Ema Kaja ja isa Tarmo abiga suudab Kerdi Lääne juba püsti seista ja mõne sammugi astuda. FOTO: ARDI KIVIMETS
Vooremaa
Ema
Kaja ja isa Tarmo abiga suudab Kerdi Lääne juba püsti
seista ja mõne sammugi astuda. FOTO: ARDI KIVIMETS
Eile möödus kaks nädalat päevast, mil Helsingi Ülikooli Kliiniku professor Juha Hernesniemi opereeris Jõgeva koolitüdrukut Kerdi Läänet.
Praegu on vapper ja tahtejõuline patsient taastusravil Mustamäe lastehaiglas, kus teeb esimesi edusamme uuesti kõndima ja rääkima õppimisel. Eelmisel reedel said Kerdi ja ta vanemad teada meeldiva üllatuse. Jõgeva Gümnaasiumis kirjutati tüdrukule välja teise klassi lõputunnistus ning ta viidi üle kolmandasse klassi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid, kes Kerdil ajutüve kasvaja diagnoosisid, tüdrukule praktiliselt elulootust ei andnud. Tüdruku paranemisse suhtusid skeptiliselt ka paljud jõgevamaalased. Kaja ja Tarmo Lääne kindel soov oli laps Soome ravile saata. "Saagu, mis saab, aga Kerdi peab Soome operatsioonile pääsema," ütles orienteeruvalt kolm nädalat tagasi Tarmo Lääne.
Soome heade inimeste abiga
"Et Soome ravile pääseda, kulus meil palju jõudu ja energiat. Mõistagi poleks me toime tulnud heade ja abivalmis inimeste toetuseta. Arst Jaan Olari toimetas Tartu arstide konsiiliumi otsuse ning haigust kajastavad analüüsid ja röntgenipildid Soome professor Juha Hernesniemi kätte. Kui selgus, et Kerdit ollakse nõus naaberriigis ravima, hakkasin internetist otsima infot kopterisõidu võimaluste kohta. Leidsin firma Copterline andmed ja võtsin ühendust selle juhi Tõnis Lepaga. Lepp oli valmis eraldama kopteri, mis väikese abivajaja ja tema saatjad tasuta Helsingisse sõidutas. Samuti kutsus ta kohale kiirabiautod, kes meid Helsingi Ülikooli Kliinikusse sõidutasid," meenutas Kaja Lääne.
Tõlgina aitas Läänede peret Soomes Helsingi Ülikooli haiglas töötav eestlanna Erna Tarto. Esimestel päevadel pärast operatsiooni hakkas Kerdi ka ise mõnest soomekeelsest sõnast aru saama. Näiteks kui õed küsisid, kas on valus, vastas tüdruk noogutuse või pearaputusega.
Õpib kõndima ja rääkima
Alates üle-eelmisest reedest on Kerdi Mustamäe lastehaiglas arst Valentin Sanderi hoole all. "Ravipäevad kulgevad mitmekesiselt ja intensiivselt. Kerdi võimleb füsioterapeudi abiga, kellega koos kõndima õpitakse. Samuti saab ta massaaži ja parafiinravi. Logopeed õpetab tüdrukut uuesti rääkima. Esimese sõna ütles Kerdi nädal tagasi ja selleks oli "ja". Kord ärkas ta aga varahommikul ülesse ja ütles selgesti "tahan koju"," lausus Kaja Lääne.
Kerdil on märkmik, kuhu ta kirjutab oma soovid siis, kui kõne parajasti ei õnnestu. Näiteks eelmisel reedel kirjutas ta "tahan kooki". "Arvestades seda, et Kerdi sai üle kuu aja vaid voolikutoitu, sööb ta nüüd eriti hea isuga. Ühel hommikul saatis ta mind poodi midagi soolast ja tahedat ostma," rääkis Kaja.
Eelmisel reedel käis Kerdit vaatamas klassijuhataja, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Õunap. Ta kirjutas välja teise klassi lõputunnistuse ja nüüd on Kerdi kolmanda klassi õpilane. "Kerdi on senini õppinud viitele ja loodetavasti suudab ta haiguse tõttu puudutud koolitunnid kiiresti järele õppida. Kui vaja, võin teda ka kodus õpetamas käia," rääkis õpetaja Õunap, keda Kerdi rõõmsal taaskohtumisel kohe kallistama hakkas.
"Nüüd on oluline, et Kerdi saaks kvaliteetset taastusravi," ütles arst Jaan Olari. "Ühtlasi sunnib Kerdi haiguslugu tõdema, et Soomes on võrreldes Eestiga kaasaegsemad diagnoosimisvõimalused. Haiguste ravi algabki diagnoosimisest, milleks on vaja head tehnoloogiat ja kogenud spetsialiste. Samuti jääb õhku rippuma küsimus, miks Eesti arstid laitsid maha Kerdi vanemate mõtte laps Soome ravile saata. Nad võinuksid ju huvi tunda, millise haiguse avastavad tüdrukul naaberriigi arstid," lausus kümme aastat Helsingis töötanud meedik.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Täna korraldatakse Torma kooli edukatele õpilastele ekskursioon. Homme kohtub Torma kooli saalis õpilastega sporditreener Tiit Sokk. Homme on vallavolikogu eelarve ja majanduskomisjoni koosolek. Reedel võtab vallavanem Mati Kepp Sadala kooli saalis vastu valla koolide edukamaid õpilasi. Torma lasteaias Linnutaja on reedel 17. lennu koolisaatmispidu.
Täna on Tabivere Keskkoolis spordipäev. Homme on spordipäev Maarja Keskkoolis. Reedel on viimase koolipäeva aktused Tabivere ja Maarja koolis. Tabivere lasteaed korraldab reedel väljasõidu Kassinurmesse. Samal päeval korraldab Tabivere lastekaitseühing Tabivere Keskkooli staadionil kogupereürituse, mille kavas on sportlikud mängud, kartautode demonstratsioon, joonistamisvõistlused jne. Lastekaitsepäeva puhul on Elistvere loomapargis reedel kogu päeva üritused tasuta. Reedel on Maarja rahvamajas disko. Tabivere segakoor esineb laupäeval Võrus. Pühapäeval osalevad Intsikurmus V Peipsiäärsete maakondade laulupäeval Tabivere segakoor, rahvatantsijad ja kapellid ning Maarja segakoor.
Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on möödunud aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine. Reedel on Saare kooli viimane lõpuaktus ning laupäeval peetakse lõpupidu Voore koolis. Reedel on Saare mõisas lastekaitsepäeva pidu, millele järgneb ürdiaia väliõppeklassi avamine.
Neljapäeval korraldab vallavanem Toivo Tõnson Ranna restoranis vastuvõtu headele ja väga headele hinnetele õppinud Põltsamaa vallas elavatele õpilastele. Adavere koolis on neljapäeval renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme.
Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli linna möödunud aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine, informatsioon linna haridusasutuste sööklate olukorrast, linna tegevus biokütusele üleminekul jne. Homme korraldatakse lasteaias Mari viimase rühma ärasaatmise päev kogu päeva kestvate tegevustega terves majas, sellele järgneb koolisaatmise pidu koos vanematega. Neljapäeval on Põltsamaal Euroinfopäev, mille korraldab Rootsi Suursaatkond Tallinnas koostöös Põltsamaa linnavalitsusega. Päeva raames toimuvad äriseminar, sõpruskohtumine saalibändis, esinemised Lossihoovis jne. Lasteaed-Algkooli Tõruke hoovis peetakse neljapäeval suur kevadpiduaruandekontsert, kus esinevad nii kõik lasteaiarühmad kui ka kooliklassid. Laupäeval korraldab Eesti Linnukasvatajate Selts Põltsamaal kaheteistkümnendat korda linnulaata.
Homme on Puurmani kultuurimajas muusikakooli õpilaste kevadkontsert. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Reedel tähistatakse lastekaitsepäeva Puurmani lasteaias ja kultuurimajas.
Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras olid maaküsimused. Kaarepere koolis oli eile spordipäev. Homme korraldab Kaarepere kool ekskursiooni Kesk-Eestisse. Reedel on vallavolikogu istung, päevakorras valla 2000. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine. Reedel on kooliaasta lõpuaktused nii Palamuse, Kaarepere kui ka Luua koolis. Laupäeval on Palamuse lauluväljakul mälestusõhtu "Eesti mäletab"president Lennart Meri osalusel.
Homme on vallavolikogu istung, mille päevakorras on maaküsimusi, 2000. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine jne. Homme on vallamajas ka Pala kooli direktori vaba ametikoha täitmise konkursikomisjoni koosolek. Reedel on Pala koolis viimane koolikell. Samal päeval võtab vallavanem Kalev Kurs vastu õppeaasta heade ja väga heade tulemustega lõpetanud V-IX klassi õpilasi. Laupäeval peetakse Pala kooli staadionil lastekaitsepäeva tralli ning külas on TV 3 lastesaate "Fredi ja Kreisi Pööra seiklused" tegijad. Pala kultuurimaja naisansambel esineb laupäeval mälestusõhtul "Eesti mäletab" Palamuse lauluväljakul. Pühapäeval osaleb Pala kultuurimaja segakoor V Peipsiäärsete maakondade laulupäeval Intsikurmus.
Eile käis kogu Pisisaare kooli pere ekskursioonil Tallinnas. Täna osaleb vallavanem Heldur Lääne omavalitsusliidu esindajana tervishoiualasel konverentsil Tartus "Regionaalne koostöö LõunaEestis". Pisisaare kooli juhataja Aino Kuusik korraldab täna vastuvõtu oivikutele ja nende vanematele. Homme on Pisisaare koolis folklooripäev ning neljapäeval õpilaste kevadkontsert. Aidu Lasteaed-Algkoolis on neljapäeval lasteaiarühmade kevadpidu ja reedel kevadpidu õpilastele. Pisisaare koolis selgitatakse reedel välja kooli parimad meistrimehed, käsitöötegijad jt oskajad ning omistatakse muid tiitleid.
Eile pidas koosolekut linnavolikogu revisjonikomisjon. Täna on linnavolikogu istung. Homme on lõpupidu Mustvee lasteaias. Neljapäeval on kevadkontsert Mustvee 1. Keskkoolis. Reedel avatakse endises suveaias mälestuskivi.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli 2000. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine.
Kolmapäeval tähistatakse lastekaitsepäeva Kuremaal. Külas on Ummi tsirkus. Siimustis on kolmapäeval trepikontsert Kiigemetsa kooli trepil. Neljapäeval esineb Laiuse talvekirikus Jõgeva linna ja valla kultuuripäevade avamisel Rolf Uusväli orelil. Laupäeval korraldatakse seoses 125 aasta möödumisega I võimlemis ehk turnipeost Laiusel tervisekäimine "Jõgevalt Laiusele turnima". Laiuse staadionil peetakse turnipidu "125 aastat I võimlemispeost". Laupäeval tähistatakse Vaimastvere kooli 80. aastapäeva aktuse ja kultuuriprogrammiga. Kuremaa tehnikumis on laupäeval vilistlaste kokkutulek.
Neljapäeval avatakse II Jõgeva linna ja valla kultuuripäevad. Avamisel esineb külalismeeskoor Tamperest. Kultuuripäevade avamisel ja sellele järgneval puude istutamisel osalevad 13 riigi saadikud, siseminister Tarmo Loodus, Vanemuise teatri juhtkond jne. Linnaraamatukogus tehakse samal päeval kokkuvõtteid kirjandusliku omaloomingu konkursist "Betti Alveri jälgedes". Jõgeva Kunstikoolis on õppeaasta lõpetamine ning samas avatakse õpilastööde näitus. Kultuurikeskuse pargis avatakse peotelk. Reedel korraldab Jõgeva Gümnaasium trepikontserdi ning Jõgeva Ühisgümnaasium algklasside majanduslaada, Jõgeva Muusikakoolis on kevadkontsert. Kesklinnas korraldavad ettevõtjad lastekaitsepäeva. Kultuurikeskuses on samal ajal vastuvõtt linna eakatele. Samal päeval korraldatakse ratastoolisõit Tähe tänaval, laste mitmevõistlus Jõgeva Gümnaasiumi staadionil ning linna-, valla- ja maavalitsuse juhtide sportlik kohtumine Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil. Jõgeva kiriklas on reedel Taize laulude õhtu. Laupäeval avatakse Jõgeva kaubatänav, peetakse tänavakorvpallivõistlus kesklinnas, kultuurikeskuses on vastuvõtt noorimatele linnakodanikele jne. Võimalus on osa saada programmi "Hea tegu" kogupereüritustest kuue tunni jooksul. Pühapäeval on kultuuripäevade lõpetamine kiriklas. Järgnevad sõidud Laiuse ja Siimusti kalmistule.
ARVAMUS
Suhtumine põllumajandusse on kõigil aegadel olnud põllult peatoiduse saavate rahvaste juures kõlbeliste väärtuste ja kõlbluse mõõdupuuks.
Põllumeest austati. Põllust ja põlluviljast peeti lugu kui elu andjast. Neil rahvastel ja neil aegadel, mil toit tuli jahipidamisest või korilusest, oli pisut teisiti. Näiteks jukagiiridel on väljend omotša soromah - hea jahimees, samatähenduslik hea inimesega.
Sajandeid on Õhtumaa kultuurrahvad palunud kristliku kõlbluse kohaselt meie Isalt taevas, et ta annaks meile igapäevast leiba ka tänapäev. Ühtaegu on see palve õnnistada oma põllumehe igapäevatööd.
Raja Teelele oli lapsest saadik saanud selgeks, et mehele võis minna vaid põllumehele. Soovitakse, et põllumees oleks põline rikas, nii rahalt kui vaimult, sest ainult siis suudab ta oma rahvast korralikult ära toita.
Bolševike puhul oli asi muidugi teisiti. Jõhker vägivald nii sõja kui rahu ajal, nii leninlike kui stalinlike meetoditega oma rahva põllumehe vastu on julmuse, kõlvatuse ja tagajärgede poolest ületanud ka mistahes vallutajad. Hilisemad suhtumise parandamise katsed pole toimunut rahva sotsiaalsest mälust seni suutnud kustutada. Kui öeldi "agraarmaa", siis sinna ette käis täiendusena "maha jäänud". Kui öeldi "industriaalmaa", siis oli see "eesrindlik".
Maailma maid ja rahvaid on teinud targaks aeg-ajalt ja siin-seal nähtud nälg või karm toidupuudus. Bolševikke ei teinud targaks ei nälg ega viletsus, olgugi, et nad tulid võimule loosungitega "Leiba! Maad! Tööd! Rahu!". Tegelikkuses võeti ära kõik, peale töö - sunnitöö ja töö, mis Stalini järgi oli au, kuulsuse ja sangarlikkuse asjaks. Leiba saadi jaopärast.
Okupantide moraal
Põllumees on ajaloos pidanud kinni maksma kõik revolutsioonid ja sõjad. Põllumajandusel on loomult suur tugevusvaru ja inerts. Põllumajandust saab kaua kurnata ja põllumeest kaua lüpsta enne, kui see saab lõplikult välja kurnatud või tühjaks lüpstud. Lenin tegi seda ja Stalin arvas, et seda tulebki teha. Tundub, et ka Hitler oli sama meelt.
Hruštšovi sulaperioodil hakati kolhoosnikule palka maksma ning tööl tekkis taas mõte. Põld tahtis ju harida ja lehm lüpsta, pere toita
ja lapsed koolitada. Mis siis, et inimese suhe põllu ja loomaga polnud vahetu, vaid kolhoosi kaudu. Parandati maad, arendati karja, väetati põldu, osteti tehnikat, koolitati põllumehi. Kaheksakümnendateks aastateks toodeti Eestimaal liha ja piima elaniku kohta juba maailma esiriikide tasemel.
Ent Eesti oli ikkagi okupeeritud. Gorbatšovi perestroika ajal olid kolhoosnikud esimesed, kes lihtsate maainimeste sõnadega kuulutasid vajadust lahku lüüa Nõukogude Liidust ja taasluua oma riik. Mõni kuu hiljem öeldi seda ilusate sõnadega loominguliste liitude pleenumil. Alanud vabadusvõitluse viisid lõpule kogu eesti rahvast haaranud laulev revolutsioon, seaduslikud organid ja rahvaalgatuslikud liikumised. Tuli hakata ise omi asju ajama maal ja linnas. Tuli hakata elama vabade inimeste moraalireeglite järgi. Ja nii vaba kui on valik, nii suur on ka vastutus.
Vaba inimese moraal
Inimene pole iialgi päris vaba, sest vabu valikuid vähendavad paljud asjaolud. Sotsialism vabastas inimese eraomandist, ent eraomandi taastekkimise põhjused on inimkonna ajaloolises mälus sügavasti sees. Nii ka Eestis. Lihtsaim viis oli muidugi taastada mingi seis õigusliku järjepidevuse alusel ja parim ajamoment okupatsiooni eelne aeg. Omandireformi aluste seadus seda sätestaski, lisades loosungi, et tuleb vältida uue ülekohtu tekkimist. Kas lisaks õigusele kui ainsale printsiibile tuleks arvestada ka õigluse ja otstarbekusega, au ja humanismiga? Sellele vastas Kaido Kama, et õigus tagabki õigluse ja otstarbekuse. Põllumajanduses tähendas see, et aeg keeratakse tagasi, taastatakse poole sajandi vanune seis, alus jõukate talude, keskmikute, kehvikute, vabadike, saunikute jt taastekkeks.
Ja sulasedki pidid tekkima. Mis peab saama siis pooltest tollastest põlluharijatest, see nagu polnudki kellegi asi. Need olid ju kolhoosnikud sovhoosnikud, nende eellastel polnud talu ega põldu või oli see nende kodust kaugel. Kümned tuhanded tragöödiad ei sundinud võimul olevat enamust mõtlema tagajärgedele. Paljud talud said õigusliku järjepidevuse põhimõtte alusel mitmeks tükeldatud. Pool põllumaast anti teise ja kolmanda põlve linlastele.
Kolhoosnikele pandi kohustus hüvitada ka ühistatud vara, kuigi nad ei saanud ju sellest midagi endale. Piim, lehm ja sündinud vasikad võeti tasuta ja vägivaldselt aastakümne vältel sandikopikate
eest riigile, töö eest aga palka ei makstud. Nüüd tehti aga kolhoseerimise peamistest ohvritest süüdlased ja neile pandi juriidiline, kõlbeline, poliitiline ja varanduslik vastutus stalinistlike kuritegude eest. Olgugi, et pooled reformiaja kolhoosnikest polnud sel kollektiviseerimise ajal veel sündinudki. Kolhoosnikke halvustati massiteabes kui laiskureid ja joodikuid ja okupantide ustavaid teenreid, et avalikkuse vastuseisu uuele vägivallale leevendada.
Vaatamata sellele sai rahvale selgeks, et kuritegusid ei saa heastada ebakõlbeliste tegudega. Eesti põllumees rööviti kolhoseerimisega paljaks ja nende kahjude hüvitamiseks võeti ära ühisomand, väites, et see on peremeheta vara. Seejärel jättis seesama võim talupoja oma muredega üksi, vallandas kõlvatu konkurentsi sise- ja välisturul, keeldus töötleva tööstuse andmisest põllumeeste ühistutele, mille korduvate pankrottide võlad jäid aina talude ja ühistute kanda.
Kolmandik põldudest jäi sööti, loomade arv vähenes mitmekordselt, 2000. aastal toodeti piima kaks korda ja liha kolm korda vähem kui enne reforme. Põllumajanduse toetamine Vähi-Siimanni valitsuste
ajal pidurdas allakäiku, kuid ei suutnud seda peatada, veel vähem varem toimunut olematuks teha. Nüüd on toetused taas vähenenud mitmekordselt. Pankrottidel on aga ahelreaktsioon. Näiteks Aruküla ühistu pankrot põhjustas piima koguse vähenemise tõttu omakorda Raasiku võitööstuse pankroti, mistõttu veel ellujäänud taludel pole enam lootust kätte saada viie kuu piimaraha. Küll aga tuleb talunikel maksta riigile käibemaksu täie mõõduga talle arvestatud, kuid võlgu jäetud summa pealt.
Kõlbelise kriisi üheks ilminguks on ka põllumeeste omavahelise konkurentsi teravnemine. Oodatakse konkurendi ärakukkumist, et saada oma tururuum. Oma tegevuse pankrotiga lõpetanud rõõmustavad, kui ka esialgu veel pankrotist pääsenutega juhtub seesama. Tühi toob tüli majja.
Sotsiaalne, poliitiline ja kõlbeline kriis lisaks majanduskriisile ja sellega kaasnevale tööpuudusele on rahva ja võimu vahele tekitanud lõhe või kuristiku. Kas kolmikliit tahab ja suudab veel selle üle silla ehitada, näitab aeg. Valijate ükskõiksus võib hukutada riigi. Rahval kui kõrgeima võimu kandjal igatahes tasub oma põhiseaduslikku õigust võtta sõnasõnalt. Igaühele ei tasu võimu valimistel delegeerida. Umbes sama halb oleks jätta kõik saatuse ja juhuslikkuse hoolde, kui ei taheta riskida kõlbelise kriisi krooniliseks muutumisega.
ARVO SIRENDI
KIRJAD
Arvamus õlletarest kultuurimaja pargis
Teatavasti ehitatakse mai lõpus kultuurimaja parki A. Le Coqi õlletare. Ma ei taha siinkohal hakata vinguma sealt kostma hakkava
melu üle, mis kindlasti ärritab just vanemat generatsiooni, vaid kritiseeriks siinkohal ürituse korralduslikku poolt.
Esiteks. Seesinane onn püstitatakse kindlasti otse murule nagu see toimus eelmisel aastal. Siis oli vist mingi teise firma õlletare, aga see pole tähtis. Huvitav, kas keegi on natukenegi mõelnud selle üle, mis pargi murust saab, kui kogu see kari kolm päeva õlletares ringi tallab? Juba mullu polnud pilt kõige parem, tänavu võime eelnenud saavutused isegi ületada, kui hästi läheb. Oleks mina linnaaednikuks, ajaks ma neid mehi, kes otsustasid õlletare parki püstitada, nii kaua taga ja tambiks kaikaga, kuni nad ise on madalad ja rohelised, siis on vähemalt midagi mustaks tallatud platsidele muru asemele panna.
Teiseks. Kuivõrd me kogu aeg vingume, et noorsugu olevat hukas, otsustasime väga kultuurset joomakombestikku demonstreerida just kõige väiksematele inimestele mõeldud mänguväljaku vahetus läheduses. Et pisikesed inimeselapsed juba varakult selgeks õpiksid, mismoodi nad suurtena käituma peavad.
Et tulevane üritus igatpidi kultuurne ja ülikaine ning kaaskodanikega arvestav saab olema, selles ma ei kahtle üldsegi. Vähemasti niipalju saab selles kultuuri olema, kuipalju on ammusurnud kultuuritegelasi rahatähtede, mis korraldaja taskusse voolavad, peale üles joonistatud.
VALE-DMITRI
JUHTKIRI
Valitsuskoalitsioon on tupikus
Nüüd, paar aastat peale oma võimuletulekut, poole normaalse valitsemisaja peal on kolmikliit hakanud kinni kiiluma. Seni hämmastavat üksmeelt, solidaarsust, küünarnukitunnet välja näidanud Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad on mõne viimase kuuga hakanud üksteisega hõõruma, kuigi endiselt püüavad nad seda varjata.
Kõige ilmsem on see muidugi Tallinna linnavolikogus, milles koalitsioon ongi olnud väga napp ja ebakindel. Isegi enamik mittetallinlasi teavad, et Reformierakond nõuab millegipärast oma kunagise kangelase, "Savisaare kõva kivi", isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõisa lahkumist. Isamaa on aga jonni täis, pealegi on avalik saladus, et Mõis on siiski hetkel veel kehtiva, Kolmikliidust, Laaside Demokraatlikust parteist ja mitmest vene erakondade esindajast koosneva kireva valitsemismoodustise tugevaim liim. Kõik on pakkunud järjest tobedamaid kompromissettepanekuid (Mõis ja reformlasest volikogu esimees Rein Voog vahetagu kohad, astugu mõlemad tagasi tagasi, Mõis ministriks jms), peaasi, et mingil juhul ei peaks Keskerakonda ja seda jubedat Savisaart asjasse segama. Kuid neist ideedest pole siiani asja saanud, eks näis, mida veel välja mõeldakse.
Kuid ka riigivalitsemiskoalitsioonis on hämmastavalt kibekiiresti hakanud kolmiku sammud segamini minema. Mõõdukad on avalikult teatanud, et nad on nüüd ikka päris sotsiaaldemokraadid ja ei poolda 1999. aasta ettevõtete tulumaksu seadust ja tahavad astmelist isikutulumaksu. Ei kujuta ette, kuidas armas valitsusvend Reformierakond selle küll alla neelab ja mis imesõnadega tehakse tulevikus uut koostööd. Igatahes on reformikate meediakanalid, nagu Kuku raadio hakanud mõõduvendasid kõvasti mõnitama, Eesti Ekspressis tegi Igor Gräzin kõik sotsdemliku maani maha. Muidugi on reformerist hobikommentaator Rein Lang kõvasti piitsutanud ka Isamaaliitu. Ja kui koalitsiooninõukogu koguneb, naeratavad kõik nagu muiste! Hetkel liidab seda seltskonda paaniline Savisaare-kartus, millega on seni rohkelt loorbereid lõiganud just Isamaaliit ja Mõõdukad. Seetõttu on mõistetav Jüri Mõisa paaniline vingerdamine, et saada KEga "konstruktiivne koostöö" ja mitte mingil juhul midagi intiimsemat.
Ei kujuta aga ette kolmikliidu mõistusepärast omavahelist koostööd peale uusi valimisi (kuigi Eestis on palju mujal võimatuid asju võimalikud) ja seetõttu on parteid hakanud tulevikule mõtlema ja võimalikke liitlasi otsima ja isegi uusi looma. Keegi paremerakondadest ajab Res Publica projekti, Keskerakonna huvi on märgata Perede erakonna loomisel. Ülejäänud on uuesti hakanud heietama oma vana unistust. Nagu keegi Delfis kommenteeris: "Kolmikliidul tuleb vastu pidada Õnneliku Lõpuni. See tähendab selleni, kui Keskerakonna targem osa, kellega võiks alati koostööd teha, oma eest selle Savisaare ära kihutavad. Kas ta ei saa aru, et jääb kõigile ette, või?!"
29. mai 2001. a
MAJANDUS
ASi Eesti Energia käitumine Tõikvere küla paljukorterilise maja üürniku ja elektrienergia ostja Mardi (nimi muudetud) suhtes on õpetlik näide sellest, kuidas uuele ostumüügi lepingu sõlmijale püütakse kaela määrida eelmise üürniku võlad.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa andmetel ei ole see esimene juhtum, kus AS Eesti Energia niiviisi käitub. "Midagi sarnast oli ka Pajusi vallas, kus eelmine elektrikasutaja oli ammu lahkunud, kuid AS Eesti Energia hakkas uuelt kasutajalt vana võlga sisse nõudma," sõnas Jaan Aiaots.
Tõikvere küla elanik Mart sõlmis 14. märtsil ASiga Eesti Energia (müüja esindaja Aare Haamer) elektrienergia ostumüügi ja võrguteenuste osutamise lepingu. Viis päeva hiljem lülitas AS Eesti Energia Mardi elukohast elektri välja. Oma teguviisi põhjendas ta 2602 kWh võla olemasoluga. Kahju kannataja aga ei leppinud ASi Eesti Energia nõudmistega ja pöördus Torma vallavalitsuse kui maja ja korteriomaniku poole.
Vallavalitsus saatiski 2. aprillil kirjaliku järelepärimise ASile Eesti Energia ja ärakirjad Jõgeva maavanemale, ASi Eesti Energia Tartumaa müügiesindusele ning Mustvee klienditeenindusele. "Meile teadaolevalt tekitas ASile Eesti Energia elektrivõla eluruumi eelmine üürnik, kes suri 18. mail 1998. aastal," kirjutas vallavanem Mati Kepp. Ta palus viitega seadustele teatada, millistest õigusaktidest oma tegevuses lähtuti. Samuti tahtis vallavalitsus teada, et kas eluruumi uus üürnik on ikka kohustatud tasuma endise üürniku võlga.
Oma 4. mai vastuses Torma vallavalitsusele vabandas ASi Eesti Energia müügidirektor Jaanus Arukaevu tekkinud ebameeldivuste pärast. Ta teatas, et kahjuks ei täpsustanud müügiesindaja Aare Haamer kõiki antud juhtumiga seotud asjaolusid. Käesolevaks ajaks on üürniku elektrivarustus taastatud.
Samas kirjas andis Arukaevu mõista, et elektrienergia ostumüügi leping sõlmitakse objekti omanikuga, käesoleval juhul Torma vallaga, kes peaks olema ka lepingupartneriks. Paljukorteriliste majade korterite omanik(ud), antud juhtumil Torma vald, võib aga volitada üürnikku ise sõlmima ostumüügi lepingut. "Kui vald soovib teostada oma omanikuõigusi, oleme koheselt valmis sõlmima lepingu ümber vallaga," kirjutas Jaanus Arukaevu.
Torma abivallavanema Martin Ambo andmetel ei kavatse vallavalitsus senikehtinud praktikat ümber vaadata. "Iga tarbija sõlmib ikka ise vajalikud lepingud ja vastutab ka endale võetud kohustuste eest. Samuti tasub õigeaegselt arved, ka elektriarved," lausus Martin Ambo.
Jõgeva maavalitsuse kantselei vanemjurist Elina Madal ütles Vooremaale: "Jõgeva maavalitsus on seda meelt, et antud juhtumil on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega." Ta jätkas juristina probleemi kommenteerimist: "Inimene peaks hoolikalt lugema lepinguid ja seisma enda õiguste eest. Võlad tulevad üle ainult õigusjärgluse korral (näiteks pärimisel, teadlikult koos võlgadega ostes jmt). Kui õigusjärglust ei ole, siis võlad üle ei tule," kommenteeris Elina Madal.
RAIVO SIHVER
Tööinspektsioon teatab
Kas meil esinevad bioloogilised ohutegurid?
1. juulil 2000. a jõustus vabariigi valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RT I 2000,
38, 234).
Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest. Bioloogilisteks ohuteguriteks on mikroorganismid (sh ka geneetiliselt muudetud), viirused, parasiidid (algloomad, ussid jne), seened.
Mikroorganisme võib leiduda kõikjal, tuleb arvestada, et ka inimeses endas leidub teatud kogus nn kasulikke mikroorganisme (nimetatakse mikroflooraks), mis tagavad indiviidi enda mikrofloora abil vastupanuvõime haigustele ning võtavad osa organismi kui terviku elutegevusest.
Töökeskkonnas võivad bioloogilised ohutegurid põhjustada inimeste:
- haigestumist (nakkushaiguste teke, nakkuskandjate kujunemine),
- mürgistusi (toksiine, mürke) tootvad bioloogilised ohutegurid, - allergiat.
Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele. Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad on toidutoorme ja toidu käitlemine, põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö, tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud toodetega, tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid, hooldekodud), teadustööd, tööd laborites (veterinaarialaborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid), jäätmete, prügi töötlemine, töö reoveepuhastusjaamades.
Määruses on ära toodud mitmesugused tööandja kohustused terviseriski vähendamiseks, tööhügieeni tagamiseks, töötajate väljaõppe korraldamiseks, tervisekontrolli läbiviimiseks, bioloogiliste ohutegurite käitlemisest teavitamiseks.
VALLI SOONE,
tööinspektor
Pauastvere tahvlitehas avas uue tootmisüksuse
Möödunud reedel avati Põltsamaa vallas Pauastvere külas tahvlitootmisega tegeleva ettevõtte TK Abstracta Eesti AS uus tootmisüksus. Nüüd avaneb võimalus tahvlitootmise protsessi tervikuna Põltsamaa lähedal korraldada.
Abstracta Eesti ASi uue tootmisüksuse avamisel, kuhu oli kogunenud rohkesti külalisi nii Eestist kui ka välisriikidest, pidas avakõne ettevõtte üks käivitajaid ja omanikke Andres Koern. "Uude 1380ruutmeetrisse tootmisüksusesse on paigaldatud kaasaegne liin, mida kasutatakse erinevate materjalide, plaatide ja pealispindade kokku liimimiseks. Et varem oli sama liin üleval Soomes, kulges selle häälestamine ilma raskusteta," rääkis TK Abstracta Eesti ASi tegevdirektor Ants Reinumägi.
"Seoses uue tootmisüksuse käivitamisega hakkab nüüd tahvlite valmistamine otsast lõpuni toimuma Pauastveres. Varem lõpetati poolikult töödeldud tahvlid Soomes emafirma tootmisüksuses," lisas ta. Et uuel liinil edukamalt toime tulla, käisid tahvlitehase töömehed Margus Tamm ja Roland Noormägi Soomes enesetäiendusel.
Pauastvere tahvlitehases valmistatakse mitmekülgset toodangut: kriiditahvleid, markeritahvleid ja samuti erinevat sisustust konverentsisaalidesse. Põhiosa toodangust eksporditakse Soome emafirma vahendusel Venemaale, Inglismaale, Ukrainasse, Lätti ja Leetu. Tagasihoidlikumates kogustes on tahvleid turustatud ka Ameerika Ühendriikidesse ja Saudi Araabiasse.
Praegu töötab TK Abstracta Eesti ASis 23 inimest. Ants Reinumägi sõnul suureneb töökohtade arv pidevalt. "Jõgevamaal, kus on suur tööpuudus, on iga uus töökoht oluline," lausus Põltsamaa linnapea Margi Ein.
TK Abstracta Eesti AS on koos ASiga Põltsamaa Felix kinkinud ühe tahvli ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. "Hea, et omakandi ettevõte meile tahvli kinkis. Enamus teisi tahvleid oleme saanud välisriikidest humanitaarabina. Arvestades meie eelarvet, on tahvli ostmine meie kooli jaoks üsnagi suur kulutus," rääkis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majandusdirektor Hannes Sarap.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Kui võtta inimese elu tervikuna, siis on seks muidugi väga tähtis. Kuigi üksikindiviidi jaoks polegi see just eluks hädatarvilik.
Ilma õhuta saab inimene olla maksimaalselt veerand tundi, ilma veeta umbes nädala, ilma söögita keskmiselt paar kuud, kuid ilma seksita eluaeg, nagu praktika on näidanud. Seks on tähtis ühiskonna jaoks, ilma selleta naljalt mingi inimgrupp üle saja aasta ei elaks. Sellepärast ongi vastavat valdkonda üritatud läbi aegade reguleerida, tunduvalt rohkem kui näiteks söömist. Viimasel ajal nagu mitte nii väga ja paistab, et see võib olla põhjuseks ka praegu Maad pitsitavatele demograafilistele probleemidele.
Seks on alati olnud ühiskondlikult tähtis ja see traditsioon on väga ilmne ka tänapäeval, kuigi rohkem teise nurga alt. Tänapäeval on seks palju laiemalt ideologiseeritud, nagu isegi aimata võite.
Ega inimest muidu seksi juurde ei saanud, kui pidi selle mõnusaks tegema. Ajapikku on sellest isevärki mõnutundest välja arendatud lausa omaette maailm, nii et seksi peamine funktsioon, järglaste tootmise kindlustamine, on oma tähtsust kõvasti kaotanud. Kuid see viimane on siiski peamine ja ei maksa asjaolu unustada. Kui lähete teerulliga sõitma, siis kindlasti see litsub nii mõndagi laiaks, sest see on teerulli ülesanne. Täpselt sama lugu on ka seksiga: olles loodud paljunemise soodustamiseks, ta seda teebki. Ka siis, kui seksija seda just ei taha.
Inimene on küll leiutanud palju viise, kuidas seksi põhifunktsiooni mõju minimaliseerida. Teismelisel lähevad hormoonid mingi järsu jõnksakaga tööle ja see võib hulluks ajada. Hormoonid on muide täiesti võimelised mõjutama mõtete kulgu ja kaotama adekvaatse maailmapildi. Seda eriti poiste puhul, kellele seksitung avaldub otse üsna piinava erutusseisundiga, mida võiks võrrelda pissihädaga. Mis paneb neid hulle tegema tont teab mida ja mis jutte suust ajama. Ja siis neile tundubki, et seks on kõige tähtsam. Naisisikutel on enamasti suhtumine seksi komplekssem, seotud tihedalt muude suhete ja valdkondadega. Seksuaalne lähedus tundub mingitel momentidel hädavajalik, eriti, kui kuulata meedia ja poiste jutte, kuid tegelikult see nii päris ka ei ole.
Üldiselt ei ole teismelisena lastesaamine soovitav ja seetõttu pole seks ka teismelisena hädavajalik. Eriti seksi viljastamist soosivad variandid oleksid sellele ajal valed. Seetõttu tuleks just neid vältida ja kasutada rohkem oma kujutlusvõimet ning alternatiivseid meetodeid (jah, läheme jälle päris meditsiiniliseks kätte).
Kui nüüd targutama hakata, siis rõhutaks, et varasem noorus (kuni 17. eluaastani) on eelkõige aju arendamise aeg ja seega ka tundeelu paika panemise aeg. See on palju raskem, kui mingi lihtlabane seks, mille tähtsus on ikka kõvasti üle hinnatud. Kunstiline liialdus.
DR NOORMIIS
REPORTAAŽ
Paadunud linlasena arvasin ma siiamaani, et kartul, piim, jahu, leib ja muu seesugune saab alguse otse poest või siis äärmisel juhul hulgilaost. Üllatus oli omajagu suur, kui sain teada, et nii ei ole see mitte.
Muidugi praegu leidub hulgaliselt inimesi, kes väidavad, et kõik hea tuleb meile tegelikult otse Euroopa Liidust, Brüsseli linnast. Ka nemad eksivad. Tõe sain teada ühest Jõgeva lähedal asuvast põllumajandusfirmast. Tegelikult tekkisid mul juba varem kahtlused, et toit pärineb otsapidi maamullast. Juba siis võis midagi aimata, kui mulle kingiti põllumajandusdoktor A. Benderi teadustööde kogumik, kus sees põlluviljad tükk tükilt üles on loetud, et sa neid oma kasuks tarvitada võiksid.
Ühel hommikul seisingi ühel suurel õuel, mis oli täis valdavalt punast karva masinavigureid. Paistsid teised kaugelt autosid meenutavat. Tegelikult olid need traktorid. Nüüd läheb tööks, hõõrusin käsi. Läksin ühe ülemuse moodi tegelase juurde ja ütlesin, et siin ma nüüd siis olen, valmis mulla sisse toppima kartuleid, riisi, kruupe, tangu ja mannat. Ülemuse moodi mees vaatas mind millegipärast natukese imeliku pilguga ja küsis, kas ma mitte pulli ei taha lüpsta. Ütlesin, et ei taha, et mina olen rohkem põllumulla täiskülvamise peal väljas ja olin kohe nõus friikartuleid maha panema.
Kõigepealt tuleb traktorid korda teha, teatas ülemuse moodi ülemus ja käskis mul töökojast suure ämbri võtta ja traktoritele natukene kompressiooni tuua. Et traktorid muidu ei sõida kui kompressiooni pole. Eile sisse pandud kompressioon olevat juba otsas. Ämbri leidsin töökojast, kompressiooni suure otsimise peale utiilihunniku tagant. Valasime igale traktorile natuke kompressiooni sisse ja ennäe, käima läksid. Tegid sellist vana sapaka moodi häält ja suitsesid koledasti.
Siis kästi mul üks nendest masinatest võtta ning selle külge kinnitada kultivaator. Kultivaator on selline väga paljude eriilmeliste rauast oradega, mis otsapidi maa sees lohisevad, raudjurakas. Sellega pidavat saama teha midagi eriti kasulikku. Mis see täpselt oli, kahjuks ei mäleta. Siis ütles ülemus, et mingu ma nüüd põllule ja töötagu hoolega. Istusin traktorisse ja sõitsin ühe musta mullaga täidetud maatüki juurde. Kuna mitte midagi muud mulle ei antud kui traktor ja kultivaator, hakkas asi mulle pisut kahtlane tunduma. Miks peab küll maad niisama heast peast kraapima, ilma, et sinna seemnevilja sisse loobitaks. Väga imelik. See hävitab ju näiteks vihmausside hästikorraldatud ühiskonna täiesti! Kus on looduskaitse silmad? Aga naabertükil nägin ma üht meest samamoodi asja eest, teist taga maad kraapimas. Ju siis oli see legaliseeritud kuritegu.
Lasin kultivaatori raudorad maa sisse ja hakkasin mööda põldu edasitagasi kimama. Varsti ilmus põlluservale üks hästi kuri onu. Ajas traktorit kaikaga taga ja karjus midagi täiskülvatud maast, mida mina rikkuvat. Mis täiskülvatud? Siin ei kasva ju midagi! Olin sunnitud järjest kiiremini sõitma, sest onu oli nagu paha vaim, kes kiusamist sugugi järele ei jäta.
Õhtuks olin päris väsinud, sest kuri onu jälitas mind mitu tundi. Aga selle eest olin ma andnud suure panuse meie põldude viljakuse suurendamisel. Ja sellele oli õhtul hea mõtelda.
VALE-DMITRI
Tänapäeval ei dikteeri trende enam ainult disainerid, vaid ka astroloogidel on siin oma sõna sekka öelda. Alljärgnev annabki trendiastroloogia kursuse läbinud Moe Guru suu läbi teada, missugust värvi riietust ühel või teisel tähtkujul peatselt algaval juunikuul kanda sobib.
JÄÄR Merkuuri liikumine kolmandas solaarmajas muudab juunis äärmiselt tõenäoliseks, et perearst võib hoogu sattudes sul lisaks tavapärasele stressile ka värvipimeduse diagnoosida. Möödapanekute vältimiseks on seega juba kuu algusest alates igati soovitav üksnes musta & valge kombinatsioone kanda - olgugi, et mitte eriti värviküllane, see-eest aga ajatult trendikas.
SÕNN Tulenevalt Jupiteri asendi nihetest sinu sünni-Päikese positsiooni suhtes, esineb sul kõnealusel kuul keskmisest suuremat närvilisust ning ärrituvust. Väldi punaseid toone, erepunane rätik aksessuaarina on iseäranis vastunäidustatud!
KAKSIKUD Ihkad astuda päevavalgele täiesti uue, täiuslikkuseni lihvitud imidžiga. Kuna Marss teises kvadraadis pärsib su enesekriitilisust, on aga arukam kopeerida mõne hea maitse poolest tuntud staari rõivastust koos kõigi selles peituvate värvinüanssidega. Veel parem - esine meedias avaldusega, et olete tegelikkuses vägivaldselt lahutatud kaksikud & naudi kaaskodanike tähelepanu.
VÄHK Tänu Veenuse retrograadsele liikumisele kõnnid moemaailmas endiselt tagurpidi. Otsi kiiresti isiklik värvikonsultant, seniks aga ürita oma asju parem ööpimeduses, inimtühjal saarel või suure kivi all ajada.
LÕVI Õige aeg säramiseks, ära karda olla prožektorite valguses - Lõvi tähtkuju taevavõlvil pole Austraalia endistele kullakaevandustele iial nii lähedale liikunud, kui astroloogid aasta 2001 juuniks prognoosivad. Galaõhtune kuldbrokaat on soovitav päevaseks ajaks siiski rafineerituma hõbebrokaadiga asendada.
NEITSI Kui teised toetuvad võltshiilgusele, glamuurile ning eriefektidele, siis sina pane juunikuus rõhku eelkõige oma loomulikule süütusele & naturaalsele ihuvärvile.
KAALUD Kaalud näiliselt vähem, kui kannad tumedaid toone & pikitriipe. Kasuta seda võimalust ning tiirled aasta kuuendalgi kuul jätkuvalt harmoonia & rahu planeetide ümber.
SKORPION Saturni võnked ajavad su kurjaks ning mürgiseks. Salvad kõiki & kõike - eriti poliitikuid, negriide & homoseksuaale. Hoidu lillast.
AMBUR Marss on esimeses solaarmajas, st tabad märki, kui kannad noole ning vibumustrilisi kangaid & robinhoodlikke metsalähedasi toone.
KALJUKITS Tunned endas julgust teatamaks Kaljule, et ei vaja enam ta trendialaseid nõuandeid. Uraani positiivne mõju aitab sul mõista, et tegumoest see mees ju ühtteist taipab, aga moodsates värvinüanssides orienteerub isegi su kihnlasest vanaema paremini.
VEEVALAJA Kuu & tähtede kombinatsioon nõuab võimalikult vesiseid toone. Kui oled senini valdavalt tumedaid rõivaid kandnud ning su materiaalsed võimalused garderoobi uuendamiseks on piiratud, siis leiad kindlasti abi ka kunstikalduvustega sugulase akvarellidest, pastellidest & siidtrüki teostamiseks vajalikest elementidest.
KALAD Kaheksanda maja valitseja Neptuun paneb su ujuma kaootiliselt lainetavas veekogus, kus kõik teised olendid tunduvad sellest hoolimata sinuga ühel lainepikkusel olevat. Mis tegelikult tähendab, et juunis võid täita oma unistused ka meeletuimate värvikombinatsioonide suhtes - keegi ei tule kritiseerimise pealegi.
Kinnitatud by MOE GURU
Väga paljudele inimestele teeb muret liigne kehakaal. Samuti ei näe kuigi esteetiline välja luitunud tapeet. Itaalia teadlased on suutnud kahe nii erineva probleemi lahendamise ühendada.
Dieto instituudi teadlased töötasid välja erilise kattekihi, millega värskendada vana tapeedi väljanägemist. Uus kattemenetlus on odavam kui uue tapeedi ostmine ning annab suhteliselt madala hinna juures vanale seinakattele täiesti korraliku väljanägemise.
Ootamatult aga avastasid teadlased, et kattekihis kasutatav polümeer laguneb aja jooksul väiksemateks molekulideks, mis osaliselt lenduvad. Lenduvate osakeste uurimisel avastati, et need tekitavad inimesel nn täiskõhutunnet ja on väga meeldiva lõhnaga. Spetsiaalsete katsetega tehti kindlaks, et uue seinakattega ülevõõbatud toas elanud katseisikutel tekkis kõigil tendents kaalus alla võtta. Uus tapeedivärskendaja on tervisele igati ohutu, teadlaste kinnitusel lõpeb tapeedi mõju organismile siis, kui on saavutatud normaalkaal. Huvitav on ka see, et anorektikutele mõjub tapeet just vastupidi.
Uus seinakate on saanud populaarseks kogu Itaalias.
SNB
SPORT
Virtuses selgusid Eesti meistrid sumos
Möödunud reedel oli spordihoone Virtus tugevate naiste ja meeste päralt. Siin peetud viiendatel Eesti meistrivõistlustel sumos tegi kaasa ka Jõgevalt pärit rammumees Aap Uspenski, kes pälvis võidu nii poolraskekaalus kui ka absoluutkaalus. Teise koha sai poolraskekaalus raskejõustikuklubi Ramm liige, Põltsamaa spordimees Indrek Kohv.
Märtsis toimusid Jõgeval rahvusvahelised sumovõistlused Virtus Cup. Nende eduka korraldamise tõttu tekkis Eesti sumoliidul mõte Virtuses läbi viia ka tänavused Eesti meistrivõistlused. Peakohtunikuna hindas võistlusi Eesti sumospordi eestvedaja Riho Rannikmaa. Kuni 115 kilogrammises kehakaalus võistelnud üks favoriite Aap Uspenski kohtus Põltsamaa maadleja Indrek Kohviga, keda ta võitis. Kokku osales poolraskekaalus üheksa maadlejat. Absoluutkaalus alistas Uspenski Jüri Uustalu.
Sumo meistrivõistlustel osales ka ligi kümme õrnema soo esindajat. Mõned neist olid üsnagi täidlased ja jõulised, mõned aga päris graatsilised. Anneli Ristmets Rakverest, kes kuni 65 kilogrammiste kehakaalus kolmandaks tuli, rääkis Vooremaale: "Nüüdseks olen osalenud kokku neljadel Eesti meistrivõistlustel sumos. Tänavuse kolmanda kohaga ma rahule ei jää, sest kavatsus oli võita. Et sumos edukas olla, peab tundma maadlustehnikat ning kasulikud on ka juudooskused Mina paraku juudoga ei tegele, küll aga harrastan aeroobikat. Ausalt öeldes meeldib mulle endale aeroobika rohkem, kuid sumo võimaldab jällegi rohkem reisida. Muuhulgas olen võistelnud ka Brasiilias toimunud maailma meistrivõistlustel, kus pälvisin viienda koha."
Meistrivõistlustel osalesid ka ema ja tütar Mille ja Maie Sang. "Harjutame sageli ka kodus. Enne hakkasin sumoga tegelema mina, siis tütar," ütles Mille Sang. "Sumo annab meile mõlemale piisavalt vaheldust," lisas ta.
V Eesti sumo meistrivõistluste võitjad
Naised:
Kuni 65 kilogrammi
Anne Liis Jerlakas 1981. Tartu Ülikool
Kuni 80 kilogrammi
Kadi Lõõbas 1981. Pärnu
Üle 80 kilogrammi
Lea Meller 1961. Kohtla-Nõmme
Mehed:
Kuni 85 kilogrammi
Rain Arukaevu 1976. Rakvere
Kuni 115 kilogrammi
Aap Uspenski 1966. Haapsalu
Üle 115 kilogrammi
Jüri Uustalu Rakvere
Absoluutne kategooria
Aap Uspenski
Meeskondadest pälvis kolmanda koha raskejõustikuklubi Ramm meeskond, kuhu kuuluvad Priit Paju, Gert Krabbi ja Indrek Kohv.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Keuruu on Jõgeva sõpruslinnaks olnud kümme aastat
21.-23. maini viibis Keuruus Soomes Jõgeva linna 10-liikmeline delegatsioon, et kokku võtta koostöö esimesed kümme aastat.
Koostööleping, mis allkirjastati 9. mail 1991. a Otto Anslani ja Osmo Kärkkäineni poolt, jääb jõusse ka edaspidi. Kohtumisel fikseeriti seni tehtu protokolliliselt. Jõgeva poolne tänu kuulus ametnike koolituse, sportlaste vahetuse, kaugküttevõrgu arendamise ja humanitaarabi eest hooldekodu ja sotsiaalmaja tarbeks.
Meile oli põnevaks kohtumine uue linnapeaga. Paar nädalat tagasi sai linnapeaks Timo Louna. Metsandusliku haridusega väga avatud noor mees jättis meile kõigile hea mulje. ASi Valmeco juhatajal Rein Mõtsal, ASi Corium juhatajal Andres Baidal, linnavalitsuse liikmel Maido Mägil, Jõgeva Gümnaasiumi direktoril, linnavolikogu aseesimehel Taisto Liivandil, spordikeskuse Virtus juhatajal Toomas Klaarmanil, abilinnapeal Viktor Svjatõševil ning haridus ja kultuurinõunikul Hele Tallinnal oli sellel kohtumisel ühtteist kõrva taha panna nii ettevõtluse edendamisest, sotsiaalhoolekande, hariduse ja kultuuri vallas tehtavast. Pealehakkamisest pole meil sugugi puudus, ainult rahaline ressurss on napp.
Delegatsiooni tänusõnad kuuluvad Hilje Puusepale, kes seekord oli tõlgina kaasas. Omapärane ja meenutusterohke oli Andres Baida kohtumine eesti keele professori Pekka Liljaga, sest nemad kirjutasid kümme aastat tagasi lepingule alla kui selleaegsed volikogude liikmed.
Keuruu linnasekretär Olli Haapanen on olnud kümne aasta jooksul tõhusa koostöö Soome poolseks mootoriks ja külastanud mitmel korral ka Jõgevat.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäevaks on saabumas Keuruu linna delegatsioon Jõgevale juba uue linnapea Timo Louna juhtimisel.
ANTS PAJU,
linnapea
Vabandame, et nädalavahetus oli veeta
Möödunud pühapäeval tekkisid Jõgeval probleemid majade varustamisel joogiveega. Ebameeldiva olukorra põhjustas üheaegne rike kahes pumbas. AS Jõgeva Vesi ja Jõgeva linnavalitsus kavandasid operatiivselt abinõud kõnealuste vajakajäämiste vältimiseks.
Pühapäeval tekkis rike Aia tänava ääres Kruusa pumbajaamas ning Jõgeva linna veehaardel paiknevatel pumpadel. Nii lõppes kell 18 teise astme mahutitest vesi, mistõttu terve linn jäi ilma joogiveeta. Häired veega varustamisel avastasid ASi Jõgeva Vesi töötajad. Koostasime kiiresti plaani, kuidas majadesse vett tagada. ASi Jõgeva Vesi töömehed lülitasid võrgust välja teise astme pumbajaama ja veehaarde allesjäänud pump lülitati otsevõrku. See pump suutis koos raudtee pumbajaamaga varustada linna veega kuni majade kolmanda korruseni. Ühtlasi hakkasid meie töötajad töökorda seadma vahetuspumpa, mille montaaž sai valmis esmaspäeva hommikuks.
Eile vahetatigi pumbad ning veesurve taastus linnas kell 11.30. Jõgeva linna veest ilmajäämine oli põhjustatud sellest, et rikki läinud pumbad on korduvalt remonti vajanud ning nende võimsus on ammendunud. Jõgeva elanikele ebameeldivat olukorda arutati ka esmaspäevasel linnavalitsuse istungil. Linnavalitsus otsustas eraldada raha varupumba ostmiseks.
AS Jõgeva Vesi vabandab, et linnakodanikel tuli olla joogiveeta. Rakendame töötajate oskusi ja tehnoloogilisi võimalusi ning teeme omalt poolt kõik, et selliseid veehäireid juhtuks võimalikult harva.
LEMBIT KABRAL,
ASi Jõgeva Vesi juhatuse esimees
Põles Puurmani mõisa linnumaja
Eelmisel nädalal teatati häirekeskusele kolmest tulekahjust. Esmaspäeval põlesid Puurmanis puukuurid ja mõisaaegne linnumaja, kolmapäeval Painkülas praht ning laupäeval Vägaris laut ja aitpuukuur.
Esmaspäeva õhtul 13 minutit pärast kella kümmet saabus päästeteenistusele ärev teade Puurmanist: keskasulas põlevad puukuurid ja muinsuskaitse all olev mõisa hanemaja. Kustutama sõitsid Puurmani, Põltsamaa, Tabivere ja Jõgeva komandod. Kõrval asuvad elumajad suudeti päästa, kuid kuurid, milles olid 16 inimese küttepuud, põlesid maani maha. Hävisid sõiduautod Zaporožets ja Moskvitš 407, muruniiduk, jalgrattad, saed. Palju ei jäänud alles ka 19. sajandil ehitatud kuuekandilisest linnumajast.
"Jäime ühest kaitse all olevast vaatamisväärsusest ilma. Tõenäoliselt pole me suutelised hoonet, kus mõisa ajal hoiti hanekarja, enam taastama," nentis Jõgevamaa muinsuskaitse inspektor Helju Sihver.
Pühapäeva pärastlõunal läks tikkudega mänginud laste käest tuli lahti Pajusi vallas Vägari külas. Söestusid saja ruutmeetri suuruse aitpuukuuri palkseinad, laudal hävis 750 ruutmeetrit eterniitkatust. Päästeti laudast umbes kümne meetri kaugusel olev aitkuivati.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Reedel leiti Jõgeval raudteejaama juurest raudtee ülekäigukohalt mobiiltelefon Nokia 5110. Telefon on rohelises nahkkotis. Telefoni tõid politseikorrapidaja juurde koolist koju minevad lapsed. Telefoni kättesaamiseks tuleb omanikul pöörduda politseikorrapidaja poole Jõgeval Pargi tn 1. Infot saab telefonil 110 või 68 410.
Kraavisõitja otsis abi 12 tundi
Pühapäeva öösel kella poole kolme paiku juhtus liiklusõnnetus Torma vallas Torma-Lilastvere-Ulvi teel Näduvere-Sadala ristmikul, kus sõitis Rakvere kandi meeste sõiduauto VAZ 2106. Politseipatrulli kohale jõudes oli sündmuskohal kurttumm noorem mees, kellelt oli raske saada pilti juhtunust.
Pühapäeva pärastlõunal ilmus Jõgeva-Mustvee teel seisnud erariides politseiametniku juurde keegi lõhkise huulega mees ja küsis oma asukohta. Politseinikule pakkus huvi mehe vigastus. Pikema vestluse käigus ilmnes, et asukoha küsija oli samuti viibinud kraavi läinud Žigulis, läinud öösel abi otsima ning jõudnud alles 12 tundi hiljem suurele teele ja kohanud siin inimest. Ka seletas ta, et oli väga purjus olnud ega mäleta, kuidas sõitmine kulges või milleks kodukandist siiakanti üldse sattuti.
Diabeetikust noormees leiti raskes seisus
Laupäeva hilisõhtul leidsid juhuslikud möödaminejad Jõgeva alevikku viivalt teelt veidi aleviku pool viadukti lamamas noormehe, kes osutus diabeetikuks ja oli teadvuseta olekus. Noormees toimetati Tartu Maarjamõisa haigla intensiivravi osakonda. Esialgu oli raskusi öisel ajal isiku elukoha kindlaks tegemisega. Hommikul tuli aga noormehe ema politseisse teatama oma haige poja kaduma jäämisest. Siis teatatigi emale poja haiglasse viimisest ja anti üle pojal kaasas olnud jalgratas.
Pühapäeva õhtul kella poole kümne paiku juhtus raske liiklusõnnetus Põltsamaa vallas Mällikveres Põltsamaa-Pajusi tee teisel kilomeetril. Alkoholijoobes ja juhiloata Imbre (1976) valis teeolusid ja enda võimeid arvestamata ebaõige sõidukiiruse, millest sõiduk kaotas juhitavuse, paiskus teelt välja ja sattus küljega vastu puud. Õnnetuses said viga juht ise ning temaga koos autos viibinud Risto (1984), Andro (1979) ja Andres (1981). Kannatanud viidi Jõgeva ja Maarjamõisa haiglasse.
Laupäeval kella 16.45 ajal avastas üks tartlane, kellel suvekoduks maamaja Palamuse vallas Praaklimal, et sinna on sisse murtud. Varastatud oli murutrimmer Husqvarna. Ära oli viidud ka majapidamises seismajäänud alkoholijääke ja toiduaineid. Varas oli majja sisenenud läbi akna, millelt oli klaasi eest võtnud.
Kahtlustatakse raha omastamist
Põltsamaa linna Õuna tn 1 korteriomanike ühing esitas politseile avalduse, milles kahtlustatakse, et ühingu liikmete sissemaksetest laekunud raha on ebaotstarbekalt kasutatud ja arvatavalt ka ebaseaduslikult omandatud. Asi tuli ilmsiks, kui uue juhatuse valimise järel dokumentatsiooni üle võeti ja kontrolliti. Avalduses kahtlustatakse ebaseaduslikus tegevuses endist juhatuse esimeest
ja esialgseks kahjusummaks nimetatakse 12 175 krooni.
Kadunuks jäänud poiss oli Tartus
Reedel kella poole viie paiku pärastlõunal avastas üks Jõgeva perekond, et nende 11-aastane poeg pole kodus ja laps ei tulnud koju õhtukski. Laps oli ära läinud jalgrattaga. Järgmisel päeval oli poissi nähtud Tabiveres. Pühapäeval nägi kadunud last Tartus poisi isa vend ja nii poisi seiklus lõppes. Miks poiss kodunt ära minnes sõna maha ei jätnud, selgitab ta ehk siis, kui tagasi koju jõuab.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada hoovihma. Puhub põhjakaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +10°C ... +15°C.
Homme on muutliku pilvisusega ilm. Puhub põhjakaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur öösel +2°C ... +7°C (maapinnal paiguti 0°C ... +2°C), päeval +9°C ... +14°C.
Teisipäev, 29. mai 2001. a.
Kerdi Lääne vaevanõudev, kuid lootustandev tagasitee ellu
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVO SIRENDI
KIRJAD
Arvamus õlletarest kultuurimaja pargis
VALE-DMITRI
JUHTKIRI
Valitsuskoalitsioon on tupikus
29. mai 2001. a
RAIVO SIHVER
Tööinspektsioon teatab
Kas meil esinevad bioloogilised ohutegurid?
VALLI SOONE,
tööinspektor
Pauastvere tahvlitehas avas uue tootmisüksuse
JAAN LUKAS
DR NOORMIIS
REPORTAAŽ
VALE-DMITRI
Kinnitatud by MOE GURU
SNB
Virtuses selgusid Eesti meistrid sumos
JAAN LUKAS
Keuruu on Jõgeva sõpruslinnaks olnud kümme aastat
ANTS PAJU,
linnapea
Vabandame, et nädalavahetus oli veeta
LEMBIT KABRAL,
ASi Jõgeva Vesi juhatuse esimees
Põles Puurmani mõisa linnumaja
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kraavisõitja otsis abi 12 tundi
Diabeetikust noormees leiti raskes seisus
Kahtlustatakse raha omastamist
Kadunuks jäänud poiss oli Tartus
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja