Vooremaa
Teisipäev, 24. juuli 2001. a.

Sisukord

Vaarikas on sobiv tuluallikas väikepõllumehele

Linnamäe talu vaarikapõllul on üks nobedamaid marjulisi Merike Salejeva. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Vaarikaid kasvatatakse Jõgevamaal eelkõige taludes, kus on vähe põllumaad. Tänavuse rikkaliku saagi on mõneti ära rikkunud torm ja kuumad ja niisked ilmad.

Eile käis kibekiire vaarikate korjamine Jõgeva vallas Kurista külas, Linnamäe talus. "Kasvatan vaarikaid 1994. aastast," ütles korjajatelt

marjakorve vastu võtnud peremees Heino Kruuleht. "Juba tollal oli selge, et väiksemates talumajapidamistes osutuvad traditsioonilised põllumajandusharud nagu teraviljakasvatus ja piimatootmine ebatulusaks. Meil on 24 hektarit põldu ja mida nii väikesel maalapil ikka kasvatada. Arvestades seda otsustasimegi hakata vaarikaid kasvatama," rääkis Heino Kruuleht.

Kõige enne rajas Linnamäe talu pererahvas 0,2 hektarilise emaistanduse. Esimesed taimed toodi firmast Saarioinen, kellega talul on tänaseni koostööleping. "Arvatavasti olin Eestis esimene, kes tuntud Soome firmaga lepingu sõlmis. Nägin ette, et vaid selline kokkuleppe kindlustab saagi turustamise. Kui ise turul müümas käia, võivad saagirikkal aastal marjad kergesti kätte jääda," rääkis peremees.

Praegu on Linnamäe talus 3-hektarine vaarikaistandus, kus eelkõige kasvavad vaarikasordid Ottava ja Norna. "Muidu oli põld veel hektari võrra suuremgi, kuid üks hektar tuli taimehaiguse tõttu üles künda," selgitas Kruuleht.

Kommenteerides tänavust saaki ütles ta: "Sel aastal võinuks väga head saaki loota. Prognoosisime, et korjame 5 kuni 6 tonni vaarikaid. Paraku tegi möödunudnädalane torm pahandust, mistõttu saak võib jääda tonni piiridesse. Marjad on tänavu veidi väiksemad kui tavaliselt ja küllap põhjustas tagasihoidlikumat suurust külm kevad."

Vaarikapõlde hooldab Heino Kruuleht koos oma perega. Korjamisel on abiks ka ümberkaudsed inimesed. Kõige nobedam ja kiirem vaarikanoppija on senini olnud Merike Salejeva. "Mina teenisin lisa müüjana, kuid euronõuded sundisid poodi sulgema. Nüüd teenin siis raha marjade korjamisega," rääkis noor ja nobe daam Vaike. "Marjakorjamine on igati mõnus töö, ainult ilm võiks veidi jahedam olla," arvas energiline pensionär Helvi.

"Vaarikakasvataja peab pidevalt õppima. Uute teadmiste ja kogemuste saamiseks külastan sageli õppepäevi. Eriti huvitavad ja kasulikud on taludes korraldatud õppepäevad. Muret põhjustab aga asjaolu, et marjakasvatajaid ei toetata riiklikest programmidest. Toetust on saanud küll peipsiäärse piirkonna altenatiivpõllumehed, mitmete teiste paikade põllumajandustootjad aga mitte," kurtis Heino Kruuleht.

Üks suuremaid vaarikapõlde asub Jõgevamaal ka Palamuse vallas Pikkjärve külas Koidu talus. "Teravilja ja rapsi on mõttekas kasvatada siis, kui on vähemalt 100 hektarit põllumaad. Minu maalapp on tunduvalt väiksem ja nii kasvatan 2,2 hektaril vaarikaid, mida turustan firmale Saarioinen. Tänavusele saagile on parasjagu kahju teinud niisked ja kuumad ilmad ning kohutavad tormid," rääkis peremees Ando Masso.

Ka Koidu talu põllul korjavad vaarikaid ümberkaudsed inimesed, kusjuures eile oli ametis kümme marjulist. Firma Saarioinen maksab kilogrammi vaarikate eest 21 krooni. Umbes sama hinda küsitakse vaarikate eest Jõgeva turul. Tartu turul olevat aga vaarika kilogrammi hind ulatunud kuni 30 kroonini.

JAAN LUKAS


Selgunud on Eesti Põllumajanduse Ülikooli sissesaanud

EPMÜ vastuvõtukomisjoni andmetel oli tänavune üldkonkurss

9,83 inimest ühele kohale, mis on 3341 esitatud avaldust 340-le kohale.

Kõige populaarsem eriala oli sel aastal kinnisvara planeerimine ja hindamine, kus viieteistkümnele riigieelarvelisele kohale esitati 376 avaldust ehk 25,07 üliõpilaskandidaati ühele kohale. Populaarsuselt teine oli maastikukaitse ja -hooldus ning kolmas loodusvarade kasutamine ja kaitse, vastavalt 20,40 ja 20,20. Kõige vähem esitati avaldusi loomakasvatuse erialale, kus konkurss oli 4,20 noort ühele kohale.

Jõgevamaalt pääses tänavu riigieelarvelistele kohtadele 24 õpilast, sooviavaldusi kokku esitati 164.

MOONIKA SIIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Möödunud nädalal külastas Torma valda Oravaise vald Soomest. Külalised viibisid puhkpilliorkestrite festivalil "TOPOF 2001" ja Mustvee linna päeval. Sellel kolmapäeval on sotsiaal- ja tervisehoiukomisjoni väljasõiduistung Võtikvere pargis.


Tabivere vald

Laupäeval on Koogil Tabivere valla III isetegevuslaste päev. Kavas on laste ja peremängud, isetegevuslaste kontserdid, tantsud, laulud, teater, õhtul üllatusesineja.


Põltsamaa vald

Põltsamaa vallavalitsuse istung toimus esmaspäeval. Jätkuvalt likvideeritakse tormikahjustusi.


Põltsamaa linn

Neljapäeval toimub Põltsamaa kirikus Noorte Puhkpillimängijate suvekooli ansamblite ja solistide kontsert. Reedel annavad noored puhkpillimängijad Põltsamaa Kultuurikeskuses oma lõppkontserdi. Laupäeval on Põltsamaa Lossihoovis suvesümfoonia "New York! New York!" Pühapäeva hommikul on lossihoovis loodusravipäev. Õhtul toimub ETV saate "Laulge kaasa" lindistus.


Saare vald

Teisipäeval toimub vallavalitsuse istung. Esmaspäevast algas Voore kooli õpilaste laager. Reedel on Saare rahvamajas disko, õhtut juhib CoolD. 27.- 29. juulini on Voorel rahvaerakonna "Mõõdukad" suvepäevad.


Puurmani vald

Puurmani vallas likvideeritakse tormikahjustusi.


Palamuse vald

Neljapäevast pühapäevani on Palamuse valla Kaarepere rahvatantsurühm "Luukar" külaskäigul Soome Vabariigi Koski meeskooril. Reedel toimub Palamuse vallavolikogu istung. Pühapäevaks Palamusel välja kuulutatud ETV saate "Laulge kaasa" lindistus jääb ära.


Mustvee linn

Laupäeval toimunud Mustevee linna päeva küsimusi arutatakse selle nädala teisipäevasel linnavalitsuse istungil. Mustvees kestab Eesti korvpalli Koondise suvelaager.


Jõgeva vald

Jõgeva vallavalitsus on kollektiivpuhkusel. Vald tegeleb tormi tekitatud kahjustuste likvideerimisega. Laupäeaval on Paduvere staadionil Otto Erimaa XXXIII mälestusvõistlused kergejõustikus ja killamängud.


Jõgeva linn

Esmaspäeval arutati Jõgeva linnavalitsuses laiendatud istungil tormikahjustustega seonduvaid probleeme. Kohal olid päästeteenistuse direktor Jüri Alandi ja AS Jõgeva Vesi juht Lembit Kabral. Homme on Jõgeva linnal külas Ukraina suursaadik hr.Mikola Makarevits. Pärast vastuvõttu linnapea juures näidatakse suursaadikule nahavabrikut Corium ja ASi Werol Tehased. Kolmapäeval on hüvastijätuvisiidil Vene suursaadik hr. Konstantin Provalov. Reedel sõidab linnavalitsuse esindus Kloogale vabariigi linnade suvepäevadel.



ARVAMUS

Iseseisva Eesti esimene puhtusenõue – ehita tallu käimla!

Sarmikas Laiuse küla daam Raili Mandri teatas 17. juuli Vooremaas uutest puhtusenõuetest rääkides: "Mina isiklikult ei peaks näiteks maapoes tarvilikuks ka veekraani ja WCd."

Selline avaldus jahmatas lausa mitmel põhjusel. Käimla ja valamu peavad äsja kehtima hakanud uute hügieeninõuete tõttu poes olema ikka selleks, et müüja ei peaks poe taga asjal käima ning saaks pärast seda käsi pesta. Kellele meeldiks see, kui äsja poenurga taga ihu kergendanud müüja pesemata kätega teile vorsti kaalub ja leivapätsi ulatab? See pole mitte ainult ebameeldiv, vaid ka väga ebatervislik.

Vanemad, lasteaiakasvatajad, õpetajad – kõik nad õpetavad lapsi maast madalast pärast tualetis käimist käsi pesema. Eks ikka selleks, et haigused ei leviks. Miks peetakse maapoe müüjatele mittevajalikuks sellise puhtusenõude täitmist, mida muidu nõutakse lausa mudilaste käest?

Miks möllavad Aafrikas ja paljudes Aasia riikides nakkushaigused ning keskmine eluiga on väga lühike, Euroopas ja Põhja-Ameerikas

aga mitte? Sellepärast, et kõige rohkem mõjutab iga inimese ja kogu rahva tervist hügieeninõuete järgimine.

Head arstid ja kallid ravimid mõjutavad rahva tervist palju vähem kui esmaste puhtusenõuete järgimine. Euroopa ja Ameerika linnad on puhtad, sest seal on välja ehitatud kanalisatsioon (mis on väga kallis lõbu!) ja karmilt järgitakse puhtusenõudeid.

Aafrikas ja vaesemates Aasia riikides hoitakse puhtusenõuete täitmise pealt kokku (näiteks visatakse solk või isegi väljaheited otse tänavale) ning makstakse selle eest ränka hinda: inimeste tervise ja eludega.

Omajagu hämmastust tekitas Vooremaa artikli puhul seegi, et vajadust omada maapoes kraani ja käimlat nimetati taas euronõueteks. Jah, need hügieenireeglid nagu veel sajad õigusaktid on muuhulgas kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega. Aga see ei tähenda, et neid puhtusenõudeid ilma Euroopa Liiduta poleks Eestis kehtestatud. Kas eestlased lõpetavad siis pärast tualetti käte pesemise, kui nad otsustavad Euroopa Liitu mitte minna? Kindlasti mitte. Ka siis kui eestlased otsustavad Euroopa Liitu mitte astuda, peavad müüjad ja teised teenindajad järgima selliseid puhtusenõudeid, mida igas korralikus kodus järgib iga lapski.

Kirjanduskriitik Andres Langemets kirjutas hiljuti ühes artiklis nn euronõuetest nõnda: "Esimene nö euronõue eesti talumehele oli kohe pärast Vabadussõda välja antud EW valitsuse määrus, et iga talumaja juurde tuleb ehitada selleks ette nähtud sitamaja või käimla (seda sõna siis veel ei tuntud – see tõlgiti otse saksa keelest, kus ta tähistas välikäimlat) ja mitte käia enam asja ajamas talutaguses võpsikus, nagu seda oli sajandeid tehtud. Need toonased kauneid nimesid pälvinud peldikud ja kemmergud, klosetid ja muud, millest mõned püsivad tänaseni, juurutati maarahvale riikliku jõuga, et matsid enam ei reostaks oma talude ümbrust. Kes seesugust hoonet ei ehitanud, sai trahvi. See oli nagu kassipoja nina torkamine oma väljaheite sisse. /…/ Kui nüüd euronõuete sildi all soovitatakse meil säilitada oma looduskeskkonda, müüa ainult kvaliteetset kaupa, teha seda Euroopa inimestele vastavates tingimustes koos hügieeni ja teenindusviisakusega, siis pole see mitte ahistamine, vaid hoopis eluolulise euroopaliku kultuuri kool."

PAAVO PALK,

Euroopa Liidu teabekeskuse nõunik


KIRJAD

Energiakriis Jõgevamaal ehk kuidas lained üle pea kokku lõid.

Loodus näitas jõudu ja inimene pidi tunnistama oma jõuetust esmaspäeva pärastlõunal, kui maru ja äike Jõgeva maakonnas mitu päeva väldanud laastamist alustasid. Sama päeva õhtupoolikul ja teisipäeva varahommikul oli telefoniühenduse saamine Eesti Energia Jõgeva dispet¹eriga võimatu. Teisipäeva hommikupoolikul kohale minnes selgus põhjus - tegu ei olnud siderikkega, vaid kahest telefonist kostvad helinad lõpetati lihtsalt telefonitoru hargilt kergitamisega. Dispet¹eriruumis viibis peale higiste ja väsinud dispet¹erite veel mitmesuguse tähtsusastmega ametnikke - ilmselt moodustunud kriisikomisjoni liikmed. Asjatu käik …

Kuna telefoniühendusega oli seis stabiilne (st. ühendamatus), võtsin õhtupoolikul ühenduse maavanema kohusetäitja hr Jaan Aiaotsaga. Vastus minu küsimustele oli jahmatav "… praegu on tähtsamaidki asju kui teie sada lehma! …" (sic!). Selline vastus kõrge maavalitsuse ametniku käest, kes vist kureerib maakonna põllumajandust, oli pehmelt öeldes väga kummaline. Lugedes 18. juuli Postimeest, avastasin sama kriisikomisjoni liikme liigutavat muret teise piirkonna "ligi saja lehma juba ööpäevase lüpsmata jätmise pärast…".

Lugupeetavad tähtsad Eesti Energia ja maavalitsuse ametnikud - tehke endile selgeks, millistel objektidel peab esmajärjekorras taastatud saama elektrienergiaga varustatus – kindlasti kuuluvad sinna hulka lüpsifarmid kui pideva tsükliga tootmisüksused.

Tunnistage endale ka seda, et maakond polnud valmis selliseks katsumuseks ja ei ole seda kindlasti ka lähitulevikus (seda küsimust võiks arutada mingi teine komisjon).

Meie lugupidamine Vaiatu Põllumajandusühistule ja hr A. Sildnikule - tänu nende lahkelt laenatud jõujaamale saame hädalisemad tööd tehtud. Kuremaa farmini suunduva elektriliini lõppu tähistav alajaam vaikib kangekaelselt tänaseni …

ANNES REIS,

Kuremaa PT õppemajandi juhataja


Kiirus, kiirus, ei midagi muud!

Vanasti algas heinategu juba enne jaanipäeva. Heinamaarjapäevaks pidi olema hein niidetud, hiljem läks raudnael rohtu ja seda oli raske niita. Hein niideti käsitsi, kuivatati ja pandi kuhjadesse või lakka. Kõik heinatööd jõuti korralikult ära teha. Tänapäeval ei kuule aasalt enam vikati luiskamist ning rõõmsaid heinaliste hääli. Nüüd keeravad suured masinad mõne tunniga heina kilesse, nii et tolmupilv on üleval. Mis seal parata - progress! Kas me oskamegi enam hinnata talupoja rasket ja aeganõudvat tööd. Pool sajandit "õnneaega" on suutnud nii mõndagi hävitada, ka töökultuuri.

Midagi on meie harjumustes ja tavades juba väga tõsiselt viltu. Ühiskonna viga ongi see, et palju on tarbijaid, vähe tootjaid. Kui vanasti põlistalu suutis aastakümnetega rikkaks saada, siis tänapäeval tahavad kõik kiiresti rikastuda. Ka looma eluiga lüheneb, soovitatakse kasvatada lihaveiseid, keda saab ruttu tapale saata. Kiirustame ka Euroopa Liitu astumisega, selgusele jõudmata, kas me selleks valmis oleme ja kui kasulik see meie väikeriigile on.

Ja ikka kiirusest... Mõned ei viitsi enam sammugi astuda kui auto olemas. Mürgised heitgaasid, mis õhku saastavad, ei loe. Nii arvas ka üks autoomanik, kes Saare metsas krahvi kalmistule tüüris, rikkudes oma autoga metsarahu. Välismaised limusiinid kihutavad aru andmata, maanteedel on justkui sõda. Pea igal hommikul on liiklussaadetes kuulda kurbi sõnumeid noortest inimestest.

Autode väljavahetamine uuemate markide vastu on nagu hasartmäng: ikka kallim ja uhkem, selle nimel pingutatakse töö juures ilma puhkepäevadeta. Eesti rahva tervis on niigi madalal tasemel. Lõpuks kujuneb kuldkalakese efekt; ikka rohkem ja rohkem, kuni lõpuks jälle lõhkise küna juures tagasi. Kord küsisin oma tuttavalt, kuidas su vennad elavad. Vastus oli kiire ja lakooniline: "Neil mõlemil on välismaa autod!"

Kuhu me küll tormame, elu mõte on edasi areneda, vabana tühistest muredest, osata mõistlikult elada. Nii mõnelgi oleks soovitav läbi lugeda Erich Rommi raamat "Omada ja olla".

Rahulikku ja mõnusat suveaega!

JUTA RUUS


JUHTKIRI

Eesti Vabariik – soomlaste projekt

Me armastame väga toonitada oma edukust 10 iseseisvusaasta jooksul. Eriti võrreldes muu IdaEuroopaga ning Läti ja Leeduga. Protsendid ja arvud per capita nagu paremad jne. Asi on niikaugel, et välisminister ei tahagi Eestit kehvakeste baltlastega seostada, vaid kipub uhkete Skandinaaviamaade poiste kampa.

Miks me oleme nii edukad? Kas oleme palju töökamad, nutikamad, andekamad, nunnumad, luterlikumad kui teised? Võibolla tõesti. Võib-olla ka mitte.

Kuigi tahame olla Põhjamaa, on suhtumine soomlastesse natuke kummaline. Peame neid imelikeks, naudime sõna "soomestumine" reeturimaiguga sisu, fännime hoolega Schumacherit ja üritame neid justkui unustada. See on justkui soov unustada keegi, kellele oleme palju tänu võlgu.

Soomele tegelikult ju oleme. Nende televisioon hoidis üleval poolte eestlaste vaimu, nende juures sai Läänt nuusutamas käidud, enne ja pärast iseseisvust aitasid nad igatemoodi, 90ndatel investeerisid siia hulga pappi, pakkusid palju knowhowd, käisid massiliselt nodi ostmas jne, jne. Mida oleksime teinud ilma selleta? Küsige lätlastelt ja leedulastelt.

Mis viib mõttele, et Eesti Vabariik ongi üks soomlaste projekt. Ta vastab täielikult ühe soomlase ideaalse tuulutamiskoha kirjeldustele. Mida tahaks üks keskmine põhjanaaber, kes on elanud riigis, kus naised on eneseteadlikud ja ebaseksistlikud, kus maksud on suured, kus elu on igavalt ohutu, kus tööjõud on kallis, hinnad kõrged, inimesed ärahellitatud, kus kõik on puha blondid ja ei hooli oma kehakaalust, kus vahemaad on pikad. Kas te ei tahaks, et kusagil lähedal oleks koht, kus alkohol raskesti kättesaadav ja kallis.

Hm, vist ikka sellist riiki nagu praegune Eesti. Ideaalne koht põhjamaalasele vahelduseks, puhkuseks, eneseteostuseks ja ihade väljaelamiseks ja äri ajamiseks, pealegi lähedal. Kes ei tahaks sellist kohta? Siin sai ja saab katsetada näiteks mobiilsidevõrku ja kasutamisharjumusi (võibolla oleme just meie osaliselt süüdi Nokia globaalses edus?). Isegi kurikuulus Vene maffia pole siin nii aktiivne kui mujal.

Võibolla on ka meie iseseisvus näiline? Oleme lihtsalt üks Soome asumaa, mis varsti müüakse Euroopa Liidule?

24. juuli 2001. a



MAJANDUS

Loendajad kimpus inimeste leidmisega

15.-29. juulini toimuva põllumajandusloendusega on Jõgevamaal hõivatud 147 inimest.

Algselt oli loendusnimekirjas 12974 maavaldust, eelringkäiguga täpsustatud andmetel jäi alles 12367 loendusobjekti. Need on tinglikud arvud, sest loendajad teevad iga maavalduse ja –valdaja leidmiseks tööd viimase loenduspäevani. Tänahommikuse seisuga on loendatud ligi 80% objektidest.


Loendajatesse suhtutakse üldiselt heatahtlikult

Statistikaameti peaspetsialisti Liivi Aasa sõnul suhtub Jõgevamaa elanikkond loendusse asjalikult ja rahulikult, inimesed on andmed ette valmistanud. On esinenud ka loendatava poolt põhjendatud keeldumisi. Aga loendatav võib pöörduda andmete andmiseks ka loendajate juhendaja või ringkonnajuhi poole.

Neljapäeval Palamusel toimunud vestlusringist võtsid osa loendajate juhendajad Vaike Mikker ja Toomas Tuula ning loendajad Aime ja Udo Oole, Aive Sillaste, Ülle Zimmermann, Enn Kivi, Janne Veeverson jt. Lähimate objektideni minnakse jala või jalgrattaga, kaugematesse küladesse aga auto või mootorrattaga. Inimeste külastamisel tuleb arvestada õhtuse ajaga, sest paljud töötavad Jõgeval, samuti heinailmade ja õhtuste talitustega.

Vanematel inimestel on loendusega seoses mitmesuguseid hirme. Maksustamise, isegi õunapuude jne, hirm on pärit ammusest sõjajärgsest ja nii öelda punasest ajast, mil maksustati peaaegu kõike. Kuigi loendajad kinnitavad inimestele, et andmeid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel, neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele, suhtutakse nendesse teatud eelarvamusega. Kardetakse andmete sattumist maksuameti, aga ka metsavaraste ja kelmide kätte. Vohav kuritegevus on teinud inimesed umbusklikuks.

Loendajate arvates on perede põllumajanduslik tegevus Palamuse kandis suuresti vähenenud. Loomi peaaegu ei olegi. Vähesed peavad lehma, paari põrsast, vasikaid, mõnda lammast ja kitse ning 5-10 kana. "Ainult oma aiamaa jõutakse ära teha, sageli kaevatakse labidaga. Palju on niitmata põllumaid, vanu õunapuid ja marjapõõsaid. Maainimesel on raske leida oma põllule harijat ja selle eest maksta. Kasutatavad traktorid on tihti vanad rüsad, millel on ülevaatus tegemata ja registrisse kandmata," rääkisid Aime ja Udo Oole.


Probleemiks omanike ja kasutajate leidmine

Loendatakse kas maavalduse asukohas või valdaja elukohas. "Näiteks on linnas elaval peremehel maal maavaldus. Loendaja käib 4-5 korda kohapeal. Lõpuks selgub, et peremees on oma vara linnas ära loendada lasknud. Meie aeg on aga tühja jooksnud ning tasu jääb selle eest saamata," kurtsid Palamuse loendajad.

Kui inimene on elukohta vahetanud, ega ole sellest teatanud oma maavalduse asukoha omavalitsusele, siis ei ole loendajal võimalik nimekirjas olevaid omanikke leida. Liivi Aasa andmetel on probleem eriti terav juhul, kui maa ja mets asuvad teistes maakondades ja omanik elab viimastel, tihti vananenud andmetel meie maakonnas. Näiteks suurenes Põltsamaa linna algnimekiri teistelt maakondadelt saadud kirjete alusel ligi poole võrra.

"Loendamisel on täiesti loomulik, et tegelikkus toob esile probleeme, millega ei ole ettevalmistuskäigus osatud arvestada. Reeglina on nad väga erandlikud," lausus loendajate juhendaja Toomas Tuula.


Tormid mõjutasid loendustegevust

Liivi Aasa sõnul mõjutasid loendustegevust ka maakonda laastanud keeristormid. "Katkised katused, pole elektrit ega telefoniühendust. Loendajad ei pääsenud kokkulepitud ajal loendama. Pajusi vallas paiskas keeristorm loendaja koos jalgrattaga teelt välja. Loendaja sai viga ja on haiguslehel. Ehkki palusime loendajatel kuni tormihoiatuse lõpuni loendada ainult keskustes ja ohu korral varjuda, tehti tööd hoolega edasi," kommenteeris Liivi Aas. Ta jätkas: "Lahtised koerad on probleemiks

Peipsi-äärses ringkonnas. Teadaolevalt on maakonnas toimunud kolm tõsisemat vahejuhtumit. Palun, hoidke koerad kinni, ka loendaja on inimene meie seast," oli statistikaameti peaspetsialist murelik.

Palamuse põllumajandusloendaja Janne Veeverson ütles Vooremaale, et mõni peni on ikka lahti olnud, kuid omanik on välja tulnud ja koera kinni pannud.


Loendajale makstakse tükitöö alusel

Jõgevamaal teeb loendustööd 147 inimest, neist 4 ringkonnajuhti ja 22 loendajate juhendajat. Keskmiselt loendavad 121 Jõgevamaa loendajat eelringkäigul täpsustatud loendusobjektide nimekirjast kuni 10% päevas. "Päevadega loendusmaht kindlasti väheneb. Paljusid objekte otsitakse korduvalt. Loendatava soovil on loendamise kokkuleppeid ka 29. juuli viimaseks tunniks," teatas Liivi Aas.

Loendaja saab tasu tükitöö alusel. Iga tegutseva põllumajandusliku

majapidamise loendamise eest makstakse 63 krooni, mittetegutseva, kodumajapidamise ja metsamaa loendamise eest 25,20 krooni. Liivi Aasa sõnul on murettekitav olukord, kus paljude loendajate tegelik töötasu jääb poole kuni kolmveerandi võrra väiksemaks koormusnormi täitmisel lubatud keskmisest 4000 kroonist. Käikude eest, kus loenduslehte ei täideta, kuna valdaja ei ole leitav või on juba teises kohas ära loendatud, tasu aga ei maksta. Seetõttu võib väheneda nii loendamisele kuuluvate objektide arv kui ka loendaja töötasu.

RAIVO SIHVER


Jõgeva hääbumisest ja elujõust

Nädalaid tagasi tekitas elevust Eesti Ekspressis avaldatud endise põltsamaalase Tiina Joosu artikkel "Põltsamaa elujõud ja Jõgeva hääbumine". Sel teemal kirjutasid ajalehes Vooremaa vastulauseid Jõgeva maavanem ja praegune põltsamaalane Margus Oro ning Jõgeva linnapea Ants Paju, kes on endine põltsamaalane .

Maavanema Margus Oro arvates on Tiina Joosu kahe linna võrdlemisel kasutanud hea ja halva kontraste. Põltsamaa linnast on võetud paremad küljed ja Jõgeva linnast halvemad. Jõgeva linnapea ja kunagise ajakirjaniku Ants Paju andmetel kubises Tiina Joosu artikkel vigadest.

Elu on aga mitmetahuline. Ainult ühest küljest asjale lähenedes võib tõesti tõdeda, et linna hääbumisoht on olemas. Siin töötab ligi tuhat kõrgetasemelist ametnikku ja spetsialisti, kelle palgad tulevad riigi, kohalike omavalitsuste ning sotsiaal- ja avaliku sektori eelarvetest. Seega sõltub Jõgeva tulevik tõesti suuresti haldusreformi kulgemisest.

Kui omavalitsuse haldusreformi käivitamisega alles tegeletakse, siis ministeeriumid ja ametid juba teostavad nn hiilivat haldusreformi. Selle käigus vähendatakse päästeametite, politseiprefektuuride, haigekassade, haiglate, pensioniametite, teedevalitsuste jne arvu.

Jõgeva maavanem Margus Oro ütles Vooremaale, et juba täna on jõgevlaste tööhõivet ja sissetulekuid mõjutanud selliste teenindusettevõtete nagu AS Eesti Telefon, AS Eesti Post ja AS Eesti Energia ümberkujundamised, mille tulemusena kadus linnast palju töökohti.

Lähenedes aga probleemile ettevõtjate poolelt, selgub, et Jõgeva hääbumisest ei ole juttugi. Piirkond pakub investeerijatele jätkuvalt huvi. Jõgeva lähistele on rajatud rapsiõli tootev AS Werol Tehased. Raudteejaamas laaditakse Venemaalt saabunud ümarpuitu Imarere saeveski tarbeks jne. Siia piirkonda kaalus bioplastitehase rajamist ka Lõunatööstuse AS. Esialgu otsustasid aga asja eestvedajad, põlvamaalased Jaan Tobreluts ja Vambola Kolpakov kodukoha, see on Põlva kasuks.

Eelmisel aastal otsustati AS Jõgeva Elamu, AS Jõgeva Soojus ja AS Jõgeva Vesi 100% linnale kuulunud aktsiad võõrandada. Volikogu määras Jõgeva Elamu alghinnaks 2,5 miljonit krooni. Esialgne enampakkumine ebaõnnestus. Juba arvati, et volikogu peaks hinda alla laskma, sest analoogiliste väikelinnade ettevõtteid on müüdud alla miljoni krooni. Talve algul ametisse astunud linnapea Ants Paju oli aga teisel arvamusel. Teistkordselt korraldatud enampakkumise võitis logistikafirma AS Petromaks Spediitor, kes ekspedeerib ja ladustab veoseid Muuga, Paljassaare, Vanasadama ja Paldiski sadamates. Ta maksis ettevõtte eest üle kolme miljoni krooni. Soojusettevõtte 100% aktsiate võõrandamise alghind on 10 miljonit krooni. Enampakkumine ei ole veel lõppenud.

Uute omanike poolt paika pandud AS Jõgeva Elamu uus juht Roman Babt¹enko teatas Vooremaa lugejatele kavatsusest hakata Jõgeva piirkonda rajama uusi tehaseid. Hiljuti tutvustasidki Vene Föderatsiooni tööstuse, teaduse- ja tehnikaministeeriumile alluva riikliku uurimisasutuse töötajad Jõgeva juhtidele uudsel tehnoloogial põhineva jäätmetöötlemise tehase tööpõhimõtteid, kus ahjudes toimub põletamise asemel jäätmete sulatamine. Tehase tööraadiuseks on 70-100 km ja ta on aastas võimeline töötlema kuni 60 000 tonni jäätmeid. Kommertsalusel töötlevast tehasest hakkab väljuma toodang, näiteks mineraalvattplaadid. Ehitamiseks kulub 2,5 aastat ja 3,5 aasta pärast hakkab ta kasumit teenima. Tööd antakse 140le inimesele. Kõrvalproduktina toodekse soojust, millest jätkuks mitme Jõgeva suuruse linna kütmiseks.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek pidas ideid ja tehnoloogiat huvitavaks. Linnapea Ants Pajul on ideid, mis rakendumisel tooksid Jõgevale investeeringuid ja looksid juurde uusi töökohti veelgi, kuid nende avalikustamise aeg ei ole tema arvates veel saabunud.

Tegelikult määravad Jõgeva tuleviku kohalikud, teotahtelised ja ideedest pakatavad ning neid ellu rakendada suutvad inimesed, mitte pealinna bürokraadid.

RAIVO SIHVER


Jõgeval avati Hallo! esindus

Eelmisel kolmapäeval avati Jõgeval, KSK KAUBAKESKUSES Hallo! Telekommunikatsiooni esindus.

Avasõnad ütles OÜ KSK Jõgeva juhataja Lydia Svjatõ¹eva. Tervitama tulnud maa- ja linnavalitsuse esindajate nimel võtsid sõna maavanema kohusetäitja Jaan Aiaots ja Jõgeva linnapea Ants Paju. Omapoolsed tervitussõnad laususid ka ärieliidi esindajad.

AS Telefonipood Hallo! arendusjuht Rein Rang ja tootejuht Jaanus Jürisson esitlesid uusi telekommunikatsiooniseadmeid ja trende. Hallo! Jõgeva esinduses pakutakse ET telefoniteenuseid, EMT mobiilsideteenuseid ja ATLAS andmesideühendusi. Saab osta laua ja mobiiltelefone ning arvuteid.

Teatavasti võtab Hallo! kett üle ASi Eesti Telefon pakutavad teenused. Jõgeval toimus see 26. juunil. "Kliendid, kes tahavad Eesti Telefoni teenuseid ja otsivad Jõgeva teeninduskeskust, peavad nüüd pöörduma KSK Kaubakeskuses asuvasse Hallo! esindusse," ütles Rein Rang.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Sex: Meeste saatus

Eelnevalt sai räägitud naissoost isikute raskest, kuid korrapärasest eluteest, nüüd tuleb vist ka "tugevamat" poolt hirmutada. Ka maskud sünnivad, kasvavad, "murduvad"nn täiskasvanuks, vegeteerivad, lubjastuvad, heal juhul saavad vanaks ja tundub, et sagedamini kui vastassugupool, ka surevad.

Kui üks meessoost isik ilmale tuleb, pannakse vanade tavade kohaselt ta õlule ränk vastutuse koorem. Millegipärast on enamasti just tema pandud perekonnanime, tavasid, ideid ja sugu edasi kandma, lisaks au ja kuulsust tooma, olema kümnete naiste ja laste kaistja ning toitja.

Samas oodatakse "kasvajaga" varustatud isenditelt kõike halba, mis nad oma eas teha suudavad. Kui tüdruk jookseb ja kargab, möllab ja röögib ning poistega kakleb, siis peetakse teda kangeks ja iseloomukaks isikuks, kui aga poiss, siis hakatakse talle varakult vanglatesse kohta kinni panema. Kui aga noormees on vagur ja tasane, siis peetakse teda kindlasti memmekaks ja tulevaseks luuseriks. Poisse jälgitakse paanilise pingsusega, nii kodus, lasteaias kui koolis. Viimases saavad nad ka reeglina halvemaid hindeid, sest tegemist on ju potentsiaalsete kurjategijatega.

Seks lööb enamasti pähe järsku ja ootamatult, pöörates kogu senise maailma täitsa segi, tekitades palju piinu ja jamasid. Peaaegu kohustuslik on omada kõiksugu pahesid alates maha sülitamisest, jätkates suitsetamise ja joomisega. Seksuaalselt möödub elu teine kümnend masturbeerides, pornokaid peites, lõpmatult fantaseerides ja luisates, kõike proovides ning ennast otsides.

Tahad või ei taha, ikka pead kõvaks meheks olemiseks vassima nagu kalamees. Siiski-siiski, suur osa meesisikuid kaotab oma süütuse umbes 18nda eluaasta paiku, kuigi enamik sooviks selle vanuse paar aastat väiksemaks valetada. Esimene kord võib olla päris suur pettumus, kui seda üldse mäletatakse. Mõned agaramad teevad kindlasti oma esimesed seksilollused, näiteks kellelegi lapse.

20ndad eluaastad on maskuliini jaoks suhteliselt rahulikud. Seks pole kõige tähtsam, peamine on ENESE TEOSTAMINE: õppimine, töötamine, karjääritamine) või siis endale igasuguse träni (mobla, auto jms) ostmine. Sageli on selleks ajaks leitud esimene tüdruksõber (hetero puhul), kelle hooleks jäetakse sokkide pesemine, söögitegemine ja madratsiks olemine. Kui ära tüdinetakse, võetakse uus jne.

30ndad on ka mehel rahulik, kuid sageli leiavad tüdinenud naised, et tahavad ka elada oma reeglite järgi. Nii tulevad tõsised lahutused, 40ndates aastates lisandub ka kurikuulus "Teine noorus": õllekõhu omanikele hakkab tunduma, et nende truud naised on lootusetult vanad mudelid ja hakkavad neid endast 20 aastat nooremate pirtsbekkide vastu vahetama. Jälle palju traagikat

ja jama. Õnneks on lapsed enamasti selleks ajaks juba kodusest hädapesast ära lennelnud.

50-aastaste meeste read hakkavad hõrenema nagu pealagi ning maskuliin hakkab pingsalt surmast mõtlema, 60-aastased muust sageli ei räägigi ja püüavad ära teha, mis annab, nii et seksiks jääb aega väheseks. 70nda posti läbivad juba suhteliselt vähesed, veelgi napimalt 80nda. Mingist seksist siis naljalt mehe puhul enam

küll välja ei tule.

Niisiis mehehakatised, teil ei jää muud üle, kui algusest peale normaalselt elada. Aga mis on normaalne?

DR NOORMEES


REPORTAA®

Laisholmist sai Rooma

Kuna Maavalla pinna peal kohalikku sugu valitsejaisandaid on võrsunud ainult lähiminevikus, siis minevikku kadunud muistseid suurmehi meil mõistagi ei ole. Kõik kunagi end ammusel ajal rahva hääletoruks upitanud tapeti väljamaiste vallutajate poolt kibekiiresti maha. Tuntuim neist on vast Lembitu, kelle viletsate juhivõimete tõttu mitu tuhat hinge maarahvast ühel teataval lahingul teise ilma kolis.

Seega tuleb aastasadade jooksul eestimaalase hinge võrsunud isanda ja kadunud aegade kummardamist realiseerida võõrvallutajatest ülemate ülistamise läbi. Sõltuvalt kehtivast riigikorrast on nad siis kas idast, läänest või lõunakaarest. Kuivõrd pihusoleval hetkel on kõige vastikumaks ilmakaareks ida, siis leelotatakse taevani läänepoolsest Rootsi kuningriigist pärit isandamehe kaheteistkümnendama Karli Maavallas korda saadetud imetükke. Küll olevat istutanud kuningas kirikuaeda pärnasid ja silitanud ümbruskonna taludes lapsukestel päid. Kui Karl veel elaks, ajaks ta silmad imestusest punni, kuuldes, milliseid tegusid talle aegade jooksul on kaela määritud.

Et Karli kunagi Maavalla pinna sisse trambitud jalajälgi vääriliselt austada, peeti Laiuse linnusevaremetes Karli päevasid. Rootsi riigi teadmisel ja mahitusel. Et raha oli üritusse kõvasti topitud, oli isegi Jõgevalt vaadates näha. Ja nagu rahva hulgas pomisetakse, osa korraldusrahadest kellegi osava poolt enne ürituse algust kenasti mahagi joodud.

Igatahes oli Laiuse mäeks nimetatud künkakese otsa laupäeva keskpäevaks nii palju autosid ja inimesi kogunenud, et mägi jupi maad madalamaks vajus. Enamus publikumist kuulus tekkiva keskklassi nooruslikematesse ridadesse, kes tulid pidusse enamvähem uuemapoolse autoga ja rääkisid valjul häälel, mida kõike juua ja mida kõike "lahedat" korda saata. Ühesõnaga pööbel, kes tuli valitseja käest leiba ja vaatemängusid nuruma. Ainult et leib oli kõvasti kallimaks läinud ja vaatemängugi eest tuli tublisti maksta.

Aga muidu selline vanarooma hõng, kui moodsa aja aksessuaarid maha arvata. Kohalviibijaid juhatas ESSi turvajate punt, kes ajaloohõngulisuse nimel oleks ju võinud ringi joosta eelajaloolises kostüümis, mingisugused orad või hellebardid näpus.

Sissepääsu eest taheti raha. 20 raha. Seda nn päevase kohalviibimise eest. Et ööhakulgi lagunenud linnuseseinte vahel ringi patseerida, tuli lagedale tuua hoopis rohkem rahatähti. Pileti lunastanu sai kaeda ülimalt originaalset ja eriliselt ajaloolisusega hiilgavat "käsitööliste küla". Eriti ajaloolised olid ¹a¹lõkimüüjad, kes oma kõrbenud ajaloolise väärtusega toodangu eest kuni viiskend eeku julgesid küsida.

Kusagil seal müügiputkade vahel (kus muuseas asetsesid ka päris elus sepad, kes kohapeal hobuse kabjaprotektoreid valmis tagusid) jalutasid Raimo Aas ja kohalik kuningas. Käisid mööda paviljone, arvustasid kaupa, kui süüa sündis, siis mekkisid ka. Hr. Aas kommenteeris toiminguid distantsmikrofoni kaudu, mis aga vahepeal jukerdama hakkas ja lugupeetava humoristi pooled sõnad ära tsenseeris.

Kunagise linnusekraavi läheduses patseerisid laisalt hobused. Mainitud elukad on kujunenud lausa kohustuslikeks publikumeelitajateks igal vähegi suuremal vabaõhuüritusel. Linnusemüüride vahel askeldasid töömehed ja paigutasid õhtu tarbeks pro¾ektoreid üles.

Lugesin mingisuguse kava pealt, et peaks nagu toimuma murueided või murumängud. Hoolimat terasest otsimisest ja kellaaja paikapidavusest jäid murueided ja mängud siiski leidmata. Mind hakkas vaevama küsimus, miks, pagana pärast pidin maksma

20 raha? Selleks, et näha suveniirideahnet ostupaanikas rahvast? Selleks, et näha kuidas hilisema aja tarbeks tehnikat üles putitatakse? Selleks, et imetleda täiesti tühja esinemislava? Jääb tõsiselt arusaamatuks.

Aga muidu oli üritus tore ja lõbus ajaviitekoht, kus võis kiiresti ja mõttetult raha kulutada.

VALE-DMITRI


Need tülikad pisiesemed…

Suvi tingib ihukatete hulga vähenemise. Vähem ihukatteid tähendab aga teatavasti vähem taskuid. Vähem taskuid omakorda vähem võimalusi eluks vajalike ja mittevajalike asjakeste kaasas kandmiseks. Pahna täis kott seljas või õlal ringi käia pole ent sugugi nii trendikas, kui paljud arvavad. Selle suvine aksessuaarimood nõuab hoopis järgnevat:

SIGARID

Jah, just nimelt sigarid, sest sigarettidega on trend leiva ühes kapis hoidmise mõneks ajaks lõpetanud. Sigareid tuleb tingimata hoida vasaku (!) kõrva taga ja korraga üks või rohkem (s.t. kaasaskantava kopsuvähi hulk on võrdeline kõrva suurusega).

Välgumihklit ega tikke trendiinimene endaga kaasa ei vea, vaid palub tuld vastutulijatelt. Kui kõik nagu kiuste vastu tulemise asemel mööda lähevad, ei jää muud üle, kui kahte puutükki üksteise vastu hõõruda. Kõik looduslik ja ürgne on sel suvel äärmiselt IN!

MOBIILTELEFON

Totter tilbendis värvli küljes on täiesti üleliigne. Hoidke mobiili kogu aeg lihtsalt käes - temaga juba igav ei hakka. Helistage, sõnumineerige, mängige ussimängu või näppige, kussutage, sussutage niisama.

KALLIMA FOTO

Parimate disainiartiklitega varustatud butiikides on müügil jalanõud ning sokid, mille talla alla just foto tarbeks taskuke õmmeldud on. Võib loomulikult ka ise valmistada. Olemuselt viimaste aastate üks parimaid leiutisi, mis võimaldab kallimat tema hetkeseisukorrast teie südames eriti ilmekalt teavitada. Vastavalt siis : "Sa pole minu jaoks enam midagi väärt, tallan sind momendil porri!" Või hoopis : "Sa oled mulle ülim - käies maapinnal, mida on puudutanud sinu nägu, tunnen end kui seitsmendas taevas!"

VÕTMED

Ei mingit probleemi. Trendiinimene suvel 2001 siseneb-väljub ainult sellistest ustest, mida on võimalik koodiga, s.t. ilma võtmeteta avada. Kuna - nagu juba öeldud – moes on kõik ürgne, võib sobival juhul läbida ka avausi, mis palja luuavarrega toestatud on.

RAHA

Raha kui sellist trendiinimene muidugi kaasas ei kanna. Krediitkaardi tarbeks aga on kõige moekam õmmelda rõivatele tasku täpselt südame kohale. Maailm on kuri paik ning iial ei või teada, kust mõni kuulike jälle tuleb ja kuulivesti nagunii kuumaga vedada ei jõua.

Kinnitatud by MOE GURU


Lugupeetav T. Kivi & teised töötavad noored!

Vabandan puhtsüdamlikult, et pole kirjutanud sellise massimoodsa ala, nagu seda on TÖÖL KÄIMINE, harrastamiseks vajalikust riietusest. Probleem on mõistetav ja seda eriti päikeselisel suvel, mil tõenäoliselt isegi teie mainitud talumehed "mingisuguse vene puhvaikaga" ringi ei jookse.

Arvutiga töötamine näiteks on arvutite rohkusest hoolimata ikka veel suhteliselt prestiizne ning korrektsust nõudev tegevus. Nii et lipsust loobumine ei saa kõne allagi tulla! Siinkohal on kõige sobivam eeskuju võtta meie evalitsuse liikmest, välisminister Toomas H. Ilvesest, kes suurepäraselt mõistab KIKIlipsu trendikust ning klaviatuuri vahele jäämise võimatust.

Kikilips ise võib olla lilla, täpiline või ilvese vms loomakeste piltidega – seni, kuni Eesti Euroopa Liidu liikmesriik ei ole, pole võimalik sellekohast normatiivi kehtestada. Kui kikilips aga juhuslikult sugugi ei meeldi, on kõige otstarbekam arvuti taga süsimusta värvi nn päris lipsu kanda. See võib klahvide vahele jääda palju tahes, ega ta mustemaks enam ikka lähe.

Seevastu autoplekksepad, kes oma tööd konditsioneeridega varustatud kontoris teha ei saa ja seetõttu palaval suvepäeval nii mis kole higistavad, peaksid rõivastumise hobist üldse loobuma. Külastage parem mõnd moemaailmas tunnustatud kehamaalijat, kes teie kere pealaest jalatallani mutrivõtmeid, automudeleid ning muud asjakohast träni täis joonistavad. Küll näete - ka kliendid tulevad igavaid halle tunkesid kandvate ametivendade juurest just teie manu: trend määrab tänapäeval kõik.

Ajaleheveergudel kõigile erialadele trendikat rõivastust ette kirjutada on muidugi raskevõitu. Nii et kes endale tõesti midagi moodsat selga ei leia, võiks tööle minna mõnda vormiriietust nõudvasse asutusse (suurepärane võimalus oma trendituse välja vabandaniseks) või end sootuks töötuks registreereda. Aga töötu riietusest juba mõnel teisel korral…

Kinnitatud by MOE GURU

(kui teil on mure või soov, olen mina te pihitool…)


SPORT

Pingelised jalgpallimängud Felix Adrati mälestuseks

Möödunud laupäeval kohtusid neli võistkonda erinevatest Eestimaa paikadest Jõgeva aleviku staadionil peetud Felix Adrati mälestusvõistlustel. Esikoha pälvis spordiklubi Jõgeva Tähe, kes ühtlasi oli traditsioonilise mälestusturniiri korraldaja.

Felix Adrat oli Jõgeva aleviku staadioni rajaja ning omaaegne populaarne jalgpallitreener. Tema mälestuseks toimuvad juba aastaid igal suvel võistlused, kus osalevad jalgpallimeeskonnad nii Jõgevamaalt kui ka kaugemalt. Seekord olid võistlemas möödunud aastane võitja spordiklubi Jõgeva Tähe, Eesti Ühispanga võistkond, meeskond K&H ja Addidas. Kaasa lööma oodati ka meeskonda Toompea, kus mängivad kaasa Riigikogu ja mõned ministridki. Paraku jäi aga poliitikute jalgpalliseltskond tänavu saabumata. "Võimalik, et põhjuseks oli liigne palavus või on suvi poliitikutele kõige kibedam tööaeg," arvas Tähe võistkonna kapten Rainer Võsaste.

Tema isa jalgpallilahinguid huviga jälginud Jõgeva sordiaretuse instituudi teadusemees Eino Võsaste meenutas. "Ma mäletan Felix Adratit. Sportimise, poiste treenimise ja spordielu edendamisega tegeles ta põhitöö kõrvalt, sest elukutselt oli Adrat ehitustööline. Pealtvaatajatele on Felix Adrati mälestusturniir alati huvi pakkunud."

"Felix Adrati rajatud staadion sobib ka tänapäeval erinevate võistluste korraldamiseks," arvas meeskonna Tähe liige, Jõgeva linna spordinõunik ja spordihoone Virtus juhataja Toomas Klaarman.

Tänavusel turniiril kohtus iga võistkond kõikide vastastega. Mängud kestsid 2 X 20 minutit. Spordiklubile Jõgeva Tähe lõppesid kõik mängud võitudega. Meeskond K&H alistati avamängus 2:0, Addidas 3:0 ja põhivastaseks peetud Eesti Ühispank samuti 2:0. Turniiri resultatiivsemaks mängijaks tunnistati SK Tähe liige Rein Kivi, parimaks mängijaks aga Eduard Lehtmets. Mõlemad spordimehed on pälvinud ka erinevatel saalibändi võistlustel. Võistkonnas Tähe mängis kaasa ka Felix Adrati õpilane Aivar Olesk. "Mina olen üks 1962-1965. aastakäigu meestest, kes said Felix Adratilt esimesed näpunäited jalgpalli mängimiseks. Nüüd olen 37-aastane. Mõistagi on nooremad jalgpallurid osavamad ja kiiremad ja nendega pole kerge sammu pidada, kuid püüan Felix Adrati mälestusvõistlustel nii kaua kaasa mängida kui suudan," rääkis kogenud jalgpallur.

Pärast 32-kraadises kuumuses peetud jalgpalliturniiri käisid spordimehed Jõgeva aleviku saunas. Ühispesemisele ja vihtlemisele järgnes grillipidu Jõgeva aleviku pargis.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Põltsamaa ja Tartu I sõpruskohtumisel petangis tegi kumbagist linnast kaasa kolm 3liikmelist võistkonda. Enamik mängijaid kuulus veteranide klassi. Võistkondliku võidu punktidega 84:82 said ülikoolilinna mänguhuvilised. Parim kolmik oli Põltsamaa I võistkond (Maire Lepp, Vitali Topkin, Aimar Peil), kes võitis Tartu I võistkonda 13:7, Tartu II võistkonda 13:5 ja Tartu III võistkonda 13:4.

***

Puurmanis viidi eelmisel laupäeval 5 võistkonna osavõtul läbi Eesti Keskerakonna Noortekogu meistrivõistlused jalgpallis. Puurmani võistkond (Katre Pelisaar, Maris Mäeotsa, Kristo Piiroja, Leino Targijainen, Rivo Kütt, Jaak Noormägi, Rauno Kruus, Hannes Noormets, Olavi Eerma ) alistas Tartu ja Mustamäe-Mõigu 6:0, Interklubi ning Lasnamäe 3:0 ning tuli meistriks laskmata oma väravasse ühtki palli.

Kõige rohkem väravaid lõid Puurmani mängijad Kristo Piiroja ja Leino Targiainen. Hea mänguga paistsid pallimurul silma ka Keskerakonna Noortekogu esimees Lauri Laasi, Ajalehe Kesknädal levidirektor Asser Jaanimets ning noortekogu juhatuse liige Katre Pelisaar.

Noori jalgpallureid taltsutasid palliplatsil staa¾ikad Keskerakonna liikmed, jalgpallis end koduselt tundvad Are Järvik ja Villu Ojassalu.

***

Põltsamaa lossiturniiril võrkpallis tegi kaasa 3 nais- ja 6 meeskonda. Naiskondadest võitis esikoha nagu kuu aega tagasi Adavereski Ida-Virumaa naiskond Avinurmest, võites nii Keilat ja Põltsamaad 3:2. Põltsamaa võistkond jäi samasuguse tulemusega alla Keilale.

Meeskondadest võitis teist aastat järjest Tallinna Tehnikaülikooli meeskond, jättes teiseks Põltsamaa ja kolmandaks Järvamaa Väätsa võrkpallurid.

***

Põltsamaa ranna teisel saskuturniiril osales 16 saskusõpra. Võrdselt 75 punkti kogusid Madis ja Margus Kill. Kolmanda kohaga pidid seekord leppima esimese rannaturniirivõitjad Argo Anniste ja Indrek Põldmaa.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Päästeteenistuse kiire nädal

Eelmisel nädalal saabusid Jõgevamaa häirekeskusesse teated kolmest tulekahjust ja ühest kemikaalide lekkest. Tormikahjustusi käis likvideerimas seitse komandot 35 sündmuse juures. Kiirabiväljakutseid oli 164, neist neljal juhul olid saanud inimesed tormi tõttu vigastada.

Häirekeskusesse saabus esimene teade tormikahjustustest esmaspäeval kell 14.14 Pauastverest, kus puud olid langenud elektriliinile. Kohe järgnes teade, Adavere juures on maha langenud puud sulgenud Tallinna-Tartu maantee.

"Südaööks oli meile saabunud 88 teadet maha langenud puudest ja elektriliinidest. Häirekeskusele tuli nädala esimestel päevadel nõnda palju hädakõnesid, et neid polnud kuhugi kommunikeerida. Eesti Energia telefonid olid praktiliselt tummad, me ei saanud neile infot edastada ega saanud infot neiltki. Tormikahjustusi käis likvideerimas 35 töötajat. Kolmapäeva lõunaks olid tormikahjustustest teated, kuhu oleks pidanud meie teenistus välja sõitnud, lõppenud. Järelepärimisi elektrivoolu taastamise kohta saabub häirekeskusele praeguseni, katsume neid edastada Eesti Energiale," rääkis Jõgevamaa päästeteenistuse direktor Jüri Alandi eile.

Kolmapäeval kell 16.22 teatati Jõgeva vallast, et põleb Kurista aiandi hoone. Ajutiselt elamiseks kasutatud hoone kustutati, ruumid said suitsu ja tahmakahjustusi. Tulekahju põhjustas lühis olmetehnikas.

Neljapäeva pärastlõunal kella poole kahe paiku märgati leeke Torma vallas Kõnnu külas. Valmimisjärgus oleva ärklikorrusega maja hävis peaaegu täielikult. Päästeti garaa¾, selle peal olnud ehitusmaterjal ja osa katust. Tõenäoliselt läks tuli lahti lühisest maja elektrikilbis.

Pühapäeval põles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi keldris elektrisüsteemi juhtmestik.

"Eelmise nädala tulekahjud põhjustasid lühised elektrisüsteemides. Tõenäoliselt võivad need olla kaudselt seotud tormikahjustustest elektriliinides," kommenteeris päästeteenistuse vaneminspektor Rein Rahnu.

Eelmise nädala tormipäeval käis kiirabi neljal sündmuskohal, kus kukkunud puud või lipuvarras oli inimest vigastanud, viis tormi tõttu kannatanut jõudsid Jõgeva haiglasse ise. Ühe neist oli rajuhoog jalgrattalt maha paisanud ja jalale viga teinud.

ARDI KIVIMETS


Linna päev laada ja "kaklusega"

Mustvees peeti laupäeval linna päeva, mille nähtavaimaks osaks oli kogu südalinna hõivanud laat.

Mustvee kandi rahva põhitegevusalade peale mõeldes pidanuks kohaliku ökoturismiühingu korraldatud laat ehk eelkõige kurgi- ja kalalaat olema. Tähe tänava kaudu laadamelusse sisenenud, näen esiotsa küll põhilselt kuhjade kaupa Vilniuse turu pudipadi - sedasama, mille "maaletoojad" Eesti toll mõne päeva eest Ikla piiripunktis rajalt maha on võtnud. "Nagu Kadaka turg, ainult kriminaalset elementi on vähem," kommenteerib keegi. Lisaks kandmata rõivatükkidele pakutakse ohtrasti ka pruugituid.

Tähe tänava äärsel muruplatsil askeldavad Rakvere Lihakombinaadi särkides noormehed, kes korraldavad laada meelelahutusprogrammi. Selliseid särke kannavad showmehed ilmselt sellepärast, et igasugu võistluste auhinnad pärinevad põhiliselt Rakvere Lihakombinaadi toodangu hulgast. Parasjagu käib limbotamise ehk nööri alt läbi kõndimise võistlus, ent publikul soovitatakse juba mälusopist paremad anekdoodid välja kaevata, sest peatselt hakatase võistu nalja viskama.

Ning Eesti paremad sumomehed hakkavat ka oma kunsti näitama. Nojah, vanasti öeldi, et ilma korraliku kakluseta pole laat ikka õige laat. Nüüd "kakeldakse" siis tunduvalt kultuursemalt.


Kurk ja kala

Laat laiub ka majandusühistu õuel ja autodele suletud peatänaval, mille asfaltkatte päike tükati plastiliinitaoliseks on sulatanud. Sealt leian siiski ka paar kurgimüüjat. Bussijaama juures kauplev härra Oja pakub nii värsket kui hapukurki: esimest kuue ja teist kahekümne krooniga kilo eest. Hapukurgipott lõhnab nii, et sellest on võimatu niisama mööda minna. Kõrval tomateid müüv proua Pu¹kina seletab, et Mustvees on igal perel oma kurgisoolamistehnoloogia, mida hoitakse saladuses umbes nagu kokakoola retsepti.

Kurgisaak pidi aga külma kevade tõttu kehvapoolne olema, nii et sellest lahtisaamisega polevat mingit probleemi: kokkuostjad oleksid valmis ostma poole rohkem kui kurgikasvatajatel pakkuda.

Ühe kalamüüja leian ka: suitsuluts, latikas ja räim ning grilltint pärinevad Peipsi Kalatööstusest. Kuigi konkurente praktiliselt pole, nendib leti taga seisev noormees, et kalaäri ei lähe kuigi edukalt.

Vene keelt kõnelev Avinurme puutöömeister seevastu väidab, et on juba pool sõiduautohaagise täit lillealuseid ära müünud. Originaalsed lillealused meenutavad ülespidi servadega seeni ja rohelisel muruplatsil võivad need vägagi efektsed välja näha.


Kerkis üleöö

Kultuurikeskuse külge oleks ka üleöö justkui hiidseen kasvanud. Tegelikult on see uhiuus kaarekujulise varikatusega välilava. "Eile õhtul kell kümme lõpetati," ütleb kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova, kes on kena välilava üle üliõnnelik. Ütleb ainult, et tantsupõrandat oleks lava ette ka veel vaja. Mõnusaid pooleks saetud palkidest istepinke jätkub üsna rohkearvulisele publikule.

Laval õnnitleb linnapea Pavel Kostromin parasjagu Mustvee Vene Gümnaasiumi ja Mustvee 1. Keskkooli tänavusi parimaid lõpetanuid. Seejärel astub rahva ette maavanem Margus Orost ja neljast vallavanemast (Toivo Ilves, Kalev Kurs, Aare Aunap ja Jüri Morozov) koosnev ansambel Mustad Vestid. Maret Oja juhendamisel on seltskond märgatavaid edusamme teinud. Selleks ajaks, kui haldusreform mehed senisest leivast ilma jätab, on nad ilmselt juba sellised staarid, et toidavad end laulmisegagi ära. Järgmine esineja - rahva lemmik Vello Orumets - võib ilmselt õnne tänada, et juba mõni aeg tagasi imagot muutis: parukaga, mida ta senini kanda tavatses, oleks oht kuumarabandus saada.

Kultuurikeskuse fuajees võib see-eest nautida mõnusat jahedust ja kunsti: Mustvee Vene Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Larissa Korobova on endas mõni aasta tagasi kunstiande avastanud ja täiendab end nüüd Eesti Kunstiakadeemia juures korraldatavatel kursustel. Eestimaa looduse ilu on ta jäädvustanud põhiliselt pastellide ja akrüülvärvidega. Kuigi kiitust väärivad ka pildid, väärib seda eelkõige julgus nendega rahva ette tulla.

Värskendavat jahedust otsitakse muidugi ka Peipsist ja Peipsi pealt: järvel kurseerib innukalt väkelaev Limnoloog. Viieteistkrooniseid laevapileteid müüval noormehel kipub papist rahakarbike üle ajama. Viis tiiru on juba tehtud ja huviliste vool ei näi niipea raugevat.

Järvelt naastes mõtlen suplejatest kihavat randa vaadates ja eemalt kostvat linnapäevamelu kuulates, et päris mõnus suvituslinnake see Mustvee. Ainult randumiskai näeb vee poolt vaadates hirmuäratavalt räsitud välja.

RIINA MÄGI


Jõgeva agronoomid Alpi aasadel

Kaheteistkümnendat aastat tegutsev Jõgevamaa Agronoomide Selts viib oma liikmed igal suvel mõnele õppe- ja puhkusereisile. Seekord jõuti Alpi aasadele ja Liechten¹teini Vürstiriiki.

Jõgevamaa agronoome ühendavas seltsis on 110 liiget. Kui varasemad sõidud Soome, Rootsi, Norrasse Saksamaa Liitvabariiki jt välisriikidesse on olnud rohkem õppekäigud näitustele, taludesse ja põllumajandusfirmadesse, siis sellesuvine sõit kujunes rohkem puhkusereisiks.

"Kaheksapäevane reis haaras üheksat riiki. Grupis oli 40 inimest ja eks me kõik vaatasime ümbrust põllumehe pilguga. ©veitsi põllumajandus erineb meie omast oluliselt – põhiliselt kasvatatakse viinamarju, tubakat, paistis ka suhkrupeedipõlde. Poolast läbi sõites jäi silma palju üle saja hektari suuruseid põllumassiive, mis on tükeldatud umbes 5 hektari suurusteks lapikesteks. Paistab, et seal, vastupidi Saksamaale, eelistatakse väiketootmist. Pärast sõitu Alpi aasadele tutvusime pisikese Liechten¹teini Vürstiriigiga. Oli elamuslik puhkereis," võttis Jõgeva Agronoomide Seltsi aseesimees Aadu Turro nähtu ja kogetu kokku.

Mida teha või kuhu minna järgmisel aastal, seda arutatakse seltsi tavisel kokkutulekul.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Purjus seltskonnakaaslane sai viga

Reede õhtul teatati Jõgevamaa häirekeskusest, et Voorel Saare vallas on toimunud kaklus, milles sai vigastusi Ando (1943) ja ta toimetati kiirabiga Jõgeva haiglasse uuringutele. Politseipatrull leidis eest joobnud meeste seltskonna, kellest keegi esialgseil andmeil ei suutnud seletada, kuidas kõik juhtus.


Vend lõi vennale pussiga kõhtu

Reede õhtu eel kutsuti kiirabi ja politsei Torma alevikku. Kiirabi toimetas sealt ühest mitmekorterilisest elamust Tartusse haiglasse Sulevi (1960), kellele oli löödud pussiga kõhtu. Kuidas kõik tegelikult toimus, selgub hiljem, aga esialgseil andmeil lõi kannatanut pussiga tema vend (1955). Ka olla tüli algatajaks olnud kannatanu ise, kes polevat olnud kaine. Juurdelisatuna seda, et politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi, kus mõlemad vennad on kuriteos kahtlustatavad.


Lahtiselt jooksnud hundikoer hammustas vanamemme käest

Laupäeva hommikupoolikul käis üks Palamuse valla Ehavere küla vanamemm (1925) tuttavate poolt piima toomas. Kui ta oli tagasiteel jõudnud naabertalu lähedale, ründas teda hundikoer ja hammustas teda vasakust käest vigastades pöialt. Politsei kohale jõudes ilmnes, et naabertalus oli õuel üks koer ketis, kaks koera jooksid aga lahtiselt ringi. Koerte omanikku kusagilt politsei kohaloleku ajal välja ei ilmunud. Lahtiselt ringijooksnud koerad vanamemme ründasidki.


Tartlase maamajas oli nädalaga vargil käidud

Üks tarlasest Tabivere vallas Vahi külas maamaja omaja teatas laupäeva õhtul seitsme aegu, et tema suvekodus on vargil käidud. Avaldaja oli suvekodust lahkunud eelmisel pühapäeval. Nüüd avastas ta, et nädala jooksul on keegi lakaluugi kaudu tunginud tema majapidamise kuuri ja varastanud sealt murutrimmeri ja 50 m pikkuse pikendusjuhtme. Veel oli varas ära viinud veekeetja Moulinex, rohelise kolmeinimese telgi ja 2 magamiskotti.


Ärandati kaks sõiduautot

Nädalavahetusel ärandati maakonnas kaks sõiduautot. Ajavahemikul kella ühest öösel kuni kella viieni pühapäeva pärastlõunal ärandati Jõgeva valla Palupere külast ühe sealse majapidamise õuelt Torma valla Vaiatu külast pärit 1962.a. sündinud mehe sõiduauto Opel Ascona. Auto oli seisnud parkimiskohal lukustamata ustega. Avaldaja leidis oma auto pühapäeva õhtul kuue ajal Kantküla-Rääbise teelt väljasõitnuna ja avariitunnustega. Ühe ajal esmaspäeva öösel teatas kannatanu ärandamisest politseile. Asjas kahtlustatakse kolme meest, kellest 2 peeti kinni, kolmandat aga kelle nimi on ka teada, veel otsititakse.

Teine auto ärandati ajavahemikus kella viiest pühapäeva pärastlõunal kuni esmaspäeva hommiku kolmveerand seitsmeni. Must Ford Escort registrinumbriga 708 AHB viidi ära Saadjärve supluskoha parklast Tabiveres. Sõiduki uksed olid autoomaniku sõnul lukustatud ja sisse lülitatud olnud ka auto valvesignalisatsioon.


Auto alla jäänud jalgrattur sai rängalt viga

Reede õhtul poole kümne aegu juhtus raske liiklusõnnetus Palamuse vallas Luual. Alkoholijoobes Mati (1951), kes on kohalik, sõitis oma liisitud Lada 110ga teel vastassuunavööndisse ja seal otsa tee ääres seisnud jalgratturile. Jalgrattaga olnud Enn (1962) sai raskeid vigastusi, sealhulgas luumurrud ja osa neist koguni lahtised luumurrud. Õnnetus juhtus kohaliku bussipeatuse lähedal.


Lukustamata laudast viidi ära kolm põrsast

Ööl vastu möödunud nädala neljapäeva varastati Jõgeva vallas Painkülas ühe kohaliku laudast kolm pooleteise kuu vanust põrsast. Veerand kaksteist õhtul olid põrsad laudas veel alles, kell üks öösel leidis loomaomanik nad juba kadunud olevat. Laudauks lukus ei olnud. Kannatanu rehkendab saadud kahju 2000 kroonile, Põrsaste omanik arvab teadvat, kelle kuri käsi asjas mängus on.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on ilm vahelduva pilvisusega. Õhtupoolikul võib alates Lõuna-Eestist kohati sadada äikesevihma. Puhub valdavalt idakaarte tuul 2-7 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 21-26, kohati kuni 29 kraadi.

Kolmapäeval on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega ilma. Peamiselt Lõuna-Eestis võib sadada hoovihma ja olla äikest. Puhuvad ida- ja kirdetuul 2-7 m/s. Sooja tuleb öösel 11-17 ja päeval 23-30 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 24. juuli 2001. a.

Vaarikas on sobiv tuluallikas väikepõllumehele

JAAN LUKAS


Selgunud on Eesti Põllumajanduse Ülikooli sissesaanud

MOONIKA SIIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Saare vald

Puurmani vald

Palamuse vald

Mustvee linn

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Iseseisva Eesti esimene puhtusenõue – ehita tallu käimla!

PAAVO PALK,

Euroopa Liidu teabekeskuse nõunik


KIRJAD

Energiakriis Jõgevamaal ehk kuidas lained üle pea kokku lõid.

ANNES REIS,

Kuremaa PT õppemajandi juhataja


Kiirus, kiirus, ei midagi muud!

JUTA RUUS


JUHTKIRI

Eesti Vabariik – soomlaste projekt

24. juuli 2001. a



MAJANDUS

Loendajad kimpus inimeste leidmisega

RAIVO SIHVER


Jõgeva hääbumisest ja elujõust

RAIVO SIHVER


Jõgeval avati Hallo! esindus

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Sex: Meeste saatus

DR NOORMEES


REPORTAA®

Laisholmist sai Rooma

VALE-DMITRI


Need tülikad pisiesemed…

Kinnitatud by MOE GURU


Lugupeetav T. Kivi & teised töötavad noored!

Kinnitatud by MOE GURU



SPORT

Pingelised jalgpallimängud Felix Adrati mälestuseks

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Päästeteenistuse kiire nädal

ARDI KIVIMETS


Linna päev laada ja "kaklusega"

RIINA MÄGI


Jõgeva agronoomid Alpi aasadel

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Purjus seltskonnakaaslane sai viga

Vend lõi vennale pussiga kõhtu

Lahtiselt jooksnud hundikoer hammustas vanamemme käest

Tartlase maamajas oli nädalaga vargil käidud

Ärandati kaks sõiduautot

Auto alla jäänud jalgrattur sai rängalt viga

Lukustamata laudast viidi ära kolm põrsast

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade