"Heitveepuhastusjaama
ehitustöödega püsitakse graafikus," nentis Jõgeva
Linnavara veemajanduse spetsialist Vello Ründva, kui näitas
500 tonni reovett mahutavaid setiteid. FOTO: ARDI KIVIMETS
Jõgeva linna kõigi aegade kalleim ja unikaalseim ehitus, üle 30 miljoni krooni maksma minev heitveepuhastusjaam, hakkab valmis saama. Märtsi keskel peaks linna heitvesi jõudma puhastusjaama ning algab seadmete häälestamine.
Jõgeva linna Painküla poolsesse serva on üsna märkamatult kerkinud valget värvi hoonete ja rajatistega linnakuke. Kui läheduses poleks lahtist solgikraavi, oleks küllaltki raske arvata, et tegemist on reoveepuhastiga. Ligemale pooleteise hektari suurusest maaalast on umbes kümnendik ehitiste all: peapumpla, eelpuhasti, setiti, laboratooriumolmehoone, üle tuhande tonni reovett ja muda mahutavad annuspuhastid, koagulandimahuti jt rajatised. Osa mahukast tööst, nagu poolteist kilomeetrit mitmesuguseid torustikke, asub maa all ning ei paista ehitusplatsil silma.
Ehitusel on kulunud 1200 kantmeetrit betooni. Üle 30 miljoni krooni
maksva reoveepuhasti ehita miseks on saadud raha riigilt ja Euroopa Liidu Phare programmist. Jõgeva linn on seda rahastanud vaid kolme miljoniga. Reoveepuhasti rajamiseks löödi kopp maasse
mullu jaanuaris. Tänaseks on ehituse peatöövõtja AS Merko Ehitus koos alltöövõtjatega, kelleks on ka Jõgevamaa ettevõtted (aktsiaseltsid Siimel, Cobra Grupp, Jõgeva Vesi, Jõgeva Elamu), teostanud töid 27 miljoni krooni ulatuses.
Tublid ehitajad
"Tehnoloogiliste seadmete, mis on valmistatud põhiliselt Soomes, Rootsis ja Saksamaal, ning torustike montaažiga tegeleb firma Kivilill, kellel nende tööde teostamisel pikaajalised kogemused. Jõgeva töömehed on teinud põhiliselt üldehitustöid ja sellega on saanud päris hästi hakkama," tutvustas objekti juht Olev Just senitehtut. Projektijuht Mart Poola, kellele see on Haapsalu, Häädemeeste ja Valga järel juba neljas puhastusseadme ehitus, oli kindel, et ehitajad annavad Jõgeva puhastusseadmed aprilli alguses üle. Asfaldi panek ja haljastus jäävad hiljemaks - talvel ju selliseid töid ei tehta. Põhiliseks tööd segavaks asjaoluks pidas ta, et projekteerijad ei jõudnud ehitusele järgi. Põhiline ehitusaeg langes siin, nagu üldiselt sageli juhtub, talvekuudele.
Toru läbi jõe
Jõgeva linnas on 18 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, üheaegselt puhastusjaama ehitamisega on paigaldatud 2200 meetrit uut torustikku. Detsembri lõpus sai valmis Energia tänava elamurajooni ja Suvila tänava pumbajaama ühendav reoveetrass. Et toru viidi Pedja jõe alt läbi, lasti veepind mõneks ajaks pool meetrit madalamaks. Pedjaäärsete torude paigaldamise ja pumbajaamade ehitamisega sai peatöövõtja AS K&H koos Siimeliga edukalt hakkama. Varsti hakkab ka ülejõe linnaosa reovesi puhastusjaama jõudma.
Jõgeva uus heitveepuhasti on kavandatud vastu võtma umbes 2300 kuupmeetrit reovett ööpäevas.
Jaam käivitub järk-järgult
"Ehitajad on omadega graafikus ja linna reovesi hakkab mõne nädala pärast jõudma puhastusjaama. See ei tähenda veel, et reovesi hakkab kohe päris puhtana jõkke voolama. Ikka järkjärgult: esmalt lähevad käiku mehhaanilised puhastid, mis koguvad tahkeid ja hõljuvaid osakesi. Bioloogilise puhasti töölehakkamiseks on vaja koguda suurtesse mahutitesse üle 500 tonni reoveest saadavat muda, milles kasvatatakse puhastamiseks vajalikke baktereid. Kogu puhastusprotsess saab häälestatud ja täielikult töökorda sügisel," selgitas ASi Jõgeva Linnavara veemajanduse spetsialist Vello Ründva.
Jõgeva astub samm-sammult puhtama Pedja jõe suunas.
ARDI KIVIMETS
Jõgeva piimakombinaat sai ajutise pankrotihalduri
Möödunud neljapäeval arutas Tallinna Linnakohus ühe võlausaldaja taotlust pankrotimenetluse algatamiseks ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi suhtes ja otsustas ettevõtte majandusliku olukorra selgitamiseks määrata ajutise pankrotihalduri.
Tallinna Linnakohtu eelistungil arutati kohtunik Andres Kirise eesistumisel ühe võlausaldaja taotlust pankrotimenetluse algatamiseks miljonitesse kroonidesse ulatuvatesse võlgadesse sattunud ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi suhtes. Istungi lõppedes otsustas kohus määrata firmasse ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes Jõgevamaa majanduselus on saanud tuntuks eelkõige kui ASi Adavere Lihatööstus pankrotihaldur.
"Ajutine haldur kontrollib, kas ettevõttes on pankrotiseis, selgitab võlgniku vara suuruse, kindlustab vara säilimise ja esitab kohtunikule aruande enne istungi toimumist, kus pankrotimenetluse algatamine lõplikult otsustatakse," teatas Vooremaale ASi Eesti Taluvõi võlausaldajate üks esindajatest, jurist Terje Mikk omanimelisest juristibüroost.
Toomas Saarma ise pidas ASi Eesti Taluvõi majandusolude kommenteerimist veel ennatlikuks. Samal päeval pidi tulema Jõgeva Maakohtus arutlusele grupi võlausaldajate, sealhulgas AS Eesti Maapank, hagi ASi Eesti Taluvõi vastu. Kohtuistung lükati aga ASi Eesti Taluvõi esindajate puudumise tõttu edasi, 8. märtsile. Üks omanikest, Juri Tšetšulin saatis kohtusse avalduse, milles ta teatas, et ei saa Jõgeva Maakohtu istungil osaleda, kuna viibib samal ajal toimuval istungil Tallinna Linnakohtus.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavalitsuses Võtikvere II Raamatulaada korraldajate nõupidamine. Eile peeti vallavalitsuse saalis valla külavanemate õppepäeva, kus esinesid Villu Reiljan, Juhan Telgmaa, Imbi Paju ja Meelis Paavel. Täna korraldab Sadala kooli pere vastlapäevatralli Laiuse mäel. Laupäeval korraldab Vaiatu Küla Selts Vaiatu rahvamaja juures kogupereürituse "Vastlapäevast naistepäevani".
Täna tähistatakse vastlapäeva Maarja ja Tabivere koolis. Neljapäeval on Elleri-nimelise Tartu muusikakooli Tabivere filiaalis etüüdide konkurss. 2.-4. märtsini osalevad valla sportlased IX maatalispordimängudel Otepääl. Laupäeval esinevad Maarja estraadiring, Tabivere naisansambel ja liikumisrühm Teine Noorus Vaiatus. Maarja Keskkoolis valmistatakse sellel nädalal ette 17. märtsil toimuvat abiturientide balli ning vilistlaste kokkutulekut.
Eile oli Kalevipoja mõõga ideekonkursi komisjoni koosolek, millega selgitati konkursi tulemused. Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla koolireform ja tänavuse aasta eelarve teine lugemine.
Eile oli vallavalitsuse istung. Adavere kooli V-IX klassi õpilased olid eile Otepääl suusatamas ja vastlapäevaüritusi läbi viimas. Täna korraldatakse Lustivere koolis vastlapäeva puhul noorematele õpilastele hobusõit ning III ja V klass organiseerivad oma vastlapäevaüritused metsas. Kuningamäel on täna vastlapäevaüritused Põltsamaa valla ja linnavalitsuse töötajatele. Homme korraldatakse Lustivere koolis teatevõistlused kõikidele klassidele. Laupäeval on Kamari klubis koroonavõistlused rändkarikale.
Laupäeval korraldati Põltsamaa Vabaduse platsil mälestusminutid. Pühapäeval oli kultuurikeskuses aastapäevale pühendatud pidulik pärastlõuna. Eile oli linnavalitsuse istung. Homme on linnavalitsuses Põltsamaa Lossifondi nõukogu koosolek, mille päevakorras on Lossifondi heategevusliku kontserdi korraldamine. Kultuurikeskuses on homme mälumänguturniiri "Uute teadmistega uude sajandisse" kolmas voor. Lasteaed-Algkoolis Tõruke on tervisenädal.
Eelmisel kolmapäeval vaatas vallavolikogu sotsiaalkomisjon läbi toetuste maksmiseks laekunud avaldusi. Haridus, kultuuri ja spordikomisjon arutas samal päeval võimalust kultuurikonverentsi korraldamiseks Puurmani Keskkoolis. Neljapäeval oli koos vallavolikogu eelarvekomisjon. Eile oli vallavolikogu istung. Sellel nädalal on Puurmani lasteaias talispordinädal.
Möödunud kolmapäeval viibis Palamuse vallas põllumajandusminister Ivari Padar, kelle osavõtul olid arutlusel piimandusprobleemid. Samal päeval asetati Kaareperes lilli ja pärgi
Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile ja kuulati RAMi kontserti. Reedesel vallavalitsuse istungil olid arutlusel maaküsimused, taotlused toetuste maksmiseks jm. Täna on valla koolides spordipäevad. Reedese vallavolikogu istungi põhiteemaks on tänavuse eelarve teine lugemine. Samal päeval toimuval Palamuse Lionsklubi koosolekul tuleb arutlusele uute liikmete vastuvõtmine, heategevusürituste korraldamine ning uue presidendikandidaadi esitamine. Palamuse Gümnaasiumis on sel nädalal spordinädal.
Eelmisel reedel oli vallavalitsuse istung, kus olid päevakorras maaküsimused, vallavolikogule esitatavate projektide läbivaatamine, hooldaja määramine vanurile ja teised küsimused. Laupäeval toimus Assikvere seltsimajas Rahvusooperi Estonia operetiartistide kontsert. 28. veebruari vallavolikogu istungi päevakorras on tänavuse eelarve esimene lugemine. Vallavolikogu arutab ka õpetajate töö tasustamise korra kehtestamist. Pala vallas on kuhjaga lund ja saab suusatada.
Pajusi rahvamajas oli laupäeval vallavanema ja vallavolikogu esimehe vastuvõtt.
Eile oli linnavalitsuse istung. Laupäeval peetakse Peipsi järve jäärajal võistlused tänavasõiduautodele. Võistlusi alustatakse Mustvee rannaäärselt parkimisplatsilt. Kolmapäeval on Mustvee Vene Gümnaasiumis spordipäev. Reedel on kultuurikeskuses kohvikklubi õhtu ansambliga GEM.
Täna on Raja koolis vastlapäevakontsert. Pühapäeval korraldatakse Kasepääl Peipsi järve jääl traditsioonilised kalapüügivõistlused.
Täna tähistatakse vastlapäeva Kassinurme mägedes, Vaimastveres Punamäel, Kuremaal jm. Vallavalitsuses on täna kultuurialane nõupidamine. Neljapäeval on Kuremaa ujulas valla noorte meistrivõistlused ujumises. Reedel on Jõgeva kultuurikeskuses linna ja valla ühine kultuurikonverents. Laupäeval on Laiuse koolis kõrgushüppevõistlus noortele "Laiuse vedru". Laupäeval on Kuremaa ujulas Kuremaa lahtised auhinnavõistlused ujumises.
Kolmapäeval on Jõgeva Regiooni Lions-klubi juhatuse koosolek. Neljapäeval peetakse nõu linna puhastusseadmete teemal. Maavalitsuse saalis on neljapäeval koolitus omavalitsuste haridusspetsialistidele. Reedel on kultuurikeskuse kammersaalis kultuurikonverents ning tähistatakse kultuurikeskuse 40. aastapäeva.
ARVAMUS
Maavanem Margus Oro kõne Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva vastuvõtul Põltsamaa kultuurikeskuses 23. veebruaril 2001
Head kodumaakonna elanikud, austatud külalised, daamid ja härrad!
Seda, et aeg möödub kiiresti, ei ole mahti iga päev märgata. Vaid aastavahetustel, sünnipäevadel ja erinevatel tähtpäevadel tajume aja kulgu.
Tänavu tähistame Eesti Vabariigi 83. aastapäeva. Maailma riikide omariikluse ajaloos ei ole 83 aastat siiski pikk aeg. Euroopa demokraatlike riikide iseseisvus ulatub sajandite taha. Me võrdleme end nende riikidega ja püüame saada nende sarnaseks.
Märgiks aja kiirest möödumisest on asjaolu, et juba kümme aastat saab tänavu mööda Eesti omariikluse taastamisest. Nii nagu iseseisvuse saabumist aastal 1918. mäletavad meie hulgast vähesed, nii on tänaste koolilaste seas järjest vähem neid, kes mäletavad aega enne taasiseseisvumist.
Eesti riik pürgib täieõigusliku riigina demokraatlike riikide perre. Vahel tundub, et me unustame, kust me tuleme. Tahaks üha paremini, kiiremini, edukamalt. Kas me mitte ei unusta selles kiires õhinas paljusid olulisi asju? Ja kui unustame, siis pole ka ime, kui me vahel edu järele haarates peame meenutama Tammsaare poissi, kes püüdis liblikat.
Siia saali on kogunenud need inimesed, kellel meie väikeses maakonnas läheb hästi. Kuid ka täna ja siin ei saa me silmi kinni pigistada selle fakti ees, et inimesed, kellel läheb hästi, moodustavad vähemuse meie maakonna elanikest.
Eesti vanasõna kinnitab, et igaüks on ise oma õnne sepp. Usun, et kõik me täna siin saame enesele mõeldes seda vaid kinnitada. Maakonna elanikena moodustame aga ühise kogukonna, mille tulevik sõltub sellest, kas suudame määratleda ühise huvi ja selle nimel töötada. Ühine huvi algab üksteise märkamisest ja mõistmisest. Ka nende märkamisest, kes meist oluliselt nõrgemad. Eesti riik on liiga väike selleks, et mahajääjaid unustada ja neid kõrvale lükata. Mahajäänutele tuleb anda nõu ja neid toetada.
Jõgeva ja Lustivere hooldekodude üleandmine maavalitsuselt omavalitsustele näitab, et hoolitsuse pakkumine hakkab jõudma hoolitsuse vajajatele lähemale. Palju on siiski veel teha, et see muutuks paremaks. Euroopas on mitu riiki, kus hingelist ja füüsilist abi pakub kirik. Olen veendunud: Jõgevamaal on kogudusi, kes ootavad siin selgemat kutset koostööle.
Ühine huvi ja selged seisukohad on isetegemise aluseks. Meil on juba päris häid näiteid sellise isetegemise kohta. Võtikvere raamatuküla on näide sellest, et mure kodukoha pärast on toonud laiemat tähelepanu. Tähelepanule järgneb tavaliselt toetus ja edu. Jätkuks meil vaid inimesi, kes tahavad teha kooli- ja rahvateatrit, lauluja luulefestivale, ooperit ja motokontserte. Siis ei jää ka Kalevipoja mõõk Kääpa jões märkamata, kusjuures arvan, et see mõõk ei kujuta endast ohtu, vaid minevikuohtude ja vigade mäletamise ja nendest õppimise sümbolit.
Tänasel õhtul austame siin saalis ka maakonna edukaid ettevõtjaid. Vaatame tõele silma. Väikeses Eesti riigis, kus iga ressurss on loetud, saame tulevikku rajada vaid ettevõtlikkusele ja töökusele. Tundkem uhkust ka selle üle, et just töökust ja ettevõtlikkust silmas pidades on meie president austanud kahteteist maakonna tublit inimest riigi erinevate teenetemärkidega.
Mis seob meie olevikku tulevikuga? Need on Jõgevamaa noored, kes on siit pärit, veetnud siin oma lapsepõlve ja nooruse, saanud hea põhihariduse ning läinud Tartusse või Tallinna elukutset omandama. Ei maksa ohata, et tuleks nad vaid kodukohta tagasi! Mõtleme pigem, kas oleme andnud piisavalt põhjust, et tulla. Tunneme huvi oma noorte käekäigu vastu ja taasäratame nendes huvi kodukoha tuleviku vastu.
Mõned päevad tagasi, seistes Lahti suusastaadionil koos paljude rahvaste esindajatega, tundsid seal viibinud jõgevamaalased, et eestlane olla on uhke ja hää. Usun, et seda tunnete ka teie.
Tänan teid, et olete minu kõrval, et saan teile toetuda. Millal veel, kui mitte Eesti riigi sünnipäeval on paslik küsida: kas oskame hoida ühte? Tean ja usun, et oskame.
Tervitan maakonna inimesi Eesti Vabariigi 83. aastapäeval!
KIRJAD
Nursil toimunud E. Savisaare pildi laskmine on tekitanud palju vastukajasid. Keskerakonna sellekohane pressiteade välisriikide suursaadikutele ja esindustele on kahjuks ebaõige tegu. Sellega pingutas keskerakond lihtsalt üle.
Aga tuleme tagasi M. Laari isamaaliste mängude juurde, mis skandaali põhjustasid. Kristliku kasvatusega poliitik peaks teadma piiblitõde Jumalast, kes lõi inimese oma näo järgi. Seega ei ole eetiline teha laskeharjutusi inimese pildi pihta. Vähemalt jätkus peaministril mehisust viga tunnistada.
Õigem oleks ka Isamaaliidu peasekretäril A. Ammasel lõpetada süüdistused Savisaare aadressil, kelle pahameel antud juhul on põhjendatud. Seoses Nursi intsidendiga ei tohiks Savisaar muidugi
poliitilist profiiti lõigata.
Kuid A. Ammas püüab musta valgeks võõbata ja ei kõnele 17.02 Vooremaas poole sõnagagi seesuguse piltmärklaua laitmisest. A. Ammas püüab kujutada Savisaart üleliia ebasobivates värvides. Ärgu maalitagu tonti seinale, muidu hakkavadki A. Ammase taolised seda kartma ja mõned agaramad kujutise pihta laskeharjutusi tegema!
Tuletaksin A. Ammasele meelde, et ka Isamaaliitu on astunud inimesi siirast soovist maailma parandada ja poliitilised mängud neid ei häiri. Küll aga on Ammase kriitikas Savisaare kohta liiga palju demagoogiat.
Pahanduste vältimiseks tuleks valimiste tarvis tehtud pildid peale valimisi viia ohtlike jäätmete hoidlasse.
R. RUUS
Olen nelja lapse ema, kaks käivad veel põhikoolis. Kui tagasi vaadata, siis koolides kanti vormiriietust, kõik olid võrdsed ja keegi ei püüdnud kedagi riietega üle trumbata. Nüüd aga töötute perekondade lapsed on põlguse all, neil pole võimalik osta kalleid riideid, vaid peavad leppima teiste riikide peetud hilpudega. Koolis neid narritakse, mõned ei taha kooli minna, nii tulevad nad tänavalasteks, voolab kuritegevus ja narkomaania.
Toitudest ei maksa rääkida, poed on kuhjani täis igasugust kraami, kuid enamus ei jõua osta. 15.02 Vooremaas kirjutas hr Kõrgesaar, et Savisaare valitsemise ajal olid talongid ja elu läks viletsamaks. Lp hr Kõrgesaar! Olid talongid, kuid igaüks jõudis osta vajaliku toidulauale. Hinnad olid madalad ja elada oli hea. Kas Teil pole meeles, kes ajas Vene tankid minema teletorni juurest? Kui poleks Savisaare julget tahet olnud Eesti rahva eest, oleks meil olnud verevalamine. Teised poliitikud olid põõsas ja ilmusid välja, kui tankid olid lahkunud. Ei tohi unustada poliitikuid, kelle pärast oleme vabad.
Mis puudutab Mart Aroldi artiklit 27.07.2000, hr Annuki õpinguid ja muid solvanguid, siis arvan, et Mart Arold on haige inimene, kes armastab mustata korralikke ametiisikuid.
Mina ja paljud tuttavad pooldavad Siiri Oviiri ja Juhan Eerik Truuvälja kandidaati presidendi kohale. Meie maakonnas on tublisid ja tarku inimesi, kellele tuleb südamest avaldada tänu nende abivalmiduse ja abistava teo eest, mida nad minule ja kogu tutvusringile on osutanud. Tahame tänada Torma perearsti Julia Saksa ja Kalev Tamme Siimustist nende abi eest. Soovime neile õnne ja tervist nende tänuväärses töös.
LUULE TAMM
20. veebruari Vooremaas ilmunud artiklis "Küsimuste vastamisele on eelnenud töö" oli eksitav viga. Riigikogu ettepanekul on tänavuses riigieelarves maavalitsuse majanduskulude arvel toetatud maakonna kultuuri ja spordiobjekte: Kuremaa tervisekeskust ja Kasepää rahvamaja. Esialgses artiklis on Kasepää rahvamaja asemel ekslikult märgitud Palamuse rahvamaja.
PEEP LILLEMÄGI,
maavalitsuse pressiesindaja
JUHTKIRI
Kui Kristina Šmiguni kannatuste rada välja arvata, tundub, nagu oleks suusajumal viimasel ajal näo eestlaste poole pööranud. Suusatamise maailmakarika Otepää etapp oli veebruari algul nurjumisohus, aga täpselt viimasel hetkel asendusid vihm ja soojakraadid kui nõiaväel mõne kraadi külmaga, nii et sai korraliku võistluse maha pidada. Tartu maratoniga juhtus sama lugu: tarvitses korraldajatel vaid salomonlik otsus teha, et maratoni kõigele vaatamata ära ei jäeta, kui kohe kupatati taevast alla veerand talvisest lumenormist ja erinevalt Lahtist olid ka külmapügalad üleeile Otepää kandis maratonisõiduks talutaval tasemel.
Veerpalu kullast ei maksa rääkidagi. Näha kaasmaalast sellise haarava ja närve viimseni pingule kruviva vaatemängu peaosas - mida võiks ühe väikeriigi spordisõber veel tahta! Veerpalu ja tema treener Mati Alaver tõestasid taas, et oskavad täpselt õigel hetkel täispangale mängida.
Saku õlletehase juhid võivad enda kohta sedasama öelda: Veerpalu tegi ära töö, millega ükski reklaami ega suhtekorraldusfirma Veerpalu toetamiseks kulunust tunduvalt suuremagi summa eest hakkama poleks saanud. Saku logo Veerpalu mütsil ning kuldse finiši ja autasustamistseremoonia taustal lehvinud Saku lipud tegid oma töö: kuulu järgi olevat Soomes Saku õlle läbimüük neljakordseks kasvanud, kusjuures poes ei küsitavat mitte, et palun kaks Saku õlut, vaid palun kaks Veerpalu...
Mis õigetesse panustesse puutub, siis tegi selle loomulikult ka grupp Jõgevamaa ettevõtjaid ja maavanem Margus Oro, kui nad oma Lahti-sõidu juba pool aastat tagasi täpselt meeste 30 km klassikasõidu ajaks planeerisid. Ja kohapealt ostetud üheksa punast plastliulauda kleepisid nad tähti ja numbreid täis, nii et neist sai kokku kiri VEERPALU 1, ka juba võistluspäeva hommikul. Kui nad need pärast Veerpalu kuldset finišit üles tõstsid, tabasid selle ära telekaamerad ja ka mitme riigi pressifotograafid olid kohale jooksnud. Nii lisasid jõgevamaalasedki ühe värvika killu Veerpalu supershowsse.
Lahtis ja Tartu maratonirajal said sotid üleeile selgeks, täna võib igaüks värsket valget lumevaipa, mida keegi vist enam lootagi ei julgenud, pika vastlaliu laskmiseks pruukida. Tagantjärele tundub õigupoolest imelik, et sellesse tegevusse nõukogude ajal taunivalt ei suhtutud. Aga küllap kulusid viisaastaku linaplaani täitmiseks ära kõik, ka rahvalikud vahendid.
27. veebruar 2001
MAJANDUS
Pedja ümbruse rahvas jäeti liikumisvõimaluseta
Uue sõiduplaani järgi ei peatu rongid enam Pedja jaamas.
Neljas Pedja ümbruse külas elas 1. jaanuaril 2001 üle 220 inimese, sealhulgas Pedja külas 72 ja raudteejaama taha jäävas Rohe külas 30 inimest. Raudteed pidi on Pedjast Jõgevale ligi 10 km, bussiga 17-18 km. Lähimasse bussipeatusse, Vaimastverre on 5-8 kilomeetrit.
Kuna bussid Pedja jaama sisse ei sõida, olid rongid siinsele rahvale ainukeseks ühiskondlikuks liikumisvahendiks. Sõiduvõimaluseta jäänud inimesed rääkisid oma muredest Vooremale. Ümbruskonnas elab 40-50 tööealist inimest ja iga päev läks rongide peale tunduvalt rohkem inimesi kui 2-3.
Igapäevase valla õpilasbussiga käib koolis üle 40 koolilapse. Bussis sõidupileteid ei müüda ja teisi reisijaid peale ei võeta. Inimeste sõiduvajadusi on siiani rahuldanud üksnes rongid. "Üksvahe ei peatunud rongid Pedja jaamas. Siis tegime vastava taotluse. Meid toetas Jõgeva vallavalitsus ja nii saimegi kolmele rongile peatuse. Praegu aga ei ole näha, et vald meie eest seisaks, sest bussiliiklust avatud ei ole. Kui igal päeval ei saa bussi sõitma panna, siis teatud päevadel peaks see kindlasti käigus olema," rääkis Agnes.
"Tahaks teada, kas vallavalitsus lahendab meie mured. Samuti tahaks teada, kas seda teevad ka Riigikogu ja valitsus," küsis mölder Artur.
Astriti andmetel läheb Pedja jaamast rongi peale vahel isegi üle kümne inimese. Iga päev sõidab rongiga Jõgevalt Pedja jaama tööle viis raudteetöölist. Lisaks sõidab veel üks inimene pidevalt Jõgevalt Petja tööle.
"Hommikuste rongide peale läks kõige rohkem rahvast. Pealelõunaste rongidega sõideti aga nii Jõgevale kui ka Rakkesse sisseoste tegema. Lähiümbruses ei ole ju ühtegi poodi," kommenteeris Astrit.
Nelja lapse ema, koduperenaine Urve ütles maakonnalehele, et tema käis kella 16se rongiga Jõgeval sisseoste tegemas ja tuli koju tagasi kella 19se rongiga. "Meil käib küll kaks korda nädalas kaubabuss, kuid kuna siin on kauplusautol viimane peatus, siis ei ole sealt reedeti isegi leiba saada. Pealegi on kõik kaubad ligi neli krooni kallimad kui poes. Rongiga saab Jõgevale viie krooni eest. Bussipilet Vaimastverest Jõgevale maksab aga kümme krooni. Paljud käivad Jõgeval sisseoste tegemas," kommenteerisid Urve ja Agnes.
Saekaatritöölised Kaimo ja Aivar sõitsid vähemalt kord nädalas nii Jõgevale kui ka Tartusse, Aivar ka Rakkesse. Praegu töötu Endli pere elab Tartus. Seetõttu sõidab ta tihti Jõgevale ja Tartusse. "Tegin statistikat. Enamuse raudteejaamade lähedal asub ka bussipeatus. Näiteks on Vägeval bussipeatus päris raudteejaamas. Pedja on ainuke raudteejaam, mis jääb bussipeatusest nii kaugele," lausus Endel.
Ümbruskonnas elab viis igapäevahoolt vajavat vanainimest. Nii külastavad Astriti andmetel 83-aastast endist raudteelast Ella Oravat iga päev kordamööda tema pojad. Liikumisvahendina kasutasid nad rongi. Samamoodi käiakse iga päev hoolitsemas 93-aastase Salme Isotamme eest.
RAIVO SIHVER
Hiljuti arutati Jõgeva valla arhitekti Anne Ördi eestvõttel Kuremaa supelranna väljaarendamise plaane, aluseks järve põhjakalda äsja valminud detailplaneering.
Tegelikult on seda randa rajatud juba 35 aastat. Algas see võsa laastamisest ja sadade koormate liiva veost allikalisele kaldale. Spordiõpetajate ja õpilaste abiga ehitati järve väliujula, mille küll rüsijää tihti purustas. Rahvas võttis ranna kiiresti omaks. Siin korraldati ujumisõpet, veepidusid, EÜE kokkutulekuid. Veespordi meeldimine tekitas mõtte, et Kuremaa on koht, mis väärib ka siseujulat. Maaspetsialistid peavad juba siin veega harjuma. 15 aastat tagasi valmiski ujula raskuste kiuste. Objekt konserveeriti kaks korda raha puudusel. Tuli nimetada seda tagasihoidlikult saunujulaks.
Järgnesid aastad, kus harukordne objekt kujunes lausa õnnetuseks. Suurte ekspluatatsioonikulude tõttu kostus isegi vihjeid, et ujula on ehitatud valesse kohta. Otsiti käivitajat, kuni ilmus Igor Ellisson. Leiti raha, tehti asjalik renoveerimine, lasti käiku pealesuruv reklaam ja praeguseks on ujula kujunenud Lõuna-Eesti asjalikumaks suplusasutuseks, Eestimaa pärliks. On tekkinud püsiklientuur Jõgevalt, Tartust, lähikonnast. Elu nõuab, et siseujula ja järve väliujula koos rannaspordiga tuleb liita ühtseks veespordikeskuseks. Lähestikku paiknemise tõttu on see ka võimalik.
Esmaseks ülesandeks mõlemale on ujumisõpe. Vabariik on inimeste (eriti laste) ujumisoskuse poolest katastroofilises olukorras. Vetelpäästeühingu andmeil upub Eestis miljoni elaniku kohta lapsi 20 korda rohkem kui Soomes, Rootsis, Norras (Maaleht 21.01.01 "Ujuda või uppuda").
Jõgeva maavalitsuses on õigesti mõistetud, et Kuremaa ujulad on kõigi koolide ujumisõppe keskuseks. Pingelise otsimisega leidis valitsus ka paarimiljonilise rahasüsti ujula täiustamiseks. Peale erisaunade valmimist käib praegu töö massaažisalongi ehitamisel ja sisustamisel. Pidevalt mõeldakse midagi uut juurde.
Juba sügisest käivad kõigi koolide II klassi õpilased ujumiskursustel. Transpordi finantseerivad vallad. Arvestust peavad
spordiõpetajad. Oleks see ainult kõikjal nii.
Suvesuplus toimub aga järves. Planeeringu arutelul leitigi, et esmaseks ehituseks järvel on väliujula, kas või vaiehitusena. Ilma selleta on ujumisõpe võimatu. Suvel algõppe omandanud lapsed on talvised siseujula püsikliendid, sportujujad. Üldsus ootab aga võistlusujujaid, ka olümpiabasseinidesse. Suvekuudeks tuleb palgata entusiastlik ujumistreener-vetelpäästja. Õppidasoovijaid leidub.
Et nooruslik puhkeseltskond ei malda liival lesida, on tarvis panna sobivasse kohta üles korvirõngad, ehitada kiik, võrkpalliplats, diskopõrand, luua heakord päevitusrannas. Kõige selle ehitajakskorraldajaks on AS Kuremaa ENVEKO eesotsas endise spordimehe Reinhold Reimanniga, vallapoolseks aitajaks Uuno Laul. Rannas on organiseeritud paatide ja teiste sporditarvete laenutamine. Hiljem lisanduvad purilauad, vesijalgrattad jne, jne.
Ei maksa imeks panna, kui lähitulevikus võime järvevaatega amfiteatris vaadata estraadikontserte. Kuremaa väärib seda!
ENDEL SÖÖT
Eestimaa piir tuleb sulgeda surmatõve ees
Põhjendatud paanikat tekitav hullulehmatõbi on koguni ohtlikum haigus kui HI-viirus. Aidsi nakatumisest aitavad hoiduda hügieeninõuete arvestamine ning tervislike eluviiside järgimine. Hullulehmatõve eluohtlike tagajärgede vastu pole aga kaitstud ükski inimene, kui riiklikul tasemel ei rakendata abinõusid haiguse leviku piiramiseks.
Riigikogu Keskfraktsioon esitas 23. jaanuaril parlamendis arutamiseks ja vastuvõtmiseks söödaseaduse ja loomataudiseaduse muut mise eelnõud, mis võimaldaksid vältida Euroopat vapustanud ohtliku haiguse jõudmist Eestisse.
Veiste käsnjas entsefalopaatia BSE ehk hullulehmatõbi avastati esmakordselt 1986. aastal Inglismaal. Inimestel võib see haigus tekitada aju hävitavat Creutzfeldt-Jakobi tõbe. Juba kümme aastat tagasi lubasid teadlased pidurdada haiguse levikut ning kõrvaldada nakatumisohu lõplikult 1999. aastaks. Tänaseks on nakkusohtlikkus mitte likvideeritud, vaid hoopiski laienenud, mis tõestab, et võitlus hullulehmatõvega osutub keeruliseks.
Prantsusmaal on tänavu täheldatud rohkem kui sada hullulehmatõve juhtumit. Selles riigis jõudis inimestele hukutavalt mõjuva tõvega nakatunud loomade liha ka poelettidele. Samuti on haiguse esimesed esinemisjuhtumid avastatud Hispaanias, Saksamaal ning Taanis.
Mitmes Euroopa Liidu riigis ja kandidaatriigis on juba rakendatud hullulehmatõve levikut takistavaid tõhusaid meetmeid. Mitu liikmesriiki on takistanud Prantsusmaa veiseliha impordi. Euroopa Komisjon on keelustanud vanemate kui 30-kuuliste veiste müügi inimtoiduks ilma põhjalikke katseid tegemata.
Eeskuju tasuks võtta ka Soomest, kus on keelatud nakatumist soodustava lihakondijahu kasutamine. Selline loomatoit ongi ekspertide hinnangul hullulehmatõve leviku peamine kanal. Eestis kahjuks on lihakondijahu kasutamine tänaseni lubatud.
Praegu kehtiva söödaseaduse põhjal on valitsusel õigus rakendada keeluõigust kondijahu kasutamise suhtes, seda pole aga tehtud. Kui küsisin peaminister Mart Laarilt, mida on Eestis tehtud hullulehmatõve sisse tungi peatamiseks, tunnistas ka valitsusjuht radikaalsete meetmete rakendamist tagavate seaduste vajalikkust.
Teemakohased seaduseelnõud, mis takistaksid potentsiaalselt haigete loomade liha importimist ja lihakondijahu kasutamist, on esimesena välja pakkunud Riigikogu Keskfraktsioon. Söödaseaduse muutmise eelnõuga soovitakse keelustada lihakondijahu import. Loomataudi seaduse muutmise eelnõuga keelatakse aga tõu- ja lihaloomade, liha ja lihasaaduste ja embrüo import riikidest, milles on registreeritud veiste spongiformne entsefalopaatia. Loodame, et need seaduseelnõud saavad peagi parlamendi heakskiidu.
Arvatavasti ei tohiks tekitada probleemi, et eelnõud pärinevad opositsioonierakonnast. Kahjuks on aga põllumajandusminister kui valitsuse esindaja andnud Keskfraktsiooni seaduste eelnõudele juba negatiivse hinnangu. Sellise vastutustundetu otsusega seab minister jätkuvalt ohtu rahva tervise.
Seadusi on vaja selleks, et kindlustada Eestimaa inimestele ohutu toidulaud. Niisiis loodame, et erinevate erakondade koostöö tulemusena on parlamendis võimalik vastu võtta seaduste muudatused, mis takistaksid hullulehmatõve sissetungi Eestisse. Asugem tegutsema, enne kui pole veel hilja!
URMAS LAHT,
Riigikogu Keskfraktsiooni liige
NOORTELISA
Sex: heterod, homod, transvestiidid...
Sõnad gay, homo, transvestiit, transseksuaal, mõnikord ka pederastia, pedofiilia, käivad meedias üsna sageli läbi, kuid mitte alati ei kiputa nende tähendust täpsemalt seletama. Nii võibki jääda mulje, et gay tähendab mingit stiili või trendi või aetakse segi transvestiidid ja transseksuaalid või pederastid ja pedofiilid.
Ütleme lühidalt, et on tegemist seksuaalsete suundumustega. Noh, et mida keegi tahab seksida, või nii. Homoseksuaalid (gayd & lesbid) tahavad seksida omasoolistega. Samas ei tunne meeshomo, et ta oleks parema meelega naine. Ta on MEES, kes tahab seksida MEHEGA.
Meeshomod ehk gayd ei ole eriliselt naiselikud, nagu levinud müüt tahab väita. Olemuselt on nad ikkagi mehed. Segadust võib tekitada eraldi gaykultuur, mis tekkis 20. sajandi keskel ja hakkas sihilikult vastanduma tavalisele Lääne (kristlikule) ühiskonnale ja kultuurile, tõstes kilbile elunautimise, patukultuse, "väikekodanluse" "ärritamise", mille käigus muu ühiskonna õrritamiseks homod kandsid näiteks vastassoo riietust. Selline lõbu kestis 1980. aastate alguseni, kuni plahvatas aidsiprobleem ja homod tegid endast kohe suured märtrid ja kannatajad.
Ka taoline poosetamine kestis umbes kümme aastat, siis võtsid aidsi tõrviku endale hoopis narkomaanid ja Aafrika hädapesad, Lääne HIV-homod hakkasid saama ravi ja lõpetasid suremise. Ka teistel oli sellest aidsitrallist siiber ja see polnud 1990. aastate keskpaigaks enam in.
Nüüd on gayd ja lesbid võtnud uue suuna, hakates korralikeks kodanikeks, nõudes kindlasti katoliku paavsti tunnustust, kiriklikku laulatust, ametlikku abielu, adopteerimisõigust. Gayaktivist 1970. aastatel oleks küll sellise asja peale hüsteeriliselt naerma puhkenud. Igatahes on homoseksuaalidel millegipärast kange kalduvus suurt lärmi lüüa. Kui ta pole just tavaline Eesti omasooihar.
Transvestiit ehk drag (queen) on inimene, kes tunneb seksuaalset naudingut vastassoo riiete kandmisest. Ta ei pruugi olla üldse homoseksualist, vaid muidu tavaline heteroseksuaal. Kuid gayaktivistid on transvestiite küll oma kampa meelitanud, kuna nad on atraktiivsed.
Mõned transvestiidid on ka transseksuaalid ehk inimesed, kes "on sündinud valest soost kehasse". Nad pole homod. Tänapäeval osatakse juba inimese sugu rahuldaval tasemel muuta ja nii mõnedki transseksuaalid on seda võimalust kasutanud, kuigi neid nimetatakse ka edaspidi vanamoodi. Kuulsaim selline on kindlasti Iisraeli eurolaulja Dana International.
Pederastial on aegade jooksul olnud mitu tähendust, kuid üldiselt võib seda nimetada vägivaldseks homoseksuaalseks anaalvahekorraks. Just pederastia oli kunagi N. Liidus kriminaalkorras karistatav.
Pedofiilia on tahtmine seksida alaealistega, olenemata soost. Täiskasvanu seks alaealisega on keelatud kogu Euroopas, välja arvatud Hollandis. Sageli on pedofiilia seotud sadismiga.
Sadism (nimi markii de Sadei järgi, kes 18. sajandi Prantsusmaal kirjutas romaane, kus kirjeldas detailselt igasugust seksuaaltegevust, kaasa arvatud mängupiinamist) on seksuaalse naudingu saamine kellegi piinamisest või tapmisest. Selliseid tüüpe polegi nii vähe. Sageli on see seotud inimese loomuomase lihtkurjusega ja võimukompleksidega.
Sadismi vastand on masohhism (nimi jälle kirjanik Masochi järgi, kes kirjutas romaane naise tuhvli all olemisest), nauding enese piinamisest (piinata laskmisest). Masohhismi jaoks on kujunenud huvitav stiilne nahkriietus ja aksessuaarid, mida kasutatakse ka lihtsalt seksimängudes.
On palju muid seksisuundumusi (zoofiilia, vuajerism, exhibitsionism), kuid need on vähemuses ja vähemtähtsad (ja ohutud). Aga kuidas tekivad seksuaalsed suundumused? Mingeid geneetilisi soodumusi näiteks homoseksualismiks pole leitud, ega ka muid füüsilisi kõrvalekaldeid. Nii et asi on rohkem psüühikas.
Allakirjutanu arvab, et asjad pannakse paika õrnas murdeeas, puberteedis, kus inimene on seksuaalselt nagu puhas leht. Ja siis hakkab keskkond teda mõjutama. Sattudes mingil moel aga näiteks homode seltskonda, võibki tavalisest noorest saada gay või lesbi, kui talle seal meeldib.
MARGUS KIIS
REPORTAAŽ
Ühel kenal päeval taipasin ma, et nüüd ei ole küll enam muud võimalust peale restoranis ehk maakeeli restos käimise. Ma ütleksin, et kõrtsis käimine on lausa eluliselt vajalik, sest kuidas muidu te saaksite teada, kes raatsib kallimaid sööke sisse kühveldada, kas naaber või teie ise. Niisiis!
Kuna mu auto oli parasjagu remondis, tellisin takso. Läbisin uhkesti sadakond meetrit ning astusin pidumaja ukse ees taksost välja. Eeskojas saabastelt lund pühkides kuulsin saalist hääli, mis minu olemise pisut kõhedaks tegid. Heledad metallikilksatused segamini kiire lurina ja ahne matsumisega. Kõheldes avasin ukse.
Rahvas istus laudade taga. Noad ja kahvlid välkusid, hambad puresid raske raha eest välja lunastatud saaki. Sissepääsule lähemal istujad seirasid mind lihasööja kiskja looma pilguga ja urisesid hoiatavalt, noadkahvlid löögivalmilt rusikatesse surutud. Teised, kes kaugemal, ei teinud minust väljagi ja jätkasid söömist, laevalgus teravatel kihvadel sätendamas.
Istusin kärmesti ühte tühja lauda ja vaatasin ringi. Ruumis valitses poolhämarus, pisikesed lambid valgustasid laudu. Rahvast teenindasid karmikäelised ja asjalikud ettekandjad, kes ei lubanud kellelgi võõrast portsust palasid näpata või lauanaabri kohvi sisse sülitada. Praokil köögiukse vahelt kostis summutatud hädakisa ja kõlas lätsuvaid kirvehoope. Mulle meenus söögikoha reklaam, mis kuulutas: "Valmistame teie eine ainult kõige värskematest toiduainetest!"
Aga see toiduaine seal köögis paistis olevat koguni nii värske, et elas veel. Siis ei julgenud ma enam praadi tellida, sest mine sa tea Valisin supi. Enne söömist veel kontrollisin hoolega, et keegi jumala eest supis ringi ei ujuks. Mõni kogemata ellu jäänud kartul näiteks. Õnneks olid supi koostisosad täiesti surnud olekus.
Ma polnud söömisega veel poole pealegi jõudnud, kui sisse tormas üks tuttava olemisega mees. No muidugi, linnapea. Ähkis teine hirmsasti ja leemendas. Algul ma vaatasin, et on teine kõvasti jooksnud, lausa keel vesti peal, aga täpsemal vaatlusel sain aru, et see on lips.
Küsisin, et misasja ta nii ägedasti tormab. Tema ohkas kurvalt ja seletas, et tema olla linnavalitsuses ainuke, kel juhilubasid pole, ja nüüd sunnivad töökaaslased teda ainult jalgsi käima ja selget puhast vett jooma. Eks sa katsu jalgsi Tallinna minna, luristas linnapea kurvalt nina.
Kelner tõi linnapeale borši. Peale selle, rääkis linnapea süüa vohmides edasi, tõid pärast ühe tema eelkäija liialdamist joovastavate jookidega Anonüümsed Alkohoolikud linnavalitsusse kontrolli, kes nüüd teda iga poole tunni tagant alkomeetriga kontrollib. Lõunal lubab kontroll tal käia veerand tundi, kui läheb minutki üle, siis kahtlustab kohe alkoholi pruukimist, seletas linnapea.
Tahtsin kaastunnet avaldada, aga juba kuivatas linnapea salvrätiga habeme, pistis lusika saapasäärde ja tuiskas, lips pikalt ees lehvimas, minema. Tuli kelner. Selgus, et linnapea oli kiiruga unustanud arve maksmata. Haletsesin veidi vaest ülekoormatud ametnikku ja maksin tema eest arve.
Jäin pisut kurvaks. Ei tahtnudki enam restoranis istuda. Ausalt, lausa nutt tuli peale, kui mõtlesin, millist koeraelu peavad riigiametnikud elama! Jätkuks ainult häid inimesi, kes neile lõunasöögigi välja teeks, muidu oleks asi päris jube.
VALE-DMITRI
IN on kiire, töine & produktiivne eluviis. Reisimine on ka IN. & nende kahe inni ühendamine on veel INNIMAST INNIM. Mis kohal Moe Guru pakubki teile taas oma tagasihoidlikku, kuid asendamatut nõuannet.
KUHU?
Maroko, Egiptus, Havai, Türgi & vanad head Kanaari saared ei vea muidugi kunagi alt. Kuum(avereline) & vürtsikas vaheldus Eesti rõskele talvele, pealegi alati reisibüroodes saadaval. & mis kõige tähtsam - nimetatud marsruudid näivad üldsuse silmis ikka & jäädavalt prestiižsed olevat.
KELLEGA?
Arvestades teie tõenäolist kavatsust palmi all kompuutri abil korrapäraste ajavahemike järel nn reaalse maailmaga katkematut sidet pidada, siis vaevalt, et keegi teiega ühineda soovib. Isegi Alaveri naine olevat Matile lubanud mitte iial enam temaga puhata, kui too neljandal "puhkusepäeval" Eesti murdmaasuusatamise viisaastakuplaani süvenes. Nii et pitseerige oma reis rahumeeli hetkel ülitrendika äriekskursiooni nimetusega & otsige kaaslasi kohapealsetest ärikontaktidest.
KUI KAUAKS?
Eks ikka seniks, kui solaariumis kohustuslik ühtlane pronkspruun jume saavutatud on. Sest rannas päevitada teil oma üliolulisest produktiivsusest raasugi kaotamata nagunii ei õnnestu...
Kinnitatud by MOE GURU
NB! Probleemid disaini, trenditabamise või lihtsalt oma igapäevasele riietusele soovitud nüansside leidmisega? Saada/too oma mure, küsimus vms Vooremaa toimetusse. Moe Guru võtab pool endale, lohutab & annab asjatundlikku nõu. Igal teisipäeval.
See on hea, et Noortelisas ka moerubriik on ja keegi sellega tegeleda viitsib. Tavaliselt on see teema rohkem tüdrukute pärusmaa, kuid ega sellest ka poisid kõrvale jää. Mind on viimasel ajal huvitama hakanud kirevad juuksed. Olen linnas mõnda värvitud peaga kutti näinud ja nüüd mõtlen ise ka selle tembu ära teha. Vanemad lubaksid küll, kui neid natuke masseerida, kuid ma kardan, et sõbrad hakkavad mind koolis perverdiks hüüdma. Mis värvi mu pea peaks olema, et see oleks praegu moes ja mind narrima ei hakataks? Kas ma pean ise värvima (ma ei tea, kuidas)? Mis ma üldse tegema pean?
IMRE KASK,
Jõgeva
Pöördun Teie poole viimases hädas, sest mujalt ei ole ma abi saanud. Ajakirjandus on minu viimane lootus.
Sõitsin möödunud teisipäeval Tallinnasse. Rongis lasti raadiost Alenderi laulu "Veel mälestus kestab". Rahakott varastati rongis ära. Nüüd hakkas laul kummitama. Politsei ei aita, laiutab käsi. Mida teha? Aidake!!
VELLO,
16aastane
16. veebruari keskpäeva paiku nähti valdavalt pruunidesse üleriietesse rõivastatud koolidirektorit T. Liivandit kõndimas linnaraamatukogu ees ja sees. Kaaslast, abikaasat, armukest, sõpra ega tuttavat haridustegelasel kaasas polnud. Selle asemel hoidis paremas käes portfelli. Viimase sisu ei õnnestunud avalikustada. Ei oska kohe arvatagi, mis seal küll olla võis.
***
Jõgeva tuntud diskosõbrad Mihhailov ja Doberman käisid koos diskol. Ootame tõsiste suhete jätkumist.
***
Enn Kippeli 100. sünniaastapäevale pühendatud üritusel viibis haridus ja kultuurinõunik Hele Tallinn. Blondeeritud, prillitatud, tõsine ja asjalik. Vestles sosinal raamatukogu töötaja Jaana Koppeliga. Millest, ei kuulnud.
***
Ka uue dancepunk bändi Creenbalt laulvat kidrameest Vinyylicat märgati Enn Kippeli mälestamise üritusel. Kohal viibis ka punkpoeet Canis Vedru. Vinyylicas lahkus poole ürituse pealt publiku hulgast, et kuskil tagaruumis salaja kringlit pugida.
SPORT
Juudotüdruk Erge Nugis tuli Eesti meistriks
Eesti meistrivõistlustel juudos, mis peeti 17. veebruaril Tallinnas, tuli oma kehakaalus A-klassis Eesti meistriks Torma Põhikooli IX klassi õpilane Erge Nugis.
Möödunud kesknädalast kuni pühapäevani viibis juudotüdruk Erge Nugis Võrus õppetreeningkogunemisel, kuhu olid kutsutud need, kes Eesti koondisse arvatuna kandideerivad juulikuus toimuvatele Euroopa noorte olümpiapäevadele Hispaanias. Ergel, kes Jõgevamaalt ainsana sellesse gruppi kuulus, seisab enne suurt suve seoses olümpiapäevade ettevalmistava programmiga ees veel mitu võistlust, õppetreeningkogunemist ja kontrollturniiri. "Et vorm oleks vastaval tasemel," märgib Zen-klubi treener Einar Suur, kes kaks korda nädalas Jõgevamaa noori judokaid treenimas käib.
Võitu viimatistel Eesti A-klassi meistrivõistlustel peab Erge enda jaoks oluliseks just seepärast, et tal õnnestus jagu saada samast vastasest, kellelt tal on tulnud juba mitmel eelneval võistlusel kaotus vastu võtta. Peale A-klassi, kuhu kuuluvad 1985. aastal sündinud ja nooremad, on praegu 15-aastane Erge osalenud edukalt ka juunioride (sünniaasta 1983 ja nooremad) ning täiskasvanute võistlustel. Viimase aja võistlustest võiks nimetada vahest esikohta Lääne-Virumaa meistrivõistlustel möödunud aasta märtsis, Eesti meistrivõistluste teist kohta aprillis, teist kohta Soome lahtistel meistrivõistlustel septembris, B-klassi Eesti meistrivõistluste teist ning Eesti juunioride meistrivõistluste kolmandat kohta oktoobris, tänavu 4. veebruaril Vinnis peetud LääneVirumaa A-klassi lahtiste meistrivõistluste teist kohta jne.
Järgmisel kuul on ees ootamas mitu jõukatsumist - 3. märtsil LääneVirumaa juunioride meistrivõistlused, 24. märtsil Eesti juunioride lahtised meistrivõistlused, 28. märtsil rahvusvaheline turniir Tartus. Treener Einar Suure sõnul oleks see, kui Erge juunioride võistlustel jõukatsumistel endast vanematega ka esimese viie hulka tuleks, igati normaalne saavutus.
"Võistluskogemusi on väga vaja, sest Eestis ja Põhjamaades on tema kehakaalus võistlejaid üldiselt väga vähe," selgitab treener.
Erge senised saavutused on tulnud visa ja järjekindla tööga. Pealegi tuleb tal Jõgevale treeningule käia Kantkülast. "Erge puhul on hästi ühendatud nii lapse kui ka lapsevanema tahe ja soov. Sellest perest tegeleb sama alaga ka Erge noorem vend Ergo. Kodu osa on olnud laste arendamisel väga oluline. Pealegi nõuab see kõik suuri väljaminekuid, juba laste sõidutamine treeningutele ja võistlustele, lisaks muud väljaminekud, sealhulgas varustus, nagu kimono, vööd jne, mis kaugeltki just odav pole. Kui Hispaaniasse olümpiapäevadele pääsemist silmas pidada, vajaks see noor inimene kindlasti toetust ka maakonnalt ja omavalitsustest," leiab treener. "Juudo on selline omaette ala, et jääb pealtvaatajatele mõnes mõttes arusaamatuks, pole ehk nii atraktiivne kui mõni teine ala ja võistlus," arvab ta.
Selle suurt vastupidavust nõudva alaga tegelemine pole tüdrukuid just eriti meelitanud. Erge puhul on Jõgevamaal tegemist ilmselt meeldiva erandiga.
VAIKE KÄOSAAR
Maakonna veteranide meistrivõistlustel kabes osales ainult kaheksa meesveterani, aga jällegi ei ainsatki naisvõistlejat, seda nii põhiturniiril kui ka sellele järgnenud välkkabes. Järjekordselt tuli meistriks Edo Jaanuska Palamuselt, kes kogus 5 punkti seitsmest. Võrdselt 4 punkti kogusid ja said kohad vastavalt koefitsientidele Lembit Maidla, Heldur Evertsoo ja Ärni Aia. Kaheksa veterani keskmine vanus oli 60 aastat, seega osalesid tõelised oma ala patrioodid.
Välkturniiril olid paremad Heldur Evertsoo (Pajusi), Heldur Laumets (Kurista) ja Lembit Maidla (Jõgeva), punkte vastavalt 5,5, 5 ja 4,5. Maakonna meistrid kabes (64) selguvad 17. märtsil kell 10 Jõgeva Kaitseliidu saalis (Aia 4). Selle turniiri kolm paremat pääsevad vabariigi kabe meistrivõistlustele, mis toimuvad Viljandis 23.-25. märtsini. Maakonna edetabelit juhivad enne maakonna meistrivõistlusi Lembit Maidla 186 p, Urmas Visk 182 p, Rein Orav 181 p, Edo Jaanuska 153 p, Heldur Evertsoo 144 p.
***
Selgusid II Maakilva finalistid - kahe poolfinaali peale 20 paremat valdaväikelinna. Finaal peetakse 10. märtsil Jüris Harjumaal tuntud
mälumänguri Jevgeni Nurmla juhtimisel. Eestimaa finaalis võistles 22 esindust, kus Jõgeva valla esindus jäi 11., seega üldkoht 22. Kuus paremat olid Anija, Keila, Kuusalu, Kernu, Kadrina ja Nissi. Liivimaalt võistles oma finaalis 19 esindust. Edasi pääsesid nii Tabivere kui ka Põltsamaa, punkte vastavalt 45 ja 41. Kuus paremat olid Põlva, Alatskivi, Türi, Tootsi, Otepää ja Tähtvere. Üldse osales kolme alagrupi mängus rohkem kui 60 esindust üle vabariigi.
SULEV LUHT
***
Kehras toimusid Eesti meistrivõistlused koroona paarismängudes. Naistest tulid meistriks Eha Pesur ja Andrea Uustulnd, hõbedale Maarika Samberg ja Kiira Tarassova, pronksile Gerli Aver ja Jaanika Laks. Meestest tulid meistriks Allan Vaupere ja Mihkel Lepist, hõbedale Marek Poltrago ja Erki Lepik (Laiuse SK), pronksile Gert Müil ja Kalev Raidlepp. Väino Ridal ja Lembit Lääne olid üheksandad, osales 46 meespaari.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Päästjad taltsutasid hansalauda
Kes möödunud teisipäeva hommikupoolikul Kuremaa ujulasse sattus, võis arvata, et basseini on vallutanud mingid huligaanid: kamp mehi hullas punase plastmassparve ümber, sikutades üksteist veest parvele ja pudenedes seejärel parvelt kõige täiega vette.
Tegelikult oli asi huligaansusest ja hullamisest kaugel: maakonna päästeteenistuse meestel oli täiesti tõsine õppus: nad treenisid uppuja päästmist nn hansalaua abil. Hansalaua - tollesama punase plastmassparve - sai päästeteenistus paar kuud tagasi koos uue Kärmas Katariina-tüüpi päästeautoga. Mujal maailmas on sellist veekogu pinnalt päästmise vahendit kasutatud juba mõnda aega, meil on ta aga uudiseks: Jõgevamaa päästjad pole seda praktikas veel kasutanudki. Ja ega enne teatava vilumuse omandamist pole hansalauaga teab kui tark tegu välja minnagi, sest sellel püsimine on omaette kunst. Kui kaksiratsa hansalaual istuv mees tasakaalu hoida ei oska, on ta kohe karmauhti vees. See päästjatega alguses pidevalt juhtuski.
Kasulikud vidinad
"Sirutage jalad vette välja, nendega saate asendit stabiliseerida," õpetas üks, kes asja tundis. Kõrvaltvaatajal tekkis muidugi küsimus, et mis sest lauast siis abi on, kui ta tasakaaluski ei püsi. On ikka küll, tegid päästemehed selgeks. Uppujat on selle peale ju tunduvalt lihtsam sikutada kui paati ja ega paati päästeautos kaasa vedada saagi. Ja kuigi hansalaua ettenähtud kandevõime on 300 kilo, saab sellega päästa tunduvalt suurema "eluskaalu" jagu inimesi, sest kõik ei pea ju mahtuma lauale, osa võib sellest ka lihtsalt kinni hoida. Pooloimetu või väsinud inimese saab isegi kättpidi laua külge kinnitada: vastavad kinnituskohad on olemas.
Hansalaua küljes on 300 meetri pikkune uppumatu nöör, mille ühe otsa võib uppuja juurde sõudma hakates kaldale jätta, siis pole tagasi sõuda vajagi, vaid kaldalolijad tõmbavad laua lihtsalt nöörist kaldale. Ja veel: hansalauda saab edukalt kasutada ka inimeste päästmiseks jäälahvandustest: käepidemest hoides saab lauda lükata mööda jääd nagu kelku, kui aga vesi ette tuleb, saab seda jälle parvena kasutada.
Igasugu kasulikke vidinaid on laua küljes veelgi, aga kas see kõik kokku just 40 000 krooni maksma peab, kes seda öelda oskab...
Tasub ära
Nädal tagasi oli Kuremaal vaheldumisi uppujat ja päästjat kehastamas kuus maakonna päästeteenistuse päästjat. Kavatseti tulla küll suurema massiga, ent viirusnakkusest pole pääsu isegi päästjatel. Ent tulevikus tahe takse jõuda selleni, et igas päästjate kaheksamehelises vahetuses (neid on päästeteenistusel kokku neli) oleks vähemalt kolm meest, kes võimelised hansalauaga töötama. Need mehed tuleb välja treenida paremate ujujate hulgast. Kõigi päästjate ujumisokus polevat praegu paraku veel kiita.
Ega selliseid situatsioone, kus hansalauast abi on, tegelikult väga tihti ette tulevatki. Tavaliselt aitavat uppujat ikka mõni õnnetuse pealtnägija, päästemeeskonna kohale saabudes on põhitöö kas juba tehtud või siis tuleb hoopis tuukrid laipa otsima saata. Aga kui hansalaua abil kas või üks inimene kümne aasta kohta ära päästetakse, tasub selle soetamine ikkagi ära, arvasid päästjad.
Sel laupäeval on Kuremaa ujula taas maakonna parimate ujujate ja külalistippude päralt: toimuvad Kuremaa ujula II auhinnavõistlused.
RIINA MÄGI
Vaimastvere lähedal Kõola külas Läänemardi talus avati möödunud reedel mälestustahvel, mis tähistab selle paiga kui ajaloolise esimese sinimustvalge lipu nõukogude okupatsiooni aegse peidukoha.
Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloolise sinimustvalge lipu seiklusjutuna põnevat peitmislugu võis Eino Veskise kirja panduna lugeda mäletatavasti möödunudneljapäevasest Vooremaast, seepärast ei hakka seda siinkohal üle kordama. Läänemardi talu vääris mälestustahvlit nii sellepärast, et nn sinimustvalge alglipp seal peidus oli, kui ka sellepärast, et see talu oli kasvatanud nii väärikad ja ennastsalgavad inimesed, nagu Eesti Üliõpilaste Seltsi ühe omaaegse liidri Karl Auna, kes eluga riskides väärtusliku reliikvia 1943. aastal oma kodutallu peitis, ning tema isa Aleksander Auna, kes poja võõrsile siirdudes saladust hoidma jäi.
Mälestustahvli rahvarohkel avatseremoonial öeldi tänusõnu nii reliikvia säilitajate ja saladuse hoolsate varjajate aadressil kui ka Jõgeva valla ajaloo ja muuseumisõprade ühingu Ambior ja selle juhatuse liikme Juhan Reimanni aadressil: nemad olid tahvli paigaldamise initsiaatorid. Et mälestustahvli õnnistas EELK Otepää koguduse õpetaja Jüri Stepanov, oli igati sümboolne: sai ju siin peidus olnud lippki 1884. aastal kirikliku õnnistuse just Otepääl.
"Kuigi ajalooline lipp on taas leidnud asupaiga Eesti Rahva Muuseumi varakambris, jääb Läänemardi talule alles tema salalaeka salapärasus," ütles pidulikul tseremoonial maavanem Margus Oro. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu esindaja Silver Säga avaldas lootust, et aega, mil sinimustvalget jälle võõrvõimu eest varjama peab, ei tule enam kunagi.
Pakases ja tuule käes Läänemardi hoovil pikki kõnesid ei peetud, vaadanud toas üle ahju, mille all reliikvia ligi pool sajandit (1991. aasta detsembrini) peidus oli, siirdusid kokkutulnud Vaimastvere Põhikooli. Seal sõnavõtud jätkusid. Emeriitprofessor, ajaloolane Helmut Piirimäe märkis muuhulgas, et Eesti Rahva Muuseumi asedirektor Gustav Ränk talitas väga ettenägelikult, kui ta 1940. aastal ajaloolise sinimustvalge lipu muuseumi varakambris dublikaadiga asendas ja originaali ära peitmiseks EÜSi juhtide kätte andis: dublikaat läkski originaali pähe hävitamisele. Nüüd on aga ajalooline reliikvia - osa meie rahvuse juurtest - tänaseni alles. Tänu Jõgeva kandist pärit julgetele meestele.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Ööl vastu laupäeva murti Jõgeva vallas Pakastel sisse jõgevalase suvemajja. Lõhuti ukselukk. Majaomanik leidis kadunud olevat musta värvi kohviautomaadi, elektrilise teekannu ja kaks magnetofoni. Saadud kahju hindab avaldaja 1150 kroonile.
Torma valla Tuimõisa küla elanik on avaldanud, et temal murti möödunud sügistalvel sisse sauna. Saunas ja õuel asunud alumiiniumesemetest viidi ära kaks 40-liitrist ja kaks 25-liitrist piimanõud ning 12-liitrine lüpsikann. Vargusega on avaldajale tekitatud kahju 2500 krooni ulatuses.
Ärandatud autot tangiti varastatud bensiiniga
Neljapäeva hommikul kella viie ja kuue vahel varastati Maarjas bussist PAZ672 bensiinipaagilukustuse lahtimurdmise teel umbes 50 l bensiini. Omanik hindas kahju 485 kroonile. Reedel kella 9.45 paiku peatas politseipatrull Tallinna-Tartu teel Kassinurme kandis kahtlasena tundunud sõiduauto Žiguli 21063. Selgus, et tegemist on kaks päeva tagasi Tallinnast ärandatud autoga. Seltskonnas oli ka autoga Tallinnast ära sõitja. Ühe tallinlase ja ühe Harjumaalt pärit autos viibija kõrval olid ka kaks Jõgevamaa meest. Seltskond oligi see, kes Žigulile bussist bensiini varastas.
Viimase aja suurima kahjuga vargus korterist toimus Jõgeval ööl vastu pühapäeva. Tähe tänava suurelamu korterisse sissemurdjad viisid ära arvuti ja printeri, muusikakeskused Aiwa ja Sony, kassettpleieri Aiwa, videomaki Aiwa, 31 CD-plaati, mitu spordikotti, tööriistakomplekti, sulejope, akutrelli, naiste käekella, komplekti voodiriideid ja poolkasuka. Kannatanu on kahju suuruseks arvanud ligemale 500 000 kr.
Sünnipäevalapsele pudeliga pähe
Põltsamaal külalistemajas Helen pidas üks Jõgeva linna mees oma sünnipäeva. Öösel veidi peale kella kahte trügis sünnipäevaliste seltskonna juurde kamp kontvõõraid. Kui sünnipäevalaps läks kontvõõrast lahkuma keelitama, pidas põltsamaalane Raul seda enda suhtes liigseks ning lõi sünnipäevalast pudeliga pähe ja rusikaga näkku. Kannatanule osutati Põltsamaa kiirabis arstiabi ning ta ei pidanud jääma haiglaravile.
Iseseisvuspäeval varastati Jõgeval Uue tänava ühelt majalt riigilipp. Lipu kadumine avastati õhtul, kui lipu välja panija läks lippu maha võtma. Lipu varastamisega tekitati avaldajale 500 kr kahju.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, sajab lund ja tuiskab. Puhub lõunakaarte tuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur -4°C ... -9°C.
Kolmapäeval on muutliku pilvisusega enamasti sademeteta ilm. Puhub kagutuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -10°C ... -16°C, päeval -3°C ... -8°C.
Teisipäev, 27. veebruar 2001. a.
Jõgeva heitveepuhastusjaama ehitustööd on lõppjärgus
ARDI KIVIMETS
Jõgeva piimakombinaat sai ajutise pankrotihalduri
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
KIRJAD
R. RUUS
LUULE TAMM
PEEP LILLEMÄGI,
maavalitsuse pressiesindaja
JUHTKIRI
27. veebruar 2001
Pedja ümbruse rahvas jäeti liikumisvõimaluseta
RAIVO SIHVER
ENDEL SÖÖT
Eestimaa piir tuleb sulgeda surmatõve ees
URMAS LAHT,
Riigikogu Keskfraktsiooni liige
Sex: heterod, homod, transvestiidid...
MARGUS KIIS
REPORTAAŽ
VALE-DMITRI
Kinnitatud by
MOE GURU
IMRE KASK,
Jõgeva
VELLO,
16aastane
Juudotüdruk Erge Nugis tuli Eesti meistriks
VAIKE KÄOSAAR
SULEV LUHT
PAUL UIBOLEHT
Päästjad taltsutasid hansalauda
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Ärandatud autot tangiti varastatud bensiiniga
Sünnipäevalapsele pudeliga pähe
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja