Vooremaa
Torm
ja põud nurjasid saagilootused
Sulustvere
talunik Jaak Koemets abistab viljalõikusel ka naabertalunikke.
Eile töötas ta odrapõllul. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Jõgevamaa põllumajandusettevõtjad ja talunikud on pahased ning nördinud. Kuigi põldudel kestab viljakoristus, jäävad teraviljasaagid põllumehe igaveste vaenlaste tormide, vihma ja põua tõttu kehvapoolseks.
Kui rukis ja talinisu on praeguseks koristatud, siis odra ja kaera koristus veel jätkub ning need tööd võivad kesta kaks kuni kolm nädalat kauem kui tavaliselt.
Suuremjagu vilja läheb loomasöödaks
Jõgeva ettevõtete TOP 2000 parimaks põllumajandusettevõtteks tunnistatud aktsiaseltsis Adavere Agro lõpetati möödunud nädalal rukkilõikus. "Viljakoristusega on lood nii kehvad, et ei taha üldsegi rääkida," lausus eile pahuras tujus AS Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt.
Juhatuse esimees Hannes Alusalu oli aga valmis asjaolusid täpsemalt selgitama: "Kevadepoolne suvi andis üsnagi head saagilootust. Juulikuine torm põhjustas aga rukki lamandumise, mistõttu tekkisid tõsised koristuskaod. Tänaseks on võetud ka talinisu, mille põldudelt samuti paremat saaki lootsime. Praegu kestab aga odrakoristus, sellest on kolmandik juba lõigatud." Enamus teraviljast läheb aktsiaseltsis Adavere Agro tänavu loomasöödaks. "Varem oli plaanis enamus rukkisaagist müüa, et aga saak lamandumise tõttu viletsaks jääb, tuleb arvatavasti osa saagist kasutada loomasöödaks ja teise osa saame müüa," rääkis Hannes Alusalu.
Ka AS Perevara põldudel oli rukis 75% ulatuses lamandunud. Seetõttu oli viljakadu tugevasti üle 10%. Rukist kasvatati 150 hektaril. "Saime kolm tonni hektarilt ja kõik läheb loomasöödaks. Nisu, mida oli 30 hektaril, oli maha löödud. Saagiks jäi 2,5 tonni. Odrakoristus alles algas. Seda kasvab meil 650 hektaril," teatas AS Perevara haldusdirektor Aare Simmulmann.
Vili oli maas ka Mällikvere PÜ põldudel. Kadu on küllaltki suur, umbes 20%. "Rukki tera jäi väikeseks. Hilise odra teraga võib rahule jääda. Meil on veel üle 200 hektari koristada. Tööde lõppu ei oska ennustada. Palju sõltub ilmadest. Kuid oma paar nädalat läheb ära," teatas Mällikvere PÜ tegevjuht Meelis Kaljuste.
Piimatöötlemisega tegelevale aktsiaseltsile Lacto kuulub Jõgevamaal kaks põllumajandusettevõtet - osaühingud Lustivere Agro ja Vaimastvere Agro. Mõlema firma direktoriks on Rünno Marmor. "Osaühingus Lustivere Agro on tänaseks koristatud 44 protsenti teravilja külvipinnast ning keskmiseks saagiks on 2,7 tonni
hektari kohta. 237 hektarilt on täielikult koristatud suvinisu "Servita", mille keskmiseks saagiks saime 2,8 tonni hektarilt. Paremate põldude saagiks osutus 4 ning kehvemate põldude saagiks 2 tonni hektarilt. Talinisu saagikust vähendas ka lehetriiprooste. Odrast oleme Lustivere põldudel koristanud 20 protsenti. Keskmiseks saagiks osutub 2,6 tonni hektarilt, mis on üle ootuste madal saak. Viletsat saaki põhjustas ka põuane suvi. Osa teri kuivas ära ning jäi kiduraks," lausus Rünno Marmor.
"Saagid on viletsad ka Vaimastveres. Talinisu jäi praktiliselt kätte saamata. Oder ja kaer on veel aga koristamata. Kahe Jõgevamaal asuva AS Lacto tütarfirma majandustegevust korraldatakse suuresti
koos. Praegu töötavad näiteks Vaimastvere Agro kombainid Lustivere Agro põldudel," ütles Marmor.
Vaimastvere ja Lustivere ülempõllumees arvas, et madala saagikuse tõttu ei hakata välismaalt siiski vilja sisse ostma. "Kui välisriikidest vilja imporditakse, siis on see ärimeeste ja poliitikute ettevõtmine. Eestis on alati niipalju vilja olnud, et sisevajadusteks jätkub," kinnitas ta.
Riigireservi ostuhinnad on teada
AS Jõgeva Viljahoidla ostab tänavu rukist ja nisu kokku 7500 tonni, millest kaks kolmandikku moodustab rukis ja ühe kolmandiku nisu. Toidurukki tonni hinnaks on 1600 krooni pluss käibemaks. Sel juhul peab langemisarv olema 120 sekundit ja mahukaal 720 grammi liitri kohta. Kui langemisarv on üle 146, siis on võimalik saada hinnalisa. Toidunisu tonni eest makstakse 1700 krooni pluss käibemaks. Mahukaal peab olema 775 grammi liitri kohta, langemisarv 250 sekundit ja kleepvalku 26%. Kui kleepvalku on üle 28%, siis on võimalik saada hinnalisa. Ka teised kvaliteedinäitajad peavad sel juhul olema baasnäitajatest paremad.
"Kus rukis maha löönud ei ole, seal on kvaliteedinäitajad nii head, et saab müüa toiduteraviljana. Vedas neil, kes koristasid toiduvilja varakult, sest siis olid ilmad ilusad. Meil Tabivere kandis oli rukis püsti. Umbes 80 hektarit rukist on koristatud. Saime kõva keskmise saagi, üle 3 tonni hektarilt , " rääkis AS Jõgeva Viljahoidla juhataja Ivar Toming.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
AS Cobra Grupp ehitas Sadukülasse avaliku sauna
Möödunud laupäeval avati Sadukülas pärast mitmeaastast vaheaega ühissaun, mille ehitas Siimusti ehitusfirma AS Cobra Grupp.
Puurmani vallavolikogu võttis peaaegu ühehäälselt vastu otsuse ehitada Sadukülasse avalik saun. "Vajadust sauna järele tundsid paljud Saduküla elanikud. Mitmetes siinsetes korterites puuduvad vannitoad. Nii on mitmetelgi lastel raske pesemisvõimalust leida, mistõttu neid on hakatud koolis koguni seltskonnast eemale tõrjuma," lausus volikogu esimees Peeter Kallasmaa.
"Nii ehitas AS Cobra Grupp sauna ühe korterelamu keldrisse, kus ka kunagi varem on saun olnud. Firmajuht Aivar Kokk lubas, et saun valmib jaanipäevaks ning 22. juunil oligi proovikütmine. Sauna ehitamiseks kasutatud materjalide valik on kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega. Sauna ehitamine läks maksma ligi 150 000 krooni," teatas Kallasmaa, üks neljast Saduküla elanikust, kes kodupaiga rahvast Puurmani vallavolikogus esindab.
Eelmise laupäeva õhtuks oli ühissauna külastanud ligi 30 inimest. "Sauna pesemisruumi ja leiliruumi mahub korraga neli inimest. Riietusruumi ja pesemisruumi vahele on lähtudes tervisekaitse eeskirjadest ehitatud ka vahekäik," ütles sauna perenaine Liilia Eres, kes teenindab naiskliente. Tugevamast soost saunaliste teenistuses on Kaimo Karu, kes on valmis osalema konkursil, mille vallavalitsus korraldab saunale rentniku leidmiseks.
"Väga hea, et Sadukülasse saun ehitati ning usun, et saunalisi jätkub piisavalt," arvas Saduküla Põhikooli õpilane Priit Viitak.
JAAN LUKAS
Piim loksutas autotsisterni külili
Eelmisel reedel paiskus Piibe maanteel Jõgeva-Põltsamaa teeristi lähedal ümber piimaveoauto järelhaagis.
Inimesed õnnetuses viga ei saanud ning ligemale kaheksast tonnist tsisternis olnud piimast ei valgunud kuigi palju maanteele.
OÜ MilkTrans auto Scania juht alustas möödasõitu eessõitvast traktorist, kuid märkas vastutulevat autot ning pööras tsisternauto järsult oma sõidurajale tagasi. Et tsistern oli vaid pooleldi täidetud, loksutas piim auto järelhaagise külili. Autojuht oli kaine ning omas vastava kategooria juhitunnistust.
ARDI KIVIMETS
Maavalitsuse struktuurimuutusest
Lähtuvalt vabariigi valitsuse määrusest kehtib Jõgeva maavalitsuses alates 21. augustist uus struktuur. Tavakodanikku puudutab eelkõige see, et senine perekonnaseisuosakond kuulub nüüd kantselei koosseisu ja kannab nime rahvastikutoimingute talitus.
Sisuliselt siiski midagi ei muutu - juhatama jääb senine perekonnaseisuosakonna juhataja Hilja Kivimets, ka asukoht on endiselt maavalitsuse majas (Suur tn 3) esimesel korrusel.
Talituse vastuvõtuajad on esmaspäeval ja reedel kella 9-12 ning teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 9-12 ja 14-16. Abielusid registreeritakse reedeti, suurema pidulikkuse soovijail on võimalik kasutada ka Jõgeva Kultuurikeskust.
Teatavasti antakse abielude sõlmimise õigus ka vaimulikele. Jõgeva maakonnas on vajalikule koolitusele registreerunud viis vaimulikku.
Arengu ja planeeringuosakond läks kokku majandusosakonnaga ning uueks nimeks on majandusarengu osakond, mille juhatajaks on siiani majandusosakonda juhtinud Jaan Aiaots.
TARVI UUSEN,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
ARVAMUS
EMORi küsitluse naljakas kommentaar
21. augusti Postimehes avaldas sotsioloogiliste uuringute firma EMOR oma tulemused valitsuse ja opositsiooni usaldamise kohta ja Tõnis Saarts kirjutas sellele kommentaari. Samas tundub, et kommenteerija on olnud mingite kinnisideede või painajate küüsis, mis tema loogilist mõtlemist
seganud on.
Peaaegu kogu käesoleva aasta jooksul on avaliku arvamuse uuringud näidanud valitsuse reitingu jätkuvat langust. Viimased andmed üllatavad aga vastupidise tendentsiga: rahva toetus valitsusele on hakanud vähehaaval kasvama.
EMORi juulikuise uuringu tulemuste järgi toetas valitsuse tegevust tugevalt 10% vastajatest ja mittetoetajaid oli 27% (neutraalseid 56%, ei oska öelda 7%).
Nojah, valitsus võib tõesti uhke olla. Teda toetab TERVELT 10 % rahvast! Sajast inimesest kümme! Kõva sõna tõesti. Jaapanis oli usalduse nii madalale langemine piisav põhjus valitsuse tagasiastumiseks, Saarts aga kasutab lausa väljendit "toetas tugevalt". Ei tea ühtegi instantsi, kes tunneks end nö jätkusuutlikuna, kui usaldus tema tegevusele on nii "suur".
Saarts aga leiab oma optimismiks piisavalt põhjust.
Kui võrrelda seda tulemust sama näitajaga selle aasta maist, mil valitsuse toetus oli langenud käesoleva aasta madalamaile tasemele (siis toetas valitsust vaid 6% küsitletutest, vastaseid oli aga 40%, neutraalseid 50% ja 4% ei osanud öelda), on tõus märgatav.
Ohhoo, tõus 4%. MÄRGATAV tõus. Natuke rohkem kui veaprotsent. Otseste vastaste protsenti välja tuua on muidugi kaval trikk, ise teades, et enamik inimesi pole rahulikul ajal poliitiliselt kuigi aktiivsed ja otseselt ei julge end vastandada. Suve lõpul 13% "vastasuse" vähenemisest rääkida on muidugi mõnus, sest siis lihtsalt keegi ei viitsi põtkida.
Saarts muidugi pareerib vastavaid kahtlusi kohe.
Võiks ju küsida, kas pole siin tegemist ajutise nähtusega, mida mõjutab näiteks suvi - aastaaeg, mil rahvas poliitikas toimuvat eriti ei jälgi ja ka poliitikas pole harilikult midagi juhtumas. Tõenäoliselt see siiski nii ei ole.
Rahva usaldus valitsuse vastu hakkab järk-järgult taastuma, sest enamik valitsuse populaarsusele negatiivselt mõjunud otsuseid on juba tehtud ja midagi NRG või Rail Estonia taolist enam tulemas pole.
No kuulge, NRG jama alles käib ja on täiesti kindel, et see valitsus, mis mitmete väga erinevate inimeste meelest on viimase 10 aasta üks käpardlikumaid, teeb soperdamisi piisavalt edaspidigi, kuna puudub täielikult enesekriitikameel ja vastutustunne.
Mis võiks valitsuse reitingut rahva silmis veelgi alla tõmmata? Ehk vaid mõned läbimõtlematud otsused (a la majandusministri aps kütuse happesisalduse määramisel) või ettearvamatud uued skandaalid. Hapuks läinud tantsuga raudtee erastamise ümber vaevalt enam oluliselt avalikku arvamust kõigutada õnnestub. Kui rahvas on juba üle poole aasta pidevalt kuulnud sõna "raudtee", siis tekib lõpuks ka tüdimus.
Saarts, arvatavasti tallinlane, vist ei tea, et reisiraudtee oli paljudele inimestele väga tähtis ja sellest naljalt ei tüdine. Pealegi on viimase kahe aastaga elu Eestis muutunud ka muidu varasemast tunduvalt ebamugavamaks, ebaturvalisemaks ja ebaratsionaalsemaks, seda mitte ainult allakirjutanu meelest.
Saartsi artikkel on otsene rünnak opositsiooni pihta, näidates eraldi ära, et seda toetab vaid 9% küsitletutest. Samas ei esitata sama küsimust koalitsiooni kohta, mis oleks korrektne.
Valitsus EI ole sama, mis koalitsioon, vaid on eraldi ametiasutus. Pealegi ei loe valimistel mitte vastaste, vaid pooldajate hulk.
Saarts kordab hoolega vanu kli¹eesid sellest, et koalitsiooni toetavad põhiliselt noored, targad ja haritud inimesed, opositsiooni vanad ja harimatud. See on otsene ja alandav näpuganäitamine.
Sama hästi oleks näiteks võinud välja tuua erinevate poolte pooldajate kriminaalkaristuste üldarvu. Igatahes on Saartsi nn analüüsi puhul tegemist ühepoolse propagandatekstiga, mis ei jäta kahtlust, kelle huve "erapooletu" kirjatöö teenib.
MARGUS KIIS
KIRJAD
Eelistaksin kodumaist, kuid mitte Eesti rämpstooteid. Vaid üks seik. Nii maal kui ka linnas on aastaringselt müügil firma Dagotar preservid Tallinna kilud. Mõni päev tagasi välja antud raha eest lootsin saada maitsva toote. Sellise, mille järele meie emigrandid limpsisid keelt, kui seda koos samuti kostiks toodud rukkileivaga maiustasid.
Sillamäe kesklinnas on seniajani ühe kuuri peal suur graffit - HUI. Tegelikult on kuuris hoopis küttepuud. Samavõrd ei saa tõsiselt võtta ka kirja Tallinna kilud. Avasin karbi ja nägin väntsutatud kilude vennaskalmistut. Karbile pressitud kuu näitas juunit. Kilude välimus ja maitse ütlesid, et vaesekesi on enne külmutatud, sulatatud ja koos vürtsidega hauda lastud. Ja maru lahjad teised.
Mitte üksnes Dagotari, vaid ka teiste kalasaaduste firmade toodete tarbijad võiksid teada seda, et korralik tallinna kilu on eriline kilu. Seda püütakse augustis-septembris, mil ta on kõige rammusam. Ei panda külmutusse ega solgutata muudmoodi. Kohe koos maitseainetega karpi või purki. Kogu seltskonna laagerdamine teatud temperatuuril võtab aega pisut üle kuu. Siis maitskem seda kalakest - keele viib alla.
Omaaegse Kevade kolhoosi varustaja kadunud Volli Troska tõi defitsiidiaegses N. Liidus ühest tehasest kümne korraliku Tallinna kilu karbi, kahe Vana Tallinna ja Kalevi kommikarbi eest majandisse poolmuidu uhiuue teraviljakombaini ja muid vidinaid.
Äsjaostetud kilud polnud reklaamituna päris õiged, kuid kõlbasid hädaga küll. Väga häid vürtsikilusid teevad oma tarbeks sisse Purtse, Toila kandi rahvas ja muidugi saarlased (sic, endale).
Koos omavalmistatud õige Tallinna kilu mällujäetud retseptiga läks ammuilma manalasse üks Tallinna mees, kes sellele "nokiale" aluse pani. Tehnoloogia jättis ta enda teada. Eesti ajal ja ka pärast sõda oli neid rasvaseid vürtsikilusid ka kahekilostes mannergutes saadaval.
Nõnda, poisid, see õige tallinna kilu on ära lörtsitud. Eestimaine olgu kvaliteetne eestimaine.
GUNNAR ISOTAMM
Jõgevat valvab nüüd Hea Linna Vaim, keda kehastab kultuurikeskuse juurde püstitatud skulptuur. Nurgataguseid pidi ja ööpimeduses hiilib aga juba ammust ajast ka Kuri Vaim, kes aina sosistab armsale jõgevlasele kõrva: "Lagasta, rüüsta, lõhu, talla!"
Ja jõgevlane lööb kuulekalt puruks aknaid ja valgusteid (viimane markantsem juhtum Betti Alveri pargis), murrab noori puid (mullu sügisel suurejooneliselt Rohu tänavale istutatud puudest on alles enamasti vaid rootsud), tallab muru kõikvõimalikes kohtades porile - saaks aga otse!
Hea Linna Vaimu kuju ülesseadmisega samal ajal otsustas linnavalitsus likvideerida rahvaalgatuse korras üle muru tallatud otseteed. Need äestati ja nende otstesse pandi püsti keelumärgid jalakäijatele. Sama saatuse osaliseks sai aga ka juba poolametlikult tunnustatud "postmaantee" kultuurikeskuse pargis, mida talvel isegi lumest puhastati.
Kas see oli ikka tark tegu? Juba järgmisel hommikul oli keelumärk tee ühest otsast kadunud ja muld jälgi täis. Hea Linna Vaimu kuju piduliku avamise ajaks oli keelumärk kadunud ka tee teisest otsast ja korralik jalgrada täitsa olemas.
Mis saab edasi? Kui algavad sügisvihmad ja ülesäestatud tee muutub porimülkaks, astuvad fanaatilised otsekäijad loomulikult murule ja poririba läheb veelgi laiemaks. Siin ei aita küll muu, kui süda kõvaks teha ja rajada korralik kõnnitee, nagu tehti Betti Alveri pargis.
Annaks jumal, et Hea Linna Vaim suudaks kaotada otseteed kultuurikeskuse eest murult. Rohkem küll loota ei julge.
HERBERT SÖÖDE
JUHTKIRI
Täna 1939. aastal müüs Saksamaa Eesti koos mõnede teiste IdaEuroopa aladega tolleaegsele N. Liidule. Kui uskuda ajakirjanduses juba tükk aega kõlavaid süüdistusi, on nüüd, 62 aastat hiljem Eesti mahamüümine jälle päevakorral. Sedapuhku küll mitte tervikuna, vaid jupikaupa: mets, maa, edukamad ettevõtted, raudtee, elektrijaamad...
"Me kõik oleme ühtmoodi müüdavad. Mõni on ainult natukene kallim kui teine," ütleb üks Eesti actioniklassika peategelasi teisele pistoda selga lüües. Tõepoolest, kogu meie elu möödub midagi ostes või müües: kes müüb päevast päeva oma tööjõudu, kes esivanematelt päritud maja või metsa, kes riigivara. Millegi müümises ei ole iseenesest midagi halba, omandisuhete vahetumine on igati normaalne majandusprotsess, mis enamasti kasulik nii müüjale kui ostjale. Kurjaks läheb asi alles siis, kui emmalkummal nahk üle kõrvade tõmmatakse.
Kaklemine erastamise ümber on tavakodanikul juba ammu üle pea kasvanud ning otsustada, kellel õigus, saab ainult emotsioonide ja isikliku sümpaatia põhjal. Ühelt poolt kinnitab valitsus, et erastamine on riigile ja rahvale igati kasulik: toob nii investeeringuid, uut tehnoloogiat kui ka raha riigikassasse. Teiselt poolt vannub opositsioon, käsi südamel, et erastamistehingud on riigile selgelt kahjulikud, erastajate taust kahtlane ning parem oleks erastamine üldse seisma panna. Segadust lisab veel asjaolu, et võimul olles polnud praegustel opositsioonipoliitikutel erastamise vastu suurt midagi. Enamgi veel, näiteks Narva elektrijaamade müügilepingu konfidentsiaalsusnõue, mille eest praegune valitsus kibedasti sarjata saab, kirjutati lepingusse juba siis, kui praegused sarjajad veel riiki valitsesid. Keda siis lõpuks uskuda? Mitte ei tahaks, et mahamüümissüüdistused ka lugupeetud poliitikute eneste auväärsetele isikutele laieneksid.
Paraku tundub, et tänasel Narva elektrijaamade müüki käsitleval Riigikogu erakorralisel istungil pole tähelepanu keskmes mitte kasu või kahju, mida Eesti riik ja rahvas elektrijaamade müügist saada võib, vaid lihtlabane sisepoliitiline kemplemine. Nii et kui peaks juhtuma, et näiteks aasta pärast maksame elektri eest tunduvalt rohkem kui praegu, võib vähemalt mõni erakond rõõmu tunda, et sai teisele koha kätte näidata.
23. august 2001. a
MAJANDUS
Jõgeva Tööhõiveamet pöörab Mustvee piirkonnale suuremat tähelepanu
Mustvees kui kakskeelses piirkonnas on suurimaks probleemiks venekeelse elanikkonna ebapiisav eesti keele oskus. See on Jõgeva Tööhõiveameti konsultandi Helen Manguse arvates töötutele suurimaks takistavaks teguriks uue eriala õppimisel.
Näiteks ainult venekeelse raamatupidamiskursuse läbiviimiseks ei kogune 15 õppurit. Ja kui leidukski, siis ei ole maakonnas nii palju venekeelseid ettevõtted, et lõpetanud tööd saaksid.
Alates käesoleva aasta augustist töötab Jõgeva Tööhõiveameti Mustvee konsultatsioonipunktis konsultandina Astrid Säälik. Varem töötas ta Saare aktiviseerimiskeskuses. Vooremaa küsis Saare vallavanema Jüri Morozovi käest, kes nüüd Saare aktiviseerimiskeskuse tööd juhib. Vallavanem teatas, et Astrid Säälik veab edasi seda projekti, mis keskuses käesoleval aastal käivitus.
Terje Teder on töötanud Jõgevamaa Tööhõiveameti Mustvee konsultatsioonipunktis konsultandina juba kaheksa aastat. "Kogu selle aja jooksul on inimesed saanud siit ka infot vabade töökohtade ja koolituste kohta. Seetõttu ei saa ma aru MTÜ Mustvee Õkoturismiühingu juhatuse esimehe Janek Keskküla arvamusest, justkui oleks Peipsi-äärse piirkonna põhiprobleemiks infopuudus," rääkis Jõgeva Tööhõiveameti direktor Anneli Lääne.
Mustvee konsultatsioonipunkt teenindab peale linnaelanike veel Kasepää, Saare, Pala ja Torma valdu.
Pikaajaliste töötute andmed kantakse kataloogi
Selle aasta märtsist alates asub konsultatsioonipunkt uutes, korralikult remonditud ruumides. Neid renditakse Jõgeva Majandusühistult. Kliente teenindatakse nüüd varasema kolme päeva asemel nädalas igal tööpäeval. Pikaajaliste töötutega tegelemiseks on juurde loodud konsultandi koht.
Astrid Sääliku sõnul kantakse piirkonna pikaajaliste töötute andmed (nende vanus, sugu, haridus jne) ühtsesse kataloogi. "Sealhulgas tehakse selgeks, kui suur on see kontingent, kes on kaotanud igasuguse huvi aktiivse elu vastu. Nendele läheneme individuaalselt. Kui vaja, anname ka psühholoogilist abi. Igaühe jaoks koostame konkreetse tegevuskava," sõnas Astrid Säälik.
Linna sotsiaalnõuniku Ene-Tiia Krehhova andmetel elab linnas umbes 700 tööealist inimest, kellest 273 on töötud. Pidevaid toimetulekutoetuse saajaid on linnas umbes 120.
Juuli lõpu seisuga oli Mustvee konsultatsioonipunktis arvel 319 töötut ehk 15% maakonna töötute arvust, mis on 2183. Maakonnas registreeritud 953st pikaajalisest töötust oli Mustvees arvel 196 ehk 21%. Sealhulgas oli 16-24-aastaseid noori maakonnas registreeritud 422 ehk 19% töötute arvust ja Mustvee piirkonnas 55 ehk 17% registreeritud töötute arvust.
Pikaajaliste töötute arvu ja ka noorte töötuse vähendamiseks on käivitatud pika nimetusega programm, milleks on ka raha eraldatud. Projek tiga on hõivatud piirkonna neli omavalitsust, välja arvatud Pala.
Suuremaks tööandjaks linnavalitsus
Kui nõukogude ajal tuli suur osa Peipsiäärse elanikkonna sissetulekutest kurgist, sibulast, porgandist ja teistest aiasaadustest, mida müüdi põhiliselt Leningradi turgudel, siis praegusel ajal ei saa selle kraami eest niisugust raha. Peterburis käimine on seotud ka raskustega. Tõkestavaid tegureid on palju, kasvõi näiteks topeltmaksustamine piiril jne.
Niinimetatud stagnaajal käisid paljud Peipsiäärse piirkonna mehed majandites ehitustöödel. Ka see elatusallikas on kokku kuivanud, sest kolhoose enam ei ole. Uued põllumajandusettevõtted ei ole nii maksujõulised, et ehitada.
Linnapea Pavel Kostromini arvates ei jää ettevõtlikud inimesed siiski leivata. Suuremaks tööandjaks on linnavalitsus koos allasutustega, sh kaks keskkooli, muusikakool ja lasteaed. Kalatöötlemisega tegelevas Peipsi Grupis (tsehhid Lohusuus, Omedus, Kallastel jne) töötab üle saja mustveelase. Sama palju inimesi saab tööd ka ASi Marat Trixtal õmblusvabriku Mustvee tsehhis. Parematel aegadel töötas seal sotsiaalnõunik Ene-Tiia Krehhova sõnul ligi 300 inimest. MTÜ Mustvee Tervisekeskus annab tööd 55 inimesele. Veel on linnas ja ümbruskonnas hulk väiksemaid tööandjaid.
Ja see ongi kõik. Elu elavnemise allikat nähakse Mustveesse ehitatavas sadamas.
RAIVO SIHVER
Töötutele eraldatakse tänavu rohkem koolitamisraha
Võrreldes eelmise aastaga on riik tänavu eraldanud Jõgeva tööhõiveametile raha 53% rohkem. Seetõttu on tänavu võimalik ka rohkem inimesi koolitada.
Tänavu on tööhõiveameti kaudu käinud koolitusel 93 inimest, sh 11 Mustvee piirkonnast.
Õppida saab nii maakonnas kui ka mujal
Jõgeva maakonnas korraldavad kursusi Kesk-Eesti Arenduskeskus (KEA), AS A.Tammel, Luua Metsanduskool, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool, Kuremaa Põllumajandustehnikum ja Saare Aktiviseerimiskeskus.
Populaarsemad on praktilised erialad: saemotoristid, kokad, sekretärid, müüjad, arvutiõpe jne. Õppekonsultant Helen Manguse andmetel õpetatakse Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis korraldatavatel töötute koolituskursustel samu erialasid, mis päevases kooliski. Samuti on võimalus minna õppima ka väljapoole maakonda ja valida uuemaid ning moodsama nimetusega erialasid nagu puhastusteenistus (lihtsamas keeles koristaja) ja koduabiline ehk teenija.
Kutsenõustaja Ave Palm aitab inimestel, eriti noortel, kes ei tea millist elukutset valida, leida spetsiaalsete testide abil enesele sobivam eriala. Testidest selgub ka, kes on suuteline iseseisvalt tööd tegema, kes mitte.
Eelmisel õppeaastal koolitati 224 inimest, sealhulgas Kesk-Eesti Arenduskeskuses 87 (müüjad, väikeettevõtjad, arvutiõpe jne), Tartumaa koolituskeskuses 30 (raamatupidajad, sekretärraamatupidajad, müüjad), Tartumaa õppekeskuses 19 inimest (müüjad, rahvusvaheliste vedude autojuhid jne).
Probleemiks on kaugus koolituskeskusest
Helen Manguse arvates võib kursusel osalemisel takistuseks saada inimese elukoha kaugus Jõgeva ja Tartu ümberõppekeskustest. Nii on probleemsemateks kohtadeks Peipsi kant ja Põltsamaa piirkond.
Jõgevamaa tööhõiveamet kompenseerib sõiduraha maksimaalselt kuni 200 krooni kuus. "Maksimaalmäära kättesaamiseks peaks töötu igal tööpäeval kaheksa tundi koolis olema. Tavaliselt hüvitame kuus 130-140 krooni. Viiekesi sõiduautoga koolis käies tuleks isegi odavam kui bussiga, kuid kahjuks seda ei hüvitata," kommenteeris Helen Manguse.
Ta jätkas: "Kui inimesed näevad, et ka pärast kursuste lõpetamist ei ole nende jaoks silmapiiril mitte ühtegi töökohta, siis ei tahagi nad õieti õppida. Kõige aktiivsemad õppijad on pärit Jõgeva linnast, sest neil ei ole vaja sõidu peale raha kulutada."
KEA Erakooli Jõgeva Õppekeskuse juhataja Aime Ilvese sõnul peab inimene ise aktiivne olema. "Meil on võimalus pakkuda koolitust palju suuremas mahus, oleks vaid soovijaid. Algaval õppeaastal septembris ja oktoobris korraldame ümberõppe müüjatele, müügisekretäridele ja klienditeenindajatele. Viimastele anname ettevõtlus-, klienditeenindus-, asjaajamis-, andmeside-, ning seadlusandlusalaseid teadmisi," rääkis Aime Ilves.
Üldse korraldatakse KEA Erakooli Jõgeva Õppekeskuses kõige mitmekesisemat täiend- ja ümberõpet arhiivindusest lasteaiapedagoogika ja keeleõppeni.
RAIVO SIHVER
SAPARDi abil 133 miljoni krooni eest investeeringuid
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) on laekunud 66 rahataotlust. Laekunud taotlustes on planeeritud teha investeeringuid 135 miljoni krooni ulatuses, millest SAPARDi toetus moodustaks 60 miljonit krooni.
Esimesed kolm taotlust said positiivse otsuse eelmisel nädalal, neist kaks olid Tartu ja üks Põlvamaalt. Esimene SAPARDi kombain on juba saagikoristusega alustanud. Sel nädalal on jälle oodata positiivseid otsuseid.
Positiivsete otsuste kõrval on tulnud SAPARDi toetuse taotlejatele ka eitavaid vastuseid anda. PRIA toetuste kontrolli osakonna juhataja Andrus Rahnu sõnul said mõned taotlused ei-vastuse juba eelkontrolli käigus. Peamiseks tagasilükkamise põhjuseks on vead äriprojektis ja puudulikud hinnapakkumised. "Enamikul ei-vastuse saanutest oli mitu eksimust," ütles Rahnu.
"Soovitame taotlejatel lugeda hoolega läbi juhendmaterjal ja täita dokumendid korrektselt." PRIA toetuste osakonna juhataja Jaanus Hämmali sõnul antakse toetust sellises summas, mis taotlejal endal puudu jääb. Mitmed taotlejad on küsinud rohkem raha, kuid toetust saab ainult puuduva summa ulatuses. "Seega ei saa SAPARDi toetust need, kellel on investeeringu jaoks kogu raha endal olemas," selgitas Hämmal.
Endiselt on kõige suurem huvi põllumajandustootmise investeeringutoetuse (meede 1) vastu, mille raames on esitatud 39 taotlust. Toetusega on planeeritud soetada 25 lüpsi- ja piimajahutusseadet, 9 teraviljakombaini, 9 traktorit ja muud vajalikku.
Maakonniti on kõige aktiivsemad Lääne-Virumaa ettevõtjad kaheksa taotlusega, järgnevad seitsme taotlusega Viljandi- ja Tartumaa. Seni ei ole laekunud ühtegi taotlust kolmest maakonnast (Hiiu-, Ida-Viru ja Läänemaa).
SAPARDi taotluste vastuvõtt algas 16. juulil ja kestab meede 2 osas 3. septembrini ning teiste meetmete osas 14. septembrini.
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja
Muutus nakkevõrgu silma lubatud suurus
Keskkonnaminister Heiki Kranich allkirjastas 17. augustil määruse, mille kohaselt Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel püügil nakkevõrguga kaldast kaugemal kui üks kilomeeter on keelatud 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2001 kasutada väiksemat silmasuurust kui 130 mm.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul on nakkevõrkude väikseim lubatud silma suurus olnudki tavaliselt 130 mm. Vaid eelmisel aastal vähendati seda 110 millimeetrini, kuna tänu viimaste aastate pehmetele talvedele on koha arvukus oluliselt tõusnud, samas on kala populatsioon noorenenud. Eelmisel aastal oli koha keskmine pikkus 38 cm, mistõttu poleks 130 mm silmasuurusega nakkevõrguga olnud võimalik koha kätte saada. Samas oli koha arvukus heas seisus. Et mitte kalureid tahtmatult eeskirju rikkuma "sundida", vähendati silma suurust mullu 110 millimeetrini.
AGNES AASLAID,
Keskkonnaministeeriumi Avalikkussuhete büroo spetsialist
KULTUUR
Profieelikud tegid Jõgeval kunsti
Kui mõni üritus on vaatamata tegijate ponnistustele juba sündides poolsurnud, siis möödunud nädalavahetusel Jõgeva kunstikooli korraldatud I eelprofessionaalse ehk EP-kunsti festivali külastades tundus imelikki, et selline asi alles siin ja nüüd teoks sai: tundus, et vajadus Eesti kunstikoolide kokkusaamise järele oli ammu olemas.
Üheteistkümne kunstikooli esindatus pole ilmselt ürituse lagi, ent esimese korra kohta oli tulemus hea. Alustati reede õhtul performance’itega. Kuigi etenduskunst on nii noortele kunstitegijatele veel suhteliselt võõras ala, söandas kaheksa kooli siiski üles astuda.
Laupäeval tegutsesid Jõgeva kunstikooli koduks oleva spordihoone Virtus esisel muruplatsil õpikojad: Tallinna Kunstikooli omas kooti gobelääni ja meisterdati tuulelohesid, Jõhvi Kunstikooli omas tehti vitraa¾e, Kiviõli Kunstikooli omas paberist "pronksskulptuure" (paberist vormitud taiesed värviti nimelt pronksivärviga üle), Narva Kunstikooli omas värvitud kipsreljeefe, Ahtme Kunstide Kooli omas traatkarkassil nöörist loomi, Kohtla-Järve Kunstikooli omas pandi kohvipakkidest installatsioone kokku ning õpetati portreed maalima, Võru Huvikoja omas dekoreeriti keraamikat, Haapsalu Kunstikooli omas tehti keraamika rakupõletust ning Toila Kunstikooli omas sai teada, mida kõike võib teha PVA liimi abil.Õpikodadesse olid teretulnud nii teiste festivalil osalenud kunstikoolide õpilased kui ka kohalik kunstipublik.
Mini-Arbat
Kiviõli Kunstide Kooli õpetaja Heli Kompuse sõnul on Eesti kunstikoolide õpetajad ikka aeg-ajalt omavahel kokku saanud, ent enamasti üsna ametlikus õhkkonnas ja paberite taga istudes.
"Ida-Virumaa kuue kunstikooli õpetajatega teeme kord kuus ka nn krokiipäevi: joonistame, joome kohvi ja räägime tööjuttu. Aga selline üritus, kus eri koolide õpilased üksteise tegemisi näha ja omavahel suhelda saavad, on hoopis uhkem," ütles Heli Kompus.
Peale õpikodade sai üksteise tegemistest aimu näitusi vaadates. Igal koolil oli palutud nimelt kaasa võtta kümmekond taiest, mis siis suurtesse sõjaväetelkidesse üles pandi. Võõrustaja, Jõgeva Kunstikool aga oma õpikoda ei teinudki, vaid nemad kujundasid Virtuse ette hoopis nö mini-Arbati. Nagu Moskva sellenimelisel tänavalgi, nii müüdi ka mini-Arbatil kunstiteoseid.
"Kui varasematel aastatel oleme õpilastega maalilaagris olnud kusagil kaugemal, siis tänavuse laagri korraldasime vahetult enne festivali siinsamas Jõgeval," ütles kunstikooli õpetaja Katrin Tamm. "Osa laagriajast toodetigi siis "Arbati" tarvis müügikaupa."
Kaup oli põnev: keskkonnasõbralikust materjalist ehk pakkekastipapist pildiraamid, mis kaunistatud erikujuliste makaronitoodetega (hõbeda või pronksivärviga üle värvituna olid need väga efektsed!), fantaasiarikkad postkaardid, maalitud taldrikud, isikustatud ehk näo pähe saanud kivid, maalitud siidrätikud, ehted, Jõgeva linna huvitavamaid ehitisi täis maalitud puuklotsid jne. Ja nagu Moskvaski, nii tegutsesid ka Jõgeva "Arbatil" portreemaalijad, kelleks olid Jõgeva Kunstikooli õpilased Liisi Gladõ¹ev, Christine Einula, Karin Lauga ja Margit Rosin.
Kunst kalendrisse
EP-kunsti festivali autoriteetne ¾ürii, millesse kuulusid maalikunstnikud Tiit Pääsuke, Ilmar Kruusamäe, Kaire Nurk ja Enn Tegova, keraamik Meedi Ümar ning Eesti Noorsootöö Keskuse muusika- ja kunstikoolide nõunik Ene Raid, tunnistas parimateks õpikodadeks Kiviõli ja Haapsalu Kunstikooli omad, parima performance’i preemia läks samuti Haapsallu. Veel valis ¾ürii näitusetööde seast välja tosina taiest, mis hakkavad kaunistama Jõgeva Kunstikooli poolt peatselt välja antavat lastekalendrit, milles
aasta algab, nagu koolilapsel ikka, 1. septembrist. Kuigi kalendri tarvis valiti välja enamasti moodsamas stiilis kunstitööd, pani Eesti Kunstiakadeemia professor Tiit Pääsuke noortele südamele, et neil, kes sel alal edasi õppida tahavad, tuleks ikka klassikaline joonistamine selgeks saada.
Kuna eelprofessionaalse hariduse mõiste, mis EP-kunsti festivali ettevalmistamise käigus oma harjumatusega mõnevõrra segadust tekitas, on "leiutanud" just seesama Ene Raid, kes festivali ¾üriis osales, sai üle küsitud, mida ta sellega ikkagi mõtles.
"Eelprofessionaalse hariduse mõiste sisse toomine aitab vahet teha tavalise huvihariduse ning üleriigiliste õppekavade alusel toimivates
kunsti ja muusikakoolides antava hariduse vahel, sest viimane on esimesest tunduvalt kallim ja põhjalikum ning selle baasil on võimalik hiljem professionaalset haridust omandama asuda," ütles Ene Raid. Kunstiprofieelikute kokkusaamist Jõgeval hindas ta väga kõrgelt: head ideed, millest Eesti kunstikoolides tänu mitmekülgsele õpetajate kaadrile puudust pole, said siin segamatult koolist kooli levida.
Laupäeva õhtul peeti festivalil kunstioksjonit, hiljem rõõmustas noori kunstijüngreid oma esinemisega ansambel Genialistid. Pühapäeval tehti "dessant" Palamusele, kus oli käimas korraga kaks üritust: Theodor Lutsu Filmipäevad ning kohaspetsiifilise ja tegevuskunsti workshop.
"Kuna kõik külalised esimese festivalikatsega väga rahule jäid, kaasa arvatud laulupeostiilis (70 inimest ühes ruumis!) ööbimine, ning edaspidiseks palju kasulikke näpunäiteid andsid, on tulevaaastast suurüritust korraldada juba palju julgem," võttis festivali otsad kokku selle idee algataja, Jõgeva Kunstikooli juhataja Anne Nurmik.
RIINA MÄGI
Renoveeritud kultuurikeskus: kingitus kogu linnale
Taasiseseisvumise kümnes aastapäev Jõgeval kujunes rõõmsaks ja pidulikuks, nagu võiski arvata: renoveeritud kultuurikeskuse taasavamine oli suurepäraseks kingituseks kogu linnale.
Juubelipäeva pidulikud sündmused algasid Suure ja Puiestee tänava ristmikul, kus taasavati Vabadussõjas langenute mälestusplaat, mis leiti 1994. aastal kunagise Jõgeva vallamaja keldrist ning mis on nüüd väärikale kivirahnule kinnitatud.
Avamist ootas teinegi kivi: möödunud nädalal kultuurikeskuse ette paigaldatu, millel külitab skulptor Tauno Kangro poolt pronksi valatud Jõgeva linna hea vaim. Katte eemaldas monumentaaltaieselt tippsportlane Indrek Pertelson, Sydney olümpiapronks judos.
"Pertelsoni kutsusin seda kuju avama sellepärast, et niisugust tööd saab teha ainult tõelisest puhastustulest läbi käinud mees ja olümpiatuli on just niisugune tuli," ütles linnapea Ants Paju.
Tauno Kangro avaldas heameelt selle üle, et tema looming nii väärikasse kohta paigutati ning kinnitas, et metallivarastel ei tasu selle kallal jõudu proovida: pronkskuju kiviga ühendav terasarmatuur ulatub sügavale kivisse.
Sõna sai kivi avamisel ka kütusefirma EOS juht, hollandlasest ärimees Arnout Lugtmeier, kelle rahalisel toel Jõgeva endale hea vaimu sai. Muuhulgas vabandas ta jõgevlaste ees müra pärast, mida EOSi rongid linnast läbi sõites tekitavad.
Et mitte kopeerida tartlasi, kes Karl Ernst von Baeri kujul pead pesevad, otsustati Jõgeva linna vaimul hoopis jalgu pesta. Seda tööd toimetasid Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noored näitlejad, kaasa lõid ka Kangro, Lugtmeier ja Pertelson.
Ministrid platsis
Kultuurikeskus sai enne lindi läbi lõikamist õnnistuse EELK Jõgeva koguduse õpetajalt Rene Alberilt. Lindi lõikamiseks kogunesid aga rivisse siseminister Tarmo Loodus, Riigikogu liige Mai Treial, maavanem Margus Oro, linnapea Ants Paju, linnavolikogu esimees Vello Mäesepp, ASi Tartu Ehitus projektijuht Jaak Keerberg, Rahvusooperi Estonia lavastaja Arne Mikk, Vanemuise teatri direktor Jaak Viller, maalikunstnik Ilmar Kruusamäe ja skulptor Tauno Kangro. Kui lint lõigatud, jõudis kohale ka kultuuriminister Signe Kivi.
Põhiosa pidukõnesid peeti siis, kui arvukas rahvahulk majja sisse jõudnud ja saalis kohad leidnud oli. Signe Kivi tervitas kõiki peaminister Mart Laari poolt, kes erinevalt Kivist endast edasi Estonia kontserdisaalis toimunud aastapäevakontserdile jäi, Tarmo Loodusel olid üle anda president Lennart Meri tervitused ning presidendi kodukaunistusautasu perekond Kivikule, kes kutset vastavale presidendi vastuvõtule õigel ajal kätte ei saanud.
"Loodan, et siis, kui tuleval aastal hakatakse välja andma preemiaid tänavuste saavutuste eest kodukaunistamise vallas, on üheks autasustatavaks ka Jõgeva kultuurikeskus: see on tõesti ilus ja kauni ümbrusega hoone," ütles Tarmo Loodus.
Tervituskõned lähematelt ja kaugematelt külalistelt, linnavalitsuse tänukirjade jagamine ehitajatele ja teistele kultuurikeskuse renoveerimisele kaasa aidanutele ning Jõgeva taidlejate esinemine kestsid ühtekokku mitu tundi. Tasuks kannatliku kuulamise eest võisid pidulised pimeduse hakul kultuurikeskuse eest uhket tulevärki imetleda.
Näeb küll
Kultuurikeskuse renoveerimise üks meeldivamaid tulemusi oli see, et linn sai lõpuks ruumi, mida teatavate reservatsioonidega kunstigaleriiks võib nimetada. Et galerii avanäitus just Ilmar Kruusamäe maalidest ja Tauno Kangro skulptuuridest koosnema hakkab, oli Ants Paju idee. Kruusamäe on teatavasti Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane, Kangro looming jälle muidu linnapeale sümpaatne.
Näituste ettevalmistamise käigus leidis aset meeldiv pretsedent: kahe kunstniku loomingu Jõgevale toomist olid nõus kumbki 6000 krooniga toetama Hansapanga ja Eesti Ühispanga Jõgeva kontorid. Loodetavasti jätkub neil ja teistelgi Jõgeva ettevõtjatel edaspidigi head tahet kunsti linna toomise toetamisel.
Kui Kangro ja Kruusamäe loomingut miski ühendab, siis vahest huumor. Kangro grotesksed pronkstaiesed kujutavad kord pikaks venitatud, kord trullakaks surutud inim- ja loomafiguure, aga ka suisa müütilisi olendeid, nagu näiteks pronkssilmadega kiviinimesed.
Kruusamäe tõi seekord kodulinna rahvale näha rea portreesid. Kui koolivend Alo Mattiiseni portree, mille alaliseks asukohaks on Jõgeva Gümnaasium, on enamvähem normaalsete mõõtmetega, siis oma sõbradkunstnikud Albert Gulki, Andrus Kasemaa, Peeter Alliku, luuletaja Sven Kivisildniku ja kunstikoguja Matti Miliuse on Kruusamäe maalinud lausa hiigelformaadis. Kui Punamütsikese moodi küsisin: "Ilmar, miks sa nii suuri pilte maalid?", vastas kunstnik hundi kombel: "Selleks, et sa neid paremini näeksid."
Õige ta ju on: näen küll. Näitus jääb avatuks 10. septembrini.
RIINA MÄGI
SPORT
Omavalitsus- ja riigiametnikud võistlesid Äksis
Möödunud reedel toimusid Tabivere vallas Äksis Jõgevamaa omavalitsuste töötajate, volikogude liikmete ja maavalitsuse töötajate spordimängud. Parimaks spordikollektiiviks osutus Jõgeva valla võistkond.
"Tavaliselt on nii, et sellised mängud korraldab linn või vald, kes eelmisel võistlusel viimaseks jääb. Meie valla sportlased polnud pikemat aega kaotajaks jäänud, kuid avaldasime soovi ise spordimänge korraldada ning meie valmisolekut aktsepteeriti," rääkis Tabivere vallavolikogu esimees, kunagine NSVL meistersportlane jalgrattasõidus Kalev Raudsepp.
Peakohtunikuna hindas omavalitsusametnike, volikogulaste ja maavalitsuse ametnike sporditegevust spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets. Üheks põnevamaks ja elamusitekitavamaks jõu- ja osavuseprooviks oli teatevõistlus, kus tuli Saadjärves ujuda, paadiga sõita ning naisi seljas kanda. Jõgeva linnavalitsuse esindusest kandis sümpaatset naiskolleegi arhivaar Helena Stepanovit abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev, kes selle raske, kuid huvitava ülesandega suurepäraselt toime tuli.
Jõgeva linnavalitsus pälvis esikoha ka võrkpallisarnases mängus indiaca, mida mängitakse sulgpalliga. Indiaca võistkonda kuulusid Jõgeva linna spordinõunik ja spordihoone Virtus juhataja Toomas Klaarman, linnavolikogu esimees Vello Mäesepp, linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Hele Tallinn ning Linnavara töötaja Stella
Päll. "Teisedki võistkonnad mängisid hästi, kuid meie olime tugevamad," arvas Jõgeva spordijuht Toomas Klaarman.
Kiviviskamises, kus võitlustules olid kogenud atleedid Vello Mäesepp ja Raul Kull, jäi Jõgeva linna võistkond teiseks. Kiviviskamises sai eriauhinna ainus õrnemast soost kiviviskur, Põltsamaa vallavalitsuse õigusnõunik Janne Veski, kes ise oma sportlikku tulemust kommenteerima ei nõustunud, ilmselt naiselikust tagasihoidlikkusest.
"Mul on hea meel, et vallavalitsuse kollektiivis töötavad tugevad ja visad naised," kiitis Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
Maavanem Margus Oro osales spordimängudel munaviskamises, teatevõistluses ja kiviviskamises. "Ilm on ilus ning spordirahval on tuju hea," arvas ta.
Spordimängude parimad tulemused olid järgmised:
Üldarvestus
1. Jõgeva vald
2. Torma vald
3. Tabivere vald
Indiaca
Jõgeva linnavalitsus
Kiviviskamine
1. Janno Pärnsalu Tabivere vallast
2. Vello Mäesepp Jõgeva linnast
Munaviskamine
Pala valla võistkond
Mälumäng
Tabivere valla võistkond.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud
(Algus 9. augusti Vooremaas)
Põhikoolidest (arvestusse läks 30 paremat tulemust) võitis Torma Põhikool 414 p, teine oli Laiuse Põhikool 240 p, kolmas oli Adavere Põhikool 192 p, neile järgnesid Sadala Põhikool 188 p, Lustivere Põhikool 171 p ja Vaimastvere Põhikool 116 p.
Algkoolidest (arvestusse läks 30 paremat tulemust) võitis Pisisaare Algkool 221,5 p, teine oli Luua Algkool 80 p ja kolmas oli Esku Algkool 39 p.
Omavalitsustest (arvesse läks 40 paremat tulemust) võitis Põltsamaa linn 605p teine oli Jõgeva vald 552 p, kolmas oli Palamuse vald 549,5 p, neile järgnesid Põltsamaa vald 499 p, Torma vald 492 p, Pajusi vald 438,5 p, Jõgeva linn 333 p, Mustvee linn 332 p, Tabivere vald 306 p.
Tänavakorvpallis võisteldi kolmes vanuseklassis: C-vanuseklassis võitis Torma Põhikool, kes mängis koosseisus: Märt Tralla, Kait Koppel ja Kristo Paju, neile järgnesid Põltsamaa ÜG, Palamuse G korvpallurid. B-vanuseklassis võitis Torma PK, kus mängisid Tõnis Tamm, Jaanus Annok ja Einar Peets; teise koha saavutasid Põltsamaa ÜG ja kolmandad olid Adavere PK.
A-vanuseklassis võitis Põltsamaa ÜG (Kardo Haljaste, Ragnar Loova ja Vallo Gorosko), teise koha saavutasid Maarja KK korvpallurid. Kahju, et maakonna teise noorte korvpallikeskuse - Jõgeva noored korvpallurid ei leidnud aega ja tahtmist mängida oma kooli eest ka maakonna tasandil (vabariigis ja välisriikides nad võistlevad).
Paarisvõrkpallis võisteldi kahes neidude ja noormeeste vanuseklassis. B neidude vanuseklassis võitis Mustvee Venegümnaasium (Svetlana Lagutina, Jana Budko) ja neile järgnesid Torma PK, Sadala PK, Põltsamaa ÜG, Palamuse G. A neidude vanuseklassis võitis Põltsamaa ÜG (Kadri Ääremaa, Piret Somelar), teise koha saavutas Mustvee VG.
B noormeeste vanuseklassis võitis Põltsamaa ÜG II (Ivar Valksaar, Henry Oro), neile järgnesid Põltsamaa ÜG I, Sadala PK, Lustivere PK, Torma PK.
A noormeeste vanuseklassis võitis Põltsamaa ÜG I (Tanel Türna, Gerto Oolo), neile järgnesid Palamuse G, Mustvee VG, Adavere PK, Põltsamaa PÜG II.
Rahvastepallis võisteldi viies erinevas võistlusklassis. Kõige nooremate poiste arvestuses võitis Tabivere valla võistkond, teine oli Torma vald ja kolmas Pajusi vald. Tüdrukute arvestuses võitis Torma valla võistkond ja teine oli Pajusi vald. Vanematest poistest võitis Tabivere vald, temale järgnesid Palamuse vald, Pajusi vald. Vanemate tüdrukute arvestuses võitis Tabivere valla võistkond, temale järgnesid Torma valla ja Pajusi valla võistkonnad. C-vanuseklassi tüdrukute arvestuses võitis Põltsamaa ÜG, teine oli Torma PK ja kolmanda koha saavutasid Laiuse PK mängijad.
Suvemängudel selgitati jõumehed kahes vanuseklassis. Ülekaalukalt võitis vanemas vanuseastmes Indrek Likk (Palamuse G), talle järgnesid Margo Tiiman (Põltsamaa ÜG) ja Aldur Arro (Sadala PK). Noorematest jõumeestest võitis Einar Peets (Torma PK).
Koolijuhtide ja nende asetäitjate mitmevõistluses võitis täpsusviske võistluses Liidia Lobareva (Maarja KK), pulgavõistluses Urmas Paju (Palamuse G) ja kombineeritud võistluses ja üldkokkuvõttes võitis Kalle Kolberg (Põltsamaa ÜG), teise koha saavutas Rein Jõeveer (Tabivere KK) ja kolmanda Enn Kurg (Sadala PK).
Õpetajad võistlesid paaris veel petankis. Võitis ainuke naispaar Ester Laumets ja Luule Toome (Palamuse G), neile järgnesid Aimar Arula, Kalle Kolberg (Põltsamaa ÜG) ja Üüve Viljari, Ants Kalm (Torma PK).
Üldkokkuvõttes keskkoolide/gümnaasiumide arvestuses võitis 211,5 puntiga Põltsamaa Ühisgümnaasium (esindajad Aimi Anniste, Mart Järviste, Lea Vilms), teise koha saavutas Palamuse Gümnaasium 200,5 p (Ester Laumets, Ellen Kliiman, Urmas Paju), tasavägises võistluses kolmandale kohale väljus Mustvee Vene Gümnaasium 139 p (Jaan Rahuküla, Tatjana Loik). Neile järgnesid Maarja KK 135 p (Rutt Taniloo), Tabivere KK 133,5 p (Rein Jõeveer).
UNO VALDMETS
(Järgneb)
Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal
(Algus 2. augusti Vooremaas)
Pärast tiitlivõitu arvati ka jõgevlased Eesti koondise kandidaatideks ja anti võimalus talvel Tallinnas treenimas käia, kuid oma kulu ja kirjadega. Siis kuulus allveekalapüügi kõrval programmi ka püstolist laskmine, et ala oleks sõjalis-rakenduslik, ja harpuunpüssidest laskmine basseinis märklehtede pihta.
Püstolist saime lasta ka Jõgeval, pealegi kasutasime palju imiteerivaid harjutusi, kuid selge veega bassein oli siiski vaid Tallinnas ja seetõttu sõitsime mõnikord ka sinna harjutama.
Treeningtund oli antud pühapäeviti kell seitse hommikul. Meie pugesime katlamaja kaudu, kokkuleppel kütjatega juba kella kolme paiku, et saada piisavalt treeningaega. Teised koondise kandidaadid avaldasid vahel imestust, kuidas me alati esimestena basseinis olime, millele me jätsime targu vastamata.
Järgmiseks hooajaks olime piisavalt ennast häälestanud, et hästi esineda, kuid tulime vaid viiendaks. Meil vedas, et pääsesime siiski NSV Liidu klubide karikavõistluste tsooniturniirile, mis toimus Tallinnas. Seekord oli meeskond ülesannete kõrgusel, tulles teisele kohale Riia merekooli järel. Sellega lunastasime ühtlasi ka õiguse esindada Eestit finaalis, mille toimumiskohaks oli Riia.
Riiga sõitsid Laido Laaser, Karl Birnbaum ja Ivan Junninen, esindajana Olev Topkin ning kohtunikuna Ats Harjus, kes nüüdseks on meie hulgast lahkunud. Juba esimene ala allveelaskmine Daugava üliselge veega basseinis tõestas, et me ei olnud asjatult Tallinnas harjutamas käinud. Kaheksa konkurendi hulgas jäime avaala järel koos korraldajatega esikohta jagama.
Järgmine päev viis meid aga sügavasse masendusse. Meid ei lubatudki merre kalapüügile, kuna meie poolt kaasa võetud akvalang, mis oli nõutud ohutuse tagamiseks, oli oma kontrollaja ületanud. Meil polnud vaielda midagi, kuna kohtunikkegi oli üle kolmekümne, üks tituleeritum kui teine. Meile anti siiski võimalus uus akvalang Riiast ära tuua. Sellega sai Olev Topkin ka paari tunniga hakkama, kuigi tal tuli liikluseeskirju rikkuda, nagu pärast selgus. Meie aga piinlesime seni kaldal, teadmata, kas võtta oma kuivad allveeülikonnad seljast või oodata. Vette enne võistluse lõppu siiski saime, nii sellel kui ka järgmisel päeval, kuid kaotatut ei suutnud me korvata ja jäime kalapüügis viimaseks, mis tegi meid üpris nukraks.
Viimaseks võistluseks jäi meeskondlik laskmine, kus endilegi üllatuseks jõudsime koos korraldajatega esikohta jagama, mis tõstis meeskonda tublisti ettepoole. Võistluste juhendis oli klausel, mille järgi nõrk tulemus laskmises nullis ka võistkondliku tulemuse sellel alal. Mõned meist eespool olnud võistkonnad olid sunnitud meid mööda laskma, kuna komistasidki selle klausli otsa. Sellega tõusime lõpuks teiseks, mis oli kõigi aegade eesti meeskondade parim tulemus.
Samas koosseisus võistlesime järgmise aasta talvel Moskvas, kus olime seitsmendad. Suve algul tulime taas Eesti meistriks ning seejärel võistlesime Leningradis, kus tulime teiseks.
On üsna loomulik, et pärast sellist edu arvati Novorossiiskis toimuvatel NSV Liidu meistrivõistlustel Eesti koondvõistkonda ka Karl Birnbaum ja Ivan Junninen Jõgevalt. Paraku juhtus seal treeninglaagris õnnetus: Karl Birnbaum uppus. See oli suur moraalne löök kõigile.
Siiski harjutati, täiendati tehnilist varustust ja võisteldi tasapisi edasi. Jõgeva võistkonda toetas nüüd kolmandana Kalle Jakobson. Pärast aastast vaheaega tuldi 1978. aastal taas Eesti meistriks. 1985. aastal tuli Jõgeva võistkond Polümeeri üleliidulistel lahtistel võistlustel kolmekümne võistkonna konkurentsis teisele kohale. Meeskonda kuulusid Arne Haaviste, Tanel Sermat ja Ivan Junninen.
Veel toodi meeskondlik Eesti meistritiitel Jõgevale 1993. aastal Tanel Sermati ja Ivan Junnineni poolt. Individuaalarvestuses on Eesti meistriks tulnud meilt Arne Haaviste 1995. aastal ja Ilmar Kaasik 1998. aastal. Kahvatumaid medaleid on meie kanti veel toonud Karl Birnbaum, Tanel Sermat ja allakirjutanu.
Viimastel aastatel on osavõtjate arv vähenenud. Käesoleval aastal on siiski märgata elavnemist.
IVAN JUNNINEN
Hiljuti olid Eesti invasportlased spordi ja puhkelaagris Tartumaa kaunis väikelinnas Elvas, kus võisteldi real spordialadel ning arutati invaspordiprobleeme ja kavandati tulevikusuundi.
Meie maakonnast olid spordi ja puhkelaagris Leino Juhkam Jõgevalt, Aino Sillaots Põltsamaalt, Alja Kivi Maarjast, Enn Bauman Mustveest, Ragnar Lust Puurmanist ja Anno Vool Voorelt.
Võisteldi ratastoolide vigur ja kiirussõidus. Siin olid Alja Kivi ja Leino Juhkam võitjad. Alja Kivi oli võidukas veel õhupüssist laskmises.
Mõni aeg tagasi kergejõustikus kolmekordseks võitjaks tulnud Aino Sillaots sai kabevõistlustel kolmanda koha. Mälumängus jagas meie kuuik I-III kohta.
Ühisarutelul jäi kõige enam kõlama arvamus, et invasporti ei mõisteta ega toetata kõikjal. See kehtib täielikult ka Jõgevamaa kohta. Spordiringkondades ei ole siiani arutatud invaspordi olukorda maakonnas. Invasport vajab rohkem mõistmist ja abi ning seda igal tasandil. Kutsun Jõgevamaa firmasid, asutusi, kauplusi jt ulatama oma abistav käsi invasportlastele. Näiteks vajaksid vabariigi paremikku kuuluvad Aino Sillaots, Alja Kivi ja Leino Juhkam hädasti uuemat tüüpi ratastooli, et läbi lüüa ka maailma tasandil.
VILLU OJASSALU
MITMESUGUST
Eelmisel nädalal saabus Jõgevamaa päästeteenistuse häirekeskusesse kaheksa tulekahjuteadet, millest kaks osutusid ekslikeks väljakutseteks.
Neljapäeva õhtupoolikul kell veerand neli teatati Jõgeva vallast Võikvere külast sõiduauto ®iguli põlemisest. Tuletõrjujate saabudes oli auto juba täisleekides ning hävis täielikult.
Pool tundi hiljem sõitis Palamuse komando Varbeveresse kombaini kustutama. Elektrisüsteemi rikke tõttu oli süttinud talunikule kuuluva kombaini mootor.
Reede pärastlõunal märgati Jõgeva alevikus, et Sordiaretuse Instituudi kuivatist tuleb tossu. Katusel tehti keevitustöid, sealt saigi tuli katuse alla.
Laupäeval kustutati Vaimastveres tee ääres põlevat prahti.
Põltsamaa vallast Nõmavere külast teatati maja kõrvalhoone põlemisest, kuid enne päästekomando saabumist loobuti nende abist - tulele oli jõutud ise piir panna.
Pühapäeval põles Pala vallas Rannal umbes 1500 ruutmeetril maanteeäärset kulu.
Põltsamaal märgati Kuningamäelt tulevat tugevat suitsu. Selgus, et seal põletati põhku ning tuli oli kontrolli all.
Ekslikuks osutusid ka väljakutsed Jõgeva alevikku, kus ei põlenud mitte suvemaja, vaid toss tuli põletatavast prahihunnikust, ning Jõgeva valda Paduvere külla, kus raietööde ajal põletati oksi.
Päästeteenistus tuletab meelde, et suurema tule tegemisest või põhu põletamisest tuleb neid eelnevalt informeerida.
ARDI KIVIMETS
Jõgevahe pere lõi tantsu ja laulu Hispaanias
Jõgevahe pere naisrühm ja rahvaliku muusika ansambel Tempora Mores esinesid hiljuti Hispaanias Zamora linnas toimunud rahvakultuuride festivalil Europeade, kus kokku osales 187 taidluskollektiivi erinevatest Euroopa riikidest.
Rahvariides seltskonna 10 000 kilomeetri pikkusest reisist, kus läbiti 13 riiki, rääkisid Vooremaale Jõgevahe pere kunstiline juht Airi Rütter ning ansambli Tempora Mores juht Hillar Laane.
Europeade tähendab lahtimõtestatult Euroopa rahvuskultuuride festival, mida on kokku korraldatud 38 korda. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Vardo Rebane otsustas, et sõitu tänavusele festivalile väärib ka Jõgevahe pere naisrühm ja sama taidluskollektiivi rahvaliku muusika ansambel Tempora Mores.
"Sõitu Hispaaniasse alustasime bussiga, milles kõik istekohad hõivatud. Meie kompsud ulatusid bussis lausa maast laeni, mistõttu praktiliselt tuligi istuda oma asjade otsas. Samas jäi bussi vahekäikudesse ka ruumi tantsu harjutamiseks. Seltskond jagunes telkkondadeks. Igal telkkonnal oli oma telk ning söögivarud, mis koosnesid eelkõige makaroni- ja pudrupakikestest. Reisil söödi enamasti bussis. Kolm ööd tuli reisi kestel ka bussis magada. Teel magasime peamiselt kämpingutes, Zamora linnas aga kohalikus koolimajas naride peal," jutustas Airi Rütter.
Teel Hispaaniasse ja tagasi läbis Jõgevahe pere 12 riiki: Soomet, Rootsit, Taanit, Saksamaad, ©veitsi, Prantsusmaad, Hispaaniat, Poolat, Leedut, Lätit. Portugali sõideti eraldi, et näha Atlandi ookeani.
Europeade üheks korraldamispaigaks oli Zamora linna härjavõitluse areen. "Härjavõitlust me küll ei näinud, küll aga rohkesti härgade kujusid," ütles Hillar Laane.
Festivali avatseremoonial Zamora linna staadionil tantsis Jõgevahe pere naisrühm koos Koselt, Keilast ja Nõost saabunud naisrühmadega. Neid saatis ansambel Tempora Mores. Ansambli juht Hillar Laane laulab ja mängib vastavalt vajadusele erinevaid pille. Lauljaks, rütmipilli ja plokkflöödimängijaks on Kersti Teras. Airi Rütter mängib akordioni, Merje Müürsepp viiulit, Andres Niglas kontrabassi, Andres Vöörmann kitarri ning Mare Rosin jauramit, mis välisesinemistel erilist tähelepanu äratab.
Kontserdil esitas Tempora Mores kaks laulu ansambli Kukerpillid repertuaarist - "Tantsulaulu" ja "Puhub tuul".
Lõppkontserdil, mis toimus samuti Zamora linna staadionil, esinesid Eesti nais- ja segarühmad, saateansambliks taas Tempora
Mores. Soolokavadega esineti ka tänavakontserdil raekoja ees ja festivali foorumil.
Jõgevahe pere naisrühm tantsis festivalil Ülle Fersheli tantsu "Lustilugu" ning Maie Orava tantse "Kiigele ehtimine" ja "Labajala löss".
Hispaanlaste eriline lahkus
Hispaanias tuli esineda ka ootamatult ja improviseeritult. "Ootasime rongkäiku, parajasti hakkas aga vihma sadama. Nii kogunesid erinevate maade taidlejad kahe maja vahel paiknevasse katusealusesse, kus ühiselt laulma ja tantsima hakati," meenutas Hillar Laane. "Pärast seda esinemist läksin veidi eemale, et anda meie asukohast märku meie bussijuhile. Hispaanlased märkasid mind ning hakkasid hoogsalt abi pakkuma. Kui hakkasime kord pärast esinemist jalgsi majutuspaika minema, tahtsid kohalikud meid vägisi esinemispaika tagasi viia, arvates, et oleme eksinud," jutustas Airi Rütter.
Eesti toll konfiskeeris veinipakendi
Jõgevahe pere taidlejatel juhtus Hispaanias ka äpardusi ja sekeldusi. Mare Rosin nihestas jala. Vaatamata sellele pidas ta aga esinemised vapralt vastu ning kui Eestisse tagasi jõuti, oli jalg peaaegu terve. Kõige suurema sekelduse põhjustasid aga tagasi jõudes Eesti-Läti piiril Eesti tolliametnikud.
"Kokku ületasime reisil erinevate riikide piire 13 korda ning ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise minnes läks see protseduur ilma vahejuhtumiteta. Eesti-Läti piiril Valgas saadeti aga buss angaari ning kõik meie kotid valgustati läbi. Vastavalt eeskirjadele võis kaasas olla kaks veini ja kaks õllepudelit. Et ühel naisel oli üks pudel rohkem (täpsemalt tetrapakend Hispaania veiniga), pidi ta seletuskirja kirjutama. Veinipakk loomulikult konfiskeeriti ning tuli maksta ka 100 krooni trahvi. Üldkokkuvõttes jõudsid aga kõik Jõgevahe pere taidlejad õnnelikult Eestisse.
"Osalemine festivalil Europeade polnud ainuke tunnustus, mis meile tänavu osaks sai. Folkloorifestivalil Baltica anti Jõgevahe pere naisrühmale ning rahvaliku muusika ansamblile Tempora Mores ülemaailmse folklooriorganisatsiooni CIOFF Eesti esinduse tunnustuskirjad," lausus Jõgevahe pere kunstiline juht Airi Rütter.
JAAN LUKAS
Jõgeva ja Keuruu kümme aastat koos
Jõgeval viibis sõpruslinna Keuruu delegatsioon, kes osales Eesti taasiseseisvumispäeva üritustel. Sõprus selle Soome linnaga on kestnud juba kümme aastat.
Kevadel käis kümme Jõgeva esindajat Keuruus, nüüd tulid linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Kerttu Ruhanen, tehnilise osakonna juhataja Petri Tuominen ja ettevõtja Heikki Pirkila vastukülaskäigule. Kolme päevaga tutvusid külalised linna vastavatud kultuurikeskusega, gümnaasiumi renoveerimisega, puhastusseadmetega, firmadega Valmeco ja Corium, kirikuhoonega. Käidi ka Siimustis ja Tartus.
"Oleme õnnelikud, et saime väga palju näha ja võtta osa nõnda paljudest sündmustest. Sügava mulje jättis kontsert uues kultuurikeskuses ja puu istutamine linnaparki, mis jääb eriti heaks märgiks tulevastele põlvedele," võttis Kerttu Ruhanen siin saadud muljed lühidalt kokku. Edaspidi tahetakse jätkata ja tihendada ka kahe linna väikeettevõtjate vahelisi sidemeid.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Pühapäeva õhtul sõitis Põltsamaa vallas Esku-Nõmavere tee 2,2 kilomeetril auto otsa teepervel kõndinud kümne- ja üheteistaastasele tüdrukule, kes pääsesid väikeste vigastustega. Peale esmaabi andmist Põltsamaa kiirabis lubati nad kodusele ravile. Lastele otsa sõitnud sõiduauto Honda Civic põgenes sündmuskohalt. Juurdluse käigus tuvastati, et autot juhtis 13-aastane Margus. Teadagi, et nõnda noorel juhil ei saa olla ka vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba.
Torma vallas Lullikatkul sai vigastada teel tuigerdanud 21-aastane purjus noormees. Talle otsa sõitnud sõiduauto Volkswagen juht põgenes sündmuskohalt.
Teisipäeva varahommikul teatas kodanik, et Põltsamaal on Õuna tn 2b majaesisest parklast varastatud sõiduauto BMW 320. Selgus, et auto oli alles, kuid mitte seal, kuhu avaldaja selle oli väidetavalt jätnud. Asjaolud on selgitamisel, et koostada valeväljakutse eest protokoll.
Aleksandril tuvastati Jõgeva haiglas narkojoove. Test näitas opiaatide kasutamist. Meest on heroiini tarvitamise eest tänavu juba halduskorras karistatud 530-kroonise rahatrahviga. Nüüd algatati tema suhtes kriminaalmenetlus.
Üleeelmise laupäeva varahommikul varastati Jõgeva kesklinnas ühelt kodanikult taskutelefon Nokia maksumusega 990 krooni. Politsei on kuriteo sooritanud isiku kindlaks teinud.
Teada on ka isik, kes varastas Mustvees kaupluse Peipsi juurest jalgratta Renak. Ka varastatud ratas on juba käes.
Pühapäeval teatas omanik, et kella 10.30 ja 12.30 vahel on tema autolt varastatud registreerimisnumbrimärk 740 TBU. Sõiduauto oli pargitud Pala vallas Saare bussipeatuse juurde.
Varas käis kolmes majapidamises
Pühapäeval saabus Torma vallast järjestikku kolm teadet vargustest: hommikul varastati Leedi külas ühest elamust mobiiltelefon Nokia 5110 ja lauatelefon Anglo. Telefonid asusid toas laual, omanik, kellele tekitati vargu sega 2130 krooni kahju, viibis samal ajal aga teises toas.
Vaiatu külas kadus majast mobiiltelefon Nokia 5110 ja puukuurist muruniiduk Solo Piano. Omanikule tekitati 4990-kroonine kahju. Mõlema hoone uksed olid küll suletud, kuid lukustamata.
Samal hommikul läks Sadalas kaduma lukustamata garaa¾is olnud 18 käiguga musta värvi jalgratas Scott (4000 krooni). Need asjad varastanud isik on politseile teada. Politsei tegeleb selle inimese praeguse asukoha kindlakstegemisega.
Päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib sadada hoovihma. Puhuvad loode- ja põhjatuul 3-9 m/s. Sooja on 17-22 kraadi.
Reedel on vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Sooja tuleb öösel 4-10 kraadi, maapinnal on temperatuur paiguti nullis ja päeval tuleb 17-21 kraadi.
Neljapäev, 23. august 2001. a.
Torm ja põud nurjasid saagilootused
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
AS Cobra Grupp ehitas Sadukülasse avaliku sauna
JAAN LUKAS
Piim loksutas autotsisterni külili
ARDI KIVIMETS
Maavalitsuse struktuurimuutusest
TARVI UUSEN,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
EMORi küsitluse naljakas kommentaar
MARGUS KIIS
KIRJAD
GUNNAR ISOTAMM
HERBERT SÖÖDE
JUHTKIRI
23. august 2001. a
Jõgeva Tööhõiveamet pöörab Mustvee piirkonnale suuremat tähelepanu
RAIVO SIHVER
Töötutele eraldatakse tänavu rohkem koolitamisraha
RAIVO SIHVER
SAPARDi abil 133 miljoni krooni eest investeeringuid
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja
Muutus nakkevõrgu silma lubatud suurus
AGNES AASLAID,
Keskkonnaministeeriumi Avalikkussuhete büroo spetsialist
Profieelikud tegid Jõgeval kunsti
RIINA MÄGI
Renoveeritud kultuurikeskus: kingitus kogu linnale
RIINA MÄGI
Omavalitsus- ja riigiametnikud võistlesid Äksis
JAAN LUKAS
Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud
(Algus 9. augusti Vooremaas)
UNO VALDMETS
(Järgneb)
Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal
(Algus 2. augusti Vooremaas)
IVAN JUNNINEN
VILLU OJASSALU
ARDI KIVIMETS
Jõgevahe pere lõi tantsu ja laulu Hispaanias
JAAN LUKAS
Jõgeva ja Keuruu kümme aastat koos
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Varas käis kolmes majapidamises