Vooremaa
Kõigist neist 8000 numbrist õhkub otseselt või kaudselt ajastu hõngu. Erinevate aastakäikude sirvimisel võib uuesti läbi elada kollektiviseerimist ja kõikuda koos partei peajoonega, taaskogeda stagnaaegset olmet ning imetleda praeguste kohalike prominentide noorpõlvepilte, jälgida Eesti riigi taasloomist ning kunagise majandusstruktuuri vaevalist ümberformeerumist. Ka lehe tehniline areng räägib nii mõndagi: käsitsi laotud ja viletsa pildikvaliteediga trükisest oleme muutunud värviliseks, kõige kaasaegsemal tasemel trükitud väljaandeks, saame uudiseid ja kaastöid lisaks oma maakonnale ka mujalt maailmast ning oleme interneti vahendusel ka ise kogu maailmas loetavad.
Vooremaa peatoimetajana tahan südamest tänada kõiki teid, kes te kunagi seda lehte teinud, lugenud ehk kasvõi siinkandis elamise, tegutsemise ja loomingu kaudu lehele kirjapanemisväärilist materjali olete andnud. Just teie olete meie kõige väärtuslikum kapital, ilma teieta poleks me kunagi niikaugele jõudnud ning just teie annate mõtte meie edasistele pingutustele. Olen kindlalt veendunud, et nii teil kui ka Vooremaal on paremad ajad alles ees. Ja mitte väga kaugel ees.
Olge tublid! Näeme jälle!
AARE KIRNA
KÜSITLUS
Millised on teie muljed maakonnalehest?
Anne, jõgevamaalane:
"Midagi on meelde jäänud Kolhoosniku ajast, samuti Punalipu kujundus ja Vooremaaks muutumise aeg. Praeguse lehega olen rahul: see on värviline ja sisukas. Inimesed ei jõua mitut lehte tellida, Vooremaa on väga hea variant, kust saab teada maakonna probleemid ja vabariigi asjad. Elan Tallinnas, kuid loen kõik Vooremaad alati läbi. Meeldib lehekülg, kus kirjutatakse inimeste elust."
Astrid, infosekretär:
"Kui sattusin Jõgevale elama, oli Punalipp suureks abiks paikkonna ja inimeste tundmaõppimisel. Sellest ajast on mälus ajakirjanike Julius Tillo ja Romeo Allase nimed. Praeguses Vooremaas on kommertslikkuse hõngu. Jääb mulje, et kõik, kes tahaksid kirjutada, ei jõua lehte. Leht võiks olla paksem või käia tihedamini. Maakonnalehte ei sobi seks, see võiks olla eraldi noortelisana."
Piret, raamatukoguhoidja:
"Maakonnalehte on ikka vaja. Sellest saab teada, mis toimub ja toimus ning sellest infost piisab. Teised uudised saan Postimehest või teistest lehtedest. Vooremaa on juba sellegi poolest hea, et selles on noortelehekülg, mida teistes lehtedes ei ole. Tean, et vanainimestele need jutud ei meeldi, aga see on nende probleem, ärgu siis lugegu. Majandus- ja põllumajanduslugusid ma ei loe."
Aadu, metsaülem:
"Kui ta ilmub, vaatan läbi, mis maakonnas toimunud. Viimasel ajal on lehti palju, iga linn ja vald annab oma lehekest. Võibolla oleks kasulikum, kui maakonnas oleks lehti vähem, aga need oleksid sisutihedamad. Ennem oli tööstusest ja põllumajandusest rohkem juttu ja huvitav oli vaadata nende edetabeleid. Eks aeg ja leht on edasi läinud. Täna on leht hea, aga alati saab paremini."
Aare, raudteelane:
"Leht meeldib ja vahel loen seda põhjalikult. Selles on nalja, kroonikat, poliitikat. Punalipust sai juba ammu Vooremaa, kuid vahel küsin lehte ikka vana nime järgi. Kolhoosnik ja Punalipp olid venemeelsed ja kommunistlikud. Kirjutati, mida partei ja valitsus käskis, nüüd saab ausalt kirjutada. Maakonnaleht ei tohi olla kellegi käpa all ja peab kirjutama ausalt seda, mida näed ja kuuled."
Rein, tehnoülevaataja:
"Lehti ma ei telli, kogu aeg olen ostnud neid üksikmüügist. Jah, nii tuleb leht kallim, kuid mul on selline harjumus. Vooremaa loen otsast lõpuni läbi juba sellegi pärast, et see on oma maakonna leht ja saab eluga enamvähem kursis olla. Lehes on kõike ja parasjagu, nagu maakonnalehes peabki olema. Vooremaa on paraja mahuga, paksude lehtede lugemine võtab liiga palju aega."
Linda, pensionär:
"Minule aitab sellest, kui olen kohalike uudistega tuttav. Mis toimub vabariigis, seda ütleb hommikul raadio ka. Paar kuud tellisin ainult Postimeest, nüüd käib jälle Vooremaa, kuna selles on kohalikud uudised ja teated, mis on väga vajalikud. Suured lehed on väga mahukad ja lehekülgede viisi reklaami täis. Vooremaad tellida on aga natuke odavam ja pensionärile vastuvõetavam."
Eedi, pritsimees:
"Selle loen algusest lõpuni läbi, vanast harjumusest tagant ettepoole. Hea, et Vooremaa jõuab seitsmeks postkasti, saab enne tööle minekut info kätte. Poliitikute lugudes käib keerutamine ühe augu ümber. Tean, et reklaam maksab, aga sündmuste kohta oleks vaja rohkem eelinfot avaldada. Lehe hindeks panen neli pluss. Lood, trükk, pildid on läinud paremaks."
Küsitles ARDI KIVIMETS
KIRJAD
Punalipu alla kirjutati "EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva RSNTK häälekandja". Paberil oli tollal sümboolne hind, kojukanne tasuta ja leht maksis kaks kopikat. Täna maksab paber maailmaturu hinna, post teenib tõsimeeli kasumit ning Vooremaa tellimisel tuleb loobuda kilost vorstist või pudelist salaviinast kuus.
"Häälekandjad" elavad aga uut elu. Vägisi tuleb koju Energialeht, mis kiidab oma tegijat - Eesti Energiat. Selle klantsitud üllitise maksame kinni elektriarve sees. Kord kuus on postkastis vallaleht, mis telliti meile vägisi meie enda makstud maksudest. Asjalikust infost ei ütle keegi ära, kuid ikka ilmub seal piibujutte oma väljaandja ülistamiseks. Ei hakka üles lugema kõiki erafirmade üksik- ja ühisväljaandeid, mis tulevad tellimata - see on nende äri.
Täpsustamist vajaks piir äri ja ametivõimude teavitamisvajaduse vahel. Ehk oleks aeg "häälekandjad" samuti tellitavaks teha, nagu see oli nõukogude ajal, ja lõpetada raha pildumine igasse ilmakaarde.
ANTON NOVITSKY
Tunded, mis tekkisid 22. mai Vooremaad lugedes.
Mul on varemgi olnud tahtmine võtta pastakas ja panna kirja oma arvamus meie maakonna kandvast ajakirjandusväljaandest, mis päisel tituleerib ennast uhkelt: Vooremaa - Jõgeva maakonna ajaleht.
Meeles on veel ajad, kui selle ajalehe nimeks oli Punalipp ja esileheküljel säras uhkelt: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Uskuge või mitte, kuid lugedes 22. mai Vooremaa teise lehekülje kirjutisi, tekkis tunne, et need ajad hakkavad vähemalt Jõgevamaale tagasi jõudma.
Ilmselgelt on ka meie maakonna esiajaleht asunud demonstreerima oma poliitilisi eelistusi ja kutsub jõgevamaalasi sõna otseses mõttes üles uut sotsialistlikku revolutsiooni korraldama. Ei saa ju kuidagi teistmoodi tõlgendada kirjutist "Pööre vasakule", mille all kuupäev 22. mai ja Vooremaa!
Kuidagi liiga äratuntavalt tuletab see kommentaar meelde kooliajal kohustuslikus korras loetud kuulsat "Manifesti", kus samuti rõhutati ajaloolise paratamatuse olemasolu. Enamus teist kindlasti teab, mis sellele järgnes!
Minu arusaamist mööda vastutab ükskõik, millise ajalehe poliitilise suuna ja seal avaldatu eest peatoimetaja. Siit ka küsimus hr Aare Kirnale: Kas Te soovite ennast ja selles kirjutises mainitud isikuid kõrvutada marksismi-leninismi tuntud klassikutega, kelle ideedest sai alguse SSOR ja kõik muu sellega seonduv, mis viisid meie noore Eesti Vabariigi hukule ja tõid eesti rahvale nii palju kannatusi?
Sama lehekülje teises artiklis kurdab meie tuntud rahvaliitlane ja Riigikogu liige pr Mai Treial järjekordselt, et valitsus ja selle ministrid ei võta kohe sugugi teda ja tema nõudmisi kuulda. Vaadates televiisorist ülekandeid Riigikogu saalist, tekib aga tahtmatult küsimus, kas nii kõrge tasustamise eest (vt sama ajalehenumbri 6. lk "kohutavat" uudist riigikogulaste palgasuuruse vähenemisest) ei nõua meie lugupeetud rahvaesindaja liiga vaikselt, tagasihoidlikult? Kui ärimaailmas saadab firma juht oma alluva mingit väga tähtsat lepingut sõlmima ja too ei tule oma ülesandega toime, antakse talle lihtsalt "kinga".
Poliitikas võime kahjuks suure raha eest tooli kulutada ja rahva ees pärast halada, et näe, mina küll püüdsin, aga mingi sotsiaalminister arvas teisiti. Lihtne lugeja-nägija teeb aga sellest oma järelduse - küllap on vähe püütud! Kui veel Riigikogu liikmete ametipalga juurde tagasi tulla, siis lihtsalt ihukarvad tõusevad püsti - saavad nad ju iga kuu ainult esinduskuludeks üle 4000 krooni, mis Jõgevamaa oludes oleks juba kõva töötegija palk.
Tagasi tulles eelnimetatud teise lehekülje juurde, tundub, et ka kartulikasvatajad püütakse poliitikasse tirida. Kui hr Endel Sööt püüab idaturu jaoks sobivat kartulisorti leida, siis tuletagu meelde vana head seakartulit "Sulev", mida metsanotsud kohe kuidagi ei tahtnud, endise Leningradi turgudel aga rabati massiliselt, kuna praadimisel pidavat vähem õli kuluma.
Sellele "kurikuulsale" leheküljele paneb veel viimase punkti kunagise tuntud KGBlase ja kõrge parteifunktsionääri E.A. Sillari järeltulija (millegipärast ma ei usu, et lihtsalt nimekaim!), kes kiidab usinalt meie Mõõdukate partei uue juhtkonna ilmselget kursivalikut vasemale.
Nii et varsti on oodata aega, mil kikilips asendatakse sonimütsiga, mis kunagi ka Jõgeval ühe tuntud koolimaja ees nii paluvalt-kerjavalt oli välja sirutatud ühe väga kuulsa poliitiku käes ja mõnigi poetas sinna salamahti paar vene kopikat.
Kõige selle taustal ei saakski vist Vooremaale pahaks panna, et mingid purjus "bemaripoisid" (vt lk 1) ja ühe pidevalt noorte kallal viriseva vanahärra sarkastilised artiklid (vt lk 4) osutuvad tähtsamateks sündmusteks maakonna elus, kui väikese jõgevamaalase paranemine (vt lk 6). Ja me ei tea, kui palju taolisi õnnetuid lapsi võib veel Jõgevamaal olla, kes ei ole saanud meie arstidelt oskuslikku abi, sest ei arstiega pihisaladust tohi välja rääkida eetilistel kaalutlustel, eriti kui see viitab professionaalsele küündimatusele ja mugavusele.
Selle viimase kivi tahaks kohati visata ka meie lugupeetud ajakirjanike kapsaaeda.
ALLAN HIIESALU,
südamelt jõgevamaalane, hingelt metsamees, ei oma erakondlikke eelistusi
PS. Vabandan juba ette asjassepuutunud isikute ees, kuid minu arusaam nendest probleemidest jääb samaks.
Vooremaa tagasihoidlik ambitsioon on sarnaneda marksismi-leninismi klassikutele eelkõige trükiarvu poolest. Revolutsiooni peale pole me siin veel tõsiselt mõelnud, kuid idee tundub huvitav.
AARE KIRNA
KULTUUR
Eurokõned, trummiorkester ja hernesupp Põltsamaa lossihoovis
Neljapäeval toimus Põltsamaal suurejooneline propagandaüritus, mis tutvustas Euroopa Liitu ja selle praegust eesistujamaad Rootsit.
Ürituse kulminatsiooniks olid sündmused lossihoovis, kus Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier pidas euroliitu tutvustava loengu, oma meisterlikke oskusi demonstreeris Rootsi Kaitseväe trummiorkester ning kõik asjaosalised said maitsta Rootsi retsepti järgi keedetud hernesuppi. Omavalitsused olid europäevale sõidutanud rahvast erinevatest Jõgevamaa paikadest.
"Moblad lülitame välja," ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi orkestri dirigent Urmas Mägi, kui muusikaline kollektiiv hakkas Põltsamaa kultuurikeskuse juurest lossihoovi Euroopa Liitu ja Rootsit tutvustavale infopäevale marssima. Orkestri ees sõitis politseiauto. Paljud inimesed vaatasid noorte muusikute marssimist uudishimu ja kaasaelamisega.
Lossihoovis tekitas algul veidi ebameeldivusi vihm, mistõttu mõned inimesed avasid Euroopa Liidu sümboolikaga vihmavarjud. Kellel vihmavarju polnud, otsisid varju veinikeldrist või muuseumist. Peagi aga vihmasadu vaibus ning eurokõned võisid alata. Sissejuhatuseks tervitas koosolijaid Põltsamaa linnapea Margi Ein, kes toonitas päeva erilisust, sest lõunatunnil külastasid Põltsamaad Eestis resideeruvad suursaadikud.
Seejärel alustas kõnet veenva ja mehise häälega Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier. "Põltsamaa lossi iseloomustab Euroopa ajalugu, mistõttu lossihoovis on eriline tunne rääkida Euroopa Liidust. Euroopa Liit sai alguse pärast Teist maailmasõda rahuprojektist. Liit loodi eesmärgiga vältida sõdasid ja ainuvalitsejate võimulepääsemist. Samuti peetakse oluliseks, et Euroopa Liidus oleks kõikidel inimestel väärtustatud töö," rääkis suursaadik. Tema rootsikeelset kõnet tõlkis Rootsi suursaatkonna esimene sekretär Toomas Käbin. Elisabet Borsiin Bonnierile oli võimalus ka küsimusi esitada, kuid paraku sellele ettepanekule ei reageeritud.
Peagi pälvis koosolijate tähelepanu 1992. aastal asutatud Rootsi Kaitseväe trummiorkestri Armens Trumkar esinemine. Kahekümne viiest ajateenijast koosnev trummiorkester esineb põhiliselt kaitseväe ja valitsuse talvisel hooajal toimuvatel paraadidel ja vastuvõttudel.
Rootsi Euroopa päev lõppes piknik-vastuvõtuga, kus pakuti Rootsi retsepti põhjal keedetud hernesuppi, saiakesi, teletupsu mahlajooki ja ka pits kangemat.
Üleeile toimus Põltsamaa kultuurikeskuses ka mõttevahetus teemal "Kuidas jõuda Rootsi turule". Euroliidu majanduspoliitikast rääkisid Rootsi eksportnõukogu juhataja Carl Henrik Andersson, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Tartu esinduse juhataja Toomas Hansson ning Euroopa Liidu Infokeskuse juhataja Helina Lokotar.
Põltsamaa ettevõtte AS N & M tegevjuht Silver Tamm rääkis firma igapäevastele kogemustele tuginedes koostöövõimalustest Rootsiga ja tõi ka konkreetseid näiteid välispartneritega suhtlemisel. "Meie ettevõte toodab välisturule aiamööbli madratseid, samuti kodutekstiili - põllesid, pajalappe ja patju," lausus Tamm.
Mõned arutelul osalenud väikeettevõtjad soovisid konkreetselt teada, mis kasu on Eestile ühinemisest Euroopa Liiduga. Meistersepp Jaak Krivin lausus Vooremaale: "Euroopa Liidus on hea olla rikastel riikidel. Eestis pole aga piisavalt raha. Arvatavasti sobiks Eestile paremini kuuluda WTOsse, mitte aga euroliitu. Kui oleme Euroopa Liidus, muutub meie majandusolukord keeruliseks kvootide tõttu. Pealegi ei mõista Euroopa Liitu propageerivad ametnikud konkreetselt selgitada, mis kasu on eesti rahvale meie riigi ühinemisest Euroopa Liiduga."
"Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevaid majanduselu muutusi ja võimalusi peaksid Eesti avalikkusele eelkõige tutvustama meie poliitikud ja ühiskonnategelased," arvas linnapea Margi Ein.
JAAN LUKAS
Linn ja vald peavad kultuuripäevi
"Jõgeval näivad asjad olevat paremini kui mitmel pool mujal haldusreformi eelses Eestis: linnapea ja vallavanem seisavad rõõmsalt kõrvuti ning kahe omavalitsuse rahvas peab koos pidu," ütles siseminister Tarmo Loodus üleeile Jõgeva linna ja valla teiste kultuuripäevade avamisel.
Kultuuripäevade esimene avatseremoonia toimus Laiuse talvekirikus, kus päevadele andis õnnistuse Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi. Paar tundi hiljem anti üritustesarjale avastart Jõgeva kesklinnas - meeskoori Mehis laulude ja Jõgeva puhkpilliorkestri pillilugude saatel ning enneolematult rahvusvahelises seltskonnas: kohal olid kuue välisriigi Tallinnas resideeruvad suursaadikud ja asjurid, ent ka sõbralikust naaberlinnast Tartust oli kohal mitu nimekat meest: literaat Hando Runnel, Eesti Vehklemisliidu president Ants Veetõusme, olümpiavõitja Aavo Pikkuus ja Vanemuise direktor Jaak Viller. Viimane oli kultuuripäevade avamisel eelkõige selleks, et koos linnapea Ants Pajuga alla kirjutada Vanemuise ja Jõgeva linnavalitsuse koostöökavatsuste protokollile. Seda nad kultuuripäevade avatseremoonia käigus ka tegid.
Kuus pärna
Maa- ja linnavalitsuse esisele muruplatsile jättis avatseremoonia nähtava jälje: platsi Suure tänava äärsesse serva istutati kuus noort pärna. Esimese panid kasvama Jõgeva linna- ja vallajuhid ning siseminister Tarmo Loodus, teise Austria Vabariigi suursaadik dr Michael Miess, Tšehhi Vabariigi suursaadik Vladislav Labudek, Briti suursaadik Sarah Squire, Vene Föderatsiooni suursaadik Konstantin Provalov, Jaapani ajutine asjur Mizuho Morita, Madalmaade Kuningriigi ajutine asjur Klaas Huisman ja välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor Toivo Tasa, kolmanda Tartu linna, neljanda Jõgeva linna ja valla ettevõtjate, viienda sügisel kooli minevate laste ja peatselt gümnaasiumi lõpetavate noorte ning kuuenda linna ja valla eakate esindajad.
"Saadikute ja nende abikaasade väljasõite Eesti maakondadesse korraldatakse umbes kaks korda aastas ning saadikutele meeldivad need väga, kuna need aitavad maast, kus neil tööd tuleb teha, ja siinsetest probleemidest ülevaadet saada," ütles välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor suursaadik Toivo Tasa, kui prominendid kultuurikeskuse parki püstitatud A. Le Coqi peotelki ümber olid kolinud. Jõgeva- ja Järvamaale tuldi ühtekokku kolmeks päevaks. Rootsi, Itaalia, Saksamaa ja Euroopa Liidu esindajad osalesid sellal, kui osa saadikuid Jõgeval puid istutasid, Põltsamaal toimunud Euroopa Liidu infopäeval.
"Kui tippametnikega õnnestub meil vestelda igas maakonnas, siis sellisele rahvaüritusele nagu siin ei satu just sageli," ütles Tasa.
Ühistunne
Tundus, et diplomaatidele meeldis meie peotelgis: eesotsas tuntud õllemaa Tšehhi Vabariigi suursaadiku Vladislav Labudekiga kiitsid nad A. Le Coqi õlut, tantsisid rahvatantsurühma Kaaratsim koosseisus eesti tantse ning Austria Vabariigi suursaadik dr Michael Miess, tuntud rahvamees, esines peotelgipubliku ees koguni laulja ja joodeldajana. Tema duetikaaslaseks oli Saksamaal Frankenthalis elav austerlane, keemiakontserni Zschimmer&Schwarz müügijuht Ernst Krackl, kes tuli õlletelgi ajaks Jõgevale juba kolmandat aastat järjest. Nii tema kui ka sama firma Soome müügiesindaja Risto Niklas Salminen tutvusid siinsete õlletelkide peakorraldaja, ASi Corium juhataja Andres Baidaga mõned aastad tagasi: Zschimmer&Schwarz toodab nimelt ka nahaparkimiseks vajalikke kemikaale. Sestpeale on mõlemad mehed oma pingelise ja mitmel mandril reisimist sisaldava aastaplaani kokku seadnud nii, et ikka mõneks päevaks ka siinsesse õlletelki jõuaks.
"Mulle meeldib siin sellepärast, et inimesed on hästi avatud," ütles härra Krackl. Ja tõepoolest: ega jõgevlased ennast õlletelgis vist ise ka ära tunne: eriti hilisematel õhtutundidel võtavad peomeeleolu ja ühistunne sellised tuurid üles, justkui polekski tegemist vaoshoitud ja enesessetõmbunud eestlastega. Peotelgis saab lustida veel tänagi. Linna ja valla kultuuripäevad, mis peaksid pakkuma meelepärast igale maitsele, lõpevad homme.
RIINA MÄGI
Möödunud nädalavahetusel toimunud seitsmendad Palamuse valla päevad olid pühendatud omavalitsusele valla staatuse andmise kümnendale aastapäevale ning 235 aasta möödumisele hariduselu algusest Kaareperes.
Laupäeva hommikul Palamuse turismiinfokeskuses toimunud vestlusringis "10 aastat Palamuse valda" osalesid peale kohaliku rahva ka Palamuse sõpruspiirkondade, Ikaaliste linna (Soome) ja Ale kommuuni (Rootsi) esindajad. "Praeguseks on Ikaalistes juba tuhatkond inimest, kes on Palamusel käinud või omavad kontakte siinsete inimestega," ütles Ikaaliste linnavalitsuse kultuurisekretär Kirsti Hukki.
"Kuna nii Palamuse kui ka Ikaalinen on tugevate kultuuritraditsioonidega, siis on loomulik, et koostöö on toiminud kõige tugevamini selles valdkonnas, ent see on laienenud ka teistesse valdkondadesse. Meie suureks heameeleks on tekkinud suhted koolide vahel: meie jaoks on väga tähtis, et meie noored näeksid, milline on elu väljaspool Soome piire."
Ales tegutseva Palamuse seltsi eestvedaja Bertil Andersson ütles, et Eesti on kümne aasta jooksul, mil ta palamuslastega suhelnud on, palju edasi arenenud, mistõttu algaegadele iseloomulik humanitaarabi toomine on asendunud üha enam kogemuste ja teadmiste vahetamisega.
Kaarepere Põhikoolis peeti samal päeval kontsertkonverentsi, millel anti ülevaade kohalikust 235aastasest haridusloost, tutvustati Kaarepere kooli vilistlasi, kellest saanud tuntud tegijad eesti põllumajandusteaduses ning meenutati Kaarepere kunagist mõisnikku Georg von Möllerit, kes kiriku eestseisjana ka haridusasju korraldas ning keda tema karmikäelisuse tõttu kartsid nii õpilased kui ka õpetajad. Kooli vilistlane, kirjandusprofessor Karl Muru kõneles aga konverentsil laiemalt koolist ja kultuurist.
Valla päevade rikkalikku kultuuriprogrammi kuulusid Palamuse näitetrupi lavastuse "Juudas" esietendus Palamuse klaasikoja õuel, oma valla ning Ikaaliste, Ale ja Cesise (Läti) taidlejate esinemised mitmel pool vallas, valla tantsupidu Kaareperes, Ikaaliste kunstnike näituse avamine Palamuse turismiinfokeskuses, Luua kunstiõpilaste näituse avamine Luua mõisa keldris, fotonäituse "Kolm" avamine Luua Metsanduskooli õppehoones ja palju muud.
Traditsiooniline valla eakate vastuvõtt vallajuhtide poolt toimus seekord Luual. Valla päevad lõpetati piduliku jumalateenistusega Palamuse kirikus.
RIINA MÄGI
Laupäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Õhutemperatuur +10°C ... +15°C.
Pühapäeval on vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Õhutemperatuur öösel +3°C ... +9°C, päeval +15°C ... +21°C.
Laupäev, 2. juuni 2001. a.
AARE KIRNA
KÜSITLUS
Millised on teie muljed maakonnalehest?
Küsitles ARDI KIVIMETS
KIRJAD
ANTON NOVITSKY
ALLAN HIIESALU
AARE KIRNA
KULTUUR
Eurokõned, trummiorkester ja hernesupp Põltsamaa lossihoovis
JAAN LUKAS
Linn ja vald peavad kultuuripäevi
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI