Vooremaa 28.07.2001

Vooremaa
Laupäev, 28. juuli 2001

Viljakoristus algab esmaspäeval

"Kui umbrohutõrje on tehtud, siis õnnestub koristada ka lamandunud vilja," ütles Laiuse POÜ agronoom Taimi Kuslap Ämmapunkti kaerapõllul. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Viimaste nädalate päikeselised ilmad on soodustanud vilja valmimist. Vili on kasvanud kohati isegi paremini kui möödunud aastal. Tormist on aga paljudel põldudel vili lamandunud, mistõttu võivad koristuskaod olla suured. Palju sõltub ka sellest, kaua kuivad ilmad veel püsivad.

Kõik sõltub ilmadest

Paljud põllumehed alustavad viljakoristusega järgmisel nädalal. Lõikusküpseks hakkab saama varajane oder ja ka rukis. Laiuse POÜs ja Torma POÜs lähevad kombainid põllule järgmisel esmaspäeval. ASis Pajusi ABF ja OÜs Härjanurme Mõis alustatakse koristustöödega kesknädala paiku ja Puurmani PÜs nädala lõpus.

"Ise arvame, et augusti teisel nädalal tuleb viljakoristusega algust teha, kuid see oleneb ilmadest. Päikesepaistega valmib vili hästi. Mida rutem vili valmib, seda parem. Praegu on päevad pikemad,ka õhuniiskus ei ole nii suur ning umbrohtu on vähem. Sügise lähenedes päevad lühenevad, suureneb õhuniiskuse sisaldus ja umbrohtu tuleb juurde," rääkis ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt.

Palamuse valla Mäeotsa talu peremees Aivo Liiv arvas, et viljalõikusega saab alustada augusti lõpus. Laiuse POÜ peaagronoomi Ares Moori andmetel on tänavu olnud viljadel rohkem haigusi kui eelmisel aastal.

Viljad on lamandunud

Tormi tõttu on palju lamandunud põlde. ASis Adavere Agro on rukist üle 200 hektari maas ja see ei tõusegi üles. ASis Pajusi ABF on lamandunud üle 100 hektari talivilja ja OÜs Härjanurme Mõis 145 hektarit. "Puutumata põlde praktiliselt ei olegi," ütles Pajusi ABF juht Lembit Paal. Ta jätkas: "Hilisemad külvid on paremini end üles ajanud. Koristuskaod saavad olema suured, eriti siis, kui juhtub tulema vihmane sügis".

Saagikus võib jääda eelmise aasta tasemele

"Kui rukis saab enne vihmasid ja kaste tulekut ära koristatud, siis kõlbab ta ka toiduviljaks. Kõik sõltub aga ilmadest. Ennustamine on tänamatu töö," kostis Jüri Smitt.

OÜs Härjanurme Mõis on koristada 750 hektarit põldusid. Laiuse POÜs 950 hektarit, OÜs Härjanurme Mõis ligi 750 hektarit ja ASis Pajusi ABF 400 hektarit.

Torma POÜ põldudel kasvab varast otra 68 hektarit, üle 100 hektari kaera ja 22 hektarit rukist. "Esmaspäeval läheme varast otra koristama," teatas Torma POÜ peaagronoom Koidula Liis.

"Oder on normaalselt kasvanud. Loodame kolme tonni ringis vilja ühelt hektarilt ," lausus OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming.

Mäeotsa talu kasvatab nisu umbes 100 hektarit. Vili on ilus. Koristusega ei tohiks probleeme olla, sest Aivo Liivil on endal nii kombain kui kuivati.

"Torm on kahjustanud paljusid põlde ja põllumehe saak on seetõttu väiksem. Isegi kui suurtootjate põllud oleksid kindustatud, ei oleks kindlustusfirmadest abi loota," arvas Jõgeva Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver.

Kombainide remont on jõudnud lõppfaasi ja sellega suudetakse hakkama saada enne põldudele minekut. ASis Pajusi ABF minnakse põllule kuue Saksa päritolu kombainiga E517, Puurmani PÜ koristab nelja kombainiga DON15, OÜ Härjanurme Mõis kolme, Laiuse POÜ kuue ja Torma POÜ viie kombainiga. Ka kuivatid on enamuses töökorras.

AS A. Tammel kaupleb põllumajandustehnikaga. Juhataja Arvi Tammeli andmetel vajab põllumees uusi kombaine. Vanad on amortiseerunud. "Mõned kombainid on tänavu ka müüdud. Paljud põllumehed lootsid saada SAPARDi toetust, et osta kombaine. Kahjuks venitati SAPARDi toetuste saamine sellisele perioodile, kus põllumehel on juba hilja masinaid osta," sõnas Arvi Tammel.

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Jõgeva otsib Ukrainast sõpruslinna

Teisipäeval külastas Jõgeva linna ja valda Eesti Vabariigis resideeriv Ukraina suursaadik Mykola Makarevitch. Diplomaat on huvitatud koostöösuhete arendamisest jõgevamaalastega nii majandus kui ka kultuurielu valdkonnas.

Ukraina Vabariigi suursaadik Mykola Makarevitch viibis Jõgeva linnas ja vallas Jõgeva linnapea Ants Paju kutsel. Euroopa ühe suurema riigi esindaja ja tema saatjad külastasid Jõgeva Viljasalve, AS Corium nahavabrikut, AS Werol Tehased Painküla õlitehast ja Kalatalu Härjanurmes. "Väga huvitav oli tutvuda Painküla õlitehasega, mis ostab suure osa toorainest Ukrainast. "Õlitehas on igati kaasaegne ettevõte, kus kasutatakse tänapäevast tehnoloogiat rapsiõli tootmiseks," lausus Mykola Makarevitch usutluses Vooremaale. "Loodame, et Ukraina ja Eesti linnade vahel arenevad head koostöösuhted erinevates valdkondades," lisas ta.

"Aktsiaseltsil Werol Tehased on plaanis avada Ukrainas oma esindus," lausus AS Werol Tehased juhatuse esimees Raul Kastan.

"Ukrainlastega tasuks koostöösuhteid otsida ka ASil Corium, kus samuti toorainet vaja," ütles linnapea Ants Paju. Kui juttu oli kultuurisuhetest võrdles linnapea kahe maa kuulsaid luuletajaid Betti Alverit ja Lesja Ukrainkat. Betti Alveri pargis tehti ka ühispilt.

Kohtumisel osalenud Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp ütles: "Kohtumine Ukraina suursaadikuga oli igati vajalik. Loodame, et aruteludel majandussuhete arendamiseks kaasnevad ka praktilised tulemused. Samuti on reaalne, et Jõgeva saab Ukrainast sõpruslinna."

JAAN LUKAS

Jõgeval põles heinakoorem

Eile kella kahe paiku pärastlõunal põlesid Jõgeval raudteeviadukti Mustvee-poolsel ringteel traktori järelhaagises heinarullid. Neljapäeval süttis heinakoorem Põltsamaa vallas Annamõisas.

Pritsimehed jõudsid kiiresti kohale ning kustutasid süttinud heinarullid kiiresti. Taluniku ratastraktor T50 ja kaheteljeline järelhaagis tules kannatada ei saanud. Kuiv hein, mille kustutamiseks kulus umbes kolm tonni vett, sai rikutud.

Neljapäeval kell 13.26 saabus häirekeskusesse teade, et Põltsamaa vallas põleb Õnne piimakarjatalu traktori haagises olev heinakoorem. Veok ja järelkäru päästeti, viis tonni kuiva heina läks tuleroaks.

"Need olid selle aasta esimesed heinakoormate põlemised. Kahjuks ei möödu ühtegi suve, kui ei lähe põlema mõni traktor, kombain või heinahoidla. Heina või põhu süttimise põhilisteks põhjusteks on traktori või auto sumbutajast lendunud sädemed, nagu nendelgi juhtumitel," kommenteeris Jõgevamaa päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Imre Tõekalju.

ARDI KIVIMETS

ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas aed- ja puuviljad on liiga odavad?

Ludmilla, biblioteenindaja:

"Praeguse aja kohta on neil paras hind. Tuleb arvestada, et praegu on kõik kallis. Arvan, et kui kasvataja käest saab kilo tomatit kümne

ja kurki kolme krooni eest, siis see pole kallis. Turul on kaupa palju, maasikad on tänavu eriti odavad. Aedviljadest pole siinkandis kunagi puudust olnud. Kui neid poes ei ole, siis saab naabri käest. Temalt kaupa osta tuleb kindlasti odavam kui poest või turult."

Rein, lendur:

"Ma pole sellega kuigi kursis, sest poes ja turul käimine ning hindade võrdlemine kuulub rohkem minu abikaasa kompetentsi. Minu arvates on Eestis hinnad, vastavalt meie sissetulekutele, normaalsed. Kala, vaat selle hind on liiga kõrgeks aetud ning tundub, et vahel kunstlikult. Kauplustes on värsket aed, puu ja juurvilju saada aastaringselt. Eelistan eestimaist, välismaist toidukaupa ostan minimaalselt."

Aleksandr, eraettevõtja:

"Kui hindu võrrelda teiste linnadega, siis Mustvees ei saa midagi väga odavalt. Suurtes linnades on müüjate vahel suurem konkurents, seetõttu saab sealt kaupa odavamalt. Vahel ostan midagi ka siit. Talvel pole aga aed- ja juurvilja poestki võtta. Tuleb välja, et külas elame ja ise kasvatame, aga kartulitki pole siinsetest poodidest võtta. Ju siis kaupmehed loodavad, et siin kasvatab igaüks ise juurikaid."

Aleksandr, asejuhataja:

"Nüüd maksab kurk vaid paar krooni, see on sama , kui anda oma töö ja vaev tasuta . Kasvatame kõike: kurki, tomatit, sibulat. Võiksime tervet vabariiki varustada, kuid pole kuhugi müüa. Aedvilja viimiseks Venemaale on tollimaks liiga suur. Kokkuostupunkte meil enam ei ole, konserveerimistehast aga veel ei ole. Viimase kümne aastaga on meie kuulsast kurgikasvatusest vaid kolmandik alles jäänud."

Ergo, treener:

"Praegusel ajal pole ükski asi liiga odav. Puu- ja juurvilja tarvitan iga päev. Põhiliselt teen ostud kaubahallist, seal on suur valik. Mustvees eelistan osta värsket müüjate käest maantee ääres. Otse tootjalt saab osta soodsamalt ja värskemat kaupa. Söön võimalikult palju eestimaist toitu, neis on säilitusaineid vähem kui piiri tagant veetud kaubal. Talvekurgid soolan ja marineerin ise. Kurgid ostan Mustvee piirkonnast, siin osatakse neid kasvatada."

Salme, pensionär:

"Kuidas kuskil. Siin küsitakse kapsapea eest kuus krooni kilo, Tartus saab kahega kätte. Ega siinsest turust küll kõike saa. Nädala sees ei tasugi sinna minna, vaid paar müüjat istuvadki seal oma tomatite ja kurkidega. Ostjaid ka ei ole, ei tea, kas kasvatavad ise või pole rahval raha. Mustvees on kaup kallis, seepärast toobki mu poeg talvekartuli ja hapenduskapsa Tartust. Sealt pidi saama kilo ilusaid mugulaid või kapsast isegi ühe krooni eest."

Jelena, õmbleja:

"Siin on hinnad vastuvõetavad, kuidas teistes linnades, seda ma ei tea. Sellel nädalal kurgi hind veidi langes, muidu oli hind hea. Eelmise aasta samal ajal maksis kurk vaid kroon või poolteist. Aedvilju kasvatan ise, omakasvatatud on ikka paremad, kemikaalideta. Arbuuse, mandariine, banaane ja muud lõunamaist ikka ostame, kui rahakott lubab. Poes on ligitõmbava välimusega kaup, importõunad on aga maitsvamad kui meie omad."

Anna, perenaine:

"Muidugi on odavad. Poes on kõike saada, ainuke häda, et ostmiseks on vaja raha. Suvel saan ma kõik värske oma aiast, vaid talvel pean ostma mõne banaani, apelsini või granaatõuna. Neid on

tervise jaoks väga vaja, enne jätan mõne saia kui puuvilja ostmata. Aiavilja ma müüma ei lähe, kui endast üle jääb, siis annan teistele, las söövad terviseks."

Mustvees küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

Emotsioonidest mõjutatud kriitika polnud objektiivne

Teisipäeval, 24. juulil k.a. ilmus ajalehes Vooremaa kirjade rubriigis Kuremaa PT õppemajandi juhataja Annes Reisi kiri tormi tekitatud probleemidest ja seisukohavõtt nii Eesti Energia kui Jõgeva Maavalitsuse ja maakonna kriisikomisjoni suhtes.

Kriitika Eesti Energia ja selle riigi omanduses oleva aktsiaseltsi töötajate tegevuse osas on teema, mida Jõgeva Maavalitsus ei kommenteeri. Küll aga vajab selgitamist maavalitsust ja kriisikomisjoni puudutav. Reis lähtub negatiivse hinnangu andmisel emotsioonidest ning seetõttu pole suutnud jääda objektiivseks. Teed ja side said pärast tormi korda kiiresti, probleeme valmistas ja valmistab ka praegu vaid varustatus elektrienergiaga.

Kirja autor soovitab Eesti Energia ja maavalitsuse ametnikel tunnistada, et maakond polnud selliseks katsumuseks valmis ja pole seda kindlasti ka lähitulevikus ning soovitab Eesti Energia ja maavalitsuse ametnikel endile selgeks teha, millistel objektidel peab elektrienergiaga varustatus esmajärjekorras taastatud saama. Jõgeva maakond polnud tormideks rohkem ega ka vähem valmis kui teised maakonnad, instantsid, firmad ja inimesed, kasvõi näiteks Kuremaa PT. Et tulevikus oleks valmidus parem, tuleb kriisikomisjon neljapäeval taas kokku, analüüsimaks oma tegevust äsjases kriisisituatsioonis. Milline teine komisjon võiks seda arutada, nagu hr. Reis ette paneb, jääb selgusetuks.

Maakonna kriisikomisjon on moodustatud "Hädaolukorraks valmisoleku seaduse" alusel, mis jõustus 2001. aasta 1. jaanuaril ja määratleb muu hulgas hädaolukorraks valmisoleku korralduse riigi, maakonna, omavalitsuse ning ettevõtte ja asutuse tasandil. Samas pole veel siseministri määrusega kinnitatavat riskianalüüsi metoodikat, mille alusel saab kriisikomisjon läbi arutada maakonna riskianalüüsi ning kriisi reguleerimisplaani.

Kõneksolevad tormikahjustused oli esimene kord, kui kriisikomisjon täies koosseisus laua taha kokku tuli, varem toimus komisjoniliikmete vahelisi väiksemaid nõupidamisi ning suhtlemine ja tegevuse koordineerimine sidevahendite kaasabil.

Maavalitsusel ega kriisikomisjonil pole seega õigust ja võimalust Eesti Energiale ette kirjutada, kuidas toimida. On ainult võimalus koostööd teha ja soovitada, millistel objektidel elektriga varustatus kõigepealt taastada. Seda tehti (kriisikomisjoni kuulub ka EE esindaja) ja Eesti Energia võttis neid soovitusi arvesse niipalju, kui olukord võimaldas.

Konkreetse etteheitena kirjutab hr. Reis, nagu oleks Maavalitsuse majandusosakonna juhataja ja puhkusel viibiva maavanema kohusetäitjana kriisikomisjoni kuuluv Jaan Aiaots talle öelnud, et "praegu on tähtsamaidki asju kui teie sada lehma."

Selliseid sõnu Jaan Aiaots ei kasutanud ning ka tema vastuse mõte polnud selline. Vastuse sisu oli selles, et tolleks hetkeks oli kuhjunud väga palju samalaadseid kriitilisi olukordi ning Jaan Aiaots soovitas, nähes ära elektrienergia kiire taastamise võimaluse puudumist, kõigepealt kannatanuil endil kättesaadavaid abinõusid rakendada. Paljud nõnda ka toimisid, samuti ei olnud vähe neid, kes endile juba varem sellisteks puhkudeks generaatori soetanud olid.

On kahetsusväärne, et hr. Reis maavanema kohusetäitja soovitust isikliku solvanguna võttis. Eesti Energia 25. juuli andmetel püütakse 16. juulile eelnenud tase elektrienergiaga varustamise osas taastada 5. augustiks. Infot tormikahjustuste likvideerimise kohta saab lugeda maavalitsuse interneti koduleheküljelt.

TARVI UUSEN

Jõgeva Maavalitsuse pressiesindaja

JUHTKIRI

Viirused kimbutavad nii inimesi kui masinaid

Tõepoolest, nii kummaline kui see ka ei tundu, võib end kolmekümnekraadises kuumuses sama edukalt ära külmetada kui vastava hulga miinuskraadide puhul. Pidevalt valla aknad, alaline tuuletõmme, napp ja kohati ülinapp riietus, liialdamine jäätise ja külmade jookidega jätavad organismi sama kaitsetuks kui, ütleme, kevadisel ajal ilma sallita ringijooksmine. Kui lisada siia veel päikesepõletused ja -pisted, kuumarabandused ning õhumassiivide vahetumisest tingitud kehv enesetunne, ei saa sugugi üelda, et kuum suveaeg perearstid tööta jätaks.

Soovitused kanda lõõskava päikese all peakatet ning juua palavaga ohtrasti rohelist teed võivad mõjuda küll pahatahtliku irvitamisena, kuid lõunapoolsete maade praktika annab nedele soovitustele pea tuhandeaastase garantii. Niisiis, head inimesed - otsige endale parem midagi pähe ja õlgade ümber, tarvitage ohtrasti mitte liiga külma vett ning katsuge oma tegemised sättida hommiku- või õhtupoolsele jahedamale ajale.

Kuid ega mured ja hädad ainuüksi inimesi mööda käi - ka vaesed masinad saavad oma osa. Modemid ja võrguseadmed said eelmise nädala äikesetormides kõvasti kannatada ning arvutite jahutusseadmed kipuvad suure pinge ja palavuse käes üles ütlema, arvutikasutajatest rääkimata. Nagu sellest veel vähe oleks, möllab üleeilsest Eesti ja ka kogu ülejäänud maailma arvutivõrkudes kirjauss, mis end pahaaimamatu arvutikasutaja masinasse lahti pakib ning end seejärel tolle aadressiraamatut ära kasutades uutele ohvritele edasi saadab. Häda on ju selles, et arvuti, kurivaim, ei taha maakeelest midagi teada, võõrkeelsetest teadetest ei saa ju alati õieti aru ning kui juhtud kogemata vale nuppu vajutama, ongi kuri karjas. Kõige krooniks on arvutipoiss, sunnik, muidugi puhkusel.

Külma kompressi või isetehtud vesijahutuse abil arvuti kummalist käitumist ravida üldiselt ei soovitata. Küll aga tasuks arvutid, monitorid ja printerid, mida lähema paari tunni jooksul tarvis ei lähe, lihtsalt välja lülitada, mis kahtlemata mõjub hästi nii seadmete tervisele, tööruumi temperatuurile kui ka elektriarvele. Kui aga saate kummalise sisuga elektronkirja, eriti võõrkeelse, mis pakub investeerimiseks 23 miljonit dollarit, avaldab armastust või palub avada kaasasolev programm, võite kirja südamerahus ära kustutada. Sest 23 miljonit on liiga ilus, et olla tõsi, armastust avaldab tõsiseltvõetav austaja ikka silmast silma (soovitavalt koos lilledega ja põlve mahatoetamisega) ning elektronkirja manus sisaldab suure tõenäosusega viirust. Kindlasti aga üritage võtta ühendust kirja saatjaga - kui temalt saadetud segane kiri ka ei sisalda viirust, võib inimene olla kuumusest viga saanud ning ikkagi abi vajada.

28. juuli 2001. a

ELU JA INIMENE

Punikvere küla elab mälestustes

Pala vallas, Pala ja Kodavere vahel asuv Punikvere küla on imetilluke ja väga vaikne. Päike sirab ja tee tolmab, kui auto laokil majapidamiste vahelt läbi vurab. Siin-seal justkui elaks keegi, aga on ka majapidamisi, mis unustuse hõlmas oma vaikset lõppu ootavad. Või algust?

Ühe lagunenud maja veel püstisel korstnal klõbistab nokka toonekurg. Grupp entusiaste teeb aga viimaseid ettevalmistusi Punikvere küla kokkutulekuks.

"Punikveres rüüsid pullid," laulab kauaaegne kooliõpetaja ja koduloolane Helgi Suluste folkloristide poolt kirja pandut ja toob selgust Punikvere, Kodavere murdes Punnikvere nimele. Jutukas daam seab kibekiiresti oma aeda lauale näituse Punikvere ja ümbritsevate külade elu kajastavatest fotodest ja dokumentidest, muuhulgas koolitunnistustest. Helgi Suluste andmetel on Punikvere olnud ammustel aegadel kuulus kui Kodavere ümbruse varustaja rauaga. Tõestuseks on arheoloogilised kaevamised, kus leiti 13. sajandist pärinevaid jäänuseid šlakist.

Kirjapildis on Punikvere küla Pulmikferi nime all mainitud 1582. aastal . Täna seisab Punikvere küla hingekirjas viisteist nime.

Nostalgia koolimajast

"Siin ongi Punikvere koolimaja," räägib endine punikverelane ja kooli vilistlane Uno Karula.Ta osutab puudesalus kurvalt seisvale ning räämas majale.Maja uksel on riiv ja akendel luugid. "Aga kunagi käis siin elu," räägib Uno. "Kool oli kohaliku kultuurielu keskpunkt ja kooli taga asus spordiväljak. 1939. aastal sai minu esimeseks õpetajaks Hugo Piibar," meenutab Uno Karula vanu aegu.

Piibar seisab tänini õpilasel meeles, kui omamoodi õpetaja Laur. Ta oli maasool, kes oli äärmiselt mitmekülgne ja laia silmaringiga inimene nagu seda olid tollased kooliõpetajad. "Oskas ta kõike," kiidab Karula. "Mängis viiulit, klaverit, orelit ja pani meid kõiki laulma. Mitte keegi ei saanud viilida. Oli malesõber ja oskas hästi puutööd. Kui raadios kõlasid lastesaated, tõi ta raadio klassi ning me kuulasime. Paljud esimest korda, sest raadiot polnud tol ajal kaugeltki mitte igas peres." Ehk pärineb siit ka Uno Karula enda muusikavaimustus.

Täna elab ta Vanassaares, endises Saare kõrtsis. Mees oskab akordionit, klaverit, kannelt ning mängis aastaid kohalikus külakapellis Peoleo. Esimese õpetaja saatusest teab Uno Karula rääkida seda, et 1944. aastal viidi Hugo Piibar Siberisse, sest ta oli omakaitses.

Aleksander I valitsusajal, 1809. aastal avati Punikveres koolimaja, mille esimeseks õpetajaks oli Jaako Eno. Oma koolihariduse said esmalt 24 poisslast Kodavere kandist. Kool tegutses kokku 154 aastat. 1963. aastal suleti kool õpilaste vähesuse tõttu.

Uno raputab tänagi pahaselt pead. "Kolhoosi ajal jaotati suur klassiruum osadeks. Sisse toodi töölispered... Teadagi ühepäevaliblikad. Elasid ja lagastasid, millestki ei hoolinud. Pärast tulid õpilasmalevad."

Praegu on koolimajal küll omanik, aga külarahvas teab rääkida, et viimane ostnud maja eelkõige selle juurde kuuluva metsatüki pärast. "Peremees küsiski minu käest, et kas tahad vaadata, siis ma annan võtme. Aga mina enam seda näha ei tahtnud," räägib Karula.

Noor pere rajab turismitalu

"Kui õpetajaid palgata õnnestuks, võiks kooli uuesti avada meie tulevases turismitalus. Seal võiks nii meie pere, kui ka teiste lapsi õpetada," rääkis noor naine Anu Kool. "Kui ise laps olin, oli Punikveres palju lapsi. Nüüd on aga paljud pered teistesse paikadesse või linna kolinud," ütles Anu, kes ise on sünnikülale truuks jäänud.

Koos abikaasa Riho ja laste Kätlini ja Künteriga elab ta ilusaks uuendatud, aga endises Peetruse talus, mida ümbritseb avar aed, kus jätkub ruumi nii oma kui ka külalastele. 1990. aasal ostsid Koolid kodumajast eemal paikneva vana ja lagunenud maja, mida taastama asuti.

Missugune otstarve majale leitakse, seda algul täpselt ei teatudki. Phare-programmi raames toimunud kursustel osalemine ja nö töötu toetuse saamine andis pererahvale võimaluse ja julguse turismitalu teha. "Toad turistidele on valmis ning voodidki olemas. Kunagisest hobusetallist on ehitatud kaminaruum. Kui veevärgi sisse saame, võimegi hakata külalisi vastu võtma. Tulevikus on meil plaanis puhkajatele suuski ja jalgrattaid laenutada, sest metsarikkas Pala vallas on sobivad rajad nii suusa- kui ka jalgrattasõiduks. Energiat peab jätkuma. Nii me siis nuputame, mida kõike teha võiks. Ega kandikul keegi midagi ette ei too," rääkis perenaine.

"Nimeks tahame turismitalule panna Männi puhkemaja, sest õues kasvab esinduslik mänd," selgitas peremees Riho. "Kui meil külalised käima hakkavad, saadakse ehk Punikvere külast kogu Eestis teada," arvas ta. Tulevase turismitalu õu ja toad on ka Punikvere küla esimese kokkutuleku toimumise paigaks.

Mitu aastat olid Uno Karula, Eevi Lestal, Virve Jõgeva ja August Mägi surnuaiapühade ajal kokku saanud. Elu on nad kõik laiali pildunud, kuid mure punikverelaste südamel on üks: "Vaja teha kokkutulek ja panna koolimaja seinale mälestustahvel. Seda kõike ikka selleks, et nooremad põlvkonnad mäletaksid ja saaksid teada, et siin on koolimaja olnud, et nende juured on siin," seletab Uno Karula. "Muidu käivad mööda ja ei teagi, mis maja see selline on."

Koolimaja saab mälestustahvli

Kohe tekkis ka probleem, kes teeb. Äkitselt oli Augustil kondivalu, Virvet vaevas haige jalg ja Eevi tundis end lihtsalt vana olevat. Kõik jäigi kobeda ja energilise vanahärra Uno Karula korraldada. Tubli mees ajas asja joonde ning nüüd on lood nii, et kõik endised ja praegused Kodavere, Kadrina ja Punikvere küla elanikud on oodatud 4. augustil kell 12 Punikvere koolimaja juurde, kus toimub pidulik mälestustahvli avamine ning pärast seda on Koolide pere puhkemaja õuel suur rõõmupidu ja pillerkaar.

Veidi tähtsalt ja veidi pühalikult kergitab Uno Karula auto pagasiruumi kaant, kus lebab südameasjaks võetud ja Tartus valmistatud mälestustahvel Kodavere kihelkonnast pärit Juhan Liivi

sõnadega: "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta."

Karula on oma küla üle uhke. Seda isegi nüüd, kui kruusateel enam bussid ei sõida, ei tegutse maanoorte selts, pole enam koolimaja ega rätsepat ja isegi mitte poodi. Ainult toonekurg klõbistab katusel nokka.

"See paik, kus sünnitakse, jääb ikka eluks ajaks sisse. Isegi nüüd, kui elan Vanassaares, on minu mälestused ja noorusmaa siin, Punikveres minu õiges kodus," on Uno Karula kindel.

MOONIKA SIIMETS

JAAN LUKAS

KULTUUR

Intiimne esitus tuhandete õlletopside ees

Ette oli teada, et sir Elton Johni kontsert tuleb selles mõttes eriline, et ta esineb ilma saatebändita, üksi oma klaveriga.

Kuna sir Elton John on tuntud ka klaverivirtuoosina, siis ei tekkinud küsimustki, kas tal on probleeme muusikalise ruumi täitmisega. Ainult pilliga laulja on raskesti kohaldatav suurte esinemiskohtade jaoks.

Pühapäeval, kell 20 algas Tallinna lauluväljakul show, kus loositi kohtujad sir Eltoniga. Soovijad pidid oma taskutelefoni abil tegema viktoriini. Kuna näitleja Ivo Uukkivi ja ühe näitsiku poolt läbi viidud küsimustik oli äärmiselt lihtne, siis lõpuks oli edukalt lõpetanuid 199. Nende hulgast loositi mõned kohtujad ja lisaks veel muud nänni nagu Depeche Mode kontserdipilet ja Elton Johni särk.

Lava oli lihtne: tumeda tausta, standardse katuse, mõne hõbedase dekoratsiooni, musta klaveri, mille kohal lae all rippus ümmargune värviketas ja kahe väikesevõitu videoekraaniga lavaruumi kõrval.

Lava ees oli suur, poolkettakujuline VIP-tsoon, kuhu lihtsurelikke muidugi ei lastud. Lubatud kohtadel suitsesid shaslõkiahjud, armeenia toiduga köögid ja mulisesid õllepunktid. Publikuks olid enamasti 2540-aastased eestlased ja 4060-aastased lärmakad soomlased, sekka mõned inglased, kes olid samal päeval Tallinnas mänginud jalgpallimeeskonnast. Tõelisi Eltoni fänne suurte prillide ja veidrate riietega oli paar.

Pool laululava platsi sai kenasti täis. Kontsert algas umbes 5 minutit pärast kella üheksat õhtul. Elton John tuli lavale, punane pintsak seljas. Ta istus klaveri taha, sõnas paar inglisekeelset tervitussõna Eestimaale, kus talle väga meeldivat ja alustas oma karjääri esimese suurhitiga "Your Song". See oli ka kogu konsterdi võti: lihtne, efektideta ja mõtlik. Elton John oli nagu tagasi jõudnud oma karjääri algusaega, kus ta oli singersongwriter, klaveriga folklaulja, kelle sõnum on pigem tõsine kui meelelahutuslik.

Elton John jäi lavale üksi, publik oli kaugel hämaras ja ei saanud temaga suhelda. Nii lauliski sir oma kuulsamaid laule nagu endale, justkui omaette kodus. Tõusis vaid vahepeal kummardamiseks ja ütles mõnikord lühikese sissejuhatuse.

Ta alustas 25-30 aasta taguste lugudega. Muidu tuimalt vahtiv rahvas elavnes korraks tuntud "Rocket Mani", lüürilise "Danieli" ja rütmika"Honky Cati" peale. Edasi tulid 80ndate mitmed hitid, mis olid suuremale osale publikule tuttavamad, nagu näiteks "Sacrifice", "I Guess Thats WhyThey Call It The Blues", mille pühendas samal päeval FC Florat võitnud Briti jalgpallimeeskonnale, "Blue Eyes", "I`m Still Standin`", "Nikita" jt. Elton John pikendas lugusid improviseerimisega, mis kõlasid kohati natuke richardklaidermanlikult. Klaverile oli lisatud sünteetilised viiulipartiid ja mõnes loos tegi must Yamaha ka muid hääli peale peamise. Ekraanid näitasid esineja nägu ja klaveril käsi.

Vahele tuli pikem klaveripassaaž plaadilt "Fox", kus näidati videost voolavaid pilvi. Järg jõudis ka 90ndate hittideni nagu "The One" ja filmist "Lõvikuningas" pärit "Circle of Life", koos George Michaeliga kuulsaks lauldud "Let Your Sun Go Down On Me". Kontserdi viimase kolmandiku alguses toimus väike pööre, tempot tõsteti vana hea "Crocodile Rockiga", lava ette lubati kaasahüppajad, isegi Elton tõusis oma kohalt ja sai oma dirigeerimisega rahva "Läläläläääää" laalutama.

Edasi läks ka John tempokamalt, improviseeris klaveril ragtime teemadel ja näitas oma sõrmejooksu. Siis kadus mees korraks lavalt ära (enne ühte varasemat lugu käis üks tegelane talle midagi ütlemas), tuli tagasi ja esitas pikalt "Bennie & the Jetsi".

Siis kadus jälle ja kui rahvas nurinat tõstis, siis tuli tagasi... sinivalges tavalises spordidressis ja ketsides, mille paelu ta veel sidus. Spordimees soovis Eestile armastust, rahu ja heaolu ning alustas muidugi oma pühamast pühamat "Candle In the Windi". Elton John demonstreeris nii oma kuulsat huumorimeelt, sellises minimalistlikus vormis. Rahvas kuulas valveseisangus lugu, mida ei esitatud lääges Dianaversioonis (igati sümpaatne žest), vaid kui originaalne "Goodbye, Norma Jean...". Elton ei venitanud. Tegi lühidalt, kui lugu lõppes, lahkus kiiresti lavalt.

MARGUS KIIS

Rehemöldre aida õuel puhuti klaasi ja tehti viikinginõusid

Palamuse klaasikoja õuel on sel nädalal jälle pisut vaiksem olnud. Kaks eelmist nädalat olid see-eest parajalt rahva- ja tegevusrohked: käis klaasikoja igasuvine workshop ehk õpikoda, mis seekord kandis pealkirja "Liivakastimängud Rehemöldre õuel."

Kui kolmel varasemal suvel on klaasikojas ikka vaid pärleid keerutatud ja vitraaže tehtud, siis nüüd saadi lõpuks korda ka puhumisahi, mille soome klaasikunstnikud Eesti Kunstiakadeemiale kinkisid ja mille akadeemia omakorda Palamuse klaasikotta deponeeris. Kuna elektroodid olid läbi, tuli ahi elektritoitelt gaasitoitele ümber ehitada.

Paraku läks nii, et kui ülemöödunud nädalal workshoppajaid vaatamas käisin, polnud puhumisahju veel tööle saadud, ja kui sel nädalal uuesi läksin, oli see juba maha jahutatud. Sestap tuli elava pildi nägemise asemel piirduda klaasikoja kunstniku Kaia Kullamaa seletuste kuulamisega.

Nojah, põhimõtteliselt on klaasipuhumine nagu seebimulli puhumine, ainult et kõrs (täpsemalt piip) on metallist ja ligi poolteist meetrit pikk ning seebivee asemel on ahjus 1200 kraadini kuumutatud vedel klaasimass.

Kunstnike suurpäevad

"Igasugune puhumine algab kirblist," ütles Kaia Kullamaa. Kirbel on nimelt ahjust piibu otsa võetud klaasipallike, mida õõnesvormiks puhuma hakatakse. Selleks, et õppida parajat kogust klaasimassi õige nõksuga piibu otsa võtma, tehtavat isegi spetsiaalseid kirbliharjutusi. Kui vaja, tuleb klaasimassi puhumise käigus ahjust juurde võtta või mulli ahjus kuumutada, sest klaasimass kipub puhudes ruttu maha jahtuma ja jäigastuma.

Nii et klaasipuhumine nõuab omajagu osavust ja jõudu. Kui lisada kolmekümnekraadine välistemperatuur ja ahjust vastu paiskuv põrgukuumus, polnud klaasipuhujate elu just meelakkumine. Aga klaasikoja kunstnike Kaia Kullamaa, Merle Hiisi ja Rait Partsi ning õpikojas osalenud Eesti Kunstiakadeemia tudengite jaoks olid need

ikkagi suurpäevad: klaasipuhumisvõimalust ju kuigi sageli ei avane.

"Eks me olnud kõik enam-vähem ühtviisi õpipoisid, nii et üsna suur osa toodangust läks praagipatta, mille sisu pärast ümbersulatamisele läheb. Mõnel esemel võivad veel nädal hiljemgi klaasisisesed pinged välja lüüa ja ta ära lõhkuda. Kõige oskajam oli

tegelikult üks Lätist külas käinud kolmest tudengineiust: ta oli kodumaistes klaasistuudiotes paar kuud kätt harjutanud ja võis meidki õpetada," ütles Kaia Kullamaa.

Liivakastimängud

Ent päris tühja rohkem kui nädalane töö muidugi ei jooksnud. Rehemöldre aidas riiulitel seisis reas päris huvitavaid õõnesvorme, aga ka spiraalikeerulisi klaasvardaid. "Skandinaaviamaades armastatakse selliseid vardaid lillekimpudesse ja pottidesse kaunistuseks panna," ütles Kaia.

Varraste keerutamise kõrvalsaadusteks on mõned fantaasiat ergutava kujuga karikad. Kõvera skorpionisabaga karika nimetas klaasikoja rahvas põhjani joomise karikaks: kuna jalga, mille abil anum laual püsti seista võiks, pole, tulebki ta korraga tühjaks juua. Teine, keskmise suurusega jääpurikat meenutav karikas nimetati mürgi karikaks, kuna selle õõnsus arvati olevat paras just väikese surmava mürgiannuse jaoks. Jala puudumine pole sel puhul loomulikult mingi probleem: karika lauale panijat joojast siis ju loomulikult pole. Must huumor...

Ühevärviliste klaastaieste kõrval torkasid silma mõned värvitriipudega vaasid. "Värvitu Järvakandi klaasi tegime põnevamaks nii, et lisasime sellele puhumise käigus Abakhani kangapoest ostetud värvilisi klaashelmekesi," seletas Kaia.

Mõned klaastaiesed olid aga osaliselt kaetud liivakasukaga. "Need on tehtud liivavalutehnikas," ütles Kaia, näidates aidapõrandal seisvat liivakasti ja pikka metallvarrast, millel suur kuul otsas. "Selle tehnika puhul kasutatakse vormina märja liiva sisse tehtud süvendit. Kuuli abil tõstetakse kuum klaasimass sinna sisse." See liivavalu värk andiski tänavusele õpikojale pealkirja.

Ent seekord lõi õpikojas klaasikunstnikega kampa ka värskelt diplomeeritud keraamik Reeli Haamer, kes viikinginõudest inspireeritud primitiivkeraamikat tegi ja oma taieseid maapõletuse teel töötles. Lisaks sellele on klaasikojale Rehemöldre õuel naabriks tulnud Palamuse värkstuba, kus Ivar ja Mart Jürimäe vana mööblit restaureerivad ja seda kunsti teistelegi õpetavad.

Nii et põnevat vaatamist õpikoja päevil jätkus. Ent kuna klaasikoja rahval jäi puhumisahju kütmiseks vajalikku keevituspropaani veel tagavaraks, kavatsetakse ahi tööle panna ka 11.-19. augustini Palamusel toimuva kohaspetsiifilise ja tegevuskunsti workshopi "Kunsti maandamine" ajal. Siis saab jälle tulist vaatemängu näha.

RIINA MÄGI

Ilmateade

Laupäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada äikesevihma. Puhub mõõdukas loode- ja põhjatuul. Öösel on sooja 12 kuni 17 kraadi ja päeval 20 kuni 26 kraadi.

Pühapäeval tuleb peamiselt päikesepaisteline mõõduka muutliku tuulega kuiv ilm. Öösel on sooja 11 kuni 16 kraadi ja päeval 20 kuni 27 kraadi.

Vooremaa

Laupäev, 28. juuli 2001

Viljakoristus algab esmaspäeval

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Jõgeva otsib Ukrainast sõpruslinna

JAAN LUKAS

Jõgeval põles heinakoorem

ARDI KIVIMETS

ARVAMUS

KÜSITLUS