Põltsamaal oli eile Ühispanga kontor suletud. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©.
Vooremaa
Põltsamaal
oli eile Ühispanga kontor suletud. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©.
Eile varahommikul röövis relvastatud kurjategija Ühispanga Põltsamaa kontorist esialgsetel kinnitamata andmetel ligi kolm
miljonit krooni.
Jõgeva politseiprefektuuri teatati Põltsamaal Lossi 9 asuvas pangakontoris toimunust esmaspäeva hommikul kell 8.30. Teatajaks oli pangatöötaja, kes tuli pool tundi enne panga avamist tööle ning märkas lahtist varakambrit ja poolenisti oimetut kaastöötajat. Kolleeg oli tulnud tööle juba kella poole kaheksa paiku. Pärast panka sisenemist oli sinna tulnud tumedates riietes mees, kes nõudis relva ähvardusel panga varakambri avamist ning röövis sealt raha ja põgenes. Kolmekümneaastast naistöötajat oli löödud, mille tagajärjel jäi ta oimetult lebama.
Kannatanu on haiglaravil
Kannatanu Aulikale anti Põltsamaa haiglas esmaabi. "Tegime röntgenülesvõtte. Diagnoosisime ninaluu murru, välistatud polnud ka peapõrutus ja ajuvapustus," ütles kirurg Eha Mäll. Kannatanu jäeti mõneks ajaks ravile Jõgeva haiglasse.
Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja Ülo Pärn ütles, et panga palvel politsei täpset röövitud summat ei nimeta ning juhtunut ei kommenteeri. "Asja uurib keskkriminaalpolitsei. Senini on see Jõgeva maakonnas toimunud suurim raharööv. Viimati rööviti panka 1997. aasta 5. septembril. Siis langes Palamusel kahe pangaröövli, kellest üks oli relvastatud, saagiks 5100 krooni," ütles pressiesindaja.
Pank kahju ei kannata
Eile pärastlõunal ütles Eesti Ühispanga avalike suhete juht Eero Raun Vooremaale: "Momendil teeme kindlaks röövitud summa suurust. Uudisteagentuur BNS teatas röövitud summaks kolm miljonit, kuid kindlasti oli see väiksem. Pank majanduslikku kahju ei kannata, sest rahasumma oli kindlustatud. Meie andmetel Põltsamaa pangakontoris ei patustatud turvameetmete täitmisega. Röövi uurimisel on pangal politseiga hea koostöö."
"Pangaröövist kuulsime alles raadiouudistes. Põltsamaa linnale on see rööv väga kahetsusväärne juhtum," kommenteeris linnapea Margi Ein.
Eile oli Ühispanga Põltsamaa kontor klientide jaoks suletud. Uksele kleebitud sildilt võis sulgemise põhjuseks lugeda elektrikatkestust.
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavolikogu kultuurikomisjoni koosolek. Homme on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on sotsiaaltoetuste jagamine, maaprobleemid jm. Reedel on vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek. Samal päeval on vallavolikogu istung. Torma rahvamajas on reedel kohvikuõhtu.
Eile oli Tabivere Keskkoolis maakonna koolide etlejate konkurss. Homme on Tabiveres maakonna turisminõukogu koosolek. Neljapäeval annab Tabivere rahvamajas etenduse Viljandi lasteteater. Maarja koolis on muusikanädal. Neljapäeval on Maarja koolis suusapäev.
Neljapäeval on vallavolikogu istung, kus tulevad arutusele koolireform vallas, tänavuse aasta eelarve jne.
Adavere koolis on lahtiste uste nädal. Eile oli nii vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kui ka maakomisjoni koosolek. Adavere raamatukogus oli eile kirjandusõhtu Ene Mihkelsoni loomingust. Kuni 12. veebruarini saab Adavere raamatukogus tutvuda miniraamatute näitusega. Täna on vallavolikogu majanduskomisjoni koosolek. Neljapäeval on vallavolikogu istung Põltsamaa kultuurikeskuse ruumides.
Kultuurikeskuses on jaanuarikuu lõpuni avatud fotonäitus "Põltsamaa - 17 silla linn". Eile oli linnavolikogu istung, päevakorras 2001. aasta eelarve esimene lugemine, maamaksumäära kehtestamine jm. Homme etendavad lasteaias Mari õpetajad E. Laue näidendit "Pips ja Pip". Neljapäeval on linnavalitsuses filmifestivali Unica Põltsamaa toimkonna koosolek. Kultuurikeskuses on homme Rakvere teatri etendus "Vahva sõdur ©vejk - meeste mängud kahes osas".
Eile oli koos vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. Täna on vallavalitsuse istung ning Puurmani perearsti konkurss. Homme peab nõu vallavolikogu kultuurikomisjon. Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla eelarve, tervishoiuprobleemid, õpetajate palgad jne.
Homme kohtub vallavanem Märt Jallakas Palamuse Gümnaasiumi õpetajatega. Vallavalitsuse istungil on homme päevakorras maaküsimused, sotsiaaltoetuste määramine jne. Palamuse Gümnaasiumis on homme mälumäng noorematele klassidele, reedel aga vanematele klassidele.
Pala koolis on spordinädal. Tänasest kuni reedeni osaleb Pala raamatukogu juhataja Reet Kukk kursusel "Vaimuvara: Euroopa rahvad ja nende kultuur" Tallinnas. Vallavanem Kalev Kurs viibib homme Tartus naabrivalve alasel seminarnõupidamisel. Neljapäeval korraldatakse Pala suusaradadel maakonna noorte 2001. aasta meistrivõistlused suusatamises. Samal päeval on Pala kooli ruumides Pala noortemaratoni korraldustoimkonna teine koosolek (noortemaraton on Palal 4. veebruaril). Reedel on vallamajas Pala kooli hoolekogu uue koosseisu esimene koosolek.
Reedel ja laupäeval olid Pajusi vallas külas sõprusvalla Kihniö esindajad Soomest, kes kinkisid valla lastele bussi. Laupäeval korraldati Pajusi rahvamajas puhkeõhtu "Hüvasti, kino".
Reedel ja laupäeval oli Mustvee spordihoones Eesti C-klassi poiste korvpalli meistrivõistluste esimene etapp, milles osales kaheksa võistkonda. Homme on spordihoones maakonna koolide Sprite Cup mängud. Neljapäeval annab Mustvee kultuurikeskuses etenduse Viljandi lasteteater.
Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras oli sotsiaaltoetuste määramine, maaküsimused jne. Sellest nädalast alates on Kasepää raamatukogus avatud avalik internetipunkt.
Neljapäeval on vallavolikogu istung. Volikogu haridus- ja kultuurikomisjon teeb neljapäeval kokkuvõtteid hariduse mõttetalgutest arengukava jaoks. Reedel korraldatakse Laiuse kooli
võimlas Jõgevamaa võimlemise ja tantsu festival "Kaunis rüht on tervis ja ilu". Laiuse pastoraadis on reede õhtul Eesti Kontserdi kontsert. Laupäeval on Laiusel maakonna rahvatantsurühmade tantsupäev.
Eile oli Isamaaliidu Jõgeva piirkonna koosolek, kohtuti Peeter Tulvistega. Eile oli koos linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjon. Maavalitsuses arutati eile Edelaraudtee reisijateveoga seotud küsimusi. Täna arutatakse maavalitsuses õpetajate palkade üle koolijuhtide nõupidamisel. Jõgeva notaribüroos vormistatakse täna Jõgeva hooldekodu üleandmine Jõgeva linnale. Homme on linnamajanduskomisjoni koosolek. Neljapäeval tuleb kokku linnavolikogu eestseisus. Samal päeval toimub linnavalitsuses nõupidamine õpetajate palkade asjus koos koolide direktoritega. Muusikakoolis on neljapäeval Tiit Petersoni kitarrikontsert. Reedel autasustatakse maavalitsuses maakonna koolide õpilastele korraldatud Euroopa Liidu teemalise viktoriini võitjaid.
ARVAMUS
Edelaraudteest, dotatsioonist ja poliitilistest mängudest
22. märtsil 2000 ütles Mõõdukate juht Andres Tarand Riigikogu kõnepuldis: "Selge on see, et praegu tuleb raudteed doteerida, nagu kõiki muid transpordiliike, kas otseselt või kaudselt, muidu jääb liiklus seisma. Põhiline, et esialgu ikka ühe või teise võttega raudtee, sh ka Edelaraudtee, funktsioneerima jääks."
On karm tõde, et reisirongiliiklus on kallis lõbu. Maailmas on väga vähe riike, kus see end ise ära tasub. Eesti suguses väikeriigis, kus elanike asustustihedus on üsna hõre, on see eriti ilmne. Sestap on riik (st meie kõik) reisirongidele seni peale maksnud. Eelkõige käib jutt Edelaraudteest, sest just see mõne aasta eest loodud firma on meie reisirongiliikluses põhitegija. Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi suunal veab Edelaraudtee inimesi talle kuuluvatel, mujal Eesti Raudtee rööbastel.
3 või 1,7 miljardit
Teede ja sideministeeriumi arvutuste järgi vajanuks reisijateveo jätkamine senises mahus aastail 2000-2009 riigi rahakotist üle kolme miljardi krooni. Raha kulunuks piletihinnale juurdemaksmiseks, uute rongide ostmiseks ja raudtee korrashoiuks. Summa käib Eesti riigile ilmselt üle jõu. Lahendusena nägi valitsus Edelaraudtee erastamist. Veidi lihtsustatud skeemi järgi tulnuks erastajale osa raha juurde maksta, kuid osa lubas erastaja ise ettevõttesse panna.
Sellest lähtudes esitaski valitsus mullu 19. jaanuaril Riigikogule otsuse eelnõu, millega soovis aastail 2000-2009 Edelaraudteed 1,68 miljardi krooniga doteerida. 1,34 miljardit läinuks reisijateveole (riik maksab kinni umbes 80% pileti tegelikust hinnast), ülejäänu infrastruktuurile. Eelnõu esimesel lugemisel 22. märtsil ütles majandusminister Mihkel Pärnoja: "...valitsus soovib Riigikogu heakskiitu reisijateveo doteerimise kümneaastasele kavale."
Teisel lugemisel 5. aprillil nentis teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, et kui Riigikogu eelnõu vastu võtab, on võimalik reisijatevedu jätkata samas mahus.
Äge vastuseis
Valitsuse eelnõu põrkus majanduskomisjonis ja Riigikogu suures saalis ägedale vastuseisule. Keskerakonna üks juhte Liina Tõnisson ütles 5. aprillil, et Keskerakonna fraktsioon ei toeta seda eelnõu. Samal seisukohal olid Rahvaliit ja Reformierakond. Vastuseisjate soov oli ette nähtud dotatsiooni poole võrra vähendada.
Kuna eelnõu toetasid vaid Mõõdukad ja Isamaaliit, oli selge, et see Riigikogus läbi ei lähe. Et säilitada reisijatevedu Eestis mingiski mahus, esitas majanduskomisjon eelnõu uue variandi, mis andis Edelaraudteele 845 miljonit krooni. Uus eelnõu seadis veel ühe piirangu: seda raha tohtis kasutada vaid Edelaraudtee infrastruktuuril, st Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi liinil.
Ainult neile teadaolevatel põhjustel hakkas opositsioon mais sedagi eelnõu kritiseerima. Nende esindajad viitasid, et raudteele poleks üldse dotatsiooni vaja anda. Just selle vastuseisu tulemusi peamegi praegu helpima.
Ma ei väida, et teede- ja sideministeerium ning Edelaraudtee on kõik õigesti teinud. Näiteks rööbasbussid võinuks juba ammu hankida ja ka tänavustel omavahelistel läbirääkimistel pidanuks rohkem lahendusi otsima, kui teineteist süüdistama.
Minu kindel veendumus on, et reisirongid peavad sõitma mitte ainult Tallinna ja Pärnu/Viljandi vahet, vaid ka Narva ja Kagu-Eesti suunas. Samas ei poolda ma raha tuuldeloopimist. Õnneks on viimasel ajal märke, et mingile kokkuleppele võidakse jõuda. Olen veendunud, et kogu selles jamas on suuresti süüdi mullu Edelaraudtee toetamise vastu sõdinud ning neil polnud mingit õigust püüda selle arvel praegu poliitilist kasu lõigata.
HEIKKI TALVING,
Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni pressinõunik
KIRJAD
On mure. Tihti nurisetakse, et lapsed pole viisakad, ei tereta jne. Sõidan kord nädalas Jõgeva-Palamuse-Maarja-Tabivere-Tartu bussiga. Tunnen nägupidi väga sõbralikke toredaid bussijuhte, kes peatuvad vanemate inimeste palvel kodule lähedal, samuti tehakse peatusi õpilastele, kes tulevad Tabivere koolist.
Sõitsin 17. jaanuaril sama bussiga tagasi. Õpilased on korrektsed, käituvad viisakalt, ostavad piletid, nagu peab. Õpilased palusid peatust. Kogu aeg on seal buss peatunud ja õpilased väljunud. See juht sõitis edasi, viis õpilased kodust eemale, ka seal ei olnud peatust. Kui mina palusin peatuda, vastas juht: "Nad võivad Tabiverest jala ka tulla." Mina jälle aga: "Nad ostavad piletid, ega nad jänesed pole."
Kõik õpilased, kes väljusid, tänasid viisakalt. Oleks juht kellelegi vastanud. Ta oli rahvuselt venelane, rääkis eesti keelt. Olin ¹okeeritud. Jäi mulje, et tegemist on väga madala haritustasemega inimesega, kes ei viitsi või ei taha õpilaste tänule vastata. Kahju. Sellise käitumisega juht ei sobi reisijaid, eriti viisakaid noori, teenindama.
Mõni aeg tagasi oli Patastel jälle sama juhiga vahejuhtum. Kas meie ise oma käitumisega ei ole inetuks eeskujuks? Lapsed on solvunud, kui nende tänugi ei maksa midagi.
Lugupidamisega
vanaema Kaiaverest
Mõni aeg tagasi üritas AS Jõgeva Vesi lisada veearvestitega korteritele veearvetele veel nn maja üldkulu. See tekitas üldist pahameelt. Tarbijakaitse viis asja kohtuni välja. Protsess küll kaotati, kuid ka maja kulust polnud tükk aega midagi kuulda.
Minu detsembrikuu veearves oli aga maja üldkulu üsna kopsaka summana jälle sees. Läksin ASi Jõgeva Vesi selgitust saama. "Tegutseme seaduslikult," vastati mulle ja pisteti koopia Jõgeva linnavolikogu määrusest nr 19, 25. maist 2000, millega viidi sisse muudatused Jõgeva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja.
Muudetud eeskirja järgi arvestatakse korterelamutes, kus kõigisse korteritesse on paigaldatud veearvestid ja kus elamu juurde kuuluv
maa on kaasomandis ning mille haldamine on eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt korteriühistule või korteriomanikele üle andmata, korteri tekitatud veekulu vastavalt korteri veearvesti näidule. Samas on öeldud, et kui nende näitude põhjal arvestatud summaarne veekogus erineb elamu üldarvesti näidu põhjal arvestatud veekogusest, jagatakse vahe korterite vahel proportsionaalselt nende tarbitud veekogusega.
Teatavasti ei saa korterite veemõõtjatega kunagi päris täpselt arvestada kulutatud vett, nad kippuvat üldkokkuvõttes näitama kuni 10 protsenti vähem. Meie majas Tähe tänav 6 oli aga detsembrikuu vee üldkulu fantastiline - 45 kuupmeetrit ehk 16 protsenti kogu tarbitud veest.
Sellise juhtumi kohta on linnavolikogu määruses öeldud: "Kui korteri veemõõtjate näitude summa ja maja veemõõtja näidu vahe ületab kuue kuu arvestuses 10 protsenti, tuleb välja selgitada vahe tekkimise põhjus."
Siin konks ongi. Tuleb välja, et olgu näitude vahe nii suur kui tahes, selle peavad kinni maksma korteriomanikud. Vahe tekkimise põhjusi hakatakse välja selgitama alles kuue kuu pärast. Kes peab seda tegema? Kui selgub, et põhjus pole korteriomanikes, kes peab nende tehtud kulutused hüvitama? Sellest pole määruses sõnagi.
Minu arvates tuleks korteriühistule või korteriomanikele üle andmata majas üle 10 protsendi minev vee maja üldkulu tasuda maja haldajal, antud juhul ASil Jõgeva Elamu. Sellele me ju maksame iga kuu hoolduskulu. Ka liiga suure üldkulu põhjuste väljaselgitamine peaks olema ASi Jõgeva Elamu asi.
Päris õige pole minu arvates ka maja üldkulu jagamine proportsionaalselt korteris tarbitud veekogusega. Veemõõtjatega saab ka manipuleerida. Näiteks Narva pensionärid teadvat kaheksat moodust, kuidas vett varastada. Lihtsaim viis on lasta kraanist vett nõrguda vähehaaval, nii et arvesti sellele ei reageeri. Nii võivat ööpäeva jooksul koguda vannitäie vett. Ise pole proovinud, sest vett pole me varastanud ega kavatse seda edaspidigi teha. Küllap on teisigi viise ja küllap neid ka kasutatakse. Loomulikult jäävad sel juhul veearvestite näidud väikeseks.
Need, kelle veearvestid näitavad suuremat veekulu, ei saa kuidagi olla suuremad üldkulu põhjustajad, kui minimaalsete näitajatega arvestite omanikud. Miks peaksid nad siis katma maja üldkulust suurema osa? Õigem oleks maja üldkulu jagada võrdselt korterite vahel.
HERBERT SÖÖDE
JUHTKIRI
Paistab, et eestlastel on tõsiseid raskusi empaatiavõimega ehk oskusega panna end teise inimese asemele. Ehk lihtsamalt arusaamiskunstiga. Eriti on see viimasel ajal ilmnenud seoses kurikuulsa siinse reisiraudtee likvideerimisega.
Tallinna võimurid näitasid jälle, et nad ei saa üldse aru, mis mujal Eestis toimub. Mis, mitte ainult võimurid, ka üldse need, kes Tallinnas sel teemal sõna võtsid. Eriti ajakirjanikud.
Raadiosaadetes, kus ²urnalistid lõugu laksutasid, aeti ohjeldamatult asjatundmatut joga suust välja. Eriti Kuku raadio "Pressiklubi" saates. Alguses küsiti muidugi osalistelt, millal keegi viimati rongiga sõitis. Enamasti kuulis auväärt pressiinimeste suust mälestusi a la "viimati sõitsin 20 aastat tagasi" või "läksin eelmine aasta rongiga Venemaale".
Ja siis kukuti probleemi üle targutama. Kõik teadsid, et rong on hirmus kallis asi (unustades asjaolu, et kaalukilomeetri peale on ta odavam, et raudteeveeremi ekspluatatsiooniaeg on palju pikem kui bussidel jms), mida tahetakse hoida vaid "emotsionaalsetel kaalutlustel" ja "harjumusest". Unustades ära asjaolu, et bussisõit on igal juhul ebakindlam, ebamugavam, rääkimata sellest, et inimeste logistika nii radikaalne ümberkorraldamine nii lühikese aja jooksul tekitab igasuguseid uusi psüühilisi pingeid. Vähe sellest, kes iganes on sõitnud regulaarselt Tallinn-Tartu või kas või Tartu-Jõgeva liinil, teab, et igatahes eelistatakse sõita rongiga, sest pikal liinil on bussiga sõitmine ebameeldiv.
Toivo Jürgenson vastas 18. jaanuaril sel teemal raadios küsimustele. Ta möönis kõiki probleeme ja hädasid, kuid püüdis diskussiooni tappa majanduslike näitajatega jm arvudega ning alati toonitas: kõik need numbrid on andnud Edelaraudtee. Hahahahaaa! Muidugi andis Edelaraudtee hästi nutused numbrid ette, et saada priskem dotatsioon. Ja meie sideminister väidab, et ta usub neid tulemusi. Nojah, eks siis las igaüks arvestab välja tema reaalse IQ.
Kuid igatahes ei maksa loota pealinlaste, kes tõeliselt meie elu juhivad, empaatia peale. Salamisi on neist paljudele südamelähedane Jüri Mõisa idee "Tallinn ja võsa" tüüpi Eestist. Rikkamad ei suuda ette kujutada, kuidas on võimalik elada teistmoodi kui nemad, kuidas on võimalik vaesus; nii mõnedki pealinlased ei tea üldse, kuidas on elu väljaspool nende kodulinna. Kahjuks juhivad Eestit ikkagi peamiselt tallinlased. Kes ei saa aru.
23. jaanuar 2001
MAJANDUS
Mustvee tulevik eeldab investeeringuid
Sellel nädalal olid Mustvee linnavalituses koos linna allasutuste juhid. Vaeti põhjalikult tänavuse aasta eelarvet. Linna eelarve esimene lugemine on plaanis selle kuu lõpus. Eeldatavasti toob see aga kaasa omajagu muudatusi.
"Möödunud aastaga võrreldes jääb tänavune eelarve samale tasemele. Et elu on läinud igapidi kallimaks, tuleb püüda võimalikult ökonoomselt majandada, arvatavasti oleme sunnitud allasutustele mõeldud summad veel põhjalikult läbi vaatama ja kärpeid tegema. Ette on näha ka koondamisi ja reorganiseerimisi. Mustvee Kommunaal aga läheb selle aasta jooksul kindlasti erakätesse, volikogu otsus on juba olemas, vaja on vaid konkreetsed tingimused välja töötada," arvas linnapea Pavel Kostromin.
Linna elu edenemine eeldab Pavel Kostromini kinnitusel eelkõige investeeringuid. "Kõige suuremat investeerimist nõuab siiski sadama väljaehitamine. Oleme taotluse esitanud ka keskkonnaministeeriumile. Kui suures osas saab toetada keskkonnainvesteeringute keskus, peaks selguma 10. veebruariks. Eelarve võimalused on piiratud, võibolla tuleb kaalumisele laenu võtmine," leiab linnapea.
Eelolevatel aastatel nõuavad võrdlemisi suures mahus linna osalust tööd kultuurikeskuse juures. Tänavu on ette nähtud töid oma eelarvest 250 000 krooni eest ning riigi raha on selleks otstarbeks eraldatud 500 000 krooni. 2002. aasta tööd lähevad maksma kokku üle miljoni krooni.
Kõige suurem osa eelarvest on nagu varasematelgi aastatel ette nähtud linnas haridusele ja kultuurile, milleks sellel aastal on planeeritud üle 40 protsendi. Õpetajate palgatõusu tõttu tuleb leida
lisaraha koolidele. "Kui Mustvee Vene Gümnaasium saab praegu hakkama, siis Mustvee 1. Keskkoolil jääb puudu 67 000 krooni. Tegime selleks taotluse maavanemale," selgitas linnapea Pavel Kostromin. "Koolidel on olnud võimalus saada raha ka projektide kaudu. Et linna eelarve kaugeltki kõike ei võimalda, siis tuleb kõikjal
ilmselt veelgi enam pead tööle panna, sest ega kurtmisest, et linn raha ei anna, pole rohkem kasu," leiab ta. Ühe probleemina nimetab linnapea ka seda, et ei ole suudetud kompromissi leida kulutuste katmise osas Kasepää vallaga, kust lapsed Mustveesse koolidesse ja lasteaeda käivad.
Praeguseks on linna eelarvet vaetud nii ja teisiti ka volikogu eestseisuses ja eelarvekomisjonis. "Õnneks on talv olnud suhteliselt soe, on vähemalt küttekulu väiksem," leiab Mustvee linnapea.
VAIKE KÄOSAAR
Soojasõlmede hooldajad ja majavanemad jäid tasustamata
Uuest aastast kehtima hakanud sotsiaalmaksuseadus jättis Jõgeva linna elamute soojasõlmede hooldajad ning majavanemad ilma rahast. See tingis omakorda hooldustasude ja üüritariifide ülevaatamise. ASi Jõgeva Elamu nõukogu kehtestaski alates 1. jaanuarist 2001 soojasõlmede hooldajate majavanemate tasude võrra väiksemad tariifid.
Uue sotsiaalmaksu seaduse järgi tuleb põhikohaga töötaja eest maksta sotsiaalmaksu mitte vähem kui riigieelarvega kehtestatud kuualammääralt, so 700 kroonilt, 231 krooni kuus. Eeltoodu pani raskesse olukorda ASi Jõgeva Elamu. Soojasõlmede hooldajad ja majavanemad, kellest paljud olid vormistatud põhikohaga tööle, pidid oma töö eest saama tunduvalt vähem kui 700 krooni.
Et tegelikult tasult arvutatav sotsiaalmaks on väiksem summast 231 krooni, tuleks ettevõttel maksta aastas täiendavalt sotsiaalmaksu umbkaudu 270 000 krooni. ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepa sõnul nulliti seadusega väga head majavanemate ja soojasõlmede hooldajate töö kompenseerimise mõtted.
Nii said soojasõlmede hooldajad tasu üheksa senti ruutmeetri kohta. Näiteks on elamul Pargi 9 üldpinda 1572 m 2 . Hooldustasu suurus on 141,50 krooni, millelt 33% on 46,70 krooni. Ettevõttel tuleks oma vahenditest maksta kuus juurde 184,30 krooni ja aastas 2211,60 krooni.
Jõgeva linnas on 41 keskküttega maja. Ainuüksi soojasõlmede hooldajate tasude tõttu tuleks maksta riigile tegelikest kuludest rohkem 83 000 krooni.
ASil Jõgeva Elamu oli mõte tasustada alates käesoleva aasta 1. jaanuarist majavanemate tööd hindega 10 senti ruutmeetri kohta. Näiteks oleks elamu Mustvee mnt 1a majavanem hakanud kuus saama 101,80 krooni, millelt 33% on 33,60 krooni. Ettevõte peaks oma taskust maksma juurde kuus 197,40 krooni ja aastas 2368,80 krooni. ASi Jõgeva Elamu hooldada oleva 82 maja pealt tuleks maksta aastas riigile rohkem sotsiaalmaksu ligi 187 000 krooni.
Kommenteerib maksunõunik
Jõgeva Maksuameti maksunõunik Heli Müürsepp ütles Vooremaale, et 1. jaanuarist jõustunud uue sotsiaalmaksu seadusega on tööandjal kohustus maksta põhikohaga töötaja eest sotsiaalmaksu kuus vähemalt 33% riigieelarvega eelarveaastaks kehtestatud kuu alammääralt, so 700 kroonilt, 231 krooni. Üle 700-kroonise töötasu korral makstakse sotsiaalmaksu tegelikult tasult.
"Kui põhikohaga töötaja on pensionär, siis ei ole tööandjal eeltoodud sotsiaalmaksu kohustust. Makse makstakse tegeliku tasu pealt. Ka kohakaasluse alusel töötajate korral makstakse sotsiaalmaksu tegeliku tasu pealt. Füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE) vähenes aga avansiliste maksete kohustus. Nemad peavad maksma avansilise maksena 231 krooni kuu kohta ehk 693 krooni kvartalis ja 2772 krooni aastas. Alates käesolevast aastast on FIEdel neli maksetähtpäeva: 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember," kommenteeris Heli Müürsepp.
Kuidas minna edasi
ASi Jõgeva Elamu nõukogu kehtestas 17. jaanuaril 2001 tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist uued üüri ja hooldustasu tariifid. Neist jäeti välja majavanemate ja soojasõlmede hooldajate tasud.
Keskküttega majades elavad korteriomanikud hakkavad ruutmeetri kohta maksma vähem 19 senti ja ahiküttega majade korteriomanikud 10 senti vähem (vt Ärileht nr 2, 23.01. 2001). Seega tühistati 17. novembril 2000. a ASi Jõgeva Elamu nõukogu kehtestatud hinnad.
Vello Mäesepa arvates saavad korteriomanikud otsustada maja üldkoosolekul soojasõlmede hooldamise ja majavanemate tasustamise ning ka tariifide tõstmise nii, et põhikohaga töötav inimene saaks kuus tasu vähemalt 700 krooni.
RAIVO SIHVER
Torma vallas Vaiatu külas asuvas Väljavahi talus on põhiliseks tuluallikaks piimatootmine ja seakasvatus.
Väljavahi talu oli esimene majapidamine Torma vallas, mis taasiseseisvuvas Eestis talupaberid sai. Nüüd seitsmekümneaastane peremees Heinrich Sander, kes on töötanud
majandis traktoristi, brigadiri ja osakonnajuhatajana, alustas siin talutootmist 1988. aastal. Perenaine Hilja Sander oli varem ametis Sadala kolhoosis. Poeg Mart on talus noorperemeheks. Tütar Maie elab Jõgeval ja Ly Pärnus.
Seakasvatusele ja piimatootmisele spetsialiseerunud Väljavahi talus on kaheksa siga ja kolm lehma. Keskmine piimatoodang ulatub 6000 kilogrammini aastas. Talu üldpindala on 36 hektarit. 17 hektaril haritaval maal kasvatatakse nii loomasöödaks kui ka müügiks teravilja (nisu, oder, kaer ja rukis), kartulit ja rüpsi. Tähtsamateks masinateks on talus traktorid JUMZ ning T40 ja T25. Majapidamise hoonetekompleks koosneb elumajast, saunast, aidast, laudast, riistakuurist ja garaa²ist.
"Mäletan taluelu juba lapsepõlvest alates. Mulle meeldib talunik olla eelkõige seetõttu, et keegi ei sunni sind taga ja saad kõike ise teha ja otsustada," ütles Heinrich Sander.
Taluniku nõuanne
"Kui maal millegagi tegeleda, siis tasub talu pidada, sest talunik nälga ei jää. Ja kui endaga toime ei tule, pole sa õige talunik," arvas Väljavahi vanaperemees.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Oma pika ajaloo jooksul on Vooremaa noorteleht Kreisy jäänud ka mõnikord varem erinevate asjaolude poolt peale sunnitud pikemale puhkusele. Nüüd seisab üks säärane "puhkus" meil jälle ees. Seekord on põhjuseks eriarvamused ajalehe Vooremaa juhtkonnaga. Juhtub. Igaühel meist on õigus oma arvamusele ja seda tuleb austada.
Peame kurbusega tunnistama, et selleks aastakäiguks on uus toimetus end ammendanud. See omakorda tähendab aga seda, et ka Kreisy on end ammendanud - loodetavasti mitte lõplikult.
Kreisy on ainuke omalaadne noortele orienteeritud leheribakene maakonnas, kus algkontseptsiooni kohaselt saanuks igaüks oma arvamust avaldada. Paraku, paraku… kuhu jäid teie, meie lugejate kirjad, meilid ja joonistused?! Isegi kodulehekülje pani eelmine toimetus üles, aga sellest hoolimata võib ühe käe sõrmedel üles lugeda need (kohati lausa loetamatud) kirjad, mis meile saadeti. No vähemalt on needki, aga mis meile muret teeb, on noorte vähene aktiivsus oma sõna väljaütlemisel, kui neile selleks võimalus antakse. Mida ei juhtu just tihti. Põhimõtteliselt pole siiamaani trükkimata jäetud ühtegi kirja. Mis ei tähenda muidugi, et Kreisy teie sõimukirjad naabri-Jukule ära trükiks, või midagi muud sarnast, sest mingi ajakirjanduslik eetika on siiski veel säilinud.
Ei tahaks hästi uskuda, et läbi aegade erinevatesse Kreisy toimetustesse kokku tulnud noored olid/on ainsad noored maakonnas, kes ihkavad midagi paberil avaldada, midagi välja öelda, teatavaks teha. No olgu selle kirjutamisega, kuidas on, aga kallid noored, kui läheb absoluutselt ükskõik mille kritiseerimiseks, oleme meie esirinnas. Ometi on Kreisyle saabunud artikli, koomiksi ja muude arvustuste seas vaid neid, mis kirjutatud üle 25 aastaste poolt. Noored arvustajad näikse, mis seal salata, meie maakonnas üldse puuduvat. Võibolla peaks järgmine Kreisy toimetus, kui teda üldse tuleb, järgima pigem kaasajakirjanik Margus Kiisile omast joont. Vähemalt tema saab tohutult vastukaja. Mis näitab, et teda loetakse. Mis siis, et vihapisarad silmas. Aga see ongi ajakirjanduse üks eesmärke - saada vastukaja. Pole vastukaja - pole juhtkonna toetust. Sorry, maailm on karm. Pole juhtkonna toetust - pole lehte. Pole lehte - pole probleemi. Juhtkond saab öösel rahulikult magada ja noored saavad omaette nurgatagustes end vaimselt rasva süüa ja kunagi produtseerida täpselt samasuguseid vaimse rasvarohkuse all kannatavaid noori.
Ja elu ringkäik jätkub. Nürimana kui kunagi varem, tainana venides. Ja noored muutuvadki rasvast nõretavateks arvamuseta nuudliteks. Kui nad seda juba ei ole. Ulatage ket¹upit.
Kuid õnneks Jõgeval on muidugi teisigi kohti, kus noored saavad oma arvamust avaldada ja aktiivsust proovile panna. Neid kohti kutsutakse üldiselt õpilasomavalitsusteks. Eesrindlikum on Põltsamaa Juventus, kus aastaringi tegeletakse igasuguste projektide väljanuputamisega.
Jõgeva Gümnaasiumi omavalitsus on oma joont ajades saanud asjad niikaugele, et Jõgeva noorte oma noortekeskusest eraldab meid veel vaid paberimajanduse korda ajamine, kui seegi. Üksikuid aktiviste sisaldavaid organisatsioone on teisigi, ent - neil pole väljundit, häälekandjat.
Kreisy ei arvanud, et see kuulub nende ampluaasse. Arvestades õpilasomavalitsuste hulka ja seda, et maakonnalehes ilmudes peaksime ühe ÕOV tegemisi kajastades paratamatult ka kõiki teisi kajastama, et säiliks võrdsus, oli see lihtsalt võimatu. Pigem tuleks siis juba luua mingi ÕOVdele pühendat’ erileht, või midagi sarnast.
Elu läheb edasi ja uus põlvkond tegijaid kasvab peale. Uued ideed, uued ideaalid. Uus Kreisy uuele noorusele. Meie paneme seniks oma pillid kokku.
Kokkuleppel juhtkonnaga avaldatakse kogu saabunud vastukaja, nii palju kui seda tuleb (mis tähendab arvatavasti teid, lugejaid tundes, tühjust).
KRISTJAN ROHIOJA
Kreisy muusikauudised
Teatavasti tuleb 4. veebruaril Tallinna Linnahalli esinema bänd nimega Duran Duran. Paljud muidugi ei tea, mis bänd see selline on.
Rohkem teatakse gruppi nimega Depeche Mode. DD sai koos viimasega kuulsaks, kuigi alustas muidu veidi varem, nimelt 1978 tudengite bändina, mille ees olid Nick Rhodes (sündid) ja John Taylor (bass). Pärast mitmeid meestevahetusi olid bändis lõpuks ka Simon le Bon (laul), Roger Taylor (trummid) ja Neal Taylor (kitarr). Kuigi alustasid kunstilise pungiga, 80ndate alguseks segasid nad kokku kokteili hardrockist, diskost, süntpopist, David Bowie scifi mõjutustest ning oma heast välimusest. 80ndate alguses läks see hästi peale, eriti noortele tüdrukutele. Kui DM jäi rohkem veidi tõsisemate kuulajate lemmikuks (on seda siiani), siis DD nautis poistebändi imagot, kuigi väärinuks tegelikult rohkemat, sest nende muusika (mida tegid otsast lõpuni ise) on siiani huvitav kuulata ja videod vaadata. Kuulsaimad hitid on "Planet Earth", "Hungry Like A Wolf", "Rio", "Girls In Films", "Dance Into the Fire", "Please Please, Tell Me Now!", "Reflex" jpt. Kuid selline tüdrukutele baseeritud edu hakkas kiiresti kätte maksma. Kahel mittevennal Tayloril sai 1985 siiber ja nad läksid omi asju ajama. John Taylor, Bon ja Rhodes võtsid ligi noore kitarrikangutaja Warren Cucurullo ja proovisid karjääri taastada. Peaaegu see neil õnnestuski: 80ndate lõpus ilmus neilt hit "Notorio", 1993 aga tegid võimsa tagasituleku lugudega "Ordinary World" ja "Too Much Information". Kuid siis tegid nad millegipärast ühe coveriplaadi ja see sai kriitikute käest ilgelt sõimata, mis andis bändile paraja põntsu. Häid lugusid tuli neilt veelgi, nagu näiteks "Electric Barbarella". Aga suurem karjäär paistab neil läbi olevat. 1997 lahkus ka viimane mittevend, John Taylor. Bon, Cucurullo ja Rhodes lasid sel aastal välja plaadi "Pop Trash" ja tulevad nüüd siis ka Eestisse. Kel on huvi ühe kõige omapärasema ja andekama popbändi vastu, siis võib vabalt kontserdile minna.
MARGUS KIIS
LINKING PARK - sportmetal a la Limp Bizkit. www.linkinpark.com
IMBUE - industriaal a la No Big Silence, algus 1996 Baltimores. www.imbuenet.com
FEAR OF REJECTION - primitiivse pungi bänd Oklahomast.
30TH PENGUIN - veider friik pop. Ainus liige S. G. Pringle.
BEAUTIFUL2000 - 70ndate stiilis pehme poprock. Kanadast. 1995.www.beautiful2000.com
ANT MAN - veider amatöörlik pop, a la Jüri Homenja. Inglismaalt.
DOLL FACTORY - elektrooniline kriiksuv rock. Algus 1990 Seattles. dollfactory.org
WILD NINE - gootiindustriaalmetal. NYs. www.wildnine.com.
F.A.Q. - omapärane vanaaegne electrohousetantsukas, päris vaimukas. Teeb Nickie Quickle.
DIE SYMPHONY - industriaal a la No Big Silence. Ees vennad De Vein‘id. www.diesumphony.com
MARGUS KIIS
Briti albumitabelis EI löönud imal poistebänd Westlife oma secondhand plaadiga "Westlife" Beatlesi klassikakogumikku "1", mis on ikka I. West on kolmas, Eminem 4. , kitarripopparid Coldplay 5., Robbie Williams 6. II on Texase hitikogumik. Limp Bizkit on muide 8. Saksamaal on ka normaalne ehk sarnane tabel, kuigi II on Saksa Tarmo Pihlap ehk Westerhagen. Ka USAs on Beatles I, järgnevad räpparid ja 5. on Limp Bizkit.
Räpipioneerid RUN DMC lasevad välja üle hulgaaja plaadi. Külalisteks on seal muide Kid Rock, Everlasts, Prodigy, Nas, Limp Bizkit jt.
18.01 toimus JMKE 15. aastapäeva kontsert, kus astusid üles ka exliikmed.
SAASTAl on uus prooviruum Pae lasteaias.
SPORT
Virumaa korvpallurid olid Virtuses võidukad
Möödunud reedel võis spordihoones Virtus saada tõelise korvpallielamuse. Eesti meistrivõistluste raames kohtusid Ehitustööriista ja Rakvere korvpalliklubi meeskonnad. Duubelmeeskondade kohtumise võitis Ehitustööriist, põhimängu aga Rakvere korvpalliklubi.
Eesti meistrivõistluste mänge korraldab Eesti Korvpalliklubide Assotsiatsioon. Spordihoone Virtus juhataja Toomas Klaarman pidas läbirääkimisi assotsiatsiooni direktori Aivo Liksoniga. Nii selgus, et seitsmest neutraalpinnal toimuvast mängust mängitakse kaks Jõgeval.
Detsembris kohtusidki Virtuses Nybiti ja Ida-Virumaa meeskond. Eelmisel reedel asusid võistlustulle aga meeskond Ehitustööriist Tallinnast ja Rakvere korvpalliklubi võistkond.
Esimesena toimunud duubelmeeskondade mängu võitis Ehitustööriist 102:88. Põhimängu hakkas juba esimestel minutitel juhtima Rakvere korvpalliklubi. Ehitustööriista meeskond, kus mängisid ka Ameerika Ühendriikidest pärit tõmmud korvpallurid, võttis mõned korrad aja maha. Rakvere korvpalliklubi, kust väljakul mängisid seitse meest, oli aga pidevalt ees kümnekonna punktiga ja võitiski mängu 76:65.
"Kohtumine oli pingeline ja võistluslik. Hea, et pealtvaatajad meile huviga kaasa elasid. Võidu tagasid meile eelkõige head leegionärid. Nagu selgus, mängisid nad meisterlikumalt kui Ehitustööriista meeskonna väliskorvpallurid," ütles Rakvere korvpalliklubi treener Aivo Erkmaa.
Rakvere korvpalliklubi meeskonda kuuluvad spordimehed erinevatest Lääne-Virumaa paikadest. Võistkonna liige on ka Jõgevamaalt pärit korvpallur Vallo Allingu.
Kaks aastat tagasi loodud meeskond Ehitustööriist oli pärast kaotust üsnagi sünges meeleolus. "Kahjuks ei saanud mõned meie võimekad korvpallurid kaasa mängida. Kaks meest olid sõitnud Ameerikasse, kaks alustanud ajateenimist kaitseväes ning üks murdnud käeluu," rääkis treener Allan Torbek.
Korvpallivõistlusi jälginud mitmekülgne spordimees ja nüüdne harrastuskorvpallur Vello Mäesepp arutles: "Eriti meeldis mulle Rakvere korvpalliklubi meeskonna ülesehitus. Keskmängija Igor Melniks andis Jõgevamaa noortele korvpalluritele õppetunni, kuidas peaks keskmängija tegutsema. Ehitustööriista võib pidada arenemisvõimeliseks meeskonnaks, kes edu saavutamiseks peab aga veel piisavalt higi valama."
JAAN LUKAS
"TV 10 Olümpiastarti" taas Jõgevamaal
Üle mitmemitme aasta on populaarne võistlussari "TV 10 Olümpiastarti" tagasi Jõgevamaal. Ehkki möödunud suvel korraldas spordiklubi Contra juba mitmevõistluse maakondliku finaali, käivitus täiemahuline läbi talve ja kevade kestev võistlusprogramm tänavu.
Ka nüüd on peakorraldajaks SK Contra, lisaks on oma õla toeks alla pannud kergejõustikuklubi Harta. Maakonna ettevõtluse lipulaev - Põltsamaa Felix AS - toetab paremaid noorsportlasi mahlade ja marmelaadiga.
Esimese alana oli kavas kõrgushüpe. Laiuse Põhikooli võimlasse, kus hüppepaigale maha pandud Regupol-rajakate aitas tekitada õiget võistlustunnet, tulid jõudu katsuma 39 poissi ja tüdrukut.
Tüdrukute nooremas vanusegrupis (1989 ja hiljem sündinud) oli teistest üle Kirsi Elisson Palamuselt (tulemus 1.20). Järgnevate kohtade eest käis tasavägine heitlus: 1.10 ületas koguni neli tüdrukut. Kindlamate katsetega jagasid 2.-3. kohta Merilin Kalavus Palamuselt ja Katrin Tähepõld Tormast.
Poiste nooremas grupis tuli esikoha väljaselgitamiseks pidada isegi ümberhüpped. Siin näitas paremat võistlejanärvi Kermo Rudissaar Palamuselt - duellis Laiuse poisi Priit Kelderiga ületas ta 1.23. Priit Kelderi tulemuseks jäi 1.20 ja Siim Pihlakul (Torma) 1.15.
Tütarlaste vanemas grupis (1987-1988, samuti 1986 sündinud, kes pole võistluspäeval veel 15-aastased) pidasid pingelise võistluse esikoha eest Liina Annok Tormast ja Maris Mägi Laiuselt.
Kolmandal katsel ületas Liina Annok 1.35, Maris Mägil jäi lõpptulemuseks 1.30. Maarja Mirka Palamuselt, kelle isiklik rekord oli küll ülejäänud võistlejatest parem, pidi seekord leppima 1.25 ja kolmanda kohaga.
Poiste vanemas grupis olid klass omaette kaks Torma noormeest. Mikk Kalavus ületas 1.55 ja Sulev Lääne 1.50. Kolmandaks tuli 1.40ga Riivo Sepp Palamuselt.
Nagu eeltoodud tulemustest näha, oli võistlusteks paremini ette valmistatud Torma Põhikoolis ja Palamuse Gümnaasiumis. Koolide punktiarvestust juhibki Torma (2640 p) Palamuse (2599 p) ees. Kolmas on Laiuse Põhikool (1917 p).
Järgmised etapid toimuvad 10. veebruaril Jõgeval (30 m sprint, 35 m tõkkejooks ja kuulitõuge) ning 17. veebruaril Laiusel (teivashüpe).
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
"Koduloomade pidamine on viirushaigus, mis muutub krooniliseks. See haigus, millest enam kuidagi lahti ei saa, hoiab mind tervena," arvab jõgevlane Marianne Must, kes peab oma kodus mitut tõugu merisigu, küülikuid, koeri, kasse, kanaarilinde.
Jõgeva linna piiril Ellakveres, ühe kolmekorruselise maja korteris elab koos pererahvaga kümmekond looma ja lindu - lausa kodune loomaaed.
Riki ja Tibi on paari vaksa pikkused toiterjerid; Liisu, Velle, Selder on hermeliini tõugu pikakarvalised kääbusküülikud. Valge, tumedate laikudega Joosep on isane lõvilakk, kellel tulevad koos ruuge soobli karva Liisuga mitte punaste, vaid tumedate silmadega järglased. Ceus ja Gidi on kassid, kelle lemmiktegevuseks on mikrolaineahju peal lesimine. Kanaarilinnud, kellel varsti pojad koorumas, pole veel nime saanud.
"Loomahaige olen juba lapsest saati. Nagu rajasime endale kodu, see oli üle viieteistkümne aasta tagasi, hakkasin toas loomi kasvatama. Pidasin ka prantsuse buldogit ja bokserit, kuid suured loomad ei sobi suurde majja. Olen kasvatanud kalu ja akvaariumikonni, rotte ja hiiri, hamstreid, kilpkonni. Polegi vist väiksemaid loomi, keda mul pole olnud. Ainukesed olevused, keda ma kardan, on maod. Kord maonäitusel käies võtsin julguse kokku ja silitasin ühte, kuid see tegu pani mind värisema," meenutas Marianne. Ta arvab, et kui abikaasa Teet, kes samuti loomaarmastaja, endale just madu tahab, siis vast harjub temagi sellega ära. Gekosid tahab ta küll pidada, kuid kilpkonnast enam ei hooli. "See loom on minu jaoks liiga vaikne: põhiliselt istub kuskil nurgas ja vaid harva kosserdab ringi. Eelistan elavaloomulisi loomi."
Soetaks kitsed ja haned
"Kui mul oleks võimalik soetada maale oma maja, siis muretseks paar kitse. Need on vahvad loomad, kelle ülalpidamine on odav. Nad söövad kõike, ka nõgeseid ja ohakaid. Vanaema juures olen kitse pidanud, piima erilise maitsega harjub ära. Paari hane tahaks ka, minu jaoks on need kõige huvitavamad kodulinnud. Loomulikult
muretseksin ka kääbussea," arutleb pereema, kelle lähiaja suurimaks unistuseks on osta t¹int¹ilja. Veel on ahvatluseks hollandi kääbusküülik, tema on väikest kasvu ja hästi lühikeste kõrvadega.
Küülik Liisu teeb välja
Kodus loomade pidamine on nüüd läinud palju lihtsamaks. Lemmikloomapoodides on nende pidamiseks vajalik inventar, toit, mineraalid ja vitamiinid saadaval. Uued puurid, jooginõud, suplusvannid jm on loomad ise endale teeninud. Küülik Liisu tumedasilmalised ja pikakarvalised pojad on küllaltki hinnas, viimasel ajal on nende müügist saadud rahaga ostetud meriseale uus puur, kiisudele aga ronimise ja küüniste teritamise platvorm ning moodne kassikemmerg.
"See, et ma Tartus käies loomapoest kellegi või millegi kaasa toon, minu pereliikmeid ei üllata," kiidab Marianne oma abikaasat ja lapsi,
kes on tema hobisse alati mõistvalt suhtunud. Kord, kui nende keldris pesitses rändrott, viisid nad rotile sinna süüa ning nii jäid kõik kartulid ja porgandid rikkumata.
Marianne Must peab loomade kohta päevikut, kus on kirjas iga looma esivanemate nimed, sünniaeg, kaal ja muu päritolu tunnistuse jaoks vajalik.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kahele neiule suitsetamise eest trahv
Kolmapäeval määrati Jõgeva politseiprefektuuris kahele neiule suitsetamise eest trahv. Neiud (1983. ja 1984. aastal sündinud) tõmbasid suitsu Jõgeva linnas Piiri tänaval. Sellega rikkusid nad Jõgeva linna avaliku korra ja heakorra eeskirja p 1.2.9, mis keelab alaealisel tubakatoodete pruukimise. Kummalegi määrati karistuseks 106-kroonine rahatrahv.
Kaks neidu, andke endast teada!
Möödunud suvel ööl vastu 22. juulit kohtusid Jõgeva linnas Suurel tänaval Ühispanga hoone lähedal kaks neidu kahe noormehega. Tutvuti ja vesteldi. Veidi hiljem tungiti seal neile kahele noormehele
kallale. Palume noormeestele kallale tungimist pealt näinud tütarlapsi teatada endast politseiuurijale telefonil 68 493 või tulla politseiprefektuuri teisele korrusele, tuba 214, Üllar Sõmera juurde.
Hommikul andsid uksekella vargad
Laupäeva hommikul anti uksekella Jõgeval Tähe tn 8 maja ühte korterisse. Kell oli kuus. Kui 1979. aastal sündinud korteriperenaine ukse avas, rühkisid tuppa kolm maskides meest, kes edaspidi noorikuga vene keeles suhtlesid. Korteriomanikku löödi rusikaga näkku ja seoti käed kinni. Kannatanult võeti ära kõrvast kullast kõrvarõngad, veel leiti korterist üles viis kuldsõrmust, kaks kuldketti ja kolm kullast ripatsit. Veel viidi ära kaks käekella, videomakk Samsung, videokaamera Sony ja sama firma muusikakeskus. Kannatanu hindab saadud kahju 40 000 kroonile.
Koogi kaupluses käidi viinavargil
Ööl vastu laupäeva murti Koogil Tabivere vallas ukselukkude lõhkumise teel sisse OÜ Kenti Kauplused poodi. Esialgu leiti, et varas on ära viinud kolm pudelit viina ja pudeli viskit Scotish. Vargil
käija oli vast ka ilma suitsuta, sest letilt oli kadunud 10 pakki sigarette.
Pakastelt varastati aiatraktor
Üks Jõgeva linna mees, kellel majapidamine Jõgeva vallas Pakaste külas, avaldas, et ajavahemikul 16.-21. jaanuarini on sinna sisse murtud. Avaldaja sõnul on ära varastatud aiatraktor MP1 ja emaileeritud keedupott. Varga tekitatud kahju on 12 250 krooni.
Pühapäeva lõuna ajal avastas üks Siimusti elanik, et tema sõiduautos on öösel vargil käidud. Eelmisel päeval kella 17 paiku pargitud autosse oli arvatavalt valevõtme kasutamise teel sisse murtud ning sealt varastatud CD-mängija Pioneer ja kaks kõlarit. Avaldaja hindab saadud kahju 5300 kroonile.
Politseipatrull käis kahel korral Sadukülas
Laupäeva õhtupoolikul veerand viie paiku kutsuti politsei Sadukülla, kus purjus mees lällas ja rikkus pere kodurahu. Mees tuli politseisse magama tuua. Hilisõhtul veidi enne ühtteist helistati Sadukülast, et purjus mees laamendab ja lõhub ühe suurelamu ukse taga. Käidi ära ja jälle tuli üks teiste rahurikkuja majas rahu saamiseks politseisse tuua.
Laupäeva lõuna ajal kraakles pere keskel ka üks viinastanud mees Jõgeval Kalda tänaval. Temagi mahtus politseisse magama. Jõgeva mehel polnud see esimene kord pereliikmetele liiga teha.
Jõgeval varastati autost makkraadio
Ööl vastu pühapäeva murti Jõgeval sisse sõiduautosse ning varastati sealt makkraadio ja taskulamp. Auto Mitsubishi Galant oli ööseks pargitud Rohu tn 2 maja ette. Avaldaja hinnangul on kahju 900 krooni.
Aidu tanklast varastati bensiini
Ööl vastu eelmise nädala teisipäeva käidi Aidus ASi Eksar Transoil tanklast bensiini varastamas. Kurjategija oli tankla territooriumile roninud üle võrkaia. Kütusetorustiku lahtimonteerimise teel on avaldaja teatel ära varastatud 140 liitrit bensiini 92. Avaldaja kahju on 1316 krooni.
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagutuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur -6°C ... -13°C.
Kolmapäeval muutub ilm pilvisemaks. Puhub kagutuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur öösel -6°C ... -12°C, päeval -2°C ... -9°C.
Teisipäev, 23. jaanuar 2001. a.
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Edelaraudteest, dotatsioonist ja poliitilistest mängudest
HEIKKI TALVING,
Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni pressinõunik
KIRJAD
Lugupidamisega
vanaema Kaiaverest
HERBERT SÖÖDE
JUHTKIRI
23. jaanuar 2001
Mustvee tulevik eeldab investeeringuid
VAIKE KÄOSAAR
Soojasõlmede hooldajad ja majavanemad jäid tasustamata
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
KRISTJAN ROHIOJA
Kreisy muusikauudised
MARGUS KIIS
MARGUS KIIS
Virumaa korvpallurid olid Virtuses võidukad
JAAN LUKAS
"TV 10 Olümpiastarti" taas Jõgevamaal
HENDRIK LINDEPUU
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kahele neiule suitsetamise eest trahv
Kaks neidu, andke endast teada!
Hommikul andsid uksekella vargad
Koogi kaupluses käidi viinavargil
Pakastelt varastati aiatraktor
Politseipatrull käis kahel korral Sadukülas
Jõgeval varastati autost makkraadio
Aidu tanklast varastati bensiini