Vooremaa
Neljapäev, 30. august 2001. a.

Sisukord

Puuviljaturul tänavu tagasihoidlik konkurents


Mahepõllumajanduslikke tõdesid austava puuviljakasvataja Karla Suttingu aias kasvab üle saja erineva õunasordi. "Õunu sööb meie pere, mistõttu väldime keemia kasutamist," väitis peremees. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Tänavune õuna ja ploomisaak on paikkonniti erinev. Paikades, kus öökülmad ja vihmad tugevamad, on saagid üsnagi kesiseks jäänud. Pealegi kimbutasid vihmarikkamaid piirkondi sagedamini ka taimehaigused. Seal, kus ilmastikutingimused soodsamad, võib saakidega enam-vähem rahul olla.

"Kuremaa Põllumajandustehnikumi õppemajandi aiandis kasvavad põhiliselt ploomipuud. Kevadised külmad jätsid meie aiandi üldiselt puutumata. Saagi poolest on tegemist täitsa tavalise aastaga. Toodangumahud on meil väikesed, mistõttu ei ole mõtet hakata suuremate puuviljakasvatajatega turul konkureerima. Müüme niipalju, kui kohalikud elanikud ostavad. Kuigipalju ploomidest läheb kooli sööklasse," rääkis õppemajandi juhataja Annes Reis.


Mahepõllumeestest puuviljakasvatajad

"Selle aasta õunasaak kuigi hea pole. Kui taimekaitsevahendeid ei kasutata, on õunad väga ussitanud. Meie ei taha aga mürgiga pritsida, sest ei taha keemiat süüa," teatas Eevi Saluri Pedja külast.

Tema aias kasvab 20-30 õunapuud: Valge Klaar, Sügisjoonik, Antoonovka ja teisi vanu Venemaa päritoluga õunasorte.

Põhimõttelised mahepõllumajanduse tõdede eelistajad on puuviljakasvatuses ka põltsamaalased Karla ja Helle Sutting. Õuna-, ploomi- ja pirnipuid kasvab Suttingutel nii koduaias kui ka Põltsamaa vallas Mõhkkülas asuval aiamaal.

"Kokku on meil kolmkümmend õunapuud ja samapalju ploomipuid. Erinevaid õunasorte on aga ligi sada, sest pookimise tagajärjel kasvab ühel puul mitu õunasorti," rääkis Karla Sutting, kellele meeldib aias pidevalt pookida ja katsetada. Istikuid on ta toonud erinevatest aianditest.

"Kasvatame puuvilju eelkõige oma perele, mistõttu ei tee putukatõrjet. Arvestades seda jääb meie saak aga tagasihoidlikumaks, kusjuures õunu on oluliselt rikkunud ka õunauss ja kõige rohkem õunakoi," lisas Helle Sutting. "Kui puuvilju keemiavabalt kasvatada, jätab soovida ka nende kaubanduslik välimus," lisas ta.

Karla Sutting kiitis oma koduaias kasvavatest ploomidest "Polli varajast" ja "Liisut" ning õuntest Suisleppa, Suurt Tõlli ja Polli Viljakat. "Meie koduaias on ka ilus punane "Veiniõun", mis oma ilusa värvi tõttu õunakratte ligi meelitab. Tegelikult on "Veiniõun" väga hapu ning sobib tõesti hästi vaid veini ja keedise valmistamiseks," rääkis Helle Sutting.


Turul napib puuviljakaupmehi

Puuviljamüüjaid kohtab ka Jõgevamaa turgudel. Üleeile ja eile oli aga puuviljakauplejaid üsna vähe. Üks õunamüüja küsis kilogrammi valge klaari eest 3 krooni. Erich Ots müüs turul kreegi ja ploomi vahepealset sorti Mirabell, hinnaga neli krooni kilogramm. "Meil on kaks puud. Kollane on varajasem, punane natuke hilisem, " sõnas ta.

Üks puuviljakasvataja küsis teisipäeval ploomikilo eest 7 krooni. Tartumaa firma TÜ Vasula Aed müüs ploome hinnaga 8 krooni kilogramm. "Kevadine külm tegi liiga. Ploome on aga piisavalt. Saagikus on üle keskmise. Põhiliselt kasvatatakse keskvarajast sorti Emma Leppermann ja hilisemat sorti Engborgh. Õunapuid kasvab 70l hektaril ja ploomipuid 14l hektaril," lausus TÜ Vasula aed juhatuse esimees Imbi Rohejärv.

Pajusi ettevõte AS Nurga varus tänavu nii musta kui ka punast sõstart kahe tonni ringis. Musta arooniat on plaanis varuda umbes kuus kuni seitse tonni ja õunu viis tonni.

Tartu firma AS Salvest alles tegeleb ostuplaani kokkupanemisega, kuid kindlasti ostetakse selles firmas puuvilju lastetoitude valmistamiseks.

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS


Mahepõllumehed saavad toetust

Valitsuse istungil heaks kiidetud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse korra alusel makstakse mahetootjatele 8 miljonit krooni.

Toetust saab taotleda põllumajandustootja, kes kasutab õiguslikul alusel mahepõllumajanduslikuks taime- või loomakasvatuseks kokku vähemalt 0,5 hektarit põllumajandusmaad, kes järgib mahepõllumajandusliku taime ja loomakasvatuse nõudeid ning kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud.

Juhime taotlejate tähelepanu sellele, et tootjal ei tohi olla käesoleva aasta 1. septembri seisuga riiklikke maksuvõlgasid või peavad need olema ajatatud. Arusaamatuste vältimiseks soovitame taotlejail enne 1. septembrit oma andmed kontrollida Maksuameti kohaliku büroo kaudu.

Taotlus toetuse saamiseks tuleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkondlikule büroole esitada 17. septembriks. Taotlusvorme saab septembri algusest PRIA piirkondlikest büroodest ja PRIA koduleheküljelt www.agri.ee/pria.

Toetust saab vaid mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta. Seejuures arvestatakse nii maad, kus tootja kasvatab põllumajanduskultuure, kui ka maad, mida ta hoiab külvikorra kohaselt mustkesas, samuti mitmesuguseid rohumaid. Püsi- või looduslikule rohumaale saab toetust taotleda vaid juhul, kui seda kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks.

Ettevõtete vastavust mahepõllumajanduse seaduse nõuetele kontrollib Taimetoodangu Inspektsioon iga tootja juures kohapeal vähemalt kord aastas. Suvise kontrolli edukas läbimine on toetuse saamise eeltingimus. Taotluse koostamisel peab tootja lähtuma taotluse esitamise aasta mahepõllumajanduslikust maakasutusest. Eriti hoolikalt soovitame esitatavate andmete korrektsust jälgida rohumaadele toetuse taotlemisel. Pindade osas saab enamikku andmeid kontrollida Taimetoodangu Inspektsiooni piirkondlikest büroodest.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus ei ole tüüpiline tulutoetus, enamik Euroopa riike maksab seda põllumajanduskeskkonna programmide. Ka Eesti on selle oma lähiaja eesmärgiks seadnud. Käesoleval aastal makstakse põllumajanduskeskkonnatoetust, sealhulgas toetust mahepõllumajandusliku tootmise eest pilootalade - Palamuse, Lümanda ja Kihelkonna valla - tootjatele. Selle programmi raames peavad tootjad lisaks mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele ka teisi keskkonnasõbraliku majandamise nõudeid. Need tootjad, kes 2001. aastal juba saavad mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust põllumajanduskeskkonnaprogrammi raames, ei saa täiendavat mahepõllumajandustootmise toetust täna heaks kiidetud korra alusel.

Toetuse ühikumäära mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa ühe hektari kohta kehtestab põllumajandusminister 19. novembriks. Toetused maksab PRIA välja detsembri alguses.

KAI MARAN,

PRIA pressiesindaja



ARVAMUS

Puuviljakasvatus on kulukas ettevõtmine

Tabivere vallas Äksis asuva aiandustalu peremehe Arno Korbi arvates nõuab puuviljakasvatus märksa suuremaid kulutusi ja riskivalmidust kui teraviljakasvatus või piimatootmine. Kas puuviljaaia omanik on üldiselt samasugune põllumees nagu piimakarja pidaja, teravilja- või kartulikasvataja?

"Puuviljakasvatajat peetakse sageli rohkem peenema äri ajajaks või väiketootjaks. Tõsiseid tegijaid puuviljakasvatuses, kellel on 2000 ploomipuud või samapalju õunapuid, on tegelikult Eestis vähe. Põhjus on selles, et puuviljakasvatus eeldab suuri investeeringuid. Eesti suuremad puuviljaaiad näiteks Vasulas ja Rõngus on saanud kolhoosikorralt päranduseks puud, aiad ja hoidlad. Ühtlasi peab arvestma, et puuviljakasvatuses on risk märksa suurem kui mujal põllumajandustootmises."

Milles see risk täpsemalt seisneb?

"Kui piimatootjal äri ei õnnestu, võib ta lehmad lihaks müüa ning tootmishoonetes näiteks puidutööstusega tegelema hakata. Ühe õunapuu hinnaks on 150 krooni. Kui puuviljakasvataja oma ettevõtmisega miinustesse jääb, peab ta aga piisavalt palju raha kulutama ka põhivahendite likvideerimiseks. Pealegi peab arvestama seda, et prestiižikamad firmad (Puuviljaparadiis ja teised) sõlmivad vaid siis ostu- ja müügilepinguid, kui ühelt õunapuult saab vähemalt 500 kilogrammi ühtlase välimusega õunu."

Mitu viljapuud kasvab teie talu aiandis ja millised on tänavused saagid?

"8 hektaril kasvab mul 1200 õunapuud, ploomipuid on 600. Samuti kasvatan pirnipuid. Täpsetest saakidest on praegu veel vara rääkida, kuid üldiselt jääb tänavune ploomisaak võrreldes möödunudaastasega tagasihoidlikumaks. Väiksem saak on ka varajastel sortidel nagu Emma Leppermann. Ega ma väga suurt saaki taga ei aja. Loodan saada nii palju ,et suudan ära müüa."

Miks kasutate puuviljade turustamisel "tänavakaubandust" Jõgeva-Tartu maanteel ning millest lähtudes kehtestate hinnad?

"Müün ploome hinnaga 12 krooni kilogramm. Vasula aiandi ploomide hinnaks on 9 krooni. See aiand võib väiksema hinnaga müüa, sest päris puud, piirded ja hoidlad nõukogude võimult. Mina olen oma aia aga ise rajanud. Jõgeva-Tartu maanteel on puuvilju soodne müüa seetõttu, et kui kaup otsa saab, hõikan abikaasa Liina ja tema toob kiiresti aiast uusi puuvilju juurde. Ja pealegi ei müü ma puuvilju mitte riigile kuuluva tee ääres, vaid oma talu territooriumil. Nii et kui mõni ametnik peaks euronõuetest rääkima ja mind keelama hakkama, küsin temalt prokuröri orderit."

JAAN LUKAS


KIRJAD

Väikeparteide suvistest tegemistest

15. augustil korraldas Eesti Erakondade Konsultatiivne Ümarlaud suvise seminar nõupidamise Harjumaal Andineeme puhkekeskuses. Seminaril osalesid Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Vene Erakonna Eestis ja Vene Ühtsuspartei esindused.

Tehti kokkuvõtteid juunis ja juulis aset leidnud kohtumistest presidendikandidaatidega. Jõuti ühisele seisukohale, et Ümarlaud on nõus toetama presidendikandidaati, kes:

1. Toetab ühemõtteliselt Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud iseseisvust.

2. Oskab lahendada poliitilisi ja majanduslikke probleeme oma iseseisvat arenguteed jätkavas Eestis.

3. Toetab sotsiaalse ebavõrdsuse ja varalise kihistumise vähendamist.

4. Aitab kaasa nn halli passi omanike kodakondsusprobleemide lahendamisele.

Diskuteeriti ka Eesti majanduspoliitilise arengu üle. Erakondade esindajad arutlesid võimaluse üle kujundada ühine majanduspoliitiline platvorm. Seda dokumenti hakatakse koostama Ümarlaua sügistalvisel hooajal.

Suveseminar korraldati juba teist korda. Osalejad leidsid, et selline üritus võiks kujuneda erakondade traditsiooniliseks foorumiks.

***

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei teised suvepäevad korraldati 21. ja 22. juulil Alajõel. Tööpartei aktiiv arutas sotsiaaldemokraatia edasist osa Eesti arengus. Nenditi, et läbi aegade on nii Eesti kui kogu maailma sotsiaaldemokraatia vasak- ja parempoolne haru käinud eri radu. Tänapäeval aga on need erinevad suunad üha enam hakanud otsima kompromisse ja koostöövõimalusi. Ka Eesti ühiskonna kuhjunud probleemide lahendamisel on Tööpartei ja Mõõdukate koostöö võimalik ja vajalik.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei tervitab Mõõdukate hiljutisel kongressil väljendatud soovi sotsiaaldemokraatliku poliitika tugevnemiseks Eestis. Mõõdukate uuest programmist nähtub, et mitmed probleemiasetused on mõlema sotsiaaldemokraatliku erakonna jaoks sarnased.

Ülalöeldust lähtudes pöördus ESDTP järjekordselt rahvaerakonna Mõõdukad poole, korrates oma aastatetagust ettepanekut dialoogiks. Selle põhiteemaks oleks lastetoetuste ja pensionipoliitika, tervishoiukorralduse ja ravikindlustusmehhanismi kujundamine vastavalt Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetele.

Suvepäevadel võeti ka vastu ESDTP läkitus Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäevaks. Selles märgitakse, et meie riik sai taas iseseisvaks tänu erinevate poliitiliste jõudude koostööle. Tänaseks on aga vohava lausliberalismi tõttu Eestimaal kadunud nii majanduslik iseseisvus kui inimeste turva- ning ühtsustunne.

Üha süveneb rahva võõrandumine oma riigist ja riigivõimust. Suurenenud on sotsiaalne ebavõrdsus, ühiskond on varanduslikul ja eetilisel pinnal sügavalt lõhenenud. ESDTP tõdeb siiski, et veel ei ole hilja rahva ühendamiseks ja riigi tervendamiseks. Ka Eesti sotsiaaldemokraadid on valmis andma selleks oma panuse.

HERBERT SÖÖDE


JUHTKIRI

Majanduskriisist

Kapitalism ning vabaturumajandus on toredad asjad küll, kuid neisse on sisse programmeeritud üks perioodiline häda: ületootmiskriisid. Äraseletatult tähendab see, et aina suurema kasumi teenimiseks toodetakse üha rohkme kaupu ja teenuseid, mille jaoks pole lõpuks piisavalt ostjaid. See aga omakorda tähendab, et kaubad jäävad lattu seisma, tootmist tõmmatakse koomale, inimesed kaotavad töö ning investorid kapitali, pangad ronivad võlgnikele kukile, tekib pankrotilaine ja süveneb üldine pessimism. Kõik see kestab niikaua, kuni vahepeal kokkuhoidlikult elanud kriisiohvrid leiavad taas piisavalt vaba raha ja eneseusku, et see kõik uue kasumi lootuses taas mängu panna.

Üks sellistest ületootmiskriisidest on parasjagu tabanud ka arenenud tööstusriike. Jaapan pole neli aastat tagasi Aasiat tabanud finantskriisist siiamaani üle saanud ega suuda kuidagi harjuda mõttega, et senist ringkäendusel põhinevat majandusmudelit tuleb ükskord ikkagi reformima hakata. Euroopa Liit sarnaneb tehnoloogilises mõttes kunagise Nõukogude Liiduga, jäädes keskeltäbi ühe aastaga Ameerikast kaks aastat maha. IdaSaksamaa ülesehitamine, mis pikka aega hoidis käigus Euroopa südame majandusmootorit, hakkab ka lõpuks, ehkki paljude arvates ebaõnnestunult, ühele poole saama.

Ja ega Ameerikalgi hästi lähe: majandusbuum, mida kaks aastat mullina üles pumbati, näib viimaks ometi lõhkenud olevat ning tasapisi on ka lombi taga hakatud aru saama, et niinimetatud uue majanduse firmad, mis juba asutamismomendist saadik pole kasumit tootnud, ei hakka seda ilmselt kunagi tegema. Tegelikult pidanuks Ameerika majandusmull lõhkema juba aastapäevad tagasi, kuid ilmselt hoidis dollarit üleval Euroopas ees seisev üleminek eurole, mis sundis oma sääste tasapisi mõne muu valuuta vastu vahetama neid markade, frankide ja liiride omanikke, kes oleksid rahavahetamise käigus oma sularaha päritolu seletamisega kimpu jäänud.

Millised on käimasolevas majanduskriisis Eesti väljavaated, eriti arvestades asjaolu, et oleme viimase aastakümne jooksul üha tihedamalt maailmamajandusse integreerunud? Kui palju on põhjust karta oma töökoha ning pangas oleva rahasumma säilumise pärast, eeldusel muidugi, et nimetatud asjad on olemas? Kohalikud analüütikud kinnitavad küll, valvenaeratus näol, et paanikaks pole põhjust, kuid ega nad äkki meid ninapidi vea?

Luksuslimusiinide, viimaste arvutimudelite ja muude tööpinkide ostmisega on kuidas on, kuid süüa tahab inimene igasuguse majanduskorra ajal. Pealegi tekitab majanduskriis paratamatult stressi, mida paljudel inimestel on kombeks maandada söömise või joomise abil. Meie toiduainetetööstusel peaks seega üsna hästi minema. Ümarpalgi hind muidugi langeb, kuid seda teevad toorainehinnad maailmaturul ju niikuinii kogu aeg. Töödeldud puitu aga võib seeeest vaadelda kui pikaajalist kapitalimahutust, mille väärtus saab aja jooksul vaid kasvada ning mida tulevikule mõtleldes kas palkmajade või originaalmööbli kujul ikka osta tasub. Kuna tehnoloogiamullist kohalikes oludes tõesti rääkida ei saa, võib Eesti majandust ainsana ähvardada eurotsooni kokkukukkumine. Kuna aga Euroopa Liidu puhul ei saa rääkida tõelisest vabaturumajandusest, on selline variant vähetõenäoline.

30. august 2001. a



MAJANDUS

Teraviljatoetused vähenevad aasta-aastalt

Selle aasta teraviljatoetused on jagatud, kuid need vähenevad iga aastaga.

Möödunud nädalal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 5051 teraviljatoetuse taotlejale 265 000 hektari eest toetust 75,9 miljonit krooni, hektari hind oli seega keskmiselt 275,44 krooni. Jõgevamaa 513 põllumeest sai 26 911,5 hektari eest toetust 7,8 miljonit krooni ulatuses.


Kolm suuremat teraviljakasvatuspiirkonda

Eelmisel aastal maksti 630le Jõgevamaa teraviljakasvatajale 10,5 miljonit krooni ja üle-eelmisel aastal 14 miljonit krooni. Kui eelmisel aastal maksti hektaritoetust 358,28 krooni, siis tänavu oli seda 82,84 krooni vähem. Suuremad toetuse saajad olid Laiuse POÜ, AS Adavere Agro, Torma POÜ, Puurmani PÜ ja OÜ Sadala Agro. Füüsilisest isikust ettevõtjate seas olid suuremad teraviljakasvatajad Mart Leiten, Tarmo Tallinn Tootsi talust, Andres Kalamees Vöörmündri talust, Raivo Roos ja Urmas Jukkum Kükkeri talust.

Ainult Põltsamaa ja Torma vallas on teraviljatoetust saav põllupind võrreldes eelmise aastaga suurenenud, ülejäänutes toimub vähenemine. Eeltoodud omavalitsused on koos Jõgeva vallaga ka suuremad toetusesaajad.

Torma POÜ juhataja Ahto Vili ütles Vooremaale, et nad said toetust tunduvalt vähem kui möödunud aastal. "Viljakasvatus tasub üha vähem ära. Vilja ainult riigile müües on tootmise kasumlikkus üsna küsitav. Meie söödame osa vilja loomadele, seetõttu on meil tasuvus parem," teatas Ahto Vili.

"Ma usun, et toetusest ei piisa ja seda võiks rohkem olla," ütles Tani talu peremees Raivo Roos. Teravilja ja rüpsi ning rapsi kasvatatakse talus 170 hektaril.

Teatavasti said teraviljatoetust need ettevõtjad, kellel ei olnud 1. juuni seisuga riiklikke maksuvõlgu. Kasvatatava teravilja, aga samuti tatra, herne, põldoa, rapsi, rüpsi ja lina põllupind pidi olema vähemalt 5 hektarit.


Maakonnas on kolm sertifitseeritud seemne kasvatajat

Tänavu kujunes sertifitseeritud seemne kasvatamise toetuse suuruseks 6931,68 krooni hektari kohta. Seda eraldati 16le seemnekartuli ja 10le heinaseemnekasvatajale kogupinnaga 284 hektarit. Jõgevamaal said sertifitseeritud kartuliseemne toetusi OÜ Jõgeva Seemnekartul ja OÜ Torma Tuhlis ning sertifitseeritud heinaseemne toetust AS Adavere Agro.

OÜs Jõgeva Seemnekartul kasvatati eelmisel aastal seemnekartulit 35l hektaril ja tänavu 20l hektaril. Eelmisel aastal kasvatati selliseid sorte nagu Ando, Ants, Anti, Jõgeva Kollane, Läti Varajane Kollane, Piret, Van Gogh ja Vineta. Sel aastal ei kasvatata Antsu ja Läti Varajast Kollast.

"Toetus on leevenduseks, sellest saab võlad ära maksta," teatas OÜ Jõgeva Seemnekartul juhataja Ilmar Polli. Ta jätkas: "Tänavu oleme võtnud kartuleid kahel päeval, 1,5 hektarilt sorti Vineta, mille saagikus hektari kohta tuli 20 tonni. Berberit võtsime 0,2 hektarilt. Suurem kartulivõtt algab tuleva nädala lõpus".

OÜ Torma Tuhlis juhataja Kalev Tähepõllu arvates on toetusesumma täiesti piisav. Eelmisel aastal kasvatati osaühingus kartuliseemet neljal hektaril. Tänavu kasvab kartul üldse kaheksal hektaril.


Maksti ka põllumajanduskindlustustoetust

Vabariigis maksti tänavu põllumajanduskindlustustoetust 122le taotlejale 359 824 krooni. Jõgevamaalt oli toetusetahtjaid 17 ja nad said kokku 44 441 krooni. Kindlustustoetuse perioodiks on üks kalendriaasta, see on 20.06.2000.a kuni 19.06. 2001.a. Toetust makstakse kuni 40% antud perioodil kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksetest.

Seda said taotleda need põllumajandustootjad ja kalakasvatajad, kes olid kindlustanud põllukultuurid, tõu- ja produktiivloomad või kasvatatavad kalad loodusõnnetuste vastu. Suuremad toetusesaajad olid AS Perevara, OÜ Härjanurme Mõis, Rääbise Põllumajanduse OÜ, Pala Farmer ja AS Evemar.

"Meil on kindlustatud 370 lehma ehk kogu lüpsikari. Oleme sunnitud seda tegema, et pangast laenu saada. Kindlustatud on ka hooned, põllukultuurid aga mitte," rääkis OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming.

RAIVO SIHVER


SAPARDi küsimusi

Kas SAPARDi toetus kuulub hiljem tulumaksuga maksustamisele? Kuidas seda raamatupidamises näidata?

Ei, SAPARDi toetust ei maksustata tulumaksuga. Samas ei ole tulumaksuseaduse järgi lubatud ettevõtlustulust maha arvata kulusid, mis on tehtud tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel. Näiteks füüsilisest isikust ettevõtja, kes ostab põhivara maksumusega 600 000 krooni ja saab SAPARDi raames toetust 50% ehk 300 000 krooni, võib ettevõtja ettevõtluskuluna arvestada omafinantseeringu osa, seega 300 000 krooni.

Kas hobusekasvatajatel on võimalus SAPARDi toetust saada?

Hobusekasvatajad, kes tegelevad maapiirkonnas turismiteenuse pakkumisega, saavad näiteks toetust taotleda 3. meetme (maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetus)b raames matkaradade ehitamiseks. Külade territooriumil asuvad hobusekasvatajad saavad toetust taotleda ka 4. meetme (maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetus) raames infrastruktuuri ülesehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, sealhulgas teede, elektrivõrkude, telefoni ja andmeside, veevarustuse ning reoveepuhastuse parandamiseks.

Mida tuleks hinnapakkumiste puhul silmas pidada?

Mitu taotlust on puudulikult vormistatud hinnapakkumiste tõttu tagasi lükatud. Mis siis puudu on olnud? Hinnapakkumisel peab olema hinnapakkumise teinud firma ja ka taotleja äriregistrikood. Hinnapakkumine peab olema kas eesti või inglise keeles ja hind peab olema toodud Eesti kroonides ja eurodes. Eraldi juhime tähelepanu, et masinate ja seadmete ostmise korral tuleb müüjal hinnapakkumises kinnitada, et kaup on uus ja pärineb Euroopa Liidu liikmes või kandidaatriigist, välja tuleb tuua ka päritoluriigi nimi.

Missugustel dokumentidel peab olema kirjas taotleja äriregistrikood?

Taotleja peab märkima oma äriregistrikoodi järgmistel dokumentidel: majandusaasta aruande koopia, maksuameti tõend, aktsionäride või osanike nimekiri, Veterinaar ja Toiduameti hinnang, keskkonnamemorandum, volikiri ja hinnapakkumiste koopiad.

Milline investeering tuleb kooskõlastada maavalitsuses?

Maapiirkonnas alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise investeeringu (meede 3) korral tuleb esitada kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse maavalitsuse kinnitus selle kohta, et kavandatava ehitise asukoht on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

Taotlusdokumendid tuleb esitada kahes eksemplaris, missugused dokumendid peavad olema originaalid ja missugused võivad olla koopiad?

Taotlemiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada kahes pakis, millest teine eksemplar on lihtkoopia ega pea sisaldama originaaldokumente. Ka esimeses, niiöelda originaaldokumentide pakis ei pea sugugi kõik dokumendid olema originaalid.

Jälgida tuleb valitsuse kinnitatud investeeringutoetuse taotlemise korda või juhendmatejali "Abiks taotlejale", kus see on täpselt kirjas. Näiteks põllumajandustootmise investeeringutoetuse (meede 1) taotlemisel tuleb esitada originaaldokumentidena maksuameti tõend riiklike maksuvõlgade puudumise kohta, äriregistrikaardi ärakiri, volikiri ja omavalitsuse õiend selle kohta, et ei ole rikutud keskkonnanõudeid.

Mille poolest erineb äriregistrikaardi ärakiri ja koopia?

Äriregistrikaardi originaal asub äriregistris. Äriregistrikaardi ärakirja väljastab äriregister sinisel lehel ja templijäljendiga. Koopiamasinal tehtud ärakirja jäljend on koopia. Taotlusdokumentide kahest pakist esimeses peab olema äriregistri väljastatud ärakiri, teises pakis piisab ärakirja lihtkoopiast.

HELI RAAMETS,

PRIA pressiesindaja



KULTUUR

Koolitati muusikaõpetajaid

Eile lõppes Põltsamaal rahvusvaheline muusikaõpetajate kursus "Liikumine, rütm, improvisatsioon", mis oli korraldatud lähtudes maailmakuulsa Saksa muusikapedagoogi Carl Orffi ideedest. Kursuse korraldasid Eesti Muusikaõpetajate Liit ning Põltsamaa Muusikakool.

Nädal aega kestnud kursusel osales Eestist ligi kuuskümmend ning Lätist viisteist muusikaõpetajat. Oma kolleegidele pidasid teoorialoenguid ja juhendasid praktikatunde õppejõud Eestist, Soomest ja Austriast. Kursust toetas rahaliselt Münchenis asuv Carl Orffi fond.

Muusikaõpetajaid õpetasid Doug Goodkin Ameerika Ühendriikidest, Soili Perkiö Ameerika Ühendriikidest, Rodrigo Fernandec Austriast, Eesti Muusikaõpetajate Liidu sekretär Inge Raudsepp, Põltsamaa Muusikakooli õpetaja Tuuli Jukk, Tallinna Laste Loomingustuudio õpetaja Monika Pullerits ning Viljandi Kultuurikolledži õppejõud Paul Bobkov ning Raido Mägi.

"Meie kursus tugines aastail 1895-1975 elanud Saksa helilooja ja muusikapedagoogi Carl Orffi muusikaõpetuslikele ideedele. Carl Orff pidas muusikas oluliseks kõikehaaravust ja mitmekülgsust. Tema eesmärgiks oli ühendada muusikaõpetuses kõne, liikumine, laul ja pillimäng. Orff lõi rahvapillidest koosneva instrumentaariumi, mida kutsutaksegi Orffi instrumentaariumiks," rääkis kursuse üks õppejõude, Põltsamaa Muusikakooli õpetaja Tuuli Jukk, kes ise on olnud kahel aastal enesetäiendusel Salzburgis Mozarteumis asuvas Carl Orffi instituudis. Et Eesti ja Läti muusikaõpetajad tulid Carl Orffi tõdesid omandama Põltsamaale, on suuresti Tuuli Juki teene.

Õppetöö kestis hommikust õhtuni. Tundides, mis viidi läbi Põltsamaa kultuurikeskuses ja muusikakoolis, tuli õpetajatel palju ise tegutseda - laulda, liikuda, improviseerida. Näiteks möödunud reedel kultuurikeskuses toimunud tunnis pidid paaridesse jagunenud õpetajadõppurid tantsuõpetaja Raido Mägi juhendamisel nii liikuma, et nende vahelt tennisepall maha ei kukuks. Inge Raudsepp ütles Vooremaale: "Kursusel osaledes omandasid muusikaõpetajad uusi kogemusi. Nüüd ollakse kompleksivabamad ja suudetakse tunnis loovamalt tegutseda."

Muusikaõpetajad kuulasid Põltsamaa kirikus ka Põltsamaa muusikakooli kammerorkestri kontserti. "Kammerorkester sõidab tuleval aastal Šveitsi Euroopa Noorte Muusika Festivalile. Et seda sõitu toetada, korraldasime selle muusikakollektiivi tarvis korjanduse," lausus Tuuli Jukk.

JAAN LUKAS


Põltsamaa kunstnikud tähistavad linna juubelit näitustega

Linna puhul, mille keskel kõrguvad rohkem kui seitsmesaja aastased lossimüürid, on 75. juubelist kõnelemine pisut kummalinegi, ent ametlikud linnaõigused sai Põltsamaa tõepoolest alles 1926. aastal. Põltsamaa kunstiseltsi esmaspäeval kultuurikeskuse galeriis avatud näitus ongi pühendatud linna juubelisünnipäevale.

Kui üks kunstiselts kodulinna juubeliks pühendusnäitust tegema hakkab, on sellel väljapanekul üsna suur oht üheülbaline ja kramplikult teemas kinni olev välja kukkuda. Põltsamaa kunstiseltsi näitusega ei ole õnneks nii juhtunud: kuningalinna kunstirahvas on osanud teemale läheneda õige mitme eri kandi pealt.

Esmapilgul torkab silma, et jõelinna Põltsamaad kujutades on kunstnike meelisobjektiks seekord kujunenud Kiisamauru pais, mida võib näha mitmel pastellmaalil, aga ka ühel Eire Kulbini siidimaalidest.

Katrin Koitla on oma tundliku käega maalitud akvarelli tarvis leidnud jälle "modelliks" kaks jõeäärset põlispuud. Kaupo Luguski pole oma tuntud headuses ja tuntud pruunikas koloriidis õlimaalide puhul veest kui elemendist üle ega ümber saanud, ent nii kesklinnas elektrijaama juures kui ka kusagil linna taga maalitud pilt on on viidud seekord ühise nimetaja - "Müstiline Põltsamaa" I ja II - alla. Müstilisi pilvi ja valgusmängu on maalidel tõepoolest. Luguse kolmas õlimaal "Juubelipidu" on see-eest üsna vallatu: sellel tõtleb hulk jalgu mööda Põltsamaa sümboliks olevaid sildu. Ülakehasid stiliseeritud linnakodanikel pole, seetõttu ei ole ükski neist identifitseeritav, küll aga on äratuntav nende kohal kõrguv linna siluett. Veel on kunstnik lisanud kompositsioonile mõned linna imagoga seotud detailid, nagu õuna, veinipokaali ja roosi.


Realistid ja abstraktsionistid

Ka Sirje Tero ja Helve Zõbin on lähtunud Põltsamaa roosi ja veinilinna staatusest, maalides roose ning veinimarju vaarikaid. Maie Luht on see-eest kaevunud Põltsamaa ajaloo ühte süngemasse hetke ning ning näidanud linna põlemist 1944. aastal. Ühest küljest on tegemist suuremõõtmelise õlimaaliga, teisalt võiks seda aga kollaažiks nimetada, sest Luht on pildil olevate majade katused ja tänavasillutise kotiriidega katnud ning lisanud muidki detaile. Tulemus on huvitav ja tõepoolest kuidagi "ajaloolisem".

Süngele tulekahjupildile vastanduvad Salme Allikheina "ideaalmaastik" "Kevade õrnus" ja heleroosa newage’lik "Tarkuse juurde". Ethel Hakkaja unistab aga oma kaheosalisel õli- ja temperamaalil rohelisest mõtteviisist, mis Põltsamaale tõepoolest sobima peaks. Jelena Kesa õlipastelli ja tušitehnikas "Juuda suudlus" tundub mitteteadjale teemakauge, ent tegelikult on kunstnik selle tähendusrikka pildi joonistamiseks inspiratsiooni saanud Põltsamaa kiriku bareljeefidega konsoolikivist.

Juubilarlinna auks kunsti luues on mindud ka abstraktsemat teed. Anna Tamm on "Hermanni pargis" I ja II aluseks võtnud omaenda täiesti realistlikud tööd, ent tulemus on tänu arvutis töötlemisele ja põnevate detailide lisamisele hõrgult abstraktne. Kaie Leviti ja Marju Männiksaare õlipastellid "Vee värvid" ja "Kasvamine" on ühtviisi abstraktsed ja struktuuriltki sarnased, koloriidilt seevastu erinevad.


Aken ja ajakirjad

Kõik taiesed aga ei ripu sugugi seinal. Lia Peets on vanast aknast (selle klaasruudud on ta katnud akrüülvärviga), tööriistadest ja ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus numbritest koosneva kompositsiooni "Põltsamaa 75" üles ehitanud aknalauale ja põrandale. Kaaskiri aitab mõista, mis neil esemetel omavahel ning neil kõigil kokku linna juubeliga pistmist on. Jaanika Lemetsari kolmeosaline, looklevat teed meenutav lilleseade "Koju alati tagasi", mis kohe uksel tulijat tervitab, on ühtaegu nii näituse osa kui ka kujunduselement.

Ei tea, kuidas teistele, minule igatahes linna juubeli selline kunsti vormis tähistamine meeldib. Seda enam, et samateemaline näitus on praegu üleval ka Põltsamaa kunstiäris. Sealsete taieste autoriteks on Põltsamaa kunstikooli kunstiringi lapsed. Õpetaja Lia Peetsu juhendamisel käisid nad, värvilised kriidid kaasas, kõige pealt linna pealt huvitavaid motiive otsimas. Kriitidega maalitud visandite põhjal sündisid vahvad papitrükitehnikas pildid. Lõpuks harrastati veel klaasikillumängu ning pandi kollektiivselt, st kolmeneljaliikmeliste gruppidena töötades kokku mitu toredat Põltsamaa-teemalist vitraaži.

Kokkuvõtteks võib öelda, et linna on juubeli puhul vääriliselt austatud, nooremad ja vähe vanemad kunstnikud on saanud loomise läbi tugevadada oma põltsamaalaseidentiteeti ning vaatajad peaksid ka rahul olema. Kultuurikeskuse näitus jääb üles 15. septembrini.

RIINA MÄGI


Pintsel pihus elulainetesse

"Kas sul jope on kaasas?" "Ei, ma võtsin päevitusriided." Niisuguse dialoogiga algas 13. augustil Jõgeva kunstiühingu ja Põltsamaa kunstiseltsi nädalane maalilaager Palamusel. Ilm oli vilets, tuju see-eest parim.

Peale jõgevlaste ja põltsamaalaste oli laagris huvilisi ka Tartust, Tallinnast, Lustiverest ja Süvalepast. Ilm läks aga aina paremaks. Nädala jooksul sai koos maalitud, wokpannil süüa tehtud ja ümbruskonna tähelepanuväärseid tuttavaid külastatud. Kaire Nurga kodus oli põnev näha tema tudengiaja krokiisid ja maastikke. Tallinna kunstnikku Tiina Reinsalut tema suvekodus külastades üllatas, et tema imepisikesele pliiatsijoonistusele kulub terve nädal tihedat tööd. Päris elevile sattusid naised Vaidavere Vanapagana ehk Toivo Annuki Põrgupõhja rikkalikus dendraariumis ja õnnelikud oldi võimaluse üle Meelis Paaveli Amme jõe äärsest kuumast saunast otse jõkke hüpata. Värskendavateks vahepaladeks maalimisele olid ka landartistide tõsinäolised absurdimängud Palamuse vabas kunstiruumis: samaaegselt meie laagriga toimus seal kohaspetsiifilise ja tegevuskunsti workshop. Muide, oma olemasolu absurdsena tajumine on üsna hea viis enese kaitsmiseks ja ellujäämiseks.

Laagriliste töödest üles riputatud näitus sai laupäeval pidulikult avatud vastvalminud peldikkõnepuldist meie muldpõrandalise ateljee ees. Avamistseremoonia tuli kordamisele, kuna näitusekülastajate juurdevool ei tahtnud ega tahtnud lakata. Rein Ereb luges valitud kohti "Kalevipojast". Tema assistent, talle muidu nii truu kolli, kes toimingu erilist internatsionaalsust rõhutada tahtes oli selga tõmmanud ameerika lipuga dekoreeritud T-särgi, tuli teiseks etteasteks aga turvameeste abil kõnetorni lohistada: ilmselt suutis ta toimuvat kainema pilguga hinnata.

Kui põhiosa näitusest - 18 autori realismikalduvustega maastikumaalid ja portreed - olid ateljee põhikorrusel, siis Kaire Nurga unelmateroosad pildid tegelikkusest (mis samas kahtlaselt ka põrgutuld meenutama kippusid), rippusid selle sajandivanuse ehitise rõskes, aga kindlas keldris.

Täname sisuka puhkamisvõimaluse eest nii Rein Erebit kui Meelis Paavelit, toetuse eest ka Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgruppi!

HELI JÄRV,

Jõgeva kunstiühingu esimees



SPORT

Kergejõustikuveteranid ka seekord Maarjas

Maakonna kergejõustikuveteranid lõpetavad selle aasta hooaja jällegi armsaks saanud Maarja Keskkooli hubasel väikestaadionil. Seekord võisteldakse laupäeval, 1. septembril. Kuna paljud osalejatest mängivad meelsasti petanki ja võrkpalli, siis võisteldakse Maarjas ka neil spordialadel. Petankivõistlustega (individuaalne) alustatakse kell 11, kergejõustikuvõistlustega kell 13.

Võrkpallis koostatakse võistkonnad kergejõustikus kaasa teinud veteranidest. Üle 60aastased mehed (August Koni, Evald Veedla, Villu Ojassalu, Ago Kallandi, Vello Soomets, Gennadi Mihhailov, Ivan Junninen)võistlevad aga kohaliku keskkooli noormeeste võistkonnaga.

Need võistlused Maarjas on juba üheksandad. Kohalik spordiaktiiv eesotsas Rutt Taniloo, Enn Pärtelpoja, Vello Soometsaga on veteranide traditsioonilised võistlused hästi ette valmistanud ning läbi viinud. Ka on suurenenud pidevalt osavõtjate arv. Sel aastal on avaldanud soovi neil võistlustel kaasa lüüa ka pea- ja ülikoolilinlasi.

VILLU OJASSALU


Noored orienteerujad koprakarikal

Jõgeva valla noorte orienteerujate paremik osales augusti alguses kolmepäevasel Põlva orienteerumisklubi Kobras 13. karikavõistlustel Otepää kõrgustiku idaosa keerukal, kohati väga raskelt läbitaval metsistuval maastikul.

11-12-aastaste poiste vanuseklassis saavutas 14 osaleja hulgas kolme päeva summas Oskar Orupõld 8. ja Rein Vaikmäe 10. koha. Viimasel võistluspäeval oli Oskar koguni neljas, edestades tuntud orienteerujate dünastiast pärit Kenny Kivikat. Laupäeva õhtupoolikul pakkus kuhjaga õpetlikku ja meeldivat Suverulli jälgimine, kus osalesid maailma suusatipud. Võistlemist toetas Jõgeva Vallavalitsus, transpordiga abistas perekond Orupõld. Eelpool nimetatud ja juunis Noorte Ilvesel võistluskarastuse saanud Laura Suur esindavad septembri lõpus Jõgeva Gümnaasiumi Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlustel. Orienteerumispisikust nakatuda soovijad saavad seikluslikku metsajooksu proovida 12. septembril kell 16 algaval SK Visa kolmapäevakul Siimusti lauluväljakul.

TOOMAS PUSS


Spordi lühiridu

Lõppesid Põltsamaa piirkonna meistrivõistlused jalgpallis. Kui esikoha kindlustas juba kolm vooru enne võistluste lõppu Põltsamaa valla Tervis (võitis ka kahel eelneval hooajal), siis kohad teisest neljandani selgusid alles viimases voorus. Puurmani noormängijad said heatasemelises kohtumises 5:4 jagu Tervisest (ainus kaotus) ning said II koha. Et Põltsamaa Kraabits jäi ootamatult alla 3:8 seni võiduta olnud Järva maakonna Imavere valla meeskonnale, siis sai kolmanda koha Põltsamaa Spordikool. Kokku löödi 20 mängus 177 väravat, seejuures võitjameeskond (Meelis ja Silver Seemann, Andre Strantsov, Bruno Lippur, Margus Kastor, Jaanus Listra, Sten Paulus, Margus Kõrts, Ilmar Kütt, Tambet Kask, Margo Tiiman, Harri Andruse) neist 54. Treeneriohjad hoidis pingul Väino Treiman.

***

Maakonna meistrivõistlustel petankis Põltsamaal oli ka sel aastal vähe osavõtjaid. Naistest jätsid kolmikvõidu Põltsamaale Maire Lepp, Eva Valksaar ja Vaike Ant. Meestest võitis kolmandat aastat järjest Kalju esimees Uno Valdmets. Teise koha mängis välja Rammu esimees Aimur Säärits. Kolmas oli andekas noorvõrkpallur Ivar Valksaar.

***

Mulgimaal on populaarne kurnimäng. Tarvastu valla karikavõistlustel oli võistlusi järgimas ja paremaid autasustamas ka valla juhtkond. Meeskondlikult võitis Viljandi Põltsamaa ja Tartu ees. Individuaalselt võisteldi kolmes vanusegrupis. Kuni 60-aastaste mängijate hulgas olid kolm paremat Põltsamaa kaikaloopijat, vastavalt Vladimir Valejev, Aare Targama ja Arvo Orgusaar. Üle 70-aastastest meestest oli Villu Ojassalu teine, tabiverelane Einar Paabo kolmas.

***

Põltsamaa kuu neljanda kolmapäeva bridžiturniiril kogusid rohkem punkte Jaan Sutt-Villu Ojassalu ja Hillar Sibul-Arnold Kivik.

***

Maakonna meistrivõistlustel paarisvõrkpallis oli sellel aastal vähe osavõtjaid, seda just naismängijate osas. Kaks tugevamat naispaari olid Kristi Valdmets-Karin Kalda Põltsamaalt ja Killu Vunk-Ülle Alla Palalt.

Meestest mängisid end kolme tugevama paari hulka Reimo Alas-Vallo Goroško, Ando Jukk-Peep Päll ja Margus Usin-Uku Taubel vastavalt Põltsamaalt, Tartust ja Tabiverest.

***

Jaapanis toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel sumomaadluses tegid kaasa Põltsamaa ÜG abituriendid Gert Krabbi ja Tõnis Sulg. 16 osavõtja hulgas sai esimene pronksmedali

ja teine viienda koha. Võistkondlikult (arvesse läks kolme maadleja tulemus) oldi Jaapani ja Venemaa järel kolmandad. Tubli, sumokad!

***

Teises ringis on Eesti jalgpallimeistrivõistlustel III liigas edukalt mängima hakanud Põltsamaa Sport. Viikide kõrval Võru linnameeskonna ja Pärnu Lemonsiga alistati Põlva Lootos 8:1 ja Suure-Jaani Kirm 4:1

***

Lustivere spordipäeval mängiti kurni (Põltsamaa alistas Tartu 80:61), võrkpalli (Põltsamaa 11-12-aastased noorvõrkpallurid olid 3:0 paremad Lustivere eakaaslastest) ja jalgpalli nelja poistemeeskonna osavõtul. Jalgpallis said kaks võitu ja ühe kaotuse nii kohalik võistkond (kaotas Puurmani-Kirivere koondmeeskonnale), Põltsamaa Tõruke (kaotas Lustiverele) kui ka Puurmani-Kirivere (kaotas Tõrukesele).

***

Põltsamaa entusiastliku jalgpallitreeneri Silvar Luha poolt korraldatud järjekordsel jalgpalliturniiril möödunud laupäeval tegi kaasa kuus nooremate poiste võistkonda Jõgevalt, Imaverest, Tabiverest ja Põltsamaa linnast ning vallast. Esikoha viisid Tabiverre sealsed vutipoisid, alistades otsustavates mängudes teiseks tulnud Põltsamaa valla Tervise 3:0 ja kolmandaks tulnud Põltsamaa linna Tõrukese 3:2. Kõige rohkem palle vastastele lõid Tõrukese mängijad.

Vanematest poistest (sünd 1988-1989) võitis suure ülekaaluga Puurmani ja Põltsamaa valla Tervise ees Põltsamaa Spordikool.

***

Põltsamaal selgitati vabariigi spordiveteranide osavamad petankimängijad (26 osavõtjat kuuest maakonnast). Naiste nooremas vanuseklassis võidutses Mariina Feodorova Võrust, üle 55aastastest naistest teist aastat järjest Õie Pjatkovskaja Valgast. Meestest olid osavamad kuulide viskajadveeretajad Ülo Ülesoo LääneVirumaalt (kuni 60aastased mehed) ning Karl Tigane Otepäält (üle 60-aastased mehed). Jõgeva maakonna mängijaist said Maire Lepp ja Villu Ojassalu III koha.

OSKAR PURI


Põltsamaal on maailmatasemel sumomaadlejad

Eesti koondisse, kes võitis eelmisel nädalal Jaapanis Osaka eeslinnas Sakais toimunud kolmandatel juunioride maailmameistrivõistlustel 16 riigi hulgas pronksmedali, kuulusid ka Põltsamaa sumomaadlejad Tõnis Sulg ja Gert Krabbi. Gert Krabbi sai pronksmedali ka individuaalarvestuses.

Gert Krabbi ja Tõnis Sulg Jõgeva raskejõustikuklubist Ramm pääsesid Jaapanisse võistlustele peamiselt seetõttu, et nad võitsid hõbemedali Saksamaal peetud Euroopa juunioride meistrivõistlustel. Kaks maadlejat Põltsamaalt ja Eesti koondise kolmas liige Risto Raudkivi Tallinnast sõitsid maailmameistrivõistlustele jõudmiseks esmalt lennukiga Tallinnast Stockholmi ja sealt edasi Frankfurti, kust lennati Jaapanisse.

"Algul olime mereäärses Sakai linnas treeninglaagris. Meie treeneriks oli kuulus raskejõustiklane ja sumomees Aap Uspenski. Ta ise saabus Jaapanisse selleks, et hiljem osaleda Akita maailmamängudel, milles võisteldakse aladel, mis pole olümpiakavas. Võistluste toimumispaigaks oli ümmargune hall, mis oli ehitatud spetsiaalselt sumovõistluste jaoks," rääkis Tõnis Sulg.

"Maailmameistrivõistluste algus oli ebatraditsiooniline. Kõigepealt toimusid kõikides kaalukategooriates eelringid. Seejärel algas avatseremoonia, kus marssisid erinevate maade maadlejad. Võistlema oli tuldud näiteks Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Mongooliast, Kasahhist, väikesest saareriigist Tongalt ning loomulikult sumo kodumaalt Jaapanist. Kokku oli võistlejaid 16 riigist. Vastavalt Jaapani tavadele naisi võistlemas polnud," ütles Gert Krabbi.

Tõnis Sulg, kes võistles kehakaalus kuni 100 kilogrammi, võistles esimesena Tai maadlejaga, kelle ta ringist välja lükkas ja niimoodi alistas. Ka teine kohtumine lõppes Tõnisele võiduga. Samas osutus ta kahel matsil ise alistatuks ning jäi kokkuvõttes individuaalselt 5. kohale. "Kaotasin näiteks Jaapani sumokale, kes on tõeline professionaal," lausus Tõnis.

Gert Krabbi (kehakaal kuni 75 kilogrammi) oli esimeses ringis vaba. Teises ringis sai ta jagu Mongoolia sumomaadlejast. Vahepeal tuli ka kaotada, kuid kolmanda-neljanda koha matšis alistas Gert võistleja Taist ning pälvis nii individuaalselt pronksmedali.

Kolmas Eesti koondise maadleja Risto Raudkivi jäi individuaalselt üheksandaks. Võistkondlikult said aga meie maadlejad üldarvestuses Jaapani ja Venemaa järel koguni kolmanda koha.

"Meil jätkus Jaapanis aega ka ringi vaatamiseks. Nii tegime ekskursiooni Osaka linna," pajatas Tõnis Sulg. "Kui eelmisel reedel Eestisse tagasi jõudsime, tuli esmalt harjuda kohaliku ajatajuga, sest võistlused algasid Jaapanis kell kümme hommikul, Eestis oli samal ajal öö. Kahe riigi ajavahe on seitse tundi. Et võistluspingest vabaneda, sõitsime mõneks päevaks Saaremaale puhkama," lausus Gert Krabbi.

Põltsamaa sumomaadlejate sõber ja aktiivne pöidlahoidja Erki Suits ütles: "Kindlasti ei jää Tõnis ja Gert loorberitele puhkama ja lähitulevikus võime arvatavasti kuulda nende uutest sportlikest mehetegudest."

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Elistveres avati linnutee

Elistvere loomapark tähistas esmaspäeval seltside päevaga oma neljandat sünnipäeva. Sünnipäevaliste osavõtul avati Elistvere pargist järve äärde viiv nn linnutee.

Seltside päeva tavatsetakse loomapargis korraldada sellepärast, et Eesti Metsaselts, loomapargi rajaja ja majandaja, on üks Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutajaliikmeid. Ühenduse esimees Valter Haamer kõneles seekord seltside osast maakultuuri edendamisel ja alahoidmisel ning Eesti Metsaseltsi president, loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet Eesti Metsaseltsi osast loomapargi arendamisel.

Loomapargi kolmandal sünnipäeval avatud Elistvere närilistekeskuse juhataja Andrei Miljutin tegi aga kokkuvõtteid keskuse aastasest tegevusest. Närilistekeskuse loomaaianduslik pool on Miljutini sõnul hästi käivitunud. Värskematest uudistest oli närilisteuurijal teatada üks rõõmus ja üks kurb: eelmisel päeval oli närilistekeskus täienenud kahe Tallinna Loomaaiast pärit vahva vööthiirega, sama päeva hommikul oli aga hinge heitnud üks laborihiire karvatu mutantvormi esindaja.

"Tänu närilistekeskusele vabanevad tuhanded inimesed eelarvamustest näriliste suhtes ning saavad üksiti teada, et näriliste kategooriasse ei kuulu mitte ainult rott ja hiir, vaid isegi nende kahe märksõna taga on sadu liike ja kümneid perekondi, muudest näriliste esindajatest rääkimata," ütles Andrei Miljutin. Tema sõnul välguvad närilistekeskuses tihti fotoaparaadid ja keskuse asukate toimetamisi võetakse isegi videosse, nii et paari aasta pärast võib selline väike armas, aga Eestimaal üsna tundmatu loomake nagu deegu olla niisama tuntud kui näiteks Mart Laar. Teadustöö ja looduskaitse poole pealt pole närilistekeskuse töö paraku rahapuuduse tõttu käivitunud.


Rändeteede ristmik

Linnuteed on seni ikka taevast imetletud, nüüd saab seda mööda aga ka kõndida, kusjuures ilma emakeselt Maalt ja isegi Jõgevamaa piiridest lahkumata. Elistvere pargist järve äärde viiv laudtee markeerib seda rada, mida mööda kunagi siinses mõisas elanud Ungern-Sternbergide krahvipere suplemas käis. Linnuteeks nimetatakse seda sellepärast, et teed rajades mõeldi põhiliselt linnuhuvilistele. Tee lõpeb vaateplatvormiga, millelt avaneb suurepärane vaade järvele.

"Linnutee projekti käivitas Eesti Metsaselts sellepärast, et Elistvere järv on üks lindude rändeteede ristmikke, mistõttu kevadel ja sügisel peatub siin hulgaliselt sulelisi rändureid. Peale selle pole inimene paika, mida linnutee läbib, viimase 85 aasta jooksul oma tegevuse jälgi kuigivõrd jätnud, tänu millele on siin tegemist haruldastele taimeliikidele koduks oleva vääriselupaigaga. Laudtee ääres võibki näha mitmeid huvitavatele taimedele viitavaid silte," ütles Kaupo Ilmet. Tema sõnul on Jõgeval elav ornitoloog Vello Keppart valmis tulema Elistverre linnuhuvilisi juhendama.

Hea jutustajana maalis Kaupo Ilmet linnutee esimestele avamisjärgsetele külastajatele elava pildi sellest, kuidas krahviproua Adelaine ja tema seitse tütart järves suplemas käisid (karujõuline sulaspoiss Priidu kastnud nad nimelt süles vette) ning kuidas krahvihärra noore kena sõudjaneiuga järvel paadiretkedel käis. Paari mõisaaegade tumma tunnistajat võisid aga kõik oma silmaga näha: linnuteed rajades leiti nimelt maa seest üles kaks kunagi pargitee ääres seisnud kivipinki (üldse olnud neid terve tosin), millel nüüd taas istuda saab.


152 000 külastajat

Linnutee projektiga seotud maastikukujundustööd tehti Jõgevamaa keskkonnateenistuse toetusel, tee ja vaateplatvorm ehitati Eesti Metsaseltsi raha eest (ehitajateks olid Äksi Puhkemaja ehitusbrigaad ning Eesti Metsaseltsi vabatahtlikud). Vähemalt osa sellest rahast loodab metsaselts tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkemajanduse osakonna vahendusel tagasi saada. Linnutee avamisel viibinud RMK puhkemajanduse tööjuht Ain Erik arvas, et päris võimatu see pole, ent riigiasutusena saavat RMK raha välja anda vaid siis, kui nõuetekohased projektid ja koostöökokkulepped on olemas. Kuuldavasti on. Ent raha olevat RMK puhkemajanduse arendamiseks tänavu saanud tunduvalt vähem kui möödunud aastal.

"Tugev koostööplatvorm on loomapargil ja meil muidugi olemas: selleks on soov jagada loodusharidust," ütles Ain Erik.

Kui loomapargi asutamispäeval ei olnud pargis veel ühtegi looma (Tallinna Loomaaia kitseaias elanud metskitsed, kes pidid esimesteks asukateks saama, olid seal koerte saagiks langenud), siis nüüd, neljandaks sünnipäevaks, on siia kogunenud päris liigi- ja isenditerikas kollektsioon. Ajavahemikul 16. aprillist 1998 (sellest

ajast hakati külastajaid registreerima) tänavuse aasta sama kuupäevani jõudis loomaparki külastada 152 000 inimest. Rõõmu on sellest olnud nii külastajatel endil kui ka Elistvere rahval: kuigi loomapark tegutseb väga kitsastes majandusoludes, on see külale ikkagi nö teise hingamise andnud.

RIINA MÄGI


Kaareperes jäi mees tulle

Eile öösel põles Kaareperes kahekorruseline elumaja. Põlengus hävis ühe korteri sisustus, 60-aastane üürnik hukkus.

Häirekeskusesse teatati tulekahjust kell 02. 25. Kustutama sõitsid Palamuse, Tabivere ja Jõgeva komandod. Tuletõrjujad-päästjad leidsid esimese korruse korterist, kust tuli oli alguse saanud, 60-aastase Vassili surnukeha. Viie korteriga puitmaja päästeti, täielikult hävis vaid kõne all olnud korteri sisustus. Tulekahju põhjustas üürniku hooletu suitsetamine.

Viimase kümne päeva jooksul oli see Jõgevamaa Päästeteenistusele kuues väljakutse tulekahjule: Jõgeva alevikus põles vana tamme õõnsus, Põltsamaa vallas Kalikülas oli kulu põletamine väljunud kontrolli alt, Umbusi külas kustutati kombaini, Esku külas põles vana saun, mis hävis täielikult. Üleeile kustutati Mustvees Uus tn 1 elamu keldris laudpõrandat, millest üks ruutmeeter hävis.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kilomeetripostid kadunud

Mustvee teemeister avastas, et Jõgeva-Mustvee maantee 23. ja 37. kilomeetri vahelt on kadunud 12 kilomeetritähist. Tekitatud kahjuks arvestati 2973,60 krooni.


Koorem palke kadunud

Jõgeva vallas Tirma külas on varastatud Vahe maaüksuse laoplatsilt 15 tihumeetrit 4,9 meetrised kuusepalke. Metsaomanikule on tekitatud 9000-kroonine kahju.


Öösel veeretati kaevuraket

Kasepää vallas Koidu tänaval veeretas öösel kella poole kahe ajal Dmitri koos sõpradega kaevurakke selle omaniku krundilt eemale. Omavolitsenud mehed olid alkoholijoobes.


Kohverarvuti toodi tagasi

Kurista küla elanik avaldas, et tema eramust on varastatud kohverarvuti Acer 500 (16 000 krooni). Järgmisel päeval oli arvuti tagasi toodud. Politsei uurib, miks 15-aastane Janek selle ära võttis.


Mõlkis autot

Teisipäeval kella 11 ajal sõitis Piibe maanteel Painküla silla lähedal sõiduauto otsa ees peatunud autole. Mõlemad autod said mõlke, inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Samal päeval kell 13.30 tagurdas sõiduauto joobnud juht A. L. Jõgeval Kivi tänaval otsa taga peatunud autole ja lahkus sündmuskohalt.


Vargad käisid lukustamata ruumides

Teisipäeva hommikupoolikul varastati Jõgeva vallast Alavere külast mootorsaag Husqvarna 254 XP maksumusega 7000 krooni. Saag asus elamu juures garaažis, mille uks oli lukustamata.

Öösel varastati Jõgeval B. Alveri tänaval ühest korterist makkraadio Philips. Omanikule tekitati 1100-kroonine kahju. Sellegi korteri uks polnud lukus.


Diiselkütus kadunud

Avastati, et Torma alevikus on ASile Folie kuuluvast kütusemahutist

kadunud 470 liitrit diiselkütust. Vargusega on tekitatud firmale 2491-kroonine kahju.


Purjuspäi kohtus ja politseis

Esmaspäeval tuli 18-aastane Kristo koos Urmasega (22) Jõgeva Maakohtusse karistust saama. Et mehed olid purjus, lükati kohtuistung edasi. Politsei koostas neile avalikus kohas joobes viibimise eest protokolli. Politsei on teinud Kristole viimase kolme kuu jooksul juba kolm protokolli.

Alkoholijoobes ilmus kohtumajja ka Arno (40), kes sai samuti karistada. Esmaspäeval tuli politseiprefektuuri 1969. aastal sündinud Heino, ka tema oli viinane.


Kaklus kaupluses

Jõgeval läksid kaupluses Kajakas kaklema noored mehed Eduard ja Jüri. Kakluse käigus lõhuti kaupluse peasissekäigu uksepiit. Noormehed toodi politseiprefektuuri kainenema, kakluse algatanud Eduard sai trahvi.


Ilmateade

Neljapäeval on kuiv ja peamiselt päikesepaisteline ilm. Puhub põhjakaarte tuul 1-6 m/s. Sooja on 16-20 kraadi.

Reedel on vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm, puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Öösel on sooja 4-10, maapinnal kohati null kraadi, päeval on 16-20 kraadi.



Vooremaa

Neljapäev, 30. august 2001. a.

Puuviljaturul tänavu tagasihoidlik konkurents

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS


Mahepõllumehed saavad toetust

KAI MARAN,

PRIA pressiesindaja



ARVAMUS

Puuviljakasvatus on kulukas ettevõtmine

JAAN LUKAS


KIRJAD

Väikeparteide suvistest tegemistest

HERBERT SÖÖDE


JUHTKIRI

Majanduskriisist

30. august 2001. a



MAJANDUS

Teraviljatoetused vähenevad aasta-aastalt

RAIVO SIHVER


SAPARDi küsimusi

HELI RAAMETS,

PRIA pressiesindaja



KULTUUR

Koolitati muusikaõpetajaid

JAAN LUKAS


Põltsamaa kunstnikud tähistavad linna juubelit näitustega

RIINA MÄGI


Pintsel pihus elulainetesse

HELI JÄRV,

Jõgeva kunstiühingu esimees



SPORT

Kergejõustikuveteranid ka seekord Maarjas

VILLU OJASSALU


Noored orienteerujad koprakarikal

TOOMAS PUSS


Spordi lühiridu

OSKAR PURI


Põltsamaal on maailmatasemel sumomaadlejad

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Elistveres avati linnutee

RIINA MÄGI


Kaareperes jäi mees tulle

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kilomeetripostid kadunud

Koorem palke kadunud

Öösel veeretati kaevuraket

Kohverarvuti toodi tagasi

Mõlkis autot

Vargad käisid lukustamata ruumides

Diiselkütus kadunud

Purjuspäi kohtus ja politseis

Kaklus kaupluses


Ilmateade