Vooremaa
Neljapäev, 26. aprill 2001. a.
Sisukord
Riigikogulased nuusutasid püssirohtu ja lilli

Üleeile käis kümme Riigikogu liiget tutvumas Kaitseliidu Jõgeva malevaga. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Teisipäeva hommikul maandus Puurmani lähistel Utsalis Piirivalve Lennusalga helikopter. Riigikogu NATO toetusrühma liikmed lendasid siia Tallinnast, et tutvuda Kaitseliidu Jõgeva malevaga ja väljaõppekeskusega.

Hommikul poole kümne ajal astus kopterist välja grupp riigikogulasi. Esmapilgul ei tunne Jüri Tamme, Andres Elkenit, Jaanus Marrandit, Jaana Padrikut, Kadri Jäätmaad ja teisi rahvasaadikuid äragi. Oleme ju harjunud neid nägema lipsriiete ja soengutega, nüüd on toompealased aga ühtlaselt rohelisse ja laigulisse riietunud.

Militaarses mundris Jõgevamaa mees Meelis Paavel jääb oma pika kasvu ja heledate juuste tõttu siiski kohe silma. Tema käest sai teada, et Riigikogu NATO paarikümneliikmeline toetusrühm koosneb erinevate fraktsioonide ja komisjonide esindajatest.

"Eelmisel aastal käisime Eesti Kaitsejõudude garnisonides, nüüd tutvume Kaitseliidu üksustega. Selliseid käike pean äärmiselt vajalikuks, et need, kes pole oma ameti tõttu Kaitseväe ja Kaitseliiduga seotud, saaksid näha siin toimuvat oma silmaga. Küllap lisab see indu, et nähtud kuuldud probleeme lahendada ka seadusandlikult. Ma ei arva, et Kaitseliit on ülefinantseeritud. Tänagi oli meil juttu kaitsejõududele eraldatud rahast, Kaitseliidule tehtud kulutuste osa on selles kaduvväike," nentis riigikogulasest kaitseliitlane Paavel. Ta pidas Utsali õppekeskust oma laske- ja harjutusväljakutega üleriigilise tähtsusega baasiks, mis on suuremalt jaolt rajatud Jõgeva maleva initsiatiivil, sest eelarvelist toetust on siia tulnud väga napilt.


Relvastust võiks rohkem olla

Jõgeva maleva pealik, kapten Ants Nurk juhatas kõrged külalised staabihoonesse, kus tutvustati Kaitseliidu kasutuses olevaid relvi ja varustust. "Relvastust meil piisab, kuid millegipärast pole me veel kätte saanud meile lubatud uusi kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi. Väga hästi oleme me varustatud vormiriietusega. Meil on ligemale poolsada kaitseliitlast, kuid vajadusel oleme võimelised panema mundrisse tuhat meest. Kaitseliit on Eestis praegu ainukene arvestatav jõud, kes on kriisiolukorras kohe võimeline välja astuma. Seepärast vajaksime senisest suuremat riigipoolset toetust ja abi," lootis pealik Nurk.


Poliitikud lahingus

Tubane jutt jäeti peaaegu poole sõna pealt katki ning kirju seltskond kamandati masinatesse. Veidi rappumist auklikul ja kohati porisel teel sõites ning oldigi metsas. Päike paistis palavalt, sinililled ja ülased õitsesid, linnukesed laulsid.

"Oh, milline nauding linnast väljas olla. Nägin kollast liblikat, sellel kevadel pole mul veel olnud aega neid märgata," ohkab Jaana ning

asub sinililli pildistama. Lillepuhma taga jälgivad tsivilistide tegevust silmapaarid. Astud sammukese kõrvale, ja jälle tõuseb põõsake või rohututt kõrgemale ning nähtavale tuleb mustaks või roheliseks võõbatud nägu. Need on kaitsepositsioonidel end osavalt maskeerinud lahingrühmlased.

Nooremleitnant Riivo Piirsalu teatas, et vaenlane on tunginud territooriumile ning kohe algab kaitselahing. Kõrvad soovitas ta kuulmise hoidmiseks sulgeda kas klappide või spetsiaalsete troppidega. Enamik pauke ei kartnud ning täieliku elamuse saamiseks loobusid pakutavast.

Esialgu kostus vaid paar lasku, kuid siis läks madinaks. Tärisesid kuulipildujad ja kolmkümmend automaati, kõige kõvem jõmakas tuli granaadiheitjast. Tehti ägedat tuld, nagu päris lahingus või filmis. Süttis ka natukene risu ja rohtu, nii et pärast tulevahetust tuli tõtata

leeke kustutama.


Üle keskmise malev

"Tänane õppus näitas, et Jõgeva mehed on hästi organiseerunud ning suudavad pidada kaitselahingut nii, nagu peab. Nende kiituseks võib öelda, et lasti tublisti paremini, kui seda normatiivid ette näevad. Jõgeva on elujõuline, üle keskmise tasemega malev," andis Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik, kes saatis Riigikogu rühma, nähtud õppusele hinnangu.

Rühma, keda ta kiitis, juhtis Jõgeva malevkonna pealik, nooremleitnant Valdek Suur. Lahinglaskmisega õppused on väga vajalikud, kuid üpris kulukad: see lühiajaline paugutamine läks maksma umbes 25 000 krooni.


Kõrvatropid Toompeale kaasa

"Mul oli rõõm näha, millise entusiasmiga kaitseliitlased tegutsevad. See annab kindlustunnet ja omalegi tohutu laengu. Et see organisatsioon saaks kesta ja areneda, peaks sellel olema riigi toetus," ütles Padrik pärast sõdurilõunat. Pakendi kõrvatroppidega pani ta taskusse. "Ei, pauku ma ei karda, kuid opositsiooni kõne ajal topin kõrva. Siis, kui Reiljan, vabandage väga, hakkab rääkima."

Utsalist lendasid riigikogulased KL Lääne maleva õppepolügoonile Piirsalus. Eile külastati Rapla malevat. Tutvumisreisi organiseeris kaitseministeerium ja Kaitseliidu Peastaap.

ARDI KIVIMETS


Tööpartei tegevus aktiviseerub

20. aprillil käisid Jõgeval Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskkogu liikmed Heiki Sillari ja Paul Pärn.

Tööpartei Jõgevamaa organisatsiooni liikmetega arutati partei eesseisvaid ülesandeid. Tõdeti, et partei tegevus on viimasel ajal oluliselt aktiviseerunud. Tööpartei on oma sõna öelnud kõigi aktuaalsete poliitiliste päevaküsimuste kohta. ESDTP Keskjuhatuse ning mõnede piirkonnaorganisatsioonide ühisavalduses reisijateveo väljasuretamisest Edelaraudteel osales ka partei Jõgevamaa piirkonnaorganisatsioon.

Suurenema on hakanud Tööpartei liikmete arv. 1. jaanuaril oli Tööparteis 1076 liiget, mullu kasvas liikmete arv näiteks Tartus 37 ja Saaremaal 25 inimese võrra. Tänavu on Tööpartei liikmeks astunud juba 46 inimest.

Aktiivselt arendatakse välissuhteid. Sõlmimisel on koostööleping Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Parteiga. Tööpartei esimees Tiit Toomsalu, kes pidi ka Jõgevale tulema, viibis samal päeval Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei kutsel Stockholmis.

Koosolekul kavandati Tööpartei Jõgevamaa piirkonnaorganisatsiooni ülesanded lähiajaks. Oluline on partei liikmeskonna laiendamine, et partei saaks kaasa rääkida omavalitsuste ees seisvate ülesannete lahendamisel.

HERBERT SÖÖDE


Jõgeva Talupidajate Liidu juhiks sai Agu Kaju

Möödunud reedel toimunud Jõgeva Talunike Liidu üldkoosolekul otsustati nimetada organisatsioon Jõgeva Talupidajate Liiduks. Taluseltside delegaatide koosolekul valiti talupidajate liidu uus juhatus, mis omakorda valis esimeheks Põltsamaa vallas asuva Kolmoja talu peremehe Agu Kaju.

Jõgeva Talunike Liidu üldkoosolek otsustas nimetada organisatsiooni Jõgeva Talupidajate Liiduks. "Uus nimi oli vajalik parema sõnastuse huvides," ütles talunik Agu Kaju. Koosolekul võeti vastu ka taluliidu uus põhikiri. Üldkoosolekule järgnenud taluseltside delegaatide koosolekul esinesid aruandega taluliidu juhatuse senine esimees Kalju Jalakas ning volikogu esimees Aarne Liiv. Jõgeva Talupidajate Liidu uude juhatusse valiti talunikud Tõnis Palm Jõgeva, Mati Ali ja Sergei Ivanov Pajusi, Tarmo Till Pala, Ain Villems Palamuse, Aado Mägisoo Puurmani, Raivo Välb Saare, Tiiu Sarv ja Avo Kont Tabivere, Agu Kaju Põltsamaa ja Jaan Tamm Torma vallast. Juhatus valis esimeheks Kolmoja talu peremehe Agu Kaju, kes on sündinud 1949. aastal ning lõpetanud Jäneda tehnikumi agronoomia erialal. 1988. aastal sai Kajust taluperemees Kolmoja talus ning ta on üks esimesi Jõgevamaa talunikke.

"Loodan head koostööd taluliidu senise esimehe Kalju Jalakasega, usutavasti aitab ta mul ametisse sisse elada ja annab edasi rikkalikke kogemusi," ütles Agu Kaju.

Jõgeva Talupidajate Liidu volikogu esimehe ametikoht on lähtudes uuest põhikirjast likvideeritud.

JAAN LUKAS



ARVAMUS

Ometi nii lähedal, aga siiski kaugel

Oskar Loorits, tuntud eestluse ideoloog, on väitnud, et eesti rahva häda on selles, et ta pole suutnud enda seast filtreerida tõelist rahvaeliiti.

Ülaltoodu on suuresti põhjustatud tõsiasjast, et meil pole suurt oma riiki olnud, lihtsalt traditsioon puudub, riik on meile võõras, ta pole meile omaseks saanud. Nii on eesti intelligentsile läbi sajandite olnud omane mitte oma rahvuse ja riigi huvide teenimine, vaid pigem oma rahvuse reetmine ja ärasalgamine. Rahvasuus on selleks aja jooksul välja kujunenud vastavad põlglikud terminid: "kadakasakslased" ja "pajuvenelased". Tänagi valitsevad meid mitte eesti rahva ja riigi huve peamiseks pidavad riigimehed, vaid pseudoeliit, kadakasakslased. Viimast tõestab kas või Eesti raudtee erastamine ja lumistele teedele kruusa puistamine ning rahva arvamuse eiramine.

Eestlastel on, erinevalt venelastest, tavalise rahva eetiline ja vaimne tase tavapäraselt kõrgem poliitilise eliidi omast. Ma usun, et tuleb aeg, kus tekib uus rahvaeliit, kes rahva ja riigi huvisid oma tasku huvidest kõrgemaks pidades oleks teenäitaja vaimsel ja eetilisel kõrgemal tasemel.

Eestis pole toimunud majanduslikku hüpet, mida esialgu rahvale lubati ja millele me kõik lootsime. Tänaseks on selgunud tõsiasi, et majandusime, millest meie peaminister Mart Laar on rääkinud, on praktiselt läbi kukkunud. Tegelikult ei ole Eesti majanduslikult tormiliselt arenenud riik, nagu valetavad rahvale poliitikud ja meedia, vaid on USA majandusteadlaste 1999. a hinnangu järgi maailmas majanduslikult kõige viletsamalt areneva 15 riigi hulgas. Kõige kiiremini arenenud riigid on Hiina 12,3% (majanduskasv), Kuveit 12,2% ja Liibüa 9,3%.

Selleks, et ise majanduslikult areneda, oleme äraelamiseks müünud oma esivanemate töö tulemusena tekkinud vara ja pealegi veel väliskapitalile. Majanduskasv, mis meil sügiseks võib olla 3%, on majandusteadlaste hinnangul tegelikult seisak, väliskapital hakkab vaikselt Eesti riigist välja hiilima. Sellise tegevuse tulemusena hakkab valitsus kindlasti makse alandama, millest täna juba Reformierakond räägib. Maksude alandamine toob riigikassasse vähem raha.

Täna oleme olukorras, kus on tekitatud peaaegu olematu keskklassiga ja tohutu vaeste massiga väga ebastabiilne, lausa plahvatusohtlik ühiskond. Jutt Eesti rahva ja riigi õnnelikust tulevikust ja suurtest edusammudest on puhas demagoogia.

Viibides hiljuti Brüsselis, selgus tõsiasi, et Eestil on probleeme Euroopa Liitu saamisega. Eesti Vabariigi valitsus on seni vastu võtnud otsuse, et me läheme Euroopa Liitu. Peaminister Mart Laar on selle eest korduvalt võidelnud ja lubanud, et valitsuse peaeesmärgiks on 2002. a või 2003. a kuuluda juba Euroopa Liidu koosseisu. Rahvas on selle ürituse nimel kõvasti püksirihma pingutanud. Tänaseks on selgunud tõsiasi, et peaminister Laari valitsus on seda tugevasti torpedeerinud, muutes kiire liikumise Euroopa Liitu võimatuks.

Kohtumisel kuluaarivestluses ELi ametnikega selgus, et Eesti on laialt afišeerimata lükatud juba ELi laienemise teise lainesse, seega on meie ühinemine Euroopa Liiduga hetkel võimatu. Oleme ühinemiseks küpsed alles 2008. a või 2009. a. Kommunismi reaalsusesse uskusid teatavasti kõige vähem propagandameistrid ise, millest tänases kolmikliidus vastasseisud Euroopa Liiduga ühinemisel.

ELi astumisel saab segavaks faktoriks Eestile kolmikliidu poolt vastuvõetud WTO leping. Seesama WTO leping, mille vastu Eestimaa Rahvaliit sellistel tingimustel oli. WTO leping ei võimalda astuda organisatsiooni (Euroopa Liitu), kui selleks on vaja tõsta tollilagesid (näiteks toidukaubad). Euroopa Liidus on tollilaed palju kõrgemad kui lubatud Eestile WTO lepingu järgi. WTO leping keelab astumast kaubandusorganisatsiooni või kaubanduslepingutesse teiste maadega, kui see toob kaasa meie tollilagede tõstmise või kaubanduspiirangute lisamise. Kerge on ette kujutada Venemaa positsiooni (kes peaks 2002. a saama WTO liikmeks), kui ta nõustub meiega kokkuleppeid sõlmima alles juhul, kui Eesti näiteks loobuks NATOsse astumisest. Igal juhul on tänane "rahvuslik" Laari valitsus andnud Venemaale hiilgava šantaaži võimaluse. Kas see on siis rahvuslike huvide kaitsmine?

President Lennart Meri ütles aastapäeva kõnes: Eesti poliitiline eliit on korrumpeerunud ning ta ei hoolitse rahva ja riigi, vaid hoopis oma tasku huvide eest. Eestimaa Rahvaliidu arvates on tänane Isamaaliidu peaminister ja valitsus Eesti rahva ja riigi huvidele kahjulik. Soov on, et selline valitsus peaks tagasi astuma.

TOOMAS PAUR,

Eestimaa Rahvaliit


KIRJAD

"Te olete väga kena daam"

Selle lause originaal on pärit umbes 35 aasta tagusest minevikust. Töötasin naistekollektiivis ja leidsime sellise huumorikillu peale härrasmees kontrolli lahkumist meile kõigile vajaliku seinakapi siseukselt. Kirjutaja nimi ilusasti all. Kui see meenus, tõmbus suu ikka muigele: on ju igas meis midagi ilusat ja head, tähendab - võisin minagi kiituse omaks võtta.

Ja nüüd lubage mul, kallis Jõgeva haigla kollektiiv, öelda teilegi see lause: "Te olete väga kena daam." Jah, just igaüks teist! Ja kui suu tõmbub muigele, on seegi hea. Seekord ei kohanud ma siin ainsamatki meesdoktorit. Vastuvõturuumis asjalik naisdoktor, siis teine. Mind lausa hämmastas ümbritsev viisakus, kiire tegutsemine ja abivalmidus, mis tekitas koduse sooja tunde.

Aeg on tõepoolest pika sammu edasi astunud. Mitte ainult käitumiskultuuri, vaid ka elutarbeliste aparaatide osas: pole enam põrandapesuks tarvis lappi-harja-pange ega teki tolmuvõtul palatisse niiskeid triipe; on kuumuskindlad suletavad kandikud toidu tarbeks jne.

Ja lõpuks - tänu täiendatud aparatuurile on protseduurid tublisti mõnusamaks muutunud. Ainult "mõõka neelata" tuli samamoodi kui kümmekond aastat tagasi. Hoian pöialt, et peatselt sealgi "midagi muud" välja mõeldaks.

Tänan südamest kõiki teid, kes te oma ülesandest lähtudes kannate erinevat vormirõivastust, aga ühtemoodi olete sõbralikud, abivalmid ja väga asjalikud. Olge teiegi terved, sest tervis on "kõige

heam asi". Lugupidamisega

E. PALJAK

Tormast


Oh häda

Ehk kui hõlpus on, mugavusest rääkimata, sõita näiteks Jõgevalt Tallinna või Kodaverre. Bussijaama asendava kolme klaasseina peal on kirjas Tallinna suunal kaks kellaaega. Mõlemad rahva seas sunniviisiliseks turismireisiks nimetatavad, mööda kaunist Piibe maanteed. Igaks juhuks sai mindud bussikeskuse infopunkti, et ehk on veel mingi sobivam võimalus. Selgus, et see asutus annab teavet ainult keskuse ja teatud bussifirmade liinide kohta. Soovitati helistada numbril 1188, mis muide teadjate sõnul suunab kõned tagasi Jõgeva keskusse.

Bussikeskuse töötajate ja ühe juhusliku meeskodaniku teadmisel pidi vist mingi buss väljuma veel kella kaheksa paiku, aga ametlikult seda kusagilt lugeda polnud. Asjaolude kokkusattumise tõttu osutus otstarbekamaks sõita ainsa käigusoleva rongiga Tartusse ja sealt Sebe ekspressliiniga Tallinna. Nagu hiljem selgus, võitsin nii ajas kui ka rahas!

Infopunktis olles pärisin ka Mustveest Kallaste poole väljuvate busside aegade kohta, et Kodaverre sõita. Erinevalt eelmistest aastatest mingit teavet ei saanud, seda lihtsalt pole. Oli võimalus ka kohapeal veenduda, et Mustvee bussipeatuses on selgelt üleval ainult mõne suurema liini sõidugraafik.

Pole minu kui tavalise reisija asi siin rohkem targutada, aga Tartust käib buss Kodaverre mitmel korral päevas, nii et olukord päris lootusetu pole.

Ja hakkadki mõtlema, et kui juba praegu saab Jõgeva maakonnas liigelda Tartu kaudu, kus on olemas täielik teave ja tihe liikluskorraldus, äkki oleks Tartu maakonnaga liitumisest abi Jõgeva liikluskorralduselegi. Praegu on küll nii, et kohaliku uppuja päästmine on uppuja enese asi. Tean kindlalt, et pole ainuke rahulolematu.

L. TAMM


Haldusreform: Tööpartei seisukoht

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus võttis 21. aprillil vastu avalduse haldusterritoriaalse reformi läbiviimisest.

Avalduses märgitakse, et haldusterritoriaalse reformi eesmärgiks peab olema riigi haldussuutlikkuse tagamine. Reform tuleb teostada kogu rahva huve arvestades, see peab tagama, et omavalitsuste territooriumil paraneks inimeste elujärg ning teenuste kättesaadavus ja tase.

Suund omavalitsuste sunniviisilisele liitmisele on tekitanud õigustatud vastuseisu. Kohtadel ei tunta praktilist vajadust ega ka majanduslikku sundi liitumiseks. Läbi mõtlemata on omavalitsuste tulubaasi loomise küsimused. Teenuste kättesaadavus muutub valdade liitmisega oluliselt halvemaks. Ei ole näha, et kavandatav haldusreform tooks elanikele praktilist kasu.

ESDTP arvates on kuluka haldusterritoriaalse reformi läbiviimine sellises olukorras mõttetu. ESDTP Keskjuhatus on seisukohal, et haldusterritoriaalne reform enne 2002. a sügisel toimuvaid kohalikke valimisi ei ole võimalik. Omavalitsuste liitumine lähiaastatel võib toimuda vaid vabatahtlikkuse printsiibi alusel elanike nõusolekul.

HERBERT SÖÖDE


JUHTKIRI

Kevad on käes

Kevad on käes. Võibolla on selliseidki, kes pole veel jõudnud seda märgata või omal nahal tunda. Teadku siis - ta on tõepoolest kohal. Ilmselt pole temast enam pääsu ja siis on arvata, et läheb juba sujuvalt suvele üle.

Tänavu andis kevadet oodata, ilmad justkui narritasid inimesi, ulatudes suvisest soojusest lausa pakaseni, kuni jälle tasakaal tagasi tuli. Siis mõningase hoovõtu ajal saabus ühekorraga kõik - kasemahl pääses valla, sinililled muutsid metsaalused siniseks, pungad andsid puudel endast märku.

Kevad on rahutuks muutnud poliitikud ja kõrged riigiametnikudki, kõnelemata siis tädi Maaliks nimetatud ülejäänud Eestimaa rahvast. Aga sellel tädi Maalil läheb Eesti taasiseseisvuse kümnendal aastal raskeks ladviku kriisides ja üksteise lahmimises elu edasiminekut täheldada.

Riigi ja rahva üksteisest eemaldumine on ilmselt jõudnud nii kaugele, et enam kaugemale minna pole eriti võimalik. Seepärast võibki ehk sotsiaalteadlaste avalik pöördumine olla justkui appihüüd kevadisel Eestimaal enne lõplikku üksteisest ärapööramist. Või juhtub nii, nagu kunagi ühel ullikesel maamehel - kevad käes, heinad otsas ja lehm ka lõpnud.

26. aprill 2001. a



MAJANDUS

Eesti töökeskkond ei vasta Euroopa Liidu nõuetele

"Ega me selle kehva töökeskkonnaga Euroopa Liitu pääse. See on üks valdkond, kus pürgimine ELi ka meile kasuks tuleb," arvas eelmisel reedel Jõgevamaad külastanud Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni nõunik Tõnu Vare.

Jõustunud on Tervishoiu ja Tööohutuse seadus ja kümme rakendusakti. "Probleemiks on nende tutvustamine tööandjatele ja töövõtjatele. Ettevõtja ehk tööandja peaks teadma oma kohustusi töökeskkonna osas ja töötaja oma õigusi. Siis teaks palgasaaja, mida nõuda," lausus tööinspektsiooni nõunik.

Juuni algul külastab Eestit viie ELi riigi esindajatest koosnev komisjon ja tutvub kohaliku olukorraga. "Me ei räägi enam töökaitsest nagu nõukogude ajal, vaid töökeskkonna ohutusest," rõhutas Tõnu Vare.


Rohkem õnnetusi on metsavarumisel ja puidutööstuses

Nõuniku andmetel kasvab juba mitu aastat raskete tööõnnetuste arv. Samal ajal on tööõnnetuste arv üldse vähenenud: 3300 õnnetuselt 1999. a 2500 õnnetuseni 2000. a. Surmaga lõppenud õnnetuste arv vähenes eelmisel aastal võrreldes üle-eelmise aastaga ligi kaks korda: 60 surma 1998. a, 52 surma 1999. a ja 27 surma 2000. a.

Ohtlik on töötada tööstuses üldse, eriti tööstusehituses. Viimasel ajal on ohtlikkuse osas hakanud esile tõusma metsa varumise, transpordi ning töötlemisega seotud alad. Nii toimus eeltoodud aladel tänavu esimeses kvartalis 28 tööõnnetust ehk üks viiendik 146 raskest tööõnnetusest. Teisel kohal on ohtlikkuse poolest jätkuvalt ehitus. Tänavu on juhtunud seal juba neli surmaga lõppenud õnnetust.

Tööinspektsioon korraldab sel aastal puidu- ja mööblitööstuses ohutuskampaania, mis kestab maini. Tõnu Vare arvates on metsavarumisel ja puidutööstuses toimunud palju õnnetusi seetõttu, et neil aladel kasutatakse palju kvalifitseerimata tööjõudu.

Selle talve probleemiks on olnud libe tee. Töötee on aga peaaegu sama ohtlik kui töökeskkondki. Nii toimus selle aasta esimeses kvartalis tööteel 132 rasket õnnetust, tööl olles aga 146 rasket õnnetust. Kõige rohkem juhtub õnnetusi oskus- ja käsitöölistega ning seadmete ja masinate operaatoritega (I kvartalis 178). Alles kolmandal kohal on lihttöölised (28 juhtu I kvartalis). Kõige vähem aga juhtub õnnetusi keskastme spetsialistidega.

Kõige rohkem õnnetusi toimub Tallinnas, Ida- ja Lääne-Virumaal, kõige vähem aga Valga-, Rapla- ja Põlvamaal. 2000. a toimus vabariigis 2903 õnnetust, neist Jõgevamaal 121.


Probleemiks kutsehaigused

Viimasel ajal on suurenenud haigestumine kutsehaigustesse. "Suures osas ei ole see mitte nõukogude aja pärand, vaid Eesti Vabariigi probleem. Inimene on nõus igasuguste töötingimustega. Näiteks oli ASi Sangar Valga vabrikus korraga kolm haigusjuhtu," kommenteeris nõunik Tõnu Vare. Jõgevamaa Tööinspektsiooni juhataja Tiit Gorinov lisas, et ASi Trixtal Mustvee tsehhi töötajatest haigestub aastas kutsehaigustesse kaks-kolm inimest. Üldse on kutsehaigeks jäänud 15 sealset töölist. Eestis aga haigestus eelmisel aastal kutsehaigustesse 355 inimest.

Vabariigis saab püsiva tööhõive kaotuse tõttu enne pensionile minekut töövõimetuspensioni 42 600 inimest. Selleks kulutatakse aastas 540 miljonit krooni. Kokku kulutatakse Tõnu Vare andmetel aastas töötajate haigestumisest põhjustatud majanduskuludele, sooduspensionidele (kaevurid jne) ning töövõimetuspensionidele 12 miljardit krooni.

RAIVO SIHVER


Infosulg bussiliikluses

Jõgeva maakonnas teenindab bussiliine 22 vedajat. Päevas tehakse Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa bussipeatustest 180 väljumist, millest 60 väljumist tuleb kaugliine teenindava bussifirma AS Sebe arvele.

AS Sebe ei soovi alates möödunud aasta lõpust OÜlt Jõgeva Bussikeskus info edastamise teenust. Tänu sellele puudub reisijail ühe kolmandiku busside väljumiste kohta igasugune teave. Infosulgu on sattunud nii teabe edastajad kui ka sõitjad.


Teave ei jõua muudatustele järele

Viimased viis kuud on olnud ärevad nii bussi kui ka rongiga sõitjatele. Rongiliiklus peaaegu suleti. Bussiliikluses on osa liine kinni pandud ja uusi liine avatud. Väljapandud info on puudulik ja ei vasta suures osas tegelikkusele. OÜ Jõgeva Bussikeskus loodab, et massiline bussiliinide muudatuste tegemine lõpeb enne suvist koolivaheaega. Iga selline muudatus toob juurde täiendavaid kulutusi, sest on vaja teha uued liinidokumendid, hinnatabelid ja liinisildid.

Segadust on omajagu, sest bussiliine jagatakse avalikeks, kommerts- ja ronge asendavateks kaugliinideks. Riik doteerib maakondade kaudu nii maakonnasiseseid kui ka ronge asendavaid

kaugliine. Viimaste piletite hinnad võivad kinnitamata andmetel olla maakondlike liinide piletitest odavamad. Kaugliine ei doteerita, mistõttu nimetatakse neid kommertslikeks.

Kui teabe andmise kohustus avalikel (maakondlikel) liinivedudel sätestatakse avaliku teenindamise lepinguga, siis kommertsliinidel peaks info edastamist korraldama vedaja ise. "Ainuke koht, kus meie maakonnas on telefoni teel võimalik infot saada, on Jõgeva Bussikeskuse bussiinfo telefon ja Jõgeva linna bussipeatus. Teistes, eriti maal ja Mustvee linnas asuvates bussipeatustes, püsivad sõidugraafikud vaid hetke. Me avaldame sõidugraafikuid ka

ajalehtedes, kuid needki ei jõua igasse postkasti," rääkis Jõgeva Bussikeskuse juhataja Liia Saatre. Ta jätkas: "Kõige halvem muudatuste juures on see, et sõitja, kes on harjunud aastaid ühe bussiga tööl, koolis või poeski käima, on pandud fakti ette, et sõiduaeg ja vahel ka marsruut on teine. Info kättesaamise raskuse tõttu lükatakse sõidud edasi või leitakse muu lahendus. Nii see bussikasutajate arv vähenebki. Bussifirmadel napib tulusid, mis lõppkokkuvõttes viib liinide sulgemiseni."


Lõplike lahendusteni ei jõutud

Esmaspäeval arutasid Jõgeva linnapea Ants Paju kabinetis info edastamise ja Jõgeva linna bussipeatusega seotud probleeme ASi Sebe Tartu osakonna juhataja Ravu Ivask, asejuhataja Mati Merilo, Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre ja Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide. Lepiti kokku, et Jõgeva linna bussipeatusse pannakse üles infotahvel, kuhu saab oma info panna ka AS Sebe. ASi Sebe ja OÜ Jõgeva Bussikeskus vaheline leping, kus oleks sätestatud dispetšerite kaudu teabe edastamise tingimused ja teenustasu suurus, jäi aga sõlmimata.

Liia Saatre sõnul on bussikeskuse puhul tegemist äriettevõttega, kus tuleb raha ise teenida. Niigi ollakse kahjumis. Tööl on kaks dispetšerit ja infot busside sõiduplaanide kohta antakse helistajatele kella 5.30-20.30.

ASi Sebe juhatuse esimees Toivo Leht teatas oma 30. märtsi kirjaga bussikeskusele, et firmal puudub alus tüüplepingu sõlmimiseks, sest pakutud hinnad on kõrged. Liia Saatre andmetel jäid pakutavad hinnad eelmise aasta tasemele. AS Sebe omapoolset hinda ei pakkunud.

Ka ei vastavat Toivo Lehe andmetel Jõgeva ning teiste linnade bussipeatused bussijaamadele kehtestatud nõuetele. Puuduvad piletite müügikohad, pakiruumid, einestamise võimalused. Busside peale peaks saama minna platvormi pealt jne.


Kas uus bussijaam tuleb?

Koosolekul jäi kõlama mõte, et Jõgeva linna bussipeatus tekkis praegusele kohale spontaanselt, ajal, mil valmis raudteeülesõit. Kinnitamata andmetel on praegune asfalt laiali laotatud juhusliku pinnase peale. Asfaldiaugud on kevadeti sügavad ning lõhuvad busse. Liia Saatre sõnul on paljud bussid sinna ka kinni jäänud. Heino Puide kinnitusel parandatakse augud kohe, kui pori ära kuivab. Tema arvates jääb aga peatus suurte busside jaoks väikeseks.

Osa platsist, kaasa arvatud tühja puumajaga maa-ala, kuulub kütusefirmale Favora. Detailplaneeringu järgi pidi Estakaadi ja Kesk tänava vahelisele alale ehitatama nii bensiini- kui ka uus bussijaam. Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõševi andmetel ei ole Favora mingit huvi ilmutanud. Eelmise aasta suvest alates on tehtud firmale ettekirjutusi. Muru niitis ja muid korrastustöid tegi pärast ettekirjutusi OÜ Riisom. Külmade saabumisega hõivasid maja asotsiaalid.

Jõgeva linna vanemkonstaabel Jüri Järvela teatas teisipäeval Vooremaale, et ta rääkis korrakaitsega seonduvatest probleemidest Favora juhtidega. Selgus, et maaga ei ole neil plaanis midagi ette võtta. Ka maja ei ole vaja. Nõukogu otsustab, kuidas edasi toimitakse. Sellest teavitatakse ka linnavalitsust. Info saamise probleem ei olnud eilseks lahenduseni jõudnud.

RAIVO SIHVER


Vello Mäesepp lahkus ASi Jõgeva Elamu juhataja kohalt

Eile allkirjastasid Vello Mäesepp ja Roman Babtšenko üleandmise-vastuvõtu akti. Uus juhataja Roman Babtšenko tuli Jõgevale Tallinnast. Ta tegeles varem omanikfirmas AS Petromaks Spediitor elamute probleemidega.

Vello Mäesepp pidas töötajatele lahkumiskõne, kus ta toonitas, et viis ja pool aastat koostööd on otsa saanud. Tulemuste poolest oldi Jõgeva linnas küllaltki edukas. Ühena vähestest omataolistest leidsid majandustulemused äramärkimist Äripäeva koostatud Gaselli TOPis. Mäesepp soovitas kollektiivil ja uuel juhil samamoodi jätkata.

"Saan olema ASile Jõgeva Elamu väga kõva konkurent," lausus endine juhataja. Vooremaale antud usutluses ütles Vello Mäesepp: "Minul on uus firma, OÜ Kinnisvarahooldus. Tahan pakkuda oma klientidele tunduvalt efektiivsemat ja kvaliteetsemat teenust kui seni."

Ka Roman Babtšenko ütles maakonnalehele, et positiivne konkurents on igati tervitatav nähe, kui see ei muutu sõjaks. "Inimesed ainult võidavad sellest. Ka meie tahame tulevikus pakkuda paremat teenust," märkis uus juhataja. Ta vabandas töötajate ees mittekorrektse väljendusoskuse ja kõnekeele pärast.

RAIVO SIHVER


Jõgeva linnapeal oli kõige kõrgem ametipalk

Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kuu ametipalgad jäävad 6300 (Pala vallas) ja 14 000 krooni (Jõgeva linnas) vahele. Jõgeva maavanema Margus Oro kuu ametipalk on 18 750 krooni. Volikogude esimeeste tasuhüvitised algavad vähemast kui 1000 kroonist ja küünivad kuni 4900 kroonini kuu eest.

Kõige suuremat ametipalka sai eelmisel aasta endine Jõgeva linnapea Aivar Lumi, kelle kuupalgaks koos lõpparvega tuli 14 500 krooni. Peale põhipalga sai Aivar Lumi kuupalga suurust puhkusetoetust. Muid lisatasusid talle ei makstud. Talle järgneb Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, kellele maksti aasta töö eest põhipalka 158 070 krooni ehk keskmiselt 13 172,50 krooni kuus. Koos 13 000-kroonise puhkusetoetuse ja 6000-kroonise preemiaga maksti talle eelmise aasta eest kokku 177 070 krooni ehk keskmiselt 14 756 krooni kuus.

Jõgeva vallavanemale Toivo Ilvesele maksti eelmisel aastal põhipalka 119 977 krooni ehk keskmiselt 9998 krooni kuu kohta. Peale selle maksti talle puhkusetoetust (10 860 krooni), lisatasusid, tulemuspalka ja muid hüvitisi kokku 30 424 krooni ulatuses, mis tõstis aasta tulu 150 401 kroonini ehk 12 533 kroonini kuu kohta.

Põltsamaa linnapeale Margi Einale maksti eelmisel aastal kokku kõiki tasusid 166 745 krooni ehk kuu kohta 13 895 krooni, Pajusi vallavanemale Heldur Läänele 127 340 krooni ehk kuu kohta 10 612 krooni, Saare vallavanemale Jüri Morozovile 140 840 krooni ehk kuu kohta 11 746 krooni, Torma vallavanemale Mati Kepile 136 061 krooni ehk kuu kohta 11 338 krooni ja Palamuse vallavanemale Märt Jallakale 122 975 krooni ehk kuu kohta 10 250 krooni. Internetist puudusid Mustvee linna, Kasepää ja Puurmani valla andmed.

Nagu eeltoodust selgus, mõjutasid aasta kogupalga suurust oluliselt igasugused juhile makstavad preemiad, lisa-, staaži-, puhkuse- ja muud tasud. Märt Jallakale maksti eelmisel aastal põhipalgale lisaks igasuguseid lisatasusid kokku 11 705 krooni. Ametist lahkunud Pala vallavanemale Raivo Vadile maksti üheksa kuu töötamise eest lisatasusid kokku 31 950 krooni ulatuses. Talle maksti 10 650 krooni suurust puhkusetasu ja 21 300 krooni suurust preemiat. Kokku maksti Raivo Vadile üheksa kuu eest 132 429 krooni ehk kuu kohta 14 714 krooni.

Jõgeva vallavolikogu esimehele Saima Kalevile maksti kaheksa kuu eest hüvitist 7980 krooni ehk 997,50 krooni kuu eest, Jõgeva linnavolikogu esimehele Vello Mäesepale 30 000 krooni ehk 2500 krooni kuu eest, Põltsamaa linnavolikogu esimehele Raul Kirselile 33 000 krooni ehk 2750 krooni kuu eest, Palamuse vallavolikogu esimehele Heili Nigulasele 24 000 krooni ehk 2000 krooni kuu eest ja Tabivere vallavolikogu esimehele Kalev Raudsepale 58 848 krooni ehk 4904 krooni kuu eest.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Kingitused raamatuaasta lõpetuseks

Möödunud nädalal avati Pajusi vallas pidulikult kahe raamatukogu uued ruumid. Värskelt remonditud ja endistest tunduvalt avaramad ruumid on nüüd nii Pajusi kui ka Aidu raamatukogul.

Pajusi raamatukogu asus Pisisaares seni paneelmaja kolmandal korrusel korterist kohandatud ruumides. Alates teisipäevast on raamatukoguruumid kõrval asuvas samasuguses majas esimesel korrusel. Raamatukogu juhataja Aive Nurmekivi, kellel peagi saab selles ametis oldud esimene aasta, on uue asukoha üle üliõnnelik: "Ütleksin, et see on tõeline kingitus vallarahvale raamatuaasta lõpetuseks. Vallavalitsusele, eriti aga vallavanemale on meil põhjust igati tänulik olla. Peale selle, et mõnepäevase vaheaja järel sai uued ruumid kaks raamatukogu, tehti ju kolm aastat tagasi põhjalik remont valla kolmandas raamatukogus Tapikul. Nüüd on kõik kolm korralikes ruumides. Aga eks raamatukogudest ongi maal

saanud ühed peamised rahva kokkukäimise kohad. Tapikul näiteks enam mingit muud kohta ei olegi."

Pärast uutesse ruumidesse kolimist sai Pajusi raamatukogu ka arvuti ja interneti püsiühenduse. Nüüd asub seal ühtlasi avalik internetipunkt, mille vastu juba esimestel päevadel suurt huvi tunti.

Aive Nurmekivi sõnul on praegustes ruumides hästi palju valgust. Põhjaliku kapitaalremondi käigus tehti tubadest raamatukogule sobilikud ruumid ja endisega võrreldes on kogul põrandapinda ka ühe toa võrra rohkem.

Raamatukogus käijaid on olnud Pisisaares ikka rohkesti, esimesed päevad uutes ruumides on aga olnud eriti rahvarohked. Kõige enam tuntakse huvi värske ajakirjanduse vastu. Lisaks kõigele tunneb raamatukogu juhataja rõõmu selle üle, et uued ruumid on esimesel korrusel, kuhu ka eakamatel inimestel hõlpsam tulla.

Veelgi suuremad muutused on Aidu raamatukogul. Tondilossiks muutunud hoonest Aidus kolis raamatukogu Vägarisse paneelmaja teisele korrusele ühte majja kaupluse ja velskripunktiga. Et kolimise tõttu oli raamatukogu vahepeal kuu aega suletud, kujunes esimene tööpäev raamatukogu juhatajal Marje Pagil sellel esmaspäeval eriti rõõmsaks ja pingeliseks. "Külastajaid oli rekordarv. Juba uusi lugejaid tuli esimesel päeval juurde kümne ringis," ütles Marje Pagi.

Raamatukogu praegusi ruume muidugi endistega võrrelda ei saa. "Siin on tehtud euroremont. Nii avar ja ilus, et lausa lust. Lugemislaud on olemas ja kohapeal saab lugemas käia. Arvuti töötab ja lähematel päevadel saame internetiühenduse," selgitab raamatukogu juhataja.

Möödunud reedel oli Aidu raamatukogu uute ruumide avamisel palju külalisi ja toad said lilli täis. Pindagi on uues kohas varasemast peaaegu kaks korda rohkem.

VAIKE KÄOSAAR


Põltsamaa kunstiselts näitab kevadnäitusel tarbekunsti

Kui seni on Põltsamaa kunstiseltsi tubli maalijarahvas oma näitusi tarbekunstiga üksnes täiendanud, siis sel nädalal Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis üleval oleva kevadnäituse on nad koostanud üksnes tarbekunstitöödest.

Tarbekunstiharrastuse, võiks öelda, plahvatuslikule levikule põltsamaalaste hulgas on kaasa aidanud asjaolu, et kunstiselts on olnud agar igasuguseid tarbekunstikursusi korraldama. Ikka nii, et kõigepealt on kutsutud mõni külalisspetsialist, kes asja selgeks õpetab ja järgmised kursused on tehtud juba seltsi oma jõududega.

Kursustel osalejate ring pole piirdunud üksnes kunstiseltsi liikmetega ega isegi üksnes põltsamaalastega. Nii ei maksa imestada, kui näitusetööde autorite nimede taga võib leida sulgudes kohanimesid nagu Olustvere, Viljandi, Saue jne. Noorim autor, kuueaastane Kadri Reisenbuk käis koos ema ja vanaemaga vitraažikursusel Tartumaalt Kallastelt.

Tarbekunstialadel tuleb tunne, et asi hästi välja kukub, üldjuhul üsna ruttu. Ja kui tegija omandatusse ka loominguliselt suhtub, võivad tulemused olla väga põnevad. Viljandlanna Urve Tõnissoni arvates ei pea näiteks vitraaž sugugi alati tasapinnaline olema, vaid selle võib tükikaupa põneva oksa harudesse peita. Võib aga ka hoopis ümmargusi peegliraame kasutades omapärased vitraažprillid kujundada.

Siidimaalile nii novaatorlikult lähenetud pole, ent heast maitsest ja kompositsioonitajust annavad näituselolevad sallid-rätikud-lipsud küll tunnistust. Näiteks võib tuua Lia Peetsi inimsilmamotiividega kompositsiooni või Helve Zõbini lumikellukestega rätiku. Keraamika ja maalitud portselani puhul jääb aga üle üksnes imestada, kui lihtsate vahenditega on võimalik efektset tulemust saada. Ning loomulikult võib kunstiselts õnnelik olla, et neil on oma töökoda ja keraamikaahi, tänu millele nad saavad keraamikat, portselanimaali ja vitraaži harrastada.

Kunstiseltsi viimane, paar nädalat tagasi lõppenud kursus oli kirjakunsti alane. Sellegi tulemusi võib näha kahel näitusetööl, millel kunstipäraselt kirja pandud põltsamaalase Henn-Kaarel Hellati värskest luulekogust "Patu register" pärinevad tekstid.

Omaette "rubriigi" moodustavad näitusel Diana Ibruse põnevad nahast ja, kui silm ei petnud, kookospähklikoortest ehted.

Kunstitegemise rõõm vaatab Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis igatahes igast nurgast vastu. Ja õnnelikud võivad vist olla ka näituseautorite sõbrad-tuttavad: usun, et sünnipäevale tarbekunsti harrastajad enam naljalt poest ostetud standardkingitusega ei lähe, vaid võtavad kaasa omaloodud unikaaltaiese.

Kui üles sai kevadnäitus üsna vaikselt, siis lõpetab kunstiselts selle pühapäeval pidulikult. Kunstiseltsi liikmete maaliloomingut saab taas näha augustis.

RIINA MÄGI


Põltsamaa kammerorkester mängis Peeter Sauli käe all

Selle aasta alguses sündinud Põltsamaa kammerorkester, kes Põltsamaa Muusikakooli juures Hiie Taksi käe all harjutamas käib, saabus tagasi kammeransamblite päevalt Rakkest, kus nad mängisid Peeter Sauli taktikepi all.

Rakkesse teisele üleeestilisele kammeransamblite päevale olid kokku kutsutud noorte kammerorkestrid ja sümfonietid üle Eesti, nende seas kõige värskemana Põltsamaa kammerorkester. Jaanuaris loodud Põltsamaa kammerorkestris on peale Põltsamaa Muusikakooli keelpillimängijate osalejaid ka Viljandist, Tartust ja Jõgevalt ning Hiie Taksi juhatusel harjutatakse Põltsamaa Muusikakoolis. Kokku saadakse kuus kord nädalalõpu kolmel päeval.

Põltsamaa noorte kammerorkester on sedavõrd uus, et kammeransamblite päeva korraldajad esialgu selle olemasolust ei teadnudki. Seepärast saadeti neile repertuaar vaid nädal enne Rakkesse tulemist. Sellele vaatamata suutsid põltsamaalased oma heatasemelise musitseerimisega kõiki üllatada. Teiste seas avaldas neile tunnustust ka üle-eestilist ühisorkestrit ning nendega koos mänginud ühte Riia kammerorkestrit dirigeerinud Peeter Saul.

Tänases ETV saates "Termomeeter", mis käsitleb Eestimaa muusikakoolide probleeme, peaks kuuluma üks osa Põltsamaa Muusikakoolile. Eesti Muusikakoolide Liidu soovitusel valiti Eestimaal tegutsevast 82 muusikakoolist saatesse ühena kolmest Põltsamaa Muusikakool. Hiljuti viibiski võttegrupp mitu tundi Põltsamaal. Kõneldi lastega, külastati tunde, vesteldi linnapeaga ning samal ajal Põltsamaal viibinud Norra dirigendi Åge Korneliusseniga.

VAIKE KÄOSAAR


Parim kirjandusetundja on Lagle Räga

Tänavuse koolinoorte kirjandusolümpiaadi lõppvoorus osales edukalt Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli abiturient Lagle Räga.

Sõel lõppvooru pääsemiseks oli väga tihe. Tartusse lõputööd kirjutama lubati vaid 29 vanema rühma parimat üle Eesti, Lagle tuli kokkuvõttes seitsmendale kohale. Mõned küsimused Laglele tema klassikaaslastelt.

Kuidas läks esimeses voorus?

"Saatsin Tartu Ülikooli olümpiaadikomisjonile uurimuse teemal "Me oleme Euroopa indiaanlased", mille koostasin Jaan Kaplinski loomingu põhjal. Et töö sisukam saaks, lugesin lisaks Jaan Krossi, Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti teoseid, ajakirjanduses ilmunud artikleid ning arvustusi. Töötasin palju raamatukogus. Minu uurimustöö arvati kümne parema hulka, seega oli edasipääs kindlustatud."

Räägi teisest voorust.

"Teine voor oli iseseisva mõtlemisoskuse ja analüüsivõime proov - kokku kümme ülesannet. Toredaks eneseületuseks oli humoreski kirjutamine teemal "Eesti ja Euroopa". Meeldiv oli see, et lõppvoorus oli tähtsustatud Kaplinski, kelle loominguga olin tegelnud sügisest peale. Kui lõpppunktid kokku loeti, leidsin tabelist oma nime seitsmendalt kohalt, auhinnakohast jäid vaid mõned punktid puudu."

Mida veel nägidkuulsid?

"Kirjandusolümpiaadi ajakavasse mahtus veel mõndagi. Käisime ekskursioonil Eesti Kirjandusmuuseumis, kohtusime kirjanikega TÜ Teadusraamatukogus jne. Olümpiaadi pidulik lõpetamine oli TÜ Kunstimuuseumis. Meelde jäid professor Rein Veidemanni sõnad selle kohta, et kirjandusõpetus Eesti koolides on endiselt rõõmustavalt kõrgel tasemel, vaatamata kurtmisele, et õpilastel jääb lugemiseks üha vähem aega. Palju väärtuslikke kogemusi andis olümpiaadist osavõtt ka riigieksamiks."

ELLE VAIK



SPORT

Kuremaal ujusid viievõistlejad

Laupäeva ennelõunal võtsid Kuremaa ujulas üksteiselt mõõtu Eesti ja Läti noored viievõistlejad. Mõistagi mitte kõigil viievõistluse aladel, vaid üksnes ujumises. Lasti, veheldi ja joosti Tartus. Ratsutamist noorte võistluskavas polnudki.

Õigupoolest olid Eesti noorte meistrivõistlused viie, ehk siis täpsemalt neljavõistluses kavandatud veelgi rahvusvahelisematena, ent soomlased ja rootslased jäid miskipärast tulemata. Meistrivõistlused tegi kaasa 35 Tartu ja 15 Riia viievõistlejat, kusjuures tuleb välja, et seda nö rüütlite ala harrastavad ka mõned tüdrukud (poolesajast võistlejast kümme olid naissoost). Võisteldi neljas vanuseklassis. Kahes vanemas, A- ja B-klassis oli jäme ots riialaste käes.

A-klassis olid ujumisrajal kiiremad (ujutakse nii A- kui ka B-klassis 200 m vabalt) riialased Reinis Pavars (2:12,48 ja 1212 punkti) ja Boris Palazčenko (2:16,90 ja 1160 p), Oskar Kilk oli parima eestlasena kolmas (2:20,20 ja 1120 p). Üldkokkuvõttes läks Aklassis siiski ka kolmas koht Pavarsi ja Palazčenko järel riialasele Arturs Petersonsile, parim eestlane oli neljandaks tulnud Kaider Parv. Neidudest oli A-klassis nii ujumisrajal kui ka nelja ala kokkuvõttes parim riialanna Dace Vasetcka.

B-klassi võistlejatest kogusid Kuremaa ujulas rohkem punkte riialased Stanislav Judkins (2:12,81 ja 1208 p) ja Denis Smirnov (2:20,98 ja 1112 p), kolmas oli tartlane Sten Tuudak (2:31,70 ja 980

p). Sama esikolmik jäi püsima ka nelja ala kokkuvõttes. Tüdrukute parim oli nii ujumises kui üldse Jelena Marisheva Riiast. Niisiis võib öelda, et kahe vanema vanuseklassi parimad panidki oma edule aluse just avaala, ujumisega.

C-klassi poistest (nooremad vanuseklassid ujusid 100 m) olid ujumises paremad tartlased Gustav Kesküla (1:19,87 ja 932 p) ja Lauri Post (1:20,50 ja 924 p) ning riialane Janis Liepinš (1:23,55 ja 888 p), nelja ala kokkuvõttes võitis aga Posti ja Kesküla ees ujumises alles viienda tulemuse saanud Siim Seedre. Tüdrukutest oli parim Janne Arst.

Kõige nooremad, D-klassi lapsed võistlesid üksnes ujumises ja jooksmises. Ujumise võitis Rauno Kala (1:25,30 ja 868 p), järgnesid Timo Arujõe (1:28,81 ja 824 p) ja Margo Salumets (1:31,18 ja 784 p). Kahe ala kokkuvõttes tuli aga Salumetsa ja Arujõe ees võitjaks Martin Kreutzberg. Tüdrukute parim oli Liis Adamson.

Eesti noored viievõistlejad esindasid kõik Tartu klubi Pentathlon, mis, nagu selgub, ongi veel ainus selle ala järelkasvuga tegelev institutsioon. Pentathloni treeneri Enn Jaigma sõnul olevat Tallinnas viievõistlus rahakraanide kinni keeramisega täielikult välja suretatud. Olümpiamees Imre Tiidemann ja tema tiim olevatki kogu Tallinna viievõistlus.

Ega Tartu Pentathlonilgi elu roosiline ole. Kunagise Vanalinna spordikooli hoone, mida klubi senini laskmis ja vehklemistreeninguteks kasutada on saanud, kavatseb linn peatselt suveteatriks maha müüa. Õnneks on viievõistlejad oma tiiva alla lubanud võtta Tartu Slaavi Gümnaasium, mille 20-meetrises kahe rajaga ujulas toimuvadki juba noorte viievõistlejate ujumistreeningud: Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskooli natuke kobedama ujula kasutamiseks napib lihtsalt raha. Võistlemiseks ja ka treeninglaagriteks on senini kasutatud Kuremaa ujulat.

"Kuremaa ujula on väga heas korras ja nii meile kui ka meie külalistele meeldib siin," ütles Enn Jaigma. Küsimusele, kuidas muudab viievõistlejate suhet Kuremaa ujulasse Tartu veekeskuse valmimine, vastas Jaigma: "Nojaa, kui veekeskus sügiseks valmis saab, pole meil siia tulla enam põhjust..."

RIINA MÄGI


Lõppesid võrkpallimeistrivõistlused

Jõgevamaa võrkpallimeistrivõistlused lõppesid üle-eelmisel nädalal.

Maakonna meistrivõistlustel osales kaheksa nais- ja meeskonda. Esmakordselt osalesid Pala, Põltsamaa Kaja naiskond ja Mustvee tütarlaste võistkond.

Võistlussüsteemist: võistkonnad olid paigutatud kahte alagruppi, kus mängiti kaks korda iga vastasega, võitjad pääsesid otse finaalturniirile ning alagrupi teise ja kolmanda koha saavutanud võistkonnad mängisid teise alagrupi sama koha saavutanud võistkondadega. Vaheturniiri kaks paremat pääsesid ka finaalturniirile.

Alagrupid võitsid Carmeni ja Adavere naiskond ning Põltsamaa ja Kurista mees kond. Vahegrupi paremad olid MIX ja Torma naiskond ning Palamuse ja WWillemi meeskond.

Maakonna meistriks tuli Carmeni naiskond, kes mängis koosseisus: Anneli Liinamäe, Ave Liinamäe, Piret Võsu, Helvi Pärnpuu, Malle Aia, Ülle Sepp, Elve-Mai Klement, Margit Maalepp, Ellen Kliiman, Merike Asuküll, treener Andres Lippur. Nad võitsid Torma 3:1, MIX 3:0, Adavere 3:0. Teise koha saavutas MIX ja pronksmedalid võitis Adavere naiskond.

Maakonna meistri tiitli võitis Põltsamaa linna meeskond, kes mängis koosseisus: Peeter Jaani, Erko Valdmets, Andre Aljo, Tanel Türna, Mait Volmer, Reimo Volmer, Karl Jaani, Vallo Goroško, Kristo Kõkkur, Rando Järv, treener Toivo Uusna. Võitjad mängisid Kuristaga 3:1, Palamusega 3:0, WWillemiga 3:0. Hõbemedaleid otsustavas mängus võitis Kurista Palamust 3:2 ja pronksimängus Palamuse võitis WWillemit 3:2.

Finaalturniir toimus esinduslikus Mustvee spordihoones. Võistluste peakohtunik oli Toivo Uusna. Maavõistlus Ida-Virumaa ja Jõgevamaa vahel toimus neljandat korda ja seekord Jõhvis. Mängisid maakondade neli paremat nais- ja meeskonda (va Narva linn), neidude ja noormeeste võistkonnad.

Tulemused: Torma-Tammiku 3:2, Adavere-Järve SK 0:3, MIX-Kiviõli 0:3, Carmen-Avinurme 3:0, Jõgevamaa-Ida-Viruma 1:3.

Meeskonnad: WWillem-Sillamäe 0:3, Palamuse-VK Viro 0:3, Põltsamaa linn-Juuniorid 3:0, Jõgevamaa-Ida-Virumaa 1:3.

Maavõistlus lõppes 8:3 Ida-Virumaa kasuks ja üldseis jäi 1:3 Jõgevamaa kahjuks. Kaotus oli suur, väike lohutus on, et meie maakonna parimad võitsid. Paljud võistkonnad ei suutnud tulla maakonda esindama oma parimas koosseisus. Iga kaotus paneb mõtlema ja tegutsema ning võit pidutsema. Jääb loota, et järgmisel aastal suudame pidutsejaid üllatada ja juba ise võita maavõistluse.

UNO VALDMETS,

JSL Kalju esimees


Spordi lühiridu

Lõppenud on maakonna meistrivõistlused bridžis nelikutele ja paaridele. Nelikutest käis tihe rebimine esikoha pärast võistkondade Arno ja Peeter vahel, kes juhtisid meistrivõistlusi vaheldumisi. Kolme enampunktiga jäi peale Arno (Arnold Kivik, Hillar Sibul, Janno Kivik, Kalle Ojassalu). 351 punkti andis teise koha Peetrile (Peeter Jaani, Lembit Kapp, Ain Meikop, Ivo Krumm). 289 punktiga oli kolmas võistkond Raivo (Raivo Sikk, Ants Meerits, Eduard Rumvolt, Endel Epro).

Paaride meistrivõistlustel hoidis liidriohje koguni kuus erinevat paari. Lõpuspurt oli kõige võimsam Jaan Sutil-Villu Ojassalul, neile esikoht 137 punktiga. Teine koht 134 punktiga Peeter Jaani-Lembit Kapp, kolmas koht 128 punktiga Mihkel Viirelaid-Jüri Mekšun, neljas koht 127 punktiga Janno Kivik-Kalle Ojassalu, viies koht 120,5 punktiga Hillar Sibul-Arnold Kivik, kuues koht 117,5 punktiga Otto Suits-Mart Jäger.

***

Esmakordselt viidi Lustivere kultuurimajas läbi maakonna meistrivõistlused saskus, kus tegid kaasa ka Viljandi maakonna KolgaJaani ja Kõo valla saskusõbrad. Mängiti kaks viievoorulist turniiri. Esimesel turniiril olid kolm paremat paari Ilves-Andresson (KolgaJaani), Koho-Kill (Põltsamaa), Sutt-Ojassalu (Pajusi ja Põltsamaa). Teisel turniiril jõudsid esikolmikusse Haan-Palts (Pajusi), Sutt-Ojassalu ja Kont -Lippur. Kahe turniiri punktide liitimisel said maakonna meistri tiitili 114 punktiga Sutt-Ojassalu. Ainult ühe punktiga kaotasid naabermaakonna saskumängijad Ilves-Andresson. 110 punktiga said kolmanda koha Haan-Palts. Kokku võistles 35 meest ja üks naine.

OSKAR PURI

***

Nelja kuu jooksul on toimunud seitse suuremat kabevõistlust, mille alusel selgitame maakonna stabiilsemat kabetajat. Kõigist neist võistlustest on ainsana osa võtnud Urmas Visk, kogudes 317 punkti. Kuus võistlust on kirjas Edo Jaanuskal, Lembit Maidlal ja Rein Oraval, punkte vastavalt 304, 277 ja 270.

Pingerea koostamise aluseks oli viis paremat tulemust poolaasta jooksul. Edetabelit juhib 100protsendilise tulemusega Edo Jaanuska 255 punktiga. Viis tulemust sai kirja ainult seitse meeskabetajat. Liidrile järgnevad Kaarel Ots (239 p), Heldur Evertsoo (237 p), Lembit Maidla (234 p), Urmas Visk (230 p), Rein Orav (227 p) ja Ärni Aia (211 p). Edetabelisse on kantud üle 20 meeskabetaja ning ainult kaks naist: Taimi Pihelpuu ja Merike Parve. Peale Edo Jaanuska, kellel on viis võitu, on üks võit veel Jaan Peetsil ja Raimond Tamlal. Kabetajad kohtuvad jälle mihklipäeva paiku.

***

Hästi esinesid Eesti valdade individuaalmeistrivõistlustel maakonna kahe tugevama valla - Palamuse ja Jõgeva nais- ja meeskabetajad. Naiste konkurentsis olid paremad Taimi Pihelpuu ja Merike Parve.

Neljandat korda tuli võitjaks hiidlane Arvo Rist, kes koos meie parima, Edo Jaanuskaga (Palamuse) kogus seitsme vooruga 5,5 punkti, otsustas koefitsient (16,5:15,75) Risti kasuks. Kolmas koht kuulus Jõgeva valla parimale, Kaarel Otsale, kes kogus 5 punkti Tartu valla parima, Algo Laidvee (4,5 p) ees.

Kõigist viiest meistrit selgitavast võistlusest on osa võtnud meie K. Ots, J. Keerig (Tarvastu) ja T. Pihelpuu. Üldse on osalenud üle 50 mängija 12 vallast üle vabariigi. Võistkondlikus arvestuses olid Jõgeva maakonna mehed (4) paremad ülejäänutest (4) vahekorraga 17:15. Meie esindusse kuulusid veel Raimond Tamla ja Urmas Visk. Seega maakonda neli medalit kuuest: üks kuld, üks hõbe ja kaks pronksi.

SULEV LUHT

***

Laiusel on kujunenud traditsiooniks tähistada jüripäeva sportlike üritustega. Nii toimus laupäeval Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses koroonaturniir üksikmängus. Naistest võitis Laine Rande 16 p, teine Milvi Kägu 9 p. Meestest võitis Tiit Ottenson 33 p, teistkolmandat kohta jäid jagama 26 punktiga Marek ja Ilmar Poltrago, neljas Lembit Lääne 23 p.

Viljandis toimub 5. mail Eesti 2000/2001. a koroonamängu hooaja lõppturniir Estonian Masters. Kavas on naiste ja meeste üksikmäng. Võistlema on lubatud kõik personaalse kutse saanud mängijad. Kutse võistlustele saavad 16 nais ja 32 meesmängijat aasta edetabeli järgi. Laiuse Spordiklubist said kutse Erki Lepik, Marek Poltrago, Väino Ridal, Paul Uiboleht, Lembit Lääne, Meelis Sarapuu ja Laine Rande.

PAUL UIBOLEHT

***

Eesti meistrivõistlustel tõstmises oli ainsana Jõgevamaa au eest väljas Siimusti noormees Hillar Vaino (SK Contra). Kaalukategoorias kuni 69 kg võitis ta tulemusega 197,5 kg (rebimine 82,5, tõukamine 115) pronksmedali.

HENDRIK LINDEPUU



MITMESUGUST

Õigus teada, õigus osaleda

Möödunud nädalal Jõgevamaa keskkonnateenistuses toimunud teabepäeval tutvustati omavalitsustöötajatele, pedagoogidele, mittetulundusühingute esindajatele jt keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevat Århusi konventsiooni, millega ühinemise kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks märtsi keskel ning mille ratifitseerimist parlamendis on oodata jaanipäevaks.

Nimetatud konventsioon sõlmiti Euroopa riikide esindajate poolt Taani linnas Århusis 1998. aasta suvel ning selle põhiteesideks on, et igaühel on õigus saada infot oma elukeskkonna kohta, osaleda seda puudutavate otsuste tegemisel ning kaevata seda kahjustanud kohtusse.

Et avalikustamist käsitleva konventsiooni sisu ja põhimõtteid peeti enne konventsiooni ratifitseerimist vajalikuks avalikustada, selles ei peaks midagi üllatavat olema. Sel eesmärgil käivitatud Taani-Eesti ühisprojekti raames maakondades konventsiooni tutvustavad teabepäevad toimuvadki.

"Konventsioon sätestab, et üldsus kaasatakse keskkonnaasjade otsustamisse juba varases staadiumis, mil kõik otsused on veel lahtised ning et avalikustada tuleb kogu info, mis otsuste tegemiseks vajalik," ütles Århusi konventsiooni rakendamise projekti Eesti-poolne koordinaator Kaidi Tingas. Oluline on tema sõnul seegi, et keskkonda puudutavate otsuste tegijad ja projektide käivitajad ei saa konventsiooni rakendudes enam põhjendada omapäi otsustamist sellega, et üldsus oli passiivne ja ei sekkunud diskussiooni, vaid nad peavad ise selgitama välja asjast huvitatud grupid ning ergutama neid arutelus osalema. Lühidalt öeldes: edaspidi peavad ametnikud ja ettevõtjad tegema senisest palju rohkem, et keskkonda puudutavaid otsuseid tehtaks üldsusega konsensusele jõudes.


Paar sammu ees

Kaidi Tingase sõnul on peale Taani enda ratifitseerinud Århusi konventsiooni veel üksnes mõned postsovjetiriigid, nagu Turkmeenia, Kasahstan, Moldova ja Ukraina, kelle puhul tekkivat kahtlus, kas nad ise ikka päris täpselt aru said, missugused kohustused nad endale võtsid. Miks siis enamik Euroopa riike nö passib? "On muidugi ka neid riike, kes pole üldse asjaga tegelema hakanud, enamasti pole aga lihtsalt veel ratifitseerimiseni jõutud, kuna selle ettevalmistamine on üsna keeruline," ütles Kaidi Tingas.

Kuigi Århusi konventsioon on sõnastatud keskkonnainfot ja keskkonnaasjade otsustamist puudutavana, toetab see Tingase sõnul tegelikult ka demokraatliku riigi toimemehhanismi kui niisugust. Keskkonnasektor on info avalikustmise ja üldsuse otsustamisse kaasamise alal lihtsalt muudest valdkondadest paar sammu ees ning keskkonnapõllul on hea läbi mängida tegutsemisstsenaariumid, mis vajalikud kogu ühiskonna elu korraldamisel.

Küsimusele, kas Århusi konventsiooni ratifitseerimine Eesti poolt toob kaasa suuri muutusi, vastas Tingas, et kuigi hiljuti Eestis kehtima hakanud avaliku teabe seadus ning laialt levinud internetikasutus on tõhusaks nö siseriiklikuks toeks Århusi konventsiooni rakendumisele, on just üldsuse otsustamisse kaasamise osas veel palju ära teha. Negatiivseks näiteks tõi ta hiljutise elektrijaamade erastamise tehingu, mille puhul majandusministeerium piirdus vaid põgusate pressiteadete üllitamisega. Tegelikult tulnuks nii olulise teema puhul käivitada aktiivne avalikustamisprojekt, mis lähtunuks teaduslikult välja töötatud üldsuse kaasamise tehnikatest.


Teisele ringile

Teabepäeval oli juttu ka ühest kohalikust keskkonnateabe avalikustamise ümber sõlmunud konfliktist. Mustvee linnavalitsuse kava renoveerida kohalik sadam pole nimelt leidnud heakskiitu kohaliku ökoturismiühingu silmis. Eelkõige sellepärast, et projekti pole nende meelest piisavalt avalikustatud. Linnavalitsuse argumendile, et sadama rekonstrueerimisprojektiga oli piisavalt pikalt võimalik tutvuda linnavalitsuses ning sellest võimalusest oli linnarahvast leheveergudel ka teavitatud, ei vaidle ühingu esindajad vastu, ent nende meelest polnud vastav kuulutus silmatorkav ning jäi ühingu esindajatel nägemata.

"Turismi ja puhkesadama väljaehitamise vastu pole meil midagi, ent kui Mustvee sadamast saab kaubasadam, võib see Mustvee ellu tuua negatiivseid jooni, nagu narkokaubandus, kuritegevus jne," ütles ökoturismiühingu esindaja Heljo Repkina.

Ökoturismiühingu ja linnavalitsuse esindajate omavaheline debatt jäi teabepäeval paraku ära, kuna esimese esindajad saabusid kohale siis, kui teise esindaja juba lahkuma pidi, ent linnavalitsus on otsustanud sadamaprojekti nö avalikustamise teisele ringile lükata ning maikuus vastava ümarlauanõupidamise korraldada.

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Keskkriminaalpolitsei palub abi

Seoses Tartus toime pandud kolmikmõrva uurimisega palub Keskkriminaalpolitsei kõigil, kes olid 15. aprillil ajavahemikus kella 10-13 Tartus, Põllu tn 6 maja juures ning nägid selle ees seismas

musta värvi valuvelgedega 5. seeria BMWd või maja taga hoovis seismas universaalkerega rohelist või sinist värvi sõiduautot, samuti nende läheduses olnud isikuid, võtta ühendust Keskkriminaalpolitsei Lõuna regionaalkeskusega. Samuti palutakse ühendust võtta eelnimetatud sõidukite kasutajatel ja isikutel, kes samas ajava hemikus käisid Põllu tn 6 asuva maja viiendal korrusel ja seal asuvatesse korteritesse sisse ei saanud. Ülalnimetatud isikutel palutakse tulla Keskkriminaalpolitsei Lõuna regionaalkeskusesse aadressil Tartu, Kompanii tn 10 või helistada telefonidel 308 707, 308 715 või mobiiltelefonidel 051 43 581, 050 56 770. Anonüümsus garanteeritakse.


Varas on tunnistanud, kannatanu pole teada

Ühe kriminaalasja uurimise käigus on kuriteos kahtlustatav tunnistanud, et 1999. a novembris on ta Jõgeval Tähe tn 16 elumaja teisest trepikojast (kui ühisgümnaasiumi poolt lugeda) esimese ja teise korruse vaheliselt trepiplatvormilt varastanud keevitatud raamiga halli värvi jalgratta. 2000. a mais, kuu algul olevat ta varastanud Suislepa tn 3 maja ette pargitud valgest sõiduautost Moskvitš 6-7 liitrit bensiini. Veel võtab ta omaks, et möödunud aasta mais varastas ta Jõgeval Pae tn 5 maja ees seisnud sõiduautost Mazda 626 raadiomagnetofoni Sony. Palume loetletud vargustes kannatanuid teatada endast politseisse tel 68 478 või tulla politseiprefektuuri, tuba 210 teisel korrusel.


Üle Eesti vargil käija

Juba mõnda aega on vahi all Elmo (1974), kes praegustel andmetel ei omagi kindlat elukohta. Mees on korduvalt kohtulikult karistatud, sealhulgas mitmel korral varguste eest. Selgunud on, et Elmo on koos sõbraga käinud vargil mitmel pool Eestis: Elva kandis, Valgas, Tallinnas ja Harjumaal ning küllap mujalgi. Võimalik, et tema osavõtul on sooritatud kuni sada sissemurdmist ja vargust. Enamus siiski vist Harjumaal, kus ta ka kinni peeti. Jõgevamaal on ta enda tunnistuste kohaselt murdnud sisse kahte suvilasse. Ta on eelistanud maanteede äärseid või maantee lähedasi maju ja hooneid. Mullu septembris murdis ta sisse Kaiaveres ühte suvilasse, kust viis ära nahkdiivani, mootorsae, murutrimmeri, televiisori, mikrolaineahju jne. Oktoobris murdis ta möödasõidul sisse suvilasse Mullaveres. Sealt viis ta minema muruniiduki, mootorsae, elektrikäia jm.


Lohusuu mees käis Mustvees vargil

Üks Mustvee linna Tartu tänava elanik avaldas, et märtsi keskpaigas varastati tema mootorpaadilt mootori vahereduktori komplekt. Paat seisis majahoovil üsna jõe ääres. Nüüd on juurdlusega selgunud, et agregaadi varastas Jarmo (1979) Lohusuust. 15 000 krooni maksnud asja müüs näppaja maha 3000 krooni eest. Agregaat on kätte saadud ja mees on oma vargusasja üles tunnistanud.


Varastati kuuri katus ja seinad

Palamuse vallas Pikkjärvel on OÜ Kerseli osa puukuuri ära varastatud. Hoone karkass seisis veel püsti, aga laudadest seinamaterjal on ära tassitud ja osa eterniidist katust samuti. Samas kõrval asunud endise OÜ Kaarepere kontorihoonel oli lõhutud kolme akna klaasid ja keset suurema ruumi põrandat inimese roojahunnik jäetud. Omanikud kahtlustavad hoone lammutamises kohalikke, kes polnud suutnud endale korralikku küttefondi luua.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub lõunakaarte tuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur +8°C ... +16°C.

Reedel on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-13 m/s. Õhutemperatuur öösel +3°C ... +8°C, päeval +7°C ... +13°C.



Vooremaa

Neljapäev, 26. aprill 2001. a.

Riigikogulased nuusutasid püssirohtu ja lilli

ARDI KIVIMETS


Tööpartei tegevus aktiviseerub

HERBERT SÖÖDE


Jõgeva Talupidajate Liidu juhiks sai Agu Kaju

JAAN LUKAS



ARVAMUS

Ometi nii lähedal, aga siiski kaugel

TOOMAS PAUR,

Eestimaa Rahvaliit


KIRJAD

"Te olete väga kena daam"

E. PALJAK

Tormast


Oh häda

L. TAMM


Haldusreform: Tööpartei seisukoht

HERBERT SÖÖDE


JUHTKIRI

Kevad on käes

26. aprill 2001. a



MAJANDUS

Eesti töökeskkond ei vasta Euroopa Liidu nõuetele

RAIVO SIHVER


Infosulg bussiliikluses

RAIVO SIHVER


Vello Mäesepp lahkus ASi Jõgeva Elamu juhataja kohalt

RAIVO SIHVER


Jõgeva linnapeal oli kõige kõrgem ametipalk

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Kingitused raamatuaasta lõpetuseks

VAIKE KÄOSAAR


Põltsamaa kunstiselts näitab kevadnäitusel tarbekunsti

RIINA MÄGI


Põltsamaa kammerorkester mängis Peeter Sauli käe all

VAIKE KÄOSAAR


Parim kirjandusetundja on Lagle Räga

ELLE VAIK



SPORT

Kuremaal ujusid viievõistlejad

RIINA MÄGI


Lõppesid võrkpallimeistrivõistlused

UNO VALDMETS,

JSL Kalju esimees


Spordi lühiridu

OSKAR PURI

SULEV LUHT

PAUL UIBOLEHT

HENDRIK LINDEPUU



MITMESUGUST

Õigus teada, õigus osaleda

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Keskkriminaalpolitsei palub abi

Varas on tunnistanud, kannatanu pole teada

Üle Eesti vargil käija

Lohusuu mees käis Mustvees vargil

Varastati kuuri katus ja seinad

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade