Vooremaa
AS
Werol Tehased Painküla tehasesse tuleb päevas 300-380 tonni
seemet. Ostuosakonna juhataja Indrik Unt kontrollib Rannu valla Pilsu
talu peremehe Jaan Ajaotsa rapsiseemet ja tunnistab selle väga
ilusaks. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Paljud põllumehed on rüpsi ja rapsi koristamise ja ka realiseerimise lõpetanud. Esimesele 40 kasvatajale on ASi Werol Tehased poolt vastuvõtuaktid vormistatud ja algab raha väljamaksmine.
Umbes ühel kolmandikul kasvatajatest on tööde lõpetamine veel käsil. Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu kontor asub Jõgeval. Ühistu tegevesimehe Ülo Väljaotsa sõnul võib hilinejatel olla koristamisega probleeme, sest õlikultuurid on põllul lamandunud.
Kellele hea, kellele halb aasta
"Rüpsi ja rapsikasvatajatele oli käesolev aasta küllaltki ebasoodne. Kevadel kestis öökülmade periood pikalt ja venitas külvi algust. Suvel oli jälle pikk põuaperiood, mis lühendas vegetatsiooniperioodi. Seeme jäi peeneks ja vähenes ka õlisisaldus. Neist tingimustest põhjustatult võib rüpsi saagikuseks kujuneda 1,1-1,2 tonni hektari kohta. Aga piirkonniti on see erinev. Rapsi saagikus on siiski parem kui rüpsil, prognooside järgi kuskil üle 1,5 tonni hektari kohta. Rapsi puhul loetakse heaks saagiks 2 ja rohkem tonni hektari kohta ja rüpsil vähemalt 1,5 tonni. Jõgevamaa kasvatajatest on head saagid olnud Laiuse POÜl ja Torma POÜl. Samuti sai head saaki Esta-Reinu taluperemees Hendrik Allsaar," kommenteeris Ülo Väljaots.
Esta-Reinu talu on algusest saati olnud Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu partner. Seal kasvatatakse rüpsi ja rapsi 50 hektaril. "Ütleksin, et oli rahuldav aasta. Saagikus oli normaalne. Rüps andis välja 1,7 tonni ja raps 2,46 tonni hektari kohta," lausus Hendrik Allsaare. Seevastu Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink tänavust aastat ei kiida. "Meil ei olnud hea aasta. Mõned põllud olid väga kehva saagikusega. Rüps ja raps on tänaseks koristatud, kokku kasvatasime seda 200 hektaril," rääkis Arvi Kink.
Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevesimees Ülo Väljaots tõstis üheksa maakonna 167 lepingulise partneri seast veel esile ASi Tartu Agro (2,5 tonni puhast seemet hektarilt), Haage Suurtalu Tartumaalt, mille peremeheks on Andres Härm (2,3 tonni hektarilt) ja FIE Neeme Altperet Lääne-Virumaalt (1,6 tonni rüpsi hektarilt).
Toodangumahud on suurenenud
Ühistu 8400 hektarist rüpsist ja rapsist oli Jõgevamaa põldudel 2 500 hektarit. Suuremad kasvatajad olid AS Adavere Agro, Puurmani PÜ, OÜ Härjanurme Mõis, Torma POÜ, talunikud (FIEd) Leo Maantee, Henrik Allsaare, Urmas Jukkum, AivarToomas Võime jne, kokku 54 lepingulist partnerit.
Tänavuaastased toodangumahud on eelmiste aastatega võrreldes suurenenud. Kui 2000. a varusid Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu liikmed seemet 11 000 tonni, siis 2001. a lepinguline kogus on 12 000 tonni.
AS Werol Tehased Painküla õlitööstuse ostuosakonna juhataja Indrik Unt ütles Vooremaale, et tehase aastavajadus on 65 000 tonni. Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistult varutakse 10 000 tonni. "Tahame antud koguse kõik sügisel ära varuda," ütles härra Unt.
Kokkuleppel Werol Tehastega varutakse tänavu seemet viide kohta: Painküla tehasesse, Aaspere, Tamsalu, Laatre ning Sürgavere vaheladudesse. "See on tehase poolt suur vastutulek, sest ühelgi kasvatajal ei tule niiviisi realiseerimiskaugus üle 50 km," rääkis Ülo Väljaots Soome eksporditavad kogused vähenevad aastaaastalt, sest kodumaale müüa on lihtsam. Eelmisel aastal realiseeris ühistu Soome firmale Mildola OY läbi Kunda ja Pärnu sadama 4000 tonni seemet, tänavu aga läheb Ülo Väljaotsa sõnul oktoobri alguses Pärnu sadamast ekspordiks 2000 tonni.
Baashinna aluseks maailmaturu hind
Ülo Väljaotsa kinnitusel on õlikultuurid praegu hinnas. 1999. aastaga võrreldes on hinnad tõusnud kolmandiku võrra ja eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra. Baashinna kujunemise aluseks on Pariisi õlikultuuride börsil MATIF ajavahemikul 15. augustist 15. septembrini kehtiv keskmine hind. Werol on õliseemnele kehtestanud kolm hinda, mis on kõik eelmise aasta tasemest kõrgemad. Lepingupartneritelt ostetakse seemet baashinnaga 3790 krooni tonn. Tehas krediteerib õlikultuuride lepingulisi kasvatajaid nii seemne, väetise kui ka mürkkemikaalide ostul. Raha seemne eest saab tootja kätte 30 päeva pärast toodangu üleandmist. "Me ostame ka neilt, kel lepingut vormistatud ei ole, sel juhul maksab tonn 3640 krooni," informeeris seemneosakonna juhataja Indrik Unt.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Torma koolis on 26.-28. septembrini külas Metsola kooli delegatsioon Soomest. Reedel on Torma koolis teatri Sõna ja Tants etendus "Tüdruku ja roosi saladus".
Täna on vallavolikogu istung. Arutusele tuleb heakord vallas, koolide hetkeolukord, arengukavad jne. Laupäeval on Tabivere lasteaias hooaja esimene lastevanemate üldkoosolek. Maarja koolis on sel nädalal sügismatk.
Neljapäeval on Adavere koolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, arutamaks ehitustöödega seotud probleeme. Laupäeval on Kamari alevikus spordiväljaku avamine, kuhu on kutsutud ka heategevusliku projekti "Mängumaa" teostajate esindajad, Põltsamaa vallavanem jt külalised.
Eile korraldas Põltsamaa kultuurikeskuse direktori vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursi läbiviimiseks moodustatud ajutine komisjon kandidaatidele vestlusvooru. Eile oli Põltsamaa Lossifondi nõukogu ja juhatuse ühine koosolek, mille päevakorras oli aruanne 19. mail toimunud lossikontserdist, lossifondi edasised suunad jne. Täna osaleb linnapea Margi Ein Tallinnas Radisson SAS hotellis toimuval seminaril "Munitsipaalteenused ja infrastruktuurid: haldamine ja projektide rahastamine: Prantsuse kogemus". Neljapäeval peetakse linnavalitsuses nõu 2002. aasta oktoobris Põltsamaal toimuva rahvusvahelise puhkpillilaagri küsimustes. Neljapäevaks kutsub linnapea Margi Ein kultuurikeskusesse kokku koosoleku 2002. aasta eelarve põhimõtete arutamiseks, milles osalevad linnavalitsuse nõunikud ja pearaamatupidaja. Pühapäeval peetakse Põltsamaa lossihoovis laste mihklilaata, kus korraldatakse sportlikke mänge ja võistlusi, saab sõita hobusega, kohal on Tartu koerteklubi, saab teha näputööd, õppida valmistama taimeseadet jne.
Täna on vallavalitsuse istung, kus arutatakse jooksvaid küsimusi.
Homme on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on maaküsimused, sotsiaaltoetuste eraldamine jm. Samal päeval tuleb kokku laadatoimkond. Eeloleval laupäeval, 29. septembril peetakse Palamusel Suur Paunvere väljanäitus ja laat. Päeva juhib Marko Reikop. Avatud on Samuel Golombi oksjonikontor, laadaplatsil esinevad rahvatantsijad, lõõtspillimängija jt, korraldatakse loteriisid ja muid põnevaid üritusi, töötavad sepad ja klaasikoda jne.
Eile oli Pala koolis jooksukross. Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on maaküsimused, hooldajate määramine, kauplemislubade pikendamine, majutusettevõtetele tunnistuste andmine jne.
Eile oli vallavalitsuse istung, arutati jooksvaid küsimusi. Täna viibib vallavanem Heldur Lääne sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu liikmena sihtasutuse poolt korraldatud turismialase regionaalse koostöö alasel seminaril. Pisisaare koolis peetakse sellel nädalal sügise sünnipäeva, mille puhul korraldatakse maastikumäng, ühine koogisöömine jne.
Täna kell 14 esineb kultuurikeskuses liliputtide tsirkus Kiievist. Mustvee lasteaias peetakse reedel mihklilaata. Reedest kuni pühapäevani peetakse Mustvee spordihoones rahvusvahelist korvpalliturniiri.
Reedel on Kasepääl kohvikklubi Pilliroog õhtu. Eeloleval esmaspäeval, 1. oktoobril on vallavolikogu istung, mille päevakorras on vabade maade nimekirja kinnitamine.
Siimusti Lasteaed-Algkoolis, Jõgeva aleviku lasteaias ja Laiuse lasteaias peeti eile hoolekogu koosolekut. Tänasest kuni reedeni viibib valla ametlik delegatsioon sõprusvallas Orimattilas Soomes. Neljapäeval kohtub valla noortega ümarlauas valla noorsootöö spetsialist Karin Kongas. Ümarlauast oodatakse osalema kõiki noori, kes on huvitatud aktiivsest noorteelust ja võimalustest elu huvitavamaks muuta. Kogunemine on kell 16 Kurista bussipeatuses. Laupäeval korraldatakse valla rahvale ühine teatrikülastus Vanemuisesse.
Eile oli linnavalitsuse istung. Täna kell 11 esineb kultuurikeskuses Kiievi tsirkus. Kell 16 peetakse samas kunstikooli 5. sünnipäevapidu. Täna peetakse AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamise pakkumiste osas läbirääkimisi ASiga Fortum Energia ja ASiga Eraküte. Täpsustatakse pakkumisi ning valmistatakse ette lõpliku pakkumise esitamist ja töötatakse välja aktsiate ostumüügilepingu redaktsioon. Reedel kell 10 algab Jõgeva kultuurikeskuses Jõgevamaa terviseedendamise konverents.
ARVAMUS
Politsei on tsiviilühiskonna lihased
Riigikogu liige, reformierakondlane IGNAR FJUK usub, et politseinike koondamistega ei saavutatud soovitud eesmärke ning politseitöö ebakõlasid ja politseinike osalusel juhtunud korralageduste põhjusi tuleb otsida eelkõige süsteemitust juhtimisest.
Kuidas hinnata poolteist aastat tagasi politseireformi sildi all toimunud politseinike koondamist?
Äsjasel arupärimisele vastamisel Riigikogus õigustas siseminister Tarmo Loodus politseis asetleidnud koondamisi. Tema enda esitatud küsimusele: "Miks ei tule koondatud siis tööle tagasi?" antud vastus ütles selgelt: "Sellepärast, et koondati õiged inimesed."
Me kõik esitame endale iga päev küsimusi. Selles ei ole midagi iseäralikku, kui seda teeb ka siseminister. Kuid küsimused on produktiivsed vaid siis, kui neile vastata ausalt. Milline oleks olnud aus vastus?
Neli kuud pärast 2000. aasta alguses toimunud enam kui 400 politseiniku koondamist oli politseiameti andmetel 32 koondatud politseinikku juba tööle tagasi võetud. Lisaks sellele kasutati koondatud politseinikke ajutise tööjõuna. Paratamatult kerkib seetõttu küsimus koondamise eesmärkidest. Vaevalt oli selleks kava maksta osale politseinikest koondamisrahade näol täiendavat lisatasu. Teadaolevalt said ju kõik koondatud politseinikud riigilt 5-12 kuu koondamisraha.
Pigem tuleb nõustuda nendega, kelle arvates oleks ülekohtune koondamise läbiviijaid süüdistada mistahes mõtestatud ja eesmärgistatud tegevuses. Sooviti parimat, välja kukkus nagu alati. Koondamisi õigustati ametissejäävate politseinike motivatsiooni - kõrgem töötasu ning parem töökorraldus - tõstmisega. Viga tehti aga siis, kui siseminister delegeeris koondamise läbiviimise ilma selgeid valikukriteeriume kaasa andmata, "alla" prefektuuridele, kus "reform" omandas kohe teised eesmärgid.
Paljudel juhtudel osutusid seetõttu määravaks politseis kauem töötanute vaieldavad väärtuseelistused ning ringkaitsega ümbritsetud, kuid sõpruskonda kuulunud politseitöötajate grupihuvid, eelkõige nende endi ametikohtade säilimine. Teisiti mõtlevad ehk seega ebamugavad, sageli haritumad ning edumeelsed noorpolitseinikud lihtsalt tõrjuti välja - koondati. Noorele ja tublile konstaablile eelistati arvelaua ja küüneviiliga aega surnuks löövat politseiameti töötajat.
Olgu teada, et koondatutest 98l(!) oli kõrgem haridus. Seetõttu on üsna loomulik, et võimekad ning kutsumusega spetsialistid leidsid endale kiiresti uuesti rakenduse, kuid seda teistes prefektuurides.
Mida arvata uuest reformist, mis peaks politseiprefektuuride arvu vähendama?
Uus reform ei saa piirduda pelgalt prefektuuride arvu vähendamisega. Süsteemselt peab olema läbi mõeldud kogu politseis toimiv struktuur - alates konstaablitest (kas tõesti ei pea igal vallal olema oma konstaablit?), politseijaoskondadest (kas tõesti oli näiteks õige Paldiski politseijaoskonna likvideerimine?) kuni ülepaisutatud, peamiselt liha suretava politseiameti personali otsustava kahandamiseni.
Mis on Eesti jaoks olulisem, kas sise- või välisjulgeolek? Kas neile riigi poolt eraldatav tähelepanu ja ressursid on tasakaalus valdkondade tähtsusega?
Eesti julgeolek on jagamatu. Äsja New Yorgis ja Washingtonis toimunud terroriaktid näitavad ilmekalt, et valearvestustega sisejulgeoleku tagamisel võivad kaasneda sõja maastaapi kataklüsmid. Me oleme väheedukas ja tulevikuta ühiskond, kui arvame, et ressursside maht üksinda on määrav. Otsustav on ikkagi ressursside mõtestatud ning efektiivne kasutamine ja prioriteetide otstarbekas määratlemine.
Kas õiguslikud raamid politsei töö korraldamiseks on Eesti riigis paigas? Kas oleks vaja veel midagi lisada või ümber vaadata?
Üldiselt arvan, et õiguslikud raamid politsei töö korraldamiseks on paigas. Paigast ära on aga vastutuskeskkond politseitöö juhtimisel ja korraldamisel. Kõige kahetsusväärsem on see, kui selgub, et politseiameti juht ei ole isegi hoolikalt lugenud kriminaal- ja haldusõigusrikkumiste seadustikku.
Sellel suvel laialdast meediakajastust pälvinud politseinike purjutamised annavad alust arvata, et sisemise kontrolli ja distsipliiniga pole politseis kõik korras?
Eelkõige annab see kinnitust väitele, et liiga palju korralikke politseinikke kõrvaldati töölt ja liiga palju tõsise viinaveaga politseitöötajaid jäeti ametisse.
Kas peaks siseturvalisuse tagamiseks kasutama ühiskondlikke algatusi, nagu naabrivalvet või siis Kaitseliitu?
Sellega saab ainult nõustuda. Turvalisust ei saa tagada ainult ülaltpoolt antud dekreedi ega vaimuka arengukavaga. Tsiviilühiskond algab rohujuuretasandilt, seega igast kodanikust ja tema initsiatiivikusest. Juhul kui politsei tajub naabrivalve näol endale asjalikku partnerit, on ta sellega saanud endale ka ühiskonnas tõhusa toe. Ühiskonna tegus osalemine tagab samas ka kontrolli politseitöö üle.
Mida arvata kohalikust eelarvest finantseeritavast munitsipaalpolitseist?
Kohalikust eelarvest finantseeritav munitsipaalpolitsei saab tegutseda üksnes riikliku politsei arvel ja asemel, sest kohalikus eelarves selleks raha ei ole. Raha saab tulla üksnes riigieelarvest. Seetõttu arvan, et nagu kõikjal maailmas, nii ka Eestis peab ja suudab siseturvalisust tagada üksnes ühtne riiklik politseiorganisatsioon. Veelgi enam - tänapäeva ühiskonnas on iga riigi korrakaitseorganisatsioon osa ülemaailmsest turvavõrgustikust.
Kas keskmise Eesti inimese õiguskuulekus on piisav?
Kui me kulutame oma aja keskmise inimese defineerimisele või tema õiguskuulekuse määratlemisele, siis oleme püstitanud vale ülesande. Nii nagu kala hakkab mädanema peast, määravad ühiskonna õiguskuulekuse lati kõrguse eri tasandi juhtide arvamusliidrite ning ka riigiametnike eeskuju. Keskmisest inimesest saab rääkida ainult tema eksimuste ja vigade õigustamise kontekstis.
Kas Eesti politsei on kriisis?
Jah. Politseist on saanud valitsuse haldussuutmatuse ning ebakompetentsuse sümbol. Politseid on tavaks võrrelda ühiskonna lihastega. Politsei käsitlemine tsiviilühiskonna lihastena on võimalik aga üksnes siis, kui neid lihaseid juhib erudeeritud, võimekas ja vastutustundega mõistus.
PEEP LILLEMÄGI
Lääne elukeskkond on ideaalne terrorismiks
Kas keegi on üldse mõelnud hoolikamalt, kui ohtlik on ikkagi tänapäeval ümbrus, kus me elame. See, kus me iga päev viibime. Ja ikkagi päris eluohtlik. Ja kui sobiv on see igasugusteks massimõrvadeks.
Kui ringi vaadata, siis päris ime, et enamust meist üldse elus on. Kui keegi vaidtahaks, võiks ta tavalisi euroopalikke kodanikke nottida kümnete ja sadade kaupa. Jättes kõrvale sellised ekstreemsed viisid nagu lennukiga hoonete rammimine, leidub väga palju viise hulgisurmade tekitamiseks. Võtame näiteks inimtransport.
On vist isegi hea, et meil reisirongiliiklus nii nadi on, kohe mõni ¹anss kurjamitel vähem. Aga mõnusates Lääne-Euroopa riikides, kus kiirraudtee au sees, piisab väikesest rööpanihutamisest. Tulemus oli näha mõned ajad tagasi Inglismaal, kus noobel rööpasõiduk teelt välja ja paljud teise ilma kihutas.
Saksamaal poleks palju vaja, kõigest üks või kaks järsku nö ebastabiilseks muutuvat kogukat iseliikurit, et tekitada üks korralik autobahnikatastroof. Tekkinud rusuhunnikule tuli otsa ja visuaalne efekt missugune. Kui rohkem nutti, võib valgusfooride programmid segi ajada. Hullumaja jätkuks kauemaks.
Metrootunnelitesse ammoniaagid panna, nii et iga kord, kui rong sellest mööda põrutab, siis keegi sureb. Kui laevu on nii kerge uputada nagu Estoniat, siis ei pea alati ka tulega mängima. Lennuk ongi muutunud liiga tavaliseks terrorirelvaks.
Või võtame statsionaarse elamuvärgi. Pole vaja jõhkralt maju lammutada. Viska natuke kangemat mürki suurlinna veevärgi mõnda strateegilisse paaki (Tallinnas polegi see vist nii keeruline) ja enne, kui spetsiaalsed kontrollorganid arugi saavad, hakkab massiline öökimine. Väga hirmutav ja paanikattekitav (Eestis piisas vaid illegaalse etanooli ette mi panemiseks, et korraldada massimõrv). Tänapäeva Lääne inimese elu on lihtsalt nii totaalselt integreeritud, võrgustatud, ühendatud, kommunaliseeritud, usaldatud, et igasugusele terrorismile on see ideaalne pinnas.
Jääb üle imestada, et meedia ja interneti ajastul on nii vähe massiekstsesse, mis tingitud terroristlike paanikatekitajate kergeltlevitatava valeinfo baasil. Aga terroristid armastavad muidugi selliseid hästi efektseid ja vaatemängulisi värke, et ikka televiisorist vaada saaks. Huvitav, mis juhtuks, kui keegi õhiks näiteks Pika Hermanni torni, selle eesti machounelma? Kas hakataks Barbi Pilvret peasüüdlaseks kuulutama?
Kõige efektsem terrorismiakt oleks hoopis elektri väljalülitamine määramata ajaks. Lööks ikka väga palju kärbseid korraga. Kui Tartus tekkis kevadel korraks ülelinnaline pimedus, siis oli õudne küll. Ja New Yorgi katkestus 1977 on siiani väga legendaarne juhtum. Miks mitte seda korrata?
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Eesti sai reedel uue presidendi. Või hoopiski vana. 2006. aastani on Eesti riigipea koht endise ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli käes. Kellele jahmatuseks, kellele üllatuseks, kellele oodatud võiduks.
Tagantjärele vaadates võis see olla isegi asjade igati loogiline käik. Otsustavaks sai ilmselt valimiste lõpuspurt. Kui enne reedet poleks Rüütli presidendiks saamist ennustada osatud, siis pärast valijameeste esimest vooru ei saanud Rüütli võidus küll erilist kahtlust olla. Teine voor võinuks asja muuta vaid siis, kui rikutud valimissedeleid oleks tulnud eriliselt suurel hulgal. Kelle poole kaldus omavalitsuste esindajate eelistus, polnud just raske arvata.
Mida lähemale presidendivalimiste lõpule, seda enam võis aimata presidendikandidaatide vihasemat võitlust. Isegi need, kes alguses näitasid end muhedate rahvameestena, muutusid lõpu eel aina sarkastilisemateks. Selle taustal tundus vahest Rüütel järjest enam tasakaalukamaks muutuvat. Eks paksust ja vedelast läbi tulnud riigimehena polnud temal ka ilmselt midagi kaotada. Sai hakkama ühes, saab ka teises riigikorras.
Ilmselt näitab Rüütli saamine presidendiks mõneti ka rahva võõrandumist aktiivsest poliitikast. Vahest isegi pettumust ja lootusetustki. Pärast poliitikute ägedaid skandaale ja avalikke üksteise süüdistamisi polegi imestada, et valijad tahaksid näha pigem tasakaalukat ja vaoshoitud riigipead.
Lisaks kõigele oli valijameeste kokkusaamine omamoodi märguanne Tallinnakesksele poliitikale, et Eestimaa eksisteerib ka väljaspool pealinna ja kuhu edaspidi on mõtet aegajalt rohkem vaadata. Vahest tasub rahva sekka isegi omavahelisest võimuvõitlusest kuumi päid jahutama minna.
Nii et vana Rüütel on jälle platsis, kelle üks esimesi valimisjärgseid lubadusi oli tõeliselt rüütellik - leevendada vastuolusid erinevate poliitiliste jõudude vahel. Teatavasti ei saa ei üks ega ka teine president tuua rahvale taevamannat ega märkimisväärset elumuutust, sest tema funktsioon on hoopis teine. Küll aga võib ta moodustada enda ümber meeskonna, kes ühiskonna elus siiski vahest midagi nihutada suudab.
Eesti elu praegust seisu näitab tema rahva valik ja eks rahvas ole ka oma presidenti väärt.
25. september 2001. a
MAJANDUS
Punastes karjades suureneb piimatoodang
Aretusühistu Eesti Punane Kari komisjon hindas eelmisel nädalal Jõgevamaa taludes ja põllumajandusettevõtetes tõukarju. Mõnedelegi karjadele andsid tõuaretusspetsialistid senisest kõrgema hinnangu. Ühtlasi tõdeti kohati piimatoodangu tõusu.
Tartu lähedal Märjal asuva aretusühistu Eesti Punane Kari komisjon hindas ja tunnustas Jõgevamaal tosinat tõukarja. "Lähtudes hindamisreeglitest, vaatasime üle tõukarjad, milles võis prognoosida klassimuutust või mida polnud kolm aastat hindamas käidud," selgitas Vooremaale ühistu aretusosakonna juhataja, hindamiskomisjoni esimees Anne Zeemann. Koos temaga olid karju hindamas aretusühistu juhatuse esimees ja tegevdirektor Tõnu Põlluäär, konsulent Piret Saare ning Jõudluskontrolli keskuse zooteh nik, peaspetsialist Urmas Raide.
Kõikides Jõgevamaa karjades, millega hindajad tutvusid, oli piimatoodang tõusnud. Karjade hindamisel arvestatigi kõige rohkem piimatoodangu suurust ja karjapidamise üldmuljet.
"Põltsamaa vallas Läti-Jaagu talus peab Valdek Uusküla 9-pealist punast lüpsikarja, mis hinnati esimese klassi karjast eliitkarjaks. Karja keskmiseks piimatoodanguks on 6035 kilogrammi," ütles konsulent Piret Saare.
Läti-Jaagu talu vanaperemees Martin Uusküla arvas: "Punase karja kasvatamine on praegu majanduslikult võrdlemisi tasuv, sest piima eest on hakatud normaalset hinda maksma. Meie talu müüb piima ühistu E-Piim Põltsamaa meiereile. Igati oluliseks peame koostööd ka aretusühistuga ning ehk õnnestub sellele asutusele tulevikus müüa tõupulle."
Torma valla põllumajandusfirma, osaühingu Vaiatu Agri 113-pealine lüpsikari hinnati kolmanda klassi karjast esimese klassi karjaks. Karja keskmiseks piimatoodanguks on 4689 kilogrammi.
Senisest parema hinnangu sai ka Põltsamaa lähedal asuva Liivaoja talu kari. "Tunnistasime selle senise teise klassi karja esimese klassi karjaks. Perenaine Urve Hermaste on tublisti tööd teinud," märkis konsulent Piret Saare.
Nagu alati, jäi tõukarjaasjatundjatele hea mulje Jõgeva vallas Teilma külas asuva Lääne-Laane talu karjast. Talu perenaiseks on Reet Lilleorg. "2000. aastal oli selles talus kõrgeima valgutoodanguga punane kari. Loodame, et tänavu kasvab karja piimatoodang veelgi," kommenteeris Anne Zeemann.
Aretusühistu Eesti Punane Kari tegevdirektor ja juhatuse esimees Tõnu Põlluäär arvas Jõgevamaa tõukarjadest nii: "Muljed on meeldivad. Karjad, millega tutvusime, on hästi hooldatud. Loodame, et koostöö meie ühistuga muutub veelgi aktiivsemaks. Ühtlasi soovitaksin loomapidajatel nõu küsida kompetentsetelt asjatundjatelt, mitte juhuslikelt nõustajatelt. Näiteks Jõgevamaal oleks mõttekas alati pöörduda konsulent Piret Saare poole."
Tõnu Põlluäär töötas varem aretusühistu Eesti Punane kari Läänemaa piirkonna konsulendina, pärast ühistu kauaaegse tegevdirektori, tõuaretusentusiasti Tõnis Soonetsi surma valiti ta kõne all olnud ühistu juhiks.
JAAN LUKAS
Uuel aastal karmistuvad nõuded piimatootjatele veelgi
Jõgeva maakonnas on kolmel talunikul toorpiima otse tarbijale turustamise müügiload. Nad müüvad piima põhiliselt haiglatele ja koolidele.
Jõgevamaa Veterinaarteenistuse peaspetsialisti Harles Kaup’i sõnul on toorpiima müük turgudel ja tänavatel määrusega reguleeritud. Selle järgi väljastab kohaliku veterinaarkeskuse järelvalveametnik peale nõutud mikrobioloogiliste uuringute tegemist vormikohase müügiloa, mis kehtib kuni kaks nädalat. Lisaks peavad müügikohad olema kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega.
"Põhiprobleem ongi selles, et iga kahe nädala tagant peab toorpiima müüja laskma teha Tartu laboris oma raha eest uued proovid. Uurimine on aga kallis (ligi 300 krooni). Et iga kahe nädala tagant Tartus proovide tegemine end ära tasuks, peaks karjas olema palju lehmi. Samuti peaksid olema sellised turustamisvõimalused, kus piimast lahtisaamine on garanteeritud. Vähese lehmade arvuga ja Tartust kaugel asuvad piimatootjad võivad toorpiima turustades sellistel tingimustel koguni miinustesse
jääda. Üheks takistuseks toorpiima müügil on ka karmimad mikrobioloogilised nõuded. Nimelt bakterite arv ühes milliliitris võib olla kuni 50 000. Minu isikliku arvamuse kohaselt võibki eeltoodu olla üheks illegaalse toorpiimaturu tekkimise põhjuseks," arvas Harles Kaup. Ta lisas: "1. jaanuarist 2002 hakkavad ka tööstustele müüdavale piimale kehtima kõrgendatud nõuded. Neil, kellel ei ole korralikku toorpiima käitlemisruumi koos sobiva võimsusega jahutusseadmega ning puuduvad kvaliteetsed lüpsiseadmed, läheb siis raskeks piima tootmist jätkata".
Ehituslikud ja tehnilised nõuded piimatootmisfarmis peavad põllumajandusministri kehtestatud määruse järgi olema täidetud 1. juuliks 2002. Edaspidi tehakse kord kvartalis lehmadele leukoosiproovid ja iga poole aasta tagant kaevuvee proovid. Suured piimatootjad on nende probleemidega juba tükk aega tagasi tegelema hakanud. Näiteks hakkas OÜ Härjanurme Mõis end kõrgendatud nõuetega harjutama juba 94. aastast alates.
"Vedasime piima Põlvasse ja hakkasime jälgima ning vähendama somaatiliste rakkude arvu piimas. Normidele mittevastavaid ja haigeid loomi hakkasime perioodiliselt karjast likvideerima. 1997. aastal ostsime firmalt Alfa Delaval piimatangid. Samuti muretsesime uued lüpsiseadmed ja lüsiseadmete ning piimatorude pesemismasinad. Ainukesed asjad, mis Vene ajast on alles jäänud, on klaastorud," rääkis OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming.
Jõgeva Talupidajate Liidu konsulendi Tea Krikmanni arvates on väiketootjatel raskusi. "Nad ei jõua juba rahaliselt oma piimatootmist Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viia. Lihtsalt nende materiaalne baas ei võimalda nii suuri investeeringuid teha. Tahes või tahtmata lõpetavad nad tootmise ära. Mõningatel juhtudel jätkatakse piimatootmist ka oma tarbeks, näiteks perele toiduks ja loomasöödaks," rääkis ta.
RAIVO SIHVER
Uus rataslaadur muudab õlitehase hügieenilisemaks
ASi Werol Tehased Painküla õlitööstus astus eelmisel nädalal märkimisväärse sammu teaduslik-tehnilise progressi ja euroopaliku tootmise suunas. Ettevõtte rapsikoogilaos alustas tööd rataslaadur Komatsu, mis võimaldab korraldada tööd senisest märksa tervislikemates tingimustes.
Esimese rataslaaduri ehk rahvakeeli kopa Komatsu ostis AS Werol Tehased juba siis, kui Painkülas õlitehas käivitati. Nüüd ostis Eesti parimaks toiduaineks tunnistatud Olivia õli valmistav ettevõte teise sama firma rataslaaduri. Uus laadur, mis maksis ligi 800 000 krooni, osteti firmalt AS Balti Ehitusmasin Baltem. Ostu rahastas AS Werol Tehased kauaaegne koostööpartner Nordea Liising.
Möödunud nädala teisipäeval tehase rapsikoogilaos toimunud rataslaaduri töölerakendamise pidulikul avatseremoonial lõikasid lindi läbi AS Werol Tehased direktor Enn Pajupuu, AS Balti EhitusmasinBaltem juhataja Meelis Mitt ja AS Werol Tehased logistik Katrin Tamm. Rõõmsas meeleolus seltskond vaatas laaduri tööd ja lehvitas ettevõtte logoga kollaseid vihmavarje.
"Rataslaaduri ost on meie ettevõttele tänavuse aasta üheks olulisemaks investeeringuks. Laadur aitab märksa paremini täita ka hügieeninõudeid, sest tööprotessid seemnelaos ja rapsikoogilaos kulgevad nüüd täiesti eraldi," lausus tehase direktor Enn Pajupuu.
JAAN LUKAS
Inspektorite töökorraldus ja kvaliteet pideva järelevalve all
Esmaspäeval, 24. septembril lõppes Taimetoodangu Inspektsiooni 2 aastat kestnud koostööprojekt Taani Plantedirektoratet’ga, mille eesmärgiks oli tõsta organisatsioonilise töö ning järelevalve kvaliteeti Eesti fütosanitaaria sektoris ning muudes inspektsiooni töövaldkondades. Eelmisel aastal toimunud koolitusreisidel Taani tutvusid Taimetoodangu Inspektsiooni töötajad Taani seaduste, rakendusmehhanismide ja järelevalve süsteemiga ning jälgisid ja analüüsisid praktilisi inspekteerimisi taludes. Sellel aastal külastasid Taani spetsialistid Eestit, tutvudes Eesti seaduste, järelevalve korralduse ning inspekteerimisega ning koolitades ja nõustades meie inspektoreid nende igapäevatöös. Eriti väärtuslikuks pidasid meie spetsialistid praktilistele inspekteerimistele järgnenud analüüsi. Koostööprojektist saadud kasu on raske üle hinnata. Koostöö jätkub.
KADRI LIIMAL,
Taimetoodangu Inspektsiooni pressiesindaja
NOORTELISA
22. augusti Kesknädalas oli Leida Kallaste kirjutis "Miks nad ainult lehes seksivad?" Selles Kallaste nagu pahaselt pajatas, et miks Kristi ja Max ajalehes oma lõbuasju ajavad? Kristi tõotas küll kolmsada eesti meest õnnelikuks teha. Nüüd Max tahab oma pika rõõmuriistaga naisi üllatada. Tehku ükskord ära, misasja nad kelgivad.
Tõepoolest Kristi lubas 300 mehega seksida, aga mehed olid hirmus arad, nõusse jäi vaid 50 meest. Seega 17-aastasel Tartu koolitüdrukul Kristil jäi seksimine ära ja seksi maailmarekord püstitamata. Praegu on seksi maailmarekord Annebal Chongi nimel, kes seksis 251 mehega. Seksuaalsest ettevõtmisest tehti ka dokumentaalfilm.
Kuid Kristi on midagi teinud, ta jõudis ajakirja esikaanelt alasti tänavale. Mina ei näe selles midagi iseäralikku. Kristil on teismeliste seas palju fänne, kes tahavad teda järgida. Kui neiul nagu Kristi on ilus nägu, kaunid tissid ja jalad - miks ta ei või alasti poseerida?
Aga meil on nii, et kui juhtub ajalehes alasti naisterahva pilt olema, on keegi, kes ütleb: "Mida küll inimeste silmad nägema peavad? Kuhu see kõlbab, et ajalehes avaldatakse alasti naise pilt." On ju fotonäitusi, kus eksponeeritakse pornograafia vahendusel naisekeha kui looduse kaunist loomingut.
Pornokauplustes müüakse kõike - kunstpeeniseid, kunstvagiine, armukuule, kummist eidekesi... Iga soovija saab endale midagi vajalikku. Meil on müügil pornoajakirjad, kust võib leida igasuguseid seksi kirjutusi ja pilte. Ajalehtedes on telefoninumbrid, mille kaudu pakutakse meestele õhtu- või öökaaslasi. Nii on Eestimaal mindud üle seksikultuurile.
Tänapäeva neiud on julged ja temperamentsed, juba 13-14-aastaselt ollakse seksuaalvahekorras ega tunta isegi hirmu aidsi ees. Nüüdisaja neiule tundub see kummaline, et vanasti neiud häbenesid poisse, neid vaadati vargsi. See oli juba suur häbi, kui kellelgi juhtus plikaeas laps olema.
Küllap praegune üle keskea põlvkond mäletab "kuldseid kuuekümnendaid", mil miniseeliku vahendusel nähti neiu paljast põlve. See aga pani mõnegi mehe erutusest värisema, sest paljas põlv ei kuulunud argipäeva elusfääri. Ent pikapeale harjuti ära ja paljas põlv erutas vaid neid noormehi, kes olid pikemat aega neiududest eemal olnud.
Mulle tundub, et inimesed on hakanud poliitikast väsima ja otsitakse seksist meelelahutust. Ja sellega on seks muutunud ajalehtedes küllaltki populaarseks. Kuid küsitav on, kas need müügil olevad seksiajakirjad ka noortele midagi õpetlikku annavad, mida läheb seksuaalvahekorra puhul vaja?
Jäägu see ajakirja lugejal enda otsustada.
Austusega
ALEKSANDER KÕRGESAAR
REPORTAA®
Lühend A I P tähendab avalikku internetipunkti. Mitte et see nüüd nii avalik oleks, aga lihtsalt sinna võib iga suvaline internetifänn sisse astuda ja mõõdukalt internetti tarbida. Just nimelt mõõdukalt, sest päris nii palju, kui ise tahaks, ei lubata.
Et üleüldse võrgumaailma avarustesse sopsatada, tuleb enne aeg reserveerida ja esmakülastajana tõestada, et sa enam ikka nii noor ei ole, et üksipäini tohid netis ringi kolada. Ega piisav vanuski anna luba külastada teatavaid lehekülgi, kus pakutakse silmaga jälgimiseks katmata ihu. Nende saitide külastamine on küll keelatud, aga otseselt ligipääsmatud nad pole.
Arvutiruumi sisse astudes võib näha, kuidas võrguhullud kivistunud ilmega ekraani jõllitavad ja närviliselt hiirega klõbistavad. Võrgumaailma värav on pea alati ummistunud inimestest. Osa vahivad ekraani ja tarbivad infot. Teine, esimesest suurem hulk rahvast ootab närviliselt oma aega, et samuti kuvari ette saada.
Infomaailma siseneja kohtab kohe mitmesuguseid "kiirteid", "otseradasid" ja lihtsameelsete arvutikasutajate poolt ummistatud servereid. Internetil on omadus väga kiiresti ummistuda. Nii et kui veel pool aastat tagasi saite mingile võrgulehele kenasti ligi, siis nüüd tuleb vahel pool tundi arvuti taga passida, kuni masin lehekülje kõik komponendid kenasti kätte saab.
Asi pole mitte ainult usinates kodulehekülgedetootjates, kes lausa maniakaalse järjekindluse ja usinusega täidavad hetkeliselt kogu üldkasutatavate serverite poolt pakutud kettaruumi üheülbaliste ja väga aeglaselt üles jooksvate saitidega. Asi on vast ka selles, et nn "tiigrihüppega" hüpitati küll kohale palju arvutusmasinaid ja internetivõimalusi, sideliinid aga jäid selliseks, nagu nad on. Mistõttu iga vastrajatud "kiirtee" või mis iganes on hiljemalt kuu aja pärast veelgi läbipääsmatum kui võssakasvanud metsaalune.
Mida siis külastatakse? Eelkõige suuri portaale, mis on andnud inimestele võimaluse soetada E-aadress. Väga agarad elektrikirjade kirjutajad on teismelised, kes tihtipeale kirjutavad pikki ja totraid kirju oma pinginaabrile, sõpradele-sõbrannadele, üldse inimestele, keda nad ilma kommunikatsioonivahenditetagi iga jumala päev kätte saavad. Igal juhul üsna levinud asi, mille juurde käib veel küsimus: "Kas sa said mu meili kätte?", mida küsitakse adressaadilt kohe pool tundi pärast kirja saatmist.
Väga salaja üritatakse ka pornosaite vaadata, kuid nagu juba öeldud, on selline tegevus raskendatud. Ja peale mainitu veel kõikvõimalikke lehekülgi ja infopunkte.
Neid, kes arvuti kaudu tõesti asjalikke asju ajada püüavad, on küllaltki vähe. Sest nagu juba aegade hämarustest ammu teada, on arvuti mõeldud eelkõige inimeste lõbustamiseks ja mängude mängimiseks. Suurem ja noorem osa A I P-i tarbijaist arvab just nii.
DMITRI VALE
Vastu tulles lugejate arvukatele nõudmistele otsustasin Vooremaa senise, karmi ja mis seal salata, kohati ka põhjendatud kriitika alla langenud noortelisa sulgeda ning asuda välja andma uut, kvaliteetset ja korralikku väljaannet. Mida siis uus noortelisa endast kujutab?
Ajal, mil eelkõige noortele suunatud ajakirjandus on langenud sügavasse kriisi, noorteväljaannete toimetused lülitavad oma arvuteid igaveseks välja ning noorsooajakirjanikud on langenud karmi puuduse, viletsuse ja maksuameti küüsi, tahab Vooremaa jätkuvalt olla see kants, kus noore lugeja huvid kõige kindlamini kaitstud ja esindatud saaks.
KIIRGAV TAPEET on see koht, mille veergudel leiavad julget ja noortepärast kajastamist meie igapäevase elu valupunktid - raha, muusika, mood ja loomulikult SEKS. KIIRGAV TAPEET tahab olla kõigi tagakiusatud, vääriti mõistetud ning napi taskurahaga varustatud ning ka ülejäänud kodanikuhakatiste lohutaja ning toetaja. KIIRGAVA TAPEEDI jaoks ei ole tabusid, KIIRGAV TAPEET ei karda kedagi, KIIRGAVA TAPEEDI jaoks pole miski püha. Kui teil on mure, siis pange see paberile ja saatke meile - paneme mure lehte, võite muret lehest lugeda!
Miks just KIIRGAV TAPEET? Kuid see on ju ilmne - antud nimi võtab tabavalt kokku kaasaegse põlvkonna olemuse, tema sügavama tähenduse praegusaja ühiskondlikus kontekstis, tema ambitsioonid ja tuleviku. KIIRGAVA TAPEEDI vastvärvatud toimetus teeb kõik endast oleneva, et olla selle nime vääriline ning võibolla isegi veidi rohkem. Jõudu toimetusele uue lehe tegemiseks! Pikka meelt lugejaile nende väljakannatamiseks!
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
Tegelinskil nimega Margus Kiis õnnestus küll pääseda mahalaskmisest, kuid põgenedes jäi talle teine auto ette.
Eelmisel nädalavahetusel, kui oli teedel üks suur plekimõlkimine ja inimeste tapmine, sõitis Kiis ühe noore sugulase Bemaris kõrvalistmel maale hooajatöid tegema. Juhuslikult ristus nende aukliku kruusateega Elva ümbersõit ehk kiire magistraal.
Bemari juht ei märganud seda asjaolu ja põrutas edasi nagu muiste, märkamata, et paremalt poolt ligineb kihutav Audi. Täitsa kobalt õnnestus Bemaril Audit täpselt kümnesse tabada ja ta suure hooga teelt välja lükata. Pauk oli igatahes võimas. Audi juht lõhkus vastu Bemmi oma ribid ära, teised peale Kiisi olid peast verised. Audi külg sees, BMW nina väga lömmis.
Aga Kiis ei pääsenud väga kergelt. Kuna tal oli avarii ajal turvavöö lahti (maakoht, kes vahib?), purustas ta oma kõva peaga auto ukseklaasi ja lõi oma rangluu nii ära, et siiani valutab.
SIIT MORAAL!!!!!!!!! PANGE ALATI AUTOS TURVAVÖÖ KINNI, ÜKSKÕIK, KUI AEGLASELT TE KA EI SÕIDAKS.
NOORMEES
Kuna praegu on "sõda terrorismi" vastu ja "kes ei ole USAga, on terroristidega", siis on soovitav hoida pea maas ja keha peidus mitmetel allnimetatud gruppidel, rühmitustel, meelsustel, ideedel, kampadel:
1) ameerikavastastel - teie olete ju terroristidega ja te ei taha ju, et USA tooks mõne lennukikandja Läänemerre ja teataks, et kui teid välja ei anta, siis algab pommitamine.
2) rohelistel ja looduskaitsjatel - roheline on islami sümbol; pealegi mis need looduskaitsjad muud on kui ühed terroristid, seovad end puude külge, teevad vastikuid demonstratsioone, löövad lärmi, ei luba onu Bushil rahulikult Maa lagastamisega inimestele rahaõnne tuua.
3) punkaritel - teie olete ka terroristid: anarhistid panid juba 150 aastat tagasi hoolega pomme ja tegid muid hirmsaid asju. Ega praegu pole asi teisiti, ühed terroristid kõik. Direct action pole midagi muud kui üks terrorism. Riigivastased laulud on nüüd keelatud, kohustuslik on laulda "California über alles" iga päev.
4) euroskeptikutel ja globaliseerumisvastastel - Euroopas ei tohi olla neid, kes pole nõus Onu Samile kollektiivselt pepusse pugema.
5) lennukooli tudengitel - te kõik olete potentsiaalsed kaaperdajad
terroristid.
6) kõigil, kellel pole ilusat valget nahka - teie ärge üldse kusagilt oma murjaninägu välja pistke, sest pole vahet, kas terrorist on natuke tõmmu või päris must; valge heteroseksuaalse mehe aeg on käes.
7) kunstnikel - kuna New Yorgi tornide rammimine lennukitega oli väga ilus ja kunstipäraselt kontseptuaalne, siis lasub kahtlus jätkuvalt ka teil, mida süvendab asjaolu, et keegi ei võta vastutust - millal kunstnik enne on vastutanud.
8) arhitektidel - ehitage veel majakesi, mida hea õhust tabada - kuna tuleb Tallinna giljotiini ja Tartu plasku kord?
9) igasugustel poliitilistel jõududel, kes asuvad turvalisest keskparempoolsusest kusagil mujal - te ei mõtle nagu ajuhiiglane
Bush ja seetõttu olete terroristidega.
10) kõigil oma peaga ja loogiliselt mõtlevatel inimestel - täna mõtled, homme kaaperdad lennuki. Või kuulutad sõja. Või kahtled ülevalt määratud ideedes.
KISH LADEN
SPORT
Rattaga ja joostes ümber järve
Möödunud neljapäeval mõõtis 34 eri vanuses spordihuvilist jalgratastel Saare järve ümbermõõtu: teoks sai teine Saare järve rattakross.
Nädal varem läbis 71 inimest sama maa joostes. Võidu joostud on sügiseti ümber Saare järve juba 1984. aastast saati. Järvejooksule panid aluse kohalik spordientusiast Vello Päll ja jõgevlane Toomas Puss. Möödunud aastal käivitati tollase Saare valla spordijuhi Ergo Prave eestvedamisel traditsioonidega jooksuüritusele lisaks ka järveäärne rattakross ja suusasõit, nii et kokku sai tore kolmiküritus.
Rattakrossil lasti võistlejad rajale ühisstardist. Kiireimad mehed tegid järvele mööda metsi ja niitusid kulgenud teid pidi tiiru peale vähema kui veerand tunniga.
Esimestena fini¹isse tuisanud Priit Raudsepp ja Mart Koll kurtsid, et selline 8kilomeetrine ring võtvat mõnes mõttes rohkemgi läbi kui
maraton: jõuvarude aruka jagamise asemel tuleb muudkui "vajutada". Mõned teised arvasid pärast, et äkki peaks üldse kaks ringi sõitma või siis järveäärset rada mõne kaugemale metsa põikava haagiga täiendama. Üldiselt olnud rada ratturite sõnul siiski mõnus, ainult paaril korral tulnud poriaugust läbi kimada, mis oli ka ratturite riietelt näha. Üks naljahammas tegi korraldajaile isegi
ettepaneku, et antaks välja eriauhind kõige puhtamale ratturile. Ent loomulikult pole poriseks saanud kehakatted asi, mis õige rattasõitja tuju märkimisväärselt rikuksid.
Suvega 4000 km
Esimese naissoo esindajana jõudis ümber järve tiirult tagasi krossi võitja Priit Raudsepa ema Marje Raudsepp. Üldarvestuses oli ta üheksas. Ega tal naisteklassis konkurente olnudki, teised samasoolised olid üsna noorukesed neiud.
"Ega ma mingit trenni ei tee, käin ainult jalgrattaga tööl - kui just parasjagu ei saja. Ent kuna kodunt Luualt töökohta Äksi on täpselt 17 kilomeetrit, siis koguneb suve jooksul ka nii arvestatav koormus. Tänavu olen näiteks tööl käies ja 14 võistlusel osaledes läbinud kokku umbes 4000 kilomeetrit," ütles Marje Raudsepp. Temalegi polnud kaheksakilomeetrine distants kuigi meeltmööda, ent koos Luualt Saarele ja tagasi (rattakompuuter oli ühe otsa pikkuseks mõõtnud 11 km) sõiduga oli lootust selle päeva sõiduisu täis saada.
Nüüd siis parimatest. Kuni 9-aastastest tüdrukutest oli kiireim Margot Vunk Janne Põllu ees, sama vanuseklassi poiste esikolmikusse jõudsid Kaimo Saar, Joonas Karu ja Siim Sildver. 10-13-aastastest tüdrukutest oli parim Külli Vunk ja teine Anni Lamp, poistest võitis Indrek Tarto Martin Ilvese ja Martin Vungi ees. 14-16-aastaste vanuseklassis tüdrukuid ei osalenud, poistest olid esikolmikus Kaimar Eismel, Raido Rüütli ja Margus Mõru. 17-40-aastastest osales jälle vaid meessoo esindajaid. Kiireim, Priit Raudsepp oli, nagu juba öeldud, ka sõidu üldvõitja, järgnesid Mart Koll ja Kristjan Kübar. Üle 40-aastaste naiste klassis konkureeris vaid Marje Raudsepp, sama vanade meeste klassis Lembit Liis ja Andres Kübar, kusjuures Liis edestas Kübarat.
Kaheksateistkümnendat korda
Lõpetuseks väike tagasivaade ka ülemöödunud neljapäeval toimunud XVIII Saare järve jooksule. Kuni 9-aastastest tüdrukutest oli kiireim Margot Vunk Külliki Osa ja Janne Põllu ees, poistest Kaimo Saar Martin Kase ja Rain Kitse ees. 10-13-aastaste tüdrukute esikolmikus olid Sirli Semilarski, Triin Vunk ja Janika Mägi, poiste esikolmikus Eeri Vahtra, Kermo Rudissaar ja Kaur Järs. 14-16-aastaste tüdrukute vanuseklassis tuli võitjaks Kerli Rajaste, järgnesid Anne Roos ja Angelika Pruel, poiste samas vanuseastmes võitis Kaupo Jõgi, järgnesid Janek Lihtmaa ja Raido Rüütli.
17-40-aastaste naiste kategoorias oli kiireim Killu Vunk, teise koha sai Kätlin Sulp. Sama vanade meeste hulgas jagasid auhinnakohad omavahel Marek Labe, Janek Kask ja Taivo Heinmann. Üle 40 aastasi naisi võistlusel ei osalenud, sama vanadest meestest võitis Heino Põldoja Aare Kiige ja Toomas Pussi ees.
RIINA MÄGI
Laupäeval, 22. septembril toimus Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses Laiuse Spordiklubi 2002. aasta karikavõistluste I etapp koroonas.
Võitis Väino Ridal 13 punktiga, teinekolmas oli Paul Uiboleht. Milvi Kägo oli 11 punktiga naistest esimene, teiseks jäi Laine Rande. Neljasviies olid Toomas Saar ja Ilmar Poltrago 9 punktiga.
Möödunud aasta karikavõitja Marek Poltrago ei osalenud. Kaheksast etapist läheb arvesse seitse paremat. Karikavõitja selgub 6. aprillil 2002. aastal.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Võistluse võitsid Palamuse pritsimehed
Jõgeva maakonna tänavused meistrivõistlused tuletõrje rakendusspordis võitis Palamuse komando.
Tuletõrjujate igaaastased võistlused on peetud tavaliselt Jõgeval, kuid juulitorm ajas siinse neljakorruselise õppetreeningtorni upakile. Seekord katsusid maakonna pritsimehed rammu ja osavust Põltsamaal. Individuaalvõistkondlikul meistrivõistlustel pakkus Jõgeva, Mustvee, Palamuse ja Põltsamaa pritsimeeste ja Jõgeva keskkomando operatiivkorrapidajate võistkondadele pinget ka seitse noort, kuni 17-aastast tuletõrjesportlast. Eriti hästi läks noortevõistkonnal mootorpumbaga hargnemine, milles jäädi vaid 4,3 sekundiga alla meesteklassi võitjale Palamuse võistkonnale. 100 meetri takistusriba läbimisel olid Tambet Kütt, Heiki Soodla ja Tauno Kuslap kolm kiiremat. Konksredeliga kolmandale korrusele ronimises tuli esimeseks Heiki Soodla, teise koha sai Tambet Kütt, kolmanda Bernhard Sepp.
Noorteklassi võistlejatel tuli konksredeliga jõuda teisele korrusele. Kiiremad ronijad olid Tanel Kütt, Kristjan Oper ja Margo Jõemets. Köieveos olid kangemad Palamuse komando mehed, järgnesid Jõgeva ja Põltsamaa. Samasuguseks kujunes järjestus ka meistrivõistluste kõikide alade kokkuvõttes.
Maakonna meistriks tulnud Palamuse komandos võistlesid Tauno Kuslap, Bernhard Sepp, Jüri Ala, Taavi Müürsepp, Olev Likk ja Mati Kütt. Võistlusalade parimad esindavad Jõgevamaad üleriigilistel võistlustel.
ARDI KIVIMETS
Hõõgus turvas ja leiti lõhkekehi
Viimased kaks nädalat on olnud Jõgevamaa tuletõrjujatele-päästjatele suhteliselt rahulikud: oli vaid neli väljakutset.
Eelmisel laupäeval leiti Tabivere vallas Reimu külas kolm mürsku. Demineerijad selgitasid, et need olid 152, 88 ja 75 millimeetrilise mürsu tühjad kestad. Tühjaks osutus ka nädal varem Siimusti koolimaja tagant leitud 76 mm soomustläbiva suurtükimürsu kest.
Eelmisel teisipäeval põles Tabivere vallas Juula külas umbes sada ruutmeetrit turbapinnast. Tabivere ja Palamuse tuletõrjujad peatasid tule leviku.
Neljas väljakutse oli Piibe maanteele, mis vajas pärast toimunud avariid puhastamist.
ARDI KIVIMETS
Heinatööks tundub september justkui hiljavõitu olevat. Kuuskümmend Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kolmandate klasside õpilast panid aga keskkonnaühingu Kivirik poolt möödunud neljapäeval korraldatud ürituse "Sügispäev niitudel" raames aga kunagisel linnakarjamaal just heina kokku.
Põlised põltsamaalased mäletavad veel, kuidas linna Kamari-poolsesse serva jõe kaldale jääval alal loomi karjatati. "Nii mõnigi põltsamaalane pidas paarkümmend aastat tagasi oma kümnepealist lambakarja. Ja suviti käidi siin päevitamas ja ujumas. Ühesõnaga - siin elati lihtsat ja loomulikku Eesti elu," ütles seitsmeaastaselt Põltsamaale kolinud Gea Vaht, kes nüüd lepingu alusel linnakarjamaad hooldab. Tõepoolest: kui vahepeal oli karjamaana tähtsuse kaotanud 25-hektarine niiduala üsna võssa kasvanud, siis kevadel raiuti see puhtaks ja suvel käis OÜ Ivakene niiduk seda linna tellimusel niitmas. Muud hooldustööd on Gea Vahti teha.
"Tänu sellele, et programm Natura 2000, mis nüüd ka Eestis käivitunud, väärtustab poollooduslikke kooslusi ja toetab nende säilitamist, saime tänavu esimest korda riigilt raha jõeäärse linnakarjamaa niitmiseks. Loodetavasti saame seda ka tulevaks aastaks, iseasi, kas keegi siia veel niitma tulla julgeb, kui me sügisel kivikorjamistalguid ei korralda: tänavu läks siin sadakond vikatitera aia taha," ütles Põltsamaa linnavalitsuse haljastusspetsialist, keskkonnaühingu Kivirik tegevjuht Inge Angerjas.
Säilitamist väärib see ala tema sõnul sellepärast, et taimestik on seal, nagu niidul ikka, väga liigirikas. Muuhulgas kasvavad seal kõik kenamad kevadlilled, nagu kullerkupud, pääsusilmad ja kannikesed. Samuti peab Inge Angerjas kunagist karjamaad linna kõige perspektiivikamaks puhkealaks. Kuna piknikku pidama ja muidu puhkama käiakse sinna praegugi, on sinna rajatud mõned tuletegemiskohad, paigaldatud poolpalkpingid ja kaevatud augud, kuhu prügi saab panna.
Loominguline vahepala
Just kolmandate klasside õpilased kutsuti Kiviriku korraldatud niidusügispäevale sellepärast, et mitu aastat Kiviriku suvises keskkonnalaagris kasvatajana tegutsenud Pille Martsik on kolmanda klassi juhataja ning tema kutsus kaasa ka paralleelklassi.
Lapsed panid linnakarjamaalt niidetud heina suurde kuhja, lootuses, et need mõnele metsaasukale (Inge Angerja sõnul liigub siinkandis ringi nii jäneseid kui metskitsi) talvel mokkamööda on, ning tassisid kevadise võsaraiumise jäägid kokku suurde lõkkesse. Veel uuriti koos niidutaimi ning tuletati meelde kümme keskkonnakäsku, mis töötati välja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste ja keskkonnaühingu koostöös ühe Kiviriku kesvadise projekti raames ning mis lasti trükkida kenale järjehoidjale. Viimaseid jagati ka niidupäevalistele.
Et lastel üksnes tööd rassides igav ei hakkaks, harrastati vahepeal natuke loomingulisemat tegevust ning meisterdati üksi või hulgake si heinast, okstest ja muust looduslikust materjalist puuslikke. Uhkemad neist viidi koolimajja teistelegi näha, teised jäid jõe äärde suurt lõket valvama.
"Nii mõnelgi tänasel üritusel osalenud lapsel on haljastus- ja koristustöö kogemus olemas, sest nad on osalenud Kiviriku suvises keskkonnalaagris," ütles Inge Angerjas. "Need laagrid ja muud keskkonnaüritused on muutnud paljude noorte põltsamaalaste käitumist: ega enam prahti naljalt maha visata. Lapsed, kellel maailmapilt alles kujunemas, võtavadki sellised hoiakud valutumalt ja kindlamalt omaks ning arvata on, et suudavad mõjutada oma vanemaidki. Kevadel teemegi kindlasti siin linnakarjamaal täiskasvanud linlastega ühe tõsisema tööpäeva. Õnneks on Kivirikul laagrite ja talgupäevade tarvis olemas oma tööriistad: rehad, labidad, oksakäärid, trimmer jne. Nii palju kui meie üritusteks vaja, poleks neid laenata ühelgi koolil ega firmal."
Tehis- ja loodusmaastik
Kui väikesed talgulised end pärast teejoomist ja saiasöömist kooli tagasi minema asutasid, näitas Gea Vaht allakirjutanule oma kõige armsamaid hoolealuseid: vaksapikkusi ja natuke suuremaid tammehakatisi, mis väärtusetumat liiki võsa maha raiudes päevavalgele tulid ja mis suureks kasvatada on otsustatud.
Puutited on tokkidega ümbritsetud, et nad niitmise käigus hukka ei saaks. Peale tammede jäetakse kasvama kenamaid kasekesi ja musti leppi, samuti jäetakse paika ka mõned suuremad ja arhailisemad kivid. Nii omandab jõeäärne niit veelgi mitmekesisema
ilme.
"Neid puuhakatisi peaks õigupoolest pildistama ja panema pildile allkirjaks "Niitude uus elu"," arvas Gea Vaht, kes tegelikult ongi loodusfotoharrastaja. Inge Angerja sõnul on see omaette väärtus, et linna piiridesse kuulub selline huvitav poollooduslik kooslus nagu endine linnakarjamaa. Õigupoolest ongi see paik, kus tehismaastik, mille silmapaistvaimaks märgiks on hiljaaegu püstitatud mobiilsideantenn, looduslikuks üle läheb. Sealsamas lõppeva Ranna tänava rahvas olevat suvel igatahes üsna huvitatult jälginud, mis asju senisel võsastunud tühermaal aetakse. Ja küllap leiavad tee sellesse paika teisedki linlased.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Eelmise kesknädala hommikupoolikul varastati Torma Põhikooli seina äärest 3000 krooni väärt maastikujalgratas Sierra Sardo ja jalgratas Mega Grisley, väärtus 7000 krooni.
Varastati vorsti, sinki ja tühje pudeleid
Mustvees lõhuti Aia tn eramaja ukselukk ja murti majja sisse. Varastatud on rõngas suitsuvorsti, sinki ja 30 tühja õllepudelit.
Jõgeval ja Luual lõhuti autosid
Üleeile öösel on Jõgeval lõhutud Aia tn 29 maja ette pargitud sõiduautot Mazda 626. Kõnniteplaadi tükiga on purustatud auto esiklaas ja esikapott. Autost midagi varastatud ei ole, kuid huligaansusega tekitatud kahju ulatub 4000 kroonini.
Palamuse vallas Luual lõhuti laupäeva öösel baari Auul lähedal olevas parklas sõiduauto Opel Kadett juhipoolne ukseklaas ja tagaluugiklaas. Varastatud on auto makkraadio ja kaks komplekti jalpallivärava võrke.
Eelmisel kolmapäeval on käinud kurikael Tabivere vallas Maarjas taluniku traktori T25 kallal. Sellelt on kütuse kõrgsurvepump maha monteeritud ja ära varastatud. Traktoriomanik hindab temale tekitatud materiaalse kahju 3000 krooni suuruseks.
4. septembri õhtul ärandati Mustvees Pargi tn 20 maja eest sõiduauto Ford Sierra reg nr 140 MBF. Hiljem leiti see auto maanteekraavist. Avarii teinud autoärandaja on tabatud, tema kohta on algatatud kriminaalasi.
Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, kuiv ilm. Puhuvad põhjakaarte tuuled 2-7 m/s. Sooja on 8-12 kraadi.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Öösel ei saja, puhuvad põhja- ja loodetuul 1-6 m/s, sooja on -2 kuni 8 kraadi. Päeval võib kohati sadada vihma, puhuvad edela- ja läänetuul 4-9 m/s, sooja on 8-13 kraadi.
Teisipäev, 25. september 2001. a.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Politsei on tsiviilühiskonna lihased
PEEP LILLEMÄGI
Lääne elukeskkond on ideaalne terrorismiks
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
25. september 2001. a
Punastes karjades suureneb piimatoodang
JAAN LUKAS
Uuel aastal karmistuvad nõuded piimatootjatele veelgi
RAIVO SIHVER
Uus rataslaadur muudab õlitehase hügieenilisemaks
JAAN LUKAS
Inspektorite töökorraldus ja kvaliteet pideva järelevalve all
KADRI LIIMAL,
Taimetoodangu Inspektsiooni pressiesindaja
ALEKSANDER KÕRGESAAR
REPORTAA®
DMITRI VALE
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
NOORMEES
KISH LADEN
Rattaga ja joostes ümber järve
RIINA MÄGI
PAUL UIBOLEHT
Võistluse võitsid Palamuse pritsimehed
ARDI KIVIMETS
Hõõgus turvas ja leiti lõhkekehi
ARDI KIVIMETS
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Varastati vorsti, sinki ja tühje pudeleid
Jõgeval ja Luual lõhuti autosid