Vooremaa
Jõgeva
Teedevalitsusele on prioriteediks Tallinna-Tartu maantee
korrashoidmine. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Kevade saabumisega on Jõgevamaal alanud teede lagunemine, mis liiklemise märgatavalt keerulisemaks muudab. Eriti tugevat teede lagunemist on oodata aprillis, kui ilmad soojenevad.
Jõgeva teemeistri piirkonnas hakkas poolteist nädalat tagasi Piibe maanteel lagunema Jõgeva-Vägeva tee. "Sellel teel murenes asfalt, mis näitas, et all oli külmakerge. Me kaevasime välja vana asfaldipuru ja asendasime selle purustatud kruusaga," ütles teemeister Toivo Liivak. "Ilmade jahenemise tõttu on teede lagunemine praegu mõneks ajaks seisma jäänud. Kui tulevad plusskraadid, hakkavad aga teed taas lagunema. Eriti kiiresti lagunevad meie piirkonnas Vägeva-Pedja, Vaimastvere-Pedja-Laiuse, Mullavere-Visusti, Tabivere-Maarja ning teisedki kruusateed. Kruusateede lagunemist soodustab ka muldkehade puudumine," ütles ta.
Augud Tallinna-Tartu maanteel
Põltsamaa teemeistri Andrus Veerla sõnul kipuvad kiiresti lagunema suured kõvakattega teed, millel on pidevalt intensiivne liiklus. "Arvestades seda on meil tulnud märtsis pidevalt Tallinna-Tartu maanteel aukusid lappida. Lappimiseks kasutame segu, mida tõime sügisel Tartust. Tööd teede lagunemise tagajärgede likvideerimiseks ongi kevadperioodil Jõgeva Teedevalitsuse prioriteediks," rääkis Veerla.
"Seoses teede lagunemisega on Tallinna-Tartu maanteel Pikknurme ja Neanurme vahel 100-meetrisel lõigul kehtestatud liikluspiirang," märkis teemeister.
Andrus Veerla teatas, et aprillis suletakse Põltsamaa teemeistri piirkonnas lagunemisest tingituna mitu kruusateed, näiteks Pauastvere- Kalana, Pisisaare-Kalana ja Tapiku-Lahavere tee.
Takistused koolibussidele
Saare vallavanem Jüri Morozov ütles: "Seoses külmade ilmadega pole meie vallas veel teed lagunema hakanud. Kogemused aga näitavad, et kruusateede lagunemine raskendab ka koolibusside sõitu, mistõttu mõni buss võib väljumata jääda. Saare vallas on ju suurem jagu teesid kruusateed. Asfalteeritud on vaid Jõhvi-Tartu maantee ning Palamuse-Voore ja Palamuse-Saare teed."
Jüri Morozov märkis, et Saare vallal napib vahendeid vallateede korrashoiuks. Jõgeva Teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialist Arnold Narits selgitas: "Aprillis on oodata tugevat teede lagunemist. Lagunemist soodustab asjaolu, et teekatted on niigi purunenud. Senisest rohkem peaks tegema pindamistöid, mis seoks teedes praod ja aitaks vältida teede lagunemist. Paraku ei jätku aga pindamistöödeks raha. Liiklusohutuse huvides tasuks sõidukijuhtidel lagunevate teede ja liikluspiirangute kohta pidevalt infot küsida. Jõgeva Teedevalitsuse infopunkt asub Põltsamaa teemeistri piirkonnas."
JAAN LUKAS
Maavalitsuses räägiti suu- ja sõrataudist
Möödunud neljapäeval olid maavalitsuses koos maakonna veterinaariakeskuse, tervisekaitsetalituse, päästeameti, politsei ja kaitseliidu esindajad. Arutati Euroopas leviva ohtliku loomahaiguse, suu- ja sõrataudi, levikut ja meetmeid, mida rakendada, kui taud peaks jõudma Eestisse ning Jõgevamaale.
Jõgevamaa veterinaariakeskuse juhataja Jaan Kusma märkis, et suu ja sõrataud sai alguse Inglismaalt ning on levinud mandriEuroopasse Prantsusmaale ja Hollandisse. "Peame arvestama võimalusega, et hoolimata piiridel rakendatavatest meetmetest võib suu- ja sõrataud jõuda ka Eestisse ning olema valmis haiguse avastamise korral kiiresti tegutsema," sõnas ta.
Tegevusi suu ja sõrataudi leviku tõkestamisel reguleerib loomatauditõrje seadus. Valitsus on taudi võimalikku levikut Eestis arutanud ja tauditõrje tegevusi kavandanud. Moodustatud on riiklik tauditõrje komisjon põllumajandusministri juhtimisel. Seadus paneb paika loomaomanike ja kõigi kodanike kohustuse tauditõrje eest vastutavate ametkondadega koostööd teha.
Põhiline tegevus taudikolde avastamisel on nakatunud ja nakkuskahtlaste loomade likvideerimine ning taudikolde lokaliseerimine karantiini kehtestamise teel. Siin on oluline erinevate struktuuride koostöö. Märgiti, et kuigi meediakanalid võimendavad pilte Inglismaal lõõmavatest loomakorjusekuhilatest, ei ole praegu mingit alust paanikaks, küll aga tuleb mõelda, kuidas reaalse ohu korral käituda.
Jaan Kusma sõnul oli Jõgevamaal suu- ja sõrataudi viimati 1982. aastal ja siis õnnestus haiguse levikule piir panna. "Taudi leviku takistamisel on väga tähtis inimeste ja loomaomanike õige käitumine," märkis Jaan Kusma.
Maavanem Margus Oro ütles: "Jälgides suu- ja sõrataudi levikut peame valmis olema selleks, et ohtlik haigus võib jõuda ka Jõgevamaale. Kõik tegevusskeemid, mida vajadusel rakendada, tuleb juba varakult välja töötada ja läbi arutada." Praegu Eesti maavanemate koordinaatorina tegutsev maavanem Margus Oro märkis, et suu ja sõrataudi tõkestamist arutatakse ka 30. märtsil Jõgevamaal toimuval Eesti maavanemate nõupidamisel.
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Täna on Sadala rahvamajas külaliikumise õppepäev-arutelu valla külavanematele, kus jagab kogemusi Ida-Viru Külade Esinduse esinaine Krista Pedak. Reedel on vallavolikogu istung.
Selle nädalaga lõpeb mälumänguhuviliste registreerimine 7. aprillil toimuvale mälumänguvõistlusele Tabivere Kilb 2001.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli tänavuse aasta eelarve. Reedel on Saare vallamajas valla haridusnõupidamine koolide reformimisest. Laupäeval kohtuvad valla noored vallavanema Jüri Morozoviga.
Neljapäeval on Adaveres nõupidamine mõisahoone renoveerimise küsimustes. Reedel kohtub vallavanem Toivo Tõnson perearstidega.
Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis on kuni 6. aprillini avatud Väino Valdmanni isikunäitus "Virtuaalne maailm". Eile kohtus linnapea Margi Ein maikuus toimuva Põltsamaa lossi toetuskontserdi mäned¾eri Mart Johansoniga. Eile peeti toetuskontserdi küsimustes lossifondi koosolek. Homme osaleb linnapea Margi Ein haridusministeeriumis haridusalasel nõupidamisel. Neljapäeval on Põltsamaa kiriklas Eesti Raamatu Aasta lõpetamine. Kavas on Jaan Kaplinski 60. sünnipäeva tähistamine luulekavaga "Tule tagasi helbemänd", viktoriini "Parim eesti kirjanduse tundja" osavõtjate autasustamine ning Herbert Kuurme mälestusteraamatu "Pildikesi Põltsamaa ajaloost" esitlus. Reedel osaleb linnapea Margi Ein Eesti Linnade Liidu büroos haldusterritoriaalse reformi küsimuses toimuval ümarlaual.
Täna on vallavalitsuse istung. Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on haldusreform, OÜ Tõrve Elekter tegevus, vallavara müük jne. Reedel on Saduküla kooli saalis kohvikklubi õhtu.
Eile oli vallavalitsuse istung, kus arutati sotsiaaltoetusi, hooldajate määramist jne. Täna on Kaarepere koolis algklasside kabepäev. Homme on Palamuse Gümnaasiumis mälumäng noorematele klassidele ning reedel on vanemate klasside mälumäng ja disko. Laupäeval on Palamuse rahvamajas maakonna näitemängupidustused.
Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve vastuvõtmine, Pala muusikakooli tegevuse lõpetamine jm. Tänasest kuni reedeni viibivad Pala raamatukogu juhataja Reet Kukk ja Lümati raamatukogu juhataja Ene Maasik Tallinna Rahvakultuuri Keskuses seminaril "Vaimuvara: Euroopa rahvad ja nende kultuur".
Eile tehti Pisisaare koolis kokkuvõtteid tüdrukute nädalast. Täna on vallavolikogu istung. Aidu Lasteaed-Algkooli õpilastel ja lastevanematel on täna ühine teatrikülastus. Homme osalevad Aidu ja Pisisaare kooli algklasside õpilased piirkonna algklasside matemaatikaolümpiaadil Adaveres. Eeloleval nädalavahetusel korraldatakse Aidu Lasteaed-Algkoolis puude lõhkumise talgud.
Mustvee Ökoturismiühing korraldas eile Mustvee kultuurikeskuses Euroopa Liidu alase infopäeva. Neljapäeval kohtub Mustvee kultuurikeskuses kohaliku rahvaga Riigikogu liige Meelis Paavel.
Täna korraldavad Jõgevamaa Keskkonnateenistus ja kutseliste kalurite ühingu Peipsi ühendus Kasepää sidemajas nõupäeva Peipsi piirkonna kalapüügifirmadele.
Täna on Kuremaal Cantores Vagantese kontsert. Laupäeval korraldatakse Laiusel kabeturniir.
Eile kirjutasid Eri Klas ja Jõgeva linna linnapea Ants Paju Tallinnas Mustpeade Majas alla töölepingule, millega luuakse Eesti Rahvuskultuuri Fondi Jõgeva allfond. Täna on Jõgeva Ühisgümnaasiumis maakonna koolide õpilasomavalitsuste esindajate kohtumine. Homme võtab linnapea Ants Paju linnavalitsuses vastu Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja liikmeid. Jõgeva kultuurikeskuses vaetakse homme Vooremaa poistekoori loomise võimalusi. Jõgevamaa Keskkonnateenistus korraldab homme Jõgeval omavalitsustele teabepäeva jäätmekäitluse korrastamisest. Neljapäeval arutatakse Jõgeva linna hariduse arengukava, osalevad linna ja ümbruskonna haridusjuhid, hoolekogude esindajad jt. Jõgeval tuleb reedel kokku maakonna omavalitsusliidu juhatus ja volikogu. Reedel on Jõgevamaal koos Eesti maavanemad, kelle ühine nõupidamine on maavalitsuse saalis. Linnavalitsusse kogunevad reedel Jõgeva linnas registreeritud koguduste esindajad. Laupäeval on Jõgeval regiooni Lions-klubi asutamise tseremoonia.
ARVAMUS
Sõitsin 10. märtsil Põltsamaalt Võisikule. Põltsamaa linnas Viljandi maanteel Pika tänavaga ristumise kohal peatas üks liikluspolitseinik meie auto. Tavaliselt passitakse sellel kohal liikluseeskirjade rikkujaid, arvan, et põhiliselt linna sissesõitjate kiiruseületamisi.
"Kas teate, et teie autol ei põle sõidutuled?" - "Eeei tea!" Panin tuled põlema ja mulle sooviti head reisi. "AITÄH!"
Ei tea, kas selline abistamine oli määrustevastane või ei, igatahes oli see meeldiv. Olen ise ka tulesid vilgutanud, kui mõnel autol ei ole sõidutuled põlenud.
Samas meenub mõne aasta tagune juhtum Pärnus. Olin siis jalakäija staatuses ja käisin mööda Tööstuse tänavat, kui selga lõi tugev valu. Paljud teavad, missugune see on: ei saa end enam liigutadagi. Nägin eemal politsei autot seismas. Mõtlesin, et palun neil ennast 3 km kaugusele "koju" viia. Selle aja jooksul, kui sinna jõudsin, jõuti kinni pidada üks väikebuss ja asuti trahvima.
Sekkusin asjatoimetustesse: "Kas ületati kiirust?" (Sellel teelõigul on see seal tavaline.) "Ei!" - "Milles siis viga?" - "Sõidutuled ei põlenud!"
Üritasin päästa, mis päästa annab. Olen talupidaja ja raha napib, vestluse käigus tuli välja, et see autojuht oli samuti talupidaja. Tuled autol olid korras ja too liikluspolitseinik oleks ea poolest võinud selle taluniku pojapoeg olla. Üritasin selgitada, et ega need sõidutuled tahtlikult välja lülitatud ei olnud ja piisaks vaid abistavast
märkusest. "EI!" ja maksimaalne trahv. "Kui on raha bensiini ja auto (see ei olnud mingi uus auto) ostmiseks, siis peab ka raha olema trahvi maksmiseks!" Pika mangumise ja lunimise peale sain trahvisumma poole peale. Politseinike abi ma enam ei tahtnud paluda, vähemalt SELLISTELT politseinikelt.
Trahvisaaja viis mu oma autoga üle silla. Ise üritan liikluseeskirju mitte rikkuda, sest iga üleliigselt väljaminev kroon annab end tunda. Praegu võid üle Tallinna-Tartu maantee Pajusi poole sõita ilma kohustuslikku peatust tegemata, kas või 50-100 meetrit enne lähenevat autot. Sel ristmikul on palju õnnetusi olnud, ehkki nähtavus on hea.
Kord Põltsamaal olles läks siduritross pooleks ja sõitsin koju ilma sidurit kasutamata. Tollal oli sellel ristmikul STOP märk. Kuni silmapiirini polnud ühtki autot näha ja nii ma siis venisingi ilma autot peatamata üle ristmiku. Põltsamaa jõe pool (seal, kus on parkimisplats) süttis kohe ka "jõulupuu". Mällikveres jõudis see mulle järele ja muidugi tuli ka trahvi maksta. Neile ei lugenud see midagi, et Mällikveres on kiirusepiirang 50 km tunnis. Amet nõudis seaduserikkuja kinnipüüdmist.
Olin nagu mingi eriti ohtlik kurjategija või eriti liiklusohtliku situatsiooni tekitaja. Hea, et need politseinikud ei saanud aru, mida tähendab katkise siduritrossiga sõitmine, muidu oleksid veel ka teisaldusauto kohale tellinud!
Mul on liikluspolitseiga nii häid kui ka halbu kogemusi olnud. Praegu ei oska arvatagi, kas inimlikkus tavakodanikega suheldes on neile lubatud või mitte. Igatahes esimene on meeldivam. Soovin,
et liikluspolitseis töötaks rohkem selliseid inimlikke ametnikke. Arvan, et paljud sooviksid siis ka neile JÕUDU TÖÖLE!
GUIDO DANIEL,
Vorsti küla, Põltsamaa
Tänan, et olete oma kallihinnalist tähelepanu pööranud minu tagasihoidlikule artiklile. Teil vähe aega niigi, praegu on eriti kiired päevad.
Ma ei saa siiski päris nõus olla meetodiga, kuidas te mulle vastu vaidlete. Valite Delfi kommentaaridest osa välja ja teete peaaegu näo, et see ongi kogu reaktsioon. Oli ka teistsuguseid kommentaare. Kuid see pole siin kõige tähtsam.
Võibolla polnud mu artikkel kõige õnnestunumalt kokku kirjutatud, aga loodetavasti saite põhimõttest aru. Isamaaliit koos ülejäänud kolmikliiduga on aastaid kritiseerinud opositsiooni räpastes mängudes, ebaeetilisuses, poliitilise kultuuri puudumises, hämamises, läbipaistmatuses ja milles kõik veel. Võimalik, et teil on olnud kohati ka õigus. Kuid see ei õigusta seda, mida olete ise teinud, teete praegu ja teete kindlasti ka edaspidi.
Muidugi olete unustanud, kuidas kolmikliit Tallinna linnavalitsuses opositsioonis käitus, milliseid võtteid kasutas. Tegite ka ise siis ka heksa umbusalduskatset ja mida kõike veel. Nii on tobe ja alatu süüdistada praegust opositsiooni hirmsas linnavolikogu töö takistamises, seda eriti teie endi leiutatud meetoditega.
Olgu, mis minusse puutuvad Tallinna tegemised. Kuid mida ma kui oma arust normaalselt mõtlev inimene ei saa kuidagi normaalseks pidada, on tavalistele inimestele mingite ebaratsionaalsete hirmude õhutamine ja nende abil oma võimu kindlustamine.
Te teate ise väga hästi, et valitsus on teinud mitu ränka prohmakat, mis eeldaks vähemalt mitme ministri tagasiastumist. See oleks normaalne liigutus igas normaalses poliitilises keskkonnas.
Aga mida teete teie? Samad ilmselgelt ebakompetentsed ministrid kirjutavad ajakirjandusse kas segaseid (M. Pärnaoja) või lihtsalt hämavaid (T. Jürgenson, M. Laar) artikleid, mille peale te muidugi teatate, et valitsuse pressitöö on vilets (no miks te siis Kaarel Tarandile, Priit Põiklikule ja Aap Tänavale kinga ei anna?). Samas levitatakse teadlikult opositsiooniliidrite kohta laimu ja müstilisi kuulujutte, nagu oleks tegemist eriliselt võimuahnete, ebaeetiliste, rumalate ja isegi hullumeelsete inimestega.
Tähendab, et teie oleksite siis ainukesed, kes on võimelised riiki juhtima. Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles täiesti avalikult välja, et kolmikliidule POLE ALTERNATIIVI. Te teate, kuidas sellist asja nimetatakse. Seda nimetatakse DIKTATUURiks.
Te teate ise väga hästi, et Edgar Savisaar ja Villu Reiljan on samasugused inimesed ja poliitikud, nagu teie isegi. Oma voorustega ja vigadega. Ja nad saaksid hakkama nagu te isegi. Aga muidugi on mugavam levitada oma rivaalide kohta ebauskumusi, moodsaid libahundijutte, sõgedat vihkamist. Aga see on alatu ja ma ei saa aru, kuidas teil häbi pole. Minu meelest olete lihtsalt haledad.
Et ei tekiks uusi kuulujutte ja arusaamatusi, mainin, et pole opositsiooniparteidega kuidagi seotud. Tunnen vaid ühte Keskerakonna väheaktiivset liiget ja temagagi kohtume harva.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Kõik kalendrid seda küll enam ära ei märgi, kuid küllap on paljudel siiski meeles, et täna on rahvusvaheline teatripäev. Ning märts teatrikuu. Kui nõukogudeaegsete teatrikuude puhul avaldas trükimeedia põhiliselt portreekirjutisi teatriinimestest, uuslavastuste arvustusi ning arutlusi teatrikunsti osast rahva esteetilisel, moraalsel ja ideoloogilisel kasvatamisel, siis nüüd on märts kujunemas ajaks, mil leheveerge täidavad kõlakad sellest, missugused tuntud lavanimed käimasoleva hooaja lõpul koduteatrist kinga saama hakkavad.
Asi pole siiski selles, nagu püüaks keegi sihilikult tekitada kontrasti kunagiste teatrikuude pidumeeleoluga, vaid näitlejate liidu ja teatrijuhtide liidu vaheline kollektiivleping näeb lihtsalt ette, et teatri juhtkond on kohustatud teatama näitlejaile neli kuud enne nende töölepingu lõppu, kas lepingut soovitakse pikendada või mitte. Lepingute - viieaastaste või ka lühemate - tähtajad saavad näitlejatel aga üldjuhul ümber juulis. Nii ongi märts kujunenud paljudele näitlejatele pigem hirmu kui pidukuuks, sest püsilepingut ei taha rahahädas teatrid just väga paljude näitlejatega sõlmida. Rollileping on iseasi, ent see ei võimalda jälle kuigi püsivat ja toekat sissetulekut.
Küllap on näitlejate hulgas neidki, kes lepingute süsteemi karjuvaks ebaõigluseks peavad, ent kui uskuda möödunud neljapäevast Postimeest, pole vähemasti näitlejate liidu poole ükski teatriinimene nurinaga pöördunud. Avarapilguliste inimestena teavad nad üsna hästi, et mujal maailmas on repertuaariteatreid üldse väga vähe ning püsilepinguga on endale töö kindlustanud heal juhul vaid veerand näitlejatest. Iseasi, kuidas selline karm turuprintsiip eesti teatripilti mõjutab. Erinevalt suurematest teatririikidest võivad eesti väikeses teatrikogukonnas ka püsilepingu saamisel rolli mängima hakata mitte niivõrd võimed, kuivõrd muud, sugulusest, kooli- ja kursusekaaslusest jne lähtuvad jõujooned. Ning nagu muudel elualadelgi, nii toimib ka eesti teatris kiire ja halastamatu kaadri rotatsiooni printsiip: enne kui näitleja suurrollide tarvis piisavalt küpsekski saab, peab ta hakkama juba uut leivaametit otsima, kuna teater arvab paremaks lavale paisata üha uusi teatrikoolist tulnud värskeid nägusid.
Vanadest teatrikuuaegadest erinev on olukord ka publiku poolel. Kui varem võis rahva jagada laias laastus kaheks: põhimõttelisteks teatris käijateks ja põhimõttelisteks teatris mitte käijateks, siis nüüd on neile lisandunud need, kes tahaksid teatris käia, aga ei saa seda endale lubada kas raha või aja puudumisel, need, kes tahaksid teatris käia, aga arvavad, et igasugu teatrieksperimendid on "vana hea" teatri tuksi keeranud, need, kes käivadki teatris, aga mitte "igavas ja labases" eesti teatris, vaid kusagil Milanos, Pariisis, Londonis või New Yorgi Broadwayl, need, kes igapäevasest eluteatrist oma elamused kätte saavad ja päristeatrit seetõttu üleliigseks peavad jne. Millisesse kategooriasse sina ennast liigitaksid, armas lugeja?
27. märts 2001. a
MAJANDUS
Tabiveres valmistatakse aiamaju ja voodidetaile
OÜ Baltic Connexions Tabiverest ekspordib Inglismaale voodidetaile, aiamaju ja saematerjali.
Ajalehes Äripäev avaldatud saematerjalide tootjate 1999. a TOP 10 järgi saavutas Tabiveres tegutsev firma OÜ Baltic Connexions 7. koha. 12,9 miljoni kroonise käibe juures toodeti 1,9 miljonit krooni kasumit. Firma valmistab Inglismaa firmale voodidetaile ja toodab aiamaju. Samuti ostetakse Balti regioonist kokku saematerjali ja eksporditakse seda Inglismaale.
Kuna firma majandusaasta algab 1. mail ja kestab kuni järgmise aasta 1. maini, siis ei ole 2000/2001 majandusaasta tegevus veel lõppenud. Algselt Tartumaalt Nõo kolhoosist tuule tiibadesse saanud firma tegutseb 1992. aastast alates. 1994. aastal koliti Jõgevamaale ja asutakse endistes Saadjärve kolhoosi autogaraa¾ides. Kahes hoones kokku on pinda 2600 ruutmeetrit. Kogu territoorium on aga 1,5 hektarit.
"Esindame Inglise firmat Rowlinson Grupp kõikides Baltimaades ja Venemaal ning kuulume 100%liselt neile," ütles Vooremaale OÜ Baltic Connexions tegevdirektor Kaimo Vene. Ta lisas: "Alustasime saematerjali kokkuostu ning Inglismaale saatmist Tallinna sadama kaudu. Täna veame saematerjali Inglismaale veel Peterburi ja Riia sadama kaudu. Kõigi kolme sadama kaudu ekspordime kuus Inglismaale keskeltläbi 12 000 tihumeetrit saematerjali ehk 4-6 laevatäit."
Firmal on head sidemed ligikaudu 40 Eesti saeveskiga. Lisaks eeltoodule on sõlmitud konkreetseid lepinguid umbes 15 Läti ja 10 Venemaa saeveskiga. Neile on pakutud pikaajalisi regulaarseid lepinguid.
Teisel põhisuunal, tootmise poolel, töötab 20 inimest. Tegeldakse puidu ümbertöötlemisega, sealhulgas kuivatamise ja hööveldamisega. Inglismaa voodivabrikule valmistatakse kuus ligikaudu 300 tihumeetrit voodidetaile.
"Alustasime ka aiamajade tootmist ja eksportimist Inglismaale. Esialgu plaanime teha kuni 20 aiamaja kuus. Praegu on käsil aga uue höövli paigaldamine. Peale seda suurenevad ka tootmismahud," rääkis tegevdirektor.
Ta lisas: "Oleme eesmärgiks võtnud, et kasutame ainult kõrgekvaliteedilist puitu. Eestimaalt saame seda vähe. Seetõttu ostame enamuse puidust kokku Venemaa põhjapiirkondadest."
Kaimo Vene ja Janno Pärnsalu lõid lisaks veel oma firma, OÜ Garlina. Firmale kuuluv saeveski töötab endises Voldi suurfarmis kuuendat aastat. Kolmes vahetuses ja seitse päeva nädalas töötav saeveski toodab kuus 500-600 tihumeetrit saematerjali, millest enamus eksporditakse Inglismaale. Tööd antakse 20 inimesele.
Kahes firmas kokku töötab 40 inimest. "Oleme püüdnud anda esimesel võimalusel tööd kohalikele inimestele," lausus OÜ Baltic Connexions tegevdirektor Kaimo Vene.
RAIVO SIHVER
Enamus Tabiveres valmistatud masinatest eksporditakse
Enam kui 30 inimesele tööd andev firma OÜ Same valmistab Tabiveres põhiliselt põllu ja heinatöö ning teedehooldusmasinaid. 75% toodangust eksporditakse Rootsi, Norrasse, Prantsusmaale ja Lätti, vähesel määral ka Ukrainasse ning Ungarisse.
Võrreldes 1999. aastaga kasvas firma käive eelmisel aastal 4,5 miljoni krooni võrra 14 miljoni kroonini. OÜ Same tegevdirektori Tarmo Teini sõnul sai firma alguse Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupist. Üks tootmishall pärineb majandi ajast, teised tootmishooned on juurde ehitatud.
Firmas valmistatakse kultivaatoreid (12 mudelit), rullsilotootmise masinaid (5 mudelit), karjamaaniidukeid (3 mudelit), liivapuistureid (4 mudelit) ja lumepuhureid (10 mudelit). Kultivaatoreid tehakse 2-12meetriseid ja liivapuistureid alates käsitsilükatavatest 0,5-meetristest kuni masinatele paigutatavate 2,4 meetri laiusteni välja.
Tarmo Tein ütles Vooremaale, et nad juurutavad igal aastal tootmisse uue toote. Möödunud aastal oli selleks lumepuhur, tänavu aga Inglise firma Teagle litsentsi järgi toodetav superreha. See masin tõstab heina või põhuvaalu ühest kohast teise. Esimesed 30 masinat eksporditakse Rootsi ja Inglismaale.
Osa masinaid kavatseb firma müüa ka Eestis. Eelmisel aastal investeeris firma tootmisse 2 miljonit krooni. Muretseti haavelpuhastusseadmed ja 1,2 miljonit krooni maksnud metallipainutuspink. Käesoleval aastal on plaanis juurde ehitada ja käiku anda 450 ruutmeetrit tootmispinda. Siiani tegutseti 1200 ruutmeetril.
"Tahaksime, et tootmistsükkel oleks järjepidev. Uuel ehitataval pinnal hakkame seadmeid kokku monteerima. Seoses sellega korralda me ka tootmise ümber," rääkis tegevdirektor.
"Meie pluss on see, et oleme suutelised olema paindlikud ning valmistama väikeseid koguseid suures nomenklatuuris. Kui tellitakse ühte mudelit või toodet ainult 20-50 tükki, teeme ära. Suurel tehasel on sellise tellimuse täitmine raskevõitu," kommenteeris tootmisjuht Viktor Trink.
Nii on tänavu esimesel poolaastal tootmises ligi 30 erinevat tootenimetust. Teisel poolaastal on plaanis valmistada liivapuistureid ja lumepuhureid kokku üle 250 masina.
OÜ Same juhtide arvates on Eestis antava kutsehariduse osas palju ära teha. Erialakoolide ja tööandjate omavaheline koostöö võiks olla parem. Nii kutsekoolid kui ka õppurid peaksid rohkem kui seni teadma ettevõtete vajadustest ja tulevasele töövõtjale esitatavatest nõuetest. Välismaal õpivad noored ametikoolides käsitlema kaasaegset tehnikat. Meil aga näeb tööline tihti kallist masinat esmakordselt alles ettevõttes.
Tabivere vallavanema Aare Aunapi arvates on tore, et OÜ Same Tabiveres olemas on. See annab tööd kohalikele inimestele. "Vallavalitsuse ja ettevõtte vaheline koostöö on päris hea. Paistab, et ettevõttel läheb hästi," lausus vallavanem.
RAIVO SIHVER
OÜle Puidukaubandus otsitakse uut juhti
Laupäevases Postimehes on ASi Valga Liha- ja Konservitööstus kuulutus, milles teatatakse, et Palamuse vallas asuvasse põllumajandusliku tootmisega tegelevasse tütarfirmasse vajatakse juhatajat.
Juurdelisatud infotelefonilt teatati, et seoses eelmise juhataja Agu Rillo lahkumisega otsitakse OÜle Puidukaubandus uut juhti. Sooviavaldused tuleb saata Valka hiljemalt 31. märtsiks.
Agu Rillo kinnitas lahkumisavalduse kirjutamist, kuid täpsemaid fakte juurde ei lisanud. Jõgeva Maakohtust saadud informatsiooni järgi töötavad märtsist alates Jõgeva maakonnas kaks kohtutäiturit: Ivi Kalmet ja Agu Rillo.
Teatavasti rahuldas 17. jaanuaril toimunud Jõgevamaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ Puidukaubandus, mille juhiks Agu Rillo oli, töötajate nõudeid ligi 300 000 krooni ulatuses. Neid võivad hakata sisse nõudma ka täitevametnikud, seda juhul, kui materjalid neile esitatakse. Esialgsetel andmetel ei ole töötajate esindajad ses osas otsust veel langetanud.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Seks on ohtlik värk, seda teatakse juba ammu. Juba seetõttu on ta paljudele nii ligitõmbav. Aga sama paljud ei mõista seda fakti.
Praktiliselt iga seksvahekord võib kaasa tuua: 1) raseduse ehk uue inimelu tekkimise (ainult juhul, kui on seks mehe ja naise vahel); 2) igas kategoorias haiguste levimise (pole mitte kunagi välistatud); 3) mitut masti psühholoogilisi probleeme (väga sageli); 4) erinevaid ühiskondlikke jamasid (alati).
Rasedus ehk siis UUE INIMESE teke ongi seksi peamine funktsioon ja organism teeb palju, et see toimuks. Naissoost isik on võimeline rasestuma enamasti peale 10. eluaastat, kuid on neid, kes teevad seda varemgi.
UUT INIMEST tuleb peale sünnitamist pea 20 aastat (kui mitte rohkem) kasvatada, toita, katta, rahastada, vastutada, nii et asi on väga tõsine. NB! IGA ÜLE 10 AASTA VANUNE NAISSOOST ISIK ON VÕIMELINE RASESTUMA (kui viljatud välja arvata, aga neid on vähe)! Ja rasedust ei olegi nii kerge vältida.
Pahanduseks piisab väga vähesest sperma hulgast ja selle sperma tekitaja ei pea ise olema palju üle 10 aasta vana. Nii on mõttekas enne vastassoost partneriga seksimist ikka väga-väga põhjalikult mõelda! Parem enne 18. eluaastat seda mitte (eriti) praktiseerida.
Tõsi küll, on erinevaid raseduse vältimise viise. Kondoom ehk "kummivorst" poisi tähtsa riista otsas pole muide väga tõhus, kuid ikkagi parem kui mitte midagi. Tüdrukud saavad kasutada spetsiaalseid praktiliselt 100% efektiivsusega ohutuid tablette (saab günekoloogi soovituse alusel), kuid enamikku neist tuleb sisse võtta iga päev. On ka teisi meetodeid, kuid noored neid kasutada eriti ei saa.
HAIGUSTEST teatakse tegelikult vähem kui arvatakse. Noh, kõik muidugi on kuulnud aidsist, vähemad tripperist ja mõnest muust. Tegelikult on kümneid haigusi, mis otseselt ei tapa, aga on lihtsalt ravimatud, paljud neist pika peiteajaga, keeravad tervise aeglaselt tuksi, levivad salamisi ja keegi ei märka neid. Üldiselt aitab haiguste vastu suht hästi kondoom, eriti aga spetsiaalne naistemudel.
Nii suu- kui ka anaalseks on head meetodid nakkuse levikuks. Mingi pesemine vms siin muide ei aita.
PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID on sugutegemise tavaline kaasnähe. Sest kui just enne si on mõtted hormoonide piitsa tõttu ainult selle juures ning pea toodab kümneid põhjusi ja eneseõigustusi, siis kohe peale seda teeb ajukeemia kardinaalse pöörde ja enamasti järgneb kahetsus, tagantjärgitarkus, depressioon jms. See võib kesta pikka aega ja tekitada igapäevases elus probleeme. Asi on noortel naisolevustel tunduvalt tõsisem kui poistel.
ÜHISKONDLIKUD JAMAD on ka kiired tekkima. Erinevalt paljude arvamusest on seks rabe teema. "Aeg on edasi läinud", kuid endiselt pole nö lõdva püksikummiga tütarlapsed just au sees ja üksainuski vahekord võib kaasa tuua igasugu ebameeldivaid sotsiaalseid tagajärgi mitmeks aastaks. Ka ei maksa tüdrukutel usaldada liiga "töökaid" noormehi, sest enamasti on sellised ka muidu mitteusaldusväärsed, vähearenenud, rumalavõitu ja ebaeetilised persoonid, kes kipuvad oma "võitudest" kõigile pasundama.
Kui nüüd tundus eelnenud jutt lubjaka moraalitsemisena, siis igaüks saab oma vitsad niikuinii kätte (nagu siinne targutaja on saanud), kuid ei maksa pidevalt korrata teiste vigu. Nii et mõelgem sügavalt järele, enne kui...
MARGUS KIIS
REPORTAA®
Tuli tahtmine järele uurida meie üliarmsa kodulinna poode. Inimesed on mulle rääkinud, et neid on linnas palju, aga siiani ma ei uskunud. Võtsin asja käsile ja eks te siis vaadake, mis välja tuli.
Jõgeva Kaubahallis vaatasin kõigepealt toiduosakonna üle. Noojah, kohe kassade juures müüdi kummikomme. Söödavaid. Lastele. Kolm sammu eemal ühtesid teisi kumme. Mittesöödavaid, kuigi banaanimaitselisi. Vanematele. Kuigi ega lastele nende ostmine ka vist keelatud pole, vähemalt pakendil pole sellest sõnagi. Pigem on asi avalikus arvamuses. Näiteks kui seitsmeaastane päga ostukorvi kondoome täis pillub, ei ole ta sellepärast veel rikutud, vastupidi, laps on juba varakult probleemiga kurssi viidud.
Müüjad on Kaubahallis kohutavalt valvsad. Proovi mõttes üritasin lehekioskist ühte roppu ajakirja osta, kuid müüja osutus üle ootuste karmiks. Õige ka, olgu kliendil habe kas või põlvini, ikkagi tuleb kontrollida, ega ta juhtumisi teismeline pole. Võib ju tegu olla piimahabemega, kust müüja seda teab.
Ülemisel korrusel oli kõiksugu kola. Hoolimata ruumi suurusest polnud valik siiski suurem asi. Ühekülgne teine. Siiski õnnestus mul avastada üks toreda nimega kaup, milleks oli kotiriie.
Aga kaubandusvõrk on Kaubahallis üsna hõre, hoolimata nendest postidest, mis lõugama hakkavad, kui sa midagi üritad varastada. Teadlikud rahvamassid on nimelt avastanud, et kuskil riiuli varjus saab rahulikult mingi ¹okolaadi nahka panna, ümbrispaberi kuhugi ära sokutada ja õige mehe näoga minema minna.
Seevastu turuplatsil asuvas A ja O poes on kaubandusvõrk ääretult tihe. Nii tihe, et kui mingi kümnepuudane mammi hakkab riiulite vahel oma kaalule vastavalt kaupa korvi uhama, ei pääse üle ega ümbert… Poes valitseb karm, aga südantsoojendav küünarnukitunne, kus üks naaber muljub sul ostukorviga ribisid ja teine varastab taskust rahakoti ära. Muidu igati tore koht.
Inimkonna ühtsusele rõhub ka Keskus, mis müüb kõiksugu söödavaid asju. Kaubandusvõrk on seal veidi hõredam kui A ja O poes, aga ikkagi piisava tihedusega. Suureks plussiks on see, et kõik tarvilise saad kätte nagu konveieril. Kõigepealt söögikraami, siis joogid, samast kondoomi, väljudes ukse juurest lilled - ja võidki kohe naistesse põrutada.
Loomulikult on Jõgeval ka turg. Seal võid sa osta, müüa, vahetada, valetada, varastada, filosofeerida, raha laenata, lolli möla ajada, suvaliselt ringi kakerdada ja inimesi segada - teha kõike, mida ka paljukiidetud internetis, aga ilma arvutita ja vahetult.
Muidugi ei piirdu Jõgeva kaubandus ainult loetletuga, kuid lugu on sama, mis internetiga - pole kellelgi nii palju aega käes, et kõike seal leiduvat üles märkida. Asjahuvilistele lisame siia lõppu, et meie maakonna pealinnas on lisaks kõigele kaltsukaid, komisjonkasid, arvutipoode, õllekaid, veel söögipoode, rauast asjade poode, värvipoode, ehitusmaterjalipoode, raamatupoode, mänguasjapoode, lillepoode, veel paar söögipoodi ja nõnda veel pikalt edasi. Vaadake ise linnas ringi, iga teine maja on pood.
Siinkohal tasuks aga meeles pidada, et ostuhullus on veel koledam kui internetisõltuvus ning rahakotile mõjub see veelgi paremini.
VALE-DMITRI
Kirjutan lootuses saada nõuannet, mida panna poja gümnaasiumi lõpuaktusele selga.
Sinna tahan kindlasti minna ja seda ma ka karta ei oska, et ta ei lõpeta, sest siiani on tal küll õppimine ja käitumine korras olnud. Kuna ta on mul ainuke laps ja põhikooli lõpetamise ajal pidin kahjuks haiglas olema, pole mul ka mingeid kogemusi ja perest ka nõuandjat võtta pole. Poiss ütleb mulle lihtsalt, et eks sa ise tea, mul ükskõik. Aga ma ei tahaks, et tal kaaslaste ees minu pärast piinlik peaks olema. Asja teeb keeruliseks veel see, et see on üks Tartu gümnaasium.
Nii ma siis loodangi noortelehe abile, et mitte päris põõsasse põrutada. Olen keskmist kasvu, 50-aastane. Figuur ei tohiks mul enda (ja ka poja) arvates moe valikul takistuseks olla.
Veel palun soovitage, milliseid lilli sobib sel puhul noormehele kinkida.
HELGI
Jõgevamaalt
Minu tähelepanekute põhjal on gümnaasiumide lõpuaktustel tähelepanu keskmes tavaliselt tulevased vilistlased, st lõpetajad.
Kui ikka päris aus olla, siis ega kellelgi nende esivanemate & muude kaugelt kohale sõitnud sugulaspudinate riietuse asjakohasust mahti jälgida pole. Teiste abiturientide vanemad on lihtsalt liialt ametis o m a võsukese fotografeerimisega, pedagoogid pisarate tupsutamise & kõnepunktide meelespidamisega ning teie poja kaaslased krampliku naeratamisega. Ühesõnaga ei soovita ma teil sugugi (eriti veel nii varakult) endale riietuse valikust probleemi & peavalu tekitada.
Muidugi võib juhtuda, et teie poja õppimine ning käitumine koguni nii korras on, et kooli juhtkond teda lausa medaliga premeerida soovib. Sellisel juhul ähvardab teid kui ema & tubli poeglapse üleskasvatanut oht saada auditooriumi ette kutsutud. Direktor surub kätt, ulatab lilleõie, välklambid sähvivad... & mis kõige hirmsam - kõik vaatavad.
Sellises situatsioonis on olukorrale vastav rõivastus kahtlemata oluline. Et enesetunne oleks hea, et pojal poleks piinlik, et kordumatu kogemus positiivsena mällu sööbiks. Ehk väljendades ühe sõnaga - pükskostüüm. Siivsa dekoltee, sirge lõike & pika jakiga mudel, eelistatavalt küpset, kuid mitte liiga ärritav silmatorkavat tooni. Pükskostüüm. Elegantne, endiselt (taas) trendikas, alati korrektne & õigesti kantuna hoopis naiselikum kui viis sitskleiti kokku. Pükskostüüm.
Lilledega aga on nii, et kuna meessoole ei peeta sobilikuks igasugu õrnaõielisi kellukaid kinkida, kiputakse reeglina nelkide kasuks otsustama. Moe Guru silmis sümboliseerivad viimatinimetatud ent surnuaialilli. Tänapäeval sobiks noormehele hoopis kompositsioon tavapärase lilleseade lisanditest. Tulemus on märksa huvitavam & poisid harilikult nagunii lilledest suuremat ei pea.
Kinnitatud by MOE GURU
(kui teil on mure või soov, olen mina te pihitool...)
Mul on mure! Nimelt väitsid informeeritud inimesed mulle, et teie hakkate vastama ka murekirjadele!
Minu mure on selles, et nüüd, kui ma olen juba suur, tohin ma lugeda ka neid ajakirju, mida enne ei tohtinud! Aga mind vaevab see, et ma ei saa aru! Nimelt, miks ma peaksin neid lugema!
Sooviksin selgitust ajakirjanikult M. Kiisilt, kes viimasel ajal artikleid kirjutab. Sellest, mis mind vaevab!
VELLO,
16-aastane
Jõgeva diskotamispaikades olla nähtud Kukke ja Ilvest. Diskorid loomastuvad…
***
LÕPUKS OMETI leiti paar üleliigset miljonit ja Jõgeva kultuurikeskuse WC akende ette monteeriti viimaks kardinad. Oletada tuleb siinjuures ka ajakirjanduse laastavat mõju.
***
Linnapead Ants Paju nähti koos mingi mehega kõndimas Suurel tänaval. Mis erakonnas oli hr Paju kaaslane, ei tea. Ülikonnas oli.
***
Toimetusse helistas vihane Mihhailov ja nõudis mõnitamise lõpetamist. Täname tähelepanu eest!
SPORT
Jõgeva Ühisgümnaasiumis võistlesid "ässad"
Möödunud nädala neljapäeval ja reedel peeti Jõgeva Ühisgümnaasiumis traditsiooniline Eesti kooliõpetajate võrkpallivõistlus "Ässad" Jõgeva Cup 2001.
Võrkpalliturniiri "Ässad" on Jõgeva Ühisgümnaasiumis korraldatud kaheksa korda. Seekordsel võistlusel osales kaheksa võistkonda. Segavõistkonnad koosnesid üle 35-aastastest naistest ja vanematest kui 40-aastastest meestest.
"Võistluste eesmärgiks oli pakkuda sportimis- ja võistlemiselamusi ka keskealistele või sellesse ikka jõudvatele mees- ja naispedagoogidele," ütles peakohtunik, Jõgeva Ühisgümnaasiumi spordipedagoog Rainer Võsaste.
"Mängud kulgesid üsna tugevas konkurentsis, sest turniiril osalenud võistkonnad olid taseme ja oskuste poolest enamvähem võrdsed," arvas ta.
"Ässade" turniiri finaalmängus alistas Pärnumaa võistkond 2:0 IdaVirumaa võrkpallurid. Kolmanda koha pälvis Tallinna Kunstigümnaasiumi ning neljanda koha Tartumaa võistkond. Viiendaks tulnud Jõgeva võistkond võitis Tartu linna võistkonda ja Harjumaa võistkonda seisuga 2:0 ning kaotas Tallinna Kunstigümnaasiumi võistkonnale 1:2 ja Pärnumaa võistkonnale 0:2.
"Jõgeva linna võistkonnas mängis kaheksa liiget ja meie eesmärk oligi üldarvestuses keskele jääda. Kindlasti andsid seekordsed võistlused meile kogemusi," ütles Jõgeva võistkonna pikim mängija,
Jõgeva spordiveteranide seltsi esimees Aavo Leppik.
"Ässade" mängudes osalenud võistkondadesse kuulusid nii kehalise kasvatuse kui ka teiste erialade õpetajad. Et Jõgeva linnas ei õnnestunud õpetajate võistkonda komplekteerida, kaitsesid Jõgeva spordiau ka teistel erialadel töötavad spordiveteranid.
JAAN LUKAS
Laupäeval peeti Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses Laiuse Spordiklubi karikavõistluste seitsmes etapp koroona üksikmängus. Meestest võitis Ilmar Poltrago 16 p, teinekolmas Väino Ridal ja Marek Poltrago 15 p, neljasviies Lembit Lääne ja Paul Uiboleht 12 p, kuues Tiit Ottenson 10 p. Naistest võitis Birgit Kägu 9 p, teine Laine Rande 8 p, kolmas Milvi Kägu 7 p. Üldkokkuvõttes juhib peale seitset etappi Väino Ridal 334 p, Ilmar Poltrago 307 p, Paul Uiboleht 298 p, Marek Poltrago 290 p, Laine Rande 284 p, Udo Kuslap 268 p. Karikavõistluse viimane etapp toimub 7. aprillil.
PAUL UIBOLEHT
***
Enne kevadisele koolivaheajale minekut selgitasid tüdrukute korvpallivõistkonnad Laiusel ja Tormas maakonna 2001. a meistrid.
A-vanuseklassis võitis Jõgeva valla võistkond nii Palamuse valla (46:20) kui ka Põltsamaa linna (46:17) võistkondi ja tuli maakonna meistriks. Võidukas naiskonnas mängisid Kai Koovit, Margit Miina, Merike Asuküll, Angelika Kuzmina, Merli Peets, Pille Ust ja Reena Resetnjak. Teisena lõpetanud Palamuse alistas Põltsamaa tulemusega 40:12.
B-vanuseklassis alistas Torma Palamuse valla (27:12) ja Jõgeva linna (37:26) ning sai loobumisvõidu Põltsamaa valla võistkonna üle. Maakonna meistriks tulid Kädi Koppel, Kristi Tooming, Riina Lüütsepp, Liina Annok, Piret Nukka, Katrin Tähepõld ja Tuuli Lääne. Teiseks tulnud Palamuse võitis Jõgeva linna (21:16) ja Põltsamaa valda (56:6). Jõgeva linn alistas samuti Põltsamaa valla (47:14) ja oli kolmas.
Kõige nooremate tüdrukute hulgas oli ülivõimsalt parim Jõgeva vald, kes alistas oma kolm vastast, Jõgeva linna 57:4, Põltsamaa valla 53:0 ja Saare valla 62:2, üldskooriga 172:6! Meistrimedalid võitsid Maris Mägi, Pilvi Peets, Talvi Peets, Kristiina Lepist, Triin Saar, Evelyn Erikson, Kadri Aare, Liina Palm ja Minna Kuslap, kes kõik on Laiuse Põhikooli õpilased. Kaks võitu sai Saare, kes alistas Jõgeva linna 14:7 ja Põltsamaa valla 12:5. Jõgeva linna võit Põltsamaa üle 17:6 oli väärt kolmandat kohta.
VALLO VÄLJAOTS
***
Prantsusmaal tegid nädalavahetusel häid sõite Jõgevamaa jalgratturid Erki Pütsep ja Tarmo Raudsepp. Ag2r farmklubis pedaaliv Erki Pütsep oli amatööride eliitsõidul Classic Loire Atlantique 160 km grupisõidul teine, Nantes 44 sõitev Tarmo Raudsepp võitis natsionaalgrupis 105 km pikkuse kriteeriumsõidu.
PRIIT RAUDSEPP
***
Pühapäeval oli Tallinna Kergejõustikuhallis spordiüritus "Päev täis seitsmevõistlust". Toimus seitsmevõistlus ajakirjanikele, Erki Noole Fan Clubi liikmetele ning spordiklubidele (nn seitsme mehe seitsmevõistlus). Päeva lõpetas internetilehekülje www.erkinool.com avamine. Kohal oli ka Erki Nool ise, kes ei pidanud paljuks jagada näpunäiteid teiba otsas kõõluvatele ajakirjanikelegi.
Ajakirjanike seitsmevõistluses tõi kolmanda koha Jõgevamaale Laiusel elav Raadio Vaba Euroopa Poola-ekspert Hendrik Lindepuu. Juba veteraniikka jõudnud ajakirjaniku-tõlkija paremaid tulemusi üksikaladel: kõrgus 1.57, teivas 2.90, kuul 9.64 (alavõit).
MEELIS VALPÜÜR
MITMESUGUST
Sestpeale, kui Jõgeva külje alla raudteeviadukt ehitati, on vana Mustvee maanteed mööda linnast välja sõitjaid oluliselt vähemaks jäänud. Järelikult ka neid, kellele üle silla sõites vasakul jõe ääres kasvav suur mitmeharuline hõberemmelgas silma võiks hakata.
Kuigi puu imposantsusest saab aimu ka sillalt vaadates, eriti suvel, mil selle võra üldise roheluse taustal suure hõbedase laigu moodustab, tuleks jämeda ja põneva kujuga tüve imetlemiseks ikkagi päris puu ligidale kõndida. Korbaline, mühklik ja väändunud tüvi näeb välja just nii, nagu võiksid selle õõnsusest kohe-kohe härjapõlvlased või muud müstilised tegelased välja vupsata.
Jõgeval elava Luua Metsanduskooli õpetaja Vello Kepparti sõnul tuleks rohkem kui seitsmekümne aastast puud tema muljetavaldavatele mõõtmetele (kõrgus 16 m, tüveümbermõõt 1,3 m kõrguselt ligi 6 meetrit) vaatamata tegelikult põõsaks nimetada, kuna selle tüvi hargneb juba üsna juure lähedalt. Standardkõrguselt mõõdetud ligemale kuuemeetrine ümbermõõt olevatki seetõttu natuke sohivärk: oleks tüvi selle koha peal veel üheharuline, poleks ta kindlasti nii jäme.
Mis ei tähenda, et puul Kepparti meelest väärtust poleks. Vastupidi: just Keppartilt saadud andmete põhjal on Eestimaa tunnustatumaid puu-uurijaid Hendrik Relve arvanud kõnealuse hõberemmelga oma möödunud aastal ilmunud raamatus "Eesti põlispuud" nende puude hulka, mis tuleks looduskaitse alla võtta. Keppart on teinud ka ettepaneku nimetada remmelgat edaspidi Nuudi hõberemmelgaks.
Toigas läks kasvama
Hõberemmelgas kasvab nimelt maja juures, mida Jõgeva rahvas ikka Nuudi majaks on kutsunud. Roosakas üsna räämas maja kuulub praegu Jõgeva Elamule ning on koduks kuuldavasti juhuslikuvõitu üürnikele. Ent räämas oleku tagant aimub kunagist stiilsust ja suurejoonelisust.
Tõepoolest: maja laskis enne sõda oma isatalu, Võduvere küla Mõtte talu maadele ehitada Jaan Nuudi (1867-1938), kauaaegne Vändra kirikuõpetaja ja hariduselu edendaja, kes oli kunagi hingekarjase tööd teinud ka tollal Vene keisririigi koosseisu kuulunud Soomes. Oma viimased eluaastad elaski ta 1928. aastal Pedja jõe kaldale valminud majas, mille hiilgeaegu mäletab peale vana remmelga ka jõgevlanna Mall Jõgiste. Tema vanemad olid Jaan Nuudi teenistuses ja nende pere elas Nuudi 14-toalise villa kõrvale ehitatud väikeses saunelamus.
Mall Jõgiste mäletamist mööda hakanud praegune puuhiiglane kasvama aednik Tiri Jaagu poolt majaehituse aegu maasse torgatud toikast ehk dendroloogide keeles vaipistikust. Tiri Jaak olnud muhe valge habemega mees, kes muidu Vändras elas, aga suviti Nuudi majapidamises müttas. Mõtte talu maadele pannud ta kasvama hulga puid, Nuudi maja juurde aga istutanud ilusa sireliheki ja roosipõõsaringi. Ning jõekaldasse kaevatud paadikanali
ääred haljastanud ta kenade murumätastega.
Paat, mis suviti kanalis sõiduvalmis seisis, kandnud nime Tott ja väike Mall käinud sellega laupäeviti üle jõe Kuuse poes härra Nuudile saunaõlut toomas. "Õpetaja Nuudi oli väga intelligentne ja haruldaselt hea inimene," meenutas Mall Jõgiste.
Esimene kaitsealune
Enne oma surma oli Jaan Nuudi Pedja-äärse villa oma Viljandis apteeki pidanud tütrele kinkinud. 1940. aastal maja natsionaliseeriti ning järgnenud viie aasta jooksul elanud seal kord vene, kord saksa sõdurid. "Meie perele lõid sakslased sõidu sisse 1942. aastal: tsiviilisikud ei tohtinud Nuudi maja ümber püstitatud sõjaväelinnakus enam elada," ütles Mall Jõgiste.
Sõja ajal hävisid Nuudi maja kõrvalhooned ning ka lähedal asuv sild lasti õhku, ent Tiri Jaagu mulda pandud toikast võrsunud hõberemmelgas elas sõja üle ja rõõmustab silma tänaseni, kuigi üks haru on tal juba murdunud ning Vello Kepparti meelest tuleks mõnede vaadete avamiseks (sillalt remmelgale ja remmelga juurest majale) vähem väärtuslikke puid-põõsaid maha võtta.
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Roman Djomin lubas aga peatselt asudagi Nuudi remmelga kaitse alla võtmise asju ajama. "Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister vastava kirjaliku taotluse alusel ning kaitse alla võtmisel arvestatakse objekti ohustatust, haruldust, mõõtmeid, teaduslikku, esteetilist ja kultuurilist väärtust ning tähtsust maastiku ilmestamisel," ütles Djomin.
Nuudi remmelga puhul räägivad kaitse alla võtmise kasuks üsna mitu nimetatud tegurit. Kui maakonna keskkonnateenistuse taotlus ministri heakskiidu pälvib, saab Nuudi hõberemmelgast esimene kaitsealune puu Jõgeva linnas.
RIINA MÄGI
Kirikuõpetaja Jaan Nuga päästis lapse uppumissurmast
Laupäeval, tund pärast keskpäeva kukkus Palamusel Tootsi sauna juurest üle Amme jõe viiva silla lähedal läbi jää neljaaastane tüdruk. Õnnetusest kuulnud Palamuse kirikuõpetaja Jaan Nuga sukeldus jääkülma vette ning tiris uppuja kaldale.
Laupäeval, kui Palamuse rahvamajas käis projekteerimisalane nõupidamine, hüüdsid kaks ähmi täis naist üle ukse: "Laps on uppumas!" Aega viitmata jooksid Tiina Tegelmann, Jaan Nuga ja Tarmo Koljak sündmuskohale. "Sillalt polnud last näha, paistis vaid jupike sinist nailonjopet. Jaan, kes oli jõudnud lauajupikese kaasa haarata, ronis jõkke ning tal õnnestus lükata lapsuke kaldajääle," meenutas Tiina. Esialgu ei andnud laps elumärke. Tiina Tegelmann tegi päästetu hingamisteed lahti, tallinlane Tarmo Koljak hakkas tegema suult-suule hingamist. Kõigi rõõmuks hakkaski lapsuke varsti hingama ning häält tegema. Kiirabi toimetas kannatanu Jõgeva haiglasse, kust ta õhtupoole viidi Tartu lastekliinikusse.
"Jõgi on kiirevooluline ja keskelt jääst vaba. Laps oli vee all küllaltki kalda lähedal. Jää oli liiga õhuke, nii et kaasa haaratud lauajupist polnud mingit kasu. Kui jõkke ronisin, lõi vesi vaid korraks üle pea, siis sain jalad põhja ning jäin vette vaid rinnust saati. Ei mäleta, palju aega kulus, kui mul õnnestus vett täis kombinesooniga, elutuna näiv lapsuke jää peale tõsta," rääkis Jaan Nuga.
Uppumisest päästetud nelja ja poole aastane Kita oli koos endast paar aastat vanema vennaga tulnud Tallinnast vanaemale külla. Tüdrukukese tervis taastub tasapisi, juba üleeile lubati ta üldpalatisse.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Palume pealtnägijal endast teatada
Reedel mõni minut enne ühtteist päeval varastas üks jõmpsikas vanemalt naiselt käekoti. Kannatanu arvates aastat 10-12 vana nooruk lähenes talle joostes tagant ja rebis käest käekoti ning põgenes sellega. 1934. a sündinud Maria käekotis oli mobiiltelefon Nokia, 7 krooni ja haigekassakaart. Kannatanu andmeil nägi juhtunut pealt üks naisterahvas, kes aga varsti juhtunu kohalt lahkus ja keda kannatanu ei tundnud. Palume kannatanu osutatud naist, aga ka kõiki teisi, kes võisid juhtunut näha või omavad selle kohta mingit infot, teatada endast politseiprefektuuri telefonil 68 447 või 110, soovi korral tulla prefektuuri teisele korrusele tuba 232.
Ärandaja käis autoga uperkuuti
Laupäeva varahommikul kell 5.10 äratas Jõgeva linnas politseipatrulli tähelepanu üks Volkswagen Passat. Kui politseiauto lülitas sisse signaaltuled sõiduauto juhile peatumismärguandeks, sõitis auto edasi. Nähes politseiautot järgnemas, lisas Volkswagen Passati juht kiirust, sõitis linnast ära Painküla suunas ja keeras sealt Härjanurme-Puurmani teele. Härjanurme teeristil sõitis aga auto ülemäärasest kiirusest vastu liiklusmärki ja teelt välja. Autol lendas eest tagaklaas, purunesid tagumine stange ja poritiib ning katus läks mõlki. Jälitatavat autot juhtis alkoholijoobes Rainer (1972) Jõgeva linnast. Lisaks tuli ilmsiks, et samal ööl oli ühe firma poolt liisitud auto ärandatud Jõgeval Aia tn maja eest.
Tulge ruttu, käeluu löödi puruks
Pühapäeva pärastlõunal helistas üks Umbusi naine, et tulgu politsei ruttu kohale, tema tütrel Merikesel lõi purjus mees peksmise käigus käeluu puruks. Kui politsei kohale jõudis, magas kannatanu rahulikult. Ta viidi siiski Põltsamaale arstile, kus öeldi, et käel on küll põrutus, aga luu terve ja suuremat häda ei miskit. Naine oli purjus ja lööja oli tegelikult päris kaine. Naise poolt süüdistatav on naise enda lähedane sugulane, elab temast üle õue ja oli nendevahelises sõnavahetuses naist tõuganud, kes siis käele kukkus.
Purjus mees valas bensiini maha ja laskis püssi
Laupäeva õhtul pärast kümmet kutsuti politsei appi Torma valda Lilastveresse. Helistaja kinnitas, et purjus pereisa kisub riidu, on valanud bensiini esikusse maha ja tahtnud maja põlema panna, seejärel aga võtnud oma jahipüssi ja hakanud paugutama. Kohale rutanud politseipatrull viis mehe Jõgevale ennast välja magama ja võttis kaasa jahipüssi, et sellest järgnevalt mingit õnnetust ei sünniks.
Mees võeti autosse ja anti peksa
Üks 1970. a sündinud Põltsamaa mees avaldas, et laupäeval kella üheteistkümne ajal tulid tema selja taga mingist tumedast sõiduautost temale tundmatud mehed välja, lõid teda näkku ja tirisid seejärel autosse. Autos need tundmatud peksid teda ja tõukasid ta seejärel Põltsamaa linnas Ranna restorani juures autost välja. Praeguseks on isikud, kes väidetavalt avaldajat peksid, kindlaks tehtud ja juhtunu asjaolud selgitatakse välja algatatud kriminaalasja uurimise raames. Ühtedel andmetel oli osapooltel siiski päev varem sõnavahetus olnud.
Kella üheksa paiku neljapäeva õhtul helistati Jõgeva politseikorrapidajale, et Mullavere küla raudteelähedasse tallu on tulnud 11-aastane poisike, kes pererahvalt uuris teed Tallinna. Selgus, et laps oli viibinud Äksis vanavanemate pool, aga miskipärast otsustanud koju Tallinna minna. Minemiseks valis ta raudtee. Mehikese jalanõud ja ta ise said aga läbimärjaks ning seikleja läks esimesse ettejuhtuvasse majapidamisse abi otsima. Politseipatrull toimetas poisi prefektuuri. Poiss tuli mähkida kuiva teki sisse ja anda talle sooja teed, seejärel saadi juba ühendust ka tema koduste ja vanavanematega. Üheteistkümne aegu õhtul olidki vanaema ja vanaisa tütrepojal Jõgeval järel.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm, võib sadada lund. Puhub läänekaarte tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur -4°C ... +1°C.
Kolmapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Puhub loode- ja põhjatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur öösel -8°C ... -18°C, päeval 0°C ... -5°C.
Teisipäev, 27. märts 2001. a.
Teede lagunemine kuulutab kevade kättejõudmist liiklusoludes
JAAN LUKAS
Maavalitsuses räägiti suu- ja sõrataudist
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
GUIDO DANIEL,
Vorsti küla, Põltsamaa
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
27. märts 2001. a
Tabiveres valmistatakse aiamaju ja voodidetaile
RAIVO SIHVER
Enamus Tabiveres valmistatud masinatest eksporditakse
RAIVO SIHVER
OÜle Puidukaubandus otsitakse uut juhti
RAIVO SIHVER
MARGUS KIIS
REPORTAA®
VALE-DMITRI
HELGI
Jõgevamaalt
Kinnitatud by MOE GURU
VELLO,
16-aastane
Jõgeva Ühisgümnaasiumis võistlesid "ässad"
JAAN LUKAS
PAUL UIBOLEHT
VALLO VÄLJAOTS
PRIIT RAUDSEPP
MEELIS VALPÜÜR
RIINA MÄGI
Kirikuõpetaja Jaan Nuga päästis lapse uppumissurmast
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Palume pealtnägijal endast teatada
Ärandaja käis autoga uperkuuti
Tulge ruttu, käeluu löödi puruks
Purjus mees valas bensiini maha ja laskis püssi
Mees võeti autosse ja anti peksa
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja