Vooremaa
Teisipäev, 30. jaanuar 2001. a.
Sisukord

Korralik ületalvepidamine on võti piimatoodangu suurendamiseks


"Välja talus on veel alles ka ülemöödunud aastal varutud loomasööta," ütles peremees Viljar Kalm. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Möödunud suvel ja sügisel jõuti paljudes Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes ja taludes veistele ja sigadele võrreldes üleeelmise aastaga märgatavalt rohkem sööta varuda. Paremate söötmisvõimaluste tõttu võib prognoosida ka piimatoodangu paranemist.


Mitte sööda-, vaid ruumipuudus

ASi Pajusi ABF 700-pealise veisekarja talviseks põhisöödaks on silo ja põhk. "Valmistasime 1500 rulli silo, need varud lõppesid uue aasta algul. Praegu anname veistele augusilo, mida jätkub piisavalt. Üldse kulub talvisel perioodil keskmiselt 10 tonni silo ühe veise kohta. Põhku saavad loomad tavaliselt üle kahe või kolme söögikorra. Ühtlasi kuulub menüüsse ka kartul ja porgand, mida ostame talunik Viivi Liiaselt," rääkis ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal.

"1999/2000. aasta talvel oli loomasöödast vägagi suur puudus. Tänavu talvel söödanappust kõigi eelduste kohaselt ei teki. Mureks on meile hoopis see, kuhu paigutada suurenev veisekari. Pajusi kolhoosi põllumajandusreformi käigus eraldati meie põllumajandusettevõttele kaks lüpsilauta ja sigala. Sigala ehitasime ümber 350-kohaliseks noorkarjalaudaks. Ühte 100-kohalist lauta vajaksime aga veel, mistõttu otsimegi võimalusi uue lauda ehitamiseks," lisas ta.

Jõgeva valla suurima põllumajandusettevõtte ASi Perevara veisekarja talvesöödaks on eelkõige rullisilo, augusilo, põhk ja jõusööt. Lähtudes vajadusest lisatakse põhisöödale mineraalsööta ja vitamiinilisandeid. "Mullusel vihmasel suvel kasvas meie põldudel koresööt üsnagi hästi. Piimatoodangu suurendamise huvides võib tekkida vajadus ka koresööda juurde ostmiseks," ütles ASi Perevara volitatud veterinaararst Enn Angerjärv.

"Söödaratsioon peab olema õigesti koostatud. Arvestades seda oleme Tartust söötade laborist tellinud uuringuid rullisilo ja augusilo koostise kohta," lausus Angerjärv.

Tema sõnul sõltuvad sellest, kas loomad piisavalt põhisööta saavad, loomade tervis, tiinestumine ning piimatoodang.


Talunik paigaldab söödaautomaadid

Torma vallas Vaiatus asuvas Välja talus antakse talvel sigadele teravilja ja söödalisandeid. "Praegu on meil 45 siga. Sigade arv sõltub ka teraviljast. Mida suurem on saak, seda rohkem on võimalust sigu pidada," ütles peremees Viljar Kalm.

Perenaine Marika Kalm selgitas: "Praegu viin sigadele ämbriga toitu, iga sea kohta kulub päevas umbes pool ämbritäit. Lähiajal plaanitseme sigalasse paigaldada söödaautomaadid, mis võimaldavad kokku hoida nii sööta kui ka söötmiskulusid. Seni oleme seganud seasööki söögisegajas, vett keedame 400-liitrise boileriga. Nii kulub aga palju elektrit."

Välja talus on ka kümme veist, kellele lasti talvesöödaks valmistada 27 rulli silo. "Sellest kogusest peaks jätkuma," arvab Viljar Kalm.

"Talus on mõttekas pidada korraga nii sea- kui ka piimakarja. Arvestades madalat piima hinda võimaldavad seakasvatusest laekuvad tulud praegu toetada piimatootmist. Põrsaid saab aga omakorda sööta oma lehmadelt lüpstud piimaga," rääkis ta.

JAAN LUKAS


Palamuse rahva nõudeid rahuldati ligi 300 000 krooni ulatuses

Üle-eelmisel kolmapäeval toimunud Jõgeva tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni istung otsustas rahuldada Palamusel tegutseva OÜ Puidukaubandus töötajate nõudeid ainult osaliselt.

Komisjon tegi iga avaldaja kohta eraldi otsuse. Kokku väljastati ligi 70 otsust. OÜlt Puidukaubandus nõuti töötajate kasuks sisse ligi 300 000 krooni. Rahuldatud nõuded pööratakse viivitamatule täitmisele.

Firma töötajate ja tööandja vaheline konflikt võttis seadusliku pöörde eelmise aasta 6. oktoobril. Siis laekusid Jõgevamaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile 84 töötaja avaldused, seitse töötajat hiljem loobus avaldusest. Avaldajad nõudsid tööandjalt saamata jäänud töötasu koos lisatasudega ületundide ja puhkepäevadel töötamise eest kokku 565 765 krooni.

Töövaidluskomisjon mõistis töötajate kasuks välja vähemarvestatud

ja vähemmakstud töötasud, töötamise puhkepäevadel ja puhkusetasud. Ta kohaldas aegumist töötasunõuetele alates detsembrist 1999 kuni märtsini 2000.

Otsustega mittenõustumise korral võivad vaidlusalused pooled pöörduda ühe kuu jooksul avaldusega Jõgeva Maakohtu poole. Samas ei ole töövaidlused veel lõppenud, sest töövaidluskomisjoni sekretäri Aivi Guske andmetel laekub OÜ Puidukaubandus töötajatelt pidevalt uusi avaldusi juurde.

Kolmapäeval ei teadnud veel tööandja huve esindanud Leonid Tolstov advokaadibüroost Paul Varul, kas ta kaebab edasi.

RAIVO SIHVER


Pala vald saab euroopaliku perearstikabineti

Hasartmängu fondi nõukogu eraldas Pala vallale 339 900 krooni kaasaegse perearstikabineti ehitamiseks.

Senises Pala perearstikeskuses, mis asub ühes korteris, pole võimalik täita sanitaarnõudeid. "Oleme uue perearstikeskuse ehitamiseks varemgi raha taotlenud. Nüüd siis pälvis meie projekt heakskiidu ning saime hasartmängu fondist 339 900 krooni," teatas Pala vallavanem Kalev Kurs.

"Uued perearstiruumid rajame lastepäevakodu hoonesse. Kui tulevikus suudab sinna oma kuludega kaasaegse kabineti sisustada ka hambaarst, siis on Palal terviklik tervisekeskus," lisas ta.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Möödunud reedel oli vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ja koolide hoolekogude esindajate ühine koosolek, vaadati läbi laekunud avaldusi tasuta koolitoidu taotlemiseks. Reedel oli ka vallavolikogu istung, mille päevakorras oli tänavuse aasta eelarve esimene lugemine. Eile oli Torma vallavalitsuses projekti 3+3 raames omavalitsusjuhtide kohtumine. Eeloleval laupäeval võistlevad Torma Cklassi korvpallipoisid Narvas Eesti meistrivõistluste esimesel etapil.


Tabivere vald

Eile pidas koosolekut vallavolikogu eelarve ja ettevõtluskomisjon, arutusel oli eelarve. Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorda on võetud 2001. aasta eelarve esimene lugemine. Tabivere raamatukogus on alates eilsest üleval Tabivere kooli pühapäeva kunstiklassi laste tööde näitus. Maarja Keskkoolis on moenädal ning valmistutakse 16. ja 17. veebruarile planeeritud teiseks teabepäevaks. Eeloleval laupäeval on Tabiveres üritus "Tabivere jäärada 2001", mille kavas on võistlused nii tänavasõidu kui ka ralliautodele.


Saare vald

Eeloleval neljapäeval korraldatakse Voorel avatud koosolek teemal "Noorte vaba aeg". Neljapäeval jätkub Saare aktiviseerimiskeskuses

psühholoogia alane koolitus projekti "Ühiskond kõigile" raames.


Põltsamaa vald

Eile oli vallavalitsuse istung, kus valiti ka Kamari aleviku konkursiga välja kuulutatud vee ja kanalisatsioonisüsteemide hooldaja. Vallavalitsuse ruumides sai eile kokku suurte perede ühendus, et arutada piirkonna suurtele peredele vastlapäeva korraldamist. Homme osaleb vallavanem Toivo Tõnson Põltsamaa linnavalitsuses haridusalaste probleemide arutelul. Neljapäeval viibib vallavanem Tallinnas Nõmme spordikeskuses toimuval projekti "Mängumaa" proloogil. Projekt ühendab 2001. aastal 23 mängumaad üle Eesti.


Põltsamaa linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Kultuurikeskuses korraldati eile mälumängusarja "Uute teadmistega uude sajandisse" teine voor. Lasteaias Mari on külmakrõpsunädal. Lastel on külas lumememmed ning külapoiss vembu ja sportmängudega. Täna on kultuurikeskuses avaliku teabe seaduse teabepäev maakonna omavalitsusametnikele, omavalitsuste asutuste ja äriettevõtete juhtidele ja töötajatele. Külas on riigikantselei õigusloome osakonna juhataja Jüri Heinla. Kultuurikeskuses avatakse täna AS Kuma ristsõnade kunstniku Indrek Tegelmanni piltide näitus "Loomad ja laua jalad". Veini pakub AS Nurga Pajusist ja juustu E-Piim Põltsamaalt. Eeloleval nädalavahetusel, 3. ja 4. veebruaril toimuvad Adaveres Põltsamaa jõe XIX talimängud, mille kavas on uisutamine, saani lükkamine, suusatamine, korvpall, mälumäng, tippjuhtide kahevõistlus jm.


Puurmani vald

Täna külastavad Puurmani Keskkooli Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikmed. Reedel on Puurmani Keskkoolis koolipidu koos karaoke võistlusega.


Palamuse vald

Eeloleval reedel osaleb Palamuse näitetrupp Sillamäel teatrifestivalil etendusega "Ulguv mölder". Samal päeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on 2001. aasta eelarve esimene lugemine, tervishoiu korraldamine vallas jm. Reedel on Palamuse Lions-klubi koosolek.


Pala vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Täna tuleb kokku vallavolikogu eelarvekomisjon. Pühapäeval korraldatakse Pala suusaradadel üleeestiline Pala III noortemaraton.


Pajusi vald

Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorda on võetud 2001. aasta eelarve esimene lugemine.


Mustvee linn

Mustvee 1. Keskkoolis on MikuManni nädal. Mustvee Vene Gümnaasiumis on matemaatika ja inglise keele nädal.


Kasepää vald

Eile oli vallavolikogu istung.


Jõgeva vald

Homme on valla koolide hoolekogude liikmete koolituse teine etapp KEAs. Laupäeval on Laiuse kooli ruumides maakonna meistrivõistlused koroonas nais ja segapaaridele.


Jõgeva linn

Eile oli arutelu linna veemajanduse teemal. Täna on linnavalitsuse saalis Piibe maantee äärsete omavalitsuste töögrupi seminar. Täna tuleb kokku tarbijakaitsekomisjon. Homme korraldatakse kultuurikeskuses infopäev maakonna kultuuritöö spetsialistidele, rahva, kultuuri ja seltsimajade juhatajatele ja kultuuriseltside esimeestele. Neljapäeval on linnavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve esimene lugemine. Reedel kohtub majandusminister Mihkel Pärnoja maavalitsuse saalis ettevõtjatega.



ARVAMUS

Jõgevamaa piiridest

Jõgevamaa tekkis Eesti kaardile veebruaris 1949, kuu aega enne suurküüditamist. Uue jaotusega alustati totaalset kontrolli Eesti rahvastiku üle.

Samal ajal moodustati Virumaa idaosast ka Jõhvimaa. Mõlema maakonna moodustamisel oli ka oma objektiivne geograafiline alus. Uue Jõgeva maakonna maaala koosnes Tartu ja Viljandimaa põhjaosadest, mis olid maakonnalinnade Tartu ja Viljandiga nõrgemini seotud.

Erinevalt praegusest Jõgevamaast kuulus selle koosseisu ka vana Tartumaa äärmine kirdeosa - Avinurme ja Lohusuu vald. Praegune Tabivere ja Pala vald aga Jõgevamaasse ei kuulunud, sest need piirkonnad on Tartumaa orgaanilised osad, olles maakonnalinna Tartuga seotud kas otseselt (Tabivere) või abikeskuste kaudu (Pala).

Sellest oli aga Eestit hallanud Nõukogude võimudele vähe. Nii jäigi Jõgevamaa ja teiste uute maakondade (nende hulka kuulus ka Hiiumaa) iga lühikeseks: oktoobris 1950 moodustati Eestis Narva linna piirkond ja 39 maarajooni. Jõgevamaa kohale tulid Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee rajoon, mis hõlmasid küll endisest maakonnast mõnevõrra suuremaid alasid. Kuid nendegi iga polnud pikk. 1959 likvideeriti Mustvee rajoon, mille põhiosa ühendati Jõgeva rajooniga.

Keskuseks oleku ajal oli kasvanud Mustvee elanike arv, mitmekesistunud majandustegevus ning tihenenud sidemed haldusterritooriumiga. Nõrgemalt jäi Mustveega seotuks Tudulinna piirkond - põline Virumaa osa.

Jõgevamaa idapoolse kohaliku keskuse - Mustvee - mõjupiirkonna halduslik terviklikkus säilis ka pärast rajooni likvideerimist, kuni 1962. aastani, misjärel Avinurme ja Lohusuu allutati Kohtla-Järvele. Põhjuseks polnud mitte niivõrd tihedad sidemed Kohtla-Järve linnastuga, vaid hoopis muud kaalutlused. Tollal ei kuulunud Kohtla-Järve rajooni koosseisu ühtki linna, kuigi rajoonikeskus paiknes linnastusse kuulunud Jõhvis. Et linnu polnud, püüti rajooni piiridesse haarata võimalikult palju külanõukogusid (maapiirkondi). Sellega lõhuti Mustvee mõjupiirkonna halduslik terviklikkus ja tõmmati uus rajoonipiir linna külje alt.

Mustvee lähedus ja ajalooliselt kujunenud teedevõrk seob Lohusuu ja Avinurme eelkõige Mustveega. Maaelanike soove haldusliku kuuluvuse muutmiseks 1960. aastail ei võetud arvesse. Nii ongi Avinurme ja Lohusuu senini ebaloogiliselt Ida-Virumaa osad, vaatamata sellele, et Virumaaga pole nad kunagi olnud seotud.

See on vana Torma kihelkonna maa-ala, millest, tõsi küll, 1920 oli eraldunud Avinurme. Kui vaadata tagasi veelgi kaugemale minevikku, siis muinasajal, enne eestlaste ristiusustamist kuulus kogu see ala ning ka Jõgevamaa keskosa Vaia ehk Vaiga maakonda. Selle põhjapiir vastu Virumaad on niisiis vähemalt tuhat aastat vana.

Vaiast/Vaigast lõunasse ja itta jäi muistne Soopoolitse, hilisem Kodaverekihel konna ala, mis oli aastail 1950-1959 eksisteerinud Kallaste rajooni põhiosa. Põltsamaa piirkond kuulus muistsesse Mõhu väikemaakonda.

Juhul, kui Jõgevamaa säilib kas maakonnana või omavalitsuste piirkondliku liiduna, peaks see hõlmama Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee linna mõjupiirkonna. Viimase loomulikud osad on ka Lohusuu ja Avinurme vald. Jõgevamaaga nõrgalt seotud Tabivere ja Pala peaks siiski jätma maakonna piiridest väljapoole.

Maakonnasisest haldusjaotust siin ei käsitleta, sest see on omaette küsimus.

OTT KURS,

kelle esivanemad on pärit Kodavere ja Torma kihelkonnast


KIRJAD

Kuidas ma tahtsin riigilippu osta

Möödunud aasta lõpus tahtsin iseendale kingituseks Eesti riigilippu osta. Panin pensionist raha kõrvale, kuid see, mida aasta lõpus Jõgevalt osta ei saanud, oli riigilipp. Või ei osanud ma õigest kohast otsida, küsida.

24. jaanuari hommikul mõtlesin taas, et kuu aja pärast on Eesti Vabariigi aastapäev, küsiks õige Jõgeva kultuuriosakonnast järele, kust lippu osta saab. Hetkeks oli telefonis kimbatuse moment ja siis soovitas lahke naishääl lipuküsimuses Vooremaa toimetusse pöörduda. Andis isegi toimetuse numbri 60 305, mis osutus paraku

valeks. Õige number oli hoopis 62 305.

Ise olen riigilippu otsinud väärikatest kohtadest, sest minu arust sobib riigilippu müüa ainult väärikas kohas ja mitte mingis putkas. Lipp peaks igal ajal kõikidele soovijatele saadav olema. Mitte nii, et jooksed ühest poest teise, näed müüjate üllatunud nägusid, kuuled eitavaid vastuseid. Veel parem lugu on siis, kui sul soovitatakse kangapoodi (asukoht endise parteimaja keldris) minna, sealt kangast osta ning ise lipp õmmelda.

Ühest kauplusest lippu küsides sattusin aga sügavalt mõtlema panevasse kõnelusse. Kuuldes minu soovi lippu osta, ütles üks kaupluses olija (laps käekõrval) mulle väga kurjalt: "Mis te siin "liputate". Ise vana inimene, peaksite nägema ja mõistma, milline inimvihkajalik riik meil on. Häbi peaks olema sellist lippu lehvitada."

Loomulikult ei hakanud ma selle inimesega vaidlema, isegi mitte teda rahustama või mõistusele tooma. Sain aru, et ta oli kellegi hoolimatuse tõttu väga haiget saanud ning vihkab nüüd riiki ja õpetab seda ka oma lapsele. Riiki ei saa aga vihata, sest riik on rahvas. Kogu rahvast, kelle keskel elad, ei saa ju ometi vihata. Vihata saab pettureid, ahnitsejaid, kes rikuvad oma tegudega kogu rahva heaolu. Selliseid inimesi on aga siiski palju vähem, kui neid, kes väärivad riiki, armastust, lugupidamist.

Mis puutub minu muresse, siis usun, et varem või hiljem saan endale ikkagi riigilipu osta. Loodan, et kümne aasta pärast lehvib ka minu õuel sinimustvalge. Seni aga vaatan lipupäevadel endise Eesti Vabariigi aegset emalt päranduseks saadud laualippu. See lipp on oma kirkad värvid küll kaotanud, mis aga ei tähenda, et tuhmunud oleks selle lipu hindamatu väärtus ja nende inimeste väärikus, kes selle lipu olemasolu eest ka minu perest elu jätsid.

I. LIIM


Aitäh tegijatele!

Tükk aega tagasi kirjutasin Vooremaas, et Jõgeval on selliseid treppe, millel vanade ja haigete jalgadega inimestel on vaev komberdada. Keegi ei kõssanud, asi jäi nagu oli.

Nüüd aga ühel uue aasta päeval Keskuse poodi astudes leidsin eest trepi korralike käsipuudega. Tore, hoopis mõnusam astuda! Võibolla on liigne edevus arvata, et minu kirjatükk siin oma osa mängis, aga igatahes tänu tegijatele!

Trepiteemat jätkates tuleb tunnustada Jõgeva kultuurikeskuse renoveerijaid. Seal on nüüd trepp, mida mööda saab üles ka ratastooliga. Kui Küütri pood ka trepikäsipuud saaks, kui raudteeäärne vigane ja aegunud linna plaan maha võetaks või uuega asendataks, kui linnarahvas tuleval kevadel enam haljasalasid porile ei tallaks… Unistada ikka võib!

HERBERT SÖÖDE


Mis asendab Jõgeva-Tartu ronge?

Seoses igasugu järelpärimistega reisirongiliikluse kaotamise kohta Tallinn-Tartu liinil on selgunud palju murettekitavaid asjaolusid. Kuid üks on Jõgeva seisukohalt spetsiifiline.

Teatavasti on valitsus lubanud laialt doteerida rongide asendamist bussidega, vajalike teedelõikude remontimist kas või südatalvel, bussifirmadele lisaraha andmist jne. Teoreetiliselt päris ilus, eks ole. Aga siin on juures üks konks. Doteeritakse ainult MAAKONNASISESEID liine. Näiteks Jõgeva-Kaarepere või Jõgeva-Tabivere liini. Jõgeva-Tartu liin on KAUGLIIN, mis lisaraha ei saa, sest lähtudes Tartu-Tallinn liini analoogiast (mis pidi olema nagu tõeline kullaauk), on kaugliinid tulutoovad nähtused. Niisiis, tõenäoliselt Jõgeva-Tartu liine oluliselt ei lisandu (sest tõenäoliselt see eriline briljandikaevandus seni pole olnud, hoolimata oma kirvepiletihindadest ja käänulistest marsruutidest).

Aga Jõgevalt käib väga palju inimesi Tartusse tööle või õppima. Ja seni see tendents paistis süvenevat. Senised bussiliinid seda inimmassi naljalt ära ei vea. Ühes Vikerraadio "Argipäeva" saates tuldi välja ideega, et ühe maakonna bussid viivad inimesed maakondade piirile ja sealt viivad teise maakonna vedajad nad edasi. Võimas, mis. Muide, käsitletud saates osalesid küll Tartu, Võru ja Valga maavanem, aga mitte Jõgeva maavanem!

Ja nüüd ajan jälle oma joru. MIDA ON TEINUD JÕGEVA JA MAAKONNA VÕIMURID, et seda vägagi aktuaalset probleemi lahendada? Oli kord idee regulaarsetest Jõgeva-Tartu väikebussidest, aga tavalise inimese mõtetel pole siin riigis ju suurt tähtsust.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Hüppame ülemöödunud sajandisse?

Kui Edelaraudtee vedurijuhid täna tõepoolest streikima hakkavad, nagu nad lubanud on, saab lõpuks ka Jõgeva kandis laiem üldsus näha, misasi see streik on: kui siin seni on üldse streigitud, siis väikselt, vaikselt ja oma asutuse seinte vahel. Võib arvata, et kui tänane streik ka kellelegi ebameeldivusi põhjustab, siis erilist nurinat keegi ei tõsta, sest kuigi töökatkestus on ajendatud eelkõige murest oma töökohtade säilimise pärast, ajavad vedurijuhid üksiti meie kõigi, täpsemalt rongisõitjate asja.

Tänu streigile võib reisirongiliiklus taas esiküljeteemaks tõusta, muidu ilmutab aga meedia juba sellest väsimise tundemärke. Siit-sealt siiski veel lahingu üksikuid järellaske kostab. Eesti Päevalehe laupäevases numbris viskab näiteks Maimu Berg luulevormis võllanalja, oletades, et reisirongiliiklus kavatsetakse kaotada selleks, et säästa enesetapjaid surmast rongirataste all. Kui hästi järele mõelda, ei puudu mõttekäigus oma loogika: kindla graafiku järgi liikuvad reisirongid tunduvad vabasurma valinuile kurja mõtte teokstegemise vahendina kindlasti ahvatlevamad kui ettearvamatul ajal saabuvad kaubarongid, mida sügisvihma või talvepakasega on väga tüütu oodata. Külmu selle juures või surnuks!

Ent olgu reisirongiliikluse lõpetamise positiivne mõju inimeste elutahtele kuitahes suur, ei maksaks selle pärast ikkagi ajas lausa ülemöödunud sajandisse tagasi hüpata. Sest kuigi üks Jõgeva linnas tuntud lendlause vastandab teatud määral raudtee ja kultuuri, on meie kanti juba peaaegu 125 aastat Tallinna ja Tartu ning nende kaudu muu maailmaga ühendanud raudteeliiklus muutunud lahutamatuks osaks siinsest kultuurist.

Selle kohta, mis hakkab juhtuma pärast reisirongide kadumist, on pakutud igasuguseid oletusi. Vooremaa toimetuseski on harrastatud sellesuunalist futuroloogiat. Ning jõutud järeldusele, et arvatavasti läheb tulevikus moodi hääletamine juhuslikele kaubarongidele, võimatu pole ka piraatrongiliinide teke. Ning kuna valitsus saab doteerida bussiliiklust vaid läbi maakondade, siis tekivad maakondade piiridele bussireisijate ümberlaadimisjaamad, sest iga maakond paneb ronge asendavad bussiliinid käiku vaid oma maakonna piires. Seda, mida hakatakse peale järgmise Jõgeval tühjaks jääva jaamahoonega (aga uued väiksemad jaamahooned ehitati peale Jõgeva paljudesse teistessegi jaamadesse Eestimaal!), pole me veel välja mõelda suutnud.

Lõpetuseks väike vihje Reformierakonnale: äkki oleksid nad nõus Tartu-Orava raudteeliini oma ¹efluse alla võtma?

30. jaanuar 2001



MAJANDUS

Moesalong Põltsamaal ja õmblustsehh Kasepääl

OÜ Better World peab Põltsamaal moesalongi ja Kasepääl õmblustsehhi.

Põltsamaa moesalong avati eelmise aasta 1. mail. Kasepää õmblustsehhi vormistati aga esimesed töötajad tööle detsembris. Põltsamaal töötab kolm individuaaltöö rätsepat ja Kasepääl üle kümne masstöö õmbleja. Põltsamaal valmistatakse lastele ja naistele individuaaltellimuse alusel peo ja kergeid rõivaid. Kasepääl tehakse aga allhanketöid, põhiliselt ASile Virulane ja OÜle Tinatex. Hinnapakkumine on tehtud ka Rootsi firmale CarCon.

Koostöös ASiga Jõgeva Rõivas õmmeldi tooteid selle omanikfirmale VPU Pukutehdas. ASile Virulane valmistati allhanke korras sõjaväelaste talve- ja suvevorme ning OÜle Tinatex päästerõivastust.

Firma käivitamiseks kulus ligi pool aastat. Firma ühe omaniku, tegevdirektori Terje Trei andmetel erineb Põltsamaal tehtav Kasepääl tehtavast kardinaalselt. Individuaaltööks väljaõppinud rätsep ei pruugi sobida masstöö tegemiseks ja vastupidi.

Täiesti erinevad tegurid mõjutavad ka toote hinda. Kui masstöö puhul ei oma toote valmistamise koht mingit tähtsust, siis individuaaltöö hinnad sõltuvad otseselt moesalongi asukohast. Põltsamaal valmistatud individuaalrõivaste hinnad on Tallinna ja Tartu omadest olenevalt tootest 3-6 korda odavamad.

Kasepää õmblustsehhi käivitamiseks taotleti ja saadi laenu Regionaalarengu sihtasutuselt. Selle rahaga muretseti vajaminevad kasutusel olnud masinad. Idee ellurakendamist on toetanud ka Kasepää vallavalitsus. Ettevõtte kasutada anti Raja Põhikooli tööõpetuse klassi ruumid. Selle pinna eest kahe aasta jooksul renti ei nõuta.

Praegu saab tsehhis tööd kümme inimest. Tulevikus on plaanis töötajate arvu suurendada viieteistkümneni.

Terje Trei sõnul neil tellimusi jätkub, võiks isegi kaks tsehhi juurde teha. Kahjuks napib oskustööjõudu. Selle ressurss on tegevdirektori andmetel piiratud, kuigi töötute arv vastupidist näitab.

Jõgevamaa Tööhõiveameti Mustvee konsultatsioonipunkti konsultandi Terje Tederi ja valla vanemsotsiaalspetsialisti Kaja Muruga tehtud koostöö tulemusena jäi esialgu sõelale 34 pikaajaliselt tööta olnud naist. Nendest tundis pakutava töö vastu huvi ja tuli kohale 28. Masstööks sobivaks peetavate omaduste järgi - kiirus, püsivus, täpsus, töötahe ja suhtlemisvõime - valiti välja kümme naist. Nendest kaks olid eelnevalt läbinud Saare aktiviseerimiskeskuses õmblusalase õppe. Terje Trei andmetel ei olnud enamus naistest ligi viis aastat tööd teinud.

"Esimesed kuud lähevad töölkäimise harjumuste taastamiseks. Hiljem tulevad ka kogemused," arvas tegevdirektor.

Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles maakonnalehele, et uute ettevõtete loomist tuleb toetada ja tervitada. "Me andsime neile õmblejate väljaõppe ajaks tasuta kasutamiseks ruumid. Nad on loonud valda uusi töökohti ja andnud tööd mittetöötavatele inimestele," rääkis vallavanem.

Pärast keskkooli lõpetamist läks Terje Trei tööle õmblusvabriku Sangar Jõgeva tsehhi õmbleja õpilaseks ja jätkas õpinguid Tallinna

Kergetööstustehnikumis. Edaspidi töötas ta samas asutuses kontrolörina, vajadusel ka meistri asendajana. Hiljem töötas ta OÜs Ponte Õmblus töödejuhatajana ja on olnud kaks aastat ka füüsilisest isikust ettevõtja.

RAIVO SIHVER


Seemnekasvatajad ja sordiaretajad ühinesid

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ja Jõgeva Seemnekeskuse juhataja Arvi Tupits kirjutasid möödunud neljapäeval alla varade üleandmisevastuvõtmise aktile, millega kaasneb kahe riigiasutuse ühinemine. Seoses liitumisega saab senisest seemnekeskusest sordiaretuse instituudi seemnekasvatuse osakond.

Jõgeva Seemnekeskus alustas tööd 1998. aastal. "Mitu seemnekasvatusmajandit olid selleks ajaks tegevuse lõpetanud. Nii loodi paljuski endise Jõgeva riigimajandi varade baasil uus riigiasutus, mis taaskäivitas sertifitseeritud seemnete tootmise," ütles seemnekeskuse juhataja Arvi Tupits.

Põllumajandusministeerium pidas otstarbekaks Jõgeva Seemnekeskuse liitmist sordiaretuse instituudiga. Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, millele tuginedes sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel ja senise seemnekeskuse juhataja Arvi Tupits kirjutasid alla varade üleandmise-vastuvõtmise aktile. Sordiaretuse instituudi koosseisus moodustatakse nüüd seemnekasvatuse osakond, mille juhatajaks saab Arvi Tupits. Ka teised seemnekeskuse töötajad jätkavad tööd sordiaretuse instituudis.

"Sordiaretus ja seemnekasvatus on omavahel tihedas seoses. Loodetavasti soodustab kahe riigiasutuse liitumine sortide levikut ja välismaiste sortide esindamist Eestis," arvas Arvi Tupits. "Möödunud aastal kasvatas Jõgeva seemnekeskus Jõgeva ümbruses 400 hektaril haritaval maal teravilja, rapsi ja heinaseemet," lisas ta.

Sordiaretuse instituudi direktor, filosoofiadoktor Mati Koppel ütles: "Ümberkorralduste tõttu muutub meie töökorraldus sarnaseks välismaiste sordiaretus- ja seemnekasvatusfirmadega. Töö esimeseks etapiks on sortide aretamine, millele järgneb sordi levitamine ja põllumeestele pakkumine. Sordiaretuse instituudil avanevad nüüd ka paremad võimalused konkureerida Eesti siseturul välismaiste seemnekasvatusfirmadega."

JAAN LUKAS


Rongidele uus sõiduplaan

Rongiliikluse täieliku sulgemise korral tuleks avada üheksa uut bussiliini. Ainuüksi Tabivere, Kaarepere ja Jõgeva raudteejaamade kaudu reisib kuus keskmiselt 7950 reisijat ehk 270 reisijat päevas. Uutel avatavatel bussiliinidel peaks reedeti ja pühapäeviti käiku panema ka topeltbussid.

Maanteede täiendavaks remondiks kulub ligi 171 000 krooni. Lisaks 2001. aastaks eraldatud 3,2 miljonile kroonile bussiliikluse doteerimiseks, on vaja juurde taotleda veel ligi pool miljonit krooni.

Jõgeva jaamast läks eelmise aasta juulis, augustis, oktoobris ja novembris rongi peale keskmiselt 5650 inimest kuus, sealhulgas oli kõige vähem reisijaid juulis (5145) ja kõige rohkem oktoobris (6071). Tabivere jaamast läheb kuus rongi peale keskmiselt 1520 inimest ja Kaarepere jaamast 780 inimest.

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa andmetel saab Jõgeva jaamast rongide peale minevate reisijate arvu võrrelda Elva ja Valga jaamade reisijate arvuga.


Kas jäävad ainult lähirongid?

Eelmisel esmaspäeval toimunud Edelaraudtee juhtide ja Jõgeva maavalitsuse arupidamisel kuulati ära üksteise seisukohad. Külalised olid huvitatud Jõgeva maakonna nägemusest rongiliikluse korraldamise osas. Jõgeva maavalitsus on huvitatud, et reisirongiliiklus Tartu-Tallinna suunas jätkuks, seda eriti hommikul ja õhtul.

Reedeks saatis Edelaraudtee Jõgeva maavalitsusse esialgse lähirongide sõiduplaani. Jõgeva-Tartu rong väljuks Jõgevalt hommikul kell 6.13 ja jõuaks Tartusse kell 7.20. Tartust väljuks õhtul Jõgeva suunas rong kell 17.36 ja saabuks Jõgevale kell 18.41.


Juurde oleks vaja 700 000 krooni

Jõgevamaal ei ole väga keerukas ja raske asendada rongiliiklus bussiliiklusega. Suuremas osas kulgevad trassid peaaegu paralleelselt, probleeme on Pedja ja Mullavere jaama piirkondades. Vaimastvere-Pedja vahelise maanteelõigu elementaarseks kordategemiseks kulub teedevalitsuse andmetel 85 000 krooni ja Mullavere-Visusti lõigule 87 000 krooni, kokku 171 000 krooni.

Bussiliiklusele eraldatud dotatsioonisummad on aga viimase kahe aasta jooksul vähenenud ligi 250 000 krooni. Bussifirmad on hakanud tõstma bussipiletite hindu. Jõgeva maakonnas maksab üks bussikilomeeter 50 senti, Tartu maakonnas 55 senti.

Jaan Aiaotsa andmetel on bussifirmade huvi täiendava bussiliikluse korraldamise vastu olnud küllaltki suur. Vägeva-Tartu-Vägeva ja Jõgeva-Tallinna-Jõgeva suunal oleks vaja avada üheksa uut bussiliini. Reedeti ja pühapäeviti tuleb teatud liinidel käiku panna ka topeltbussid. Lisaks käesolevaks aastaks eraldatud 3,2 miljonile kroonile nn bussidotatsioonile on täiendavalt vaja ligi 500 000 krooni. Tallinna suunal on bussiliikluse korraldamine Jaan Aiaotsa arvates üpris keerukas ja ligi kaks korda kallim.

Jõgeva maavalitsus on teede- ja sideministeeriumile saatnud kirja, milles teatatakse, et peetakse vajalikuks jätkata Tartu-Jõgeva-Tallinna suunalist reisirongiliiklust.

Kõige suuremat muret on tundnud raudteeäärsed vallad - Jõgeva, Palamuse, Tabivere, kes on pöördunud vastavate kirjadega Jõgeva maavalitsuse poole. Oma 17. jaanuari kirjas Jõgeva maavalitsusele teatab Tabivere vallavanem Aare Aunap, et kuigi ühendus maanteed pidi Jõgeva ja Tartu linnaga on rahuldav, ei poolda Tabivere elanikud otsust asendada rongiliiklus bussiliiklusega. Tabivere 1200 elanikuga alevikust sõidab Tartu linna igapäevaselt rongiga tööle 55 inimest. Bussidega sõidab Tartu suunas tööle ja kooli 30 inimese ümber. Lisaks viib õpilasbuss Lähte kooli 30 õpilast. Hommikuti sõidab Tartu suunas kokku sadakond inimest ja 25 inimest Jõgeva suunas. Sama rahvas tuleb õhtul ka Tabiverre tagasi tuua.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Miks Eesti popmuusikud maailmas läbi ei löö

Algatuseks unustame ära selle vana argpüksliku jutu a la eestlastel pole lootustki, maailmas on ikka nii jube konkurents, see vajab ikka miljoneid raha jne.

Muidugi on maailmas sadu tuhandeid artiste, bände, kuid lohutuseks võin kõigile öelda: rohkem kui 75% neist on puhas rämps. ©anss popmaailmas on igatahes suurem kui Viking loteriil, sest iseendast sõltub paljugi ning viimastel aegadel on võimalused veelgi suurenenud, sest pop suureneb pidevalt nagu universum. Seal ei tea kunagi, mis võib järgmisena moodi tulla, mingist ni¹iartistist võib pooljuhuslikult saada korraga mega. Pealegi on tänapäeval mitu staaritüüpi: võid olla edetabelistaar (popvärk), kultusstaar (ei müü palju, aga on raudkindel austajaskond, kes kõik ära ostavad; näiteks Iggy Pop, Frank Zappa jt), stiilistaar (ühe stiili austajate seas kuulus, levinud punk ja metalvärgis), klubistaar (tantsumuusikas). Peale Lääne on ka olemas Ida, mida tasuks endiselt vallutada.

Aga eestlased ei löö maailma popis läbi sellepärast, et - lühidalt - nad EI VIITSI, nad EI OSKA, nad EI TAHA. Eestlased pole siiamaani aru saanud, et rock/popstaar olemine pole igavene lullilöömine, vaid raske TÖÖ. Töö on minna (kindlasti koos oma hullu manageriga) kuskile popimaale (Rootsi, USA, Saksamaa, Inglismaa või kas või Venemaa), proovida seal bändiga ennast ära elatada (kusagil klubis mängides näiteks), pommitada plaadifirmasid, raadioid oma demoplaatidega, tülitada visalt otsustajaid onusid, sõlmida kasulikke tutvusi jne. Ja seda kuni silme eest must.

Islandi rokikamp Sugarcubes (mis sisaldas ka pisikest Björki) maandus 80ndatel Londonis, mängis, kus sai, terroriseeris oma veidral moel paljusid firmasid, kuni ükskord näkkaski! SC sai kuulsaks, Björk rohkemgi.

Norra AHa istus peaaegu kolm aastat Londonis, lihvis muudkui "Take On Me"d, kuni lõpuks tuli igatsetud läbimurre.

Kümmekond aastat tagasi läks meilt maailma bänd nimega Röövel Ööbik (ehk praegune ajalehetoimetaja Allan Hmelnitski, klubiDJ Raul Saaremets, kunstnik Nähvits ja muidu intellektuaal Tõnu Pedaru). Nad saavutasid Inglismaal seda, millest enamik britte ainult unistab: esinesid DJ John Peeli kultusraadiosaates, mis on teele saatnud rohkem tulevasi staare, kui üle lugeda jõuab.

RÖ oli juba "selle" äärel, kui... äkki tekkis poistel suur koduigatsus. Tulid ära ja jäid. Una ja bommbahh!

Samas Maarja suhteline rahvusvaheline edu (esimene eestlane MTVs ikkagi) on ikkagi täielikult ju töövõit (paljud esinemised igas maailma otsas jne - rootslased teavad ikkagi, kuidas peab). Ausalt öeldes ei saagi rohkem tahta tüdrukult, kelles pole peaaegu üldse (kui hea välimus välja arvata) staarimaterjali (sama käib ka Inese kohta). St midagi sellist, mis meelde jääb, mis urgitseb mälus, olgu see kas või väline veidrus. Point noh.

Just selle originaalsuse või pointi puudumine on nii mõnegi eestlasest maailmavallutaja komistuskivi. Mihkel Raud on väga hea laulukirjutaja ja laulja, osav suhtleja jne, kuid Mr Lawrence’i imago oli nagu suvalisel süldibändil, igav ja hall. See lihtsalt ei äratanud tähelepanu.

Sama probleemiga on maadelnud Dallas. Väga potentsiaalne üldilme on Caatril, kuid nende muusikaline pool on selline, mis lubaks parimal juhul üht-kaht mandri-Euroopa klubi või tantsutabelihitti.

Selles mõttes oleks rohkemlubavam hoopis Bhava, kellel on kena moekas new-age kuvand ja konkurentsivõimelised lood. Siin oleks vaja geniaalset strateegi, aga neid on Eestis, kus pop "tööstus" pea puudub, vähe.

Korporatiivses muusikaärimaailmas on ka igasugused tutvused väga tähtsad. Nii mõnelgi eestlasel neid tegelikult on. Raul Saaremets oma sidemetega võiks Eesti värgi maailma aitamisel palju ära teha, selle asemel, et võõraste plaatide keerutamisega päevi veeretada.

Üldiselt jääb mulje, et Eesti tegijatel jääb eelkõige seda õiget tahtmist puudu. Orienteerutakse eelkõige kitsale koduturule, isegi Lätit ei üritata vallutada. Mida veel, tiigrihüppe maa bändid ei oska kasutada ka interneti suuri võimalusi. Globaalses MP3.com süsteemis, millega ühinemine on lihtne, osalevad peaaegu ainult Eesti moodsa tantsumuusika ja metali tegijad. Enamiku bändide koduleheküljed on ainult eestikeelsed. Mis teha, amatööride värk. Kuid globaalsele edule võib viia ainult visa töö, töö ja veel kord töö, või siis mingi absurdne vedamine ehk ime.

MARGUS KIIS


Eurolaul 2001 - jubedad kostüümid, paroodiad ja algajad

Paneb ikka imestama, et teismelistes on nii palju enesetapuinstinkti. Viskavad end laskepesa ette kohe, kui keegi meelitab "maailmakuulsusega".

Eurovisioonil Eesti voorus osalemisel saad rohkem sõimata kui midagi muud ja võimalus sõita päris Eurole on ikka päris väike. Pinguta kui palju tahes. Lausa kahju on lastest, kes TV-stuudios krambis higistavad. Imetlust väärib ka eurotegijate kirg ennast ja teisi lollitada väidetega "iga aasta läheb tase ikka paremaks ja paremaks!". No võiks vähemalt mõni aasta möönda, et näe, see aasta oleme rohkem kuival kui varem või nii. Aga ei, iga kord sama pseudopositiivne joru.

Näiteks sel aastal julgeks küll öelda, et see müütiline tase on allpool. Kas või sellepärast, et mitu vana "ässa" on mängust väljas ning asemele on tulnud värske, kuid mitte eriti rammus veri. Pigem selline aneemiline.

Saaks nüüd hakkama jõledalt ebaeetilise teoga ja arvustaks seda värki natukene, ükshaaval. Otsa tegi lahti nelik Soul Control, kes esitas asjanduse nimega "Life is a Beautiful World", autoriks Sven Lõhmus. Ma ei saa aru, kas Lõhmus teeb oma arust nalja või tõsist (appi!) värki.

Lugu oli küll päris täpne teismepopi kli¹eeparoodia, aga noh, paremini kõlaks see "Wremjas". Esitajatest lastest, Lauri Pihlapist, Maikenist, Asja Kristoforist ja Nele-Liis Vaiksoost oli päris kahju, nad ikka punnitasid kõvasti, vist ei saanud pointist aru…

Kui Lõhmuse puhul pole nalja fakt kindel, siis Imre Sooäär ja Kersti Kuusk on oma "Sound Of The Sea’ga" päris andekalt euroveterane Pajusaart/Pilvret pilanud. Tui Hirv alias Iris tegi ka laheda karmusega Evelyn Samueli järgi, see harf oli ka lõppelt stiilne torge. Ainult see lesbistseen seal lõpus oli vist natuke liiast.

Samas Maian Kärmas võtab seda eurovissi vist liiga tõsiselt. Tema "Light Of The Way" on selle kontesti jaoks liiga hea asi ikkagi. Juudi, afro, orient, minipop oli siin osavalt ja ökonoomselt kokku säristatud. Kuule, Maian, kas sul midagi paremat teha ei ole? Ära raiska oma annet!

Tänavuse eurovärgi must hobune Hillar Hillarkohv Vimberg üllatas tõsiselt oma "Cat Story" kombinatsiooniga briti musichalli’st, holatraditsioonist, tuubast ja päris andekast meloodiast. Mees metsast põrutas kiiksult. Tere tulemast Eesti "popmaailma", Hillar! Eelmise aasta kogemusi arvestades oleks sul Taanis päris head sansud.

Keskele sattunud veteranid Pilvre/Pajusaar olid arvatavasti mitmest pastakast tindi välja imenud, enne kui oma tüki valmis said. Päris kobe iseenesest, aga esitajaga panid küll totaalselt. Ajakirja X "Tähtede sõja" intelligentsustestide andmetel Eesti üks rumalamaid

lauljakesi Kadi Toom ei ületanud amatööri taset mitte üks törts.

Kui Otsa kool, siis Otsa kool. Otsa kooli pianist Risto Lauri meisterdatud otsakooliliku klaveriballa esitas Otsa kooli alt Ivetta Raid. Kuulge, käige enne "Kahes taktis" ära!

Kus Ines ees, seal Padar taga. Oma kummalise soenguga (Eda tegi vä?). Ja koos tõmmu Dave Bentoniga. Ivar Must tuleks krimivastutusele võtta. Selle eest, et on häbematult varastanud nii "Everybody" meloodia (kokku pandud 70ndate funkydisco stampidest) kui ka idee (viimaselt Tom Jonesi duettide plaadilt). Aga vähemalt oskab Tanel paremini laulda kui rääkida ja Bentoniga on nad sobiv paar.

Kui Benton/Padar said hoo sisse, siis Jüri Salumäe/Kelli Uustani kokkumöksitud "Someday" oli küll täiesti mõttetu (pointless) nähtus. No kaua võib sellist sügavat jura kannatada, mis peaks lapsepiinamise (Liisi ju alaealine) paragrahvi alla käima. Kus on sotsiaaltöötajate ja politsei silmad!?

Mis kõiki esinejaid ühendas, oli ikka väga jube kostüümindus, riietus. Riivas nii silma, et kohe valus. Palun, "disainerid", leidke endale teine töö!

MARGUS KIIS

(www.marguskiis.homepage.com)


Kallis Woore Wolly!

Suur aitäh Sulle kaasatundmise ja teravmeelse nimepakkumise

eest.

Mõningaile meie hariduspoliitika elluviijaile tõesti tundub, et odavam oleks veskid asendada käsikividega, kui asja nö kujundlikult võtta. Iseasi, kas need ideed just otse haridusministeeriumist tulevad.

Olgu Sulle teadmiseks, et veel Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja Keskkool korraldab 17. märtsil 2001. a algusega kell 18.30 eeleelviimase abiturientide balli ja lõpetanute kokkutuleku. Ootame ka Sind!

Veel kord tänades

Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja Keskkool,

tulevane Wolly Juku Käsikivi nimeline põhikool


Uued bändid maailmas

ENRAVOTA - veider segu süldist, 70ndate popist ja Depeche Mode’ist. Bulgaaria bänd.

WISH - meloodiline naishäälega (Brandilyn Wellington) kitarripop a la Dreamphish. www.thewish.com

ENRAPTURE - sadomaso elektromuusika tantsuks, seksikas modell Malice piltidel, teeb Deviantsix.

D‘YEA - veidernaljakas räpi ja roki segu Floridast. Gene Heinvus (laul) ja Sonic (muu).

FATTY ACID - jälle naljakas räpp ja rock, tantsukam, Belly Jerant ja Mr Loosh. Kaliforniast.

BABYLON TYLES - sünged ja aeglased Pink Floydi fännid. www.babyloniantiles.com


VEIDER

Greg Toller - hull arvutimuusikamees Kanadast. Kirjutage talle ultra greg@hotmail.com

Gogogo Airheart - segane rockpunt USAst, teevad väga uudset muusikat. Ben Whitekitar, M.Vermillionvoc, James Lavelldrum, A. Yasdrum.

Uneven Step - naljakas Kanada rock, kiiksuga laulja Evan.M. Symons. www.stepandhalf.com

Silverman - kummaline igatsev UK folkpop duo: Anna Dennis, Martin Williams. www.silverman.org.uk

KITARR

Baltic Avenue - USA kurva kitarriroki bänd. Selline nukker ja dramaatiline. www.baltic ave.com

KARM

Fostella Ford - eksperimentaalne US hardcorepunk. Ees Mark & Nick Sheppard. www.fostellaford.com

Holding Caulfield - Salingeri kultusromaani "Kuristik rukkis" peategelase järgi nime saanud ikka päris skiso, kuid leebe US metalbänd. Ees John Edwards - vok, kitarr, klahvid. www.members.tripod.com/~HoldingCaulfield/index.html

Tuuli - Kanada seksikas plikadepunkbänd. http:/surf.to/tuuli

Los Mox! - T¹iili punkbänd. www.losmox.com

Kip - garaa¾irokibänd Kaliforniast. Ees laulja Kip Baas.

Kontrovers - Rootsi Lundi hardcorepunk. http:/fly.to/kontrovers. Ska

SUBSIST! - poisikluttide bänd Baltimore’ist (USA), vaimukad ja lohakad. Tim (voc), Brian (k), Bruce Pedophilia (trumm), Jason (b), Ben (tromboon). www.angelfire.com/md/subsist/

UNDER A DOLLAR - pungilik, pasunatega. www.masterofpuppets.net/uad

STEP LIVELY - meloodiline, samas karm. NY. www.angelfire.com/ny2/steplively

SKINNERBOX - NY reggae ja ska bänd. Robustne ja lihtne. www.stubbornrecords.com

NUCLEAR FAMILY ACCIDENT - naljakas, veider. Kaliforniast. members.tripod.com/edenhell/nfahome.html

MARGUS KIIS



SPORT

Tuline hokilahing lõppes SK Pedja võiduga

Eesti jäähokimeistrivõistluste HHLliigas kohtus Jõgeva SK Pedja meeskond möödunud laupäeval kodus Tallinna Monstera meeskonnaga ja sai eemaldamisterohkes mängus teenitud 4:1 võidu.

Kohtumine pealinna meeskonnaga algas heal, kuid veidi pehmel jääl tempokalt, kus Tallinna meeskond mängis jõuliselt, lubatud vea piirimail. Jõgeva meeskond oli kerges ülekaalus, kuid tallinlased püüdsid allajäämise mängus kompenseerida jõuvõtete kasutamisega. Kohtunikud vaatasid sellele esialgu õige leebelt ja see lisas õli tulle. Varsti meenutas mäng pigem Narva ja Tartu hokilahinguid, kus kogu aeg keegi mängijatest karistusaega kandis.

Mängitud oli 7.40, kui külalised veidi ootamatult skoori avasid. Kaugelt sooritatud viskele pani kepi vahele Gennadi Fedorenko ning litter lendas Vahur Kuke väravavõrku. Monstera 1:0 edu püsis vähem kui kolm minutit. Aega oli kulunud 10.05, kui Rein Kivi viigistas. Selle tule musega mindi ka vaheajale.

Otsustavad sündmused arenesid kohe teise poolaja alguses. Tallinna meeskonna värava tagant põrkus litter poordist otse Alari Kütile, kes viis Jõgeva 2:1 ette. Mängitud oli 16.30. Kohe seejärel läks platsil lausa kähmluseks, mis ehmatas ka Tallinna vilemeest Ants Jürmanni. Sealt edasi istusid karistuspingil ikka kaks-kolm mängijat.

Mängu lõpuks kogunes Jõgeval eemaldamisi kaheksa, Tallinnal kümme. Viimastel seejures üks 5-minutiline. Närvesöövatel minutitel ilmnes Jõgeva selge paremus. Ilusa kombinatsiooniga sündis 19. minutil Rein Kivi viskest 3:1. Vaid 40 sekundit hiljem tegi Erik Narits Alari Küti söödust 4:1. Sellega oli mäng tehtud. Viimastel minutitel Tallinn üritas küll kõigest väest, aga väravaid enam ei tulnud. Jõgeva oli saanud 4:1 hinnatava võidu.

Meeskonna peatreener Uno Veski oli rahul: "Kolme viisikuga mängides suutsime oma tempo vastastele peale suruda ja mängu paremini käima saada. Peamine oli kodus kaks punkti kätte saada ja sellega tulime ka toime."

Esmakordselt võis Jõgeva hokiväljakul näha mängimas ka kunagist NHLi staari Toomas Edurit, kelle tegutsemine kaitses pakkus silmailu nüüdki. "Tahtsin tulla Jõgevale mängima, sest siit on ju pärit Eesti rahvuslik jäähoki," ütles Edur, kes praegu harjutab kord nädalas.

Väljakukohtunik Ants Jürmann pidi tunnistama, et tegemist oli tänavuse liigaturniiri kõige karistusterohkema mänguga.

"Kohtunikud lasid mängu algul käest ära," kommenteeris treener Veski.

Liiga tabeliseis on pisut ebaülevaatlik, kuna meeskonnad on pidanud erineva arvu mänge. Näiteks võttes aluseks kaotatud punkte, on Jõgeva meeskond hetkel 3. kohal.

Järgmise mängu peab SK Pedja meeskond eeloleval pühapäeval Tallinnas sealse MarkWinneriga. Pühapäeval toimuma pidanud VI Juta karikaturniir lükati sulailma tõttu edasi ja toimub 11. veebruaril.

MART ERMANN


Spordi lühiridu

Maakonna sisemeistrivõistlustel jalgpallis noortele võisteldi Adaveres ja Põltsamaal. Tütarlaste D ja B-klassis võistlesid vaid Adavere ja Tabivere. Nooremas vanusegrupis võitis Tabivere (Ivika Lainevee, Kristiina Lemming, Sigrit Sokman, Kaija Jõeveer, Tatjana Otto, Kirsika Padar, Erika Lazarevskaja), vanemas vanuseklassis Adavere (Merje Mölter, Liis Lättemäe, Kristel Leppik, Renyka Neido, Jaana Kaljurand, Erelin Kõrts). Tütarlaste C-klassi paremusjärjestus: esimene Põltsamaa valda esindanud Esku (Kertu Liebert, Diana Senek, Kristina Orr, Marju Viies, Terje Viks, Irina Niki¹ina, Maarja Grünbaum ja Adavere tüdruk Varje Õunapuu), teine Jõgeva vald I, kolmas Tabivere. Poiste D-klassis olid osavamad Tabivere (Heiki Lainevee, Jürgen Lemming, Tauri Leppik, Steve Kuusik, Riho Sepp, Madis Rebane, Roman Semenjuk, Indrek Reisberg), Põltsamaa vald (Adavere), Põltsamaa linn (Tõruke).

Kõige pingelisemad kohtumised mängiti poiste C-klassis. Parema väravatesuhtega võitis Põltsamaa linn (Pelle Päevil, Taavi Tuur, Rain Tombak, Henry Oro, Heigo Parkala, Kristel Kolts, Gaspar Epro) Põltsamaa ja Pajusi valla ees. Poiste B-klassis said kaksikvõidu Põltsamaa linna jalgpallurid, kolmas oli Tabivere vald.

Meistrimedalid said: Tauno Anvelt, Indrek Valejev, Sten Viks, Magnus Martinson, Siim Emajõe, Mikk Järviste, Rauno Pikver. Võistkondlikult kogus Põltsamaa vald 24, Tabivere 22, Põltsamaa linn 19 punkti.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Ajakirjanikud kogunesid kongressile

Põhjuse pressirahva töödest ja plaanidest rääkida annab reedel Tallinnas Eesti Raadio valges saalis toimunud Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) XIV kongress.

Eesti ajakirjanike suurfoorumile valiti erinevatest algorganisatsioonidest 95 delegaati, kellest kohale jõudis 74. Maakondadest olid kohal Jõgevamaa, Põlvamaa, Läänemaa ja Pärnumaa ajakirjanikud.

Esimesed ajakirjanikud saabusid kohale pea tund aega varem. Ühena esimestest oli kohal kauaaegne Vooremaa peatoimetaja ning hilisem ajakirjanike liidu juhtivtegelane Hugo Alter, kes ühe kolleegi juurest teise juurde tõttas ja midagi hoogsalt seletas. EALi juhatuse esimehe kohusetäitja Tiia Palmaru soovitas varakult kohale jõudnutel otsuste projektid põhjalikult läbi lugeda.

Proua Palmarust sai liidu juhatuse esimehe kohusetäitja pärast seda, kui juhatuse esimees, Harju maavalitsuse juriidilise osakonna juhataja Ralf Amos meediarahva ametiühingu juhi ametiposti maha jättis.

Kongressi algul mälestati leinaseisakuga EALi manalasse varisenud liikmeid, sealhulgas legendaarseid telemehi Endel Sõerdet ja Toomas Uba. Kui kongressi toimkonnad valitud, esines Tiia Palmaru EALi juhatuse aruandega. Tema jutt puudutas suuresti liidu majandusprobleeme. Muuhulgas teatas Palmaru, et möödunud aastal müüs ajakirjanike liit 1 950 000 krooni eest Kosel asuva omaaegse puhkebaasi. Müügist saadud raha kanti panka deposiitideks. Eelkõige rahale oli pühendatud ka EALi revisjonikomisjoni esimehe Aivo Barbo ettekanne.

Seejärel pandi hääletusele Eesti Ajakirjanike Liidu auliikme nimetuse omistamine Hugo Alterile, kes töötab ajakirjanduses alates 1950. aastatest. Valdav osa delegaatidest kiitis ettepaneku heaks ja nii saigi Alterist auliige. Ta on esimene maakondades (Saaremaal ja Jõgevamaal) tegutsenud meediamees, kes selle väärika tiitli pälvis.

Sõnavõttudes oli ülekaalus kriitiline toon. Mõned delegaadid heitsid liidu senisele juhatusele ja büroole ette mullusuvise ajakirjanike kokkutuleku ära jätmist. Maakonnaajakirjanikud pääsevad ju oma tavapärasest tegevuspaigast võrdlemisi harva välja. Samuti pahandati, et miks ei ilmu enam paberkandjal EALi infoleht, mida EALi eksnõunik Hugo Alter toimetas.

Huvitava mõttega tuli välja Riigikogu liige Toivo Tootsen, kes arvas, et trüki ja eetriajakirjanduses tohiksid töötada vaid EALi liikmed. "Advokaatidekski saavad olla vaid juristid, kes kuuluvad Eesti Advokatuuri. Ajakirjanik ja advokaat on mõlemad kõrget vastutus ja eetikatunnet nõudvad ametid, mille pidajatel oleks tarvis ka vastastikust kontrolli üksteise tegevuse üle," põhjendas Tootsen. Riigikogu liige Georg Pelisaar leidis, et ajakirjanike liidul on veel arenguruumi. Venekeelse pressi üks esindajatest, Dmitri Klenski pahandas selle üle, et Eestis tehakse vahet eesti- ja venekeelsel ajakirjandusel. "Miks venekeelses ajakirjanduses avaldatu eest eraldi preemiaid määratakse? Vene ajakirjanikud võiksid ju osaleda

üldises konkurentsis," arutles ta.

Allakirjutanu viskas kõnepuldis kivi EALi senise büroo tegevuse kapsaaeda, sest EALi Jõgeva algorganisatsiooni liige, Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevit¹ oli internetileheküljel liikmemaksu võlglaseks sattunud. Makarevit¹ on aga korralikult maksud ära maksnud.

Ajakirjanike liidu uude juhatusse valiti ajalehe Kesknädal toimetaja Allan Alaküla, Kalev Vilgats Pärnu Postimehest, Eteri Kekelize ajalehest Estonia, Harri Treial ajakirjast Ehitaja, Marika Tuus Eesti Televisioonist ja Tiia Palmaru Eesti Raadiost. Juhatus valib ise esimehe.

JAAN LUKAS


Aasta algas suuremate tulekahjudeta

Jõgeva päästeteenistuse häirekeskus sai eelmisel nädalal kolm väljakutset tulekahjudele. Tänavu on Jõgevamaa tuletõrjujad- päästjad saanud 21 väljakutset, neist 11 korral on kutsutud tuld kustutama.

Suurem tulekahju oli Pajusi vallas Luige külas, kus üle-eelmisel pühapäeval põles elumaja, mille puitosa, vahelagi ja katus hävisid peaaegu täielikult. Teised tulekahjud on olnud pisikesed, nagu eelmisel nädalal toimunud kolm juhtumit.

Teisipäeval kell 9.22 teatati, et Tabiveres tuleb Kalda tn elumajast suitsu. Katkine pliit oli süüdanud umbes kolm ruutmeetrit köögipõrandat.

Sama päeva õhtul põles Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas keldri katusele soojustuseks pandud turvas. Keldri puitroovitus ja katus päästeti.

Neljapäeva õhtul kustutati Põltsamaal Tamme tänava elamus magamisaset, mille oli süüdanud purjus korteriomanik, kes ei lubanud naabreid ligi, et nad oleksid saanud ku¹eti kärssamist lämmatada.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Neli meest vahi all

Neljapäeva hommikul pärast üheksat pidasid Jõgeva politseiametnikud Jõgeva lähistel Jõgeva-Tartu maanteel kinni Ford väikebussi-kaubaauto ja sellele järgi sõitnud sõiduauto. Kaubaautost leiti elektri õhuliini juhet. Kontrollimisel osutus, et buss ja sõiduauto on renditud ning neid kasutasid neli meest ja kaks naist varastatud esemete veoks. Reede õhtupoolikul lubas kohtunik neli isikut, kes kinnipidamisel olid autodes, kuriteos kahtlustatavaina kuni süüdistuse esitamiseni vahi alla võtta. Kõik neli on varem kohtulikult karistatud. Üks meestest oli Võru politsei poolt tagaotsitav kriminaalkorras määratud karistuse kandmisest kõrvalehoidmise pärast. Meestegrupiga kaasas olnud kahe noore naise kinnipidamist vahi alla võtmisega politsei ei taotlenud.

Läbiotsimiste ja ülekuulamistega on selgunud, et seda isikutegruppi kahtlustatakse kolme suvilasse sissemurdmises, kümnes elektriliini varguses ja kahe lehma varguses. Mäletatavasti varastati lehmad ööl vastu 4. detsembrit ja ööl vastu 9. detsembrit, üks Kaiaverest ja teine Eerikverest. Loomaliha realiseeriti Narva kokkuostjale. Grupi kinnipidamisel oli transpordiautos eelneval ööl Ehaverest varastatud elektrijuhe, mis oli maha lõigatud üheksalt mastivahelt.

Uurimine jätkub ja pole välistatud, et siinkohal toodud andmed täpsustudes mõnevõrra muutuvad.


Liiklusõnnetuses viga saanud mees suri haiglas

Pühapäeval kell 18.50 juhtus raske liiklusõnnetus Kasepää vallas Jõhvi-Tartu maantee 76. kilomeetril. Jõhvi suunas sõitnud metsaveoautole Sisu astus ette tumedas riietuses ja helkurita jalakäija. Teadvuseta mees viidi kiirabiga Maarjamõisa haiglasse, kus kannatanu kell 23.30 suri. Metsaveoauto juht oli kaine ja omas nõutava kategooria juhiluba.


Kadunud mees leiti surnult metsast

Mullu detsembris jäi kadunuks Pala vallas 1947. a sündinud Mait. Sellel pühapäeval leiti mehe surnukeha Lümati külas metsast, 50-60 meetrit metsaservast ja vaid mõnisada meetrit lähimast elumajast. Surnukeha olid purenud kas metsloomad või hulkuvad koerad, kadunu nägu oli siiski terve. Surnu keha on saadetud kohtuarstlikku ekspertiisi surmaolude ja põhjuse selgitamiseks. Esialgsel vaatlusel kuriteole viitavaid jälgi ilmsiks ei tulnud.


Käidi vargil sanitaartehnikute tööruumis

Ööl vastu laupäeva murti Jõgeval sisse Liiva tn 6 ASi Jõgeva Elamu sanitaartehnikute tööruumi. Lõhuti ukselukud. Ära on viidud erinevaid toruliitmikke, ketaslõikur, vene päritolu transistorraadio, kaks segistit, akulaadija ja 35 meetrit gaasikeevituse voolikut. Avaldaja hindab vargusega saadud kahju 6300 kroonile.


Leiti jalgratas

Põltsamaal on politseitöö käigus leitud 18-käiguline naiste või noorukite jalgratas Olpran Bike. Rattal puudub esipiduri mehhanism, pole ka kumbagi porilauda. Raami värv on varieeruv helepunasest tumepunaseni, kirjad Olpran ja Tommy on raamile tehtud kollase metallikuga. Ratta esihargi küljes on kaks trossilukku, üks kollase trossiga, teine lilla ehk ka sinise trossiga. Sadula fikseerimispolti ei ole. Esiratta velg on valge, tagavelg keskelt kaetud pruuni värviga. Kui keegi tunneb kirjeldatu järgi ära oma jalgratta, palume pöörduda Põltsamaa politseiosakonda Georg Kolbassovi poole või helistada talle telefonil 51 238.


Suvilast varastati kaablit

Pühapäeval tuli ilmsiks, et viimase kaheksa päeva jooksul on käidud vargil ühe tartlase suvilas Tabivere vallas Lilu külas. Kurjategija sisenes suvilasse aknaklaasi lõhkudes. Omanik leidis kadunud olevat 30 meetrit valge isolatsiooniga 7-soonelist kaablit ja arvab saadud kahju suuruseks 700 krooni.


Jõgeval varastati lahtisest koridorist lukustamata ratas

26. jaanuari õhtul kümne paiku Jõgeval Aia tn 52 lukustamata trepikotta ööseks jäetud jalgratas Tunturi oli sealt hommikuks varastatud. Punast värvi jalgratas polnud ka lukus. Jalgrattal oli ees must rehv, tagarattal hall rehv. Veel olid rattal esihargil keevituse jäljed ja parem pedaal katki, küljes oli joogipudel ja juhtraual sarved. Omaniku kahju on 2100 krooni.


Ilmateade

Teisipäeval on pilves selgimistega ilm. Puhub loode- ja läänetuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur 0°C ... +6°C.

Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm. Puhub loodetuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur öösel -4°C ... -10°C, päeval -2°C ... -6°C



Vooremaa

Teisipäev, 30. jaanuar 2001. a.

Korralik ületalvepidamine on võti piimatoodangu suurendamiseks

JAAN LUKAS


Palamuse rahva nõudeid rahuldati ligi 300 000 krooni ulatuses

RAIVO SIHVER


Pala vald saab euroopaliku perearstikabineti

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Jõgevamaa piiridest

OTT KURS,

kelle esivanemad on pärit Kodavere ja Torma kihelkonnast


KIRJAD

Kuidas ma tahtsin riigilippu osta

I. LIIM


Aitäh tegijatele!

HERBERT SÖÖDE


Mis asendab Jõgeva-Tartu ronge?

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Hüppame ülemöödunud sajandisse?

30. jaanuar 2001



MAJANDUS

Moesalong Põltsamaal ja õmblustsehh Kasepääl

RAIVO SIHVER


Seemnekasvatajad ja sordiaretajad ühinesid

JAAN LUKAS


Rongidele uus sõiduplaan

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Miks Eesti popmuusikud maailmas läbi ei löö

MARGUS KIIS


Eurolaul 2001 - jubedad kostüümid, paroodiad ja algajad

MARGUS KIIS

(www.marguskiis.homepage.com)


Kallis Woore Wolly!

Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja Keskkool,

tulevane Wolly Juku Käsikivi nimeline põhikool


Uued bändid maailmas

MARGUS KIIS



SPORT

Tuline hokilahing lõppes SK Pedja võiduga

MART ERMANN


Spordi lühiridu

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Ajakirjanikud kogunesid kongressile

JAAN LUKAS


Aasta algas suuremate tulekahjudeta

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Neli meest vahi all

Liiklusõnnetuses viga saanud mees suri haiglas

Kadunud mees leiti surnult metsast

Käidi vargil sanitaartehnikute tööruumis

Leiti jalgratas

Suvilast varastati kaablit

Jõgeval varastati lahtisest koridorist lukustamata ratas


Ilmateade