Klubi
Ramm maadlejale Viljo Koklale lõppesid tänavustel
Vooremaa auhinnavõistlustel kõik matšid võidukalt.
Poolfinaalis sai ta võitu Eesti meistrivõistluste
hõbemedaliomanikust Maksim Soolast. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Möödunud pühapäeval vallutasid spordihoone Virtus erinevas vanuses maadluspoisid paljudest Eestimaa paikadest.
22. ajalehe Vooremaa auhinnavõistlustel kreekarooma maadluses osales 191 noort jõumeest. Jõgeva spordiklubi Ramm poistest oli kõige võidukam Viljo Kokla.
Maadlusvõistlusi maakonnalehe auhinnale hakati Jõgeval korraldama 22 aastat tagasi tollase rajoonilehe peatoimetaja asetäitja Ants Paju eestvedamisel. Enne tänavuste võistluste algust avati Siimusti kalmistul oma pojapoja päästmisel hukkunud maadlustreeneri ja spordiorganisaatori Izmail Uspenski haual mälestuskivi. Meenutushetkel viibisid Izmail Uspenski lesk ja pojad, Eesti maadluskuulsused Tiit ja Aap Uspenksi.
Algus piduliku rivistusega
Jõuproovi sissejuhatuseks rivistusid Virtuse saalis maadluspoisid, treenerid ja kohtunikud. Võistluse avakõne pidas Jõgeva linnapea Ants Paju. Maadlusseltskonda tervitasid ka peakohtunik Peep Arold ja maakonnalehe esindajana allakirjutanu.
Juhiseid maadlejatele jagas raskejõustikuklubi Ramm juhatuse esimees Aimur Säärits. Informaatoripuldis asus võistlust kommenteerima maadlusentusiast Erki Suits.
Ajal, mil võisteldi alagruppides, ütles peakohtunik Peep Arold Vooremaale: "Võistluste algus on olnud ilus, kuid tasavägine. Küllap poolfinaalid ja finaalid kujunevad pingelisemaks. Edu maadluses oleneb suurel määral ka sportlaste ja treenerite koostööst." 1980. aastal osales Peep Arold ise esimestel rajoonilehe egiidi all toimunud maadlusvõistlustel. "Olin siis 14aastane ja õppisin Leedimäe koolis," meenutas ta.
Tänavustel võistlustel olid kohtunikeks ka klubi Ramm kogenud maadlejad Vardo Malm ja Mardo Hoovi.
Viljo Kokla, võidukaim Rammu poiss
Vooremaa auhinnavõistluste üheks võidukamaks maadlejaks osutus raskejõustikuklubi Ramm 1986. aasta vanuserühma maadleja Viljo Kokla. Alagrupis alistas Viljo ühe vastase ristvöövõttega, matši tulemus oli tema kasuks 10:0. Teisest alagrupi vastasest sai ta jagu 15 sekundiga.
Maadluspoiss Kokla oli vastasest võidukam ka poolfinaalis ja finaalis. Finaalis oli tema vastaseks Risto Remmelgas Kadrina spordiklubist. "Tegelen maadlusega neljandat aastat. Maadlus pakub pinget ja võimaldab tõsist tööd lihastele," lausus Viljo Kokla Vooremaale.
Konkurentsitihedas jõuproovis olid võidukad ka mitmed teised klubi Ramm maadlejad. Markus Hoovi, kes alustas maadlemist oma venna Mardo eeskujul, jäi finaalis teiseks. 1989. aasta ja noorema vanuserühma maadlejatest tuli teiseks Aimur Sääritsa poeg Simo Säärits. Tema pinginaaber Andreas Rehi (kuulsa kettaheitja Ants Paju tütrepoeg) sai aga ühe võidu alagrupis. Finaali kolmas koht kuulus noorimas vanuserühmas samuti Rammu maadlejale Oskar Orupõllule.
"Tänavused ajalehe Vooremaa auhinnavõistlused kreeka rooma maadluses toimusid esmakordselt ühel päeval ning nende korraldamine õnnestus igati," teatas võistluste peaorganisaator Aimur Säärits.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavalitsuse istung, kus arutati toimetulekutoetuste ja hooldaja määramist jms. Võtikveres oli eile Võtikvere Rahvahariduskeskuse avamine. Torma lasteaias Linnutaja on liiklusnädal. Reedel on Sadala rahvamajas sügisene tantsuõhtu ansambliga Boomer.
Eile olid Tabivere raamatukogus külas kohaliku lastepäevakodu mudilased. See oli ühtlasi raamatukogus ettelugemispäev. Mudilased tulevad raamatukokku külla ka homme. Täna on vallavolikogu istung, kus arutatakse kultuuritöö probleeme,
ettelugemispäeva korraldamist Tabivere Keskkoolis jne. Homme esinevad Tabivere muusikakooli lapsed Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Neljapäeval on Tabivere Keskkoolis muusikakooli õpilaste sügiskontsert. Maarja Keskkoolis on neljapäeval raamatupäev. Reedel on Tabivere raamatukogus kirjandushommik II, III ja IV klassile kirjanik Olivia Saare sünnipäeva puhul. Tabivere Keskkoolis on reedel veerandilõpu disko. Eeloleval nädalavahetusel esinevad Otto Wirkhausi nimelisel puhkpillimängijate konkursil Kõrvekülas ka Tabivere muusikakooli lapsed Liia Koortsi juhendamisel.
Täna tuleb kokku vallavolikogu sotsiaalkomisjon, et koostada valla sotsiaalkorteris päevaste teenuste osutamise korra eelnõu. Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Samal päeval kell 10 on Voore asula detailplaneeringuga seotud arutelu Voorel.
Eile oli vallavalitsuse istung. Täna peab vallavalitsuse ruumides koosolekut sotsiaalkomisjon. Homme on Võisiku hooldekodu hoolekogu koosolek, kus osaleb ka vallavanem Toivo Tõnson. Neljapäeval osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram Põltsamaa haigla juhatuse koosolekul. Adavere Põhikoolis on täna kell 12 renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme.
Eile pidas Põltsamaa kultuurikeskuses koosolekut probleemsete peredega tegelev komisjon. Arutusel olid lastevanemate koolituse projektiga seonduvad küsimused. Täna osaleb abilinnapea Tiit Kulu majandusministeeriumis Taani projekti "From Energy Plan to Implementation Steering Committee" koosolekul. Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel osaleb täna Paides peetaval seminaril "Eelkooli ja koolilaste toitlustussüsteem vajab uuendamist". Neljapäeval on Põltsamaa haigla juhatuse koosolek, milles osaleb ka linnapea Margi Ein. Kultuurikeskuse galeriis avatakse neljapäeval kell 17 Maie Luha maalinäitus "Oli kord nii". Linnavalitsuse haridus- ja kulturinõunik Ülle Koppel osaleb neljapäeval ja reedel kooliarenduse konverentsil Tartus. Laupäeval kell 16 toimub Põltsamaa kirikus Viljandi praostkonna vaimulik laulupäev ja kontsert. Samal päeval kell 19 on Põltsamaa kultuurikeskuses sügisõhtu tantsuga, kus pakuvad meelelahutust Jõgeva tantsustuudio ning PÜGi poisteansambel. Tantsuks mängib ansambel Jeerum.
Homme korraldatakse Palamuse Gümnaasiumis mälumäng noorematele klassidele. Laupäeval kell 19 on Palamuse rahvamajas estraaditeatri Joller etendus "Phaunwere Nokkijad". Peaosas Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Margus Abel.
Neljapäeval on vallavolikogu istung. Reedel on Pala kultuurimajas memmede tantsurühma "Siisik" 15. aastapäeva pidu. Pala koolis on sellel nädalal õpioskuste viktoriinid.
Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval võtab vallavanem Heldur Lääne Sihtasutuse LõunaEesti Turism nõukogu liikmena osa turismialasest koolitusest Tartus. Reedel annab Viljandi nukuteater Pisisaare koolis etenduse "Sööbik ja pisik".
Sellel nädalal käivad Mustvee lasteaia lapsed Peipsi järve ääres sügisvaatlusi tegemas. Neljapäeval kell 17.30 oodatakse naisi kultuurikeskusesse taimevaipa tegema.
Jõgeva aleviku kultuuriseltsis Vanaveski korraldatakse täna koolitusseminar noortele "Kuidas organiseerida üritusi?". Vallavalitsuse saalis on täna õppepäev omavalitsuste ametnikele uuest töö ja puhkeaja seadusest. Homme kohtuvad vallavalitsuse ja volikogu esindajad Kuremaa tehnikumi juhtkonnaga. Vallavalitsuse saalis on homme Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogu koosolek. Neljapäeval korraldatakse Kuremaa ujula konverentsisaalis Jõgeva valla järgmise aasta eelarve arutelu. Valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiiu Nettan osaleb 27. oktoobrist kuni 4. novembrini Jõgevamaa sotsiaaltöötajate õppereisil Taanis.
Eile oli linnavalitsuse istung. Linnapea ja abilinnapea tutvusid eile Jõgeva Bussikeskuse tööga. Betti Alveri fond arutas eile järjekordsete luulepäevade "Tähetund" korraldamist. Täna peetakse läbirääkimisi ASi Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamise osas AS FortumTermesti ja AS Eraküttega. Homme osaleb linnapea Ants Paju Jõgevamaa Omavalitsusliidu volikogu koosolekul. Neljapäeval on linnavolikogu istung. Reedel tutvuvad majandusministeeriumi energiatalituse spetsialistid Jõgeva kultuurikeskusega. Laupäeval kell 18 annavad Jõgeva kultuurikeskuses kontserdi Kaitseväe orkester ja solistid.
ARVAMUS
Töö- ja puhkeaja seadus ei takista õpetajate palgatõusu
Linnade Liidu avaldus õpetajate palgatõusu kohta tuli haridusministeeriumile üllatusena. Linnajuhtide pressiteates on teada antud, et nad ei toeta õpetajate 15-protsendilist palgatõusu, kuna seoses uue töö- ja puhkeaja seaduse rakendumisega jääksid õpetajad ilma reaalpalga kasvust.
Tegelikult ei saa õpetajate alampalkade tõstmist seostada töö- ja puhkeaja seaduse rakendamisega. Need on kaks täiesti iseseisvat protsessi.
Uue töö- ja puhkeaja seadusega on parlament esitanud kaasaegse vaate sellest, milline peaks olema palgatööd tegeva inimese päev selleks, et säilitada tervist, arendada oma teadmisi ja oskusi, saada osa kultuuriväärtustest - elada täisväärtuslikku elu. See, et nende nõuete kehtestamisega väheneb paljude inimeste reaalne tööaeg ning vajalike tööde tegemiseks tekib juurde uusi töökohti, on protsessi lisaväärtus. Oma rakendusmäärusega on sotsiaalminister püüdnud seaduse mõtet kohaldada ka õpetajate tööle.
Hoopis teine teema on õpetajate ametipalga miinimumtaseme määratlemine. Haridusministeerium on siin üritanud järjepidevalt ning põhimõttekindlalt tegutseda, tehes palgatõusu teoks eelmisel aastal tänavust eelarvet kujundades. Järgmisel aastal palgatõus jätkub, et kool saaks tugevamaks ja lõppkokkuvõttes senisest suurem hulk lapsi saaksid heas koolis head õpet.
Õpetajate 15-protsendiline palgatõus on järgmise aasta eelarvesse planeeritud. Ei haridusminister, ministeerium ega valitsus saa siin vahet teha Tallinna, Tartu, Tapa, Aseri või Abja õpetajatel, nagu ka mitte ajaloo, kirjanduse- või matemaatikaõpetajatel. Ministrina saan ja tahan seista ma kõikide õpetajate kõrge palga eest, kuid saan seda teha vaid sel määral, mil riigi rahakott võimaldab.
Seepärast on ministeeriumi eesmärgiks kehtestada õpetajatele normaalne alampalk, mida kooli omanikud - omavalitsused saavad omakorda suurendada vastavalt tahtele ning prioriteetide seadmisele. Edukamad omavalitsused on aastaid eraldanud haridusele oma vahenditest raha lisaks riigieelarvele ja maksnud kas õpetajatele palgalisa, investeerinud koolihoonetesse või võimaldanud õpetajatele täiendõpet. See võimalus on ka täna olemas ja miks peaks kõigi õpetajate miinimumpalga tõusu pidurdama see, et omavalitsused saaksid oma äranägemise järgi maksta diferentseeritud palka. Sama võiks teha ka kõrgema alampalga korral. Just seda haridusministeerium taotlebki - viia kõigi õpetajate alampalk normaalsele tasemele, millele omavalitsused võiksid vastavalt võimalustele ja töö tulemustele lisada omapoolse panuse. Tuletaksin meelde, et ministeeriumi ja Haridustöötajate Liidu kokkuleppe põhjal fikseeritud alampalk ei pea olema maksimumpalk!
Omavalitsusjuhtide väite peale, et vaatamata järgmise aasta riigieelarvesse planeeritud 200 miljonile lisakroonile peaks õpetajate reaalpalk justkui vähenema, ei oska küll ei nutta ega naerda. Tuletan meelde, et see palgatõus on planeeritud ajal, mil on olemas tõusu mõlemad olulised eeldused - eraldatud lisaraha kui õpilase pearaha tõus seoses õpilaste arvu kahanemisega. Ületundide eest saab võimalusel tasuda pooleteisekordselt, kui õpetaja seda taotleb. Võib aga arvestada ka lisapuhkust. Olukorrad on erinevates koolides küll erinevad, kuid ministeeriumis tehtud arvutuste järgi peaks eraldatud 200 miljonist lisakroonist planeeritud palgatõusuks piisama. Üksikutes kohtades võib tekkida väike puudujääk, kuid see sõltub juba koolivõrgust, kooli suurusest ja õpetajate koosseisust, mitte üldistest tingimustest.
Paraku on nõnda, et paradiisi ei too maa peale ei protsentide segamise ega kategooriliste deklaratsioonidega. Reaalsust arvestades peame tegema valikuid ja valitsuse valik on õpetajate palgatõus.
Väga võimalik, et järgmisel aastal saame valida omavalitsuste rahakoti suurema täitumise toetusfondi suurendamise teel. Siis on võimalik ka kõikide teiste munitsipaaltöötajate palkasid suurendada, nagu Linnade Liit soovib. Haridusministeeriumi esimene kohustus on muuta tugevaks riigi vastutada olev kohustuslik üldharidussüsteem.
TÕNIS LUKAS,
haridusminister
KIRJAD
Minu kogemus omavalitsuse töö lahtimõtestamisel
Saavutasin linnapea Ants Pajuga kokkuleppe koostööks Linnalehe järjekordse numbri ettevalmistamisel. Seetõttu kogesin seda, mille peale poleks varem tulnud. Enamus kodanikke hindab omavalitsustes ja volikogudes tegutsevaid ametnikke negatiivselt. Varem andsin minagi neile samasuguse hinnangu. Olles nüüd jälginud Jõgeva linna valitsuse ja volikogu töid-tegemisi, tunnen omavalitsusametnikele hoopis kaasa.
Miks? Esiteks põhjusel, et linnavalitsuse ametnikud on kõik mingi konkreetse eriala spetsialistid ja sellesama linna elanikud. Nad annavad endast parima linnaelanike heaolu nimel. Nad võtavad vastu olulisi otsuseid ja võtavad seejuures enestele vastutuse linnakodanike ees.
Kodanikud pole lõpptulemusega mitte alati rahul. Kuid lihtinimene ei arvesta asjaoluga, et riik lisab omavalitsustele üha rohkem ülesandeid, suurendamata samal ajal omavalitsusüksuste eelarvet.
Intervjueerides Jõgeva linna üldplaneeringu ja arengukava koostamisega seotud isikuid, jäi kõrvu kriitika linnakodanike ükskõiksuse arvel. Kas see kriitika on põhjendatud?
Linnakodanikuna ütlen, et on küll, sest midagi pole isiklikult ühelgi üldplaneeringut ega arengukava puudutaval koosolekul kaasa rääkinud. Linnaelanikke aga kutsutakse seda tegema. Vooremaast loeme, et Jõgeval polegi enamat kui kivid ja odava viina poed. Eelmisest numbrist saame teada, et lisaks on hulgaliselt salaviina poode ja paarkümmend ametliku alkoholi müügikohta ning keerulise hingeeluga volikogu esimees. Loed ja hirm hakkab. Kas siin ongi mõtet elada? Samal ajal aga näeb, et siin ja seal on läinud elu edasi. On ilmunud palju uut. Kas tõesti pole see märgatav?
Jõgeva avab oma uksed ja viimasel aastal on üsna tihti näha siin nii kunstnikke, kultuuritegelasi kui ka ärimehi. Kas meil on silmi nende jaoks? Kas meil on mõistmiseks valmidust? Kas me ise ootame uut, oleme valmis seda looma? Ja kas tõesti linnavalitsus tuleb meelde ainult siis, kui on vaja vormistada või oodata toimetulekutoetust.
Linna arengukava ja üldplaneering moodustavadki tulevikus keskkonna, milles hakkab teenuseid kasutama linnakodanik. Tema lapsed käivad koolis, lasteaias, huviringides, raamatukogus raamatuid lugemas ja laenutamas. Kui inimene, olles ise teenuste kasutaja, ei räägi linna jaoks niivõrd oluliste dokumentide koostamises kaasa, siis tuleb küsida, kellele linna üldse vaja on. Kas linnavalitsuse ametnikele endile?
Meedias tuntud tädi Maali muidugi võib väita, et tema osaleski valimistel eesmärgiga suunata vastutus ja otsustamine iseendalt rahvaasemikele. Kuid volikogude liikmed on tavaliselt igaüks seotud oma tööga, mis on niigi suur vastutuse- ja kohustustekoorem. Ega nemadki pole üliinimesed, kes räägivad kaasa siin ja seal ning teevad ja vastutavad kõige eest.
Võibolla, et tädi Maali ehk soovib planeerimises kaasa rääkida, kui on, kui hambaarsti toolis patsient, kes spetsialistide vestluses võõrsõna ära tundnud, saab vaid umbmäärase "ahaa" sekka öelda.
Kuid ega viimanegi pole vabandus, sest kõigepealt tuleb planeeringut puudutavale koosolekule kohale tulla. Isegi väikelinnas Jõgeval tundub kehtivat tendents, mida rohkem inimesed sulguvad oma tonnistesse sõidukitesse või teleri ette, seda vähem leitakse tahtmist ja motivatsiooni kaasa rääkida oma kodulinna elu puudutavates küsimustes. Kritiseerima ollakse aga alati valmis, siis tasub osaleda kodulinna probleemide lahendamisel. Siis on vähemalt tagataskust võtta veenev argument ja võib öelda, et näete, osalesin selle küsimuse lahendamisel, kuid mind ei võetud kuulda.
Tundub, et Eesti arengu tajumine ongi takerdunud kritiseerimise tõttu. Tänapäeval on vaja lahendusi, kuid kritiseerimisega raisatakse oma vaimuenergia, seepärast polegi meil arengut, millest nii väga unistame.
TOOMAS REISALU
JUHTKIRI
Lutsu "Kevade" öeldakse olevat igihaljas seetõttu, et selle tegelased on arhetüüpsed: Toots, Kiir, Arno, Tõnisson, Teele ja teised Paunvere koolilapsed esindavad kõik mingit aegumatut inimtüüpi. Samal põhjusel on tunduvalt laiemas kultuuriruumis kui Eesti laineid löönud üks teine, "Kevadest" 14 aastat hiljem ilmunud raamat, milles juttu ühest "väga väikese aruga karust" - karupoeg Puhhist, mõistagi. Kümmekond päeva tagasi tähistatigi kogu maailmas Puhhi 75. sünnipäeva.
Mis siis Puhhilood nii populaarseks teeb ja miks Alan Alexander Milnei originaaltekstidele viimasel ajal ka Puhhi tegelastele üles ehitatud populaarfilosoofilisi käsitlusi on lisandunud? Eks ikka sellepärast, et Puhh, Notsu, Iiah, Öökull, Jänes, Tiiger, Kängu, väike Ruu, Christopher Robin ja teised moodustavad nagu ühiskonna minimudeli. See pole mingi ideaalühiskond, kus üksteisele mett moka peale määritaks, sest Saja Aakri metsa elanikel on omajagu komplekse ja väikesi veidrusi - nagu meil kõigil. Ent nad saavad oma asjad aetud, ilma et kedagi jalge alla tallataks, sest keegi neist ei arva, et ühele probleemile on ainult üks lähenemisviis ja lahendus ning et nui peab ilmtingimata neljaks aetud saama. Puhhilood on tolerantsuse kool. Aga mida muud oleks maailmale just praegu rohkem vaja?
Möödunud reedel algasid Eestis raamatukogupäevad. Homme tähistatakse nende raames raamatuaasta järelkajana Eesti raamatu päeva. Igavesti uhke oleks, kui Eestimaa koduperenaised selle asemel, et oma ajusid teleseebiga pesta lasta, homme hoopis raamatu kätte võtaksid. Tublid Eestimaa täitsamehed võiksid homme õhtul eelistada raamatut pudelile Saku Originaalile või A Le Coq Premiumile, lapsed aga arvutimängudele ja multikatele. Iseasi, et seepi või multikaid neelata ja õlut juua on palju lihtsam: pole vaja ajusid pingutada. Raamat on raskemini kättesaadav ka - kui teil just kodus korralikku raamatukogu pole. Õlut ja kangematki kraami saab vähemasti Jõgeva linnas ööpäev läbi kätte.
Äkki oleks vaja ka üht ööpäev läbi tegutsevat raamatumüügi- või laenutuspunkti - neile, kel keset ööd kustutamatu vaimutoidunälg peale juhtub tulema?
Millal teie viimati raamatu kätte võtsite?
23. oktoober 2001. a
MAJANDUS
Mustvee õmblustsehh suurendab tootmist
Mustvees õmmeldakse trikooesemeid 1965. aastast alates. Praegu töötab õmblusvabriku Trixtal Mustvee tsehhis 120 töötajat, sh 74 õmblejat. Parematel aegadel töötas vabrikus aga 360 inimest.
Õmblusvabriku Trixtal direktori Irina Kotovitsi sõnul õmmeldakse trikootooteid veel Paldiski Maratis ja Pärnu Maratis. Kangaid kootakse ja värvitakse aga vabrikus KNIF-Kangas. Õmblusvabrik Trixtal kuulub MARAT VOGUE Gruppi, millel on neli vabrikut Eestis ja üks Soomes.
Mustvee tsehh kuulub suurde gruppi
Õmblusvabriku Trixtal kuukäive on 10 miljonit krooni, millest Mustvee tsehh annab ühe kolmandiku. Selle aasta MARATi grupi kogu loodetav käive on 300 miljonit Eesti krooni. Järgmisel aastal on plaanis suurendada käivet 340 miljoni kroonini.
Õmmeldakse lastele ja täiskasvanutele nii pesu kui ka pealisriideid. Toodang eksporditakse Soome, Rootsi, Norrasse, Lätti, Leetu ja Ukrainasse. Esimesed partiid on saadetud ka Venemaale. 8-9% toodangust jääb Eestisse.
"Tooraine ostame Kreenholmist, samuti Sindis asuvast firmast Qualitex, aga ka Portugalist ja Indiast. Lõng kootakse kangaks vabrikus KNIF-Kangas. Seal toimub ka selle värvimine ja lõppviimistlus. Siis lähevad kangad juurdelõikusele," rääkis direktor Irina Kotovits. Mustvee tsehhi juhataja Anatolia Lunina lisas, et väike osa juurdelõikusest toimub ka Mustvees. Tsehhis töötab neli juurdelõikajat.
Täidetakse klientide tellimusi
Ainult 10% toodangust väljastatakse oma kaubamärgiga. "Enamuses täidame klientide tellimusi. Nad saadavad meile joonised, mille põhjal valmistame näidised. Need saadame koos hinnapakkumisega kliendile tagasi. Kui näidis või näidised ja hind on tellijale vastuvõetavad, siis ootame tellimusi. Eksporditellimuse aeg on tähtajaga piiratud, tavaliselt tuleb see täita 4-8 nädalaga. Valmistoodangu kvaliteeti kontrollib TKO. Kui see vastab kvaliteeditingimustele, siis toodang pakitakse ja viiakse Tallinna. Transporti korraldab Tallinnas asuv logistikaosakond. Anatolia Lunina sõnul viiakse valmistoodang neilt ära 3-4 korral nädalas.
"Kuni 1996. aastani oli Mustvees eraldi vabrik. Siis oli meil mõni aeg ka raskusi toodangu realiseerimisega. Nüüd, Marati Gruppi kuuludes, me enam ostu ja müügiga ei tegele, sest kõike korraldab Tallinn," sõnas Anatolia Lunina.
Viimasel kolmel aastal on Marati Grupis investeeritud põhiliselt viimistlusse ja juurdelõikusse. Edaspidi hakatakse investeerima ka õmblusse. "Tuleval aastal plaanime Mustveesse tuua 7 uut masinat. Need on aga küllaltki kallid, 70 000-300 000 krooni. Osa masinaid aga liigub vastavalt vajadusele ühest vabrikust teise," rääkis õmblusvabriku Trixtal direktor Irina Kotovits.
Vajatakse töötajaid
"Tööl käiakse Mustveest, Rajalt, Kalmalt, Lohusuust, Tormast ja Saarelt. Enamus neist töötab Mustvee tsehhis juba 10-15 aastat. Paljud noored tulevad tööle peale lapse sündi. Aga tullakse ka peale kutsehariduse omandamist. Kui kvalifikatsiooni ei omata, siis õpetame inimesed kohapeal välja," lausus Mustvee tsehhi juhataja Anatolia Lunina. Ta jätkas: "Eesmärgiks on tootmise suurendamine. Selleks võtame juurde uusi töölisi".
"Kui ühest kohast oleks töölesoovijaid 10-15 inimest, siis oleks võimalik lahendada ka nende transpordiprobleeme. Oleks hea, kui omavalitsused tuleks ses osas inimestele vastu, siis on ka meil võimalik omalt poolt küsimuse lahendamisel appi tulla," lisas Irina Kotovits.
"Saare aktiviseerimiskeskus on eeltoodud probleemiga ka juba tegelenud. 11 inimest käis kohapeal tööga tutvumas. Kaks inimest, üks Saare, teine Pala vallast, läksidki sinna tööle. Probleemi lahendus jäi aga transpordi ja õmblustsehhi väikese palga taha. Minu andmetel toimub Mustvee tsehhis tasustamine tükitöö alusel. Töö- ja kvaliteedinormid on aga küllaltki kõrged. Algajad neid täita ei suuda ja nii ei saada kätte isegi miinimumpalka. Kui aus olla, siis on töötu inimene teatud määral oma olukorraga harjunud ja ei suuda algul pingelist tööd teha," rääkis Saare aktiviseerimiskeskuse endine tegevjuht ja praegune Jõgevamaa Tööhõiveameti Mustvee konsultatsioonipunkti konsultant Astrid Säälik.
Koolitada võiks kohapeal
"See on üks suuremaid Mustvee linna tööandjaid. Kui 90ndate aastate keskel koondati tsehhist palju inimesi, siis nüüd tootmist hoopis laiendatakse. Meil käisid läbirääkimised Tallinna 41. Kutsekeskkooliga, et nad õpetaksid meil kohapeal 9-12ndate klasside tüdrukuid õmblustsehhi töö jaoks välja. Põhimõtteline kokkulepe on olemas. Me oleme leidnud ka vastava ruumi. Selle remontimiseks ja sisustamiseks on projekt valmis, kuid momendil on see veel rahapuudusel realiseerimata. Linna ja ka Trixtali juhtkond on sellest huvitatud, et tüdrukuid saaks Mustvees koolitada ja nad ei peaks selleks tingimata suurde linna minema," ütles Mustvee linnapea Pavel Kostromin.
RAIVO SIHVER
Kuueteistkümnendal oktoobril kuulutas Jõgeva Maakohus välja OÜ Santleks pankroti. Kohtuotsus jõustub kümne päeva pärast.
Sada protsenti aktsiaid kuulub ühtedel andmetel Põlvas, teistel andmetel Tallinnas elavale Taimar Kepile. OÜ Santleks asutati Tartus eelmise aasta seitsmendal jaanuaril. Vahetult enne pankrotiavalduse esitamist 21. septembril registreeriti firma Jõgeva linnas, aadressil Aia 1. Esitajaks oli firma ise. 24. septembril algatas Jõgeva Maakohus pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Vaido Paju.
Võlgniku varana on märgitud sülearvuti Compaq Armanda 3500, soetamismaksumusega 30 000 krooni ja jääkväärtusega 19 596,75 krooni ning videokaamera Sony TRV56E, alghinnaga 10 000 krooni ja jääkväärtusega 6 526,25 krooni, kokku üle 26 000 krooni.
Võlgniku rahalised kohustused moodustavad aga ligi 14 miljonit krooni, sh tagatiseta võlakohustused ASile K-Haldus 6,6 ja võlad hankijatele, põhiliselt OÜle Hironymos, ligi 7,4 miljonit krooni.
Põhikirja on kirjutatud viis tegevusvaldkonda, sh metsamaterjali kokkuost ja müük ning selle ümbertöötlemine. Peamiselt tegeldi aga aktsiate ostu-müügiga.
Käesoleva aasta 3. mail omandas OÜ Santleks ASiga K-Haldus sõlmitud ostumüügilepingu alusel 166 221 ASi Kalev aktsiat ligi 6,6 miljoni krooni eest. Ostetud aktsiad panditi Eesti Erastamisagentuurile. Ajutise pankrotihalduri Vaido Paju aruandest selgub, et aruande kirjutamise hetkeks oli ASi Kalev aktsia kaotanud pool oma väärtusest.
AS Santleks sõlmis 28. mail OÜga Hironymos ostu-müügilepingu 220 000 AS Eesti Telekom aktsia omandamiseks, hinnaga 88 krooni ühe aktsia eest, kokku ligi 19,4 miljonit krooni. Ostja kohustus antud summa müüjale tasuma alates 28. septembrist 2001. Vaido Paju arvates on siin sisuliselt tegemist optsioonilepinguga, millega võlgnikettevõte lootis teenida nn kerget raha, ette aimamata ASi Eesti Telekom suurt hinnalangust. Tallinna Väärtpaberibörsi andmetel oli AS Eesti Telekom aktsia sulgemishind 18. oktoobril 55 krooni.
Kohus määras pankrotihalduriks Vaido Paju.
RAIVO SIHVER
Ajutine püügikitsendus Peipsi ahvenavaru kaitseks
Peipsi ahvenavarude kaitseks ei tohi kuni aasta lõpuni kasutada mutnikut, mille pära silmasuurus oleks alla 100 millimeetri.
Neljapäeval, 25. oktoobril jõustub keskkonnaminister Heiki Kranichi määrus, mille kohaselt on kuni 31. detsembrini Peipsi järvel põhjanooda ehk mutnikupüügil keelatud kasutada noodapära viimase kolmandiku ulatuses väiksemat silmasuurust kui 100 mm.
Kalapüügieeskirja kohaselt on põhjanooda pära väikseim lubatud silmasuurus 44 mm. Määrusega tõstetakse väikseim lubatud silmasuurus 100 mmni, kusjuures noodapära üldpikkus ei tohi ületada 20 m. Püügikitsendus on ajutine ning kehtib ainult selle aasta lõpuni.
Silmasuuruse muutmine on vajalik alamõõdulise kala ning ahvenavaru kaitseks. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul on ahvenavaru praegu Peipsi järves ülepüügi tõttu madalseisus. "Ahvena mõrra- ja mutnikupüügi intensiivsus ületab tunduvalt lubatava püügikoormuse, mistõttu ahvena arvukus on drastiliselt langenud. Kui eelnevatel aastatel püüti põhjanoodaga 70% ahvenast, siis sel aastal on ahvena osatähtsus päevapüügis langenud 200 kilolt 15le," ütles Kobakene.
Silmasuuruse tõstmine aitab vähendada ahvena ja alamõõdulise kala sattumist püünisesse, mõõdulise kala püügile silmasuuruse muutmine mingit mõju ei avalda. Praegu püüab Peipsi järvel 20 põhjanoodaga üheksa firmat, kellele on põhjanoot üks paljudest püügivahenditest. Seetõttu ei avalda püügikitsenduse kehtestamine nii ulatuslikku mõju kui näiteks võrgupüügi puhul.
Piirangu tegelik mõjuaeg on tõenäoliselt lühem, kuna põhjanoodapüük on võimalik ainult jääst vabas vees. Tavaliselt tekib jää Peipsi järvele novembrikuus.
Püügivahendite kehtestatavate nõuetega vastavusse viimiseks tuleb olemasolevatel põhjanootadel vahetada pärakott, mille eeldatavaks maksumuseks kalurite andmetel on 700 krooni ühe püügivahendi kohta (5 kg võrgulina kilohinnaga 100 krooni ning tööraha).
Püügikitsendus kehtestatakse tuginedes Eesti Mereinstituudi teadlaste soovitustele ning on Venemaaga kooskõlastatud. Püügikitsenduste kehtestamine arvestab kalurite pikaajalisi huvisid, aidates kaitsta ja säilitada kalavaru, tagamaks reaalseid püügivõimalusi ka tulevikus.
AGNES AASLAID,
Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo
NOORTELISA
Vastu tulles lugejate arvukatele nõudmistele otsustasin Vooremaa senise, karmi ja kohati ka põhjendatud kriitika alla langenud noortelisa sulgeda ning asuda välja andma uut, kvaliteetset ja korralikku väljaannet. Mida siis uus noortelisa endast kujutab?
Ajal, mil eelkõige noortele suunatud ajakirjandus on langenud sügavasse kriisi, noorteväljaannete toimetused lülitavad oma arvuteid igaveseks välja ning noorsooajakirjanikud on langenud karmi puuduse, viletsuse ja maksuameti küüsi, tahab Vooremaa jätkuvalt olla see kants, kus noore lugeja huvid kõige kindlamini kaitstud ja esindatud saaks.
Gleier on see koht, mille veergudel leiavad julget ja noortepärast kajastamist meie igapäevase elu valupunktid - raha, muusika, mood ja loomulikult SEKS. Gleier tahab olla kõigi tagakiusatud, vääriti mõistetud ning napi taskurahaga varustatud ning ka ülejäänud kodanikuhakatiste lohutaja ning toetaja. Gleieri jaoks ei ole tabusid, Gleier ei karda kedagi, Gleieri jaoks pole miski püha. Kui teil on mure, siis pange see paberile ja saatke meile - paneme mure lehte, võite muret lehest lugeda!
Miks just Gleier? Kuid see on ju ilmne - antud nimi võtab tabavalt kokku kaasaegse põlvkonna olemuse, tema sügavama tähenduse praegusaja ühiskondlikus kontekstis, tema ambitsioonid ja tuleviku. Gleieri vastvärvatud toimetus teeb kõik endast oleneva, et olla selle nime vääriline ning võibolla isegi veidi rohkem. Jõudu toimetusele uue lehe tegemiseks! Pikka meelt lugejaile nende väljakannatamiseks!
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
4. oktoober oli rahvusvaheline loomakaitsepäev. See päev oli pühendatud kogu maailma loomadele ja nende kaitsele. Meil on neid inimesi, kes käituvad loomadega ebaperemehelikult. Minu lemmikloomaks on olnud koer ja sellest kirjutangi.
Ei ole olemas halbu koeri, on hoopis halbu peremehi. Ärge soetage endale koera enne, kui olete veendunud tema vajalikkuses.
Kui oled võtnud endale kutsika ja tahad, et temast saaks su hea sõber, tuleb teda õigesti kasvatada, selleks on vaja hoolt, kannatust ja aega. Ta on su truu sõber ja abiline ainult siis, kui oled tema vastu heatahtlik.
Kurb on vaadata linna tänavatel hulkuvaid koeri. Kord on nendelgi olnud kodu, oma peremees või perenaine, aga neid on hüljatud. Nüüd nad ekslevad Mustvee ja Jõgeva linna tänavatel ja kannatavad tühja kõhtu.
Koerte kohta on haruldasi truudusenäiteid. Kord lugesin ajalehest, kuidas Rahumäe kalmistul perenaise haual oli koer 42 öödpäeva. Kalmistu töötajad toitsid teda. Lõpuks nõustus truu loom ühe mehega kaasa minema.
Tean üht masendavat lugu, kus vanamemm pidi hooldekodusse minema. Enne minekut istus ta trepil, silitas oma koera ja mõlgutas kurbi mõtteid, sest tema truud majavalvurit ei lubatud kaasa võtta. Memm läks poollagunenud lauta, otsis sealt nööri, tegi silmuse ja pani selle koerale kaela. Siis läks koeraga pihlapuu juurde, viskas nööriotsa üle puuoksa ja tahtis sikutama hakata. Samal hetkel sõitis õue hooldekodu auto. Autojuht märkas vanamemme kurja plaani. Kiirustades läks ta memme juurde, tõmbas nööri ta käest ja lausus: "Ega sa ometi tahtnud...?" "Parem oleks tema elupäevad lõppenud nii, kui et koer oleks pidanud nälga surema," selgitas memm kurvalt.
"Kui sul koerakest pole kuhugi panna, siis anna ta mulle.Viin sinu surmalemääratud kutsu oma koju, minu majapidamises talle nurgake leidub."
Memmeke jättis pisarsilmil koduga jumalaga ja läks autosse. Koer keksas tema kõrvale ja memme käsi silitas teda. Memme südamel hakkas kergem, et ei pidanud tõstma kätt oma kauaaegse truu sõbra vastu.
Mina sain koeraomanikuks küll puhtjuhuslikult, sest loom hüljati. Koolitasin ja hoidsin teda. Suutäie jagasin temaga pooleks. Temast kasvas mulle sõnakuulelik truu sõber ja hea koduvalvur.
Aeg läheb kiiresti. Juba oli mu koer Nöps saanud 14-aastaseks. Päevpäevalt jäi mu sõber jõuetumaks. Aimasin, et teda ei ole enam kauaks. Nii oligi. Nädala pärast ta ei tõusnud jalgadele. Panin Nöpsi õue kase alla mantlile ja seal ta suikus igavesele unele.
Siit kase alt saatis Nöps viimasele teekonnale oma perenaise Leili. Nii minu kui tema silmist veeresid siis pisarad. Kaevasin toominga alla Nöpsile haua ja sängitasin ta mulda. Istusin kase alla pingile ja tundsin südames valu. Minu kambrisse jäi Nöpsist tühjus ja kurbus.
Olin üle kahe kuu koerata, kui kena tütarlaps Küllike tõi mulle väikese valge kutsika. Nii sain ma jälle puhtjuhuslikult koeraomanikuks.
Sellest on möödas kaheksa aastat. Ma ei oska oma elu ilma oma väikese Kokita ette kujutada.
Valus on mõelda: kuidas on see võimalik, et oma koerake hüljatakse? Aga ometi seda tehakse. Kuid miks? Ega sellele küsimusele lihtne vastata olegi.
ALEKSANDER KÕRGESAAR
REPORTAAŽ
Jõgevamaa noortebändid müristasid jälle
Reedel, 19. oktoobril oli käes jälle see päev, kus lageda Jõgevamaa noorte kitarriorkestrid kokku kutsutud olivad, seekord deviisi "Püsi noor!" all. Kutsujaks muidugi kapell Saast, nigu eelminegi aasta. Häältepaisutustehnika tuli Palamuselt, suur tuba Jõgeva Gümnaasiumilt, voolujõud seinaaukudest, vaja ainult inimlapsi seda kõike tarvitama.
Osad kambad tulid juba mitu tundi varem kohale, nende hulgas ka Tartu kuulus muusikamees Erkki Hüva, kes kohe huvilistele magnetilise lindi pealt oma värskemaid helitöösid laskma hakkas. Ülejäänud üritasid hoolega kõlasid paika panna ja punnitasid sellega mis hirmus. Saastamehed värbasid inimesi igasugu abiametitesse, küll piletimüüjateks, kaitsemeesteks, muusikahindajateks, teadustajateks, kinomeesteks jt.ks. Saast Tiit Prii uurispuuris orkestrite hingeelu ka hoolega ja pani järjekorrad paika. Esialgne järjekord oli CreenBalt ehk siis Jõgeva "kohalik lemberokk", Riole "vaimastvere kooliansambel", Lyhis, "tavaline rokk palamuselt", Charade -"kohalik njuupunk" ning lõpuks Saast - "jaguva vanakooli punkorkester". Nii oli kirjutatud plakatil.
Kella poole 8 paiku said ettevalmistused läbi ja CreenBalt läks peale. Kirjeldet lemberokist oli asi üpris kaugel. Nunnu välimusega endise Saasta mehe Küüliku bänd tegi hoopis kirakära muusikat, mida 10 aastat tagasi grungeks kutsuti (kitarripedaali nupumärgistuse järgi vist). Küüliku ootamatult omapärane kräunuv laul oli ootamatu. Punt mängis jõuga, huvitavalt, kuigi logisevalt.
CB esinemise ajal käis laval ära ka teadustaja, kirjanik ja end Saast Maniakkide Tänav, kes teatas mitu korda, et on leitud üks suur mehesõrmus.
Peale CBalti pidi tulema Riole, aga kuulujuttudest hoolimata see rühm kaugest Vaimastverest Jõgevale ei jõudnud. Nii läks peale Balti ja noorpoeet Lennuki ekspromtesinemist lavale Lyhis, 4 poissi Palamuselt, kellest üks laulja nägi välja nagu legendaarne rockimees Jim Morrison, sest tal olid suured lokkis juuksed ja seksika lõikega tagi. Lyhis on ikka huvitav rühm, kelle repertuaar koosneb põhiliselt menuansambli Terminaator lugude ümbertegemistest. Kuna Lyhis oli oma nooruse tõttu vähe harjutada saanud, tulid need armsalt logisevad ja kohmakad. Neil oli ka üks omaloominguline ala, mis oleks kindlasti paremini kõlanud, kui seda oleks oma suuga esitanud seesamunegi "Morrison", mitte teksti autor kitarrist.
Vahepeal oli jälle natuke koperdamist ja luule etlemist, kuni peale sai Jõgeva oma Charade, mis on nii välimuselt (suured T-särgid, nokatsid ja nunnud näod) kui olemuselt punkpoppunt, milliseid on USAs tänapäeval tuhandeid, aga Eestis vähevõitu.
Alustasid kohe ka isetehtud ja hästi tehtud lauludega, mis kähku ära vuristati, kuni mindi oma arvatava leivanumbri juurde: esitama Smilersi laule. Sal Salleri dekadentlik sõnum leidis sooja vastuvõtu. Saali kogunenud koolinoored teadsid täpselt, et jalgpall on parem kui ja kuidas minna Petsi vana beeeem veega Pühajärve äärde. Tänutäheks smiilersite maaletoomise eest kutsuti noored mitu korda lisalugu tegema.
Siis jälle kohmitsemist ja Lennuki luulet ning viimasena kobis lavale Saast. Nende muusika oli endiselt metallisugemetega punk, kuid seekord äratas tähelepanu nende uus lavakostüümindus, kus võimutsesid massiivsed värvilised tunked, neoonvärvid ja igasugu veidrad lisandid.
Saast mängis pea tund aega järjest, kuid mitte päris kõiki ei suutnud ära väsitada. Canis Verdu ja Vale-Dmitri üritasid küll hoolega oma fänne mõnitada, aga sellest polnud eriti kasu.
Komitee valis kõige lootustandvamaks kapelliks CreenBalti, mis sai ka vastava aupaberi ja võimaluse veel esineda. Kuni majahoidja käskis müra kustu panna.
MARGUS KIIS
Kumb on parem, kas jalgpall või seks?
"See pole mingi klišee, beibi, jalgpall on parem kui seks!" hüüab üks tuntud popstaar oma veel kuulsamas laulukeses.
Õudne kujutadagi, kuidas noormees on tüdruku romantiliselt koju kutsunud, kõik on täpselt nii nagu peab, kui järsku laksatab boi endale vastu otsaesist, paneb teleka käima, et vaadata järjekordset Lilleküla ahastamapanevat ülekannet (või mis veel hullem, seda, kuidas Padarski "Srednii Nog" kohtub Butthilli "Dicheads") ja kui naissoost isik nördimust avaldab, siis poissoost kodanik vastab selle artikli esimese lausega.
Romantika romantikaks, aga teemapüstitus on huvitav, eriti arvestades, et võrreldakse kahte suhteliselt erinevat asja. Üks on ühiskondlik-sportlik mäng, kus kaks gruppi isikuid ajavad suurel platsil taga ühtainust palli, et seda vastase suurde väravasse ajada; kusjuures naljaka erimäärusena ei tohi nad kera oma käega puutuda. Teine on kahe inimese suhtlemise vorm, kus tänapäevases vormis masseerivad kaks isendit oma spetsiaalseid organeid vastastikku. Kusjuures seksi varasematel vormidel oli jalgpalliga ühine moment see, et üks kindel pool üritas oma spetsiaalset vedelikku teise sisse saada, aga tänapäevastes vormides on see jäänud suhteliselt tahaplaanile.
Aga samas on jalgpall ja S ikkagi suhteliselt sarnased. Protsessi dünaamika on neil sarnane (enamasti aeglane). Jalgpallis võetakse rünnak üles, tsenderdatakse, pall põrkab kellegi pähe, lendab sinna, tänna, sellele, tollele, valesööt ja võib veel kaua oodata, kuni asjast asja saab ja kuhugi värava juurde ka jõutakse. Seksis (normaalsel juhul) peab enne suureks kasvama, siis hakkab pihta see "mäng", kurameerimised, pettumused, lahkuminekud, pugemised, lollitamised ja ka ei tea, kuna sinna värava juurde veel jõutakse.
Jalgpallis on kaks tasandit. Kui oled asjaarmastaja, siis toksid oma sõpradega ise oma lõbuks, keegi sind ei viitsi vaadata. Kui oled elukutseline, siis võidakse ka sinu jälgimise eest maksta ka. Seksis on peaaegu sama lugu.
Jalgpall on hea füüsiliseks treeninguks, asendab hästi igavat jooksmist jms. Seksiga on sama lugu, arendab hästi kõhulihaseid ja ajurakke.
Mõlemad on ohtlikud. Jalgpallis võid mängides viga saada, aga suurel staadionil pealt vaadates võib sattuda kaklusse, õllepudeliga vastu pead saada, peale mängu end mürgitusse juua jne. Seksiohud on ka teada: soovimatu rasedus, suguhaigused, halb maine, tobedad situatsioonid, murtud südamed, hävitatud inimsuhted jne, jne.
Suur vahe on ikkagi ala levikus. Jalgpall ikkagi pole igal pool populaarne. Eriti kui meenutada Bart Simpsoni kommentaare, kui ta esimest korda nägi euroopa jalgpalli. Eestlased saavad enamasti kotti ja kodumaiste klubide omavahelised kemplused huvitavad väheseid.
Snobismi kalduvatele eestlastele on jalgpall rohkem imidžimäng. Samas on palju inimesi, kes laulaksid pigem et "vormel üks on parem kui seks" või ka neid, kes hüüaksid "korvpall on parem kui Mall" jne.
Seks lööb demokraatia mõttes jalgpalli tugevalt.
dr N-MEES
SPORT
Eesti võistkondlik (8 M + 2 N) karikavõistluse I etapp koroonas toimus 6. oktoobril Kehra Keskkooli võimlas, kus osales üksteist võistkonda ja mängiti turniiri süsteemis kõigiga läbi.
Esimese etapi võitjaks tuli KeSa koroonaklubi 123 punktiga, teiseks Pärnu Ring 120 p, kolmas Viimsi 113 p, neljas Laiuse 108 p, viies Viljandi 107 p, kuues Kehra 104 p, seitsmes Purrekkari 96 punktiga.
Laiuse võistkonnas mängisid laudade järjekorras ja tõid punkte Erki Lepik 7, Marek Poltrago 13, Väino Ridal 13, Lembit Lääne 7, Paul Uiboleht 10, Tiit Ottenson 14, Udo Kuslap 13, Ilmar Poltrago 14, Laine Rande 7, Milvi Kägu 10 punkti.
Laiuse spordiklubi karikavõistluse II etapp toimub 27. oktoobril Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses kell 10.
PAUL UIBOLEHT
* * *
Kabe hooaja avavõistlustel osales kaheksa kabetajat. Võitjaks tuli Palamuse esikabetaja Edo Jaanuska, kes kogus kuus punkti. Kohti teisest neljandani jagasid Jõgeva piirkonna mängijad Kaarel Ots, Jaan Peets ja Urmas Visk, kõigil võrdselt üks kaotus ja viis punkti nelja võidu juures.
Järgmine suurem kabeüritus on Jõgeva majandusühistu XI turniir, mis toimub kabetajaile 4. novembril kell 10 Jõgeva Päästeametis (Aia 36). Loodan aktiivset osalemist kõigist maakonna piirkondadest.
SULEV LUHT
Sylvesteri võrkpallurid võrgutasid Jõgevamaa spordipubliku
Möödunud neljapäeval said spordisõbrad spordihoones Virtus kaasa elada tipptasemel ja suurejoonelisi elamusi pakkuvale võrkpallimängule. Eesti meistrivõistluste sarjas kohtusid Tallinna Sylvesteri spordiklubi ja Rakvere võistkond Kaubaliinid Aeroc. Sylvester võitis mängu 3:0.
Eelmise neljapäeva õhtul oli spordihoone Virtus saali tribüün pealtvaatajaid puupüsti täis. Viimastel tulijatel tuli koguni püsti seista. Sissejuhatavad sõnad lausus ja mõlemaid võistkondi tutvustas showmees Arlet Palmiste, kes on ka Sylvesteri võistkonna kutseline ergutaja.
Sylvester hakkaski kohe esimese geimi esimestel minutitel ülekaalukalt vastase võrguvaldusi tabama. Kuigi hiljem Kaubaliinid Aeroc vastasele visamalt vastu pani, oli Sylvester võidukas ka ülejäänud geimides. Lõpptulemusena alistas Sylvester vastase 3:0.
Keset mängu sündis koostööleping
Küllap aitas võidule kaasa ka Arlet Palmiste aktiivne tegevus. Palmiste õhutas pealtvaatajaid jalgadega trampima ja hõikama "Sylvester, Sylvester, Sylvester!" Fännid reageerisid tema üleskutsetele kuulekalt. Üks neist mängis lemmikvõistkonna toetuseks suupilli.
Geimide vaheajal ja ka siis, kui üks või teine võistkond aja maha võttis, esinesid särtsakate tantsudega Jõgeva Kultuurikeskuse tantsustuudio vanema rühma tüdrukud. Pärast teist geimi toodi pidulikult saali laud, mille taga Jõgeva linnapea Ants Paju, firma Sylvester tegevdirektor Urmas Nimmerfeldt ja Jõgevamaa võrkpallisektsiooni esimees, osaühingu Kurista Saeveski juhatuse esimees Enn Kangur kirjutasid alla koostöölepingule.
"Koostöölepingu üks põhieesmärke on suurendada võrkpallihuvi Jõgevamaa noorte hulgas," lausus Enn Kangur Vooremaale.
Sylvesteri edu saladus
Sylvesteri spordiklubi võrkpallivõistkonnas mängivad temporündajad Kristo Meius, Romet Priimägi ja Rene Riisalu, ründajad Erko Valdmets, Pavel Kruzhajev, universaalmängijad Kristjan Kurik, Jaano Haidla ning Kaido Tamme, sidemängijad Jaanek Hermet ja Kuldar Männilaan, kes ühtlasi on kapten.
"Täna võidetud mängus oli tunda meeskonna küpsust. Pealegi sundisime vastast mängima oma tahtmist mööda. Üldse on edukaks võrkpallimänguks kõige olulisemad võimsus, tarkus ja kiirus. Kuigi täna tunneme võidurõõmu, on meil homme jalad maas ja hakkame valmistuma uuteks võistlusteks," lausus Vooremaale Sylvesteri peatreener Laimons Raudsepp.
Sylvesteri koosseisus mängib ka Põltsamaalt pärit Erko Valdmets. "Erko on üks neid, kes võiks mängida 2008. aasta olümpiamängudel Eesti võrkpallikoondises," arvas peatreener Raudsepp.
Sylvesteri kapten Kuldar Männilaan kommenteeris mängu nii: "Iga võidukas mäng on meile pidupäev. Seekordset mängu võib aga pidada hooaja üheks paremaks. Võita aitas meil oluliselt seegi, et haarasime initsiatiivi kohe esimeses geimis."
Linnapea Ants Paju kutsus Sylvesteri võrkpallureid Jõgevale mängima ka tulevikus. Tema ja paljude teiste spordisõprade soov täitub peagi. Novembris kohtub Sylvester Virtuses nii Viljandi võistkonnaga Amer kui meeskonnaga ESS Pärnu VK.
"Paar päeva enne võistlusi alustavad Sylvesteri võrkpallurid meie saalis treeningutega, mida kohalikud võrkpallisõbrad võivad jälgima
tulla," teatas SK Virtus juhataja Toomas Klaarman.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Loosiõnn tõi Palamuse tervisekeskusele täisautomaatse uriinianalüsaatori
Palamuse perearst Maie Einberg võitis oktoobri algul toimunud meditsiinitehnika näitusel Medifar osaühingu SurgiTech korraldatud loosimisel oma firmale peaauhinna - tipptasemel uriinianalüsaatori. Ettevõtte esindajad andsid möödunud reedel aparaadi kohalikule tervisekeskusele üle.
Meditsiinitehnika maaletoomisega tegelev osaühing SurgiTech palus näituse külastajatel vastata küsimustele. Õigesti vastanute vahel loositi välja mitmeid auhindu, kusjuures peaauhinnaks oli täisautomaatne uriinianalüsaator. Küsimustele vastas ka Palamuse peretohter Maie Einberg.
Mõned päevad hiljem oli doktor Einberg Tartus, kui korraga helises tema mobiiltelefon. Arst arvas, et kutsutakse mõne haige juurde koju, sest igapäevatöös on ju suurem jagu kõnesid sellise sisuga. Osaühingu SurgiTech esindajad teatasid talle aga hoopiski rõõmsa uudise. Maie Einbergile naeratas õnn ja ta võitiski loosimise peaauhinna.
Eelmisel reedel andsid OÜ SurgiTech tootejuht Herki Tamm ja insener Ivar Järveots moodsa meditsiiniaparaadi Palamuse tervisekeskusele üle. Nad jagasid ka arstile, õele Reet Haljasele ning laborandile Reet Pedoskile juhiseid analüsaatori kasutamiseks. "Uuriinianalüsaator Urilux r S on valmistatud Saksamaal Mannheimi linnas firmas Roche Diagnostics. See on suurim selliseid aparaate tootev ettevõte maailmas. Urilux võimaldab välja selgitada kümme parameetrit. Analüüsi tulemused selguvad mõne sekundiga," rääkis Vooremaale Herki Tamm, kes ise on erialalt arst.
"Varem tegime uriinianalüüse testribadega. Uus analüsaator võimaldab aga põie ja neeruhaigusi märksa täpsemini diagnoosida," lausus õnnelik perearst Maie Einberg, kelle registris on praegu 2400 patsienti. Lisaks Palamuse piirkonnale teenindab kolmekümneaastase staažiga arst ka Maarja ja selle ümbruse haigeid. "Analüsaator on nii kerge, et saan ta mugavasti ka Maarjasse kaasa võtta," lausus perearst.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa kalleim ja kuulsaim koer on surnud
1999. aasta 27. aprilli õhtul Jõgeva-Kuremaa maanteel Mooritsa külas sõiduauto ette jooksnud koer Bimbo purustas Jõgeva abiprokurörile Margit Lugale kuulunud Ford Scorpio. 9-kuune koer pääses vaid kriimustustega koonul ning oli kuni eelmise kesknädalani elus ja terve.
"Bimbot oleks võinud väga hästi paaritada teiste koertega, siis poleks riigil vaja tankitõrjujaid osta, vaid Bimbo ja tema järglased oleks väga hästi sobinud sõjakoerteks ja tanke purustanud. No mõelge, kui kutsikas selle suure auto nii puru tegi, saaks ta ka sõjamasinate vastu," räägib karatekoera perenaine Margareta Porro.
Beežikas, pikema karvaga Bimbo oli dogi ja hundikoera segu ja kaalus umbes 35 kilo. Koera omanik kahtleb senini, et tema kutsu, kellel jäid kõik luud terveks, võis purustada autol kaks esituld, kaitseraua, radiaatori, iluvõre, termosiduri, tiiviku, suunatule ja esikapoti.
Võlg veel aastaid kaelas
OÜs Antima Autoteenindus hinnati koera tekitatud kahjusid ja autoremonti 14 644 krooni suuruseks. Autoomanik nõudiski sellise summa maksmist koeraomanikult, millega polnud koera peremees Olev Porro nõus ja asi jõudis Tartu maakohtusse. Jõgeva halduskohus oli Porrole koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest 1025 kroonise trahvi juba määranud.
Tooba prügimäel valvurina töötav Olev Porro ja abiprokurör Margit Luga hakkasid koera pärast kohut käima. Kuigi Tartu maakohus tegi Porro suhtes õigeksmõistva otsuse, tühistas selle ringkonnakohus.
Aasta aega kestnud kohtuvaidlus Bimbo üle oli koos kohtukulude ja riigilõivuga läinud koera peremehele maksma juba üle 18 000 krooni. Porro, kes sai 1200 krooni palka, esitas eelmise aasta juuni lõpus kaebuse Riigikohtule, kuid ei saanud kohtu loakogult oma kaebusele menetlusluba.
Bimbo peremehel tuleb veel aastaid võlga maksta, eelmise kuu palgast arvestati koerakahju hüvitamiseks üle 400 krooni.
"Seadus on selline ja kaevata pole enam midagi ja kuhugi," on Olev Porrol sellest koeraloost villand. "Kõige kummalisem, et meie poolt tellitud autoeksperti ei lastud järgmisel päeval pärast avariid auto vigastusi hindama. Huvitav, et koer purustas mitu autolaternat, kuid mitte ühtegi klaasikildu polnud maas. Siiamaani arvan, et nendel noormeestel, kes meile helistasid ja meile kaasa tundsid, oli õigus, et enne koera ettejooksmist oli tehtud selle autoga avarii juba varem ja nüüd aeti purustused meie koera kaela. Nüüd pole enam Bimbot ka," pühib perenaine silmi ja näitab koera hauda, millel on lilled ja küünal.
Päev enne surma olla Bimbo närinud mingit rasvast lihatükki, mida pererahvas polnud talle küll andnud. Et Juhani talu piirab tugev aed, siis ei saanud koer seda ka kusagilt mujalt tuua. Margareta arvab, et see lihatükk tema rõõmsa seltsilise hukutaski.
Koeraga on turvalisem
Talus on veel teinegi koer, emane must dogi Bläk, kes oli viidud seniks, kuni koertel kestab jooksuaeg, Bimbo juurest kaugemale, poja peresse. Veel on kanad, kaks kassi ja kaheksa küülikut. "Bimbo asemel võtan kindlasti mõne uue koera, kelle õpetan välja. Suur ja tark koer peab maal elades olema, sest ilma valvurita pole siin kuigi turvaline elada," plaanitseb perenaine ja meenutab ka Bimbo ema Bertat, kes kunagi vargad kinni püüdis.
Siimustis, kus Porrod varem elasid, mäletatavat dogi Bertat veel praegugi: tema oli õpetatud poes käima. "Andsin talle koti kirja ja rahaga ning tema tõi mulle söögikraami ja muud, mis tellisin. Ainult seda ei jõudnud ma koerale õpetada, et ta järjekorras seisaks. Koer oli nagu pereliige, kellega sain siis, kui abikaasa tööl oli, juttu rääkida. Aga kohtukulusid ja koera kaela pandud remondikulusid peame veel kaua kandma," tuleb perenaine mitme aasta taguse õnnetuse juurde ikka ja jälle tagasi.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Purjus naine teatas mehe ja äia röövimisest
Pühapäeva õhtupoolikul kümmekond minutit enne kella nelja suunati maakonna päästeteenistuse häirekeskusest politsei korrapidajale kõne, kus purjus naisterahvas suutis raskustega ära seletada, et 2 või 3 maskides ja nahktagides meest olla ära röövinud tema mehe ja meheisa. Juhtunud olla see Kaiaveres. Naise juttu saatis aga vulgaarne ja rõve sõim.
Kui politsei korrapidaja numbrile, kust kõne tuli, tagasi helistas, võttis telefoni vastu küll teine naine, kuid varsti oli toru otsas jälle endine helistaja. Et sõimlemine telefonis ei võimaldanud asjast selget ülevaadet saada, oli korrapidaja sündmuskohale sõiduks juba operatiivgrupi kokku kutsunud. Järgnevalt helistas purjus Anneli (1967) mees ja teatas, et ei teda ega tema isa ole keegi röövimas käinud, nad olla vaid mingiks ajaks kodust ära käinud.
Purjus naisterahvast võib halduskorras karistada võimuesindaja solvamise ja politseile teadlikult vale väljakutse tegemise eest.
Raske liiklusõnnetus juhtus pühapäeva pärastlõunal kella kolme paiku Jõgeva vallas Ellakvere-Tooba teel Võikveres. Samas külas elav Ene (1951) sõitis kruusateel VAZ 2106ga ilmselt ülemäära kiirelt. Auto kaotas juhitavuse, paiskus kummuli ja jäi teele seisma, rattad ülespidi. Õnneks juhtus kannatanu appihõikeid kuulma läheduses elav inimene, kes aitas kannatanut sündmuskohal ning kutsus välja ka politsei ja kiirabi. Autot juhtinud naisel diagnoositi jalaluu murd ja ta toimetati Maarjamõisa haiglasse.
Ka laupäeval sõitis õhtul kolmveerand kaheksa paiku üks tartlane oma sõiduautoga Jõhvi-Tartu maanteel teelt välja. Auto rullus üle katuse, aga selles õnnetuses keegi vigastada ei saanud.
Veel salaviina ja sigarettide hoidmisest ja hoidjaist
Tänavu aasta septembris võeti kokku ära 303 liitrit salaalkoholi ja 3066 pakki ebaseaduslikke sigarette. Viina ja sigarette leiti oktoobriski, kuid väiksemas koguses - 33 liitrit alkoholi ja 257 pakki sigarette. Suurim kogus alkoholi, 111 liitrit, leiti 11. septembril Mustvees Lidia Zaitsevalt. Sigarette oli tema elukohas 150 pakki.
Samal päeval võeti Kasepäält Pilvi Liblikalt ära 46 liitrit salamärjukest ja 9 pakki sigarette.
Jõgeva linnas leiti samal kuupäeval Alari Pääreni juurest salaviina 20 liitrit ja Pajusi vallast Arisverest Anne Vainlolt 18 liitrit. Suurim konfiskeeritud sigarettide hulk oli 1720 pakki ja need leiti 11. septembril Jõgevalt Rudolf Moose elamisest.
Kokku kontrolliti septembris 32 isikut ja oktoobris on seni kontrollitud 7 isikut. Milline pilt võib salaviina otsimisel või süüdistusasja arutamisel ilmneda, pakub ehk lugejale huvi. 26. septembril kella 2.15 paiku leiti Mustvees Klavdia Leuneva majapidamise hoovist Jõe tänaval Eestis mittelubatud alkoholi seitsmes sildita liitrises plastmasspudelis. Politseiametnike saabudes neid esmalt sisse ei lastud, kuid hiljem siiski avati. Majast seest, kõrvalhoonest ja õuelt ei leitud midagi. Klavdia ise välja ei tulnud, õuel toimuvat jälgisid tema poeg ja mees. Hoonete tagant kilemaja juurest leiti kott eelpoolmainitud viinapudelitega.
Kui kohtus asja arutati, ei tahtnud naine kotti viinapudelitega omaks tunnistada ja seletas, et seal olla hiljuti hoopis tema naabrid maad kaevanud, et tema viinaga ei tegelevat. Ka seletas naine kohtus, et ta ei teadvatki viina leidmisest, mille lükkas aga ümber tema abikaasa jutt. Kui kohtunik kinnitas naisele, et salaviin siiski tema kilehoonete vahelt leiti ja ta selle leidmisest teadlik oli, väitis nüüd naine, et läbiotsimine oli ebaseaduslik - polevat manukaid kutsutud. Et õiguserikkumine oli vormistatud kõiki haldusõigusrikkumise vormistamise norme silmas pidades, ei olnud manukate järele vajadustki. Kohtunik karistas Klavdia Leunevat 1500-kroonise rahatrahviga.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib sadada veidi vihma ja lörtsi. Puhub põhjakaarte tuul 5-10 m/s. Sooja on 1-7 kraadi.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm, puhub läänekaartetuul 1-5 m/s. Öösel on 0-8 kraadi külma. Päeval on sooja 1-5 kraadi.
Teisipäev, 23. oktoober 2001. a.
Ajalehe Vooremaa maadlusvõistlustel osales 191 spordipoissi
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Töö- ja puhkeaja seadus ei takista õpetajate palgatõusu
TÕNIS LUKAS,
haridusminister
KIRJAD
Minu kogemus omavalitsuse töö lahtimõtestamisel
TOOMAS REISALU
JUHTKIRI
23. oktoober 2001. a
Mustvee õmblustsehh suurendab tootmist
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
Ajutine püügikitsendus Peipsi ahvenavaru kaitseks
AGNES AASLAID,
Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
ALEKSANDER KÕRGESAAR
REPORTAAŽ
Jõgevamaa noortebändid müristasid jälle
MARGUS KIIS
Kumb on parem, kas jalgpall või seks?
dr N-MEES
PAUL UIBOLEHT
SULEV LUHT
Sylvesteri võrkpallurid võrgutasid Jõgevamaa spordipubliku
JAAN LUKAS
Loosiõnn tõi Palamuse tervisekeskusele täisautomaatse uriinianalüsaatori
JAAN LUKAS
Jõgevamaa kalleim ja kuulsaim koer on surnud
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Purjus naine teatas mehe ja äia röövimisest
Veel salaviina ja sigarettide hoidmisest ja hoidjaist
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja