Vooremaa
Tabivere
vallavanema Aare Aunapi kinnitusel tuleb praegusesse kauplussöökla
hoonesse tulevikus Tabivere kultuurikeskus. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Tänavu 11. mail põles Tabivere rahvamaja maha ja Tabivere jäi kultuuritemplita. Mitme kõne all olnud variandi hulgast leiti, et uue kultuurikeskuse jaoks võiks ümber ehitada Jõgeva Majandusühistule kuuluva kauplussöökla maja, kusjuures kauplusele leitaks ruumid mujal. Vald ostiski kauplusehoone, mille teine, sööklakorrus, ammu tühjana seisis, 350 000 krooni eest ära.
Tabivere vallavanema Aare Aunapi sõnul on praegu tellitud kultuurikeskuse eskiisprojekt. "Meie ehitus on veel õhus, sest ei ole rahasid ja ka ehitusprojekt on tellimata. Seetõttu ei oska praegu hinnata, kui kalliks ehitamine läheb. Küsisime maja ümberehitamiseks vabariigi valitsuse reservfondist kolm miljonit krooni, kuid sealt vastust ei tulnud. Kiiremas korras tuleks majale katus peale teha, muidu laguneb laiali. Oleme mõelnud paigaldada hoonele viilkatuse, et sellega parandada ka maja välimust. Ühe nägemuse kohaselt võiks korruste vahelae ära võtta ja saaliosa ehitada läbi kahe korruse. Kavandatavasse kultuurikeskusse on võimalik ehitada ka muid lõbustusasutusi, nagu keeglisaal jne."
Tabiveres on vilgas kultuurielu
Rahvamaja põles maha 11. mail. Nelja päeva pärast oleksid alanud remonditööd, töömehed olid juba tööriistadki kohale toonud. Vald plaanis miljon krooni maksma minevat remonti, selleks oli võetud ka laenu. Nüüd kasutati osa sellest rahast maja ostuks.
Vallavanem Aare Aunapi kinnitusel on Tabivere kultuurielu üpris vilgas, seetõttu on vajadus kultuurikeskuse järele suur. Majas tegutsesid laulukoorid, naisansambel, kapellid, näitering, tantsurühmad jne. Rahvamaja oli kasutusel seitse päeva nädalas.
Vallavanema sõnul on Tabivere huviteater praegu kõige halvemas olukorras. Neil ei ole lava, kus harjutada. Ära põles ka enamus kostüüme. Huviteatri tegevus on praktiliselt seiskunud.
Enamus ringe, nagu naisansamblid ja tantsurühmad, on leidnud uue paiga Tabivere Keskkoolis. Kooli direktor Rein Maasild ütles Vooremaale, et mõned ringid tegutsesid koolimajas juba enne rahvamaja põlengut. "Oleme omas majas korraldanud aeroobika- ja peotantsukursusi, keeltekursusi jne," lausus direktor. Sotsiaalkeskuse juhataja Aune Sepa sõnul on lasteaia ruumides võimaldatud proove teha kapellidel.
Leitud lahendus on kaalutud variantidest reaalseim
"Kultuurikeskusele uue koha otsimisel olime kindlad, et samasse kohta me midagi tegema ei hakka, sest vana rahvamaja asus külast väljas ja teisel pool raudteed, kuhu tihti jäeti pikemaks ajaks kaubarongid seisma. Jõgeva Majandusühistu on kaupluse- ja sööklahoonet meile ka varem pakkunud ja selleteemalisi läbirääkimisi olime enne pidanud. Varem oli plaanis ehitada see maja ümber korteriteks, sest Tabiveres on nende järele suur vajadus. Tol ajal lõppesid läbirääkimised seetõttu, et maja siiski korterelamuks hästi ei sobinud. Ümberehitus oleks läinud kallimaks kui uue paneelmaja ehitamine. Nüüd käisime ka koos arhitektiga vaatamas, kas sinna annab ikka teha kultuurikeskust," rääkis vallavanem.
Tulevase kultuurikeskuse alumisel korrusel asub praegu Jõgeva Majandusühistu pood. Teine korrus seisab tühjana juba üle viie aasta. Nõukogudeajal töötas teisel korrusel päeval söökla ja õhtul restoran. Rahvast käis seal Jõgevalt, Tartust ja mujaltki.
Pood tuleb endise kolhoosi kontoriruumidesse
"Kuna Jõgeva Majandusühistu otsis poe jaoks ruume, siis oli talle vaja teha vastukäik. Selleks pakkusimegi talle välja endise Saadjärve kolhoosi kontoriruumid. Seal asub praegu ka hambaravikabinet ja kindlustusfirma kontor. Osa ruume oli aga siiani kasutamata, seal tehaksegi praegu remonti tulevase kaupluse jaoks," teatas Aare Aunap. Jõgeva Majandusühistu juhataja Toomas Vahuri kinnitusel valmivad uued kaupluseruumid aastavahetuseks.
Uue kultuurikeskuse asukohavariandina oli kunagi kõne all ka vana keskkatlamaja. Kuid kuna seal peale seinte ja katuse õieti midagi ei ole, siis heideti see võimalus kõrvale.
"Minu meelest on praegune otsus nendest variantidest, mis välja pakuti, kõige reaalsem juba asukoha poolest. Ja ka maja saab korda tehtud," arvas kooli direktor Rein Maasild. Ka paljude huviringide juhendaja ja Heino Elleri nim Tartu muusikakooli flöödiõpetaja Liia Koortsi arvates sobib valla poolt valitud hoone kultuurikeskuseks hästi.
RAIVO SIHVER
Tabivere vallavolikogus räägiti rahast ja kultuurist
Teisipäevasel Tabivere vallavolikogu istungil kinnitati tänavuse aasta lisaeelarve, mille vastuvõtmist võimaldas suurel määral üksikisiku tulumaksu kavandatust suurem laekumine.
Tabivere vallavolikogu võttis eile vastu 2001. aasta lisaeelarve, mille mahuks on 800 000 krooni. "Raha lisaeelarve koostamiseks jätkus põhiliselt seetõttu, et valda oli laekunud märksa rohkem üksikisiku tulumaksu kui algselt planeeritud. Lisaeelarve vastuvõtmist soodustas ka erinevate projektide vahendusel saadud raha," teatas vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp.
"Valdkondadest, mille arendamiseks lisaeelarve rahasid kasutada, vallas puudus pole. Muuhulgas tehti vallavolikogus ettepanek, et selle raha eest võiks välja ehitada uue perearstikabineti," lisas ta.
Ühe küsimusena oli volikogus kõneaineks ka kultuuritöö korraldamine Tabiveres pärast senise rahvamaja hävimist tulekahjus. Suvel lahkus ametist rahvamaja juhataja Pilvi Pindma. "Uue juhataja leidmiseks konkurssi ei korraldata, sest alates järgmisest kevadest asub Tabiveres kultuuritööd korraldama Maarjast pärit Imbi Pärtelpoeg, kes lõpetas valla stipendiaadina EMA koorijuhtimise erialal," lausus Kalev Raudsepp.
JAAN LUKAS
Ravikindlustus laieneb kõigile koolitusloaga kõrgkoolide õppuritele
Eilses Postimehes uut ravikindlustuse seaduse eelnõu käsitlevas artiklis on ekslikult väidetud, et ravikindlustus laieneb vaid neile õppuritele, kes õpivad akrediteeritud õppekava alusel.
Haridusministeerium tegi eelnõu kooskõlastamisel muudatusettepanekud, mille kohaselt laieneb ravikindlustus kõigile koolitusluba omavate kõrgkoolide õppuritele. Seega jäeti eelnõust välja sõnad "akrediteeritud õppekava alusel".
Uue ravikindlustuse seaduse eelnõu paragrahv 5 lõige 4 punkt 5 järgi on kindlustatud isikuga seaduse alusel võrdsustatud isik koolitusluba omavas õppeasutuses päevases õppevormis õppiv õpilane ja statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane.
Uus ravikindlustuse seaduse eelnõu kiideti üleeile Vabariigi valitsuses heaks.
TARMU KURM,
Haridusministeeriumi meediaspetsialist
ARVAMUS
Lootus suurematele peretoetustele
Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse eelnõu on jõudnud esimese lugemisega Riigikogus lõpule. Olulisemad muudatused võrreldes praegusega on lastetoetuste suurendamine ning täiesti uuena tuuakse sisse lapsendamistoetus.
Ühe muudatusena näeb eelnõu ette, et senise 225 krooni asemel, mida maksti teisele lapsele, hakatakse maksma 300 krooni. Kõige suurem ring, keda see seadusemuudatus puudutab, ongi perre teisena sündinud lapsed ning neid on kokku 89 300. Lapsetoetust hakatakse seega pere esimesele lapsele maksma endiselt ühekordses lapsetoetuste määras (150 krooni), teisele ja igale järgnevale lapsele kahekordses lapsetoetuse määras. Teine muudatus puudutab eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, milleks on kuuekordne lapsetoetuse määr, praeguselt 300 kroonilt tõuseb see 900 kroonile.
Eelnõuga nähakse ette täiesti uus toetuste liik – lapsendamistoetus, mida makstakse lapsetoetuse 20-kordses määras lapse lapsendamise puhul ja see peaks aitama sarnaselt sünnitoetusega katta neid kulusid, mis lapse perre tulekuga seotud on. Lapsendamine näitab seni kahanemise tendentsi, kuna 1998. aastal lapsendati Eestis 57 last ja 1999. aastal 39 last.
Senist toetust, mida said vanemliku hoolitsuseta lapsed elluastumisel iseseisva toimetuleku parandamiseks, on kavas tõsta 5000 kroonilt 6000 kroonile. Vanemliku hoolitsuseta lastele toob peretoetuste seaduse eelnõu kaasa veel ühe olulise muudatuse: kui praegukehtiv seadus näeb teatud toetusi ette vaid sellisel juhul, kui laps on läinud lastekodust õppima kutseõppeasutusse, siis muudatuse heakskiitmisel makstakse seda toetust järgmisest aastast ka nendele lastele, kes õpivad gümnaasiumis. Muudatus on tingitud asjaolust, et paljud lapsed tahavad siiski edasi õppida gümnaasiumis ning seetõttu pole nad kutseõppeasutuses õppijatega võrreldes halvemas olukorras.
Peretoetuste süsteemi universaalsus
Euroopa Liidu 15 liikmesriigist 12 riigis on peretoetuste süsteem universaalne, mis tähendab seda, et toetusele on õigus sõltumata perekonna sissetulekust. Samas ei tähenda see seda, et kõigil lastega peredel on õigus võrdsele toetusele. Pere- ja lastetoetuse suurus sõltub siiski laste vanusest ja sünnijärjekorrast ning pere suurusest.
Näiteks kui Eestis makstakse küll lastetoetust alates esimesest lapsest, siis Prantsusmaal alles alates teisest lapsest. Suurbritannia on seevastu ainus Euroopa Liidu riik, kus peretoetusi makstakse alles alates teisest lapsest, teistes riikides enamasti suurenevad toetused alates teisest lapsest ning võrdsustuvad kolmandast või neljandast lapsest nagu ka Eestis.
Kuigi enamus Euroopa Liidu liikmesriike tunnustab õigust saada toetust sõltumata perekonna sissetulekust, on ka universaalsete peretoetuste süsteemiga riikides hakatud toetusi suunama just vähemkindlustatud peredele.
Eestis on peretoetusi makstud 1990. aastast ning on tunnustatud inimlik põhimõte, et igal lapsel on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekutest. Ka Eestis on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sealhulgas suurtele peredele. Sellisteks peretoetusteks on esimese lapse toetusest suuremad toetused pere järgmistele lastele, samuti nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus.
Alternatiiviks tulumaksusoodustuse kehtestamine
Tulumaksusoodustused lastega peredele on kasutusel 8 Euroopa Liidu liikmesriigis. Maksusoodustuste näol on tegemist tulumaksuvaba miinimumi suurendamisega, mõningate lastega seotud kulutuste (lasteaed, koolitus) mahaarvamisega maksustatavast tulust ning maksmisele kuuluvate summade maksust mahaarvamisega. Läbi maksusoodustuste jääks lastega peredele rohkem raha laste arengusse ja haridusse investeerimiseks, samas aga pole maksusoodustusest abi raskeimas olukorras olevatele peredele. Sellest võidaks siiski suurema sissetulekuga pered, kellel on oma laste kasvatamiseks ja neile hariduse andmiseks juba niigi piisavalt vahendeid. Universaalsed peretoetused väärtustavad küll iga lapse sündi, kindlustades lapse õiguse riigi toetusele sõltumata tema vanemate majanduslikust järjest, kuid samas pole siin ka lõplikku garantiid lapse arenguks, kuna lastetoetused ei saagi ilmselt kunagi olema nii suured, et sajaprotsendiliselt kataks kõik lastega seotud kulutused. Ka Põhjamaades on üha enam hakatud otsima muid stiimuleid ja hoobasid, kuna heaoluriik kui selline on väga kulukas ja riigi rahakott pole põhjatu.
Riiklike peretoetuste seaduse eelnõu on suunatud teisele lugemisele, muudatusettepanekute tegemise tähtajaks määrati Riigikogu istungil 25. oktoober.
MERLE SALMISTU
KIRJAD
Volikogu esimees ei ole suutnud tagada pikema aja jooksul volikogu normaalset tegevust. Volikogu juhtimine on muutunud autoritaarseks. Näeme järgmisi põhipuudusi.
Mitmel viimasel volikogu koosolekul on päevakorrapunktide arutelu jäänud pooleli küsimuste puuduliku ettevalmistamise tõttu. Volikogu tegevuse korraldamisel ja küsimuste arutelul on tihti eiratud Puurmani valla põhimäärust ja teisi kehtestatud õigusakte.
Volikogu esimees sekkub isiklikult volikogu komisjonide, vallavalitsuse ja allasutuste otsesesse tegevusse ja juhtimisse, eriti Saduküla piirkonda puudutavates küsimustes.
Samas ei ole volikogu suutnud täita oma kontrollfunktsiooni vallavalitsuse ja -asutuste suhtes, mille tõttu esineb suuri puudusi majandus- ja finantsalases tegevuses.
Volikogu esimees ei suuda käituda erapooletult ja õiglaselt tema seisukohtadega mittenõustuvate volikogu liikmete suhtes, esitades neile süüdistusi, mis on viinud ebaterve õhkkonna ja konfliktide tekkimiseni volikogu istungitel.
Oma arvamusi ja tegutsemisi ainuõigeks pidades ja kontrollimata oma väljendusi ka kohaliku lehe veergudel, on ta just ise kaasa aidanud vastasseisu süvenemisele Puurmani ja Saduküla vahel, teenides ära paljude vallaelanike pahameele, kellele jääb arusaamatuks, miks vallavanema asemel tegeleb valla juhtimisega volikogu esimees.
Eelpooltoodud põhjusi peavad allakirjutanud piisavaks umbusalduse avaldamiseks Puurmani vallavolikogu esimehele Peeter Kallasmaale. Soovime, et nii volikogus kui ka terve valla juhtimises tekiks rahulik ja üksteist arvestav tööõhkkond ning kaoks terav lõhe võimuliidu ja opositsiooni vahel.
Puurmani vallavolikogu liikmed:
VÄINO TUHKANEN,
VIIVI TUHKANEN,
VELLO PETTAI,
VILLU KÄRMAS
Teavitamine Edelaraudtee moodi
Eelmises Vooremaa numbris seisab teade Edelaraudteelt, kus on kirjas, et alates 28. oktoobrist hakkab kehtima talvine sõidugraafik.
Sõidugraafikut ennast aga pole raatsitud avaldada. Lisatud on vaid, et tasuta sõiduplaane saab alates 23. oktoobrist kõikidest Edelaraudtee kassadest ning klienditeenindajatelt kõigis Edelaraudtee rongides. Teate lõpus seisab vaid infotelefoni number ja kodulehekülje aadress.
Jõgeva raudteejaama uus hoone on aga ilmselt üks näidismajadest möödasõitvate rongide jaoks, kus pileteid ei müüda ja ootesaali uks tehakse lahti vaid kokku paariks tunniks päevas. Ei jäägi siis muud nõu, kui hakata pommitama kuulutusel kirjas olevat numbrit või otsida üles kodulehekülg, kui sul interneti püsiühendusega arvuti juhtub olema.
Jõgeva raudteejaama seinal ilutses igatahes 24. oktoobril vaid 1. septembril kehtima hakanud sõiduplaan ja seegi vaid pisikeses kirjas.
Kui varem on ajalehtedes avaldatud ka sõidugraafikuid, mida igaüks enda jaoks välja lõigata sai, siis tuleb välja, et nüüd on Edelaraudtee leidnud omapärase tee kuulutuse raha sõitjate arvel kokku hoida ja ühtlasi oma infotelefoni kõigi eelduste kohaselt helistamisest punaseks muuta. Tüli nii reisijatele kui ka oma töötajatele.
Pettunud reisija
Lääs mängib kõik oma nõrkused vastastele välja
Oma suures "terrorismivastases" sõjas on Euroopa koogutanud USA suunas ja seda on serveeritud suure Läänemaailma ühtsusena. Hämmastav ja kahtlane see senine kahtluseta üksmeel on, kuid kas sellel mingit kasu on, näitab aeg. Kuid terroristid on saavutanud juba mitu punktivõitu selle lühikese sõja jooksul ja pole kindel, kas see kõik väga halvasti ei lõpe.
Punktivõiduks võib lugeda kasvõi seda, et USA alustas sõjalisi rünnakuid Afganistani vastu. See näitab nn üliriigi piiratud mõtlemist. Terrorism, millega võitlemiseks on seni kõige efektiivsemad olnud kriminalistika ja salateenistuslikud vahendid, pole sõjaline objekt. Osama ibn Ladeni al Qaeda on vaid üks paljudest terroristlikest organisatsioonidest ja kui nüüd läheb suur osa auru vaid tema materdamiseks, siis tahes tahtmata jäävad teised nö hooletusse. Savist majadega puruvaese Afganistani pommitamine neelab väga palju ressursse, aega ja raha ning samas tekitab see piirkonnas vaid suuri humanitaarprobleeme.
Samas tilluke vastukäik terroristide poolt on tekitanud maailmas lausa psühhokatastroofi. Natuke antraksipulbrit kellelegi kirja teel ja kogu Läänemaailm satub paanikasse. Kui juba sellised väikesed, inimeste hirmudele mängivad terroriaktid tekitavad sellise jama, siis polegi mingeid suuri tegusid vaja.
Lääs on näidanud, tegelikult pole temast terroristidele mingit vastast. USA sõjaline võimsus on piisav peamiselt mitte milleski süüdi olevate afgaanide ahistamiseks.
Senised arengud kipuvad näitama, et suure suuga ette võetud "SÕDA TERRORISMI VASTU" võib kujuneda kui mitte suurejooneliseks fiaskoks, siis suureks mulliks, mille plahvatamisel võib ohvreid olla rohkem kui WTCs.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Viinakuu oktoober saab varsti otsa, viin aga oli, on ja jääb.
Jäägu absoluutse karskluse propageerimine pealegi karsklastele. Alkohol ja joomine ei kao ilmast kuhugi. Naiivne olekski arvata, et vägijookide tarvitamist mingi seaduse, keelamise või selgitamisega ilmast üleüldse ära kaotada saaks. Joodud on enne meid ja juuakse ilmselt ka edasi. Vägijoogid kui sellised pole ju milleski süüdi. Ehk teisiti - kui keegi puhub pilli valesti, siis pole süüdi ju ometi muusika.
Mitte just kauges minevikus ei suutnud Gorbat¹ovi kuiv seaduski suurt midagi muuta. Kui just, siis avalikkuse ees muutusid ainult anumad, kust joodi. Rahvas on leidlik. Kui kangema kraami kättesaamine ka mõneti raskemaks oli muudetud, ei saanud see joomise kui sellise vastu ometi mitte. "Küll siga pori leiab," öelnuks selle peale vanad eestlased.
Ütlemised "Kui ei ole surmatõbi, siis on ikka viinast abi" ja samas "Võta pits ja pea aru" on samuti pärit ammu enne meid. Mõlemas oluline tarkuseiva sees. Iseasi, kas igaüks nende järgi talitada suudab. Ilmselt oleneb kõik sellest, kumb kummast üle on, kas viin inimesest või inimene viinast.
Riigikorrast ja aegadest olenemata on viin ikka tarkade jook olnud. Kui uus alkoholiseadus peaks muutma alkoholi igal pool ja mistahes kellaajal vähem kättesaadavaks, on vähemalt seaduseloojad püüdnud sammukese tarkuse poole astuda. Ülejäänu jääb paraku siiski rohkem tarbijate hooleks.
25. oktoober 2001. a
MAJANDUS
Jõgevamaal on probleemiks maamaksutulude vähenemine
Maa hindamine on kui kahe teraga mõõk. Ta mõjutab nii maksumaksjaid kui ka kohalikke omavalitsusi.
Maa hinna tõusu tõttu võivad kaotajaks jääda maaomanikud, sest nad peaksid hakkama rohkem maamaksu maksma. Hinna langemise korral osutuvad kaotajaks aga hoopiski kohalikud omavalitsused, sest väheneb nende tulude baas.
Kui Tallinna ümbruses, Saaremaal ja teistes mereäärsetes valdades võib hindamise tulemusena maa kallineda 2-200 korda, siis Jõgevamaal kallineb maa peamiselt Kasepää ja Pala valdadesse jääval kitsal Peipsiäärsel rannaribal, ja seda ligi 1,75 korda. Ülejäänud valdades maa aga hoopiski odavneb.
See tähendab, et inimeste maksukoormus ei tõuse, küll aga kaotavad omavalitsused miljoneid kroone maksutulusid.
Peipsi ääres on maa oluliselt kallim
Hindamistulemuste avalikustamine kestis 30. septembrini. Kuni 25. oktoobrini saab teha neisse parandusi ja redigeerimisi. 1. novembriks tuleb hindamistööd esitada maaameti kinnisvara hindamise büroole kinnitamiseks. Hiljemalt 30. novembriks kehtestab maa korralise hindamise tulemused keskkonnaminister. Need jõustuvad 1. jaanuaril 2002.
Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seepteri andmetel saabus kõige rohkem ettepanekuid ja proteste Kasepää ja Pala vallast. Seal oli põhiliseks probleemiks Peipsiäärse hinnatsooni väärtuse tõus kuni tasemeni 14 krooni ruutmeeter. Praegu toimub parandusettepanekute läbivaatamine.
"Kui huvitatud isiku ettepanek on põhjendatud, siis teeb maa hindaja vajalikud parandused ning kooskõlastab need valla- või linnavalitsusega," rääkis Tauno Seepter. Ta jätkas: "Maa korralise hindamise eesmärgiks on maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamisel kasutati tehingute võrdlemise meetodit, mille rakendamisel lähtuti rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. Korralise hindamise käigus määras maa hindaja kõikide sihtotstarvete ja kõlvikute tarvis maa väärtuse hinnatsooni tasandil. Selle alusel arvutavad kohalikud omavalitsused iga konkreetse maatüki maksustamishinna".
Kasepää vallavanem Jüri Vooder lausus, et neil tõusis ruutmeetri hind 8 kroonilt 14 kroonini. Kallis tsoonis elab ligi 30% Kasepää elanikest. Kasepää valla elanik Ove Kalme ütles Vooremaale, et ta ei saa aru, miks Kallaste-poolses osas moodustavad kalli maa piirjooned siksakke.
"Meiepoolses otsas, kus asub viis krunti, ei ole mitte mingeid kommunikatsioone ja vald ei hoolitse isegi mitte tee eest. Ei ole ka toimunud maa oste ega müüke. Olgu kõrgelt hinnatud selle mehe maa, kes ta kallilt ostis, mitte aga kohaliku elaniku oma. Jõgeva Maakatastrisse oleme esitanud kaks protestikirja, millest ühel oli üle 60 allkirja. Kui Pala vald saatis igale maaomanikule hindamistulemuste kohta terve lehekülje suuruse teate, siis Kasepää vallas midagi niisugust ei tehtud."
Jõgeva valla peamaakorraldaja Maire Lauri andmetel kallineb neil maa ainult Kuremaa ja Laiuse alevikus, seda 8 kroonilt 10 kroonini ruutmeeter ja Kassinurme ning Patjala piirkonnas tõuseb elamumaa ruutmeetri hind kuuelt kroonilt kaheksale.
Paljude ametnike meelest ei olevat aga õige vaadelda maahinna tõusu koos maamaksuga. Maamaksumäära (protsente) määravat kohalik omavalitsus. Seadusandja on aga selle mängumaa väga rangelt piiritlenud. Praegu on põllumaa osas alumiseks piiriks 0,3% ja üdise maa osas 0,5%. Et hindamistulemused võivad mõnede piirkondade maamaksu summasid tõsta, siis on poliitikud hakanud rääkima vajadusest vähendada mõnel juhul maamaksumäära protsenti nullini. Ka Saare vallavanema Jüri Morozovi arvates võiks alumine piir olla vaba.
Nii on tehtud ettepanekuid, et erinevaid hinnatsoone võiks maksustada erineva määraga. Maire Lauri arvates võib niimoodi tegutsedes aga teatud probleeme juurde tekitada.
Probleemiks on hoopiski maahinna vähenemine
Maamaks on oluline kohalike omavalitsuste tuluallikas. Valdade lõikes on maamaksu osatähtsus aga väga erinev ja ulatub 4 protsendist 17ni. Ka laekub maamaks suhteliselt hästi. Kui 2001. aastal kinnitatud omavalitsuste tulude koondeelarves on maamaksu osatähtsus 6%, siis Pajusi valla eelarve tuludest moodustab see 16%, Saare valla tuludest 15% ja Torma valla tuludest 17%. Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linna tuludest annab aga maamaks ainult 1%.
Maamaksumäära tõstmisele eriti loota ei saa, sest kolmeteistkümnest omavalitsusest on seitsmes maksimummäär (2%) juba kehtestatud. Põllumaa maksustamishinna ülempiiri, see on 1%, on kehtestanud Põltsamaa linn ning Puurmani, Torma ja Kasepää vald. Jõgeva vallas odavneb haritav maa 10-15% ja Tabivere vallas väheneksid maksutulud 7%. Pajusi vald kaotaks maa odavnemise tõttu 100 000-200 000, Jõgeva vald 150 000 ja Torma vald üle 300 000 krooni.
Samas vähenevad tuleval aastal riiklikud eraldised omavalitsuste toetusfondi 3% võrra, mis moodustab maakonna kohta tervikuna orienteeruvalt 1,7-1,8 miljonit krooni.
"Mitte keegi ei ütle, kust saada selle korvamiseks täiendavat tulu. Samas võivad elektrihinna olulise kallinemise tõttu ligi kolmandiku võrra suureneda kulutused koolidele ja lasteaedadele," oli Torma vallavanem Mati Kepp veendunud. Seetõttu pooldavadki Torma, Saare ja Pala vallavanemad seda, et maksumäära ülemist piiri võiks tõsta 2,5-3%ni. "Hea oleks, kui maamaksusummad ei väheneks. Aga nad ei tohiks ka tõusta," ütles Palamuse vallavanem Märt Jallakas.
Nii Maire Laur kui ka Jüri Morozov pooldavad seda, et maamaksumäär võiks olla omavalitsuse otsustada. "Riik kardab aga anarhia teket ja seab seetõttu maksumäärale piire," arvas Jüri Morozov.
RAIVO SIHVER
Piraatplaatide müüjat trahviti suure summaga
Piraatkoopiate müügi eest varem neljal korral karistatud FIE Oleg Lapp pakkus 14. juulil Mustvee turuhoones asuvas temale kuuluvas kioskis müügiks 11 CDd, 87 audio- ja 34 videokassetti, kokku 132 piraatkoopiat. Põhiliselt oli kassettidel Vene artistide looming.
Oleg Lapp müüs juba juulis selliseid filme nagu Below (jooksis kinodes septembris), Tomb Rider (oli kinodes üsna hiljuti) ja Robinson, mis jõudis ametlikult levisse alles eelmisel nädalal. Eesti Autorikaitse Ühingu poolt antud hinnangu kohaselt oli tegemist piraatkoopiatega. Sellega rikuti autori ainuõigust levitada ja reprodutseerida oma teoseid ise. Oleg Lapp on talle esitatud süüdistuses end täies ulatuses süüdi tunnistanud ning andnud ka üksikasjalikke ütlusi kuriteo toimepanemise kohta.
8. oktoobril toimunud Jõgeva Maakohtu otsuse põhjal tunnistati Oleg Lapp II astme kuriteo toimepanemises süüdi ja teda karistati rahatrahviga 200 päevapalga, so 18 000 krooni ulatuses. Peale selle mõisteti kohtualuselt riigituludesse välja miinimumpalga ehk 1600 krooni ulatuses sundraha ja 630 krooni advokaaditasu. Kohtuotsus jõustus 18. oktoobril.
RAIVO SIHVER
Raja kultuurimajas diskot läbi viinud DJ sai vabadusekaotuse tingimisi
3. oktoobril toimunud Jõgeva Maakohtu istungil otsustati DJ Vladimir Svätskit karistada teoste piraatesituse eest kümnekuuse vabadusekaotusega tingimisi.
Eelnevalt on teda halduskorras kahel korral karistatud, kuid mitte autoriõiguse seaduse rikkumise eest. Kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui Svätski ei pane ühe aasta jooksul toime uut kuritegu. Talle määrati ka kriminaalhooldaja ja temalt nõuti riigituludesse 1600 krooni sundraha.
Kohus tuvastas, et Vladimir Svätski korraldas 17. augustil Raja kultuurimajas ürituse, kus ta esitas tehnika vahendusel avalikult muusikateoseid, omamata antud tegevuseks kohustuslikku Eesti Autorite Ühingu poolt väljastatud lepingut. Oma käitumisega rikkus Vladimir Svätski autoriõiguse seadust, see on autori ainuõigust lubada ja ka keelata oma teost kas elaval viisil või tehniliste vahendite abil ette kandes avalikult esitada.
Seaduse järgi lubatakse autori teose kasutamist teiste isikute poolt ainult autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) teel või loa (litsentsi) alusel. Samal teemal, kuid teise rõhuasetusega kirjutas Vooremaas nr 104 Jaan Lukas ("Kasepää vallavolikogu esimees pääses umbusaldusest").
Siis kirjutas Vooremaa: "Kasepää vallavolikogule ja Eesti Riiklikku Autoregistrisse on saabunud ka Jõgeva Politseiprefektuuri Mustvee politseijaoskonna juhtivkonstaabli Valentin Keki¹evi kiri, milles on öeldud järgmist: "17. augustil kella 11 paiku kontrollisime koos kolme Mustvee politseijaoskonna töötajaga Raja kultuurimajas läbiviidavat diskot. Sissepääsupiletid olid valmistatud ilma seerianumbriteta. Ürituse korraldajal Vladimir Svätskil puudusid ürituse läbiviimiseks igasugused dokumendid. Fuajees töötaval baaril, kus korraldasid tööd Vladimir ja Nikolai Svätski, puudus kauplemisluba ja alkoholimüügilitsents"".
Teatavasti oligi antud asjaolu üheks ajendiks, mille alusel esitas viis vallavolikogu liiget tookord volikogu esimehele Anatoli Bõstrovile umbusaldusavalduse. Talle pandi süüks, et volikogu esimees ületab Raja kultuurimaja rendile andmisel ametipädevuse piire. Umbusaldusavaldus kukkus aga läbi.
RAIVO SIHVER
Kranich kinnitab maa hindamise tulemused alles pärast kõigi protestiavalduste läbivaatust
Keskkonnaminister Heiki Kranich lubas kohtumisel Pärnu linnapea Einar Kelderile, et ei kinnita maa hindamise tulemusi enne kui kõik omavalitsustest laekunud protestiavaldused on läbi vaadatud ja saanud lahenduse.
"Enne kui kasvõi ükski protest on lahendamata, jäävad maa hindamise tulemused kinnitamata, mistõttu paanikaks pole põhjust," märkis Kranich. Maa hindamise seaduse kohaselt peab keskkonnaminister maa hindamise tulemused kinnitama 30. novembriks.
Omavalitsustest laekus maaametile ligi tuhat protestiavaldust, millest paljud on seotud hinnatsoonide piiride korrigeerimisega. Põhjendatud ettepanekute alusel tehakse hinnatsoonide piirides muudatusi. Üleeile kiitis valitsus heaks maamaksu muutmise seaduse eelnõu ning saatis selle edasi menetlemiseks Riigikogule. Kranichi sõnul peab kohalik omavalitsus saama maamaksumäärasid kehtestada senisest paindlikumalt. Vajadusel peab olema võimalik erinevate sihtotstarvete osas rakendada erinevaid maksumäärasid. Praegu on omavalitsusüksuse volikogul õigus kehtestada maksumäärasid vahemikus 0,5-2 protsenti, põllumajanduslikus kasutuses oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul 0,3-1 protsent maa maksustamishinnast aastas. Üleeile heaks kiidetud eelnõu näeb ette maksu alammäära langetamist 0,2 protsendini.
KRISTEL MEIER,
keskkonnaministri nõunik
KULTUUR
Kui Eesti Nokia on ikka veel leidmata, siis Paunvere Nokiat saab näha juba ülehomme ja kus mujal, kui ikka Paunveres ehk Palamusel. Estraaditeater Joller näitab seal nimelt oma uuslavastust "Phaunwere nokkijad".
"Phaunwere nokkijad" on järg senini Joller Grupi nime all tegutsenud meelelahutustrupi kahele varasemale lavastusele "Elu nagu Tootsi tasku" ja "Kiire pulm". Triloogia käivitas vajadus tähistada Ervin Abeli 70. sünniaastapäeva: näis olevat võimatu austada legendaarse lavaKiire mälestust, võtmata appi "Kevade" tegelasi, kelle Luts teatud inimtüübi võrdkujuks kirjutanud ning kes seetõttu üle elanud kõik rahareformid ja valitsusevahetused. "Elu nagu Tootsi tasku", milles Margus Abel esimest korda isa Ervini sisse tallatud rajale astuda ja Kiireks hakata söandas, tuli lavale kolm aastat tagasi ning esialgu planeeritud 13-14 etenduse asemel on seda nüüdseks mängitud 60 korda. Mängitakse veelgi, kui vaadata soovijaid jätkub. "Kiire pulmaga" tehti ülemöödunud suvel paarikümnest etendusest koosnenud suvetuur, mis otsapidi ka Palamusele, Jõgevale ja Põltsamaale jõudis.
Kolmas lavastus, mille teksti kirjutasid kahasse Antslas elav humorist Jaan Tangsoo ja Margus Abel, pidi saama pealkirjaks "Paunvere Nokia", ent paraku selgus, et rahvusvaheliselt tuntud firma nimega päris oma suva järgi ümber käia siiski ei tohi. Häda sunnil "Nokia" asemele leiutatud "nokkijad" osutus aga vaat et täpsemakski: eks käi ju tänapäeva Eestis päevast päeva üks riigipiruka ja mammonaterakeste ning samas üksteise nokkimine. Jorh Adniel Kiir ongi värskes, nädal tagasi Märjamaal esietendunud lavastuses tõusnud just sellele kõige ägedama nokkimistegevuse tasandile: temast on saanud kõrge riigiametnik. Eeldusi tal selleks ülearu pole, küll aga jõukaid sõpru, kellele tema "pumba juures" olek kasulik. Margus Abeli kehastatava Kiire lavapartneriteks on seekord Toots (Hans Kaldoja), Lible (Toivo Arnover) ja uusrikkur (Paul Laasik).
Nagu ühest hiljutisest "Klaver põõsas" saatest nähtus, on Margus Abelil lauluhääl ja viisipidamisvõime täiesti olemas ning oma lauluoskust näitab ta ka "Phaunwere Nokkijates". Ülejäänud osa trupist joriseb tükati kaasa - igaüks vastavalt oma võimetele. Lavastuse on kujundanud Rakvere linnakunstnik Jule Käen.
"Nilbet nalja me ei tee, nii et lapsed võib julgelt kaasa võtta. Küll aga peaksid meie lavastuses käsitletavad probleemid ja kujutatavad tegelased hulganisti äratundmisrõõmu pakkuma," arvas estraaditeatri Joller juht Toivo Arnover, lisades, et nende trupi eesmärgiks on viia meelelahutus maarahvale koju kätte, tulles sealjuures ka piletihinnaga vastu nii palju kui võimalik.
Asjaolu, et Margus Abel viimase kuu aja jooksul juba teist korda Palamusel on (ta lõbustas rahvast ju ka Suurel Paunvere Väljanäitusel), näitab, et ta oma tänavuse Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadi missiooni üsna tõsiselt võtab.
RIINA MÄGI
Laiusele oodatakse mustlasi kogu maailmast
Kultuuriselts Püüe ja aktsiaselts Laiuse Kote on algatanud ühisprojekti, mille raames kavatsetakse tuleval suvel korraldada Laiuse lossi varemetes käsitöölaat, mis põimub mustlaste elulaadi ja kultuuri tutvustava päeva ja ööga.
Kaks suve järjest toimusid Laiuse lossi varemetes suurejoonelised üritused, millega tähistati 300 aasta möödumist Rootsi kuningas Karl XII viibimisest Laiusel. Tuleva aasta kultuuriprojekti teostamiseks on aga Laiuse kultuuriselts Püüe ning AS Laiuse Kote saanud inspiratsiooni sellest, et ammustel aegadel elasid Laiusel mustlased. "Järgmise aasta juulis oleme planeerinud korraldada käsitöölaada, millega paralleelselt tutvustaksime mustlaste kultuuri ja elulaadi. Ettevalmistava töö käigus on kavas uurida mustlaste Laiusel viibimise ajaloolist tausta ja kohtuda nii Eesti kui ka välisriikide mustlasansamblitega, kes võiksid esineda meie mustlaspeol," ütles Vooremaale korralduskomisjoni liige, Laiuse Põhikooli vene keele õpetaja Siiri Rahnu. Mustlasprojekti juhiks valitud AS Laiuse Kote juhataja Ain Viik teatas: "Meie firma on kahel aastal teinud ehitus ja korrastustöid, mis võimaldasid läbi viia Karl XII pühendatud päevi. Samalaadseid töid oleme valmis tegema ka järgmisel suvel."
"Meeldiv, et Laiuse elanikel on uusi ideid lossivaremete ja selle ümbruse huvitavaks kasutamiseks. Sellised mõtted leiavad ka omavalitsuse heakskiidu ja toetuse. Usutavasti koguneb Laiusele tuhandeid mustlasi ja mustlasliku maailmavaatega inimesi nii Eestist kui ka välisriikidest," arvas Jõgeva vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave.
JAAN LUKAS
Jõgeval valmistutakse Betti Alveri 95. sünniaastapäevaks
Betti Alveri sünnist möödub 23. novembril 95 aastat. Kui juba kaheksa aastat on kirjaniku sünniaastapäeval Jõgeval korraldatud üle-eestilisi luulepäevi, siis tänavu on lisaks luulepäevadele paanitud ka kirjanduskonverents.
Luulepäevade "Tähetund" korraldajad on nagu ikka olnud Jõgeva Gümnaasium ja Betti Alveri fond. Möödunud esmaspäeval peetud fondi nõukogu koosolekul arutati järjekordsete luulepäevade läbiviimist ning sünniaastapäeva tähistamist.
Tänavuste, üheksandate luulepäevade teema on "Eesti uusim luule", mis eeldab, et seekordsete luuleetenduste kavad sisaldaksid nende autorite loomingut, kelle debüütkogud on ilmunud pärast 1985. aastat. Etendused ja luulekavad on sellel aastal plaanitud 23. novembrile, mida nagu varasematel aastatelgi tulevad Betti Alveri sünnilinna Jõgevale esitama gümnaasiuminoored üle Eesti ning selgitatakse välja laureaadid. Sellele eelneb kirjanduskonverents 22. novembril Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis, mille teema on sõnastatud Betti Alveri luuleridades "Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread".
Konverentsile plaanitakse kutsuda lektoreid Tartu Ülikoolist ja eeldatavasti tuleb osalejaid ka Soomes asuvast Jõgeva sõpruslinnast Keuruust.
Luulepäevadele saabunud noorte esindajad lähevad 23.novembril mälestushetkedeks Tartusse Raadi kalmistule kirjaniku hauale ning luulepäevade lõpus kogunevad osalejad traditsiooni kohaselt Jõgeval Betti Alveri mälestuspargis.
Tänavustelgi luulepäevadel kuulutatakse välja kaks Betti Alveri fondi aastapreemia saajat, kes Jõgeva linna kultuurielus silma paistnud. Üle antakse ka ühekordne stipendium ühele kõrgkoolis humanitaaralal edukalt õppivale Jõgeva noorele.
Mida aasta edasi, seda enam on täheldatud huvi luulepäevade vastu. Asjatundjatest hindajad on samuti kinnitanud, et konkursi tase on iga aastaga tõusnud. Kui esimesel "Tähetunnil" üheksa aastat tagasi said üles astuda kõik soovijad, siis edaspidi hakati juba korraldama maakondade ja linnade eelvoorusid, mille tulemusena on saanud õiguse Jõgevale sõita ainult parimad. Nii on vahest originaalsuse poolest ületatud isegi kutselisi teatritegijaid.
Kui esimestel luulepäevadel pidid kavad koosnema Betti Alveri loomingust, siis järgmistel aastatel on teemasid kas siis laiendatud või piiritletud. Teistel luulepäevadel etendati eesti luuletajate loomingut, kolmandal aastal aga kogu maailma luuleparemikku.
Neljandate luulepäevade teemaks oli Betti Alveri ja ta mõttekaaslaste looming. Edaspidised luulepäevad on kandnud teemasid "Juhan Viiding ja sõbrad", "Aastaajad sonettides", "Vene luule läbi aegade" ja "Laps luules".
Kui palju, kust ja milliste etendustega tullakse Jõgevale tänavustel luulepäevadel, saab täpsemalt selgeks juba järgmise kuu alguses.
Betti Alveri sünnimaja raudtee ääres on viimasel ajal aga järjest ilusamaks muutunud. Eelkõige tänu muinsuskaitsest ja Jõgeva linna eelarvest eraldatud rahale on tänavu töid tehtud 466 000 krooni eest. Sisetööde tegemiseni ja sisustamiseni läheb veel aega ja kulub raha. Lõpliku valmimise järel peaksid majas ükskord koha leidma nii Betti Alveri kui Alo Mattiiseni mälestustoad, samuti saab seal kajastatud ümbruskonna ajalugu.
VAIKE KÄOSAAR
Kohalikud omavalitsused ei ole õpetajate vaenlased
Viimasel ajal on meedia vahendusel jäänud kõlama seisukoht, nagu ei toetaks omavalitsuste juhid eesotsas Linnade Liiduga õpetajate 15-protsendilist astmepalga tõusu.
Alustuseks tuleb kohe öelda, et linnajuhtide tegeliku meelehärmi põhjuseks on mure hariduse kvaliteedi languse pärast, mitte soov seista vastu palgatõusule. Vastupidi, linnade ja valdade juhid toetaksid meeleldi oma töötajate palgatõusu, kuid üritavad juhtida tähelepanu ka asjaolule, et praegusel juhul seda sellisel kujul, nagu Haridusministeerium järjekindlalt väidab, ei juhtu.
Omavalitsused on üritanud juhtida tähelepanu probleemidele, mis ei ole kaugeltki nii üksühesed, kui paistab. Sõnum, mida Linnade Liit on välja öelnud ja mis on jäänud uudisteagentuuri poolt külge poogitud kõlava pealkirja varju, on järgmine - 2002. aasta riigieelarve seaduse eelnõus täiendavalt õpetajate palkadeks kavandatud 200 miljonit krooni ei taga 15-protsendilist reaalpalga tõusu - ja seda eelkõige tulenevalt teistest seadusaktidest.
Tekkinud arusaamatust selle teate vastu võtmisel võib mõneti seletada meedia eripärast tingitud infomüraga, mõneti aga tundlikku laadi teema endaga. Kuhu siis "kaob" 200 miljonit krooni? Miks seada kahtluse alla ministeeriumide kalkulatsioonid?
Praegune seis Eestimaa koolides on selline, et enamus õpetajaid töötab üle 1,2 koha koormusega, kusjuures osa õpetajaid töötab ka kohakaasluse alusel. Näiteks Rakvere linna poolt esitatud andmetest nähtub, et üksnes Rakvere gümnaasiumi õpetajate koguarvust (64 õpetajat) töötab 19 kohakaasluse alusel ja 37l on koormus suurem kui 1,2 kohta (keskmine koormus on 1,58 kohta).
2002. aasta 1. jaanuarist hakkab aga kehtima uus "Töö ja puhkeaja seadus", milles on kaotatud mõiste "kohakaaslus". Samuti ei luba seadus inimesel töötada üle seadusega lubatud tööaja, milleks on 1,0 kohta. Selle ideoloogia kohaselt tohiksid õpetajad töötada maksimaalselt ühe koha koormusega ja ületunnitöö on seaduse järgi erand, mis tuleb tasustada tunduvalt kallimalt.
Nagu teised avalikud asutused, ei saa ka omavalitsused lubada seadusevastast tegevust, seega tuleb seda seadust täitma asuda.
Kuid selleks, et ette antud rahadega toime tulla, on omavalitsused sunnitud palkama tööle madalama kvalifikatsiooniga töötajaid, sest neil puudub eelarveline tagatis tasustada häid ja väga häid õpetajaid. Majandusseaduste kohaselt ei hakka ju ükski firma ega asutus massiliselt palkama töötajaid 1,5 koormusega, kui selle eest tuleb maksta töötajatele 50 protsenti kõrgemat tasu tavapäraste tariifidega võrreldes.
Siinjuures tuleb arvestada ka seda, et sel juhul suurenevad oluliselt ka tööandja kulutused sotsiaalmaksudeks. Linnade Liit (nagu ka Haridusministeerium) väidab, et eelmainitud 200 miljonit kataks suures osas lubatud astmepalga tõusu, kuid tegelik palk õpetajatel ei tõuseks, sest endine võimalus teenida ületunnitööga palgalisa kaob nüüdsest paljudes koolides ära sel lihtsal põhjusel, et omavalitsustele, kes on kooli omanikud, pole riiklikest vahenditest eraldatud eelarvetesse piisavalt vahendeid, et õpetajatele ületundide eest kallimat tasu maksta.
Odavam on maksta alampalka uuele lisaõpetajale. (Tuletaks siinkohal meelde, et õpetajate palgarahad anti omavalitsustele üle möödunud aastal sihtotstarbelisena, tingimusel, et iga väiksemgi muudatus saab kaetud riiklike rahaliste vahenditega.) Seega kaasneb haridussüsteemis lähiajal üksnes palgataseme võrdsustumine, mitte lubatud palgatõus. Nii hea kui keskpärane õpetaja hakkavad saama palka ühe mõõdupuuga ja ühes sellega kaasneb rida uusi probleeme ja pingeid.
Linnade Liidul ei ole midagi selle vastu, et "Töö- ja puhkeaja seadus" tähtsustab oluliselt inimese puhkeaega, nagu väidab Haridusministeerium oma kirjas Lääne-Viru Ühisomavalitsuskogu juhatajale. Samas kirjas kinnitab aga ka ministeerium, et "tagada kõigile töötajatele puhkeaeg ja võimaldada töökohti enamatele inimestele - see on oodatav tulemus". Teisisõnu, roheline tuli ministeeriumi poolt on süüdatud.
Linnade Liit on oma tegevusega seisnud selle eest, et ka koolijuhid saaksid võimaluse (rahastamisskeemi muutmisel) tasustada õpetajaid täiendavalt vastavalt nende töötulemustele.
Lõpetuseks lihtne tõsiasi – vastase kahjutukstegemisest ei tõuse tulu, kui tema väljaselgitamisel on eksitud. Olen veendunud, et kogu riigis on raske leida kasvõi ühtki omavalitsusjuhti, kes seisaks vastu õpetajate palkade tõusule. Küsimus on siiski selles, et lubadused ja kokkulepped ei lange kokku tegelikult kujuneva olukorraga.
P.S Sama teemat käsitleb ka Margus Veri 12. oktoobri 2001. a. "Õpetajate Lehes".
JAANUS TAMMKIVI,
Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Kuressaare linnapea
SPORT
Mis saab jalgpallist, jäähokist?
Jalgpall on sportmängude kuningas. Seda mängu on Jõgeval mängitud rohkem kui pool sajandit.
Viimastel aastakümnetel on olnud perioode, kus hoogne tegevus on käinud nii noortega kui ka täiskasvanutega, mängitud ka Eesti meistrivõistluste mõnes madalamas liigas, kuid kõrgemasse seltskonda pole pallitaltsutajad suutnud ennast mängida. On ka aastaid olnud, kus ala on vaevu hingitsenud. Ala madalseisu peamiseks põhjuseks võib pidada järjepideva tegevuse puudumist noortega. Aastakümneid on seda mängu harrastanud kõrvalalana jäähokimängijad, kuid ainult hooajalisest tegevusest ei ole piisanud kõrgemate kohtade saavutamiseks.
Tänane seis jalgpallis pole paraku parem. On loodud küll mitmeid noortevõistkondi, kuid kahe-kolme tegevusaasta järel on võistkonnad lagunenud. Möödunud hooajal lõpetas tegevuse 1987-1988. a sündinud poiste võistkond. Tänavu aga loobusid Eesti meistrivõistlustel osalemisest kolm aastat treeninud ja võistelnud 1989. aastal sündinud mängijad. Miks?
Treenerite sõnutsi on põhjuseks olnud vähene rahaline toetus ning tähelepanu puudumine. Treenerid on olnud olukorras, kus võistkonnale ei ole võimalusi muretseda isegi treenimiseks palle. Spordihoone Virtus rentimise eest treeninguteks aga on tulnud maksta treeneritel omast taskust juurde, et mitte võlglaseks jääda. Mõnetuhandelise rahalise toetusega linna poolt ei tee kahjuks aga midagi ära.
Tänavu mängis küll Eesti meistrivõistluste neljandas liigas meeste võistkond, kuid seda tehakse eelkõige oma põhialade kõrvalt ning eesmärgiga ennast vormis hoida. Jäähokit on Jõgeval mängitud 1946. aastast. Ollakse vabariigis teine linn, kus on hoki järjepidevad traditsioonid kõige pikemad. Üheksakümnendate aastate keskpaigani oli hoki linna tugevaim ja populaarseim sportmäng. Veteranide ja meestevõistkonna kõrval on pikki aastakümneid treeninud ka noortevõistkonnad. Sellega saavutati ala järjepidevus.
Jäähokiga algasid Jõgeval probleemid üheksakümnendate algaastail, kui hokiga tegeles siin kaks organisatsiooni. Raha ja mängijate killustamine klubi ja noortekeskuse vahel tuli alale kahjuks. Eriti kannatas täiskasvanute võistkond. Tekkis olukord, kus noortekeskuse treener mängitas kasvandikke hoopis Tallinna võistkonna all, kui samal ajal valitses koduvõistkonnas mängijate nappus. Tulemuseks - Eesti meistrivõistlustel kuuendast kohast kõrgemale ei tõustud. Olukorra lahendas 1995-1996. a uus harrastusspordi tasemel viljeletav sportmäng saalihoki. Mitu korda kergema töö ja vaevaga saavutatavad tulemused ning linnavalitsuse tugev toetus meelitasid enamuse hokimehi seda sportmängu harrastama. Suur osa mängijatest pole siiski hokist loobunud ning peavad seda parimaks mänguks, kui aga tingimusi oleks.
Vaatamata raskustele olid üheksakümnendad aastad hokile edukad. Eesti meistrivõistlustel tulid 1982-1984. a sündinud hokiklubi mängijad neljal aastal medalikolmikusse. Samal aastal leidsid aga saalihoki mängijad, et nende noorte õige koht on just nende klubis ja tegid kõik, et poisid jäähokit mängima ei läheks. Jäähoki jäi ilma oma väärilisest järelkasvust. Nooremad, 1987-1988. a sündinud poisid osalesid küll veel 1999. a meistrivõistlustel, kuid rahapuuduse tõttu ei osaletud enam 2000. a meistrivõistlustel.
Pärast mõneaastast pausi osalesid möödunud hooajal Eesti AHL jäähokimeistrivõistlustel Jõgeva spordiklubi Pedja meeste võistkond ja seda edukalt. Tugevuselt oldi liiga parimate hulgas. Võistkonna altvedamine mitmete noormängijate poolt viimases otsustavas kohtumises jättis võistkonna meistrivõistlustel neljandaks, karikasarjas aga teiseks.
Vaatamata sellele, et hokil on läbi aastate olnud saavutusi, on püütud seda ala maha kanda, tuues ettekäändeks mitmesuguseid põhjusi: venelaste ala, pole Jõgeva mäng, pole perspektiivne, kuna pole jäähalli, kallis ala. Kiuste on mõni Jõgeva võistkond tulnud aegajalt jälle Eesti meistrivõistlustel medalisaajate hulka.
Arvamus, nagu eestlane ei saaks hokiväljakul hästi hakkama, ei pea paika - siis oleks ta ainuke rahvus maailmas, kes seda ei suuda.
Milline sportmäng on toonud läbi aastate Jõgevale rohkem kuulsust, medaleid, mida võib mõõta kümnetes? Aastakümneid on võistlusi jälgimas olnud sajad pealtvaatajad.
Milline sportmäng on üldse väikelinnas perspektiivne? Suuremates linnades on parem nii sportlaste kui ka kogenud treenerite valik. Ka suuremad rahad liiguvad seal.
Jalgpallil ja jäähokil on küll toetajaid ja sponsoreid, kuid ilma omavalitsuste arvestatava toetamiseta need alad läbi ei saa. Linna spordirahade jaotamisel tuleks siiski tunnistada nende alade noorte aastaringse tegevuse toetamise prioriteetsust mõnede täiskasvanute mõnepäevaliste turniiride tugeva rahastamise ees. Mõnede spordialade idealiseerimisega linnas antakse tugev tõuge teiste alade väljasuremiseks.
Rulluiskudega sõita tahtjaid on Jõgeval palju. Enamus endale uisud soetanud lapsed peavad aga pettuma, kuna Jõgeva linna kõnniteed ja tänavad on sõitmiseks kõlbmatud. Mustvee maantee hokiväljakule uue katte panemisega oleks see probleem lahendatud. Täiendavalt annaks see võimaluse rullhoki arendamiseks. Jõgeva SK Pedja jäähokimängijatel oleks võimalus hokit mängida ka suvel, mis tuleks jäähokile suureks kasuks. Tartus mängivad mitmed võistkonnad rullhokit juba aastaid.
Ka Jõgeval on kaheksakümnendatesse aastatesse jäänud mitmeaastased rullhoki kogemused. Seniks jääme lootma, et kunagised rulluisutamise ja rullhoki võimalused saaksid tänaseks reaalsuseks.
RAIMO JÄGER
Möödunud laupäeval korraldasid Kuremaa kodutütred ja kultuuriselts Jensel orienteerumisvõistluse "Kuremaa kuldne sügis", millest võttis osa paarkümmend orienteerumishuvilist mitmest Jõgevamaa paigast.
Võistlused peeti Kuremaa-Laiuse tee äärde jäävas metsas, mille kohta on olemas 1991. aastal üle-eestilise orienteerumisürituse, XXXII Jüriöö jooksu tarvis koostatud kaart. Et enamik võistlejaid olid koolinoored ning paljud neist üsna väikese orienteerumiskogemusega, piirati kaardile jääv ala metsas silmatorkavate kilelintidega. Nagu hiljem selgus, polnud ettevaatusabinõu asjatu: muidu oleks nii mõnigi võistleja omadega sõna otseses mõttes rappa läinud.
Võistluse tarvis oli võistlusjuht ja rajameister Andres Lippur maha märkinud kolm rada: kuni 12-aastased tüdrukud ja poisid (võistlusklassid N12 ja M12) läbisid 2,7 kilomeetrise viie kontrollpunktiga raja; kuni 14-aastased tüdrukud (N14), kuni 16-aastased tüdrukud (N16) ja kuni 18-aastased tüdrukud (N18) ning kuni 14-aastased poisid (M14) 3,9-kilomeetrise kaheksa kontrollpunktiga raja; kuni 16-aastased poisid (M16), kuni 18-aastased poisid (M18) ja täiskasvanud 6,7-kilomeetrise kümne kontrollpunktiga raja.
Teele saadeti võistlejaid kolmekaupa ja kaheminutiliste vahedega, st iga kahe minuti tagant lasti kolmele eri distantsile üks võistleja. Esimestena jõudsid fini¹isse poiste noorima vanuseklassi tugevamad Oskar Orupõld, Rain Vaikmäe ja Madis Kompus. Samas järjekorras nad esimesed kolm kohta hõivasidki. Kõik kolm poissi teevad kaasa teeneka orienteerumisentusiasti Toomas Pussi juhendatavas treeningurühmas.
Uinunud olekus
"Kui Jõgeva Laste- ja Noortekeskus, kus ma varem orienteerumisringi juhendasin, neli aastat tagasi reorganiseeriti, pakkus kultuuriselts Vanaveski mulle võimaluse osaliselt tasustatava tööna juhendada Jõgeva aleviku noori orienteerujaid," ütles Toomas Puss. "Tõsisemalt harjutab praegu kaheksa last. Kõige tugevama tegija, Oskar Orupõllu kohta võib öelda, et ta hakkab lähenema Eesti selle vanuseklassi kesktasemele."
Treenivad Pussi noored hoolealused koduses Linnumetsas, mille kohta neil on olemas lihtne omajoonistatud kaart, laupäevases võistluspaigas Kuremaa külje all ning Siimusti metsas, mille kohta samuti olemas korralik sportkaart: seal toimusid 1992. aastal Eesti noorte ja veteranide ning Balitmaade kõrgkoolide meistrivõistlused orienteerumises. Soojemal ajal võetakse mõnikord ette rattaretk kaardistatud Luua-Ehavere suusaradadele. Rohkem harjutuspaiku maakonnas õigupoolest polegi, sest orienteerumiskaardi koostamine on päris töömahukas ettevõtmine.
Orienteerumine ongi Andres Lippuri ja Toomas Pussi sõnul praegu Jõgevamaal nö uinuvas olekus, kuigi Kuremaa tehnikumilgi on olnud kunagi, eriti seitsmekümnendatel aastatel, tugevad orienteerumistraditsioonid, mille üheks väljenduseks olid tehnikumide vahelised osavõtjaterohked orienteerumisvõistlused.
Õnneks on asja taas käsile võtnud mõned tublid kodutütarde ja noorkotkaste juhendajad, nagu Lembit Lillemets Kuremaalt ja Alder Gustke Laiuselt. Ka Andres Lippur teeb Kuremaa tehnikumi õpilastele orienteerumise põhitõed selgeks.
Publikualaks?
"Eesti orienteerumist ilmestavad praegu mõned tugevaid tegijaid ja võistlused, ent suure osavõtjate hulgaga rahvaüritusi enam ei toimu," ütles Toomas Puss.
"Maailma tipporienteerumine on see-eest tänu infotehnoloogia arengule üha rohkem publikualaks muutumas: viimasel orienteerumise MMil võisid vaatajad näiteks stardi ja fini¹ipaigas tabloolt jälgida võistlejate distansi läbimise ajagraafikut. Ent tänu satelliitsidesüsteemidele on võimalik võistlejaid tähistavad täpikesed tabloole projitseeritud digitaalkaardile liikuma panna," ütles Toomas Puss, lisades kunagise Eesti koondislase Mart Külviku suust kuuldud vaimuka mõttetera: "Kontrollpunkti ei tule otsida mitte sealt, kus see peaks olema, vaid see tuleb läbida seal, kus see on."
Olgu siinkohal lisaks juba mainitud võistlusklassi M12 esikolmikule üles loetud ka teised parimad. N12: 1. Laura Suur, 2. Kadi-Liis Veiman; M14: 1. Jens Raevald, 2. Risto Kärmas, 3. Ott Kalaus; N14: 1. Triinu Keskküla; M16: 1. Mikk Kalavus; N (täiskasvanud): 1. Ebe Kattel; M (täiskasvanud): Janno Mäeotsa.
Auhinnalistele kohtadele jõudnud pälvisid medalid ja mälestusesemed, aukirju, teed ja rõõmu metsas veedetud kenast sügispäevast jätkus kõigile osavõtjatele.
RIINA MÄGI
Jõgeval läbi viidud auhinnaturniiril brid¾is paaridele mängisid ülivõimsalt aidulane Lembit Kapp ja põltsamaalane Mihkel Viirelaid, võites esikoha 30-punktilise edumaaga jõgevlaste Hillar Sibula-Arnold Kiviku ees. Esikuuikusse mängisid endid veel Hillar Ruus-Ahto Alas, Peeter Jaani-Jüri Mek¹un, Jaan Sutt-Villu Ojassalu ning Otu Suits-Hans Hein.
* * *
Põltsamaa Spordi jalgpallimeeskonna käsi ei käinud Eesti jalgpallimeistrivõistlustel III liigas mängijate rohkete vigastuste tõttu kiiduväärselt. Teises ringis mängiti mitugi nauditavat ja heatasemelist kohtumist alagrupi liidritega (Tartu Ülikool, Pärnu Lemons, Viljandi Päästeamet) ning kinnitati kanda ka järgmisel aastal III liigas.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Päkapikke teatakse enamasti kui jõuluvana abilisi, kes laste heade ja halbade tegude üle arvet peavad ning neile komme sussi sisse sokutavad. Jõgeva kunagise sõpruslinna Kaarina (Soome) rahvaülikooli rektor Olli Kuusisto tunneb aga ka hoopis teistsuguseid päkapikke: prügilapäkapikke, keda ta kavatseb peatselt paljudest eri rahvustest lastele tutvustada.
Olli Kuusisto on laialdase huvideringi ja tegevusvaldkonnaga mees. Jõgevamaa kunstirahvas tunneb teda näiteks igasuviste mõnusate rahvusvaheliste segaseltskonnaga kunstilaagrite korraldajana, ent üheks tema suurimaks kireks on ökoloogilise mõtteviisi propageerimine. Olli juhitavas Kaarina-Piikkiö rahvaülikoolis toimuvad näiteks ökoloogilisi tehnoloogiaid käistlevad kursused ning juba mitmel suvel on Olli eestvedamisel toimunud rahvusvaheline Ecotrip ehk retk läbi Turu saarestiku loodussäästlike transpordivahenditega.
Hiljuti võttis Olli aga kätte ning kirjutas elulise ja õpetliku muinasjutu prügilapäkapikkudest, mis tänu tema paljude sõprade, sealhulgas Jõgevamaa sõprade abile peaks jõudma lasteni CD-ROMile salvestatud mitmekeelse multimeediateosena.
Nukumäng prügilas
Prügilamuinasjutu peategelaseks on päkapikk, kelle nimi Katski on noortepärane mugandus prügila soomekeelsest vastest ‘kaatopaikka’. Too päkapikk elab oma perega prügimäele visatud vanas külmkapis ning kuigi ta jäätmete hulgast kõik perele vajaliku leiab ning memm nende kodu eest hästi hoolitseb, tungivad nende ellu siiski kõik prügimäele omased probleemid: toitu otsivale Katskile tungivad näiteks kallale kord rott, kord kajakas ning põgenedes satub ta Suurele Happejärvele, mis ta saapad söövitab. Pealegi süvendab prügimäeelu selle elanikes mentaliteeti, et kõik siin elus on ühekordseks kasutamiseks. Isegi muulaste integratsooniprobleemid on Olli turbanitega võõrpäkapikkude näol oma muinasjuttu sisse toonud. Optimistina on ta kirjutanud loole siiski õnneliku lõpu: Katski eestvedamisel teevad päkapikud prügimäe korda ning hakkavad seda Saastacity asemel Lillelinnaks kutsuma.
Olli teksti läbi lugenud, andis tema kolleeg, nukumeister Pia Grönroos Katskile ja teistele prügilapäkapikkudele nähtava kuju ning seejärel tegi teine kolleeg, fotokunstiõpetaja Juha Haanpää muinasjutu järgi viiekümnest pildist koosneva fotoseeria.
"Suurema osa fotosid tegime kohalikul prügimäel ja sealsele valvurile oli üsna keeruline selgeks teha, miks meie, kaks täiskasvanud meest, prügihunnikute otsa nukkudega mängima oleme tulnud," jutustas Olli lõbusalt, kui ülemöödunud nädalal Jõgeval käis.
Puhtast entusiasmist
Tema seekordne Jõgevavisiit oligi seotud Katskiloo tõlkimisega. Kakskeelse inimesena suutis Olli ise valmis kirjutada nii muinasjutu soome kui ka rootsikeelse variandi, eesti keelde palus ta selle tõlkida aga filoloogist jõgevlannal Pille Lapinil. Pille ja tema abikaasa Gennadi tõmbasid tõlkeafääri omakorda oma sõbrad: muinasjutu venekeelne versioon sündis mustveelase Fjodor Maspanovi ja jaapanikeelne versioon Raplamaal Hagudis elava jaapanlanna Mayumi Luts-Sakamoto abiga. Ülemöödunud nädalavahetusel käiski Lapinite pool Kingu tänavas tõsine töö: Pille, Mayumi ja Fjodor aitasid oma tõlgitud teksti vastavalt piltidele viiekümneks lõiguks tükeldada ning lugesid selle ka linti. Tulevaselt muinasjutuCDlt saab laps nimelt vaadata pilte ning selle juurde kas lugeda või kuulata valitud keeles teksti, samuti muusikat, mille kirjutas ja mängis süntesaatoril sisse Kaarina rahvaülikooli muusikaõpetaja Arkadi Ostrovski.
Kogu nimetatud seltskond, samuti soome ja rootsikeelse teksti linti lugenud stokholmlased Ari Laitinen ja Peter Strandberg ning Ilkka Anttila, kelle peal on kogu arvutitöö, lööb projektis kaasa tasu küsimata, st puhtast entusiasmist, uskudes, et Katskilugu aitab keskkonda puhtamaks ja maailma paremaks muuta.
Ka multimeediateose paljundamisse ei kavatse Olli mingit suurt firmat segada, vaid ostab lihtsalt hunniku CDsid ja hakkab neid ise CD-kirjutajas ükshaaval "kõrvetama".
"Mul on Soome raamatukogudes palju tutvusi ja eelkõige hakkangi Katskiplaate nende kaudu levitama, ent osa läheb ka poodidesse müüki. Veel tuleb Katskiloost internetiversioon, ja kui võimalik, püüan selle soome ja rootsi keeles raamatukesena välja anda," ütles Olli.
Loodetavasti jõuab selle vahva paljurahvuselise sõpraderingi vabatahtliku töö tulemus mõne CD näol ka Jõgevamaale. Allakirjutanu hinnangul polegi see nii üheselt lastele mõeldud lugu, vaid annab piisavalt mõtteainet ka täiskasvanuile.
RIINA MÄGI
Tähelepanu alla on võetud Jõgevamaa parkide olukord
Parkide ja aedade korrastamise teemal on Jõgeva maakond alustamas koostööd PõhjaSaksamaa, Soome ning Rootsi maakondadega.
Sidemed Läänemere partneritega said alguse projektist, kus tegeleti mereliste (sh. suurte järvede) maastike säilitamise ja arendamisega. Toonasest koostööst ongi välja arenenud uus projekt "Roheline pärand - Jõgevamaa aiad ning pargid Läänemere turismivõrgustikus", mis suunatud parkide ja aedade arendamiseks ning millest on kutsutud osa võtma ka Jõgeva maakonna esindajad. Projekti idee on tõsta läbi arendustegevuse Jõgevamaa parkide turismiväärtust.
Rahade taotlemiseks esitavad EL partnerid antud koostööprojekti INTERREG IIIB programmile ning maakonna ideede realiseerimiseks taotletakse raha Phare CBC Väikeprojektidefondist.
Selle aasta augustikuus toimus Saksamaal antud projekti raames potentsiaalsete partnerite kohtumine, kus Jõgeva Maavalitsust esindas Mati Jõgi. Tollel kohtumisel kinnitasid kõik partnerid, et on huvitatud antud projektis osalema ning kohapeal seda käima lükkama. Kohtumisel saadud informatsioon on tänaseks edastatud kõigile omavalitsustele, kelledest osad on aktiivselt lülitunud ka projekti. Kokku osaleb projektis Jõgevamaalt 15 parki (Võtikvere park, Põltsamaa pargid, Mustvee pargid, Luua Mõispark, Saare Mõisapark, Luua arboreetum, Palamuse park, Kuremaa park, Jõgeva aleviku park, Vaiatu park, Torma mõisa park, Põltsamaa Roosiaed, Elistvere park, Voore park), mis moodustab veidi vähem kui pool kõigist Jõgevamaa parkidest.
17. oktoobril toimus nõupidamine projekti "Roheline pärand - Jõgevamaa aiad ning pargid Läänemere turismivõrgustikus" teemal. Nõupidamine toimus juba kolmandat korda ning sellel arutati konkreetselt, milline võiks olla selle projekti sisu ning milline oleks lõpptulemus, mis meid rahuldaks.
KRISTI LAUSTAM,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeva hilisõhtul kella üheteistkümne paiku sõitis Tartu-Jõgeva tee äärsesse Kalevi (Kassinurme) tanklasse sõiduauto ®iguli ja selle juht soovis bensiini võtta. Tasuti 15 liitri eest. Kuna kaks teist autosolijat soovisid kaasa osta õlut ja kartulikrõpse, läks tankija nendega kioskiruumi, juht aga tankis ise auto. Kui tankla töötaja ja juhi teekaaslased väljusid, sõitis auto juba neile vastu. Istuti autosse ning sõideti Jõgeva suunas minema. Nüüd avastas tankija, et võõras juht oli lisaks makstud bensiinile tankinud veel 21 liitrit bensiini, mille eest jättis tasumata. Tankija helistas politseikorrapidajale. Mõni minut hiljem, kui politseipatrull oli jõudnud Jõgeval nn Kivitee otsa ristmikule Suure tänava otsas, tuligi Tartu poolt otsitav ®iguli. Meestele tuli politseiga kohtumine ootamatult, ka ei olnud neil valmis mõeldud õigustust oma teole. Bensiinivargus tuli omaks võtta.
Tänaseks on tanklaomanik politseiprefektiga ühendust võtnud ja teatanud oma soovist politseipatrulli kahte ametnikku bensiinivarga tabamise eest premeerida. Bensiini näpanud Peeter (1964) on töötu, elab Laekvere vallas Muugal. Politseis maksis ta näpatud bensiini eest firma esindajale raha ära.
Esmaspäeval kella kolme paiku pärastlõunal kutsuti kiirabi Sadalasse Tähkverre, kus naine olla löönud oma mehele noa rindu. Esialgu arvati, et mehe haav veidi ülalpool südant on eluohtlik, hiljem aga selgus, et haav kuigi ohtlik pole. Kolmapäeval kinnitati haiglast, et mees saab veel samal päeval koju. Esialgseil andmeil olla abielupaar Tatjana (1959) ja Valeri (1952) pruukinud oma 2-toalises korteris "vaarikalõhnalist" odekolonni. Juhtunut nägid pealt pere 2 kooliskäivat ja 2 eelkooliealist last. Naise esialgse jutu järgi lesinud tema voodis, mees tulnud ka sinna ja tahtnud kõrvale heita, mis tekitanud erimeelsuse, arenenud edasi rüseluseks ja siis haaranudki ägestunud naine leivalõikamise noa ja äianud mehele.
Mees seletas politseile, et ta lõiganud hoopis köögis leiba, käsi noaga vääratanud ja nuga tunginud läbi pluusi rindu. Esialgu kumbki teineteist milleski ei süüdista. Naabrid teavad rääkida, et abielupaaril olla vahetevahel ikka kähmluseks arenevaid probleemiarutlusi.
Teisipäeva õhtul poole üheteistkümne paiku palus politseilt abi üks naine Luualt. Nimelt oli ta hädas purjus naabrinaise Eviga (1965), kes olevat tema ukse taga, kolkivat ja taguvat vastu ust ning nõudvat sisselaskmist - otsivat taga oma võtmeid. Purjus naise laamendamise tõttu ei saanud magama jääda ka abipaluja koolilapsest tütar. Kui politsei asja lahendama saabus, jõi mürgeldaja ühe meesterahva seltsis veini, seega ei olnud garantiid, et ta koju läheb ja naabrid rahule jätab. Et perekond rahu saaks, oli politsei sunnitud purjus mürgeldaja politseisse välja magama toimetama.
Vargad käisid Laiuse POÜ kontoris
Ööl vastu kolmapäeva murti Laiusel sisse kohaliku POÜ kontorisse. Lõhuti kuue ukse lukud. Majast oli kutsumata külaliste poolt ka elekter välja lülitatud. Ära oli viidud arvutikomplekt Compaq Presario7479, 15 monitor, printer HP Deskjet610C, koopiamasin Canon FC224, arvuti litsentsidokumendid, installeerimisCDd ja ühest lauasahtlist ka 100 krooni raha. POÜ hindab saadud kahju umbes 21 500 kroonile. Kontorisse sissemurdmise aeg pole teada, aga kolmveerand nelja ajal hommikul olla hoonel tuled juba kustunud olnud, mis peaks tähendama, et selleks ajaks oli vargus juba sooritatud.
Palume kõiki, kes sellele eelnenud ajal märkasid Laiusel või kontori läheduses midagi kahtlast, mis võib olla seotud varguse ja selle sooritajatega, teatada oma tähelepanekust telefonil 68 455 või mobiiltelefonil 051 63 051. Helistaja anonüümsus on garanteeritud.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval on vahelduva pilvisusega, olulise sajuta ilm. Puhub edelatuul 4-9 m/s, sooja on 4-9 kraadi.
Reedel on pilves, selgimistega ilm. Öösel sajab kohati vihma ja on ka lörtsivõimalus. Puhub edelatuul 6-11 m/s. Öösel on 0-5 kraadi sooja, kohati langeb õhutemperatuur kuni kaks kraadi alla nulli. Päeval on sooja 4-9 kraadi.
Neljapäev, 25. oktoober 2001. a.
Tabivere uus kultuurikeskus tuleb kauplussöökla majja
RAIVO SIHVER
Tabivere vallavolikogus räägiti rahast ja kultuurist
JAAN LUKAS
Ravikindlustus laieneb kõigile koolitusloaga kõrgkoolide õppuritele
TARMU KURM,
Haridusministeeriumi meediaspetsialist
Lootus suurematele peretoetustele
MERLE SALMISTU
KIRJAD
Puurmani vallavolikogu liikmed:
VÄINO TUHKANEN,
VIIVI TUHKANEN,
VELLO PETTAI,
VILLU KÄRMAS
Teavitamine Edelaraudtee moodi
Pettunud reisija
Lääs mängib kõik oma nõrkused vastastele välja
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
25. oktoober 2001. a
Jõgevamaal on probleemiks maamaksutulude vähenemine
RAIVO SIHVER
Piraatplaatide müüjat trahviti suure summaga
RAIVO SIHVER
Raja kultuurimajas diskot läbi viinud DJ sai vabadusekaotuse tingimisi
RAIVO SIHVER
Kranich kinnitab maa hindamise tulemused alles pärast kõigi protestiavalduste läbivaatust
KRISTEL MEIER,
keskkonnaministri nõunik
RIINA MÄGI
Laiusele oodatakse mustlasi kogu maailmast
JAAN LUKAS
Jõgeval valmistutakse Betti Alveri 95. sünniaastapäevaks
VAIKE KÄOSAAR
Kohalikud omavalitsused ei ole õpetajate vaenlased
JAANUS TAMMKIVI,
Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Kuressaare linnapea
Mis saab jalgpallist, jäähokist?
RAIMO JÄGER
RIINA MÄGI
OSKAR PURI
RIINA MÄGI
Tähelepanu alla on võetud Jõgevamaa parkide olukord
KRISTI LAUSTAM,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
POLITSEIKROONIKA
Vargad käisid Laiuse POÜ kontoris
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja