Vooremaa Möödunud
pühapäeval vallutasid spordihoone Virtus erinevas vanuses
maadluspoisid paljudest Eestimaa paikadest. 22.
ajalehe Vooremaa auhinnavõistlustel kreekarooma maadluses
osales 191 noort jõumeest. Jõgeva spordiklubi Ramm
poistest oli kõige võidukam Viljo Kokla.
Maadlusvõistlusi
maakonnalehe auhinnale hakati Jõgeval korraldama 22 aastat
tagasi tollase rajoonilehe peatoimetaja asetäitja Ants Paju
eestvedamisel. Enne tänavuste võistluste algust avati
Siimusti kalmistul oma pojapoja päästmisel hukkunud
maadlustreeneri ja spordiorganisaatori Izmail Uspenski haual
mälestuskivi. Meenutushetkel viibisid Izmail Uspenski lesk ja
pojad, Eesti maadluskuulsused Tiit ja Aap Uspenksi. Algus
piduliku rivistusega Jõuproovi
sissejuhatuseks rivistusid Virtuse saalis maadluspoisid, treenerid ja
kohtunikud. Võistluse avakõne pidas Jõgeva
linnapea Ants Paju. Maadlusseltskonda tervitasid ka peakohtunik Peep
Arold ja maakonnalehe esindajana allakirjutanu. Juhiseid
maadlejatele jagas raskejõustikuklubi Ramm juhatuse esimees
Aimur Säärits. Informaatoripuldis asus võistlust
kommenteerima maadlusentusiast Erki Suits. Ajal,
mil võisteldi alagruppides, ütles peakohtunik Peep Arold
Vooremaale: "Võistluste algus on olnud ilus, kuid
tasavägine. Küllap poolfinaalid ja finaalid kujunevad
pingelisemaks. Edu maadluses oleneb suurel määral ka
sportlaste ja treenerite koostööst." 1980. aastal
osales Peep Arold ise esimestel rajoonilehe egiidi all toimunud
maadlusvõistlustel. "Olin siis 14aastane ja õppisin
Leedimäe koolis," meenutas ta. Tänavustel
võistlustel olid kohtunikeks ka klubi Ramm kogenud maadlejad
Vardo Malm ja Mardo Hoovi. Viljo
Kokla, võidukaim Rammu poiss Vooremaa
auhinnavõistluste üheks võidukamaks maadlejaks
osutus raskejõustikuklubi Ramm 1986. aasta vanuserühma
maadleja Viljo Kokla. Alagrupis alistas Viljo ühe vastase
ristvöövõttega, matši tulemus oli tema kasuks 10:0.
Teisest alagrupi vastasest sai ta jagu 15 sekundiga. Maadluspoiss
Kokla oli vastasest võidukam ka poolfinaalis ja finaalis.
Finaalis oli tema vastaseks Risto Remmelgas Kadrina spordiklubist.
"Tegelen maadlusega neljandat aastat. Maadlus pakub pinget ja
võimaldab tõsist tööd lihastele," lausus
Viljo Kokla Vooremaale. Konkurentsitihedas
jõuproovis olid võidukad ka mitmed teised klubi Ramm
maadlejad. Markus Hoovi, kes alustas maadlemist oma venna Mardo
eeskujul, jäi finaalis teiseks. 1989. aasta ja noorema
vanuserühma maadlejatest tuli teiseks Aimur Sääritsa
poeg Simo Säärits. Tema pinginaaber Andreas Rehi (kuulsa
kettaheitja Ants Paju tütrepoeg) sai aga ühe võidu
alagrupis. Finaali kolmas koht kuulus noorimas vanuserühmas
samuti Rammu maadlejale Oskar Orupõllule. "Tänavused
ajalehe Vooremaa auhinnavõistlused kreeka rooma maadluses
toimusid esmakordselt ühel päeval ning nende korraldamine
õnnestus igati," teatas võistluste peaorganisaator
Aimur Säärits. JAAN
LUKAS NÄDAL
MAAKONNAS Eile
oli vallavalitsuse istung, kus arutati toimetulekutoetuste ja
hooldaja määramist jms. Võtikveres oli eile
Võtikvere Rahvahariduskeskuse avamine. Torma lasteaias
Linnutaja on liiklusnädal. Reedel on Sadala rahvamajas sügisene
tantsuõhtu ansambliga Boomer. Eile
olid Tabivere raamatukogus külas kohaliku lastepäevakodu
mudilased. See oli ühtlasi raamatukogus ettelugemispäev.
Mudilased tulevad raamatukokku külla ka homme. Täna on
vallavolikogu istung, kus arutatakse kultuuritöö probleeme,
ettelugemispäeva
korraldamist Tabivere Keskkoolis jne. Homme esinevad Tabivere
muusikakooli lapsed Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Neljapäeval
on Tabivere Keskkoolis muusikakooli õpilaste sügiskontsert.
Maarja Keskkoolis on neljapäeval raamatupäev. Reedel on
Tabivere raamatukogus kirjandushommik II, III ja IV klassile kirjanik
Olivia Saare sünnipäeva puhul. Tabivere Keskkoolis on
reedel veerandilõpu disko. Eeloleval nädalavahetusel
esinevad Otto Wirkhausi nimelisel puhkpillimängijate konkursil
Kõrvekülas ka Tabivere muusikakooli lapsed Liia Koortsi
juhendamisel. Täna
tuleb kokku vallavolikogu sotsiaalkomisjon, et koostada valla
sotsiaalkorteris päevaste teenuste osutamise korra eelnõu.
Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Samal päeval kell 10
on Voore asula detailplaneeringuga seotud arutelu Voorel. Eile
oli vallavalitsuse istung. Täna peab vallavalitsuse ruumides
koosolekut sotsiaalkomisjon. Homme on Võisiku hooldekodu
hoolekogu koosolek, kus osaleb ka vallavanem Toivo Tõnson.
Neljapäeval osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja
sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram Põltsamaa haigla
juhatuse koosolekul. Adavere Põhikoolis on täna kell 12
renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad
tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega
seotud probleeme. Eile
pidas Põltsamaa kultuurikeskuses koosolekut probleemsete
peredega tegelev komisjon. Arutusel olid lastevanemate koolituse
projektiga seonduvad küsimused. Täna osaleb abilinnapea
Tiit Kulu majandusministeeriumis Taani projekti "From Energy
Plan to Implementation Steering Committee" koosolekul.
Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel
osaleb täna Paides peetaval seminaril "Eelkooli ja
koolilaste toitlustussüsteem vajab uuendamist". Neljapäeval
on Põltsamaa haigla juhatuse koosolek, milles osaleb ka
linnapea Margi Ein. Kultuurikeskuse galeriis avatakse neljapäeval
kell 17 Maie Luha maalinäitus "Oli kord nii".
Linnavalitsuse haridus- ja kulturinõunik Ülle Koppel
osaleb neljapäeval ja reedel kooliarenduse konverentsil Tartus.
Laupäeval kell 16 toimub Põltsamaa kirikus Viljandi
praostkonna vaimulik laulupäev ja kontsert. Samal päeval
kell 19 on Põltsamaa kultuurikeskuses sügisõhtu
tantsuga, kus pakuvad meelelahutust Jõgeva tantsustuudio ning
PÜGi poisteansambel. Tantsuks mängib ansambel Jeerum. Homme
korraldatakse Palamuse Gümnaasiumis mälumäng
noorematele klassidele. Laupäeval kell 19 on Palamuse rahvamajas
estraaditeatri Joller etendus "Phaunwere Nokkijad". Peaosas
Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Margus Abel. Neljapäeval
on vallavolikogu istung. Reedel on Pala kultuurimajas memmede
tantsurühma "Siisik" 15. aastapäeva pidu. Pala
koolis on sellel nädalal õpioskuste viktoriinid. Eile
oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval võtab vallavanem
Heldur Lääne Sihtasutuse LõunaEesti Turism nõukogu
liikmena osa turismialasest koolitusest Tartus. Reedel annab Viljandi
nukuteater Pisisaare koolis etenduse "Sööbik ja
pisik". Sellel
nädalal käivad Mustvee lasteaia lapsed Peipsi järve
ääres sügisvaatlusi tegemas. Neljapäeval kell
17.30 oodatakse naisi kultuurikeskusesse taimevaipa tegema. Jõgeva
aleviku kultuuriseltsis Vanaveski korraldatakse täna
koolitusseminar noortele "Kuidas organiseerida üritusi?".
Vallavalitsuse saalis on täna õppepäev omavalitsuste
ametnikele uuest töö ja puhkeaja seadusest. Homme kohtuvad
vallavalitsuse ja volikogu esindajad Kuremaa tehnikumi juhtkonnaga.
Vallavalitsuse saalis on homme Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu
volikogu koosolek. Neljapäeval korraldatakse Kuremaa ujula
konverentsisaalis Jõgeva valla järgmise aasta eelarve
arutelu. Valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiiu Nettan
osaleb 27. oktoobrist kuni 4. novembrini Jõgevamaa
sotsiaaltöötajate õppereisil Taanis. Eile
oli linnavalitsuse istung. Linnapea ja abilinnapea tutvusid eile
Jõgeva Bussikeskuse tööga. Betti Alveri fond arutas
eile järjekordsete luulepäevade "Tähetund"
korraldamist. Täna peetakse läbirääkimisi ASi
Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamise osas AS
FortumTermesti ja AS Eraküttega. Homme osaleb linnapea Ants Paju
Jõgevamaa Omavalitsusliidu volikogu koosolekul. Neljapäeval
on linnavolikogu istung. Reedel tutvuvad majandusministeeriumi
energiatalituse spetsialistid Jõgeva kultuurikeskusega.
Laupäeval kell 18 annavad Jõgeva kultuurikeskuses
kontserdi Kaitseväe orkester ja solistid. ARVAMUS Töö-
ja puhkeaja seadus ei takista õpetajate palgatõusu Linnade
Liidu avaldus õpetajate palgatõusu kohta tuli
haridusministeeriumile üllatusena. Linnajuhtide pressiteates on
teada antud, et nad ei toeta õpetajate 15-protsendilist
palgatõusu, kuna seoses uue töö- ja puhkeaja seaduse
rakendumisega jääksid õpetajad ilma reaalpalga
kasvust. Tegelikult
ei saa õpetajate alampalkade tõstmist seostada töö-
ja puhkeaja seaduse rakendamisega. Need on kaks täiesti
iseseisvat protsessi. Uue
töö- ja puhkeaja seadusega on parlament esitanud kaasaegse
vaate sellest, milline peaks olema palgatööd tegeva inimese
päev selleks, et säilitada tervist, arendada oma teadmisi
ja oskusi, saada osa kultuuriväärtustest - elada
täisväärtuslikku elu. See, et nende nõuete
kehtestamisega väheneb paljude inimeste reaalne tööaeg
ning vajalike tööde tegemiseks tekib juurde uusi töökohti,
on protsessi lisaväärtus. Oma rakendusmäärusega
on sotsiaalminister püüdnud seaduse mõtet kohaldada
ka õpetajate tööle. Hoopis
teine teema on õpetajate ametipalga miinimumtaseme
määratlemine. Haridusministeerium on siin üritanud
järjepidevalt ning põhimõttekindlalt tegutseda,
tehes palgatõusu teoks eelmisel aastal tänavust eelarvet
kujundades. Järgmisel aastal palgatõus jätkub, et
kool saaks tugevamaks ja lõppkokkuvõttes senisest
suurem hulk lapsi saaksid heas koolis head õpet. Õpetajate
15-protsendiline palgatõus on järgmise aasta eelarvesse
planeeritud. Ei haridusminister, ministeerium ega valitsus saa siin
vahet teha Tallinna, Tartu, Tapa, Aseri või Abja õpetajatel,
nagu ka mitte ajaloo, kirjanduse- või matemaatikaõpetajatel.
Ministrina saan ja tahan seista ma kõikide õpetajate
kõrge palga eest, kuid saan seda teha vaid sel määral,
mil riigi rahakott võimaldab. Seepärast
on ministeeriumi eesmärgiks kehtestada õpetajatele
normaalne alampalk, mida kooli omanikud - omavalitsused saavad
omakorda suurendada vastavalt tahtele ning prioriteetide seadmisele.
Edukamad omavalitsused on aastaid eraldanud haridusele oma
vahenditest raha lisaks riigieelarvele ja maksnud kas õpetajatele
palgalisa, investeerinud koolihoonetesse või võimaldanud
õpetajatele täiendõpet. See võimalus on ka
täna olemas ja miks peaks kõigi õpetajate
miinimumpalga tõusu pidurdama see, et omavalitsused saaksid
oma äranägemise järgi maksta diferentseeritud palka.
Sama võiks teha ka kõrgema alampalga korral. Just seda
haridusministeerium taotlebki - viia kõigi õpetajate
alampalk normaalsele tasemele, millele omavalitsused võiksid
vastavalt võimalustele ja töö tulemustele lisada
omapoolse panuse. Tuletaksin meelde, et ministeeriumi ja
Haridustöötajate Liidu kokkuleppe põhjal fikseeritud
alampalk ei pea olema maksimumpalk! Omavalitsusjuhtide
väite peale, et vaatamata järgmise aasta riigieelarvesse
planeeritud 200 miljonile lisakroonile peaks õpetajate
reaalpalk justkui vähenema, ei oska küll ei nutta ega
naerda. Tuletan meelde, et see palgatõus on planeeritud ajal,
mil on olemas tõusu mõlemad olulised eeldused -
eraldatud lisaraha kui õpilase pearaha tõus seoses
õpilaste arvu kahanemisega. Ületundide eest saab
võimalusel tasuda pooleteisekordselt, kui õpetaja seda
taotleb. Võib aga arvestada ka lisapuhkust. Olukorrad on
erinevates koolides küll erinevad, kuid ministeeriumis tehtud
arvutuste järgi peaks eraldatud 200 miljonist lisakroonist
planeeritud palgatõusuks piisama. Üksikutes kohtades võib
tekkida väike puudujääk, kuid see sõltub juba
koolivõrgust, kooli suurusest ja õpetajate koosseisust,
mitte üldistest tingimustest. Paraku
on nõnda, et paradiisi ei too maa peale ei protsentide
segamise ega kategooriliste deklaratsioonidega. Reaalsust arvestades
peame tegema valikuid ja valitsuse valik on õpetajate
palgatõus. Väga
võimalik, et järgmisel aastal saame valida omavalitsuste
rahakoti suurema täitumise toetusfondi suurendamise teel. Siis
on võimalik ka kõikide teiste munitsipaaltöötajate
palkasid suurendada, nagu Linnade Liit soovib. Haridusministeeriumi
esimene kohustus on muuta tugevaks riigi vastutada olev kohustuslik
üldharidussüsteem. TÕNIS
LUKAS, haridusminister KIRJAD Minu
kogemus omavalitsuse töö lahtimõtestamisel Saavutasin
linnapea Ants Pajuga kokkuleppe koostööks Linnalehe
järjekordse numbri ettevalmistamisel. Seetõttu kogesin
seda, mille peale poleks varem tulnud. Enamus kodanikke hindab
omavalitsustes ja volikogudes tegutsevaid ametnikke negatiivselt.
Varem andsin minagi neile samasuguse hinnangu. Olles nüüd
jälginud Jõgeva linna valitsuse ja volikogu
töid-tegemisi, tunnen omavalitsusametnikele hoopis kaasa. Miks?
Esiteks põhjusel, et linnavalitsuse ametnikud on kõik
mingi konkreetse eriala spetsialistid ja sellesama linna elanikud.
Nad annavad endast parima linnaelanike heaolu nimel. Nad võtavad
vastu olulisi otsuseid ja võtavad seejuures enestele vastutuse
linnakodanike ees. Kodanikud
pole lõpptulemusega mitte alati rahul. Kuid lihtinimene ei
arvesta asjaoluga, et riik lisab omavalitsustele üha rohkem
ülesandeid, suurendamata samal ajal omavalitsusüksuste
eelarvet. Intervjueerides
Jõgeva linna üldplaneeringu ja arengukava koostamisega
seotud isikuid, jäi kõrvu kriitika linnakodanike
ükskõiksuse arvel. Kas see kriitika on põhjendatud? Linnakodanikuna
ütlen, et on küll, sest midagi pole isiklikult ühelgi
üldplaneeringut ega arengukava puudutaval koosolekul kaasa
rääkinud. Linnaelanikke aga kutsutakse seda tegema.
Vooremaast loeme, et Jõgeval polegi enamat kui kivid ja odava
viina poed. Eelmisest numbrist saame teada, et lisaks on hulgaliselt
salaviina poode ja paarkümmend ametliku alkoholi müügikohta
ning keerulise hingeeluga volikogu esimees. Loed ja hirm hakkab. Kas
siin ongi mõtet elada? Samal ajal aga näeb, et siin ja
seal on läinud elu edasi. On ilmunud palju uut. Kas tõesti
pole see märgatav? Jõgeva
avab oma uksed ja viimasel aastal on üsna tihti näha siin
nii kunstnikke, kultuuritegelasi kui ka ärimehi. Kas meil on
silmi nende jaoks? Kas meil on mõistmiseks valmidust? Kas me
ise ootame uut, oleme valmis seda looma? Ja kas tõesti
linnavalitsus tuleb meelde ainult siis, kui on vaja vormistada või
oodata toimetulekutoetust. Linna
arengukava ja üldplaneering moodustavadki tulevikus keskkonna,
milles hakkab teenuseid kasutama linnakodanik. Tema lapsed käivad
koolis, lasteaias, huviringides, raamatukogus raamatuid lugemas ja
laenutamas. Kui inimene, olles ise teenuste kasutaja, ei räägi
linna jaoks niivõrd oluliste dokumentide koostamises kaasa,
siis tuleb küsida, kellele linna üldse vaja on. Kas
linnavalitsuse ametnikele endile? Meedias
tuntud tädi Maali muidugi võib väita, et tema
osaleski valimistel eesmärgiga suunata vastutus ja otsustamine
iseendalt rahvaasemikele. Kuid volikogude liikmed on tavaliselt
igaüks seotud oma tööga, mis on niigi suur vastutuse-
ja kohustustekoorem. Ega nemadki pole üliinimesed, kes räägivad
kaasa siin ja seal ning teevad ja vastutavad kõige eest. Võibolla,
et tädi Maali ehk soovib planeerimises kaasa rääkida,
kui on, kui hambaarsti toolis patsient, kes spetsialistide vestluses
võõrsõna ära tundnud, saab vaid umbmäärase
"ahaa" sekka öelda. Kuid
ega viimanegi pole vabandus, sest kõigepealt tuleb
planeeringut puudutavale koosolekule kohale tulla. Isegi väikelinnas
Jõgeval tundub kehtivat tendents, mida rohkem inimesed
sulguvad oma tonnistesse sõidukitesse või teleri ette,
seda vähem leitakse tahtmist ja motivatsiooni kaasa rääkida
oma kodulinna elu puudutavates küsimustes. Kritiseerima ollakse
aga alati valmis, siis tasub osaleda kodulinna probleemide
lahendamisel. Siis on vähemalt tagataskust võtta veenev
argument ja võib öelda, et näete, osalesin selle
küsimuse lahendamisel, kuid mind ei võetud kuulda.
Tundub,
et Eesti arengu tajumine ongi takerdunud kritiseerimise tõttu.
Tänapäeval on vaja lahendusi, kuid kritiseerimisega
raisatakse oma vaimuenergia, seepärast polegi meil arengut,
millest nii väga unistame. TOOMAS
REISALU JUHTKIRI Lutsu
"Kevade" öeldakse olevat igihaljas seetõttu, et
selle tegelased on arhetüüpsed: Toots, Kiir, Arno,
Tõnisson, Teele ja teised Paunvere koolilapsed esindavad kõik
mingit aegumatut inimtüüpi. Samal põhjusel on
tunduvalt laiemas kultuuriruumis kui Eesti laineid löönud
üks teine, "Kevadest" 14 aastat hiljem ilmunud raamat,
milles juttu ühest "väga väikese aruga karust"
- karupoeg Puhhist, mõistagi. Kümmekond päeva tagasi
tähistatigi kogu maailmas Puhhi 75. sünnipäeva. Mis
siis Puhhilood nii populaarseks teeb ja miks Alan Alexander Milnei
originaaltekstidele viimasel ajal ka Puhhi tegelastele üles
ehitatud populaarfilosoofilisi käsitlusi on lisandunud? Eks ikka
sellepärast, et Puhh, Notsu, Iiah, Öökull, Jänes,
Tiiger, Kängu, väike Ruu, Christopher Robin ja teised
moodustavad nagu ühiskonna minimudeli. See pole mingi
ideaalühiskond, kus üksteisele mett moka peale määritaks,
sest Saja Aakri metsa elanikel on omajagu komplekse ja väikesi
veidrusi - nagu meil kõigil. Ent nad saavad oma asjad aetud,
ilma et kedagi jalge alla tallataks, sest keegi neist ei arva, et
ühele probleemile on ainult üks lähenemisviis ja
lahendus ning et nui peab ilmtingimata neljaks aetud saama. Puhhilood
on tolerantsuse kool. Aga mida muud oleks maailmale just praegu
rohkem vaja? Möödunud
reedel algasid Eestis raamatukogupäevad. Homme tähistatakse
nende raames raamatuaasta järelkajana Eesti raamatu päeva.
Igavesti uhke oleks, kui Eestimaa koduperenaised selle asemel, et oma
ajusid teleseebiga pesta lasta, homme hoopis raamatu kätte
võtaksid. Tublid Eestimaa täitsamehed võiksid
homme õhtul eelistada raamatut pudelile Saku Originaalile või
A Le Coq Premiumile, lapsed aga arvutimängudele ja multikatele.
Iseasi, et seepi või multikaid neelata ja õlut juua on
palju lihtsam: pole vaja ajusid pingutada. Raamat on raskemini
kättesaadav ka - kui teil just kodus korralikku raamatukogu
pole. Õlut ja kangematki kraami saab vähemasti Jõgeva
linnas ööpäev läbi kätte. Äkki
oleks vaja ka üht ööpäev läbi tegutsevat
raamatumüügi- või laenutuspunkti - neile, kel keset
ööd kustutamatu vaimutoidunälg peale juhtub tulema? Millal
teie viimati raamatu kätte võtsite? 23.
oktoober 2001. a MAJANDUS Mustvee
õmblustsehh suurendab tootmist Mustvees
õmmeldakse trikooesemeid 1965. aastast alates. Praegu töötab
õmblusvabriku Trixtal Mustvee tsehhis 120 töötajat,
sh 74 õmblejat. Parematel aegadel töötas vabrikus
aga 360 inimest. Õmblusvabriku
Trixtal direktori Irina Kotovitsi sõnul õmmeldakse
trikootooteid veel Paldiski Maratis ja Pärnu Maratis. Kangaid
kootakse ja värvitakse aga vabrikus KNIF-Kangas. Õmblusvabrik
Trixtal kuulub MARAT VOGUE Gruppi, millel on neli vabrikut Eestis ja
üks Soomes. Mustvee
tsehh kuulub suurde gruppi Õmblusvabriku
Trixtal kuukäive on 10 miljonit krooni, millest Mustvee tsehh
annab ühe kolmandiku. Selle aasta MARATi grupi kogu loodetav
käive on 300 miljonit Eesti krooni. Järgmisel aastal on
plaanis suurendada käivet 340 miljoni kroonini. Õmmeldakse
lastele ja täiskasvanutele nii pesu kui ka pealisriideid.
Toodang eksporditakse Soome, Rootsi, Norrasse, Lätti, Leetu ja
Ukrainasse. Esimesed partiid on saadetud ka Venemaale. 8-9%
toodangust jääb Eestisse. "Tooraine
ostame Kreenholmist, samuti Sindis asuvast firmast Qualitex, aga ka
Portugalist ja Indiast. Lõng kootakse kangaks vabrikus
KNIF-Kangas. Seal toimub ka selle värvimine ja lõppviimistlus.
Siis lähevad kangad juurdelõikusele," rääkis
direktor Irina Kotovits. Mustvee tsehhi juhataja Anatolia Lunina
lisas, et väike osa juurdelõikusest toimub ka Mustvees.
Tsehhis töötab neli juurdelõikajat. Täidetakse
klientide tellimusi Ainult
10% toodangust väljastatakse oma kaubamärgiga. "Enamuses
täidame klientide tellimusi. Nad saadavad meile joonised, mille
põhjal valmistame näidised. Need saadame koos
hinnapakkumisega kliendile tagasi. Kui näidis või
näidised ja hind on tellijale vastuvõetavad, siis ootame
tellimusi. Eksporditellimuse aeg on tähtajaga piiratud,
tavaliselt tuleb see täita 4-8 nädalaga. Valmistoodangu
kvaliteeti kontrollib TKO. Kui see vastab kvaliteeditingimustele,
siis toodang pakitakse ja viiakse Tallinna. Transporti korraldab
Tallinnas asuv logistikaosakond. Anatolia Lunina sõnul viiakse
valmistoodang neilt ära 3-4 korral nädalas. "Kuni
1996. aastani oli Mustvees eraldi vabrik. Siis oli meil mõni
aeg ka raskusi toodangu realiseerimisega. Nüüd, Marati
Gruppi kuuludes, me enam ostu ja müügiga ei tegele, sest
kõike korraldab Tallinn," sõnas Anatolia Lunina. Viimasel
kolmel aastal on Marati Grupis investeeritud põhiliselt
viimistlusse ja juurdelõikusse. Edaspidi hakatakse
investeerima ka õmblusse. "Tuleval aastal plaanime
Mustveesse tuua 7 uut masinat. Need on aga küllaltki kallid, 70
000-300 000 krooni. Osa masinaid aga liigub vastavalt vajadusele
ühest vabrikust teise," rääkis õmblusvabriku
Trixtal direktor Irina Kotovits. Vajatakse
töötajaid "Tööl
käiakse Mustveest, Rajalt, Kalmalt, Lohusuust, Tormast ja
Saarelt. Enamus neist töötab Mustvee tsehhis juba 10-15
aastat. Paljud noored tulevad tööle peale lapse sündi.
Aga tullakse ka peale kutsehariduse omandamist. Kui kvalifikatsiooni
ei omata, siis õpetame inimesed kohapeal välja,"
lausus Mustvee tsehhi juhataja Anatolia Lunina. Ta jätkas:
"Eesmärgiks on tootmise suurendamine. Selleks võtame
juurde uusi töölisi".
"Kui
ühest kohast oleks töölesoovijaid 10-15 inimest, siis
oleks võimalik lahendada ka nende transpordiprobleeme. Oleks
hea, kui omavalitsused tuleks ses osas inimestele vastu, siis on ka
meil võimalik omalt poolt küsimuse lahendamisel appi
tulla," lisas Irina Kotovits. "Saare
aktiviseerimiskeskus on eeltoodud probleemiga ka juba tegelenud. 11
inimest käis kohapeal tööga tutvumas. Kaks inimest,
üks Saare, teine Pala vallast, läksidki sinna tööle.
Probleemi lahendus jäi aga transpordi ja õmblustsehhi
väikese palga taha. Minu andmetel toimub Mustvee tsehhis
tasustamine tükitöö alusel. Töö- ja
kvaliteedinormid on aga küllaltki kõrged. Algajad neid
täita ei suuda ja nii ei saada kätte isegi miinimumpalka.
Kui aus olla, siis on töötu inimene teatud määral
oma olukorraga harjunud ja ei suuda algul pingelist tööd
teha," rääkis Saare aktiviseerimiskeskuse endine
tegevjuht ja praegune Jõgevamaa Tööhõiveameti
Mustvee konsultatsioonipunkti konsultant Astrid Säälik. Koolitada
võiks kohapeal "See
on üks suuremaid Mustvee linna tööandjaid. Kui 90ndate
aastate keskel koondati tsehhist palju inimesi, siis nüüd
tootmist hoopis laiendatakse. Meil käisid läbirääkimised
Tallinna 41. Kutsekeskkooliga, et nad õpetaksid meil kohapeal
9-12ndate klasside tüdrukuid õmblustsehhi töö
jaoks välja. Põhimõtteline kokkulepe on olemas. Me
oleme leidnud ka vastava ruumi. Selle remontimiseks ja sisustamiseks
on projekt valmis, kuid momendil on see veel rahapuudusel
realiseerimata. Linna ja ka Trixtali juhtkond on sellest huvitatud,
et tüdrukuid saaks Mustvees koolitada ja nad ei peaks selleks
tingimata suurde linna minema," ütles Mustvee linnapea
Pavel Kostromin. RAIVO
SIHVER Kuueteistkümnendal
oktoobril kuulutas Jõgeva Maakohus välja OÜ Santleks
pankroti. Kohtuotsus jõustub kümne päeva pärast. Sada
protsenti aktsiaid kuulub ühtedel andmetel Põlvas,
teistel andmetel Tallinnas elavale Taimar Kepile. OÜ Santleks
asutati Tartus eelmise aasta seitsmendal jaanuaril. Vahetult enne
pankrotiavalduse esitamist 21. septembril registreeriti firma Jõgeva
linnas, aadressil Aia 1. Esitajaks oli firma ise. 24. septembril
algatas Jõgeva Maakohus pankrotimenetluse ja määras
ajutiseks pankrotihalduriks Vaido Paju. Võlgniku
varana on märgitud sülearvuti Compaq Armanda 3500,
soetamismaksumusega 30 000 krooni ja jääkväärtusega
19 596,75 krooni ning videokaamera Sony TRV56E, alghinnaga 10 000
krooni ja jääkväärtusega 6 526,25 krooni, kokku
üle 26 000 krooni. Võlgniku
rahalised kohustused moodustavad aga ligi 14 miljonit krooni, sh
tagatiseta võlakohustused ASile K-Haldus 6,6 ja võlad
hankijatele, põhiliselt OÜle Hironymos, ligi 7,4 miljonit
krooni. Põhikirja
on kirjutatud viis tegevusvaldkonda, sh metsamaterjali kokkuost ja
müük ning selle ümbertöötlemine. Peamiselt
tegeldi aga aktsiate ostu-müügiga. Käesoleva
aasta 3. mail omandas OÜ Santleks ASiga K-Haldus sõlmitud
ostumüügilepingu alusel 166 221 ASi Kalev aktsiat ligi 6,6
miljoni krooni eest. Ostetud aktsiad panditi Eesti
Erastamisagentuurile. Ajutise pankrotihalduri Vaido Paju aruandest
selgub, et aruande kirjutamise hetkeks oli ASi Kalev aktsia kaotanud
pool oma väärtusest. AS
Santleks sõlmis 28. mail OÜga Hironymos ostu-müügilepingu
220 000 AS Eesti Telekom aktsia omandamiseks, hinnaga 88 krooni ühe
aktsia eest, kokku ligi 19,4 miljonit krooni. Ostja kohustus antud
summa müüjale tasuma alates 28. septembrist 2001. Vaido
Paju arvates on siin sisuliselt tegemist optsioonilepinguga, millega
võlgnikettevõte lootis teenida nn kerget raha, ette
aimamata ASi Eesti Telekom suurt hinnalangust. Tallinna
Väärtpaberibörsi andmetel oli AS Eesti Telekom aktsia
sulgemishind 18. oktoobril 55 krooni. Kohus
määras pankrotihalduriks Vaido Paju. RAIVO
SIHVER Ajutine
püügikitsendus Peipsi ahvenavaru kaitseks Peipsi
ahvenavarude kaitseks ei tohi kuni aasta lõpuni kasutada
mutnikut, mille pära silmasuurus oleks alla 100 millimeetri. Neljapäeval,
25. oktoobril jõustub keskkonnaminister Heiki Kranichi määrus,
mille kohaselt on kuni 31. detsembrini Peipsi järvel põhjanooda
ehk mutnikupüügil keelatud kasutada noodapära viimase
kolmandiku ulatuses väiksemat silmasuurust kui 100 mm. Kalapüügieeskirja
kohaselt on põhjanooda pära väikseim lubatud
silmasuurus 44 mm. Määrusega tõstetakse väikseim
lubatud silmasuurus 100 mmni, kusjuures noodapära üldpikkus
ei tohi ületada 20 m. Püügikitsendus on ajutine ning
kehtib ainult selle aasta lõpuni. Silmasuuruse
muutmine on vajalik alamõõdulise kala ning ahvenavaru
kaitseks. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti
Enno Kobakese sõnul on ahvenavaru praegu Peipsi järves
ülepüügi tõttu madalseisus. "Ahvena mõrra-
ja mutnikupüügi intensiivsus ületab tunduvalt lubatava
püügikoormuse, mistõttu ahvena arvukus on
drastiliselt langenud. Kui eelnevatel aastatel püüti
põhjanoodaga 70% ahvenast, siis sel aastal on ahvena
osatähtsus päevapüügis langenud 200 kilolt 15le,"
ütles Kobakene. Silmasuuruse
tõstmine aitab vähendada ahvena ja alamõõdulise
kala sattumist püünisesse, mõõdulise kala
püügile silmasuuruse muutmine mingit mõju ei avalda.
Praegu püüab Peipsi järvel 20 põhjanoodaga
üheksa firmat, kellele on põhjanoot üks paljudest
püügivahenditest. Seetõttu ei avalda püügikitsenduse
kehtestamine nii ulatuslikku mõju kui näiteks võrgupüügi
puhul. Piirangu
tegelik mõjuaeg on tõenäoliselt lühem, kuna
põhjanoodapüük on võimalik ainult jääst
vabas vees. Tavaliselt tekib jää Peipsi järvele
novembrikuus. Püügivahendite
kehtestatavate nõuetega vastavusse viimiseks tuleb
olemasolevatel põhjanootadel vahetada pärakott, mille
eeldatavaks maksumuseks kalurite andmetel on 700 krooni ühe
püügivahendi kohta (5 kg võrgulina kilohinnaga 100
krooni ning tööraha). Püügikitsendus
kehtestatakse tuginedes Eesti Mereinstituudi teadlaste soovitustele
ning on Venemaaga kooskõlastatud. Püügikitsenduste
kehtestamine arvestab kalurite pikaajalisi huvisid, aidates kaitsta
ja säilitada kalavaru, tagamaks reaalseid püügivõimalusi
ka tulevikus. AGNES
AASLAID, Keskkonnaministeeriumi
avalikkussuhete büroo NOORTELISA Vastu
tulles lugejate arvukatele nõudmistele otsustasin Vooremaa
senise, karmi ja kohati ka põhjendatud kriitika alla langenud
noortelisa sulgeda ning asuda välja andma uut, kvaliteetset ja
korralikku väljaannet. Mida siis uus noortelisa endast kujutab? Ajal,
mil eelkõige noortele suunatud ajakirjandus on langenud
sügavasse kriisi, noorteväljaannete toimetused lülitavad
oma arvuteid igaveseks välja ning noorsooajakirjanikud on
langenud karmi puuduse, viletsuse ja maksuameti küüsi,
tahab Vooremaa jätkuvalt olla see kants, kus noore lugeja huvid
kõige kindlamini kaitstud ja esindatud saaks. Gleier
on see koht, mille veergudel leiavad julget ja noortepärast
kajastamist meie igapäevase elu valupunktid - raha, muusika,
mood ja loomulikult SEKS. Gleier tahab olla kõigi
tagakiusatud, vääriti mõistetud ning napi
taskurahaga varustatud ning ka ülejäänud
kodanikuhakatiste lohutaja ning toetaja. Gleieri jaoks ei ole
tabusid, Gleier ei karda kedagi, Gleieri jaoks pole miski püha.
Kui teil on mure, siis pange see paberile ja saatke meile - paneme
mure lehte, võite muret lehest lugeda! Miks
just Gleier? Kuid see on ju ilmne - antud nimi võtab tabavalt
kokku kaasaegse põlvkonna olemuse, tema sügavama
tähenduse praegusaja ühiskondlikus kontekstis, tema
ambitsioonid ja tuleviku. Gleieri vastvärvatud toimetus teeb
kõik endast oleneva, et olla selle nime vääriline
ning võibolla isegi veidi rohkem. Jõudu toimetusele uue
lehe tegemiseks! Pikka meelt lugejaile nende väljakannatamiseks! AARE
KIRNA, Vooremaa
peatoimetaja 4.
oktoober oli rahvusvaheline loomakaitsepäev. See päev oli
pühendatud kogu maailma loomadele ja nende kaitsele. Meil on
neid inimesi, kes käituvad loomadega ebaperemehelikult. Minu
lemmikloomaks on olnud koer ja sellest kirjutangi. Ei
ole olemas halbu koeri, on hoopis halbu peremehi. Ärge soetage
endale koera enne, kui olete veendunud tema vajalikkuses. Kui
oled võtnud endale kutsika ja tahad, et temast saaks su hea
sõber, tuleb teda õigesti kasvatada, selleks on vaja
hoolt, kannatust ja aega. Ta on su truu sõber ja abiline
ainult siis, kui oled tema vastu heatahtlik. Kurb
on vaadata linna tänavatel hulkuvaid koeri. Kord on nendelgi
olnud kodu, oma peremees või perenaine, aga neid on hüljatud.
Nüüd nad ekslevad Mustvee ja Jõgeva linna tänavatel
ja kannatavad tühja kõhtu. Koerte
kohta on haruldasi truudusenäiteid. Kord lugesin ajalehest,
kuidas Rahumäe kalmistul perenaise haual oli koer 42 öödpäeva.
Kalmistu töötajad toitsid teda. Lõpuks nõustus
truu loom ühe mehega kaasa minema. Tean
üht masendavat lugu, kus vanamemm pidi hooldekodusse minema.
Enne minekut istus ta trepil, silitas oma koera ja mõlgutas
kurbi mõtteid, sest tema truud majavalvurit ei lubatud kaasa
võtta. Memm läks poollagunenud lauta, otsis sealt nööri,
tegi silmuse ja pani selle koerale kaela. Siis läks koeraga
pihlapuu juurde, viskas nööriotsa üle puuoksa ja
tahtis sikutama hakata. Samal hetkel sõitis õue
hooldekodu auto. Autojuht märkas vanamemme kurja plaani.
Kiirustades läks ta memme juurde, tõmbas nööri
ta käest ja lausus: "Ega sa ometi tahtnud...?" "Parem
oleks tema elupäevad lõppenud nii, kui et koer oleks
pidanud nälga surema," selgitas memm kurvalt. "Kui
sul koerakest pole kuhugi panna, siis anna ta mulle.Viin sinu
surmalemääratud kutsu oma koju, minu majapidamises talle
nurgake leidub." Memmeke
jättis pisarsilmil koduga jumalaga ja läks autosse. Koer
keksas tema kõrvale ja memme käsi silitas teda. Memme
südamel hakkas kergem, et ei pidanud tõstma kätt oma
kauaaegse truu sõbra vastu. Mina
sain koeraomanikuks küll puhtjuhuslikult, sest loom hüljati.
Koolitasin ja hoidsin teda. Suutäie jagasin temaga pooleks.
Temast kasvas mulle sõnakuulelik truu sõber ja hea
koduvalvur. Aeg
läheb kiiresti. Juba oli mu koer Nöps saanud 14-aastaseks.
Päevpäevalt jäi mu sõber jõuetumaks.
Aimasin, et teda ei ole enam kauaks. Nii oligi. Nädala pärast
ta ei tõusnud jalgadele. Panin Nöpsi õue kase alla
mantlile ja seal ta suikus igavesele unele. Siit
kase alt saatis Nöps viimasele teekonnale oma perenaise Leili.
Nii minu kui tema silmist veeresid siis pisarad. Kaevasin toominga
alla Nöpsile haua ja sängitasin ta mulda. Istusin kase alla
pingile ja tundsin südames valu. Minu kambrisse jäi Nöpsist
tühjus ja kurbus. Olin
üle kahe kuu koerata, kui kena tütarlaps Küllike tõi
mulle väikese valge kutsika. Nii sain ma jälle
puhtjuhuslikult koeraomanikuks. Sellest
on möödas kaheksa aastat. Ma ei oska oma elu ilma oma
väikese Kokita ette kujutada. Valus
on mõelda: kuidas on see võimalik, et oma koerake
hüljatakse? Aga ometi seda tehakse. Kuid miks? Ega sellele
küsimusele lihtne vastata olegi. ALEKSANDER
KÕRGESAAR REPORTAAŽ Jõgevamaa
noortebändid müristasid jälle Reedel,
19. oktoobril oli käes jälle see päev, kus lageda
Jõgevamaa noorte kitarriorkestrid kokku kutsutud olivad,
seekord deviisi "Püsi noor!" all. Kutsujaks muidugi
kapell Saast, nigu eelminegi aasta. Häältepaisutustehnika
tuli Palamuselt, suur tuba Jõgeva Gümnaasiumilt,
voolujõud seinaaukudest, vaja ainult inimlapsi seda kõike
tarvitama. Osad
kambad tulid juba mitu tundi varem kohale, nende hulgas ka Tartu
kuulus muusikamees Erkki Hüva, kes kohe huvilistele magnetilise
lindi pealt oma värskemaid helitöösid laskma hakkas.
Ülejäänud üritasid hoolega kõlasid paika
panna ja punnitasid sellega mis hirmus. Saastamehed värbasid
inimesi igasugu abiametitesse, küll piletimüüjateks,
kaitsemeesteks, muusikahindajateks, teadustajateks, kinomeesteks
jt.ks. Saast Tiit Prii uurispuuris orkestrite hingeelu ka hoolega ja
pani järjekorrad paika. Esialgne järjekord oli CreenBalt
ehk siis Jõgeva "kohalik lemberokk", Riole
"vaimastvere kooliansambel", Lyhis, "tavaline rokk
palamuselt", Charade -"kohalik njuupunk" ning lõpuks
Saast - "jaguva vanakooli punkorkester". Nii oli kirjutatud
plakatil. Kella
poole 8 paiku said ettevalmistused läbi ja CreenBalt läks
peale. Kirjeldet lemberokist oli asi üpris kaugel. Nunnu
välimusega endise Saasta mehe Küüliku bänd tegi
hoopis kirakära muusikat, mida 10 aastat tagasi grungeks
kutsuti (kitarripedaali nupumärgistuse järgi vist).
Küüliku ootamatult omapärane kräunuv laul oli
ootamatu. Punt mängis jõuga, huvitavalt, kuigi
logisevalt. CB
esinemise ajal käis laval ära ka teadustaja, kirjanik ja
end Saast Maniakkide Tänav, kes teatas mitu korda, et on leitud
üks suur mehesõrmus.
Peale
CBalti pidi tulema Riole, aga kuulujuttudest hoolimata see rühm
kaugest Vaimastverest Jõgevale ei jõudnud. Nii läks
peale Balti ja noorpoeet Lennuki ekspromtesinemist lavale Lyhis, 4
poissi Palamuselt, kellest üks laulja nägi välja nagu
legendaarne rockimees Jim Morrison, sest tal olid suured lokkis
juuksed ja seksika lõikega tagi. Lyhis on ikka huvitav rühm,
kelle repertuaar koosneb põhiliselt menuansambli Terminaator
lugude ümbertegemistest. Kuna Lyhis oli oma nooruse tõttu
vähe harjutada saanud, tulid need armsalt logisevad ja kohmakad.
Neil oli ka üks omaloominguline ala, mis oleks kindlasti
paremini kõlanud, kui seda oleks oma suuga esitanud
seesamunegi "Morrison", mitte teksti autor kitarrist. Vahepeal
oli jälle natuke koperdamist ja luule etlemist, kuni peale sai
Jõgeva oma Charade, mis on nii välimuselt (suured
T-särgid, nokatsid ja nunnud näod) kui olemuselt
punkpoppunt, milliseid on USAs tänapäeval tuhandeid, aga
Eestis vähevõitu. Alustasid
kohe ka isetehtud ja hästi tehtud lauludega, mis kähku ära
vuristati, kuni mindi oma arvatava leivanumbri juurde: esitama
Smilersi laule. Sal Salleri dekadentlik sõnum leidis sooja
vastuvõtu. Saali kogunenud koolinoored teadsid täpselt,
et jalgpall on parem kui
ja kuidas minna Petsi vana beeeem veega
Pühajärve äärde. Tänutäheks smiilersite
maaletoomise eest kutsuti noored mitu korda lisalugu tegema. Siis
jälle kohmitsemist ja Lennuki luulet ning viimasena kobis lavale
Saast. Nende muusika oli endiselt metallisugemetega punk, kuid
seekord äratas tähelepanu nende uus lavakostüümindus,
kus võimutsesid massiivsed värvilised tunked, neoonvärvid
ja igasugu veidrad lisandid. Saast
mängis pea tund aega järjest, kuid mitte päris kõiki
ei suutnud ära väsitada. Canis Verdu ja Vale-Dmitri
üritasid küll hoolega oma fänne mõnitada, aga
sellest polnud eriti kasu. Komitee
valis kõige lootustandvamaks kapelliks CreenBalti, mis sai ka
vastava aupaberi ja võimaluse veel esineda. Kuni majahoidja
käskis müra kustu panna. MARGUS
KIIS Kumb
on parem, kas jalgpall või seks? "See
pole mingi klišee, beibi, jalgpall on parem kui seks!" hüüab
üks tuntud popstaar oma veel kuulsamas laulukeses. Õudne
kujutadagi, kuidas noormees on tüdruku romantiliselt koju
kutsunud, kõik on täpselt nii nagu peab, kui järsku
laksatab boi endale vastu otsaesist, paneb teleka käima, et
vaadata järjekordset Lilleküla ahastamapanevat ülekannet
(või mis veel hullem, seda, kuidas Padarski "Srednii Nog"
kohtub Butthilli "Dicheads") ja kui naissoost isik
nördimust avaldab, siis poissoost kodanik vastab selle artikli
esimese lausega. Romantika
romantikaks, aga teemapüstitus on huvitav, eriti arvestades, et
võrreldakse kahte suhteliselt erinevat asja. Üks on
ühiskondlik-sportlik mäng, kus kaks gruppi isikuid ajavad
suurel platsil taga ühtainust palli, et seda vastase suurde
väravasse ajada; kusjuures naljaka erimäärusena ei
tohi nad kera oma käega puutuda. Teine on kahe inimese
suhtlemise vorm, kus tänapäevases vormis masseerivad kaks
isendit oma spetsiaalseid organeid vastastikku. Kusjuures seksi
varasematel vormidel oli jalgpalliga ühine moment see, et üks
kindel pool üritas oma spetsiaalset vedelikku teise sisse saada,
aga tänapäevastes vormides on see jäänud
suhteliselt tahaplaanile. Aga
samas on jalgpall ja S ikkagi suhteliselt sarnased. Protsessi
dünaamika on neil sarnane (enamasti aeglane). Jalgpallis
võetakse rünnak üles, tsenderdatakse, pall põrkab
kellegi pähe, lendab sinna, tänna, sellele, tollele,
valesööt ja võib veel kaua oodata, kuni asjast asja
saab ja kuhugi värava juurde ka jõutakse. Seksis
(normaalsel juhul) peab enne suureks kasvama, siis hakkab pihta see
"mäng", kurameerimised, pettumused, lahkuminekud,
pugemised, lollitamised ja ka ei tea, kuna sinna värava juurde
veel jõutakse. Jalgpallis
on kaks tasandit. Kui oled asjaarmastaja, siis toksid oma sõpradega
ise oma lõbuks, keegi sind ei viitsi vaadata. Kui oled
elukutseline, siis võidakse ka sinu jälgimise eest maksta
ka. Seksis on peaaegu sama lugu. Jalgpall
on hea füüsiliseks treeninguks, asendab hästi igavat
jooksmist jms. Seksiga on sama lugu, arendab hästi kõhulihaseid
ja ajurakke. Mõlemad
on ohtlikud. Jalgpallis võid mängides viga saada, aga
suurel staadionil pealt vaadates võib sattuda kaklusse,
õllepudeliga vastu pead saada, peale mängu end mürgitusse
juua jne. Seksiohud on ka teada: soovimatu rasedus, suguhaigused,
halb maine, tobedad situatsioonid, murtud südamed, hävitatud
inimsuhted jne, jne. Suur
vahe on ikkagi ala levikus. Jalgpall ikkagi pole igal pool
populaarne. Eriti kui meenutada Bart Simpsoni kommentaare, kui ta
esimest korda nägi euroopa jalgpalli. Eestlased saavad enamasti
kotti ja kodumaiste klubide omavahelised kemplused huvitavad
väheseid. Snobismi
kalduvatele eestlastele on jalgpall rohkem imidžimäng. Samas on
palju inimesi, kes laulaksid pigem et "vormel üks on parem
kui seks" või ka neid, kes hüüaksid "korvpall
on parem kui Mall" jne. Seks
lööb demokraatia mõttes jalgpalli tugevalt. dr
N-MEES SPORT Eesti
võistkondlik (8 M + 2 N) karikavõistluse I etapp
koroonas toimus 6. oktoobril Kehra Keskkooli võimlas, kus
osales üksteist võistkonda ja mängiti turniiri
süsteemis kõigiga läbi. Esimese
etapi võitjaks tuli KeSa koroonaklubi 123 punktiga, teiseks
Pärnu Ring 120 p, kolmas Viimsi 113 p, neljas Laiuse 108 p,
viies Viljandi 107 p, kuues Kehra 104 p, seitsmes Purrekkari 96
punktiga. Laiuse
võistkonnas mängisid laudade järjekorras ja tõid
punkte Erki Lepik 7, Marek Poltrago 13, Väino Ridal 13, Lembit
Lääne 7, Paul Uiboleht 10, Tiit Ottenson 14, Udo Kuslap 13,
Ilmar Poltrago 14, Laine Rande 7, Milvi Kägu 10 punkti. Laiuse
spordiklubi karikavõistluse II etapp toimub 27. oktoobril
Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses kell 10. PAUL
UIBOLEHT *
* * Kabe
hooaja avavõistlustel osales kaheksa kabetajat. Võitjaks
tuli Palamuse esikabetaja Edo Jaanuska, kes kogus kuus punkti. Kohti
teisest neljandani jagasid Jõgeva piirkonna mängijad
Kaarel Ots, Jaan Peets ja Urmas Visk, kõigil võrdselt
üks kaotus ja viis punkti nelja võidu juures. Järgmine
suurem kabeüritus on Jõgeva majandusühistu XI
turniir, mis toimub kabetajaile 4. novembril kell 10 Jõgeva
Päästeametis (Aia 36). Loodan aktiivset osalemist kõigist
maakonna piirkondadest. SULEV
LUHT Sylvesteri
võrkpallurid võrgutasid Jõgevamaa spordipubliku Möödunud
neljapäeval said spordisõbrad spordihoones Virtus kaasa
elada tipptasemel ja suurejoonelisi elamusi pakkuvale
võrkpallimängule. Eesti meistrivõistluste sarjas
kohtusid Tallinna Sylvesteri spordiklubi ja Rakvere võistkond
Kaubaliinid Aeroc. Sylvester võitis mängu 3:0. Eelmise
neljapäeva õhtul oli spordihoone Virtus saali tribüün
pealtvaatajaid puupüsti täis. Viimastel tulijatel tuli
koguni püsti seista. Sissejuhatavad sõnad lausus ja
mõlemaid võistkondi tutvustas showmees Arlet Palmiste,
kes on ka Sylvesteri võistkonna kutseline ergutaja.
Sylvester
hakkaski kohe esimese geimi esimestel minutitel ülekaalukalt
vastase võrguvaldusi tabama. Kuigi hiljem Kaubaliinid Aeroc
vastasele visamalt vastu pani, oli Sylvester võidukas ka
ülejäänud geimides. Lõpptulemusena alistas
Sylvester vastase 3:0. Keset
mängu sündis koostööleping Küllap
aitas võidule kaasa ka Arlet Palmiste aktiivne tegevus.
Palmiste õhutas pealtvaatajaid jalgadega trampima ja hõikama
"Sylvester, Sylvester, Sylvester!" Fännid reageerisid
tema üleskutsetele kuulekalt. Üks neist mängis
lemmikvõistkonna toetuseks suupilli. Geimide
vaheajal ja ka siis, kui üks või teine võistkond
aja maha võttis, esinesid särtsakate tantsudega Jõgeva
Kultuurikeskuse tantsustuudio vanema rühma tüdrukud. Pärast
teist geimi toodi pidulikult saali laud, mille taga Jõgeva
linnapea Ants Paju, firma Sylvester tegevdirektor Urmas Nimmerfeldt
ja Jõgevamaa võrkpallisektsiooni esimees, osaühingu
Kurista Saeveski juhatuse esimees Enn Kangur kirjutasid alla
koostöölepingule. "Koostöölepingu
üks põhieesmärke on suurendada võrkpallihuvi
Jõgevamaa noorte hulgas," lausus Enn Kangur Vooremaale. Sylvesteri
edu saladus Sylvesteri
spordiklubi võrkpallivõistkonnas mängivad
temporündajad Kristo Meius, Romet Priimägi ja Rene Riisalu,
ründajad Erko Valdmets, Pavel Kruzhajev, universaalmängijad
Kristjan Kurik, Jaano Haidla ning Kaido Tamme, sidemängijad
Jaanek Hermet ja Kuldar Männilaan, kes ühtlasi on kapten. "Täna
võidetud mängus oli tunda meeskonna küpsust. Pealegi
sundisime vastast mängima oma tahtmist mööda. Üldse
on edukaks võrkpallimänguks kõige olulisemad
võimsus, tarkus ja kiirus. Kuigi täna tunneme võidurõõmu,
on meil homme jalad maas ja hakkame valmistuma uuteks võistlusteks,"
lausus Vooremaale Sylvesteri peatreener Laimons Raudsepp. Sylvesteri
koosseisus mängib ka Põltsamaalt pärit Erko
Valdmets. "Erko on üks neid, kes võiks mängida
2008. aasta olümpiamängudel Eesti võrkpallikoondises,"
arvas peatreener Raudsepp. Sylvesteri
kapten Kuldar Männilaan kommenteeris mängu nii: "Iga
võidukas mäng on meile pidupäev. Seekordset mängu
võib aga pidada hooaja üheks paremaks. Võita aitas
meil oluliselt seegi, et haarasime initsiatiivi kohe esimeses
geimis." Linnapea
Ants Paju kutsus Sylvesteri võrkpallureid Jõgevale
mängima ka tulevikus. Tema ja paljude teiste spordisõprade
soov täitub peagi. Novembris kohtub Sylvester Virtuses nii
Viljandi võistkonnaga Amer kui meeskonnaga ESS Pärnu VK. "Paar
päeva enne võistlusi alustavad Sylvesteri võrkpallurid
meie saalis treeningutega, mida kohalikud võrkpallisõbrad
võivad jälgima tulla,"
teatas SK Virtus juhataja Toomas Klaarman. JAAN
LUKAS MITMESUGUST
Loosiõnn
tõi Palamuse tervisekeskusele täisautomaatse
uriinianalüsaatori Palamuse
perearst Maie Einberg võitis oktoobri algul toimunud
meditsiinitehnika näitusel Medifar osaühingu SurgiTech
korraldatud loosimisel oma firmale peaauhinna - tipptasemel
uriinianalüsaatori. Ettevõtte esindajad andsid möödunud
reedel aparaadi kohalikule tervisekeskusele üle. Meditsiinitehnika
maaletoomisega tegelev osaühing SurgiTech palus näituse
külastajatel vastata küsimustele. Õigesti vastanute
vahel loositi välja mitmeid auhindu, kusjuures peaauhinnaks oli
täisautomaatne uriinianalüsaator. Küsimustele vastas
ka Palamuse peretohter Maie Einberg. Mõned
päevad hiljem oli doktor Einberg Tartus, kui korraga helises
tema mobiiltelefon. Arst arvas, et kutsutakse mõne haige
juurde koju, sest igapäevatöös on ju suurem jagu
kõnesid sellise sisuga. Osaühingu SurgiTech esindajad
teatasid talle aga hoopiski rõõmsa uudise. Maie
Einbergile naeratas õnn ja ta võitiski loosimise
peaauhinna. Eelmisel
reedel andsid OÜ SurgiTech tootejuht Herki Tamm ja insener Ivar
Järveots moodsa meditsiiniaparaadi Palamuse tervisekeskusele
üle. Nad jagasid ka arstile, õele Reet Haljasele ning
laborandile Reet Pedoskile juhiseid analüsaatori kasutamiseks.
"Uuriinianalüsaator Urilux r S on valmistatud Saksamaal
Mannheimi linnas firmas Roche Diagnostics. See on suurim selliseid
aparaate tootev ettevõte maailmas. Urilux võimaldab
välja selgitada kümme parameetrit. Analüüsi
tulemused selguvad mõne sekundiga," rääkis
Vooremaale Herki Tamm, kes ise on erialalt arst. "Varem
tegime uriinianalüüse testribadega. Uus analüsaator
võimaldab aga põie ja neeruhaigusi märksa
täpsemini diagnoosida," lausus õnnelik perearst Maie
Einberg, kelle registris on praegu 2400 patsienti. Lisaks Palamuse
piirkonnale teenindab kolmekümneaastase staažiga arst ka Maarja
ja selle ümbruse haigeid. "Analüsaator on nii kerge,
et saan ta mugavasti ka Maarjasse kaasa võtta," lausus
perearst. JAAN
LUKAS Jõgevamaa
kalleim ja kuulsaim koer on surnud 1999.
aasta 27. aprilli õhtul Jõgeva-Kuremaa maanteel
Mooritsa külas sõiduauto ette jooksnud koer Bimbo
purustas Jõgeva abiprokurörile Margit Lugale kuulunud
Ford Scorpio. 9-kuune koer pääses vaid kriimustustega
koonul ning oli kuni eelmise kesknädalani elus ja terve. "Bimbot
oleks võinud väga hästi paaritada teiste koertega,
siis poleks riigil vaja tankitõrjujaid osta, vaid Bimbo ja
tema järglased oleks väga hästi sobinud sõjakoerteks
ja tanke purustanud. No mõelge, kui kutsikas selle suure auto
nii puru tegi, saaks ta ka sõjamasinate vastu," räägib
karatekoera perenaine Margareta Porro. Beežikas,
pikema karvaga Bimbo oli dogi ja hundikoera segu ja kaalus umbes 35
kilo. Koera omanik kahtleb senini, et tema kutsu, kellel jäid
kõik luud terveks, võis purustada autol kaks esituld,
kaitseraua, radiaatori, iluvõre, termosiduri, tiiviku,
suunatule ja esikapoti. Võlg
veel aastaid kaelas OÜs
Antima Autoteenindus hinnati koera tekitatud kahjusid ja autoremonti
14 644 krooni suuruseks. Autoomanik nõudiski sellise summa
maksmist koeraomanikult, millega polnud koera peremees Olev Porro
nõus ja asi jõudis Tartu maakohtusse. Jõgeva
halduskohus oli Porrole koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise
eest 1025 kroonise trahvi juba määranud.
Tooba
prügimäel valvurina töötav Olev Porro ja
abiprokurör Margit Luga hakkasid koera pärast kohut käima.
Kuigi Tartu maakohus tegi Porro suhtes õigeksmõistva
otsuse, tühistas selle ringkonnakohus. Aasta
aega kestnud kohtuvaidlus Bimbo üle oli koos kohtukulude ja
riigilõivuga läinud koera peremehele maksma juba üle
18 000 krooni. Porro, kes sai 1200 krooni palka, esitas eelmise aasta
juuni lõpus kaebuse Riigikohtule, kuid ei saanud kohtu
loakogult oma kaebusele menetlusluba. Bimbo
peremehel tuleb veel aastaid võlga maksta, eelmise kuu palgast
arvestati koerakahju hüvitamiseks üle 400 krooni. "Seadus
on selline ja kaevata pole enam midagi ja kuhugi," on Olev
Porrol sellest koeraloost villand. "Kõige kummalisem, et
meie poolt tellitud autoeksperti ei lastud järgmisel päeval
pärast avariid auto vigastusi hindama. Huvitav, et koer purustas
mitu autolaternat, kuid mitte ühtegi klaasikildu polnud maas.
Siiamaani arvan, et nendel noormeestel, kes meile helistasid ja meile
kaasa tundsid, oli õigus, et enne koera ettejooksmist oli
tehtud selle autoga avarii juba varem ja nüüd aeti
purustused meie koera kaela. Nüüd pole enam Bimbot ka,"
pühib perenaine silmi ja näitab koera hauda, millel on
lilled ja küünal.
Päev
enne surma olla Bimbo närinud mingit rasvast lihatükki,
mida pererahvas polnud talle küll andnud. Et Juhani talu piirab
tugev aed, siis ei saanud koer seda ka kusagilt mujalt tuua.
Margareta arvab, et see lihatükk tema rõõmsa
seltsilise hukutaski. Koeraga
on turvalisem Talus
on veel teinegi koer, emane must dogi Bläk, kes oli viidud
seniks, kuni koertel kestab jooksuaeg, Bimbo juurest kaugemale, poja
peresse. Veel on kanad, kaks kassi ja kaheksa küülikut.
"Bimbo asemel võtan kindlasti mõne uue koera,
kelle õpetan välja. Suur ja tark koer peab maal elades
olema, sest ilma valvurita pole siin kuigi turvaline elada,"
plaanitseb perenaine ja meenutab ka Bimbo ema Bertat, kes kunagi
vargad kinni püüdis. Siimustis,
kus Porrod varem elasid, mäletatavat dogi Bertat veel praegugi:
tema oli õpetatud poes käima. "Andsin talle koti
kirja ja rahaga ning tema tõi mulle söögikraami ja
muud, mis tellisin. Ainult seda ei jõudnud ma koerale õpetada,
et ta järjekorras seisaks. Koer oli nagu pereliige, kellega sain
siis, kui abikaasa tööl oli, juttu rääkida. Aga
kohtukulusid ja koera kaela pandud remondikulusid peame veel kaua
kandma," tuleb perenaine mitme aasta taguse õnnetuse
juurde ikka ja jälle tagasi. ARDI
KIVIMETS POLITSEIKROONIKA Purjus
naine teatas mehe ja äia röövimisest Pühapäeva
õhtupoolikul kümmekond minutit enne kella nelja suunati
maakonna päästeteenistuse häirekeskusest politsei
korrapidajale kõne, kus purjus naisterahvas suutis raskustega
ära seletada, et 2 või 3 maskides ja nahktagides meest
olla ära röövinud tema mehe ja meheisa. Juhtunud olla
see Kaiaveres. Naise juttu saatis aga vulgaarne ja rõve sõim. Kui
politsei korrapidaja numbrile, kust kõne tuli, tagasi
helistas, võttis telefoni vastu küll teine naine, kuid
varsti oli toru otsas jälle endine helistaja. Et sõimlemine
telefonis ei võimaldanud asjast selget ülevaadet saada,
oli korrapidaja sündmuskohale sõiduks juba operatiivgrupi
kokku kutsunud. Järgnevalt helistas purjus Anneli (1967) mees ja
teatas, et ei teda ega tema isa ole keegi röövimas käinud,
nad olla vaid mingiks ajaks kodust ära käinud. Purjus
naisterahvast võib halduskorras karistada võimuesindaja
solvamise ja politseile teadlikult vale väljakutse tegemise
eest. Raske
liiklusõnnetus juhtus pühapäeva pärastlõunal
kella kolme paiku Jõgeva vallas Ellakvere-Tooba teel
Võikveres. Samas külas elav Ene (1951) sõitis
kruusateel VAZ 2106ga ilmselt ülemäära kiirelt. Auto
kaotas juhitavuse, paiskus kummuli ja jäi teele seisma, rattad
ülespidi. Õnneks juhtus kannatanu appihõikeid
kuulma läheduses elav inimene, kes aitas kannatanut sündmuskohal
ning kutsus välja ka politsei ja kiirabi. Autot juhtinud naisel
diagnoositi jalaluu murd ja ta toimetati Maarjamõisa
haiglasse. Ka
laupäeval sõitis õhtul kolmveerand kaheksa paiku
üks tartlane oma sõiduautoga Jõhvi-Tartu maanteel
teelt välja. Auto rullus üle katuse, aga selles õnnetuses
keegi vigastada ei saanud. Veel
salaviina ja sigarettide hoidmisest ja hoidjaist Tänavu
aasta septembris võeti kokku ära 303 liitrit salaalkoholi
ja 3066 pakki ebaseaduslikke sigarette. Viina ja sigarette leiti
oktoobriski, kuid väiksemas koguses - 33 liitrit alkoholi ja 257
pakki sigarette. Suurim kogus alkoholi, 111 liitrit, leiti 11.
septembril Mustvees Lidia Zaitsevalt. Sigarette oli tema elukohas 150
pakki. Samal
päeval võeti Kasepäält Pilvi Liblikalt ära
46 liitrit salamärjukest ja 9 pakki sigarette. Jõgeva
linnas leiti samal kuupäeval Alari Pääreni juurest
salaviina 20 liitrit ja Pajusi vallast Arisverest Anne Vainlolt 18
liitrit. Suurim konfiskeeritud sigarettide hulk oli 1720 pakki ja
need leiti 11. septembril Jõgevalt Rudolf Moose elamisest. Kokku
kontrolliti septembris 32 isikut ja oktoobris on seni kontrollitud 7
isikut. Milline pilt võib salaviina otsimisel või
süüdistusasja arutamisel ilmneda, pakub ehk lugejale huvi.
26. septembril kella 2.15 paiku leiti Mustvees Klavdia Leuneva
majapidamise hoovist Jõe tänaval Eestis mittelubatud
alkoholi seitsmes sildita liitrises plastmasspudelis.
Politseiametnike saabudes neid esmalt sisse ei lastud, kuid hiljem
siiski avati. Majast seest, kõrvalhoonest ja õuelt ei
leitud midagi. Klavdia ise välja ei tulnud, õuel toimuvat
jälgisid tema poeg ja mees. Hoonete tagant kilemaja juurest
leiti kott eelpoolmainitud viinapudelitega. Kui
kohtus asja arutati, ei tahtnud naine kotti viinapudelitega omaks
tunnistada ja seletas, et seal olla hiljuti hoopis tema naabrid maad
kaevanud, et tema viinaga ei tegelevat. Ka seletas naine kohtus, et
ta ei teadvatki viina leidmisest, mille lükkas aga ümber
tema abikaasa jutt. Kui kohtunik kinnitas naisele, et salaviin siiski
tema kilehoonete vahelt leiti ja ta selle leidmisest teadlik oli,
väitis nüüd naine, et läbiotsimine oli
ebaseaduslik - polevat manukaid kutsutud. Et õiguserikkumine
oli vormistatud kõiki haldusõigusrikkumise vormistamise
norme silmas pidades, ei olnud manukate järele vajadustki.
Kohtunik karistas Klavdia Leunevat 1500-kroonise rahatrahviga. ÜLO
PÄRN, Jõgeva
Politseiprefektuuri pressiesindaja Päeval
on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib sadada veidi vihma ja
lörtsi. Puhub põhjakaarte tuul 5-10 m/s. Sooja on 1-7
kraadi.
Kolmapäeval
on vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm, puhub läänekaartetuul
1-5 m/s. Öösel on 0-8 kraadi külma. Päeval on
sooja 1-5 kraadi.
Teisipäev,
23. oktoober 2001. a. Ajalehe
Vooremaa maadlusvõistlustel osales 191 spordipoissi JAAN
LUKAS NÄDAL
MAAKONNAS Töö-
ja puhkeaja seadus ei takista õpetajate palgatõusu TÕNIS
LUKAS, haridusminister KIRJAD Minu
kogemus omavalitsuse töö lahtimõtestamisel TOOMAS
REISALU JUHTKIRI 23.
oktoober 2001. a Mustvee
õmblustsehh suurendab tootmist RAIVO
SIHVER RAIVO
SIHVER Ajutine
püügikitsendus Peipsi ahvenavaru kaitseks AGNES
AASLAID, Keskkonnaministeeriumi
avalikkussuhete büroo AARE
KIRNA, Vooremaa
peatoimetaja ALEKSANDER
KÕRGESAAR REPORTAAŽ Jõgevamaa
noortebändid müristasid jälle MARGUS
KIIS Kumb
on parem, kas jalgpall või seks? dr
N-MEES PAUL
UIBOLEHT SULEV
LUHT Sylvesteri
võrkpallurid võrgutasid Jõgevamaa spordipubliku JAAN
LUKAS Loosiõnn
tõi Palamuse tervisekeskusele täisautomaatse
uriinianalüsaatori JAAN
LUKAS Jõgevamaa
kalleim ja kuulsaim koer on surnud ARDI
KIVIMETS POLITSEIKROONIKA Purjus
naine teatas mehe ja äia röövimisest Veel
salaviina ja sigarettide hoidmisest ja hoidjaist ÜLO
PÄRN, Jõgeva
Politseiprefektuuri pressiesindaja
Klubi
Ramm maadlejale Viljo Koklale lõppesid tänavustel
Vooremaa auhinnavõistlustel kõik matšid võidukalt.
Poolfinaalis sai ta võitu Eesti meistrivõistluste
hõbemedaliomanikust Maksim Soolast. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ