid kogema jõulupeol ebavõrdsust. Kirjutamata seadus peaks tema arvates olema seegi, et jõuluvana olgu tingimata kaine. Alkoholi järele lehkav jõuluvana lapsele pakki ulatamas on lausa kurjast. Suuremad asjad pole täiskasvanute pidudel ka siivutud ja labased naljad. Ja teist inimest alandavaid asju kingitusena üle andes on jõulumehel samuti sant tunne.

Et lapsed on järjest enam väsinud ja pinge all, sedagi on jõuluvana Olavi viimasel ajal tähele pannud. "Järelikult on lapsed liialt koormatud," leiab ta.

Kohale tuleb tema jõuluvana endistviisi põhjapõtradega Lapimaalt ja läbib kohapeal vaid lühikesi vahemaid mõne muu transpordiga. "Vaevalt, et me selle aastatuhandega midagi muud välja mõelda suudamegi," leiab ta.

VAIKE KÄOSAAR

JAAN LUKAS

RIINA MÄGI

ARDI KIVIMETS

KULTUUR

Kirik rohkem kiriku moodi

Jõuludeks saavad kingitusi inimesed, vahel aga hoonedki. Jõgeva luterlikus kirikus pühitseb õpetaja Rene Alberi homme, neljandal advendipühapäeval Maarjat ja jeesuslast kujutava vitraažakna, mille autoriks on kunstnik Robert Suvi.

Jõgeva kirik meenutab kirikut suhteliselt vähe: siinse luterliku koguduse koduks on teatavasti endine lasteaiamaja. Seetõttu oli Rene Alberi reaktsioon Robert Suvi ideele teha kogudusemajale üks vitraažaken igati positiivne: selline detail annab interjöörile ju väga palju juurde ning muudab hoone kirikuga sarnasemaks. Samas avaldas õpetaja arvamust, et klaastaiese tellimine käib kogudusele rahaliselt üle jõu. Ettevõtlik kunstnik nii pessimistlik polnud: ta läks linnapea Ants Paju jutule ning vaatamata sellele, et too kirikut tänavu juba niigi nõu ja jõuga kõvasti aidanud oli (kirik sai väljastpoolt korda ning piirdeaia ümber), leidis ta AS Jõgeva Elamu näol ka firma, kes vitraaži materjali kinni oli nõus maksma. Kuna ka tööraha kättesaamist ei lugenud kunstnik väga pakiliseks asjaks, löödigi käed.

Gootika ja kaasaeg

Robert Suvi ja tema tehnilise abimehe Taniel Suvi kätetööd võisid kirikulised näha tegelikult juba möödunud pühapäeval. Maarja ja Jeesuslapse teema, mida aknal kujutasin, on üks tähtsamaid teemasid kristlikus kunstis. Tegin algul valmis kaks kavandit, ühe kaasaegsema ja teise keskaegsetest eeskujudest lähtuva. Kuna koguduse inimestele meeldis teine rohkem, võtsin aluseks selle, ütles Robert Suvi. Hruštšoviaegse neoklassitsistliku hoone kandilisel aknal oli mänguvõimalusi muidugi kasinamalt kui teravatpulistel gooti akendel, mida kujundasin Palamuse kirikus.

Olles vitraaži alal küll aastaid tegutsenud, sai Robert Suvi esimese kirikuakende kujundamise kogemuse viimase aasta jooksul Palamusel: mulluste jõulude aegu sai sinna paika esimene, Maarjat ja jeesuslast kujutav aken, tänavusteks ülestõusmispühadeks lisandus Kristuse ülestõusmist kujutav ja nelipühiks Kristust kui maailmavalitsejat kujutav klaastaies.

See, et kunstnik oma missioonitundlikumad tööd just neile kahele kirikule on pühendanud, pole juhus: oma esimesed eluaastad veetis ta Palamuse lähedal, meheks sirgus aga Jõgeva alevikus. Päris huvitav on märkida, et minu vanim poeg Taniel, kes Jõgeva kiriku vitraaži kokku monteeris, on sellessamas praegu kogudusele kuuluvas hoones viibinud juba enne oma sündimist, kusjuures üsna sageli ja pikalt: tema ema oli enne lapsepuhkusele jäämist siin tollal tegutsenud lasteaias kasvataja, ütles praegu Tallinnas elav ja Euroülikoolis õppejõu ametit pidav Robert Suvi.

Varjab tänava

Põhiliselt on kunstnik kirikuaknal mänginud siniste ja lillade toonidega, mõnede kollaste detailide lisamisega on ta saavutanud vitraaži tugevama liitumise muu interjööriga: kiriku põrand on nimelt samas toonis. Ning kuigi pühapildi puhul on ehk pisut kohatu praktilisest otstarbest rääkida, on sel antud juhul seegi olemas: värvilise klaasiga kaetud aken varjab kirikuliste eest tähelepanu kõrvale juhtiva tänavasagina.

Olin enne vitraažakna paigaldamist pisut mures, kas see ikka sobitub meie kaasaegsevõitu miljöösse, ütles õpetaja Rene Alberi. Nüüd on mulle aga selge, et muretsesin asjata, ning ka koguduseliikmetelt on tulnud positiivset vastukaja. Kirik on nüüd tõepoolest hoopis rohkem kiriku nägu. Kui õnnestub, tahaksime saada siia vähemalt veel ühe vitraažakna, mis viiks pingiridades istujate silmis ruumi uuesti tasakaalu. Samuti on plaanis kiriku eeskojale väike tornike peale ehitada. Üks firmajuht on selleks juba puitmaterjali pakkunud, teine lubanud aga kirikule annetada tsaariaegse kloostrikella, mille keegi vanametallina kokkuostu oli toonud.

Robert Suvil on aga endisse kodulinna Jõgevale asja ka tuleval nädalal: neljapäeval avatakse kultuurikeskuse galeriis näitus, kus saab näha tema õlimaale ning raamitud fotosid tema monumentaaltaiestest.

RIINA MÄGI

Kõige tähtsam vara jäi alles

Vaherite seitsmeliikmeline pere elab praegu Pisisaarel ühe paneelmaja ülemise korruse korteris. 3. detsembril põles tulekahjus maha nende kodu. Just sellel ajal valmistasid Tiia ja

Ain Vaher ette maakonna suurte perede jõulupidu, sest juba kaks aastat on pereisa Ain olnud Jõgevamaa Suurte Perede Ühenduse eesotsas.

Peo ettevalmistustega seotud asjaajamised jäid vaatamata õnnetusele perekond Vaheri kanda, sest nendele oli loodetud. Võibolla just tänu sellele saime õnnetusest kergemini üle. Tohutult kiire oli ja kõik oli pooleli. Lihtsalt ei jäänud tühja aega, et ennast haletseda, arvab Tiia nüüd tagantjärele. Nad on alati kõike koos teinud. Ka maakonna suurte perede ühenduse asju on Tiia ja Ain ikka koos ajanud. Kui ülemöödunud suvel tuli Jõgeva maakonnal korraldada üle-eestilist suurte perede laagrit, ootas Tiia viimaseid kuid pesamuna Sandrat. Pärast oli hea tunne küll, kui kõik jäid rahule ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu veel hiljemgi tänu ja tunnustussõnu öeldi. Rahule jäid nii peolised kui ka peakorraldajad Tiia ja Ain Vaher ise ka möödunud laupäevase ülemaakonnalise suurte perede jõulupeoga, mis peeti Jõgeva kultuurikeskuses ja mille ettevalmistamine nende pere jaoks just nii keerulisele ajale langes.

Laste medalid, karikad ja diplomid said päästetud

Selle neljapäeva pärastlõunaks on kogu pere koos. Kuuenda klassi tüdruku Grete, kolmandas klassis käiva Getteri ja esimese klassi poisi Anderi koolipäevad on jõulueelsel nädalal erandkorras lühemad, sest muidu lähevad need trennide ja proovide tõttu harilikult päris pikaks. Kodus ootavad koolilapsi peale ema-isa kuueaastane Anett ja aastane Sandra. Pisikesel Sandral on nüüd lõbu laialt ta on oodatult tähelepanu keskpunktis ja lippab rõõmu pärast kilgates ühe juurest teise juurde. Ta on kindlasti ka ainus, kes praegu koerte peale mõelda ei oska.

Koerad jäid tulle ja vaatamata tuletõrjujate pingutustele ning kutsumistele ei saadud neid kuidagi välja. Kaks suurt ilusat koera olid ainsate elusate hingedena tol päeval kodus, kui maja elektrikilbist süttis. Tiia ja Ain olid koos väiksemate lastega parasjagu ühenduse asju ajamas ja suuremad lapsed olid koolis. Päästa saadi vähe. Õnn, et jäid alles kõrvalhooned, ka hiljuti ehitatud saun. Kõrvalhoones olid õnneks ka lastele hiljuti soetatud suusad.

Pärast hullemast toibumist oli vanematel lastel üks esimesi küsimusi: Kas meie medalid ja karikad on alles?. Imekombel oli tuli neile tõesti halastanud. Diplomid on küll pisut koltunud, aga siiski olemas. Terve hulk karikaid ja medaleid vaatab elutoas klaasi tagant praegu vastu. Kõik kolm kooliskäijat on tublid spordilapsed, Getter veel peale selle ka aktiivne isetegevuslane. Tüdrukud teevad kergejõustikku, Anderi on aga maadluses oma kaalukategoorias saanud mitmeid üle-eestilisi auhinnakohti, lisaks sellele harrastab Anderi jalgpalli. Kodu juurde sai jalgpalliplatski rajatud. Õppimises on Vaherite lapsed aga seni peamiselt viisi koju toonud, vahel harva ka neljasid.

Igal pool koos

Vaheri pere lapsed on võistlustel harjunud oma pere toetusega. Me käime üldse kogu perega igal võimalusel palju koos, ütlevad Tiia ja Ain. Sellel suvel käisid ema ja Getter Tallinnas võimlemispeol tantsimas, emade ja tütarde kavaga, mis Aala Kraaneri juhatusel Tõrukeses õpiti. Isa Ain oli ülejäänud nelja lapsega sellel ajal küll kodus. Lapsed on meie jõu allikas, ütlevad Tiia ja Ain.

Lasteaia kasvataja kutsega Tiiale on pakutud ka töökohta. Oleme arutanud, et lõpptulemusena olen kodus lastele vajalikum, kui et tööst väsinuna õhtuti ja kuu lõpus mingi palgaga tulen, ütleb Tiia. Me saame hakkama, kinnitavad nad mõlemad optimistlikult ning leiavad, et on hoopis halvemas olukorras peresid. Maakonna suurte perede olukorraga on ju nende pere paratamatult kõige enam kursis.

Elul on nüüd teine tähendus

Põlvas kasvanud Tiia ja Laiuselt pärit Ain on elanud mõnda aega ka linnas. Pisisaarele kodu asutamise kasuks otsustati eelkõige ilusa koha tõttu. Omaette maja pärast tundsid rõõmu nii suured kui ka väikesed. Ehituste ja laiendamiste peale kulus eriti just tänavusel suvel rohkesti aega. Kui praegu korteriaknast välja vaadata, paistab kodu ära. Suvel tahetakse varemetele kodu taastama hakata. Nüüd on asi kindlalt otsustatud, kuigi see on ütlemata raske ettevõtmine.

Mul on niisugune jõulusoov, mida vist nii ruttu täita ei saa et meie maja ruttu uuesti üles saaks, ütles mõni päev tagasi Getter üsna tasakesi. Ju tundsid selles ütlemises ära oma salasoovi teisedki. Tiia ja Ain tunnistavad, et õnnetus pani neid elule ja asjadele hoopis teise pilguga vaatama. Asjad kui niisugused muutusid justkui tähtsusetuks. Istusime siin nelja seina vahel ja mõtlesime, et mis oleksid need asjad, ilma milleta ei saa ja mida peaks kõigepealt soetama hakkama. Kui, siis ehk pesumasin, leidsid nad siis üheskoos.

Huvitav, kui kõik on olemas ja elu täiesti tavaline, ei ole asjadel ja olukordadel niisugust tähendust. Näiteks sellel, mis on tõeline väärtus ja mis vähem oluline. Kas me oleksime ikka arvata osanud, et meil nii palju sõpru on ja et üldse nii palju häid inimesi olemas on, tunnistavad Tiia ja Ain. Midagi tähtsamat aga sellest, et kõige olulisem ja kallim vara lapsed on alles, elus ja terved, aga nende sõnul siiski olla ei saa.

Tänusõnadest jääb väheks, ei oskagi kohe, mida öelda, sattub Tiia justkui kimbatusse, kõneldes inimestest, kes nende peret õnnetuse järel aidanud. On olnud ka nimetuid abilisi ja neid, kes meie arvele raha kandnud. Muidugi oli kohe toeks Pajusi vald, kes pole keeldunud kunagi toetamast ka suurte perede üritusi. Getteri õpetaja Inga ning tema abikaasa Olev Sõmermaa olid kohe esimesed, siis Grete õppealajuhataja Riina Valdmets, õpetajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumist ja Tõrukesest, kauplus U & K ning perekonnad Valdmets ja Ämarik ja muidugi Sergei Ivanov, kes andis meie käsutusse selle korteri. Ja paljud, paljud teised. Me oleme kõigile väga tänulikud.

VAIKE KÄOSAAR

Ilmateade

Laupäeval tuleb pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Öösel puhuvad kirde- ja idatuul 8-13 m/s, päeval puhuvad põhja- ja loodetuul 8-13 m/s, õhtul tuul nõrgeneb. Öösel on külma 6-13 kraadi. Päeval on külma 5-12 kraadi.

Pühapäeval on pilves, selgimistega ilm, öösel sajab lund ja tuiskab. Puhuvad lääne- ja loodetuul 4-9 m/s. Öösel on külma 15-18 kraadi. Päeval tuleb külma 3-8 kraadi.

Esmaspäeval tuleb pilves, selgimistega, oluliste sademeteta ilm. Puhub läänekaartetuul 3-8 m/s. Öösel on külma 6-12 kraadi, kohati 15-18 kraadi. Päeval on külma 1-5 kraadi, kohati kaheksa kraadi.

Teisipäeval tuleb pilves, selgimistega ilm. Öö on oluliste sademeteta, päeval sajab kohati lund ja tuiskab. Öösel puhuvad lõuna- ja kagutuul 4-9 m/s. Päeval puhub kagutuul 6-11 m/s. Öösel on külma 6-12 kraadi, kohati 15 kraadi. Päeval on külma 3-8 kraadi.

Ööl vastu kolmapäeva on pilves, selgimistega ilm. Päeval tuleb pilves ilm, sajab lund ja tuiskab. Tuul pöördub itta, puhudes 7-12 m/s, rannikul puhanguti 18 m/s. Öösel on külma 7-13 kraadi, päeval 3-8 kraadi.