Kolmapäeval võeti kartuleid OÜ Hansukartul põldudel. Traktorist Argo Pajo jälgib kombaini tööd. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Hea kartuliaasta, kuid säilimine ohus
Kolmapäeval
võeti kartuleid OÜ Hansukartul põldudel.
Traktorist Argo Pajo jälgib kombaini tööd. FOTO:
ANATOLI MAKAREVITŠ
Kui tavaliselt võtavad paljud kartulikasvatajad kartuli üles septembri esimesel poolel, siis tänavuse ilusa sügise tõttu alustati enamustel põldudel selle tööga alles eelmisel nädalal ja nädalavahetusel. Kartul oli küllaltki kaua varre küljes kinni, seetõttu ei olegi mõned kasvatajad selle võtuga kiirustanud.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul oli tänavu hea kartuliaasta põllumeestele, kes tegid põhjalikult lehemädaniku tõrjet või kasvatasid lehemädanikukindlaid sorte. Neil aga, kes tõrjet ei teinud, jäi saak kehvapoolseks.
Liivastel maadel kimbutas põud
Osaühingus Jõgeva Seemnekartul oli kolmapäevaks 20 hektarist võtta veel 6,5. "Järgmise nädala teisipäevaks peaks kartul võetud saama. Keskeltläbi tuleb 20-25 tonni hektari kohta. Kasvatasime "Andot", "Andit", "Piretit" ja "Van Goghi". "Ando" kasvas liivasel maal ning kannatas seetõttu kuivuse all. Teisipäevaöine külm tegi oma korrektiive. Nüüd peaks ka "Andi" varre küljest lahti tulnud olema," lausus Ilmar Polli.
Palal asuvas Tamme talus kasvatati kartulit poolel hektaril. Peremehe Endel Tamme sõnul oli kartul tänavu veidi parem kui möödunud aastal. "Eelmisel aastal oli kartul häbematult vilets. Ka kaks aastat tagasi ei saanud suurt saaki, sest madalamatel kohtadel jäi kartul vee alla. Sel aastal andsid head saaki uued sordid ja segasordid. "Ants" on muidu kõva kartul ja ka kiduussikindel, kuid tänavu minul "Ants" hästi ei kasvanud," rääkis Endel Tamme. Tamme talu on eelmistel aastatel müünud kartulit Pala Põhikoolile. Ülesjäänu läheb loomasöödaks.
Rehemäe talu kasvatas kartulit 12 hektaril. "Ei saa nuriseda. Oli normaalne saak. Põhiliselt realiseerin toidukartulina. Praakkartuli müün ASile Pajusi ABF," rääkis pühapäeval Vooremaale talu perenaine Viivi Liias.
Kartul ei pruugi hästi säilida
Pajusi valla Suureaia talu perenaine Sirje Ali teatas, et ei ole veel kartulit võtma asunud. "Pealsed niitsime küll ära. Selle nädalaga loodame 4,5 hektaril kasvava kartuli kombainiga üles võtta. Lugesin Maalehest, et enne 16. septembrit ei soovitatudki kartulit võtta, ei pidavat säilima. Kasvatan "Andit" , "Andot" ja "Van Goghi". Kartul on kindlasti väga ilus ja läheb meil põhiliselt loomasöödaks. Lõpetasime hiljuti viljakoristuse. Laudaehitus võtab aja ära. Kasutame ilusaid ilmu, et katus laudale peale saaks," rääkis Suureaia talu perenaine oma sügisestest töödesttegemistest.
Mati Koppeli arvates võib lehemädaniku tõrjet mitte teinud kartulikasvatajatel tulla kartuli säilitamisega probleeme. Ka Ilmar Polli kinnitusel tuleb kartuli talveks paika panemisel olla hästi hoolikas. "Me sorteerime "Van Goghi" ja mõni neist oli juba natuke mädane," ütles Ilmar Polli.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa presidendivalijad olid võitja poolel
Kolmeteistkümnest Jõgevamaa esindajast üksteist toetasid valimiskogus presidendivalimistel Arnold Rüütlit. Riigipeakonkursi võitnud veteranpoliitikule hääle andmisel oli aga erinevaid motiive.
Jõgeva linnavolikogu esimees teatas valimiste eel, et toetab presidendikandidaati, kes on riigipeaks tervele Eestile. Nii prognoositi tema sümpaatiat Toomas Savile. Selliseks spekulatsiooniks andis põhjust ka linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni toetus valijameheks valimisel. Nüüd tunnistas Koonderakonna liige Vello Mäesepp, et andis hääle Eestimaa Rahvaliidu kandidaadile Arnold Rüütlile. "Tänases ebastabiilses maailmas vajas Eesti just sellist presidenti, kes on elanud kriisides ning kellel on oskusi ja tahtmist põlvkondi ühendada. Arnold Rüütel on tasakaalukas ja koostöövõimeline president. Loodan, et tema valimisega presidendiks muutub ka maarahva elu paremaks. Eestimaa Rahvaliidu esimees, Jõgevamaalt valitud Riigikogu liige Villu Reiljan suutis lühikese ajaga teha väga palju selleks, et presidendivalimistel täituksid Eesti rahva lootused," lausus Mäesepp.
Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp ütles enne valimisi Vooremaale, et toetab presidendikandidaati, kes leiab kõige rohkem poolehoidu volikogu liikmetele korraldatud küsitluses. "Umbes pooled volikogu liikmetest pooldasid Arnold Rüütlit või Toomas Savi. Keegi ei toetanud aga Matti Pätsi ega Andres Tarandit. Mina andsin oma hääle aga Arnold Rüütlile," rääkis Kalev Raudsepp.
"Valimiskogu teises voorus polnud võimalust valida mitte isikute vahel, vaid võimaluste vahel, kas riigipea ära valida või lükata valimised tagasi Riigikogusse. Arvan, et kui Riigikogu esimeses voorus jäi president valimata, juhtunuks sama tõenäoliselt ka teises voorus. Ühtlasi panin Estonia kontserdisaalis tähele, et maamehed olid kohale tulnud tõsise kavatsusega president valida. Paljud Riigikogu liikmed aga mängisid valimisi, sest kastidesse läks rohkesti tühje sedeleid. Isiklikult ma Arnold Rüütlit ei tunne. Usun, et tema hiilgeaeg oli kümme aastat tagasi. Praegu peab arvestama,
et tegemist on 73-aastase mehega, kelle tervis võib alt vedada. Arnold Rüütli esimene väljapeetud sõnavõtt pärast valimisi sisendas minusse aga optimismi," arutles omavalitsuspoliitik Tabivere vallast.
Põltsamaa linna valijamees, linnavolikogu esimees ja Isamaaliidu liige Raul Kirsel andis esimeses voorus hääle Isamaaliidu presidendikandidaadile Peeter Tulvistele, teises voorus toetas Toomas Savi. "Raske öelda, miks Peeter Tulviste teise vooru ei pääsenud. Küllap mängis rolli ka juhus, sest Tulviste ja Savi häälte arvu vahe oli esimeses voorus minimaalne. Võib olla olnuks valimistulemused teistsugused, kui Peeter Tulviste kandideerinuks ka teises voorus. Minu teada ei tahtnud mitmed maalt pärit valijamehed, et Toomas Savi presidendiks saab. Pärast valimiste teist vooru oli selgelt näha, kes on võidurõõmus, kes masenduses,"
ütles Kirsel.
Jõgeva valla presidendivalija, Reformierakonna liige Kadri Peterson toetas valimiskogu mõlemas voorus presidendikandidaat Toomas Savi. Ta kommenteeris: "Mind üllatasid esimese vooru tulemused. Arnold Rüütli võit teises voorus oli aga ette arvata. Ma ei saa öelda, et oleksin rõõmus, kuid valimised olid demokraatlikud."
JAAN LUKAS
AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamise pakkumiste osas peeti Jõgeva linnavalitsuses läbirääkimisi kolmapäeval, mitte teisipäeval, nagu rubriigis "Nädal Maakonnas" ekslikult kirjas oli. Vabandame asjaosaliste ees!
"V"
ARVAMUS
Riigi peaprokurör jäi Jõgeva prokuratuuri tööga rahule
Eelmisel nädalal külastas riigi peaprokurör Raivo Sepp Jõgevamaad. Vooremaa tahtis peaprokurörilt teada, mis oli Jõgeva maakonna külastamise eesmärgiks.
Riigi prokuratuuri poolt on võetud suund, et igal kuul külastavad riigi peaprokurör ja talituste juhid ühte maakonna prokuratuuri. Eesmärk on selles, et kõik meie prokurörid tunneksid riigi prokuratuuri struktuuride juhte ja saaksid vahetult nendega suhelda ning esitada südantvalutavate asjade kohta küsimusi. Et meie struktuuride juhid tutvuksid olukorraga ning tajuksid paremini esimese astme prokuratuuri probleeme.
Jõgeval oli kaasas riigi prokuratuuri süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurör Alar Kirs. Oma ringreisil Jõgevamaale külastasime maavanemat Margus Oro, linnapead Ants Paju, Jõgeva politseiprefekti Olev Schasminit, samuti ka kohut. Meil ei õnnestunud kokku saada Jõgeva maakohtu esinaise proua Liivi Loidega, kuid ma olen teda külastanud varem. Politseiga arutasime me koos tööküsimusi.
Visiidil maavanema ja linnapea juurde huvitas mind nende hinnang õiguskaitseorganite tegevusele ning üldisele turvatundele nii Jõgeva linnas kui maakonnas. Rõõm oli tõdeda seda, et probleeme prokuratuuriga ei ole.
Kuidas Te hindate Jõgeva prokuratuuri tööd?
Töö tulemusnäitajate järgi on Jõgeva prokuratuur vabariigis peaaegu esirinnas, see on teisel kohal. Üks õigussüsteemi põhieesmärke on kiirendada menetlust, et ajavahemik kuriteo sündmusest kohtulahendini oleks võimalikult lühike. Seda on eelkõige võimalik saavutada kiir- ja lihtmenetluse kohaldamisega.
Lihtmenetluse kohaldamise osas on Jõgeva prokuratuur ja kohus esikohal vabariigis. Mõni aeg tagasi oli selles mõttes liidrirollis Põlva. Üldkokkuvõttes võin öelda, et Jõgeva prokuratuuri tööga saab praegu rahul olla. Selliste visiitide üle võib ainult rõõmu tunda.
Kuidas suhtuvad maavanem ja linnapea Jõgeva prokuratuuri?
Seoses prokuratuuriga ei toonud nad välja ühtegi probleemi, kuid minu jaoks olid need visiidid Margus Oro ja Ants Paju juurde väga harivad. Nad selgitasid mulle kohalikke probleeme ja olukorda. Mul on hea meel selle üle, et Jõgevamaal toimub hea koostöö politsei, kaitseliidu ja päästeameti vahel.
Kas salaviina puhul on tegemist juriidilise või sotsiaalse probleemiga?
Eelkõige on see sotsiaalne probleem. Kui ei oleks salaviina tarbijaid, siis ei oleks ka salaviina turgu.
Kas 3 aastat salaviinamüüjatele on palju või vähe?
Seda ei saa niimoodi võtta, sest iga õigusrikkumine on kas haldus- või kriminaalkorras karistatav. Pärnu salaviinamüüjate kriminaalasi on hetkel keskkriminaalpolitsei menetluses ja riigiprokuratuuri järelvalve all. Eeluurimise tulemuslikkuse huvides ei saa ma kriminaalasjast tulenevaid asjaolusid kommenteerida.
Mida teha kohtuistungile mittetulijatega?
See on eelkõige küsimus kohtule. Kui kohale ei tulda, siis saab rakendada sundtoomist ja haldustrahve. Probleemi lahenduseks saab tulevikus olema õiguskuulekuse kasv.
Kuidas on lood Eesti Raudtee erastamise seaduslikkusega?
Hetkel on riigiprokuratuuris alustatud kriminaalmenetlust Erastamisagentuuri peadirektori Jaak Liiviku suhtes. Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitsei. Millised on tulemused, seda näitab eeluurimine.
Kas ka varem on Erastamisagentuuri vastu algatatud kriminaalmenetlust?
Seni ei ole Erastamisagentuuri suhtes kriminaalasju olnud.
Mis kuulub prokuratuuri valdkonda?
Ülesandeid on palju, kuid kõige põhilisem neist on kriminaalmenetlusasutuste seaduslikkuse järelvalve kriminaalasjade eeluurimisel ehk lihtsamalt öeldes, kas kõik toimingud, mida tehakse eeluurimise käigus, on seaduslikud. Teine põhiline ülesanne on riikliku süüdistuse esindamine kohtus.
RAIVO SIHVER
KIRJAD
Kõigest mõned nädalad tagasi tähistasime Eesti riigi taastamise 10. aastapäeva. Viimastel nädalatel on ka Eesti meedia aidanud meil meenutada seda, milliseid sihte me endale 10 aastat tagasi seadsime ja mis oli see ülim eesmärk, mida asusime tookord realiseerima: selleks oli ja peab olema vaba inimene vabal maal.
Analüüsides Narva Elektrijaamade osalise erastamise käiku, tuleb kurbusega tõdeda, et karikakramäng - vastutab, ei vastuta jätkub. Möödunud aastal Riigikogu ühel erakorralisel istungil Narva Elektrijaamade müügi ja lepingu tingimusi käsitledes soovitas peaminister riigikogujatel interneti kaudu informatsiooni otsida - seal pidavat esimene ots lepingutingimustest juba kättesaadav olema. Läks mööda aasta ja peaministril oli rõõm 23. augusti Riigikogu erakorralisel istungil teatada, et rahvaesindajail on juba järgmisel päeval lepingutega võimalik tutvuda. Tõsi, seda võimaldatigi, ainult et meie põhiseaduse ja keeleseaduse mitmeid sätteid rikkudes - tekstid olid vaid inglise keeles!
Kui lepingut tehakse, peab see kohe olema ka eesti keeles, Eesti riigikeeles, sest selline on põhiseaduse §6 ja keeleseaduse §11 lg 1 ja §4 nõue. Nende seadusesätete rikkumise kohta arvamuse saamiseks olen koos nelja Eestimaa Rahvaliitu kuuluva Riigikogu liikmega esitanud arupärimise ka õiguskantsler Jõksile.
Jutud Riigikogu survel korraldatavast lepingute tõlkimisest ja selleks kulutatavatest täiendavatest miljonitest on alusetud. Seadusi tuleb täita ja kui keegi neid rikub, siis ta ka vastutab selle eest, nii et on loogiline, et lepingute tõlke eest maksab see, kes selle töö jättis õigel ajal tegemata. Lisaks sellele võib küsida, kas lepinguid võib üldse lugeda juriidiliselt vettpidavateks, kui nad on vormistatud seadusi rikkudes.
NRG tehingut on varjutanud suur salatsemisloor. Küll põhjendatakse seda salatsemist ärisaladuse hoidmise vajadusega, küll vajadusega hoiduda tarbetust infomürast elektrihinna ümber. Selline salatsemine on Eesti rahvale solvav. Kas salatsemine tähendab, et valitsus on andnud ohjad käest?
Aruteludel Riigikogus ei osanud ei peaminister ega majandusminister vastata minu küsimustele, kuidas erastamislepingud tagavad tööhõive tootmise mahust sõltumata või milline mõju on sellel tehingul riigi arengule ning ühiskonnas süvenevale vaesusprotsessile?
Küsimus, mida võidab elektrijaama aktsiate müümisest, aga ka põlevkivivarude kasutamisõiguse loovutamisest Eesti inimene, on jäänud sootuks teisejärguliseks. See, et meie olulisemale energeetikaettevõttele tullakse külla meie endi maksumaksjate rahaga ehk 15-aastase laenuga, mille pidevalt kasvava elektrihinna tingimustes tarbijad ise kinni maksavad, on küüniline ja alatu. Vaeseid peresid on juba täna väga palju ja nende arv hakkab plahvatuslikult kasvama. Iga elektrihinna tõus toob endaga varem või hiljem kaasa kõigi toodete hindade kasvu. Kui väidetakse, et meie elektrihind on oluliselt madalam kui arenenud riikides, siis ei tõdeta samas, et keskmine Eesti inimene ja pere on oluliselt vaesem kui arenenud maades.
On silmakirjalik rääkida lastetoetuste suurendamisest ja pensionide tõstmisest, kui ees terendav elektrihinna tõus need silmapilk nulliks teeb ja seejärel miinustesse viib. NRG lepingute arutelu ei andnud selgust ega kindlust, et raskused ja püksirihmapingutused lähitulevikus korvatakse. Olen seisukohal, et erastamisprotsess oleks tulnud peatada ja kaaluda alternatiivseid võimalusi, mis kahjuks juba selle protsessi käivitamisel kõrvale heideti. Müüjad unustasid, et nad ei müü mitte enda, vaid rahva vara.
12. september 2001 läheb Eesti ajalukku kui päev, mil Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate Riigikogu liikmed, lükates tagasi Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioonide poolt esitatud Riigikogu otsuse "AS Narva
Elektrijaamade erastamisest", andsid elektrijaamade erastamise üle otsustamise vabariigi valitsusele, mis tähendab, et nad võtsid endale vastutuse selle eest, mis nüüd järgneb.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Teie lahkel loal vahetan mõne mõtte, mis mul sündisid, kui lugesin Vooremaa kirjade rubriigis avaldatud Hea linna vaimust.
Mäletan Teie sõnavõtte 1977. aastast, kui esmakordselt sattusin tolleaegsesse Punalippu tööle. Usun, et olete kõik need aastad olnud regulaarne rajooni- ja maakonnalehe lugeja. Üle elanud selle paremad ja halvemad päevad. Sellest ajast on ikka palju vett merre voolanud.
Usun, et olete jätkuvalt regulaarne lehelugeja. Kui nii, siis Teie peaks mäletama Riina Mägi kirjutist Hea linna vaimu paigaldamisest ja sellele eelnevast. Tauno ei ole ainult selle "mehikese" loonud, vaid skulptuuri kui terviku. Teil on õigus - vaimu meie silmad tavalises olukorras ei näe... See skulptuur ei saanud enne ilmuda linna, kui polnud taas avatud mälestustahvel Vabadussõjas hukkunud meestele.
Selle tahvli ümber kembeldi 7 aastat. Ta leidis oma koha. Usun, et järgmisel korral linna tulles otsite selle ka üles. Ei saanud seda skulptuuri enne avada, kui polnud märgistatud ka Kristjan Palusalu istutatud tamm. Ta istutas tamme 20 aastat tagasi. 65 aastat tagasi toimusid Berliini olümpiamängud.
Ei saanud Hea linna vaim enne linna tulla, kui polnud põletatud asotsiaalide pesa bussijaama lähedal ja koos operaatorfirmadega korrastatud raudteeäär, ei saanud enne, kui linnas polnud korrastatud Lutheri kiriku ümbrus, ehitatud Jehoova tunnistajate kuningakoda, tõsine remont tehtud gümnaasiumis ja ühisgümnaasiumis, lasteaedades ja raamatukogus.
Ei saanud enne, kui linnas oli tajuda pisut toonuse teket. Selle skulptuuri avasime 20. augustil ja katte eemaldas olümpiapronksi võitnud Indrek Pertelson.
Sellise kuju avamise õigus on inimesele, kes on küpsenud olümpiatules. Mehikese näol on hea muie, mis on tõlgendatav: "Mis siis, et ma ei ela Tallinnas, elan ma ikka ja olen õnnelik!" Mul on tunne, et tõesti on elu kujunenud pisut Tallinna-keskseks. Ja meie väljaspool Tallinna oleksime nagu alaväärsuses vaevlevad. See ei ole sugugi nii! Tema peaks looma aluse heale vaimule Jõgeva linnas!
Kui Te järgmine kord saabute linna, kas kauplusse sisseoste tegema või arste külastama või muudel põhjustel ja märkate noori puid, mis on istutatud, või tänavaid, kus pole pori või prügikaste, mis ei aja üle... Seda loetelu võiks jätkata - siis tähendab - nähtamatu Hea vaim toimib... ja Teie sõnu kasutades - Jumal teeb oma tänuväärset tööd. Olen linnapea olnud 10 kuud. Nagu teate, olen aga kujunenud Jõgeval ja see kujugi on omamoodi märk, et Jõgevalt võib ellu minna ja läbi lüüa - siit on peale kõige muu kaasa võetud keskendumise võime, endasse süüvimise võimalus jne.
Mind puudutas Teie kirja toon. Usun Teid olevat faktitäpne inimese ja mehe, kes ei tõtta üldistama, vaid juurdleb. Kaasaegne press on sellest vaba. Mida negatiivsem, seda enam müüb ennast.
Olen kogenud, et inimesed on väsinud vihkamast! Pidin juba aastaid tagasi Põltsamaal Sõpruse parki istutama mälestuspuu oma õpetajale Julius Tillole. Tihti leian ennast lugemas tema silmadega. Mäletan tema karmi suhtumist loosse, kui polnud iva sees! Teravat sulge ja õiglast meelt!
Lugupidamisega
ANTS PAJU
JUHTKIRI
Arnold Rüütli võit presidendivalimistel vallandas ühiskonnas võimsa diskussiooni valitsuse ja rahva võõrandumisest ning selle tagajärgedest. Väidetavalt oli Rüütli ja opositsioonierakondade edu pant just nimelt oskus rahvaga suhelda, inimeste muresid ära kuulata ning neist aru saada. Koalitsioonipoliitikud seevastu, riigikogulastest ministriteni ja isegi hetkel veel ametis oleva presidendini välja, väisavad hoopis meelsamini ükskõik millist välisriiki kui mõnd Tallinnast kaugemale kui 10 kilomeetrit jäävat kohalikku asulat.
Tõsiasi on aga see, et Tallinnas elab jämedates joontes vähem kui kolmandik riigi rahvastikust ning vähem kui veerand eestlastest. Ehkki valijameeste praegune valik mõjus end intelligentseteks pidavatele pealinlastele tõelise vapustusena, pole selles ka midagi imelikku, kui presidendi üle otsustab ülejäänud Eestimaa, mitte Linna asukad. Samamoodi ei saa üle ega ümber ka asjaolust, et meie riigi edusammud ei saa põhineda ainult ühel, eraldivõetud haldusüksusel, olgu see kuitahes pealinn.
Regionaalpoliitika ei ole ainult tüütu sõnakõlks ning äpardunud poliitikute rahuliku äraelamise kindlustamise vahend, vaid täpselt samasugune riigi püsimajäämise seisukohast oluline valdkond kui riigikaitse. Täpselt samamoodi ei ole ka põllumajandus pelgalt üks paljudest (ja pealegi ebarentaabel) majandusharu, vaid sama strateegiline võtmepositsioon nagu infrastruktuur või keskkonnakaitse. Muidugi, puhtmonetaristlikult positsioonilt on raske aru saada, et põllumajandus ei ole mitte ainult vakatäied kapsaid ja porgandeid, mida Poolast hoopis odavam sisse vedada, vaid et maal ja mitte linnas toimub või peaks toimuma meie rahvastiku taastootmine.
Valitsuskoalitsioon võibki arutama jääda, kas presidendivalimised kaotati kampaanias tehtud valede käikude, omavaheliste tülide või rahva hulgas valitseva kommunisminostalgia tõttu. Kui kolmikliitlastele on Euroopa Liit tähtsam kui kodumaa ning Tallinn tähtsam kui ülejäänud Eesti, saavad nad järgmistel valimistel veelgi hävitavama kaotuse osaliseks.
27. september 2001. a
MAJANDUS
Maavalitsuse ja Eesti Energia juhid kavandasid koostööd
Teisipäeval, 25. septembril Jõgeva maavalitsuses toimunud elektrialasel nõupidamisel tõdeti, et endiselt on probleemiks liinivargused, liinialuste võssakasvamine ning madalpingevõrkude kehv seis.
Nõupidamisest võtsid osa Eesti Energia jaotusvõrgu Tartu piirkonna juht Kalju Koha ja Mustvee, Jõgeva ning Põltsamaa piirkonna kohalikud juhid, samuti Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Jaan Aiaots.
Esmalt anti ülevaade tormikahjustuste likvideerimisest. Märgiti, et peaaegu kõik kahjustused on likvideeritud. Taastamata on veel Mõhkküla elektriliin. Järgnevalt keskenduti lahenduste otsimisele tegelikele valupunktidele.
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul räägiti Puurmani piirkonnast, kus viimase kahe aasta jooksul on esinenud väga pikki elektrikatkestusi. "Praegu töötavad Puurmani - Põltsamaa ja Puurmani - Jõgeva vahelistel elektritrassidel brigaadid, kes puhastavad liinialuseid puudest ja võsast. Mõlemad pooled, nii Eesti Energia kui ka maavalitsuse töötajad, märkisid, et meie maakonnas ei ole madalpingevõrkude olukord just eriti hea. Maakaablite ja mõnede õhuliinide osas on ka veel palju segaseid omandisuhteid, mis tekitavad probleeme. Viimane ere näide on Mõhkküla madalpingeliin, mida ei ole veel ehitama hakatud," rääkis Jaan Aiaots.
Ta jätkas: "Tänaseks on selle liini projekteerimine lõppjärgus. Ehitusega peaks alustatama oktoobri esimestel nädalatel."
Nõupidamisel tõdeti, et igasugused struktuurimuudatused mõjuvad normaalsele tegevusele esialgu pärssivalt. Näiteks kuulusid Jõgeva
maakonna elektriliinid varem Jõhvi piirkonna alluvusse. Nüüd, kuuludes Tartu piirkonna alluvusse, võtab uude olukorda sisse elamine Jaan Aiaotsa arvates väga palju aega.
Jätkuvalt oli juttu liinivargustest. Juulikuust kuni möödunud teisipäevani on toimunud maakonnas kuus liinivargust, seda Pajusi, Puurmani, Palamuse ja Torma valdades. Kannatada sai seitse tarbijat. Postidelt keriti maha ja viidi ära kokku 8,2 kilomeetrit traati, mis kaalus 887 kg.
Nõupidamisel arutati ka, milliste vahendite ja lahenduste abil saaks parandada elektrivarustuse kvaliteeti. Selleks on praegu kolm rahalist allikat: Eesti Energia omad, selle juhtide kinnitusel ülipiiratud vahendid, maaparandusbüroode kaudu tulevad rahad ja SAPARDi rahalised toetused. SAPARDi programmi raames võivad maaehitajad saada toetust 50% investeeringu maksumusest .
RAIVO SIHVER
Hansapanga klientide arv on järjest suurenenud. Seda võib seostada ka pangatoodetega, mis on mõeldud üliõpilastele, täiendkoolitusega tegelejatele ning ettevõtjatele.
Kliendid suhtlevad pangas kõige sagedamini telleritega. Hansapanga Jõgeva kontoris teenindavad vanemtellerid Kaja Lääne, Piia Klaos ja Külli Juhkam ja teller Maia Kais, kes ühtlasi on kindlustusnõustaja. Vahel juhtub, et mõni tellerikabiin on ajutiselt tühi, mistõttu kliendil tuleb kauem oodata. Sel juhul võib mõnigi pangakülastaja pahaseks saada.
"Telleritel tuleb tavaliselt kabiinidest ajutiselt lahkuda selleks, et teha operatsioone erinevate dokumentidega. Ühtlasi on töö korraldatud nii, et tellerid saavad kordamööda lõunavaheaega pidada," selgitas Hansapanga Jõgeva regiooni direktor Aita Saksing.
Uued ametikohad Hansapangas
Käesolevast aastast on Hansapanga Jõgeva kontoris loodud uusi ametikohti. Erakliendihaldurina on tööle asunud Maarika Laas.
"Olen eelkõige investeerimisnõustaja. Mu ülesanne on leida ning välja pakkuda lahendus, mida klient parajasti vajab. Kui laenuküsimus tuleb täpsemalt lahti rääkida, suunan kliendi laenuspetsialist Heli Ruusi juurde," lausus Maarika Laas.
Silver Kimmel on Hansapanga Jõgeva kontoris ärikliendihaldur. "Pakume äriühingutele, aktsiaseltsidele, ühistutele ja osaühingutele, samuti füüsilisest isikutest ettevõtjatele võimalusi erinevate projektide rahastamiseks. Finantseerimine eeldab põhjalikku ja põhjendatud äriplaani. Utoopiliste projektide autoritel, igasugustel õhumüüjatel ja tuuletallajatel pole mõtet meie panka tulla," teatas Kimmel, kelle sõnul on Hansapank Jõgevamaal kõige sagedamini rahastanud väikeettevõtluse alaseid projekte.
Tudengipakett võimaldab kokkuhoidu
Hansapangapoolseks uudistooteks on kõigile üliõpilastele mõeldud tudengipakett. "Pakett sisaldab võimalust kasutada tasuta internetipanka Hanza.net ja saada 5-kroonise kuutasuga noortekaart. Kui tudeng paralleelselt õppimisega ka töötab, saab ta taotleda krediitkaarti Tudengi Trump," teatas Aita Saksing.
"Viimasel ajal on järjest populaarsemaks muutunud ka õppelaen, mis toob kaasa erinevaid soodustusi. Koos õppelaenuga saab üliõpilane noortekaardi, mille ettenäitamisel saab oktoobris sõita tasuta Hansapanga tellitud bussiga Tallinn-Tartu liinidel. Oktoobrist maini võimaldab noortekaart sõita Estonian Airi liinidel ülisoodsa hinnaga kõikidesse Euroopa riikidesse. Noortekaardiga kaasnevad kuni novembrikuuni ka soodustused Q GSM mobiiltelefoni teenuste kasutamisel, firma Microlinck toodete ostmisel ning ostudel Tallinna ja Tartu kaubamajas Hansapangast saab ka hariduslaenu suuruses kuni 50 000 krooni. Hariduslaenu saavad taotleda ka lapsevanemad. Samuti aitab eneseharimisele ja teadustööga tegelemisele kaasa magistrilaen," selgitas Hansapanga Jõgeva regiooni direktor.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Veidrad inglased tulevad Tallinna
27. septembril annab Tallinnas kontserdi üks inglaslikkuse musternäidis, muusikaüksus nimega Jehtro Tull.
Nende helindid on tiined britilikkusest, nende lavaetendustes möllab albioni ekstravagantsus ja muidugi nad ise ongi inglased. Mingit kindlat määratlust on Jehtro Tullile väga raske panna. Nad ise ei soostu olema isegi mitte rockbänd selle tavalises mõttes, mängides küll mainitud muusikastiili pillikomplektil jazzi, bluusi, klassikat, folki ja mida kõike veel.
Jehtro Tullile pani aluse oma 35 aastat tagasi Ian Anderson, laulja ja väga paljude pillide, kuid eekõige flöödi mängija. Koos koolikaaslastega tehti Blackpooli linnas punti mitme nime all, kuni 1967 Londoni koliti ja ühe 18. sajandi põllumajandushullu järgi nimi võeti. Ian võttis oma paremaks käeks bluusikitarrist Mike Abrahamsi. Grupp esines peamiselt hipikogukonnale, nii välimus kui muusika oli grupil algusest peale veider: kõvasti karva kasvanud noorukid isegi oma aja kohta liiga imelikes riietes esitasid kummalist nihkes muusikat, mille polnud küll narkootikumidega midagi pistmist. Õnnestus saada põhiesinejaks mainekasse Marquee Clubi. 1968 aga toimus lõplik läbimurre Sunbury Jazz/Blues Festivalil ja kriitikute õnnistus. Debüütalbum "This Was" jõudis briti tabelis kümnendaks, mis oli ühe põrandaaluse kõlaga grupi kohta megasaavutus.
Ilmus ka teine plaat "Love Story". Kuid Abrahams läks Andersoniga tülli ja lahkus. Peale pikka otsimisi leiti asendama teda Martin Barr (rivis siiamaani), kes on rohkem rockimees ja see mõjutas oluliselt grupi helipilti.
Mais 1969 ilmus juba kommertslikuma kõlaga lugu "Living In the Past", mille flöödikäik alguses on täielik klassika. Singel jõudis kolmandaks, augustis ilmunud album aga küündis täiesti tippu. Esineti menukates telesaadetes ja võisteldi mainelt näiteks Led Zeppeliniga. Ansambel kasutas juba palju elektroonilisi pille, mis muutsid soundi väga mitmekihiliseks.
1971 ilmus müügile grupi kogukas kontseptuaalalbum "Aqualang", raske kõlaga teos, mis sobis hästi moes olevate progerocki trendidega. Plaat tõusis seitsmendaks ja äratas mingit tähelepanu ka USAs. Sama liini jätkas omapärase "ajaleht"ümbrisega "Thick As a Brick", mis koosneb mõnest ülipikast loost. Üllatuseks murdis plaat USA tabelite tippu. Edaspidi oligi JT USAs populaarsem kui kodumaal.
1973-75 ilmusid klassikalised plaadid "Passion Play", "War Child", "Minstrel In The Gallery", mis kõik olid uhked, võimsad ja lärmakad. 1976 ilmus eepiline laul "Too Old To RocknRoll, Too Young To Die" ehk "Liiga vana rokkimaks, liiga noor suremaks". See oligi teatud mõttes pöördepunkt bändi tegevuses, kus võeti nö madalam
profiil, tegeleti rohkem isiklike asjadega (Anderson asutas lõhefarmi) jm. 1977 ilmus nn viimane klassikaline album "Songs From The Wood".
Senimaani olid JT albumid jõudnud briti esikahekümnesse ja US esikümnesse, edaspidine nii särav polnud. 1983 ilmutas JTs praktiliselt türanniseisuses Anderson sooloalbumi(!) "Walk Into Light" koos geniaalse klahvpillimängija John Vettesega, kes ka oli JTs natuke osalenud.
Bänd tegutses muidugi ka edasi, kümnendi keskel mängis muide koos Londoni Symphony Orchestraga. 1991 käis JT Tallinnas Rock Summeril ja lõpetas esinemise, kui nende suunas visati pudel. Anti välja mitmeid juubeli- ja hitikogumikke. 1999 ilmus JT uuenenud koosseisul järjekordne uus plaat, mis sai kriitikutelt päris sooja vastuvõtu osaliseks.
Igatahes Tallinna kontserdile tasub minna, sest JT pole kunagi kontsertidel hinnaalandust teinud ja vaatemäng tuleb kindlasti huvitav. JT muusikast ei maksa rääkidagi, see on niivõrd huvitav ja mitmetahuline, et igav ei hakka kaugeltki.
MARGUS KIIS
Viis aastat tagasi sai Jõgeva kunstikoolita linnast kunstikooliga linnaks. Üleeile pidas Jõgeva kunstikool kultuurikeskuses oma viiendat sünnipäeva, avades sel puhul kultuurikeskuse galeriis ka näituse.
Sisuliselt võinuks kunstikool tegelikult möödunud aastal juba kümnendat sünnipäeva tähistada, sest 1990. aastal hakkas Elita Järvela juhendamisel tegutsema kunstikooli eelkäija, Jõgeva Laste- ja Noortekeskuse kunstiring. 1993. aastal, kui noortekeskusesse tuli teise kunstiõpetajana tööle Anne Nurmik, sai kunstiringist Kisperi kunstistuudio. 1996. aastal otsustati veel üks samm edasi astuda ja taotleda kunsikooli staatust.
"Huviring on tore, aga üpris ebamäärane asi: seal võib õpetada mida tahes ja mis mahus tahes. Meie tahtsime sellest suurest ja ebamäärasest katlast välja pääseda ning hakata kunsti õpetama üleriigilise õppekava alusel. Üksiti tahtsime rinda pista teiste, välja kujunenud ja traditsioonidega kunstikoolidega, tõestamaks, et ka Jõgeva suguses väikelinnas on võimalik tasemel kunstiharidust anda," ütles kunstikooli juhataja Anne Nurmik.
Üleeilsel aastapäevapeol oli tal põhjust tänada kunstikooli sünnile ühel või teisel moel kaasa aitamise eest kuut inimest: linnavalitsuse sotsiaalnõunikku Terje Lillot, juristi Anneli Jõgistet, pearaamatupidajat Maie Tootsi ja linnasekretäri Rein Traksi, samuti
tollast linnapead Ants Orgulast ning laste- ja noortekeskuse juhatajat Aime Liivamäge.
Ajutised paikseks
Linnavalitsuse esimene korraldus, mis lubas laste- ja noortekeskuse juurde kunstikooli moodustada, kandis kuupäeva 14. august 1996 ja järjekorranumbrit 256. Paraku tuli see haridusministeeriumist ebatäpse sõnastuse tõttu (laste- ja noortekeskusel polnud õigust moodustada eraldi huvikooli, vaid kunstikool tuli algul juriidiliselt kvalifitseerida noortekeskuse osakonnaks) tagurpidi tagasi. Uus, korrektselt sõnastatud korraldus nr 333, mille alusel kunstikoolile koolitusluba väljastati, pärineb sama aasta 25. septembrist ning seepärast seda kuupäeva kooli sünnipäevaks peetaksegi.
1997. aastal kolis kunstikooli laste- ja noortekeskuse senisest kodust, Mustvee maantee koolimajast spordihoonesse Virtus, 1998. aastal saadi ka juriidiliselt iseseisva huvikooli staatus.
Kunstikool vajas muidugi rohkem tööjõudu kui kunstiring. Kuulnud, et kursusekaaslane Katrin Tamm kavatseb Vändrast Tartusse tööle asuda, võttis Anne Nurmik ta nö poolel teel rajalt maha. Katrin lubanud tulla ainult aastaks, nüüd on aga viis aastat vastu pidanud ega kiirustagi kuhugi. Neljas praegustest õpetajatest, Ene Luik-Mudist sattus kunstikooli tänu sellele, et Elita Järvela tahtis paar aastat tagasi Ameerikasse sõita ning pidi endale selleks ajaks asendaja leidma. Ene, kes erinevalt teistest, pedagoogikaülikooli haridusega õpetajatest on lõpetanud kunstiakadeemia maalieriala, jäi ajutise asendamise asemel samuti paikseks.
Lühemat aega on koolis õpetanud ka praegu Eesti Kunstiakadeemias disaini õppiv Ebe Leidorp ja Sadala rahvamaja juhataja Pille Tutt. Viimast hüüti kunstikoolis lille-Pilleks, sest tema juhendas lilleseaderingi.
Noor, aga tubli
Viie aastaga on kunstikool end hästi nähtavaks teha suutnud: ühes või teises vormis kunstiõpetust on kool jaganud ligi kolmesajale Jõgeva linna ja selle ümbruse lapsele (praegu on õpilasi 91), välja on pandud 46 näitust ja korraldatud 43 muud üritust. Neist suurim oli kindlasti tänavu augustis toimunud esimene üle-eestiline eelprofessionaalse kunsti festival, millest tõotab tulla Eesti kunstikoolide vaheliste koostöösidemete tõhus tihendaja. Kunstikooli sünnipäevalgi oli õnnitlejaid kolmest sõsarkoolist: Viimsist, Toilast ja Jõhvist, samuti Põltsamaa kunstiseltsist, kelle "tiiva all" samuti kunstikool tegutseb. Peale selle käisid sünnipäevalast tervitamas mõlemad Jõgeva linna lasteaiad, gümnaasium ja ühisgümnaasium, Jõgeva maa-, linna- ja vallavalitsuse esindajad, Kursi koolkonda kuuluv Jõgevalt pärit maalikunstnik Ilmar Kruusamäe ning paljud teised.
Sünnipäevalaps
pakkus külalistele omalt poolt näha neljanda kursuse õpilaste loodud performancei ja kultuurikeskuse galeriisse üles pandud näituse. Kumbki võttis/võtab omal moel kokku kunstikooli viieaastase ajaloo.
Usun, et Jõgeva linna lapsevanemad ei tahaks enam mingil juhul tagasi kunstikoolita aegu: ühest küljest saab iga laps, kel silm ja käsi vähegi pintslit või pliiatsit juhtida suudavad, end visuaalsete kujundite keeles väljendama õppida ning harmooniliselt arendada, teisest küljest aitab kool päris andekatel kergemini lahti lüüa ukse suurde kunsti.
"Viimasel ajal on vist trendikas viriseda, aga meie oleme omadega rahul. Ja kui ikka endast kõige parema annad, siis sul üldiselt lähebki hästi," ütles Anne Nurmik.
Näitus, mis kultuurikeskuse galeriisse üles sai, oli tema sõnul mõnes mõttes üllatusnäitus: polnud ju kuigi pikalt ette teada, et just vahetult enne kunstikooli minijuubelit Jõgevale selline uhke näitusepaik tekib. Järgmine, oktoobri viimasel päeval Tallinnas Kullo lastegaleriis avatav näitus on see-eest juba poolteist aastat kooli plaanides seisnud: need ruumid tuleb nimelt pikalt ette broneerida.
Kuna Kullo galeriis on ruumi tunduvalt rohkem, viiakse Tallinna nii need tööd, mis siinsel näitusel väljas, kui ka suur hulk muid taieseid. Tallinna-debüüt see kunstikoolile pole: esimene näitus oli neil sealsamas Kullo galeriis juba neli aastat tagasi.
RIINA MÄGI
SPORT
Kuremaa jooksu võitis Vjatšeslav Košelev
Kultuuriselts Jensel korraldas Kuremaal rahvaspordinädala "Kuldne sügis", mille põhialaks oli Kuremaa jooks.
Seda peetakse siinkandis juba alates1969. aastast. Jooksu võitis vabariigi tippmees sellel alal.
1. Vjatšeslav Košelev, Sillamäe 32,45
2. Nikolai Vedjohhin, Sillamäe 37,05
3. Ivar Viks, Põltsamaa 38,12
Naistest oli kiireim Eda Veeber Kohtla-Järvelt ja veteranidest Heino Põldoja Jõgevalt. 10,5 km eraldistardiga maastikujooksu lõpetas 20 sportlast.
Põhijooksuga samal päeval toimunud 17 km eraldistardiga jalgratta maastikusõidus olid kolm kiiremat:
1. Lembit Liis, Torma 35,44
2. Margus Jõesaar, Jõgeva 38,14
3. Rain Lääne, Siimusti 38,21
Kahe ala kokkuvõttes (jooks ja rattasõit) saavutas esikoha allakirjutanu koguajaga 1:24,39 (45.51, 38.48)
Spordinädala raames korraldati Kuremaal veel kahel korral jalgsimatk tulevasel jooksurajal, sügisjooks lastele (3 km) ja noortele (5 km).
VELLO PÜTSEP
Pargijooks on tervislikke eluviise soosiv peresport
Teisipäeval lõppes Jõgeval Piiri pargis tänavune pargijooks, kus osales võistlejaid alates väikestest lastest kuni spordiveteranideni.
Pargijookse on Jõgeval korraldatud ligi kümme aastat. Praegu on selle järjest osavõtjaterohkemaks muutuva spordivõistluse peakorraldajaks raskejõustikuklubi Ramm eesotsas Aimur Sääritsaga.
Pargijooks koosneb tavakohaselt kaheksast etapist, millest neli saab teoks kevadel ja neli sügisel. Pargijooksu etappidel on alati pea kohtunikeks olnud teenekad spordipedagoogid Viktor Nõmm ja Rainer Võsaste.
Jooksul on osalenud mitmed sportlikud perekonnad. Alati on jooksmas olnud perekond Emajõe Põltsamaalt. Pereisa Viljo Emajõe sai seekord kaheksandal etapil meeste arvestuses esikoha.
Oma vanusegrupis oli esimene tema tütar Riin Emajõe. Üldse võisteldi kümnes vanusegrupis.
Spordiveteranidest pälvis lõpuetapil esikoha vanameister Heino Põldoja. Naistest võitis tema tütar Silja Aus, tütretütar Andra Aus jäi aga kõige nooremate jooksjate hulgas teiseks.
Usinalt olid jooksmas ka Vaherite pere lapsed Pajusist, kes kõik oma vanusegruppides tublilt kaasa tegid. Anett pälvis esikoha, Ander oli teine, Getter neljas ja Grete teine.
Piiri pargis jooksid ka võistluste peakorraldaja, mitmekordse maadlusmeistri Aimur Sääritsa lapsed Simmo ja Katri-Avelin. Samuti jooksid väledalt linnapea Ants Paju lapselapsed.
"Pargijooks on spordivõistlus, mis soosib peresporti ja ühendab jooksurajal erinevaid põlvkondi," avaldas arvamust võistluste üks korraldajaid, Aimur Sääritsa parem käsi Erki Suits.
Võistlust jälgis huviga Jõgeva linna spordinõunik Toomas Klaarman. Üks pealtvaatajatest, AS ETK Leib Jõgeva Leivatehase müügijuht Ilona Seppet, arvas: "Pargijookse peaks korraldama ka tulevikus, sest selline sport soosib igati tervislikke eluviise."
Tänavuse pargijooksu lõpptulemused kuulutatakse pidulikult välja sel pühapäeval spordihoones Virtus toimuval perepäeval.
JAAN LUKAS
Paljud meie hulgast on uue presidendiga seoses avaldanud lootust, et senine Lääne ees lömitamine asendub heas mõttes kolkapatriotismiga ning rahvuslike väärtuste uuesti aussetõstmisega. President saab muidugi olla oma rahvale eelkõige moraalseks eeskujuks, eneseväärikuse tõstmisega saab aga iga inimene eelkõige ise tegelda.
See, et meie maakonnas kõvasti sporti tehakse, on igati suurepärane. Veel toredam on, et meil tihtipeale ka heal tasemel spordivõistlusi korraldatakse. Kuid see, mis mõnikord nende võistluste nimedega toimub, ei ole alati enam nii tore.
Võistluste nime esimese poolega on tavaliselt kõik korras, seal on esindatud pea kogu meie maakonna toponüümia ning selle kohta ei saa kellelgi midagi ütlemist olla. Ka võistluste nimes nende korraldaja äramainimine on igati kena ja viisakas. Kuid sinna järele kiputakse millegipärast toppima ingliskeelset sõna cup (eesti keeles hääldatakse nagu kapp), millise teo mõte jääb minule isiklikult sügavalt arusaamatuks.
Miks siis ikkagi cup? Ei tahaks uskuda, et meie lugupeetud spordiinimesed kodumaise oskusterminoloogiaga kursis ei ole. Või viitab selle sõna originaalhääldus võistlustel osalejate kehakujule? Võistluste korraldajad ise on väitnud, et kuivõrd nende üritusest ka väljamaalasi osa võtab, peab nimi olema tingimata võõrkeelne. Kuid see väide on ju sama piinlik kui näiteks stseen Jõgeva linnapäevade avamiselt, mil linnarahvas pidi kõigepealt ootama, kuni välissaadikud oma pitsid põhjani kummutasid ja siis kannatama, et kõik avamisel peetud kõned ka ära tõlgiti, kusjuures võis eeldada, et Eestis resideeruvad diplomaadid niikuinii ka isiklike tõlkidega varustatud ja mõnele võibolla isegi veidi asukohamaa keelt külge jäänud on. Ja pealegi - miks nimelt inglise keel? Osavõtjate kontingenti arvestades sobiks pigem vene või äärmisel juhul soome keel, kuid neid millegipärast keegi ei kasuta.
Sõnaraamatu järgi on cup tass, kruus, peeker või karikas, ühesõnaga jooginõu. Sõna sportlik tähendus seostub ilmsesti Püha Graaliga (püha õhtusöömaaja smaragdkarikas, mis olevat ristilöödud Kristuse verega täidetult Euroopasse toodud ja mida teadmata asukohaga lossis valvavad Graali rüütlid). Selle otsingud olid keskaja noortele rüütlitele samasugune võimalus vaba aega sisustada, noorte neidude ees silma paista ning visadust, sihikindlust ja füüsilist vastupidavust arendada, kui, ütleme, korvpallimäng tänapäeva poistele. Mõistagi muudab ilus legend sportlikud pingutused hoopis mõttekamaks kui mingi suvalise jooginõu nimel võistlemine, kuid võõrkeelse nimega auhinnale justkui veelgi rohkem kaalu lisada ei ole teps mitte kodumaise spordi vääriline.
Kõike eeltoodut arvesse võttes kutsun kõiki ärksaid spordiinimesi üles: ärge häbenege oma kodumaad ja emakeelt! Peipsi Karikas kõlab iga kell uhkemalt kui Balti Cup, igale sportlasele aga on auasi, kui ta saab esindada oma rahvast ja kodukanti. Sportlane, kes võidab auhinna võistlustelt nimega Laiuse Toigas, võib endale uhkelt vastu rinda taguda ja veendunult kinnitada: karikavõitjaid ning kapiomanikke on igal pool lademes, kuid kellelgi, mitte kellelgi maailmas ei ole samasugust sportlikku saavutust ette näidata!
AARE KIRNA
Maakonna noorte jalgpallimeistrivõistlustel varakevadel Eskus olid Cklassis, st 1987-1988 sündinud tüdrukutest tublimad Põltsamaa valla tütarlapsed (Esku-Adavere). Järgnesid Põltsamaa ja Jõgeva linn. Poistest olid parimad Põltsamaa linna noormehed, järgnesid Põltsamaa ja Tabivere vald.
B ja A-klassi neiud ja noormehed mängisid kümmekond päeva tagasi Eskus ning Põltsamaal. Bklassis (sünd 1985-1986) olid võistlused neidudele eriti tasavägised. Võitjaau kuulus Jõgeva linna neidudele Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ees. Noormeestest olid kindlalt parimad Põltsamaa linna pallitaltsutajad. Jõgeva linn sai teise, Tabivere vald kolmanda koha.
Aklassis (sünd 1983-1984) väärisid noormeestest võitu nii Põltsamaa kui ka Jõgeva. Seekord oli mänguõnn siiski põltsamaalaste poolel, neile jäi 1:0 võit. Põltsamaa vald jäi kolmandaks. Neidude võistkondi tuli pallimurule vaid kaks - Põltsamaa vald ja Põltsamaa linn. Nägusad medalid riputati kaela valla neidudele.
Omavalitsuste arvestuses oli esimene Põtsamaa linn Põltsamaa valla, Jõgeva linna ja Tabivere valla ees.
* * *
Eesmärgiga elavdada Põltsamaa linnas ja ümbruskonnas male- ja bridžielu ja tuua nende laudade taha uusi mängijaid, alustas Põltsamaa kultuurikeskuses tööd male ja bridžiring. Kokku tullakse teisipäeviti kell 18. Juhendavad linna esimaletaja Paul Evard ja maakonna meister bridžis Villu Ojassalu.
13. oktoobril on Põltsamaa maleelus suursündmus - peetakse sõpruskohtumine endiste ning praeguste maletajate vahel. Külla tuleb ka Tõnu Õim pealinnast, kes on kahekordne maailmameister kirimales. Ta annab soovijatele simultaani ja lööb kaasa Põltsamaa linna 75. aastapäevale pühendatud bridžiturniiril.
* * *
Põltsamaa piirkonnas on petankimängijaid kõige rohkem Kõo vallas. Kirivere Põhikoolis toimunud turniiril osales 20 mängijat. Meestest olid heas viskamiseveeretamise hoos Priider Loot, Lauri Loigo ja Veiko Aren, naistest aga vabariigi veteranide paremikku kuuluvad Maire Lepp ja Vaige Ant Põltsamaalt.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Jõgeva linn plaanib Toominga tänava läbimurret
Jõgeva üldplaneeringu arengustrateegia väljatöötamise töögruppides on tehtud ettepanek Tartu maanteelt alguse saava Toominga tänava läbimurdeks üle raudtee Suvila tänavani ja kaugemas tulevikus selle pikendamiseks üle Pedja jõe.
Jõgeva linna arhitekti Anne Ördi sõnul algaks tulevane Toominga tänav Tartu maanteelt, mööduks linna veepuhastusseadmetest lõuna poolt, ületaks raudtee ning jätaks AS Jõgeva Viljahoidla territooriumi tänavast põhja poole. "See võimaldaks suurtel veomasinatel jõuda linna tööstusrajoonidesse elamutsoone ja kesklinna läbimata," rääkis Anne Örd. Ta jätkas: "On mõte tekitada linnas rohelised tsoonid, kustkaudu linlased saaksid suvel jalgratastel ja talvel suuskadel liikuda linna piiridest välja, näiteks Kassinurme mägedesse, Siimustisse jne."
Kõne all olev üldplaneering kavatsetakse läbi viia 10-15 aasta jooksul. Seda tööd alustati probleemide määratlemisega ja lähtematerjalist väljavõtete tegemisega igale konkreetsele töögrupile. Eelmine linna üldplaneering koostati Eesti Maaehitusprojekti poolt 1986. aastal.
Esimene üldplaneeringualane töökoosolek toimus Jõgeva linnavalitsuse saalis juuni algul, teine septembri algul ja järgmine toimub 2. oktoobril. 6. septembril toimunud töökoosolekul moodustati linna arengustrateegia väljatöötamiseks kolm töögruppi: sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, ettevõtlus- ja majandusvaldkonnas ning infrastruktuuri-, kommunaal- ja ehitusalaste ning maakasutusküsimuste valdkonnas. Infrastruktuuri töögrupi järjekordne töökoosolek toimub 27. septembril.
Tööplaane ja tulemusi kajastatakse linna kaardil (M I:5000), kus tuuakse välja kavandatavate muutuste konkreetsed asukohad või asukohavariandid. Seega on kaardilt näha kohad, kuhu linn soovib tulevikus rajada elamuid, kuhu tööstusrajoone, parklaid, parke, suvitusrajoone jne.
Üldplaneeringualaste ülesannete kogum sisaldab 10 punkti. Sisuliselt hõlmab see probleeme Jõgeva linna piiride täpsustamisest, ehitiste planeerimisest, puhketsoonide loomisest jms. Sealhulgas tuleks kõiki neid probleeme ja uusi plaane silmas pidades pöörata täiendavalt tähelepanu kahel pool raudteed asuvate linnaosade ühendamisele, jõeäärse puhketsooni arendamisele ja Pedja jõe võimaluste ärakasutamisele.
Vastuvõetud üldplaneeringust lähtub hiljem edasine maakasutus ja ehitustegevus Jõgeva linnas.
RAIVO SIHVER
POLITSEIKROONIKA
Pajusi vallas Aidu külas elava Sergei kohta on algatatud kriminaalasi. Tema elukohast leiti 11,154 kilogrammi kuivatatud unimaguna taimi.
Teisipäeva õhtul kell pool kaheksa sõitis alkoholijoobes Tiido (33) Piibe maanteel endise metsakatsejaama juures veoautoga Kamaz tagant otsa ees liikuvale ratastraktorile. Autojuht põgenes sündmuskohalt. Politsei leidis ta avariipaigast umbes kilomeeter eemal rooli taga tukkumas.
Põltsamaa vallas Kamari asulas sõitis 15-aastane Kati ratastraktoriga T16 teelt vasakule välja ja põrkas vastu elektriposti. Juhilubadeta neiu, kes ei valinud oma kogemustele vastavat sõidukiirust, ise viga ei saanud, traktor ja post aga küll.
Esmaspäeva pärastlõunal avastas Jõgeva poekülastaja, et tema käekotist on varastatud rahakott, milles olid pass, Hansapanga magnetkaart, erinevad kliendi- ja visiitkaardid ja 50 krooni raha. Paarkümmend minutit hiljem selgus, et tema arvelt on võetud 2000 krooni sularaha.
Esmaspäeval kella kümne ajal hommikul sõitis Torma vallas Kõnnu-Palastvere tee neljandal kilomeetril kraavi maastur UAZ3154. Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluval autol purunes esirattalaager. Avarii tagajärjel sai juht, kes oli kaine ja omas vastava kategooria juhiluba, kehalisi vigastusi ja toimetati Mustvee haiglasse.
Teisipäeva öösel teatati, et Kaareperes on kaupluse kahel tagauksel lukud purustatud ja poodi sisse murtud. Varastatud on õlut.
Esmaspäeval kell 10.20 toimus Piibe maanteel Kaarepere raudteeülesõidukoha lähedal liiklusõnnetus. Alkoholijoobes Viktor (56) sõitis kaubikuga Toyota Hiace sirgel teelõigul paremale poole teelt välja ja vastu puud. Viga saanud sõidukijuht toimetati kiirabisse, pärast esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.
Selle koolinädala esimesel päeval läks 15-aastane Reimo Jõgeva Ühisgümnaasiumis koolivenna juurde ja lõi talle rusikaga näkku. Kannatanu kaotas momendiks teadvuse. Jõgeva haiglas jäeti ta kehavigastuste kindlakstegemiseks ravile.
Neljapäeval on pilves, selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub valdavalt edelatuul 3-9 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9-12 kraadi.
Reedel on vahelduva pilvisusega ilm, öösel sajab kohati vihma, päeval sajab vihma mitmel pool. Puhuvad edela- ja läänetuul 4-9 m/s, õhtul puhub loodetuul 7-12 m/s. Sooja on öösel 3-8, päeval 7-12 kraadi.
Neljapäev, 27. september 2001. a.
Hea kartuliaasta, kuid säilimine ohus
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa presidendivalijad olid võitja poolel
JAAN LUKAS
"V"
Riigi peaprokurör jäi Jõgeva prokuratuuri tööga rahule
RAIVO SIHVER
KIRJAD
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
ANTS PAJU
JUHTKIRI
27. september 2001. a
Maavalitsuse ja Eesti Energia juhid kavandasid koostööd
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Veidrad inglased tulevad Tallinna
MARGUS KIIS
RIINA MÄGI
Kuremaa jooksu võitis Vjatšeslav Košelev
VELLO PÜTSEP
Pargijooks on tervislikke eluviise soosiv peresport
JAAN LUKAS
AARE KIRNA
OSKAR PURI
Jõgeva linn plaanib Toominga tänava läbimurret
RAIVO SIHVER
POLITSEIKROONIKA